Nädal välismeedias 22.-28. november 2004

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Siseareng

The new EC spent its first day in office trying to quell a storm over the previously undisclosed, amnestied conviction of one of its members for party funding offences. French Commissioner Jacques Barrot wrote to the president of the EP acknowledging that he had been "the object of a judicial procedure opened in 1995 and closed on February 23, 2000 concerning all leaders of the Centre of Social Democrats (CDS)". In the letter, made public by the Commission, Barrot stressed he had never been barred from holding public office. (Reuters, 22.11)

EC President José Manuel Barroso said the new EU executive had expressed its full solidarity with French Commissioner Jacques Barrot, under fire for failing to disclose an amnestied conviction for party funding offences. Barroso said Barrot had given the full 25-member Commission a detailed explanation of his legal position, which he had reported in a letter to the EP. (Reuters, Afp, 24.11)

French European Commissioner Jacques Barrot was not obliged to disclose an amnestied conviction for party funding offences and faces no legal impediment to holding office, the EP's legal service determined. "This opinion confirms that nothing can be held against Mr Barrot legally," Parliament President Josep Borrell said. (Reuters, 24.11)

Välis-ja julgeolekupoliitika

EU defence ministers agreed to create 13 so-called battle groups, military units which can be deployed rapidly to crisis situations around the world, Dutch minister Henk Kamp said. The 1,500-strong tactical groups will be able to be deployed within 15 days. One unit will be up and running by next year, said Kamp. France, Italy, Spain and Britain have each agreed to form one unit, and all other EU states have agreed to contribute to at least one group, said the Dutch minister. (Afp, 22.11)

The EU will replace NATO peacekeepers in Bosnia, assuming command of its most important military mission yet in a country that remains wracked by ethnic divisions. For the 25-nation bloc, the 7,000-strong European Force (EUFOR) taking over from the NATO represents the biggest test thus far of its nascent common defence and security policy. (Afp, 28.11)

New EC head José Manuel Barroso urged EU member states to contribute to Iraq's stabilization or risk spurring international terrorism. He said that regardless of European states' stance on the US-led war in Iraq, they now had a responsibility to assure the country could govern itself. (Afp, 28.11)

Russia and the EU failed to complete a cooperation agreement, but President Vladimir Putin said he hoped it would be drawn up by their next summit in May. "We hope the work can be finished by the next summit in Moscow," Putin said, echoing similar hopes among the 25-member bloc's leaders. "We prefer quality to rapidity," said Dutch PM Jan Peter Balkenende. (Afp, 25,11)

ELi-Venemaa tippkohtumisel Haagis jõuti kokkuleppele uute koostöömehhanismide ellukutsumises Kaliningradi regiooni arengu ning inimõigustega, sealhulgas Baltimaade vene vähemuse olukorraga seonduvate probleemide käsitlemiseks, teatas Venemaa president Vladimir Putini eriesindaja suhetes ELiga Sergei Jastržembski. (Interfax, 25.11)

ELi ja Vene eksperdid valmistavad järgmise aasta aprilliks ette tööplaani energiadialoogi raames edu saavutamiseks, ütles Hollandi välisminister Bernard Bot. (Interfax, 25.11)

EK Moskva esinduse asejuht Vincent Piketi arvates suudeti Haagi kohtumisel täita kõik päevakorras olnud punktid. (Interfax, 26.11)

Venemaa president Vladimir Putini eriesindaja suhetes ELiga Sergei Jastržembski ei näe põhjust kõnelda olulisest suhete halvenemisest Venemaa ja ELi vahel, tunnistades samas teatud probleemide olemasolu. Selline mulje võib jääde lääneriikide publikatsioonide põhjal, ent tervikuna on tuntav Lääne huvi jätkata dialoogi arendamist Venemaaga. Eriesindaja tunnistas, et möödunud kuue kuu jooksul on ilmnenud häirivaid momente, mida on põhjustanud mõned äsjaliitunud riigid, kes Euroopasse integreerudes on kaasa võtnud oma kompleksid, sealhulgas russofoobia. (Interfax, 27.11)

Ukraina presidendivalimised

The EU believes Ukraine's presidential election did not meet international standards and will urge the Ukrainian authorities to review their conduct and result, Dutch FM Bernard Bot said. Bot said each of the bloc's 25 member-states would summon the Ukrainan ambassador to express concern about the result, which appears to have given victory to pro-Russian PM Viktor Yanukovich over pro-Western opposition leader Viktor Yushchenko. (Reuters, 22.11)

The EU will tell Russian President Vladimir Putin it is not satisfied with the conduct of Ukraine's presidential election, EC President José Manuel Barroso said. He said the EU would raise the issue at a summit with the Russian leader. (Reuters, 24.11)

Dutch PM Jan Peter Balkenende, whose country holds the rotating EU presidency, told outgoing Ukrainian President Leonid Kuchma that presidential election results in his country were unacceptable. Balkenende called Kuchma immediately after concluding an EU-Russia summit in The Hague which was completely overshadowed by the political crisis in Ukraine. (Afp, 25.11)

The Netherlands plans to send a special envoy to Ukraine to meet political leaders to discuss its disputed presidential election, the Dutch government said. Dutch FM Bernard Bot plans to send former Dutch diplomat Niek Biegman to Kiev to meet Presidential hopeful Viktor Yanukovich, outgoing President Leonid Kuchma and parliamentary speaker Volodymyr Lytvyn, a Dutch official said. (Reuters, 24.11)

EU foreign policy chief Javier Solana will visit Ukraine for urgent talks with President Leonid Kuchma, PM Viktor Yanukovich and opposition candidate Viktor Yushchenko to discuss "a negotiated diplomatic solution" to the dispute over the results of the presidential run-off. (Reuters, 25.11)

EU foreign policy chief Javier Solana said candidates in Ukraine's disputed presidential election had agreed that peaceful protests would not prevent the government from functioning. "Both sides committed themselves to letting government officials work. But the right to a peaceful demonstration is a right people have," Solana said. (Reuters, 26.11)

The EU's foreign policy chief Javier Solana warned Ukraine to respect democracy in its disputed presidential poll or face consequences in its relations with Brussels. (Afp, 26.11)

