Nädal välismeedias 29. november - 12. detsember 2004
18.12.2004
VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek
EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia
Siseareng
The enlarged EU faces the risk of breaking up, the new head of the EC Jose Manuel Barroso warned in an interview, adding that he was worried at threats from populist parties on the left and right. "The challenge which confronts Europe today is not the risk of a federal super-state and the erosion of our national traditions but the possibility of disintegration," he told the weekly Expresso. "Barroso said he was worried "by certain populist parties on the left and the right ... which try to make Europe responsible for the incompetence or inadequacy of a particular country." He said he would be satisfied if by the end of his term in five years Europe had "made enlargement a success, with a few members more, if it has made progress in meeting world competition and has managed to adopt more coherent and positive stances on the international scene." (Afp, 4.12)
The EC plans a new approach to convince reluctant EU member states to embrace legal immigration by using industry demands for workers as a lever to induce the bloc to open its borders. EU's top immigration official Franco Frattini said the EU executive would launch a public debate on legal migration and link it with the efforts to boost sluggish Europe's economic growth. (Reuters, 30.11)
The "Yes" campaign claimed victory in a French Socialist Party ballot on the EU constitution, a result seen as pivotal to the passage of the treaty in a national referendum next year. (Reuters, 1.12)
The French government said the earliest a referendum could be held on the EU constitution is next spring, responding to suggestions that President Jacques Chirac could bring the vote forward. Le Figaro newspaper said Chirac could hold referendum by mid-June. (Reuters, 3.12)
Sweden's parliament will vote on the EU constitution in December 2005 rather than hold a referendum. "The government and the opposition parties are of one mind on this," State Secretary Lars Danielsson said after a meeting between Social Democratic PM Goeran Persson and the four centre-right opposition leaders. (Afp, 8.12)
Latvia said it would speed up its planned parliamentary vote on the new EU constitution, leading to its probable approval by end-January. When asked if FM Artis Pabriks was confident of ratification he told Reuters: "Yes. During January we will have every chance to gain approval." (Reuters, 7.12)
Britain will be "weak and marginalised" within Europe if it fails to ratify the EU constitution in an expected 2006 referendum, Foreign Secretary Jack Straw said. He scoffed at eurosceptic fears about the new constitutional treaty for the bloc, and said a yes vote in its favour would be nothing less than "patriotic". "If we approve this constitution, we will be making our kind of Europe, a Europe in which Britain is strong," he said. (Afp, 7.12)
Luxembourg's PM said he feared referendums on the bloc's planned constitution would produce policy stalemate. In an interview with Germany's Die Welt Jean-Claude Juncker said he no longer opposed offering EU membership talks to Turkey but warned against doing the same for Ukraine. "Because there will be more than 10 referendums, we are at risk of running into 'domestic' immobility in Europe ... This threat of stalemate is currently my biggest worry," Juncker added. (Reuters, 9.12)
68% of Europeans polled in October backed the idea of an EU constitution, 5 points up from the same survey in March, the EC said. Support for an EU charter was highest in Belgium, where 81% backed it. 49% of Britons questioned were in favour and just 44% of Danes. (Reuters, 10.12)
Europe's far-right parties should unite for the next EP election under the leadership of Austrian Jörg Haider, the head of Belgian party Vlaams Belang said. Filip DeWinter said groups including France's National Front, Lega Nord in Italy and Haider's Freedom Party should cooperate in the 2006 election. "We far-right nationalists in the EU have to fight together against the Islamisation of Europe," DeWinter said. (Reuters, 9.12)
Välis-ja julgeolekupoliitika
An EU force took over peacekeeping in Bosnia from NATO for an operation seen as a test of the EU's military aspirations and credibility. The new force, called EUFOR, steps into the shoes of NATO's departing Stabilisation Force (SFOR). The handover was marked by NATO, EU and Bosnian officials at a ceremony at Camp Butmir just outside Sarajevo. EUFOR's troops come from 22 EU member states and 11 other countries. (Reuters, 2.12)
The EU hopes to end the Bosnia peacekeeping mission after three years, a senior official said. Pieter Feith, an adviser to EU foreign policy chief
Javier Solana, also said he thought it highly unlikely that Bosnian Serb wartime leader Radovan Karadzic, wanted by the Hague war crimes tribunal on genocide charges, would still be on the run by then. (Reuters, 30.11)
NATO will continue searching for alleged war criminals, raising questions over who will control the manhunt. NATO cites three reasons for the residual force: continuing the manhunt for the likes of former Bosnian Serb leader Radovan Karadzic and his army chief Ratko Mladic; helping Bosnia beef up its defence reforms, and fighting terrorism. The total NATO contingent remaining will be around 350, under the command of US Brigadier General Stephen Schook. (Afp ,1.12)
Both EU foreign policy chief Javier Solana and NATO head Jaap de Hoop Scheffer issued warnings against a division of Ukraine as a result of the current political crisis facing the ex-Soviet country. "The unity of Ukraine is essential," said Solana. De Hoop Scheffer underlined "the importance of territorial integrity of Ukraine." (Afp, 29.11)
The EU welcomed the Ukraine supreme court's decision to annul the results of a contested presidential election and order a new vote, saying it hoped the ruling would lead to a swift resolution of the crisis. EU foreign policy chief Javier Solana urged all parties in the crisis-wracked country to respect the ruling. Dutch PM Jan Peter Balkenende said the EU "stands ready to further assist the process in Ukraine as necessary." (Afp, 3.12)
France and its two EU partners in forcing Iran to freeze nuclear activities, Britain and Germany, will hold new talks with Tehran on the issue in December, the French government said. The negotiations "around December 15" will focus on establishing an agreement for economic, trade, security and nuclear cooperation, foreign ministry said. (Afp, 30.11)
Ukraine must change its election law to ensure it can hold democratic elections, Benita Ferero-Waldner, the EU's commissioner for external relations, said. "The most important thing … that the election law be adopted because the election law has to be changed in order to have really free elections," she said. "If it is not changed, at least the practice has to change." (Reuters, 6.12)
Russian President Vladimir Putin went "too far" in a warning to the West not to adopt a colonial attitude toward Ukraine's election wrangle, EU foreign policy chief Javier Solana said. "Europe's concern is to have a fair electoral process, well run and without fraud. We don't have a candidate." Solana noted that Putin was more directly concerned about events in Russia's neighbours than he had been during his first term as president. The Kremlin chief "has no right to interfere in Ukraine, nor do we," Solana said. (Afp, 8.12)
The EU's fast and forceful reaction to a rigged presidential election in Ukraine shows new EU members are already making an impact in the enlarged bloc, Poland's FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. "The EU reacted faster and more effectively because of the new member states." The Polish minister also rejected talk that ties between the EU and Moscow would cool because of the bloc's hands-on role in Ukraine. (Reuters, 8.12)
Russia's relations with the EU are on track, Sergei Yastrzhembski, a top aide to President Vladimir Putin, said, despite recent sharp differences over a disputed election in Ukraine. He listed a series of issues that required attention, notably regulations for cargo transport to Russia's enclave of Kaliningrad and with better protections for ethnic Russians in the Baltic states. "These problems themselves are not signs of catastrophe or poor health" in Russia's relations with the EU, Yastrzhembski said. (Afp, 10.12)
The EU said it would work towards lifting its 15-year-old arms embargo against China, a step human rights groups and the US oppose. "The EU side confirmed its political will to continue to work towards lifting the embargo. The Chinese side welcomed the positive signal," the EU and China said in a joint statement issued after a summit in the Netherlands. (Reuters, 8.12)
The 15-year-old EU arms embargo on China "does not reflect the partnership between China and the EU", Chinese PM Wen Jiabao said following a summit with the EU. "The embargo is a result of the Cold War and does not reflect the present situation nor the partnership between China and the EU," Wen said. (Afp, 8.12)
The EU again declined to grant China the status of a "market economy", denying an accolade which Beijing says would limit its liability to high anti-dumping duties. "The conditions have not been entirely met but we are working very positively and as soon as the conditions are met we will grant them this status," EC spokeswoman Francoise Le Bail said after the EU-China meeting in the Hague. (Reuters, 8.12)
US Secretary of State Colin Powell called on European nations to look beyond their differences with the US over Iraq and respond positively to US overtures to improve strained transatlantic ties. Powell said the US and Europe had to come together anew to respond to new threats and challenges and promote democracy. "We are reaching out to Europe and we hope that Europe will reach out to us." (Afp, 8.12)
British PM Tony Blair argued for greater US-EU cooperation in Le Journal du Dimanche and rejected criticism that he was making his country Washington's "poodle". Britain, Blair wrote, plays a central role as bridge between the US and Europe and is doing everything it can to bring them closer together, particularly over Iraq. (Afp, 12.12)
Iran warned that it is not prepared to permanently freeze its controversial nuclear fuel work and that it expected quick results from crucial talks with Britain, France and Germany. "We have agreed to a voluntary suspension for a short period. A short-term freeze is what we are stressing," foreign ministry spokesman Hamid Reza Asefi said. (Afp, 12.12)
The EU took the first step towards reaching out to seven of its nearest neighbours with a new deal consisting of a raft of political, economic and social opportunities. The first so-called action plans include the possibility for the seven to take part in EU programs and participate in the European Single Market. The list includes Ukraine, Moldova, Israel, the Palestinian Authority, Jordan, Morocco and Tunisia. (Afp, 9.12)
The EU supported UN Secretary-General Kofi Annan in the face of criticism over the U.N. oil-for-food scandal in Iraq. Annan has come under scrutiny over the $64 billion oil-for-food program for Iraq, administered by the U.N. and supervised by the 15-nation Security Council. "The EU has full confidence in the competent leadership of Kofi Annan," Dutch FM Bernard Bot, wrote in a letter to Annan. (Reuters, 8.12)
UN Secretary General Kofi Annan will attend an EU summit in Brussels next week to discuss UN reform with European leaders, a spokesman said. (Afp, 10.12)
Kaliningradi probleemi lõplikuks lahendamiseks on vaja veel mõni aasta, arvas ELi välispoliitilika juht Javier Solana. Puudutades viisavabadust ELi ja Venemaa vahel lisas Solana, et seda küsimust vaadeldakse esialgu ikkagi veel kui pikemaajalist perspektiivi. Ka arvas ELi esindaja, et sündmused Ukrainas ei mõjuta negatiivselt ühenduse suhteid Moskvaga. (Interfax, 1.12)
ELi välispoliitika juht Javier Solana kritiseeris Moskvat Venemaa president Vladimir Putini avalduse eest Ankaras, millega Putin hoiatas lääneriike Ukraina siseasjadesse sekkumast. (Interfax, 8.12)
President Putini eriesindaja suhetes ELiga Sergei Jastrženmbski ei näe lahendamatuid probleeme Venemaa ning ELi vahel. Läbirääkimiste objektiks on hetkel rida reguleerimata küsimusi nagu Kaliningradi transiit, venekeelse elanikkonna olukord Eestis ja Lätis, viisarežiimi lihtsustamine. (RIA-Novosti, 9.12)
Laienemine
Turkey will have to accept tough conditions, including de facto recognition of Cyprus and possible permanent restrictions on labour migration, to ensure the start of EU membership talks, a draft EU summit statement said. The draft, circulated by the Dutch EU presidency left the crucial wording of the decision on whether and when to open entry negotiations with Ankara blank for leaders to fill in at a Dec. 16-17 summit. (Reuters, 29.11)
Turkey will agree to "no alternative" other than full membership in the EU and wants a clear date for the start of accession talks from the 25-nation bloc's summit next month, Turkish FM Abdullah Gul said. "There is no alternative other than full membership," Gul said, acknowledging that the duration of the talks would depend on Turkey's performance in adopting EU values. (Afp, 29.11)