Dutch FM Bernard Bot, speaking on behalf of the EU, said the best outcome in Ukraine would be new elections. (Reuters, 27.11)

Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende sõnul erinevad ELi ja Venemaa hinnangud Ukraina olukorrale, ehkki mõlemad soovivad näha Ukrainat stabiilse ja demokraatliku riigina. (Interfax, 25.11)

Laienemine

France wants EU leaders to mention a possible alternative to full membership for Turkey when they decide in December on opening accession talks, an official French source said. The UMP and its future leader Nicolas Sarkozy have demanded the EU offer Turkey a "special partnership" rather than full membership, an idea which Ankara has categorically rejected. (Reuters, 22.11)

The Dutch presidency of the EU appeared to rule out a French idea of spelling out a possible alternative to full membership for Turkey. Asked specifically about the French idea, Dutch FM Bernard Bot said the point of negotiations was to prepare for membership. (Reuters, 24.11)

Valery Giscard d'Estaing, the founding father of the EU's constitution, urged the EU to offer Turkey a privileged partnership rather than full membership. "Turkey's accession, whenever it is, would change the nature of the European project," Giscard said. He said Article 57 of the constitution allows the EU to negotiate "privileged partnership" agreements with its neighbours. "Negotiations with Turkey should therefore not focus on accession but should explore the nature of the links that the EU should forge with its large neighbours," Giscard said. (Reuters, 25.11)

German Chancellor Gerhard Schröder insisted fears about Turkey's possible EU entry were misplaced and said he believed the EU would back starting membership talks with Ankara. "I know that many sceptics are warning that this development will overstretch the EU. I am convinced these fears are ungrounded," Schröder said. (Reuters, 26.11)

The EU has agreed to grant Romania an extra 559.8 million euros in aid in 2007-2009 to strengthen its borders and prop up the national budget, an EU diplomat said. The assistance will come on the top of 11 billion euros already promised for the Romania from the bloc's 2007-2009 budget. (Reuters, 25.11)

EMU, majanduspoliitika

New EC president José Manuel Barroso reiterated that he opposes any major changes to eurozone deficit rules in the Stability and Growth Pact. Barroso argued that the existing rules had greatly benefited the European economy. He said that the pact, which imposes a limit on public deficits of 3% of annual economic output, had contributed to the success of the euro currency and led to low interest rates. (Afp, 24.11)

EU member states have agreed to limit the bloc's 2005 budget to below 1% of GDP, less than requested by the EC and EP, diplomats said. Draft figures agreed by ambassadors from the 25 EU countries cap spending at 105.22 billion euros, up 5.43% from 2004, but still just 0.99% of GDP. Given the extra needs of 10 new EU states, the EC has asked for a budget of 109.5 billion euros. (Afp, 23.11)

Action by the EU against France for breaching eurozone budget rules should be suspended and a close watch maintained until the end of 2005, EU Economic Affairs Commissioner Joaquin Almunia said. Almunia said that he intended to present an assessment showing that France respected rules in the pact for the moment. But he said that the excessive deficit procedure should be maintained against Germany. (Afp, 22.11)

Spain is building a coalition of countries that would oppose plans to freeze spending in the EU's next long-term budget in 2007-2013, diplomats said. The Spanish ambassador to the EU had hosted a dinner for senior officials from Portugal, Greece and 10 others, mostly east European countries, a diplomat said. (Reuters, 22.11)

New EC President José Manuel Barroso warned new member states against trying to remove a limit on aid to the EU's poorest regions. After talks with Slovak President Ivan Gasparovic, Barroso was asked about calls from some of the poor, east European countries to lift the ceiling of 4% of GDP on EU structural funds in the 2007-2013 budget. (Reuters, 23.11)

Bulgaria's central bank and cabinet signed an accord between themselves pledging to aim to adopt the euro in 2009, Finance Minister Milen Velchev said. (Afp, 25.11)

Julgeolek

US General James Jones, NATO's supreme allied commander, said the refusal of nearly a dozen military allies to participate in the trans-Atlantic alliance's training mission in Iraq was "disturbing." "It is important to recognize that once the alliance gets involved in an operation, it is important that all allies support the operation," Jones said. He hopes the refusal by some nations to participate is a "one-time event." (Afp, 23.11)

German Defence Minister Peter Struck criticised NATO partners for not meeting pledges made in June at the Istanbul summit to train Iraqi soldiers – adding Germany was fulfilling its promises. 30 German officers recently began teaching Iraqi soldiers how to operate military vehicles at a facility in the United Arab Emirates. Struck told German radio: "We have met our promises. But there is truly a lack of trainers from the other NATO countries in Iraq”. (Reuters, 28.11)

Hungary plans to send troops to Iraq next summer under a NATO training mandate, Defence Minister Ferenc Juhasz said, a week after parliament voted to pull its contingent out by the year's end. (Afp, 22.11)

Britain, France and Italy signed an accord to provide NATO with satellite frequency bands which will help the alliance carry out military operations far beyond the borders it was created to defend. NATO said in a statement that, under a memorandum of understanding, the three nations will provide Super and Ultra High Frequency band capacity on its national military satellite communications programmes for 15 years from Jan. 1, 2005. (Reuters, 23.11)

Vahemerel algas NATO ja Venemaa merejõudude ühisõppus. (Interfax, 26.11)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

Ukraina presidendivalimisi on vaatlejad iseloomustanud kui võitlust Ida ja Lääne vahel: Viktor Janukovitš esindamas venekeelset ja –meelset, tööstuslikku Ukraina idaosa, Viktor Juštšenko aga NATOle ning ELile suunatud ukrainakeelset lääneosa. Ukrainlaste jaoks on suurimaid probleeme kaks – ulatuslik vaesus ja korruptsioon, mida eriti tugevalt ründas Juštšenko, kel endal ebatavaliselt puhas minevik. Kui võidab Janukovitš, peab ta arvestama nii USA kui ELi vastuseisuga, samas on tal vastupidiselt rivaal Juštšenkole Venemaa president Vladimir Putini toetus (The Economist, 27.11).

Nii USA kui EL on üksmeelsel seisukohal, et Ukraina valimisi ei saa massilise pettuse tõttu legitiimseiks pidada (Juhtkiri, The Times, 26.11).

Kõige kujukamalt kirjeldab situatsiooni The Wall Street Journal, esitades retoorilise küsimuse – kas tagasi Nõukogude Liitu? (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 26.11)

Euroopa-USA suhestatus pärast USA presidendivalimisi ning uue EK ametisseasumist. Pärast USA presidendivalimisi ning kabinetimuudatusi sõnastas hetkeolukorra Euroopa jaoks Prantsusmaa president Jacques Chirac, öeldes, et rohkem kui kunagi varem peab Euroopa vältimatult tugevdama oma dünaamilisust ning ühtsust, seistes silmitsi USA kui suure mõjujõuga maailmas. EP väliskomisjoni aseesimehe ja endise Eesti välisministri Toomas Hendrik Ilvese meelest on vale idee, mille kohaselt peaks Euroopa suunama kogu oma jõu USA president George W. Bushile vastandumisele. Ilves toonitab, et Euroopa leiab endas ühtsuse ainult koondudes positiivse, mitte negatiivse idee ümber. (James Graff, Time, 22.11)

The Wall Street Journal paneb EK volinik Peter Mandelsonile südamele ELi majanduskasvu edendamise vajalikkust ja toonitab (majandus)suhete arendamise olulisust USAga. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 26.11)

ELi välispoliitilised initsiatiivid. The Guardiani meelest demonstreerivad ELi välispoliitika juht Javier Solana kohtumised Hamasiga Euroopa tähtsuse vaieldamatut kasvu maailmaareenil, Ameerikapoolse tunnustusega või ilma. (Juhtkiri, The Guardian, 26.11)

Terrorismivastane võitlus Euroopas. Hiljutisel seminaril Brookings Instituudis esinenud Ameerika intellektuaalid rõhutasid üksmeelselt muret kasvava radikaalse islami ohu pärast Lääne-Euroopas. Filosoof Francis Fukuyama arvates on eurooplased radikaalislamist enam ohustatud kui ameeriklased. Nii Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias kui Belgias, Hollandist rääkimata on moslemitest elanike arv märgatavalt tõusnud. Bernard Lewis, briti ajaloolane Princetoni Ülikoolist USAs on öelnud, et hiljemalt selle sajandi lõpuks on Euroopa kontinent muutunud osaks araabialikust Läänest. (The Economist, 27.11)

International Herald Tribune peab Hollandis aset leidnud tragöödia põhjuseks headest kavatsustest kantud, kuid inimlike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste erinevuste arvestamata jätmist. Euroopa naiivsus assimileerimisel on see, mis nüüd radikaalmoslemite tegude kaudu paljastub. (William Pfaff, International Herald Tribune, 25.11)

Iraani võimaliku tuumaprogrammi neutraliseerimisel peaksid koostööd tegema USA mõjukus ja Euroopa diplomaatia. Nii-öelda Euroopa kolmiku (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) võitu – kokkulepet Iraaniga uraani rikastamise peatamise kohta – kroonib USA lubadus sõjalise sekkumise kohta, kui Teheran lepitust taganeb. Seda võib vaadelda diplomaatia, multilateraalsuse ning “präänikuteooria” ilmeka taaskasutamisena. (Alan L. Isenberg, International Herald Tribune, 24.11)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Jätkub diskussioon immigrantide integreerimise teemal. Kantsler Gerhard Schröder loodab, et Saksamaa valmidusele sisserändajaid vastu võtta vastatakse sellega, et õpitakse ära saksa keel. Edmund Stoiber rõhutab, et Saksa passi olemasolu ei tähenda veel integreerumist. Tuleb austada kohalikke kombeid, vabaduse põhimõtteid, tolerantsi ja seaduslikkust (FAZ, 22.11).

Seni on õnneks vähemuses need islami vaimulikud, kes mõistavad Lääne ühiskonna tolerantsi all nende õigust paralleelsele õigusruumile – šariaadile. Kuid nende mõjujõud on siiski suur, iseäranis harimata moslemite hulgas, immigrantide getodes (Matthias Drobinski, SZ, 21.11)

Integratsioonist kirjutatakse enneolematult otse ja ausalt: välismaalasi, kes tahavad küll meie juures, kuid mitte meiega elada, pole meile tarvis. Kes on integreerumise vastu, peab maalt lahkuma. Immigrantide integreerumist takistavad suurlinna getod. Emakeelse õpetuse lubamist, millega taheti multikultuurset ühiskonda edendada, nimetatakse sõgeduseks. Integreerima peab kasvõi sunniviisiliselt (Jörg Schönbohm, Die Welt, 22.11).

Hollandi filmimees Theo van Goghi mõrva nimetatakse järjekordse müüri langemiseks, millega on ilmsiks tulnud multikultuursuse ideoloogia pankrott. Integratsiooni peatakistuseks on immigrantide viljeldav “monokultuur” (Lorenz Jäger, FAZ, 23.11).

Ida- ja Lääne-Euroopa vajavad ühist ajalootunnetust. Ida-euroopa rahvad on pidanud möödunud sajandil elama kahe diktatuuri all. Mitmed tänased EP saadikud nendest riikidest on omal nahal tunda saanud totalitarismi. See kogemus kohtub nüüd Läänes levinud mõtteviisiga, mille kohaselt on Hitler see kõige suurem kurjus ning holokaust ainus ja kordumatu hirmutegu. Stalinistlikele kuritegudele pole Läänes ruumi. See mälestuste konflikt viib arusaamatusteni. Euroopa vajab ajaloolise mälu läänesuunalist laienemist. Tasub meeles pidada, et alles pärast mõlema totalitaarse süsteemi kokkuvarisemist on Euroopa saanud võimaluse ühineda. (Alexander Graf Lambsdorff, Der Tagesspiegel, 22.11)

Euroopa vajab ühtset kaitsepoliitikat, arvab Günter Verheugen. Ei maksa USAst liialt eeskuju võtta, tuleb lähtuda eeskätt sellest, millised on Euroopa eesmärgid. Muu maailm ei saa aru, miks selline suurvõim, nagu Euroopa, ei võta kaitseküsimustes vastutust enda peale. Diplomaatide arv huvitab tänapäeva maailma vähem kui sõjaline võimekus (Franziska Augstein, SZ, 23.11).