Turkey said it could not extend political recognition to Cyprus before there is a political settlement on the divided island. "Our view on this issue is very clear. There is still no settlement (on Cyprus). While there is no settlement there is no recognition," the state Anatolian news agency quoted FM Abdullah Gul as saying. (Reuters, 1.12)
Cyprus is not against the start of accession talks between Turkey and the EU, but Ankara must comply with all conditions set by the EU, Cypriot President Tassos Papadopoulos said. (Reuters, 29.11)
Greece considers recognition of EU member Cyprus by Turkey as an "obvious condition" to give Ankara the green light to begin membership talks. (Afp, 29.11)
Turkey should face no more hurdles in negotiations to join the EU than other prospective members, British PM Tony Blair said. "It should be determined according to the same criteria and in the same way as any other application," he said. (Reuters, 29.11)
Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said that a text for next month's EU summit on membership talks with Turkey should include the possibility that Turkey will join the Union as less than a full member. He has said any entry talks with Turkey should include a range of potential outcomes that could fall short of full EU membership. (Reuters, 30.11)
Germany and Belgium renewed their backing for Turkey's drive to join the EU, dismissing suggestions that entry talks could cover a status falling short of membership. "What we need is not one or other form of 'privileged partnership', but the start of formal negotiations," Belgian PM Guy Verhofstadt said. (Reuters, 1.12)
France and Austria sought alternatives to full EU membership for Turkey and Cyprus demanded recognition by Ankara when EU ambassadors debated terms for opening entry talks with Turkey. "The French and Austrians pushed hard for a 'third way', an alternative to full accession," one diplomat said. "The Cypriots took a pretty hard line, calling for recognition, recognition, recognition," he said. (Reuters, 1.12)
European political reality could mean Turkey will be given extra conditions in its bid to join the EU, Dutch FM Bernard Bot said. (Reuters, 1.12)
Turkey could enter the EUas early as 2014, Italian FM Gianfranco Fini said, reiterating Italy's support for Turkey's bid to launch EU accession talks in the first half of 2005. (Reuters, 3.12)
The EU hopes to sign accession accords with Bulgaria and Romania in April or May, with a view to them joining the bloc in January 2007, the head of the EC said. "We hope to have a treaty signed on the same day with both countries," said EC head Jose Manuel Barroso, after talks with Bulgarian President Georgy Parvanov. "I want to underline that this is our goal, but each country will be treated according to its own merits," he said. Bulgaria provisionally completed its EU membership negotiations earlier this year, while Romania is hoping to have have done so in time for next month's summit. (Afp, 29.11)
The EU is set to make the start of membership talks with Croatia conditional on certification that it is cooperating fully with the U.N. war crimes tribunal, a summit draft showed. Croatia hopes to begin negotiations in the first half of next year, but this has been called into question by its failure to hand over a key suspect to the International Criminal Tribunal on former Yugoslavia (ICTY) in The Hague. (Reuters, 29.11)
The EC only plans to negotiate EU membership with Turkey and has no watered-down "Plan B", EU enlargement commissioner Olli Rehn said. "If membership negotiations begin, then the clear aim is membership if the conditions for it are met," Rehn told the German daily Berliner Zeitung. "It would be a major success if Turkey could combine European values with Islam. It would be a positive example for the rest of the Muslim world," he said. (Afp, 6.12)
The EU must be sure it has the "capacity to absorb" Turkey before it can decide to admit the vast Muslim country, according to the latest draft of conclusions of a crunch summit next week. The EU is expected to give a green light for Ankara to start entry talks, but set out a series of tough conditions and warn that the process will take at least a decade is not "guaranteed" to result in EU membership. The draft also underlines the need for the EC to monitor reforms by Turkey if it wins a green light to start entry talks. (Afp, 7.12)
Turkey will not bow to any demands to recognise Cyprus as a condition for starting entry talks with the EU, Turkish PM Tayyip Erdogan said. Erdogan also said that EU leaders must offer Turkey full membership, a clear date for starting talks and set no special conditions for it to join. "Only the UN can ask us to recognise Cyprus and this has nothing to do with the EU,” he said. (Reuters, 8.12)
Cyprus has upped the ante in its demands for recognition from Turkey, warning its EU partners it may otherwise veto the start of accession talks with Ankara. Cyprus' EU representative warned that Nicosia "may be pushed down a path it does not want to take" if Ankara refused to recognise it. Other dailies carried similar reports. (Reuters, 9.12)
The EU should be prepared to offer Turkey an alternative to membership of the bloc if entry talks with Ankara fail, French PM Jean-Pierre Raffarin said. "We do not think there should be an automatic link between entry, and entry negotiations," Raffarin told a news conference. "There could be a successful scenario leading to membership. There could be another scenario, one of difficulties, where Turkey could not meet the (entry) criteria.” (Reuters, 9.12)
The EU must not change the rules of the game for Turkey and must be fair in allowing Ankara to negotiate for membership of the bloc, Dutch PM Jan Peter Balkenende said. Balkenende said there were still concerns about Turkey's implementation of EU law, freedom of religion and the consequences for the EU labour market. "In 1999 Turkey was considered as a candidate member of the EU and it's important that there's fair play in the direction of Turkey. We mustn't change the rules of the game." (Reuters, 9.12)
Turkey will not pursue EU accession at any cost and will accept nothing less than a clear prospect of full membership in the bloc, Turkish PM Tayyip Erdogan said. "If the EU countries do not want Turkey in their midst, we will not insist on joining them no matter what and whatever the conditions," he said. (Afp, 10.12)
EC chief Jose Manuel Barroso expects that EU leaders will decide to launch membership talks with Turkey at their summit on Dec. 16-17, his spokeswoman said. Barroso told the visiting Turkish PM Tayyip Erdogan that he expected that the Brussels summit would have "a positive outcome" for Ankara. (Reuters, 10.12)
Turkish PM Tayyip Erdogan rebuffed an EC plea to make a gesture towards recognition of Cyprus before EU leaders decide next week on opening membership talks with Ankara. “We are not going to take any further step on Cyprus," a Turkish official told reporters. He said Cyprus should not be an issue before the Dec. 17 EU decision. (Reuters, 10.12)
Turkish PM Tayyip Erdogan charged that European wavering over Turkish EU membership talks amounted to discrimination. "I get the impression Turkey is being held to stricter criteria than other candidates," Erdogan told Bild am Sonntag newspaper in the interview. (Reuters, 11.12)
EP President Josep Borrell said that Turkey still has much work to do before it can join the EU, and that the country would have to wait more than 10 years to join. "There is still a lot of progress to be made in all areas," Borrell said. "The negotiations will no doubt be long. ... And without knowing at the end of the day whether it will be possible or not," he said. (Afp, 11.12)
A leading German conservative Christian Social Union (CSU) party leader Edmund Stoiber vowed to block Turkey's entry into the EU amid growing controversy over its quest for membership. Stoiber and Christian Democrat (CDU) leader Angela Merkel have pushed for "privileged partnership" status for Turkey rather than full membership. (Reuters, 12.12)
EU ambassadors agreed on to conclude membership talks with Romania but called for strict monitoring of judicial reform, corruption and state aid to industry, an EU presidency source said. Assuming Romania accepts the terms, a deal would be endorsed by next week's EU summit, enabling Bucharest to join in 2007 or 2008 at the latest. (Reuters, 8.12)
Romanian FM Mircea Geoana said his country had completed its negotiations to join the EU in 2007 with the closure of the last two chapters outstanding. The end of Romania's EU accession talks is to be endorsed at the EU summit in Brussels December 16-17. (Afp, 8.12)
EMU, majanduspoliitika
The new EC hopes to exploit divisions among Europe's richest countries to push through an agreement on the EU's next medium-term spending round as early as next June, officials say. New commission chief Jose Manuel Barroso is also counting on the negotiating skills of Luxembourg PM Jean-Claude Juncker to secure a rapid deal on the 2007-2013 budget. Both Barroso and Juncker agree that the EU needs to finish the haggle over EU cash quickly, notably to avoid the issue being complicated by electoral considerations and referenda on the EU's new constitution. (Afp, Reuters, 5.12)
The EU could undermine its credibility if member states eager to keep a tight grip on spending enforce a lean long-term budget for 2007-2013, EU Budget Commissioner Dalia Grybauskaite said. She said the EU would have to break some of its promises, such as keeping farm spending stable or boosting research expenditure if the bloc's six big paymasters win their fight to freeze the budget at the current level in 2007-2013. (Reuters, 30.11)
Austrian central bank governor Klaus Liebscher said the EU's Stability and Growth Pact should be shielded from broad reforms that would end up weakening it. "For the euro's stability and the single currency economy's credibility, it is essential to conserve the stability pact's fiscal rules," Liebscher said. (Afp, 29.11)
Europe is becoming more and more dependent on Russian energy supplies, making it vulnerable to high prices that help Moscow reach growth and investment objectives, IEA executives say. "The main risk is not so much that Europe will find itself in a situation with having no gas, but much more that a dependency on a powerful monopolistic supplier would put upward pressure on prices," Noe van Hulst, IEA director of long-term coordination and policy analysis said. According to the IEA's figures, the EU will depend on imported oil for 94% of its total needs by 2030 if no changes are made before then. "Gas import dependence will go up from more or less 49% now to 81% in 2030," van Hulst said. (Afp, 5.12)
The economies of central Europe face difficult times in coming years owing to a slowdown in the pace of reforms and a labour shortage, a senior OECD official Patrick Lenain said. He said that although the region's growth rates had risen to about 4.0% and the short-term outlook for the region was good, the longer-term outlook was less positive. A critical problem faced by Poland, Hungary, the Czech Republic and Slovakia was their ageing populations, Lenain warned. The labour force participation rates of workers aged 55 to 64 in Poland, Hungary, Slovakia and Slovenia were much lower than the EU average while those of the three Baltic nations were higher, and the Czech Republic's the same, he said. (Afp, 29.11)
France and Spain have pledged to reach agreement on the delicate issue of the 2007-2013 EU budget, a French delegation source said. French President Jacques Chirac and Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero were discussing that and a range of bilateral issues and are agreed on the need to effect a wide-ranging technical study along with Germany "to explore possible means of reaching agreement," the sources said. (Afp, 7.12)
The EC voiced concern about possible inconsistencies in Italy's budget data, saying it is awaiting the results of an investigation into debt and deficit figures. But the Commission said its worries about the reliability of the Italian statistics are not on the scale of recent embarrassing revelations that Greece drastically under-reported its public deficit every year since 1997. (Afp, 7.12)
Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said the size of a country's contribution to the EU budget should help determine the calculation of public deficits and their compliance with the EU Stability and Growth Pact. "If a country goes into deficit, you have to look at the size of its contributions to the EU. That would be an element of the evaluation," Juncker told Die Welt newspaper. (Afp, 9.12)
EU economic affairs commissioner Joaquin Almunia has pledged to take Germany off the blacklist of countries in breach of an EU deficit limit. Der Spiegel and Focus, citing German finance ministry sources, said that Almunia had confirmed to Finance Minister Hans Eichel that he considers Germany's savings package "sufficient" to get the annual public deficit under the EU limit of 3.0 % of output. (Afp, 12.12)
The EC endorsed former EU Trade Commissioner Pascal Lamy as a candidate to head the WTO and said he had broad support of the bloc's 25 member states. Lamy is credited with helping keep the WTO's Doha round of trade liberalisation negotiations on track and driving reform of the EU's hugely expensive farm subsidies regime. Diplomats said Lamy had made it clear that he had support from the US, whose Trade Representative Robert Zoellick developed a close working relationship with the ECer despite transatlantic trade feuding. (Reuters, 7.12)
French PM Jean-Pierre Raffarin voiced concern about the euro's surge to record highs against the dollar, but would not say in an interview published here if he thought the European Central Bank should intervene. "A strong euro reduces the energy bill but it weighs on our exports and on the euro zone's economic growth," he told the Portuguese daily Publico. (Afp, 12.12)
EU ministers gave their backing to launch the deployment and operational phases of a multi-billion-euro satellite navigation system meant to rival a major U.S. version and create jobs. A final decision on the bloc's financial contribution to the project has yet to be made. Galileo is designed to reduce Europe's dependence on the US in space. It is scheduled to become operational in 2008 with a planned system of 30 satellites. (Reuters, 10.12)
European Trade Commissioner Peter Mandelson urged China to move faster to liberalise its exchange rate, saying its large currency reserves should help it maintain stability. "You have built the world's second largest foreign exchange reserves, now over $500 billion, which are a solid guarantee of stability and confidence," he said. "This makes it possible for you to contemplate a step by step liberalisation of your financial and exchange rate policy so that they become more responsive to market forces," he said. (Reuters, 9,12)
The NATO-led international force in Kosovo should remain at its current level in order to ensure stability in the Serbian province, the head of the UN mission in Kosovo said. "We are entering a crucial phase in Kosovo and it is more than ever essential that we closely synchronise our political strategy with the right level of military preparedness and ability to respond," UN mission (UNMIK) chief Søren Jessen-Petersen said. "There can be no normalization and no stabilization in the western Balkans without a resolution of the Kosovo issue," he said. (Afp, 29.11)
NATO agreed measures to better equip its 17,500 peacekeepers in the Serbian province of Kosovo for a feared outbreak of violence. The alliance struggled to deal with ethnic Albanian riots against Serbs and other minorities in March. It fears that the naming of an ex-guerrilla commander Ramush Haradinaj as PM of the U.N. protectorate and forthcoming talks on its status could spark more trouble. Troop numbers will be held at 17,500, but envoys agreed to remove restrictions on how some contingents in the multinational KFOR force can be deployed. (Reuters, 1.12)
Poland said Ukraine's troop withdrawal from Iraq would deal a fresh blow to the already slimmed down multi-national division under its command. Ukraine's parliament asked outgoing President Leonid Kuchma to withdraw Ukraine's contingent of about 1,600 soldiers from Iraq, where they patrol part of the Iraq-Iran border. "This would have very big consequences on the functioning of the division," Jerzy Szmajdzinski told PAP news agency. (Reuters, 3.12)
NATO and Russia joined together to call for a free, fair election in Ukraine. "We appealed to all parties to continue to avoid the use or instigation of violence, to refrain from intimidation of voters, and to work to ensure a free, fair electoral process that reflects the will of the Ukrainian people," a joint statement issued after a NATO-Russia FMs' meeting said. (Reuters, 9.12)
NATO said it would boost its fledgling military training mission in Baghdad after several European countries responded to U.S. appeals to send trainers to Iraq. "The number of personnel will go from 60 to 300, including trainers and support staff," NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. NATO officials said Poland, Hungary, the Netherlands and Norway had volunteered. France, Germany and other opponents of the war in Iraq made it clear they would not be sending any troops to Iraq. (Reuters, 9.12)
NATO criticised Bosnia, Serbia and Montenegro, and Croatia over lack of cooperation in bringing indicted war criminals to justice and called on them to live up to their international obligations. In all three cases, advancement on the road to membership of the EU and NATO hinges on displaying a commitment to uphold international law by complying with the U.N. court. (Reuters, 9.12)
NATO FMs held unprecedented talks with ministers from Israel and six Arab states as part of the alliance's bid to improve its image and ties in the region. The talks over dinner are part of a new campaign by the alliance to overcome those suspicions, and coincide with wider U.S.-led moves to promote political, economic and social reforms in the Middle East and Africa." The seven so-called Mediterranean Dialogue states are Israel, Algeria, Egypt, Mauritania, Jordan, Morocco and Tunisia. (Reuters, 8.12)
NATO-led troops in Afghanistan will not scale back their presence before parliamentary elections in the war-torn country next spring, French junior FM Renaud Muselier said. "It's out of the question to reduce forces considering the challenge ahead," Muselier said. "Of course it is necessary to mobilise for the upcoming parliamentary and local elections, which will mark the achievement of the transitional process." (Afp, 8.12)
Venemaa välisminister Sergei Lavrovi arvates on NATO-Vene partnerlusnõukogu loomine end õigustanud ning tänu nimetatud mehhanismile on suhete kvaliteet tõusuteel. Samal ajal esineb Venemaa täiendavate usaldusmeetmete eest NATO ja Venemaa kokkupuutepunktides. Venemaa suhtub ettevaatusega Baltikumis asuvate õhubaaside ning sõjasadamate moderniseerimisse. Regioonis ei ole reaalset sõjalist ohtu julgeolekule, samas on tegemist omamoodi halli tsooniga, kus ei toimi tavarelvastuse piiramise leping. Seoses sellega omab erilist tähtsust koostöö ühtse õhumonitooringu- ning lennujuhtimissüsteemi loomine Balti regioonist alates (RIA-Novosti, 9.12)
Venemaa ja NATO toetasid Euroopa tavarelvastuskokkuleppe jõustumist. NATO-Vene partnerlusnõukogu istungil osalejad tervitasid ka nelja leppes mitteosaleva riigi poolt väljendatud valmisolekut dokumendiga ühinemiseks selle rakendumisel. (Interfax, 10.12)
USA ja Suurbritannia ajakirjandus
ELi liidrid seisavad silmitsi strateegilise otsuse langetamisega, millel ajalooline tähtsus: kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi või mitte. Tänane suur võimalus ja ühtlasi suur väljakutse on ehitada sild muhameedluse ja Lääne vahele. The Timesi juhtkiri osutab: selle asemel, et süveneda ELi “hinge”, peaks enam mõtlema süsteemi torudele ja juhtmetele ja sünergiale, mis paneb Euroopa projekti tööle. (Juhtkiri, The Times, 11.12) Ent liit töötab täpselt selle piirini, kuhu tema juhid teda suunavad. Hetkel on ühendus nõrk ja killustatud. Paljud sooviksid aega tagasi pöörata hetkesse enne viimast laienemist. (Philip Stevens, Financial Times, 9.12)
Ukraina kriisi on appi lahendama tõtanud ELi välispoliitika juht Javier Solana, Poola ja Leedu presidendid, Venemaa kõrged riigimehed, aga ei ainsatki ameeriklast. Meie kohus on käimasolevat rahumeelset revolutsiooni toetada kõigi vahenditega. Nii meie kui Ukraina huvides väärib Ukraina kohta ELi täieõigusliku liikmena. (Timothy Garton Ash, The Guardian, 2.12) Kakskümmend aastat tagasi poleks keegi arvanud, et Ukraina muutub osaks demokraatlikust Euroopast, siis tundus selline mõte lootusetu utoopiana, Ukraina demokraatia on 13 aasta jooksul korrumpeerunud autoritaarse režiimi all vaevelnud. Nüüd on riigil taas šanss, Venemaa kiuste. Tegelikult on kogu Ukraina episood lühike tagasiminek külma sõja aega, kus Venemaa ihkab koos hoida oma impeeriumi viimseid varemeid. (Charles Krauthammer, The Washington Post, 6.12) Viktor Juštšenko võidu korral peaks Lääs avasüli vastu võtma ka teisi uusi demokraatiaid Kesk- ja Ida Euroopast. (Juhtkiri, The Washington Post , 10.12)
Vaid neli aastat tagasi Lissaboni tippkohtumisel deklareeriti tahet saada maailma juhtivaimaks, teadmistepõhiseks dünaamiliseks ja kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks. Idee polnud pelgalt luua tihedamat ühisturgu, vaid kindlustada ELi majanduskasvu ning ohjata töötusetaset. Hiljuti vastuvõetud ettevõtete ühisturureeglistik on aga hoolimata sellele kulutatud ajast ja pingutusest, hoolimata ambitsioonikaist plaanidest lootusetu läbikukkumine. (The Economist, 3.12)
Viis aastat kasutusel olnud Euroopa ühisraha on talle pandud lootusi õigustanud, keskpankade valuutareservis kasutatakse eurot, investorid teevad aina enam tehinguid eurot kasutades – tänaseks on eurost saanud USA dollari järel teine valuuta maailmas. Dollari kursi langus on eurot hindama õpetanud nii USAd, Euroopat kui Aasiat. (Carter Dougherty, International Herald Tribune, 4.12)
Saksamaa ja Austria ajakirjandus
Saksa ajakirjanduses kajastatakse põhjalikult Põhiseadusliku leppe alaseid vaidlusi Prantsusmaal. Sellega seoses ilmus ka üldisemat laadi kirjutisi antud teemal. Kurdetakse, et suvel taas lahvatanud diskussioon on vaibunud, kuigi mitmed vastuolud rahvuslike põhiseaduste ja Põhiseadusliku leppe vahel on endiselt selgeks rääkimata (Werner Mussler, FAZ, 30.11).
Seoses Ukraina sündmustega kurdetakse ELi välispoliitilise ebaküpsuse üle. ELi-Venemaa tippkohtumine näitas, et liidu naabruspoliitika on alles lapsekingades. Benita Ferrero-Waldner ütleb otse: ta ei taha, et Ukraina muutuks Valgeveneks. Kõiki koostöösuundi Venemaaga oluliseks pidades tuleb siiski jälgida, et austataks inimõigusi (Horst Bacia, FAZ, 30.11). Oxfordi ülikooli professor Timothy Garton Ash ütleb usutluses ajalehele FAZ, et paljude eurooplaste alateadvuses kulgeb Euroopa idapiir endiselt mööda Berliini müüri. Siiani elatakse justkui seljaga selle olematu müüri suunas. Samas jätkub euroopalik sametrevolutsioon mitmel pool Ida-Euroopas ja Kaukaasias. Sellest sõltub ka Venemaa saatus, sest Venemaa koos koloniaalses sõltuvuses olevate Ukraina ja Valgevenega jääb alatiseks imperialistlikuks (Stefanie Bolzen, Die Welt, 30.11). On ka Venemaad mõista püüdvaid kirjutisi. Seni olevat Venemaa mõjusfäärist vabanenud eeskätt tsaari- ja kommunistliku Venemaa vallutuste tulemusel liidetud alad. Nüüd aga olevat vabanemise protsess “tunginud Venemaa südamesse”. Ukrainas pole kunagi iseseisvat identiteeti olnud. Praegune riiklik moodustis olla mõnevõrra kunstlik. Kes nüüd Venemaad alandab, tõukab teda asiaatliku vägivallavõimu rüppe (Alexander Gauland, Die Welt, 1.12). Meenutatakse sedagi, et peale Ukraina ja Valgevene, on teisedki Putini SRÜ liitlased pidevalt rahvusvahelise üldsuse ja oma opositsiooni kriitikatule all, eeskätt valimiste võltsimise pärast. Günter Verheugen märgib usutluses päevalehele FAZ, et Ukraina vastuvõtmine käib ELile esialgu üle jõu. Ukraina ja Iisrael on nendeks riikideks, kelle liitumine on ebatõenäoline, kuid kellega on kavas sõlmida erisuhted spetsiaalse tegevuskava alusel. Kutšma oli seni taotlenud kindlaid lubadusi Ukrainale, mida me anda ei saanud. Sama kehtib Moldova, Valgevene ja Kaukaasia riikide kohta. Türgi vastuvõtmiseks on olemas ammused julgeolekupoliitilised kaalutlused, ja lubadused, mida Ukrainale antud pole. Samas ei ole kavas Ukrainat ja Valgevenet Moskva mõjusfääri jätta, selleks ongi naabruspoliitika. “Paraku olen ma ainus Brüsselis, kes Valgevene opositsiooniga kontakte viljeleb”, kurdab Verheugen. “Me ei saa teha seda, mida valitsus ei taha.” (Eckart Lohse, FAZ, 5.12)
Saksamaa kantsler Gerhard Schröder on oma Venemaa-poliitikat argumenteerides ajale jalgu jäänud. “Riiklikkuse taastamise” asemel toimub Venemaal seadusevastane võimude omavoli. Kaukaasias võideldakse terrori kõrval suures ulatuses pigem tsiviilelanikkonnaga. Schröder ei vaiki mitte ainult kõike seda maha, vaid kaitseb Venemaad. Inimõiguste asemel on ta hakanud rääkima Saksamaa poliitilistest ja majanduslikest huvidest. Kas aga on tegemist ikka Saksamaa tõeliste huvidega? Juba nõukogudeaegsed dissidendid ütlesid: kes riigisiseselt vägivalla ja ebaõigluse abil valitseb, on ohuks ka oma naabritele. Seda tõestavad sündmused Ukrainas. Veidi varjatumalt püüab Venemaa laiendada oma mõjusfääri ka Balti riikidesse. Vaevalt on Saksamaa huvides see, et Baltimaadest saab “Trooja hobune” ELis. Berliini ja Brüsseli vaikimine või partnerluse retoorika ainult julgustab Moskva võimureid (Reihard Veser, FAZ, 1.12). Schröderit nimetatakse ka Putini kelneriks. Meenutatakse 1981. aasta sündmusi Poolas ja SLV lepituspoliitikat. Poolakad polevat siiamaani unustanud SPD reeturlikku suhtumist, läänelike väärtuste reetmist. “Kas on nii, et mida Putin kokku keedab, seda Schröder serveerib?” (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 1.12).
Jätkuvalt palju kajastatakse moslemite integratsiooni teemat. Multikultuurset ühiskonda Hollandis nimetab apartheidiks prantsuse islami-asjatundja Gilles Kepel, kritiseerides nõnda senist integratsioonistrateegiat. Ta meenutab, kuidas hollandlased Prantsuse pearätikute keeldu rassistlikuks aktiks tembeldasid, pidades oma integratsioonistrateegiat parimaks (Hannes Stein, Die Welt, 2.12).