Läti nõuab ELi ühtset strateegiat suhetes Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga. Välisminister Artis Pabriks nõuab kriitilisemat suhtumist Venemaasse. Poola nõuab ELiga liitumise perspektiivi Ukrainale (Nils Kreimeier, FTD, 23.11).

ELile pannakse süüks, et Ukraina asemel on rohkem tähele pööratud Türgile. Tulemuseks on ELi vaenuliku kandidaadi suur populaarsus hiljutistel valimistel (Gerhard Gnauck, Die Welt, 23.11).

Mitmetes kirjutistes kajastatakse venemeelsete ukrainlaste arvamust, et kuna Euroopa ei ole Ukrainast tegelikult nagunii huvitatud, tuleb tahes-tahtmata hoida Venemaa poole.

Venemaa ja Lääs löövad Ukraina pinnal ägedat propagandalahingut. Samas on arvamus, nagu otsustaks praegused valimised kardinaalselt Ukraina ja seeläbi kogu postsovetliku ruumi saatuse, ülepingutatud. Siiski tuleb tunnistada, et Ukrainale ja Ida-Euroopale kui strateegilisele sõlmpunktile pole seni piisavalt tähelepanu pööratud. Kindlasti on Ukrainas toimuv õppetunniks Schröderile, Chiracile ja Berlusconile selle kohta, mis on “Putini tegelikud eesmärgid” (Klaus Frankenberger, FAZ, 25.11).

Rida väljaandeid on käsitlenud Ida-Euroopa energeetikaalast sõltuvust Venemaast. Poolas on riigi juhtkonna, majanduse ja Vene luure korruptiivsed seosed põhjustanud poliitilise kriisi. See näitab veelkord, kuivõrd aktiivselt Venemaa teostab oma majanduslikke ja geostrateegilisi huvisid. Venemaa viib Ida-Euroopas läbi uut majanduslikku imperialismi. Nüüd lahvatas kriis Ukrainas. Venemaa välishuvidele rammib teed Gasprom. Baltimaad on gaasitarnetest peaaegu täielikult sõltuvad. Ligilähedast tulemust loodetakse nüüd saavutada koguni Lääne-Euroopas. Poliitiline ja meediakriitika lähinaabrite aadressil vaheldub pidevalt, olles hea või halb, sõltuvalt sellest, kuidas neis on parajasti Venemaa majandushuve arvestatud. Vana nõukogude muster toimib ainult Kaukaasias, kus peamine rõhk on pandud sõjalisele ähvardamisele. Läänt võib kogu tema sõltuvuse juures Vene toormest rahustada tõsiasi, et Venemaa peab ju oma toored kellelegi ka müüma. Ning idaeurooplased ei olegi nii naiivsed, kui Venemaa loodab (Johannes Voswinkel, Die Zeit, 24.11).

Toormeimperialismiks nimetatakse Venemaa püüdu kontrolli transiidi üle saavutada. Kui Ukraina avab oma turu ka Lääne energeetikakontsernidele, on kogu võimupoliitiline kontseptsioon luhtas. Läbikukkumine Gruusias, Leedus ja Poolas on värskelt meeles, sellest ka Kremli närvilisus Ukrainas (Thomas Urban, SZ, 26.11).

Mart Laar arutleb teemal “mida on “uuelt Euroopalt” õppida?” Heaoluühiskonna pooldajad suhtuvad laienemisse kui barbarite tungimisse Rooma riiki. Seavad üles uusi barjääre ning istuvad nende taga, lootes, et probleemid lahenevad kusagil iseenesest. Samas võib “uue Euroopa” liberalism ja valmidus konkurentsiks ka “vanale Euroopale” kasu tuua. Loodetavasti saab transatlantilise vabakaubanduspiirkonna idee tegelikkuseks enne, kui keegi lootagi oskab. Et madal proportsionaalne tulumaks riigi heaolu ja sissetulekuid kasvatavad, pole mitte väikeste riikide privileeg. Seda on tõestanud ka Venemaa ning Ukraina. Peamine, mida lääs meilt õppida võiks, on julgus võtta vastu ebapopulaarseid otsuseid, vaadata kaugemale tulevikku (Mart Laar, NZZ, 23.11).

Prantsusmaa ja Belgia ajakirjandus

Juba enne ELi–Venemaa tippkohtumist Haagis ennustasid paljud analüütikud, et kohtumise peateemaks saab Ukraina ning kohtumine möödub üsna pingelises õhkkonnas. Tagantjärele võtsid nii Le Figaro kui Libération Haagi kohtumisel toimunu kokku sõnadega: „kurtide dialoog“. EL oli tunnistanud võltsimisi Ukraina presidendivalimistel ning Venemaa omalt poolt süüdistanud ELi „Ukraina opositsiooni avalikus julgustamises illegaalsetele ja vägivaldsetele tegudele“. Esmaspäeval (22.11), kui Saksamaa kantsler Gerhard Schröder kohtus Kremli isandaga, kutsus Eesti ELi üles „kiiresti reageerima valimistele, mis ei vastanud rahvusvahelistele demokraatlikele normidele“. Eesti üleskutsele järgnes Ungari ja mitmed teised riigid. (Pierre Avril, Le Figaro, 24.11)

Kuigi Venemaa ei saa ELil keelata Ukrainas toimuva vastu huvi tunda, võib Ukraina valimistele järgnenut iseloomustada kui Venemaa ja ELi võitlust mõjusfääride pärast. (Thomas Ferenzi, Le Monde, 25.11)

Ukraina kaotamine de facto on Venemaale suur okas hinges: slaavi tsivilisatsiooni hällis, Kiievi tänavatel toimuv oranž tulekahju võib mürgitada kogu ülejäänud Vene mõjusfääri. (Juhtkiri, Michel Schefres, Le Figaro, 28.11)

Reageeringutes Ukraina sündmustele torkas taas silma, et Euroopa ei suutnud rääkida ühel häälel. „Uus Euroopa“ oli „vanast“ tunduvalt otsusekindlam. Poolakad, ungarlased, Balti riikide elanikud ja tšehhid ei tee Venemaa tahte küsimuses illusioone ning sealt kostus Läänele etteheiteid liialt pehmete reaktsioonide pärast. Selles valguses tekib taas küsimus: mida suudab poliitiline Euroopa? Kas ta on võimeline reageerima? See oleks juba midagi, kui suudetaks Venemaa president Vladimir Putinile selgeks teha, et demokraatia tähendab austust ühe rahva vastu tema enesemääratluse teel. (Juhtkiri, Michel Schefres, Le Figaro, 28.11)