Austrias käib tuline diskussioon riigi neutraliteedi ümber. Austria osalemine rahvusvahelistes missioonides on vastuolus põhiseadusega. Olukord on skisofreeniline. Seda süvendab veelgi ELi Põhiseaduslik lepe, milles sisaldub solidaarsusklausel. Ei saa olla truu Euroopale ja neutraalne “maailmas”. Selle üle kurdavad mitmed Austria rahvusvahelise õiguse ja välispoliitika eksperdid, eelistamata kumbagi suunda, vaid osutades juriidilisele ebakõlale (Andreas Schnauder, Die Presse, 3.12).
Prantsusmaa ajakirjandus
Võimalik liitumisläbirääkimiste avamine Türgiga kütab jätkuvalt kirgi. Samal ajal kui Saksamaa, Suurbritannia, Poola, Itaalia ja Rootsi pooldavad läbirääkimiste peatset avamist, mis viiks Türgi ELiga liitumiseni, nõuavad Prantsusmaa ja Austria läbirääkimiste alguse edasilükkamist 2005. aasta lõppu või 2006. aasta algusesse ning leiavad, et Türgile võiks pakkuda privilegeeritud partnerlust. Kreeka ja Küpros soovivad aga Türgi suhtes rakendada lisameetmeid, ähvardades vastasel korral protsessile veto panna. Diplomaadid ennustavad pikka ja rasket ülemkogu, nagu Kopenhaagenis. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 3.12) Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan kinnitab intervjuus Le Monde’ile, et ootab ülemkogult läbirääkimiste alguse kuupäeva ning kuulutab, et Türgi ei aktsepteeri tähtaja edasilükkamist. Privilegeeritud partnerlussuhte ELiga ta välistab, öeldes, et sellist suhtevormi ei ole kunagi kasutatud ning tagatipuks pole seda olemaski. (Rafaële Rivais, Le Monde, 9.12) Türgi jätab peaministri sõnul varuks ka Euroopale „Ei, tänan“ ütlemise võimaluse, sõltuvalt muidugi sellest, mida valitsusjuhid 17. detsembril otsustavad. (M.-M. M. Le Figaro, 6.12) Küprose tunnustamise küsimuse leiab peaminister ebaõiglase olevat, kuna Türgi tegi kõik endast oleneva Kofi Annani initsiatiivi elluviimiseks. Ta leiab, et vaid ÜRO, millel ei ole ELiga mingit seost, saaks Türgilt paluda Küprose tunnustamist. Seega ei hakka Türgi Küprosega seonduvat arutama enne 17. detsembrit. (Rafaële Rivais, Le Monde, 9.12) Avaldati ka rida poolt- ja vastuargumente, millest üks kaalukamad oli Saksamaa kaitseminister Rudolf Scharpingi kirjutis, kus ta võttis sõna Türgi liitumise vastu. Tema peamised argumendid: Türgi ei ole stabiilne tsiviilühiskond; Türgi ei võta vastutust oma ajaloo eest (autor peab silmas armeenlaste genotsiidi); naiste õigused ei ole Türgis tagatud; Türgi kodanikud moodustavad jätkuvalt suurima poliitiliste põgenike grupi Saksamaal ning tuleb veel aastaid oodata ja mõned konfliktid selja taha jätta, et näha, kas tsiviilühiskond võtab võimust militaarse üle või kas jõustub piinamise keelustamine – elemendid, mis moodustavad õigusriigi tõelised alustalad. (Rudolf Scharping, Le Figaro, 13.12) Türgi liitumist pooldas leheveergudel aga Türgi endine välisminister Kemal Dervis ning Sorbonne’i emeriitprofessor Robert Misrahi.
Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE kohtumine Sofias andis märku ebakõladest Ida ja Lääne suhetes. Venemaa välisminister Sergei Lavrov manitses Läänt, mis kasutavat vaatlusmissioone oma mõjutsooni laiendamiseks, samas kui USA välisminister Colin Powell eitas kategooriliselt taolist sekkumisloogikat. Erimeelsuste tõttu jäi ministrite tasemel vastu võtmata ka Ukrainat toetav deklaratsioon. (Laure Mandville, Le Figaro, 8.12) Suutmatus leida venelastega konsensust pani taas kahtluse alla organisatsiooni usaldusväärsuse. OSCE 55 liikmesriiki jõudsid samas kokkuleppele vajaduses organisatsiooni reformida. (Henri de Bresson, Le Monde, 9.12)
Kriis Ukrainas tähendab Venemaa president Vladimir Putini jaoks uut tagasilööki. Löök on seda valusam, et Ukraina on oma suuruse, rahvaarvu ja ajalooliste sidemete poolest Venemaaga Putinile tunduvalt tähtsam kui näiteks möödunud aastal Vene mõjusfäärist libisenud Gruusia. (Henri de Bresson, Le Monde, 7.12) Le Figaro olulisemaid kolumniste Alexandre Adler leiab, et juba praegu, Ukraina kriisi poole peal, näeme üht nõrgestatud presidenti vihasel ja isoleerunud Venemaal. Selline olukord on ohtlik. Adler kirjutab, et juba täna ei ole Venemaa piisavalt kaasatud meie mandri geopoliitiliste otsuste tegemisse. Taoline Venemaa on aastaid toitunud serblaste leppimatust ning vahendanud üha enam pseudotsiviilset tuumatehnikat Iraani ning võib-olla ka Põhja-Koreasse. Autor on veendumusel, et tõelise dialoogi alustamiseks Moskvaga on tagumine aeg. (Alexandre Adler, Le Figaro, 6.12) Ka Kremli asjatundja Hélène Carrère d’Encausse kinnitab intervjuus Le Figarole, et kõige suurem oht, mis piirab täna Euroopat, oleks ignoreerida Venemaad ning tõugata ta näoga Aasia poole, mida talle lubaksid poliitilised liidud India või teiste suurriikidega. (Badouin Bollaert, Marie-Laure Germon, Alexis Lacroix, Le Figaro, 6.12) Oma kodumaale otsisid Prantsuse ajalehtede veergudel toetust ka Ukraina opositsiooni liidrid Julia Timošenko ja Viktor Juštšenko. Lisaks on üles kerkinud Ukraina võimalik liitumine ELiga, mida seoses Türgi suhtes peagi langetatava otsusega üha aktiivsemalt arutatakse. ELi ametnikest sõnas välisasjade volinik Benita Ferrero-Waldner, et Ukraina liitumine ei ole praegu päevakorras. Prantsusmaa välisminister Michel Barnier lükkas aga kategooriliselt kõrvale hüpoteesi Ukraina võimalikust liitumisest. Ta avaldas lootust, et Ukraina lepib talle pakutava naabruspoliitikaga. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 8.12)
Lisaks eurotsooni rahandusministrite kohtumisel taas arutlusel olnud euro ja dollari kursside suhet ning sellega kaasnevaid riske ning võimalikke edasisi samme, köitis Prantsuse meedia tähelepanu majanduse vallas Prantsusmaa endise EK voliniku, sotsialist Pascal Lamy kandideerimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) järgmiseks juhiks. Lamy kandidatuurile andsid oma heakskiidu nii ELi liikmesriikide saadikud kui ka Elysee, vaatamata viimastel aastatel halvenenud suhetele eksvoliniku ja Prantsusmaa president Jacques Chiraci vahel. Lamyle lähedalseisvate isikute kinnitusel on luhtusid selle halva suhte tulemusel nii Lamy võimalik kandideerimine Rahvusvahelise Valuutafondi presidendiks kui ka tema tõusmine EK presidendiks. Mõlemal korral ei ole ta saanud just Prantsusmaa toetust. Prantsusmaa juhtkonda pahandas Lamy kunagine kriitika stabiilsus- ja kasvupakti reeglite eiramise kohta. Lamy, keda Prantsusmaal nähakse ultraliberaalsena ning Brüsselis pigem asjade mõõduka korraldajana, kandidatuuri toetab arvatavalt Washington ning eeldatavasti ka paljud arengumaad. (Asfane Bassir Pour, Arnauld Leparmentier, Babette Stern, Le Monde, 9.12)
EK on valmis vähendama oma pretensioone liidu eelarvele perioodil 2007-2013. Kui Romano Prodi komisjon soovis näha aastast eelarvet 1.14% liidu SKPst, siis Barroso komisjon on valmis eelarvelage langetama 1.05%ni SKPst. Luksemburg soovib järgmise perioodi eelarveküsimuse lahendada oma eesistumise ajal, see tähendab enne juuni lõppu. (Arnaud Leparmentier, Philippe Richard, Le Monde, 8.12)
Prantsusmaa sisepoliitikas kujunes 1. detsember oluliseks päevaks. Sotsialistid hääletasid ülekaalukalt ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimise poolt eelseisval rahvahääletusel. 58.8% poolthääli tugevdas ka parteiliider François Hollande’i autoriteeti ning tõi kaasa kohtade ümberjagamise parteiladvikus. (Nicolas Barotte, Elsa Freyssenet, Le Figaro, 3.12) Sotsialistide parteisisese hääletuse tulemus oli suureks kergenduseks president Jacques Chiracile, kes teatas, et sooviks küsimuse referendumile panna veel enne juuni keskpaika. (Anne Fulda, Le Figaro, 3.12)
Prantsusmaa endine peaminister ning praegune Senati välisasjade komitee esimees Edouard Balladur käib välja “spetsialiseeritud koostöögruppide” (coopérations spécialisées) moodustamise idee ELis. Ta leiab, et põhiseaduslikku leppesse kirjutatud riikide vaheline “tugevdatud koostöö” (coopérations renforcées), millesse ei oleks kaasatud kõik ELi riigid, jääb arvatavalt suuresti ideeks paberil. Praeguses liidus puudub tuumik, mida oleks aga tarvis edasiliikumiseks. Balladuri hinnangul võiks moodustada koosöögruppe väljaspool põhiseadusliku leppe raame, klassikalise riikidevahelise diplomaatilise suhtlemise tasandil. Loomulikult jääks võimalus õnnestunud koostööd hiljem rakendada kogu liidule. Ta leiab, et selliste koostöögruppide moodustumine, millesse oleks igal erineval juhul kaasatud erinevad riigid välistab ka ühe tuumiku moodustumise ELi sees. (Edouard Balladur, Le Monde, 9.12)
Skandinaavia ajakirjandus
EL otsustab, kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi. Taani rahvas on valdavalt Türgi liitumise vastu, kuna tegemist on islamimaaga, mis Euroopasse ei kuulu. Samuti kardetakse suurenevat sisserännet ja Türgi liitumisega kaasnevaid kulusid. Ka Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on kahtleval seisukohal, pakkudes välja idee B-plaanist või “kolmandast teest” juhuks, kui Türgi liitumistingimusi ei täida. Ka Prantsuse president Jacques Chirac on rääkinud “priviligeeritud partnerlusest” alternatiivina liitumisele. Diplomaadid Brüsselis peavad aga Prantsusmaa ja Taani ettepanekuid ebarealistlikeks (Jesper Kongstad, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 11.12). Fogh Rasmussen nõuab Türgilt läbirääkimiste alustamise eeltingimusena ka Küprose tunnustamist. Türgi liitumise välistab täielikult aga Taani Rahvapartei juht Pia Kjærsgaard. Oma vastumeelsust Türgi liikmelisusele avaldas kirjanik ja poliitikahuviline Ralf Pittelkow, võrreldes islamiriigi väärtushinnanguid EP poolt tagandatud EK volinikukandidaat Rocco Buttiglione nägemusega naiste ja homoseksuaalsete suhtes, mis ei peegelda Euroopa väärtusi. Majanduslikult vähearenenud Türgi liitumine ei tule kasuks ka majandusele. Pittelkow toob võrdluseks sarnase arengupotentsiaaliga Ukraina, kellele on pakutud vaid koostööd naabruspoliitika raames. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 12.12) Berlingske Tidende üks ajakirjanik leiab, et öeldes “jah” Türgile, ütleme me “ei” integreerunud Euroopa ideele, mis võiks omada rolli maailmaareenil (Claes Kastholm Hansen, Berlingske Tidende, 4.12). Enim Türgi vastuvõtmise poolt paistab aga olevat Taani Tööstuse Keskliit (Dansk Industri), kuna see avab häid võimalusi Taani ettevõtetele. Ajaleht Politiken toetab samuti Türgit, pidades probleemide allikaks hoopis ELi. Türgi ei erine poliitilise ja sotsiaalse arengu poolest oluliselt Rumeeniast ja Bulgaariast. Mis puudutab kartust islami ees, siis Türgi on palju ilmalikum, kui enamik ELi liikmesriike. (Juhtkiri, Politiken, 6.12). Radikaalse Vasakerakonna liikmed vastavad Ralf Pittelkowi artiklile, leides, et kui Türgi täidab Kopenhaageni kriteeriumid, avaneb üüratu majanduslik potentsiaal ja võimalus silla ehitamiseks moslemi maailmaga (Anders samuelsen, Lone Dybkjær, Naser Khader, Jyllands-Posten, 10.12). Seega jagunevad Taani pressis arvamused Türgi küsimuses enam-vähem pooleks.