Prantsuse ajalehtede veergudel jätkub tuline vaidlus ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimise üle. Viimati ütles oma mõjuka arvamuse “jah”-leeri toetuseks EK endine president Jacques Delors, kes leidis Le Monde’ile antud intervjuus, et kui Prantsuse sotsialistid ütlevad leppele “ei”, võib seda pidada hüppeks teadmatusse nii sotsialistide kui kogu Prantsusmaa jaoks. (Henri de Bresson, Isabelle Mandraud, Claire Tréan, Le Monde, 24.11)

Enne sotsialistide lõplikku otsust 1. detsembril sekkuti sellesse debatti ka väljastpool Prantsusmaad. EK uus kaubandusvolinik Peter Mandelson avaldas samuti Le Monde’ile antud intervjuus arvamust, et Prantsuse sotsid ei ole omalt poolt välja käinud ühtegi vettpidavat alternatiivi ELi põhiseaduse lepingule. Prantslaste „ei“ viiks tema arvates Euroopa majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide nõrgenemiseni. (Arnaud Leparmentier, Philippe Ricard, Le Monde, 23.11)

Nädalalõpul tuli toetushääl leppele Hispaaniast, kus sealsed sotsialistid kirjutasid, et nad ei mõista Prantsuse sotside „ei”-poole argumente. (Martine Silber, Le Monde, 26.11)

Seejärel avaldasid aga oma ühispöördumise Tšehhi peaminister Stanislav Gross, Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder ja Hispaania peaminister José Louis Zapatero, kutsudes üles kõiki Euroopa kodanikke põhiseaduse leppele positiivselt vastama. (Stanislav Gross, Gerhard Schröder, José Louis Zapatero, Le Monde, 27.11)

Teine äge lahing peeti Prantsuse meedias maha Türgi ELiga liitumise küsimuses. Praegune EP saadik ja endine minister Jacques Toubon leidis, et EL võiks Türgile pakkuda privilegeeritud partnerlust, mis võtaks arvesse selle maa hetkeolukorda ning nõudeid, mida esitab Euroopa poliitilise liidu ülesehitamine. See vähendaks tema arvates ohte Euroopa jaoks ning sundusi Türgi jaoks, mida tooks endaga paratamatult kaasa liiduga ühinemine. (Jacques Toubon, Le Figaro, 24.11)

Pea täpselt samas toonis võttis leheveergudel sõna ka Euroopa põhiseadusliku leppe „isa“ Valéry Giscard d’Estaing, keda paneb hõige rohkem imestama viis, kuidas enamik Euroopa juhte räägib Türgiga liitumisläbirääkimiste avamisest. Giscard d’Estaingi arvates kõneldakse kas ukse avamisest või selle nina ees kinni lajatamisest, justkui mingeid kolmandaid väljapääsuteid ei oleks. Tema hinnangul ei ole küsimus aga sugugi nii must-valge ning kõige optimaalsem oleks pakkuda Türgile läbirääkimiste avamist ühise majandustsooni loomiseks ning arendada välja poliitilise koostöö struktuurid, mis oleksid ELi ja Türgi vahelise partnerlussuhte koostisosadeks. (Valéry Giscard d’Estaing, Le Figaro, 25.11)

Neile kirjutustele vastukaaluks selgitab aga Politoloogia Instituudi hinnatud õppejõud Dominique Reynié, et Türgi nagu kõik ülejäänud ELi liikmesriigid peab liikmeks saades hakkama tegema tihedat koostööd ülejäänud Euroopa riikidega. Ta leiab, et ei ole mõtet rahvast asjatult hirmutada nagu halvaks Türgi liitumine ELi institutsioonide töö. (Dominique Reynié, Le Figaro, 27.11)

Seikluse, mis viis ümberkorralduste tegemiseni uues EK koosseisus, võib lõppenuks lugeda. Uus komisjon asus oma kabinettidesse. José Manuel Barroso komisjoni ees seisvatest raskustest andis märku juba esimene päev uues ametis, mil presidenti kritiseeriti nõrkuses ja saamatuses. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 24.11)

Pealegi tuleb neil silmitsi seista terve rea suurte väljakutsetega: ELi uutel liikmetel tuleb aidata vähendada oma majanduslikku mahajäämust ilma massilise ettevõtete ümberpaiknemiseta uutesse liikmesriikidesse; komisjon peab silmitsi seisma ka delikaatse Türgi küsimusega ning suutma hakkama saada võimalike tagajärgedega, kui üks või mitu riiki Euroopa põhiseadusliku leppe referendumil tagasi lükkab. (Pierre Avril, Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 22.11)

Mõni teine vaatleja hindab väga keeruliseks ka EK ees seisvaid rahvusvahelisi väljakutseid, millest üks on kindlasti suhted Moskvaga. Genti ülikooli Euroopa Instituudi direktor Marc Marescau hinnangul oli liitumine halvasti korraldatud, kuna Venemaaga, mille suunas laienemine toimus, ei arvestatud. Euroopal on lihtne öelda, et laienemine suurendab stabiilsust ja julgeolekut, kuid tuleb ka vaadata, mida teised arvavad. (Sabine Verhest, La Libre, 22.11)

EK endine president Jacques Delors võtab sõna ELi uute liikmesriikide majandusmudelite kaitseks. Tema arvates ei saa pühapäeviti võtta sõna maailmas aset leidva ebavõrduse vastu keelates samas ELiga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel kasutada mingeidki vahendeid oma elujärje tõstmiseks. Ta heidab Prantsuse valitsusele ette ettevõtete Prantsusmaalt mujale kolimise temaatika üledramatiseerimist. (Henri de Bresson, Isabelle Mandraud, Claire Tréan, Le Monde, 24.11)

Skandinaavia ajakirjandus

Skandinaavia pressis kajastati väga põhjalikult Ukraina presidendivalimisi ja nende seotust ELi-Venemaa suhetega.

Enamik autoreid näevad Ukrainat Viktor Juštšenko võimaliku juhtimise all demokraatlikuna ja Läänele orienteerituna, Janukovitši jäämine presidendiks tähendaks aga liikumist autoritaarsuse ja “potjomkinliku demokraatia” poole. Lääne-Ukrainat iseloomustab Eurovisiooni võitja Ruslana, maa idapoolset piirkonda aga korruptsioon ja orienteeritus Putini Venemaale. (Claes Arvidsson, Svenska Dagbladet, 26.11)

Taani päevaleht võtab aga väga üheseltmõistetava seisukoha: “paha Viktor näppas healt Viktorilt presidendiameti”. (Tom Jensen, Berlingske Tidende, 28.11)

Mitmed arvamusliidrid nõuavad valimistulemuste tühistamist, kuna seda nõuab ukraina rahvas. Valimisi nähakse justkui demokraatiatestina – kui test ebaõnnestub, võib riik lõheneda. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen hoiatab, et kui Ukraina võimud ei vii läbi hääletustulemuste kontrolli ja ei suuda lükata ümber süüdistusi valimispettuste kohta, võib see tähendada majanduslikke tagajärgi suhetes ELiga. (Niels Ditlev, Jyllands-Posten, 24.11).

Ukraina sündmused muudavad keeruliseks ka suhted ELi ja Venemaa vahel. Toimuvat peetakse võitluseks Lääne ja Ida vahel, kohati võrreldakse pinget isegi külma sõjaga. Venemaad nähakse liiga ambitsioonikana, president Vladimir Putin püüab taastada suurriigi mainet. Svenska Dagbladeti juhtkirjas leitakse, et areng Venemaal on valesuunaline poliitilises ja majanduslikus mõttes – liigutakse autoritaarsuse ja militaarsuse suunas ning üritatakse suurendada mõjuvõimu lähivälismaal, kaasaarvatud Baltimaades ja Kesk-Aasias. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 27.11)

Taani sotsiaaldemokraatide esimehe Urban Ahlini sõnul on Venemaal kasvanud läänevastased ja Suur-Venemaad pooldavad meeleolud. (Bengt Albons, Dagens Nyheter, 28.11)

Venemaa peaks aga järgima demokraatia põhimõtteid, kui ta soovib suhelda Euroopaga. Taani ja Rootsi ajalehtedes saab kriitika osaliseks ka EL, kelle hoiak Ukraina suhtes on olnud ettevaatlik ja ebaselge, samal ajal kui Venemaa on pakkunud riigile selgelt ja üheselt koostööd. EL on ignoreerinud Ukraina liitumisküsimust, alles uued liikmesriigid on hakanud nõudma läbirääkimiste alustamist ELi idapoolsete naabritega.

Taani valitsuspartei Venstre ja EP liberaalne fraktsioon on vastu korruptsiooniminevikuga ELi transpordivoliniku Jacques Barrot’ ametis jätkamisele. Venstre liige ja EP liberaalse fraktsiooni aseesimees Karin Riis-Jørgensen leiab, et see on topeltstandarditest lähtumine, mis annab halva signaali eelkõige uutele liikmesriikidele. Teatavasti pidi Läti volinik Ingrida Udre sarnaste asjaolude tõttu tagasi astuma (Nikolaj Lauta, Politiken, 23.11)

Taani ei panusta oma osa ELi liikmesriikide poolt 2007. aastaks loodavatesse kiirreageerimisüksustesse, kuna EL hakkab sekkuma tõelistesse militaaroperatsioonidesse ja terrorismivastasesse võitlusesse. Taani kaitseminister Søren Gade sõnul ei luba Taani kaitsekontseptsioon riigil osaleda rahutagamismissioonidel, mis on ÜRO poolt ELile delegeeritud. Taani sellist hoiakut takistab muutmast vastav kokkulepe Sotsialistliku Rahvaparteiga (SF), mis sõlmiti eesmärgiga kindlustada SFi toetus ELi põhiseaduslikule leppele. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 22.11, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 22.11).

ELi mittekuuluv Norra omakorda loob koos Soome ja Rootsiga ühe ELi väeüksuse. Norra kaitseministri seisukoht on, et isegi kui Norra pole ELi liige, ei tohi ta end Euroopas toimuvast isoleerida. Norra leht Dagsavisen on aga Norra osaluse vastu just seetõttu, et riik pole ELi liige. Küll aga toetab leht üldiselt ELi aktiviseerumist maailma asjades ning USA mõjuvõimu tasakaalustamist. (Juhtkiri, Dagsavisen, 22.11)

Norra ajalehed kritiseerivad välisminister Jan Peterseni plaani saata Iraaki uued Norra sõdurid. Valitsus põhjendab seda sammu NATO liini järgimisega, kuid Dagsaviseni arvates tuleks sel juhul järgida kuue NATO liikme liini (kaasa arvatud Saksamaa ja Prantsusmaa), mis on otsustanud sõdureid Iraaki mitte saata (Juhtkiri, Dagsavisen, 25.11).

Dagbladet peab Peterseni lähenemist aga pigem Ameerika bürokraadi, kui Norra välisministri omaks (Thor Gjermund Eriksen, Dagbladet, 24.11).

Soome ajakirjandus

Nädala peateemaks Soome ajakirjanduses olid Venemaa ja ELi vahelised suhted. Venemaa on olnud rahulolematu seniste nõupidamiste tulemustega, ELil aga puudub selge Venemaa-strateegia. Laienenud liit moodustab Venemaa väliskaubandusturust üle poole, samas moodustab Venemaa ELi kaubandusturust suhteliselt väikese osa. ELis ei valitse ühtset seisukohta selles suhtes, kas Venemaad peaks tunnustama strateegilise partnerina või peaks suhted looma heanaabruse ja –partnerluse põhjal nagu seda on tehtud näiteks Ukrainaga. ELile ei ole meeltmööda president Vladimir Putini Tšetšeenia-poliitika ega võimu tsentraliseerimine Venemaal. Eriti võõrastavad Putinit Eesti ja Läti, on ju Putin pidevalt rääkinud vene vähemuse õiguste rikkumistest neis maades. (Helsingin Sanomat, 22.11)