Ukraina liigub Lääne suunas. Rootsi ja Taani press ärgitab ELi rohkem toetama Ukraina püüdlusi teel Euroopasse. Rõhutatakse ELi suurt vastutust Ukraina tuleviku suhtes. Taani ajalehtede Berlingske Tidende ja Jyllands-Posten juhtkirjad peavad vajalikuks riigile ELi liikmestaatuse pakkumist, kui ukrainlased valivad demokraatia tee (ehk Viktor Juštšenko) ning näitavad üles tahet edasiseks arenguks. Lehed kritiseerivad ELi topeltmoraali tõttu: väljendatakse toetust Lääne-suunalisele arengule, kuid ELi liikmestaatuse asemel pakutakse Ukrainale “tihendatud koostööd”, kartuses provotseerida Venemaad. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 6.12; Juhtkiri, Berlingske Tidende, 30.11) Norra leht Aftenposten aga kiidab seoses Ukraina toetamisega ELi välispoliitilist enesekindlust, mis on pool aastat peale liidu laienemist tugevam, kui kunagi varem. Kas Berliin ja teised tahavad näidata ameeriklastele, et demokraatiat saab luua ka teisel moel, kui Iraagis nähtu? (Nils Morten Udgaard, Aftenposten, 1.12)
USA ja ELi suhete paranemise teel seisab endiselt Iraak. Ametist lahkuv USA välisminister Colin Powell kohtus Euroopa kolleegidega ning väljendas pettumust, et mõningad riigid ei soovi osaleda sõdurite koolitamisel Iraagis. Skandinaavia pressis rõhutatakse vajadust ühise keele leidmise järele ja transatlantiliste suhete parandamisele. Taani lehed kirjutavad, et Ühendriigid on hakanud rääkima küll uuel ja sõbralikumal toonil, kuid eurooplased tahaksid sõnade taga ka sisu näha. Powelli asemele tuleb Condoleezza Rice, kes pole just tuntud sildade ehitamise poolest. Politikeni juhtkiri peab NATOt endiselt vajalikuks foorumiks solidaarsuse ja koostöö arendamisel, kus ameeriklased ja eurooplased saavad formuleerida ühiseid julgeolekualaseid seisukohti. Atlandiülene allianss sunnib meid vastastikkusele konstruktiivsusele, mis on oluline, sest Euroopa ja USA vajavad teineteist. (Juhtkiri, Politiken, 7.12) Rootsi ajaleht Dagens Nyheter soovitab Ühendriikidel parandada suhteid ja tugevdada sidet Euroopaga. President George W. Bushi välispoliitika põhineb endiselt usul, et USA juhib ja teised järgivad. Edasine sõltub USAst – kas suudetakse skeptilisi eurooplasi veenda ja sildu ehitada. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 12.12)
EL ei nõustunud veel Hiina relvaembargot kaotama. Taani ajalehe Jyllands-Posten juhtkiri hoiatab Euroopa riike olulistest printsiipidest taganemise eest majandusliku kasu eesmärgil. Hiinas on endiselt probleemiks inimõigused ja hoiak Taiwani suhtes. Enne, kui Hiina ei muuda tooni Taiwani suhtes, ei tohi relvaembargot eemaldada. Transatlantilisi suhteid ei tohiks mingil juhul ohtu seada. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 8.12) Taani teise suure päevalehe Berlingske Tidende ajakirjanik Ole Bang Nielsen leiab, et USA vastumeelsuse taga relvaembargo eemaldamise suhtes on Euroopa ja USA rivaalsus ligipääsu pärast Hiina turule ja nägemus sellest, kuidas suhtuda Hiina suurriigi rolli. Ühendriigid kardavad, et EL võimaldab Hiinal muutuda sõjaliseks vastujõuks. Eurooplaste arvates püüab USA aga liigselt takistada EL-Hiina suhete arendamist. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 7.12, 9.12)
Viis Rootsi erakonda leppisid kokku, et ELi põhiseadusliku leppe üle otsustab parlament aastal 2006. Neli parempoolset opositsiooniparteid ja peaminister Göran Persson olid ühel meelel, et rahvahääletust ei toimu, kuid enne parlamendi otsust peab aset leidma laiaulatuslik debatt ELi üle. Vasakpoolsed ja rohelised on tugevalt sellise otsuse vastu. Dagens Nyheteri juhtkiri lahkab põhiseaduse tähendust. Kas EL saab tulevikus olema valitsustevaheline või rahvusülene, uusliberaalne või heaolule keskenduv – see ei sõltu niivõrd põhiseadusliku leppe tekstist, vaid Euroopa poliitilistest arengutest. Rahvahääletusel otsustataks aga tõenäoliselt mitte niivõrd põhiseaduse teksti sisu, vaid muude päevakajaliste küsimuste põhjal (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 5.12).
Soome ajakirjandus
ELi plaan tühistada Hiinale kehtestatud relvamüügikeeld pingestab suhteid USAga. Soome välisminister Erkki Tuomioja ütles, et relvamüügikeelu tühistamist arutatakse ning seda käsitletakse ka detsembrikuisel Hiina ja ELi tippkohtumisel. ELis on relvamüük keelatud poliitilise deklaratsiooniga, kus ei määratleta, mida mõeldakse relvade all ja mille võib tippkohtumisel üksmeelse otsusega kehtetuks tunnistada. Saksa ja Prantsusmaa valitsused on keelu tühistamise poolt, see tugevdaks Hiina ja ELi vahelisi suhteid ning annaks tööd Euroopa relvatööstusele. (Jyri Raivio, Helsingin Sanomat 29.11) Enne ELi ja Hiina Haagis peetud tippkohtumist teatasid rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid, et EL peaks relvamüügikeelu säilitama. Soome välisminister Erkki Tuomioja on varem öelnud, et suhtub keelu kaotamisse avatult. Keelu tühistamist pole heaks kiitnud Holland, Taani, Rootsi ning Suurbritannia. (Nina Jaatinen, Turun Sanomat, 10.12)
Mitmed EP liikmed on kritiseerinud Soome aktiivsuse vähenemist ELis. EP väliskomisjoni juht Elmar Broki sõnul ei ole Soome enam nii otsustav ja enesekindel kui varem. Loodetavasti muutub Soome aktiivsemaks 2006. aastal, kui Soome on ELi eesistujamaa. Eesti endine välisminister ja praegune EP liige Toomas Hendrik Ilves on pettununa märkinud, et Helsingi ei tegele enam aktiivselt Põhjadimensiooniga. Ilves ütleb, et ei tahaks näha elutähtsa töö raiskuminekut. Soome EP liige Alexander Stubb on nimetanud Soomet muutuste vastustajaks ja “piduriks”. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 3.12)
Prantsusmaa Sotsialistliku Partei hääletustulemus ELi põhiseaduse lepingu poolt või vastu peaks mõjutama rahvahääletuse otsust järgmisel aastal. Pariis on mures Euroopa tuleviku pärast, samuti Prantsusmaa mõjuvõimu vähenemise pärast ELis, seepärast on otsustatud panna ELi põhiseaduse leping rahvahääletusele. 59% Sotsialistliku Partei liikmetest hääletas põhiseadusliku leppe ratifitseerimise poolt, mis on sotsialist Martin Schulzi arvates eriti tähtis samm nii Prantsusmaa kui ka Euroopa seisukohalt. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 3.12)
Venemaa riigiduuma on kritiseerinud ELi sekkumist Ukraina valimistesse. Duuma süüdistab ELi kriisi tekitamises Ukrainas, seda eelkõige ELi toetuse pärast opositsiooniliidrile Viktor Juštšenkole. Duuma sõnul ei mõju lääne toetus negatiivselt mitte ainult Ukrainale vaid ka Venemaale ja Euroopale ning kogu rahvusvahelisele üldsusele. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 4.12)
Venemaa president Vladimir Putini ELi eriesindaja Sergei Jastržembski sõnul on Soome käitumine Venemaad hämmastanud. Jastržembski arvates pole Soome viimasel ajal oma idanaabri vastu eriti sõbralik olnud. Soome on üks neist ELi maadest, mis Venemaa sõnul moodustavad Venemaasse eelarvamusega suhtuva “russofoobse” bloki. Blokk koosneb kümnest uuest liikmesriigist ning mõnest teatavast põhjamaisest riigist. Ka Soome ja Rootsi kuuluvad Venemaa arvates sinna rühma. Jastržembski väidab, et ELi kümme uut liikmesriiki on hüpanud oma kommunistlikust minevikust hüperdemokraatlikku tänapäeva saamata koolitust poliitilise küpsuse, korrektsuse või sallivuse alal. “Sellepärast on need inimesed integreerunud Euroopasse oma alaväärsuskomplekside ja russofoobiaga.”