Sada EP liiget on alla kirjutanud avalikule kirjale, milles kritiseeritakse Venemaad Teise maailmasõja võidupäeva tähistamise pärast. Pidustused viitavat totalitaarse kommunismi kuritegude heakskiitmisele. Avaliku kirja taga on neli parlamendiliiget: britt Christopher Beazley, eestlane Tunne Kelam, lätlane Aldis Kuskis ning Leedu endine president Vytautas Landsbergis. ELi idalaienemine on toonud teravust EP Venemaa-aruteludesse. “USAd julgetakse alati avalikult kritiseerida, Venemaad mitte,” ütles parlamendiliige Alexander Stubb. “Nüüd räägitakse rohkem ka Venemaa teemadel.” (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 25.11)

Uuel ELi komisjonil tuleb lahendada esimene välispoliitiline probleem. EK president José Manuel Barroso hoiatas Ukrainat tõsiste tagajärgede eest, kui ei kontrollita Ukraina presidendivalimiste tulemusi. Tõsiste tagajärgede all pidas Barroso silmas majandusliku abi andmise lõpetamist ning diplomaatiliste suhete külmutamist. ELi välispoliitika juht Xavier Solana ütles, et võltsitud valimistulemusi ei aktsepteerita. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 25.11)

Soome ajakirjandus pööras olulisel määal tähelepanu ELi lahinguüksuste loomisele. ELi liikmesriigid loodavad, et väeüksustes on nõus osalema ka ELi mittekuuluvad NATO liikmesriigid Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia. Kreeka pidas oluliseks, et otsustusõigus lahinguüksuste tegevuse üle kuuluks tulevikuski ELi liikmesriikidele. Leppe kohaselt luuakse 13 lahinguüksust, igaühes 1500 meest. Liikmesriigid leppisid kokku, et järgmise aasta alguseks peavad kriisiolukordadele reageerimiseks valmis olema Prantsusmaa ja Saksamaa. Üksuste tegutsemisraadiuseks on Brüsselist mõõdetuna 6000 kilomeetrit. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 23.11)

Matti Vanhaneni valitsus on suhtunud jahedalt NATO-diskussioonidesse ning rõhutanud Soome sõjalist liitumatust. Nüüdset osalemist ELi lahinguüksustes põhjendab Soome valitsus faktiga, et väljajäämine teeks Soomest erandi. Soome rahuvalveseadus ütleb, et kriisipiirkonda saadetavatel väeüksustel peab olema ÜRO nõusolek, samas ei taha EL jääda ÜRO otsustest sõltuvaks. (Helsingin Sanomat, 24.11)

Soome endine peaminister Paavo Väyrynen kirjutab, et Soome ei peaks oma julgeolekupoliitilisi põhimõtteid muutma, sest see seab ohtu riigi julgeoleku. “Soome osalemine ELi lahinguüksustes suurendab terrorirünnakute ohtu Soomes.” (Paavo Väyrynen, Helsingin Sanomat, 26.11)

ELi uue komisjoni esimene tööpäev algas skandaaliga. Selgus, et komisjoni liikmele transpordivolinik Jacques Barrot´le on 1995. aastal mõistetud tingimisi vanglakaristus. “Barrot` asemel lahkuksin ametist, et vältida suuremat kahju tervele komisjonile,” ütles liberaalide esimees Graham Watson. “Küsimus on ELi imagos kodanike silmis,” avaldas arvamust parlamendiliige Henrik Lax. Üksikuid volinikke saab pärast komisjoni heakskiitmist ametist vabastada vaid EK president. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 23.11)

Barroso kinnitas, et kogu komisjon toetab Barrot`d. Juhtumit hakkas uurima EP õigusasjade komitee. Kui Barrot`selgitustega jäädakse rahule, unustatakse vahejuhtum, kuid seda võidakse hiljem kasutada EK vastu. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 25.11)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian PM Juhan Parts said that he was satisfied with the outcome of the EU-Russia summit and expressed hope that a border treaty between Estonia and Russia would be signed soon. "I am satisfied with the results of the EU-Russia summit because several questions that are important also for Estonia, especially the still unsigned border treaty with Russia, were discussed at the meeting," Parts said. He also welcomed an EU decision at the summit to start regular consultations with Russia on matters concerning human rights and other basic freedoms. (Afp, 26.11)

Eesti peaminister hindab ELi-Venemaa tippkohtumise tulemusi positiivselt ning tervitab positsioonide lähenemist ühisruumide osas, ehkki Eesti oli varem seisukohal, et kõiki nelja ruumi tuleb käsitleda paketina. Peaminister Juhan Parts tervitas ka regulaarsete inimõigustealaste konsultatsioonide alustamist. (RIA-Novosti, 25.11)

President Arnold Rüütel nimetas omal soovil ametist lahkunud Margus Hansoni asemele kaitseministriks Jaak Jõerüüdi. Viimased kümme aastat Eesti välisministeeriumis töötanud Jõerüüt on tuntud ka kirjanikuna ning on PEN-klubi lige. (Interfax, 22.11)

Venemaa president Vladimir Putin andis välisministeeriumile käsu asuda valmistama ette piirilepinguid Läti ja Eestiga. Presidendi esindaja Sergei Jastržembski märkis ka, et Baltimaade juhid on kutsutud osalema Teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva pidustustele, samas ei sea Vene pool lepingute allkirjastamist sõltuvusse Baltimaade presidentide osalemisest 9. mai tähistamisel. (Interfax, 25.11)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov teatas, et ei näe vajadust ümber hinnata positsiooni Balti riikidega sõlmitud piirilepingute ratifitseerimise osas ilma vastutulekuta nende riikide poolt OSCE soovituste täitmise osas. Allkirjastamine on viibinud Venemaa mure tõttu venekeelse vähemuse olukorra üle. Aseminister lisas, et venekeelsete elanike olukord Baltimaades on aastatega halvenenud. (RIA-Nnovosti, 22.11)

Eesti välisministeerium edastas Vene saatkonna esindajale protesti seoses Vene õhujõududele kuuluvate lennukite korduvate loata sisenemistega Eesti õhuruumi. Piiririkkumised tuvastas õhuvalvekeskus Ämaris. (Interfax, 22.11)