Venemaa president Vladimir Putin on esitanud süüdistusi ka ELile, nimetades seda kahepalgeliseks: kritiseerides inimõiguste rikkumisi Tšetšeenias, ei hooli EL vene vähemuse õigustest Baltimaades. (Mika Parkkonen, Helsingin Sanomat, 8.12)
Mis vahe on ELi ja NATO kiirreageerimisüksustel? küsib oma artiklis Jarmo Rantalainen. NATO asutamislepingus on organisatsiooni tegevusvaldkonnana mainitud ainult liikmesriikide kollektiivset kaitset. Organisatsioon on endale aga võtnud ülesandeid, mis otseselt liikmesmaade kaitsega seotud ei ole. Pilt ei ole selge ka ELi puhul, sest selge on see, et kiirreageerimisüksused pole mõeldud liidu enda territooriumi kaitseks. NATO ja ELi kiirreageerimisüksuste vahel pole vastutus jagatud, samas sooviksid mõlemad osapooled tööjagamist. Küsimuse lahendab mõnes mõttes ehk see, et NATOl on EList enam ressursse tegutsemaks kaugemates piirkondades. Võiks ka arvata, et USAl on suurem huvi tegutseda Kesk-Aasias Venemaa naabruses. (Jarmo Rantalainen, Kaleva, 10.12)
17. detsembril toimuval ELi tippkohtumisel otsustatakse, kas Türgi pääseb ELiga liitumisläbirääkimistele või mitte. Türgi pole nõustunud sellega, et läbirääkimistulemus jääks lahtiseks. Kui liitumiskõnelusi alustatakse, peab tulemuseks olema täisliikmelisus. (Marita Vihervuori, Turun Sanomat, 8.12) Türgi endine peaminister Mesud Yilmaz usub, et Türgi võiks ELiga liituda 10-20 aasta pärast. “ELiga liituv Türgi ei ole praegune, vaid tuleviku-Türgi,” ütleb Yilmaz. “Hoolimata sellest, kas Türgi liitub ELiga või mitte, peavad eurooplased õppima elama koos islamiga,” arvab Yilmaz. Juba praegu elab ELi territooriumil 10 miljonit islamiusulist. Türgi liitudes kasvab see arv saja miljonini. (Marita Vihervuori, Turun Sanomat, 10.12) Moslemiriigi liitumine tekitab Euroopas hirmusegaseid tundeid. Kas ühendus jääb pärast Türgi liitumist euroopalikuks kollektiiviks, mis põhineb ühistel väärtushinnangutel või mitte? Samuti kardetakse, et Türgi võetakse liikmeks, ilma et see kõiki nõudeid täidaks. (Janne Virkkunen, Helsingin Sanomat, 12.12) ELi hirmutab Türgi suur ning üha kasvav rahvaarv. Mesud Yilmazi arvates on see hirm õigustatud, sest ELiga liitumisel oleks Türgil märkimisväärne mõju ELi struktuurile ning oluline koht ELi institutsioonides. Ka on probleemiks türklaste väikesed sissetulekud. “EL on maailmas majanduslik hiiglane, kuid poliitiline kääbus,” ütleb Yilmaz. Selleks, et suurvõimuks tõusta, vajab ühendus Türgi poliitilist jõudu. (Marita Vihervuori, Turun Sanomat, 10.12)
Uudisteagentuurid
Estonian PM Juhan Parts is due in Israel for a two-day state visit during which he will meet with Israeli PM Ariel Sharon, President Moshe Katsav and other officials. He was also scheduled to visit the Yad Vashem Holocaust museum and meet with the speaker of the Israeli parliament. (Afp, 29.11)
Several hundred people demonstrated in central Tallinn to express support for opposition protestors in Ukraine who are demanding that their leader Viktor Yushchenko be declared president after a disputed election. "We want to show our support to our compatriots in Ukraine who wish to have justice and democracy," rally organizer Vira Konok of the Ukrainian Congress in Estonia said. Demonstrators on Tallinn's Town Hall Square were waving Ukrainian and Estonian flags with orange ribbons tied to them, and most of the crowd carried an orange scarf or ribbon on their clothes. (Afp, 1.12)
Estonia is to participate in the EU-led peacekeeping mission in Bosnia-Hercegovina, the Estonian defence forces said. "Estonia is sending three officers to Bosnia as of next week, and a unit in the middle of next year," the Estonian defence forces said. Estonia already had a presence in Bosnia when the force was under NATO responsibility. (Afp, 3.12)
The presidents of the three Baltic countries will decide next spring whether to accept an invitation from Russian President Vladimir Putin to attend Moscow celebrations on May 9 to mark Victory Day of WW2, Estonian FM Kristiina Ojuland said. "The three presidents have agreed to make a decision next March," Ojuland said at a foreign policy hearing of the Estonian parliament. "There's still time left for us to discuss this controversial issue. ... For Estonia, May 9, 1945 means the beginning of an occupation, not only the victory of fascism," she said. "The date has a very singular meaning for us." (Afp, 7.12)
The EU must take into account NATO capabilities in drawing up European defence policies to avoid duplicating their efforts, Estonian FM Kristiina Ojuland said. "Ensuring security in Europe and the world, the European Security and Defence Policy (ESDP) and NATO must complement each other," Ojuland told a parliamentary hearing on foreign policy. "Therefore, when planning the further development of the ESDP, appropriate NATO developments must be taken into consideration," she said. "Estonia is also taking part in this endeavour, but the form and extent of our participation is still being defined," Ojuland said. She said that as a NATO member, Estonia continued "to actively contribute to NATO operations in the Balkans and Afghanistan". "We have to keep the promises made and the commitments we took upon ourselves during NATO accession, including the maintaining of defence expenditures at the level of 2% of GDP," Ojuland said. "Only thus can we be reliable allies, and hope, that we will be heard in the foreign policy realm." Critics have said the state budget should be used for more pressing issues, such as fighting HIV/AIDS and improving the medical system, rather than for defence spending. (Afp, 7.12)
Moskva on pettunud edusammude puudumise üle suhetes Balti riikidega peale nende liitumist ELi ja NATOga, teatas Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšev kohtumisel ajakirjanikega. Selle asemel kerkivad uued probleemid, teravnenud on dialoog viisaküsimustes. Vastuolud nende riikidega on kunstliku iseloomuga. Koostöö Baltimaadega on loomulikum ja majanduslikult perspektiivikam kui teiste ELi riikidega, ent ebaõnnestub suhete politiseerituse tõttu. (RIA-Novosti, 29.11)
Eesti, Läti ja Leedu riigipeade tulek võidu 60. aastapäevale Moskvasse oleks läbimurdeks riikidevahelistes suhetes, arvab Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšev. Tulemata jätmist tõlgendatakse vastupidise žestina ning Venemaa reageering on adekvaatne. Kossatšev avaldas lootust, et riigipead ei tee taolist viga. (RIA-Novosti, 29.11)
Baltimaade välisministrid selgitasid Saksa kolleeg Joschka Fischerile oma positsiooni Moskvas võidu 60. aastapäeva tähistamisel osalemise suhtes. Ministrid kohtusid Eestis, Pärnus. Eesti välisminister Kristiina Ojuland selgitas, et kuigi 9. mai on seotud fašismi võitmisega, tähendas see Balti riikide taasokupeerimist. (Interfax, 2.12)
Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižovi sõnul aitaks Baltimaade riigipeade osalemine 9. mai tähistamisel Moskvas kaasa suhete paranemisele Venemaaga. (RIA-Novosti, 3.12)
Venemaa välisministeeriumi 2. Euroopa osakonna direktor Aleksandr Udaltsovi sõnul on valmisolek piirilepete allkirjastamiseks samm edasi Venemaa poolt ning lepingud võiks allkirjastada järgmise aasta mais Moskvas. Küsimust vaadeldakse eraldi kahepoolsete suhete probleemidest. (RIA-Novosti, 3.12)
Moskvas kaalutakse võimalusi tagastada Eesti presidendi ametiraha. Asevälisminister Tšižovi sõnul vajavad selgitamist mõned eseme Moskvasse sattumise juriidilised asjaolud. Tagastamine oleks kultuurilis-ajalooline žest, mitte poliitiline, lisas asevälisminister. (RIA-Novosti, 3.12)
EN konsultatiivkomitee delegatsioon kontrollis rahvusvähemuste õiguste raamkonventsiooni täitmist Eesti poolt. ENi esindajad kohtusid presidendi rahvuste ümarlaua liikmete ning ametiisikutega ning külastasid peamiselt venekeelse elanikkonnaga asustatud Kirde-Eestit. (Interfax, 2.12)
Eesti välisminister Kristiina Ojuland teatas, et Balti riikide riigipeade osalemine võidu 60. aastapäeva tähistamisel Moskvas otsustatakse 2005. aasta märtsis. Välisminister lisas, et 9. mai ei ole Eestile ühetähenduslik. Sel kuupäeval lõppes fašistlik okupatsioon, samas oli see meile taas okupeerimine NSVLi poolt. Selles seisneb ka probleemi sügav sisepoliitiline mõõde Eestis (Interfax, 7.12)
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et volitas välisministeeriumit läbi töötama kõiki Balti riikide piiriküsimuse reguleerimist puudutavad teemad. Samuti teatas president, et esitas Baltimaade riigijuhtidele kutse osaleda võidu 60. aastapäeva tähistamisel Moskvas 2005. aasta kevadel. (Interfax, 10.12)
Eesti välisminister Kristiina Ojuland tegi ettepaneku allkirjastada piirileping Eesti ja Venemaa vahel tuleva aasta 2. veebruaril Tartus, või siis jaanuaris president Arnold Rüütli Moskva visiidi ajal. Brüsselis toimunud kohtumisel Venemaa välisminister Sergei Lavroviga arutati ka valitsustevahelise komisjoni tegevuse jätkamist ning kahepoolsete suhete seisukorda. (RIA-Novosti, 10.12)
USA ajakirjandus
Iroonilises artiklis provotseerib Nicholas D. Kristof Eesti peaminister Juhan Partsi selgitama, miks Eesti panus Iraagis NATO liikmena küündib vaid 55, mitte näiteks 1000 meheni. Parts toob vastuses välja arvud: Eesti kaitseväe isikkoosseisus on 4000 liiget, rõhutab ka seda, et 60% rahvast ei poolda Iraagi-missiooni, Eesti on Iraagis kaotanud kaks sõdurit, 15 on saanud haavata. Teised Eestis intervjueeritud leiavad, et Eesti kohalolu Iraagis on kui investeering tulevikku, USAlt oodatakse abi Venemaa võimaliku agressiooni suhtes. Niisiis ootab Eesti 55 sõduri eest ohu korral USAlt täielikku sõjalist ja majandusabi, resümeerib ajakirjanik. See ongi NATO koalitsioon: pigem liidrite käsi-peseb-kätt arvestus kui rahvad, kes ameeriklasi igati toetavad. (Nicholas D. Kristof, The New York Times, 8.12)
Eesti on ELi liige, osa Läänest, kuid Venemaa üritab endiselt säilitada siinset mõjupiirkonda. Ligi kolmandiku Eesti rahvaarvust moodustavad venelased (400 000), kellest vaid kolmandik on Eesti kodanikud. Eesti võimud süüdistavad Venemaad venelaste julgustamises mitte õppida eesti keelt, mille omandamine on kodakondsuse eelduseks. Venemaal on raske leppida seigaga, et tegemist on iseseisva riigiga. Eesti peaminister Juhan Parts: kui venelased tahavad siia jääda, peavad nad siinse ühiskonnaga lõimuma või lahkuma. Eesti on välja töötanud keeleõppeprogrammid, siin sündinud lapsed saavad automaatselt Eesti kodakondsuse. (John W. Miller, The Wall Street Journal, 2.12)
Leedu on jõudnud kaheteistkümnenda valitsuse moodustamiseni oma 13aastases taasiseseisvumisajaloos, või isegi kolmeteistkümnendani, kui arvestada kolmepäevast üleminekuvalitsust 1991. aastal. Läti uus peaminister Aigars Kalvitis on 11 aasta jooksul üheksas. Naabritega võrreldes näib kolmas Balti riik Eesti rahulikumana: Juhan Parts, Eesti seitsmes valitsusjuht 14 aasta jooksul, valiti ametisse 2003. aasta märtsis ning on võimalik, et ta meeskond jätkab neli aastat, s.o järgmiste parlamendivalimisteni. (The Economist, 10.12)
Suurbritannia ajakirjandus
Vaatamata valitsuse integratsioonipüüdlustele 13aastase taasiseseisvusaja jooksul on Eesti kodakondsus vaid kolmandikul rahvusvähemuste (lõviosa neist venelased) esindajaist. Venemaa välisminister Sergei Lavrov rõhutab OSCE tulevikku ja arengut käsitlevas artiklis muuhulgas organisatsiooni humanitaarset dimensiooni, tuues näiteks rahvusvähemuste kaitse Eestis ja Lätis, mis tema hinnangul Euroopa standarditele ei vasta.. (Sergei Lavrov, Financial Times, 29.11)
Soome ajakirjandus
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar räägib intervjuus võimukaotusest Tallinnas ja suhetest Venemaaga. Savisaar näeb võimuvahetuse taga ulatuslikke strateegiaid Res Publica ja Reformierakonna poolt. Poliitik ei mõista, miks tema vastaseid ärritab tema tugev huvi heade suhete vastu Venemaaga. Tema sõnul ei tohi Venemaa läheduses asudes käituda, nagu idanaabrit ei eksisteeriks. Head suhted Venemaaga peaksid olema kogu Euroopa huvides, sõnab erakonnajuht. Praeguse valitsuse Venemaa-poliitikat peab Savisaar kõhklevaks ja vastuoluliseks, võrreldes Keskerakonna valitsemisperioodiga. „Nüüd ajab minister Kristiina Ojuland täiesti vastupidist poliitikat Venemaa suhtes.“ Venekeelset vähemust peaks Savisaare arvates kohtlema lojaalsete kodanikena. Ta näeb ka riski selles, et noored venekeelsed elanikud heidavad pilgud Euroopasse, selmet Eestisse jääda. Lisaks ärgitab Savisaar Tallinna ja Helsingi tihedamatele suhetele ja pooldab kaksiklinna ideed. (Nils-Erik Friis, Hufvudstadsbladet, 29.11)
Venemaa ja Balti riikide suhted on pingestunud. Iseäranis puudutab see Eestit ja Lätit. Mõni aeg tagasi ütles Vene kaitseminister Sergei Ivanov, et Eesti ja Läti, kus rikutakse inimõigusi ega täideta demokraatia norme, on Venemaale ohtlikud. Kremli esindaja ELis, Sergei Jastržemski väitis, et Balti riigid on ELi toonud veneviha ning üritavad komplitseerida Venemaa dialoogi ELiga. Need väited on põhjustatud Balti riikide Venemaale esitatud nõudmistest korvata Baltimaadele tehtud kahjud ning vabandada aastatel 1940–1991 toimepandud kuritegude pärast. Kremlit ärritab, et Venemaa ja natsi-Saksamaa vahele on pandud võrdusmärk. Vene välisministri sõnul pole nõudmisteks alust, samuti ei kavatse keegi neid Kremlis täitma hakata. Samuti on Moskva veendunud selles, et EL selles küsimuses Balti riike ei toeta. (Valeri Mitenjov, Etelä-Suomen Sanomat, 6.12)
Soome müüb Eestile 60 kasutatud Pasi soomukit. 10. detsembril sõidab Soome visiidile Eesti kaitseminister Jaak Jõerüüt, kes allkirjastab soomukite müügilepingu. Tehingu kogumaksumus on 7,2 miljonit eurot ning need tuleb Eestisse toimetada 2006. aasta lõpuks. (Helsingin Sanomat, 9.12)
Eesti riigikaitse komisjoni liige Tiit Matsulevitš on kritiseerinud 60 Pasi soomuki ostmist Soomelt, nimetades masinaid vanarauaks. Matsulevitš arvab, et soomukid on 2035. aastaks muutunud muuseumieksponaatideks. Kaitseminister Jaak Jõerüüt kinnitas visiidil Helsingis, et kriitika ei esinda Eesti üldist arvamust. Pasi soomukite vastu on huvi tundnud ka Läti. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 11.12)
Iisraeli ajakirjandus
EL peaks ÜRO resolutsioonidesse “mõistlikumalt”, kriitilisemalt suhtuma, ütles Iisraelis visiidil viibiv Eesti peaminister Juhan Parts Jeruusalemma ajalehele antud intervjuus. Iisraeli president Moshe Katsavi ning peaminister Ariel Sharoniga kohtunud Parts lubas oma Euroopa kolleegidele teha ettepaneku lisada Hizbullah terrorirühmituste nimekirja, märkides kindlat seisukohta terrorismivastases võitluses. Parts eitas Iisraelivastast eelhäälestust ELi poolt, mille kinnituseks on tihe Iisraeli-ELi majanduskoostöö. Samas möönis ta Iisraeli kriitika õigustatust ELi poliitikate tasakaalustamatuse aadressil. Parts tõrjus kriitikat Efraim Zuroffi poolt Simon Wiesenthali Keskusest, kes süüdistab Harry Männilit ning Mihhail Gorškovi paljude juutide tapmises Teise maailmasõja ajal ja järel,: ”Eesti on teinud kõik, et selgitada inimsusevastaste kuritegude tagamaid. Ilma tõenditeta pole meie riigis kedagi võimalik süüdi mõista”. (Herb Keinon, The Jerusalem Post, 1.12)
Uudisteagentuurid
The Estonian economy grew 6.2 % in the third quarter of 2004 compared to the same period a year earlier, the Baltic country's statistics office said. The economy had grown 5.9% in the second quarter and 6.8% in the second on an annual basis. (Afp, 6.12)
Eesti võtab euro kasutusele enne 2007 jaanuari. (RIA-Novosti, 1.12)
USA ajakirjandus
Enamik Eesti põllumajandusettevõtjaid arvas, et EL toob kaasa vaid inflatsiooni, kõrgemad maksud ja ranged kvoodid. Aasta tagasi pooldasid ELiga liitumist vähem kui pooled eestlastest. Nüüd on toetus 72protsendiline. Suurt rolli suhtumise teisenemiselo omab asjaolu, et põllumajandustoetused ning investeeringud on muutunud majanduses nähtavaks, Eesti saab aastatel 2004-2006 põllumajandussubsiidiumidena EList umbes 253 miljonit eurot – seda on palju riigi jaoks, kus SKP oli möödunud aastal 9,2 miljardit eurot. Eestis ei maksustata ka ettevõtete reinvesteeritud kasumit. Prognoositav SKP 2004. aastal on 5,6%, mis on eurotsooni 2%ga võrreldes üpris palju. Välisinvesteeringuid on sel aastal 800 miljoni euro ulatuses (1996. aastal 200 miljonit). Muidugi ei jaga kõik seda rikkust. Hariduseta ning vanemaealised töölised, kel probleeme süsteemiga kohanemisega, kannatavad hoolimata ülisest edust. Euroopa standardite järgi on Eesti ikka veel vaene riik. ( John W. Miller, The Wall Street Journal, 9.12)
ELi maade seas on euroga seonduv temaatika seotud paljude probleemidega: Rootsi referendum sai möödunud aastal eitava vastuse, Suurbritannia hoiab kiivalt naelsterlingit osana enese identiteedist, ka Taani on euro-võimaluse esialgu välistanud. Saksamaa ja Prantsusmaa on kroonilised eelarvedefitsiidi piirmäära rikkujad, Kreeka puhul on kinnitust leidnud vassimised majandusaruannetes, mille alusel riik üldse ELi pääses. Seevastu ELi uute liikmesriikide seas on euroga ühinedasoovijaid enam kui küll, paraku näitavad aga majandusnäitajad, et kõik soovijad pole ühisraha kasutuselevõtuks valmis. Ent pessimism ei puuduta kõiki uusliikmeid. Eesti plaanib eurole üle minna 2006. a., Leedu ja Sloveenia on sama eemärgi seadnud aastaks 2007. Ungari plaanib euro kasutusele võtta 2010.aastal. (Mark Landler, The New York Times, 06.12)
Iirimaa ajakirjandus
Balti riike piirituteks võimalusteks nimetav artikkel räägib Iiri ettevõtete jõudmisest ELiga sel aastal ühinenud kolme riigi majandusellu. Eestist rääkides tõdeb ärimees Paul Emmet, et iirlased lihtsalt ei tea võimalustest, mida Eestil pakkuda: “Näiteks Eesti saatkonnas tegeleb riigi tutvustamisega Iiri- ja Inglismaal vaid üks inimene.” Philip Singleton, Enterprise Irelandi Baltimaade arengunõunik leiab, et vähesed investeeringud Baltikumi võivad olla põhjustatud turu konkurentsitihedusest ning erinevusest Iiri ärieluga. Ometi leiab ta, et iirlaste osalus Eesti ettevõtlusmaailmas on aeglaselt, kuid järjest kasvanud (avades võimalused edasiliikumiseks ka Põhjamaade turule). Näiteks dublinlane Liam Allen külastas Eestit esimest korda 1992. aastal, tänaseks on ta mitmete pubide ja külalistemajade omanik Baltimaades. (The Sunday Business Post, 28.11)
Rootsi ajakirjandus
ELil on kavas uurida seost alkoholiaktsiisi suuruse ja rahvatervise vahel, otsustas liidu rahandusministreid ühendav ECOFIN. Põhjamaade jaoks on tegemist võiduga, kuid uute liikmesriikide suhtes on alkoholihindu puudutav küsimus vastuoluline. Aktsiisi tõstmine näiteks Eestis tähendaks, et madalate palkadega eestlastel on raske alkoholi osta. See omakorda lisab kuritegevust illegaalse alkoholi valmistamise ja sissetoomise näol. Rootsi rahandusminister Pär Nuderi väitel anti talle aga Eesti valitsuse poolt teada võimalusest aktsiisi tõsta. (Anders Johansson, Göteborgs Posten, 18.12)
Taani ajakirjandus
Taani Rahvapartei süüdistab valitsust, et töölised ELi uusliikmesriikidest võivad töötada odavalt ja seaduslikult Taanis. Taani ettevõttel on lubatud rajada tütarettevõte näiteks Eestis ning palgata seejärel madate palkadega harjunud eestlasi Taani või mõnda teise ELi riiki tööle. Selline olukord teeb taani töötajatele kõrgete palkade säilitamise raskeks. Lahendus oleks seada Taanis sisse miinimumpalk, kuid selline idee ei paista meeldivat ühelegi institutsioonile. Danske Folkeparti nõuab valitsuselt siiski mingsugust lahendust. (Jacob Brejnebøl Knudsen, Jonas Torb, Børsen, 3.12)
Taani kindlustusfirma Tryg sulgeb oma esinduse eestis, mis pole tootnud kasumit juba aastast 2001, kui Tryg sisenes Balti turule. (Povl Dengsøe, Børsen, 1.12)
Soome ajakirjandus
Põhjamaistele suurfirmadele Keskole ja ICAle pakub Baltikumis konkurentsi Leedu VP Market. Mõlemad suurettevõtted pidasid VP Marketi eduks vaid õiget ajastust ning lasid sel Leedus vabalt tegutseda, keskendudes ise Läti ja Eesti turule. Nüüdseks on VP Market oma turuosa kasvatanud aga kõigis Baltimaades, isegi Eestis. Tallinnas on seni kümme VP Marketi kauplust. VP Market sooviks ka Eestis turuliidri kohale jõuda, nii nagu ettevõttel on see õnnestunud Leedus ja Lätis. Seetõttu tehakse suurimad investeeringud Eestisse. Lätis ja Eestis ajab firma oma asju vene keeles, Eestis on ka töötajaskond põhiliselt venekeelne. VP Marketi juhatuse esimees Ignas Staskevicius arvab, et Baltimaades saab vene keelega paremini hakkama kui inglise keelega. Ettevõtte klientuur on Eestis samuti venekeelne, Kesko Citymarketid on soositud soome turistide hulgas. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.12)
Eesti suurim ravimite hulgimüüja Magnum Medical soovib järgmisel aastal siseneda Soome ravimiturule, lootes sellest märkimisväärse osa endale saada. Soome tegevdirektoriks valitud Juha Aarvala ütleb, et viie aasta jooksul loodetakse võita 10%line turuosa Soome ravimiturust. Müügiluba saadakse ilmselt järgmise aasta alguses. Aarvala sõnade kohaselt tahetakse esialgu teenindada neid kliente, keda praegused hulgimüüjad teenindada ei jõua. (Maria Silander, Turun Sanomat, 11.12)
Eesti suurtalud ei ohusta Soome piimaturgu. Suurfarmidest saadav piim võib Soomes põhjustada ajutisi turuhäireid, kuid oluliselt see Soome piimaturgu ei mõjuta. ELi määratud kvoodi ning Eesti enda tarbimise vahe on 200 miljonit liitrit. Kui Soome toodab aastas 2,3 miljardit liitrit piima, siis piisab Eesti piimast vaid ühekordseteks tururünnakuteks. Eesti põllumajandus toibus kolmest Balti riigist kommunismiajast kõige paremini. Baltimaade põllumajandust uurinud Ilkka Alaneni sõnul ei kiirustanud Eesti Maailmapanga poolt väljapakutud muudatuste sisseviimisega ning tuli olukorrast paremini välja. (STT, Turun Sanomat, 29.11)
Uudisteagentuurid
Although Estonia is one of the biggest economic successes among the new EU countries, progress in the Baltic state is being undermined by one of the fastest growing rates of HIV/AIDS in Europe. "By the last week of November, 4,356 people in Estonia have been diagnosed HIV positive," Kristi Rüütel, HIV/AIDS expert at the National Institute for Health Development said. Events highlighting the growing problem have been organised all over the country. Stressing the gravity of the HIV situation, Estonian Minister of Social Affairs Marko Pomerants lately opposed planned tax cuts, citing the urgent need for extra funding in the fight against AIDS. (Afp, 30.11)
The rector of the Estonian arts academy announced his resignation after disclosures that his official credit card had been used to pay for services at a Tallinn brothel, while denying that he was responsible. Ando Keskküla said the card had been stolen before it was used to pay seven bills totalling 18,630 kroons but he was stepping down becase of the public pressure on him. Keskküla has denied suggestions it was he who used the credit card at the brothel, saying he had not realised it was stolen until after the payments had been made. He said he subsequently had the card cancelled, and paid back the sum to the academy. (Afp, 2.12)
Venemaa eitab Eesti õhupiiri rikkumist oma lennukite poolt. Eesti Kaitsejõudude Peastaabi kinnitusel sisenes AN-26 Eesti õhuruumi Vaindloo saare juures ühe miili sügavuselt ning viibis seal umbes ühe minuti. (Interfax, 3.12)
Rootsi ning Eesti massiteabevahendid ei välista Vene sõjatehnika vedu kümme aastat tagasi uppunud reisiparvlaevaga “Estonia”. Viimast väitis Rootsi televisioonis esinenud endine tollitöötaja Lennart Henriksson. (Interfax, 2.12)
Eesti eriteenistused eitavad oma seotust “Estonial” toimunud Rootsi luureteenistuse salaoperatsioonidega. Samas ollakse veendunud, et rootslased omasid kohapealseid kaastöölisi, kes aitasid luua kontakte kuni 1994. aasta 31. augustini Eestis baseerunud Vene relvajõududega neilt militaarse otstarbega elektroonika hankimise eesmärgil. (RIA-Novosti, 4.12)
Vene välisministeerium ei oma ametlikku infot võimaliku vene päritolu sõjavarustuse veo kohta 1994. aastal uppunud reisiparvlaev “Estoniaga”. (RIA-Novosti, 3.12)
Vene relvajõudude kindralstaabi delegatsioon teostas Eesti Kaitsejõududes OSCE Viini dokumendi raames ette nähtud relvastuskontrolli. Neli ohvitseri viibisid Pärnu ja Kuperjanovi jalaväepataljonides ning õppekeskuses. Eesti Kaitsejõudude relvastuskontrolli grupi juhataja major Raivo Albert Tilki sõnul jäi delegatsioon inspektsiooni tulemustega rahule. (RIA-Novosti, 9.12)
Eestis mälestati bolševikega peetud sõjas 1918-1920 aastal hukkunud Briti meremehi. Pärgadepanekul teiste hulgas Suurbritannia suursaadik Nigel Haywood ning Kaitsejõudude Peastaabi ülem Alar Laneman. Tseremoonia ajal sooritasid kaks Leedus baseeruvat Briti hävituslennukit Tornado F3 ülelennu Sõjaväekalmistult. (Interfax, 12.12)
USA ajakirjandus
New Yorgi Ajakirjanike Kaitsekomisjoni hillutine uurimus sõna- ja trükivabadusest endise NSVLi maade ajakirjanduses näitab, et vaid Eestis, Lätis ja Leedus on meedia sõltumatu. Ülejäänud 12 riigis esineb nii takistamist, kontrolli kui ka ajakirjanike tapmisi, kes on julgenud võimuringkondi uurida, (Juhtkiri, The New York Times, 29.11)
Suurbritannia ajakirjandus
Paul Keres oli võib-olla suurim maletaja, kes kunagi maailmameistri tiitlit ei võitnud, ometi taotles ta malekuninga krooni enam kui 20 aastat. Keres oli stiilipuhas mängija, kes oma säravaimate võitudeni jõudis selguse ning loogikaga. Talle on kaotanud sellised maaimameistrid nagu Jose Capablanca (1938), Max Euwe (1939) ja Mihhail Botvinnik (1956). Leonard Barden meenutab enda malekohtumist Keresega, kui tema nooruskangelane alustas mängu tavatult: c4, hiljem f4. Pärast selgitanud Keres oma erilisi avalööke: “Rongiga siia sõites lugesin ajalehest, et mängin teiega, avangute eksperdiga, nii otsustasingi alata pisut teistsuguselt”. Kes mängu võitis, pole vist tarvis lisada. (Leonard Barden, The Guardian, 13.12)
Rootsi ajakirjandus
Et “Estonial” veeti salajast militaarvarustust, on olnud vandenõuteoreetikute populaarseim väide. Sama aktiivselt on võimud seda eitanud. Kuni praeguseni. Hiljuti selgus tolliametnike tunnistustest, et sõjalist tehnikat võidi laevaga siiski transportida. Tõenäoliselt ei põhjustanud see küll reisilaeva uppumist, kuid hämmastav on Rootsi valitsuse järjekordne salatsemine. Kui Rootsi oleks korralik lääneriik, oleks kõik teadnud, et loomulikult transporditakse Eestisse kui tulevasse NATO liikmesriiki sõjatehnikat, ning loomulikult ostetakse endiselt vaenlaselt NSVLilt huvipakkuvat radarivarustust. Kui aga tegemist on riiki ohustava juhtumiga, on Rootsi nagu Araabiamaa. Proovile on pandud üldsuse usaldus riigivõimude vastu. (Nilsson, Expressen, 6.12)
Tallinnas on kõik odavama hinnaga. Siin jõuluoste tehes leiab ostja madalamad hinnad ja väldib suurt rüselust. Lisaks on konkurents Läänemerel surunud ka laevareiside hinnad alla. Platsil keset Tallinna vanalinna on parim jõuluturg. Kes endiselt arvab, et Baltimaades on hall, nukker ja puudus kaupadest, peaks oma arvamust muutma. Siit saab kõike, mida me kodus olema harjunud ostma, kuid tihti palju odavama hinnaga. (Maria Crofts, Dagens Nyheter, 11.12)
Rootslane Maria Crofts jutustab oma esimesest reisist Eestisse aastal 1991. Eesti oli just saanud iseseisvaks, vene sõdurid olid veel kohal, maksti rublades ja passi löödi tempel “CCCP”. Rohkem kui linna tutvustav giid, tõmbasid tähelepanu tänavakaupmehed. Tallinna Kaubamajja sattudes paistis kõik segasena. Inimmassid seisid järjekordades pikkade poelettide juures, polnud võimalik ringi jalutada ja kaupu vaadelda, maksmine aga oli omaette keeruline protseduur. Sel ajal ei olnud Tallinn just külastatuim shoppingulinn, kuid see ei takista Mariat endiselt rõõmustamast oma ainukese tookord tehtud ostu üle, milleks on nõukogude kellavärgiga kullavärvi naisfiguur. (Maria Crofts, Dagens Nyheter, 11.12)
Taani ajakirjandus
Endine kaitseatašee Eestis ja Lätis ning Balti Kaitsekolledži rektor Michael Clemmesen läheb vanaduspensionile. Ta on Taanis silma paistnud oma otsese väljaütlemisega ja teda on võrreldud preisi sõjateoreetik Karl von Clausewitziga. Clemmeseni lähetamine Balti Kaitsekolledži rektoriks oli Taani sõjaväejuhtkonna jaoks justkui ühe ärritavama kritiseerija Siberisse saatmine. (Mads Stenstrup, Jyllands-Posten, 12.12)
Norra ajakirjandus
Kümme aastat peale “Estonia” katastroofi väidab endine tolliametnik Stockholmis, et laeva kasutati Vene sõjaväetehnika salajaseks transpordiks. Rootsi Televisiooni saates rääkis endine tollitöötaja Lennart Henriksson, et talle anti 1994. aasta septembris korraldus mitte kontrollida ühte veokit, mis tuli Estonia pardale 14. septembril. Henriksson järgis käsku, kuid vaatas siiski autosse sisse, et mitte jätta kahtlast muljet. Ta avas ka mõned kastid, milles nägi sõjalist elektroonikat. Tollitöötaja sai ka teistordselt käsu jätta üks auto kontrollimata. (Øyvind Ludt, Nettavisen, 1.12)
Uute spekulatsioonide kohaselt kasutati 10 aastat tagasi põhja läinud “Estoniat” sõjavarastuse transportimiseks Eestist Rootsi. Eesti endine kaitseväe ülem Aleksander Einseln peab uut informatsiooni piisavaks põhjuseks, et alustada uut uurimust, ning seda ei tohiks läbi viia Rootsi, Soome, Eesti ega Saksamaa poolt. Inimestel on õigus teada miks ja kuidas, ütleb Einseln. (Henrik Width, Aftenposten, 1.12)
Tallinna vanalinnas asuval ilusal jõuluturul, mis asub Norrast vaid tunniajase lennureisi kaugusel, on hulganisti väikeseid putkasid, kus pakutakse pea kõike, mida jõuluturgudel pakkuda võib. Märkimisväärselt palju on müügil kudumeid. Kaupade kvaliteet on hea. Ka hinnatase on Eestis madal, nii et siin on tore olla shoppingumeeleolus norralane. (Odd Helge Brugrand, VG, 30.11)
Soome ajakirjandus
Õlireostus ähvardab tappa ligi 300 auli Eesti põhjarannikul. Teisipäeval, 30. novembril leiti lennuvõimetud linnud Spithami ja Nõva vaheliselt rannaribalt. Eesti piirivalve ei ole rannikult õlireostust leidnud. Piirivalveameti pressiesindaja Urmo Kohvi sõnul on väike õlireostus võinud vajuda juba merepõhja või tuulega edasi kanduda. Eesti riigikontroll teatas just natuke aega enne õliga määrdunud lindude leidmist, et Eesti on võimetu toime tulema suurte õlireostustega. Eestil puuduvad vajalikud laevad ja eritehnika. Soome VTT andmetel põhjustaks 30 000 tonnise õlilastiga tankeri õnnetus Soome lahel looduskatastroofi nii Eestis kui Soomes. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.12)
Eesti keelepolitsei võib trahvida halva eesti keele oskuse pärast. Keeleseaduse järgi on Eesti ametlikuks keeleks eesti keel, mida peavad oskama kõik riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnikud. Puuduliku keeleoskuse puhul võib keelepolitsei ametnikku trahvida. Trahvid võivad ulatuda 6 eurost 130ni. Keelepolitsei ei trahvi ametnikku kohe, vaid annab talle kõigepealt tähtaja, mis ajaks ametnik oma keeleoskust parandama peab. Keelepolitsei teeb reide neis kohtades, kus töötajaskond on enamasti venekeelne, näiteks vanglad. Paar aastat tagasi oli keelepolitsei murelapseks ka Tallinna Politsei, kus keeleoskusnõudmisi ei täitnud 590 politseinikku. Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk ütleb, et Tallinna politseinike suhtumine eesti keelde on paranenud. Samuti on hakatud politseinikele korraldama keeleõpet. Ida-Virumaal on olukord halvem. 90% sealsetest politseinikest ei räägi eesti keelt. Tomuski sõnul on neile ka raske keeletunde organiseerida, sest keeleõpetajad ei taha Ida-Virumaale minna. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 11.12)
Tartu ülikool võitleb oma positsiooni pärast Eesti teadusmaastikul. See on kõikuma löönud idee tõttu moodustada Eesti neljast kõrgkoolist – Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Viljandi Kultuuriakadeemiast, Eesti Humanitaarinstituudist ja Ajaloo Instituudist – Tallinna ülikool ning selle raames lahvatanud poleemika pärast. Tallinna linnapea Tõnis Palts avaldas arvamust, et Tartu ülikool võib mõne aasta pärast muutuda Tallinna ülikooli filiaaliks. Tartu ülikooli rektor Jaak Aaviksoo on näinud Tallinna ülikooli rajamise projekti aga puhtalt poliitilise protsessina. Eesti valitsus on otsuse Tallinna ülikooli loomise kohta langetanud. EHI professor Mikko Lagerspetzi arvates on Tallinna ülikooli moodustamine vajalik, sest Eesti akadeemilisele maailmale mõjuks konkurents hästi. See arendaks eri õppealasid, mille ebapädevust on kritiseerinud ka Helsingi ülikooli professor Mart Saarma. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 29.11)
Eesti naissuusatajate juhtfiguur Kristina Šmigun võitis Põhja-Soome suusakeskuses Rukal klassikadistantsi. See oli suusataja esimene klassikadistantsi karikavõit. Šmigun ütles, et ei kavatse osaleda detsembri sprindivõistlustel, vaid keskendub veebruaris toimuvatele MM-võistlustele. (Juha Hölttä, Etelä-Suomen Sanomat, 29.11)
Tallinnas Estonia teatris esietendub kolmandat korda Eduard Tubina ooper “Barbara von Tisenhusen”. Libreto on kirjutanud Jaan Kross lähtudes Aino Kallase samanimelisest jutustusest. Selles käsitletakse mõnevõrra kohalikku ajalugu ja nn Tartu lepingut, mis keelas aadlineidude abielu madalamast soost noormeestega, kui neiu perekond selle vastu oli. Peaosa on Heli Veskusel, teistes osades astuvad üles Roland Liiv, Teo Maiste ja Jassi Zahharov. (Veijjo Murtomäki, Helsingin Sanomat, 30.11)
Reisilaev Meloodia väljumine laupäeva õhtul Helsingi sadamast hilines, sest laevale oli tehtud pommiähvardus. Laevakompanii oli saanud pommiähvarduse Eesti poolel ka päeval. Laev oli sel hetkel merel ning laeva meeskond pidi laeva ise läbi otsima. Kui laev oli Helsingis, tehti laevakompaniile veel teinegi ähvardus. (Etelä-Suomen Sanomat, 4.12)
Nelja Helsingi kutsekõrgkooli õpilase lõputööna valminud lühimängufilm “Perkele” võitis Tallinnas Sleepwalkersi tudengifilmi festivalil Grand Prix’. Võistlusel osales 83 filmi. Lisaks peaauhinnale sai esikoha pälvinud film ka Kodaki eripreemiana kilomeetri filmilinti. (Kaleva, 4.12)
Välispoliitika
- Välispoliitika eesmärgid
- Julgeolekupoliitika
- Suhted teiste riikidega
- Äridiplomaatia
- Euroopa Liit
- Inimõigused
- Regionaalne koostöö
- Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega
- Välismajandussuhted
- Arengukoostöö ja humanitaarabi
- Strateegiliste kaupade kontroll
- Välislepingud
- Euroopa Inimõiguste Kohus
- Euroopa Liidu Kohus
© Välisministeerium
- Islandi väljak 1
- 15049 Tallinn
- TEL (+372) 6 377 000
- Üldinfo: vminfo@vm.ee
- Ametlikud dokumendid: post@vm.ee
- Konsulaar-ja viisaküsimused:: konsul@vm.ee