Venemaa riigiduuma võttis vastu avalduse, millega meenutati Baltikumi Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 60. aastapäeva. Avalduses märgitakse, et samal ajal tekitab muret mõnede sealsete poliitikute püüd panna võrdusmärk Saksa okupatsiooni ja NSVLi vabastusmissiooni vahele ning austatakse Nürnbergi tribunali poolt sõjakurjategijateks tunnistatud relva-SS ridades teeninud Balti leegionäre. (Interfax, 23.11)

Eesti ja Leedu parlamentide spiikrid kritiseerivad Venemaa riigiduuma avaldust Baltikumi vabastamise 60. aastapäeva osas. Leedu jaoks algas Teine maailmasõda nõukogude okupatsiooniga 1940. aastal ning maailmasõja lõpp ei toonud loodetud iseseisvust. Sõda lõppes võiduga ühe totalitaarse süsteemi üle, ent teine tugevnes ja laiendas mõjupiirkonda, ütles Leedu seimi esimees Arturas Paulauskas. Vabastajad unustasid koju minna, lisas EP saadik Vytautas Landsbergis. Riigikogu esimees Ene Ergma pidas duuma avaldust kahetsusväärseks. Spiikri avalduses öeldakse, et see näitab Riigiduuma soovimatust objektiivselt nii oma riigi kui ka kogu maailma ajalugu hinnata. Nõukogude repressioonide tulemusena hukkus tuhandeid inimesi veel aastakümneid peale sõda, nõukogude okupatsioon kinnistus mitte ainult Baltimaades, vaid ka reas teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. (Interfax, 24.11)

Venemaa suursaadik Konstantin Provalov oli kutsutud Eesti välisministeeriumisse, kus avaldati protesti seoses Riigiduuma avaldusega Eesti Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 60. aastapäeva puhul. Eesti välisministeeriumi arvates on riigiduuma avaldus ebasõbralikkuse märk. Eesti ei saa kõneleda vabastamisest nõukogude vägede poolt, ehkki loeb võitu fašismi üle oluliseks. (Interfax, 25.11)

Venekeelsete elanike poliitiliste organisatsioonide ning veteranide ühenduste liikmed tähistasid Eesti Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 60. aastapäeva pärgade asetamisega tundmatu sõduri hauale sõjaväekalmistul ning vabastaja monumendile kesklinnas Tõnismäel. Reast teistest kavandatud üritustest oldi sunnitud loobuma, kuna hoolimata eelnevast nõusolekust keeldus Rahvusraamatukogu neile selleks ruume üürimast. (Interfax, 24.11)

USA suursaadik Eestis Aldona Wos teatas, et USA vaatleb Eesti julgeolekut lahutamatu osana USA ja Euroopa julgeolekust ning sellest johtuvalt pööravad ameeriklased erilist tähelepanu Eesti kui ELi piiri varustamisele kõige täiuslikuma tehnikaga. Suursaadik külastas piirületus- ja tollipunkti Narvas. (Interfax, 22.11)

Estonian PM Juhan Parts and Germany's President Horst Köhler called on the EU to act to protect democracy in Ukraine following a contested presidential vote there. "The EU needs to convince the leadership of Ukraine that it has to analyse the results of elections and to stand for free and democratic elections. Europe has to do all it can to ease the current tensions in Ukraine," Parts said. Köhler replied that "Europe has to take a bigger responsibility to protect democratic values in Ukraine". (Afp, 24.11)

Eesti valitsuse arvates ei vastanud Ukraina presidendivalimised rahvusvahelistele standarditele. Valitsuse avalduses väljendatakse ka muret Ukrainas tekkinud olukorra pärast. (Interfax, 25.11)

Sarnaselt esimese vooruga hääletasid Eestis elavad ukrainlased ka presidendivalimiste teises voorus enamuses Viktor Janukovitši poolt, kes sai 75% häältest. Valimistel osales 35% kohalikest Ukraina kodanikest. (Interfax, 22.11)

FMs of the three Baltic countries and Germany will meet in Pärnu as part of their annual three plus one consultations. At the meeting FMs Kristiina Ojuland of Estonia, Artis Pabriks of Latvia and Antanas Valionis of Lithuania as well as Germany's Joschka Fischer will discuss neighborhood policies of the EU and EU-Russia relations. The four countries' future cooperation, transatlantic relations and financial perspectives will also be discussed. (Afp, 25.11)

Estonia will extend the mandates of its troops on missions in Afghanistan and Kosovo, the government press office said. The decision will have to be approved by parliament. The mandate of Estonian troops in the international peacekeeping mission in Afghanistan will be extended by 20 months, starting from January 1. The government bill will also provide for an increase in the number of personnel in Afghanistan from 13 currently to up to 25 from 2006 onwards. Under another government bill, the term of Estonian units in the NATO-led KFOR peacekeeping mission in Kosovo is to be extended by a year from January 1. (Afp, 24.11)

Eestis võetakse kasutusele terrorismiohu hindamissüsteem, mille loomisel kavatsetakse analüüsida rahvusvahelist praktikat ning teiste riikide kogemust, samas üks-ühele kopeerimata. (Interfax, 22.11)

Valitsuspartei Reformierakond esimeheks valiti majandusminister Andrus Ansip, kes vahetab partei eesotsas välja EK asejuhatajana ametisse asuva Siim Kallase (RIA-Novosti, 21.11)

Eesti parlament võttis vastu kodakondsusseaduse paranduse, mis lihtsustab kodakondsuse saamise korda puuetega inimestele. (Interfax, 23.11)

Vandaalid rüvetasid represseeritute mälestussammast Rakveres, millele soditi värviga ebatsensuurseid sõnu. (Interfax, 24.11)

Soome ajakirjandus

Kolmapäeval, 24. novembril Vene duuma poolt vastu võetud akt, kus väidetakse, et “NSVL vabastas Baltimaad fašismist”, tekitas Balti riikide poliitikutes suurt pahameelt. Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütleb, et selline avaldus annab tunnistust, et Venemaa ei ole siiamaani valmis tunnistama ajaloo fakte. (Helsingin Sanomat, 25.11)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti ja Venemaa veterinaarteenistused jõudsid kokkuleppele loomsete saaduste Venemaale sisseveo tingimustes. Venemaa föderaalse veterinaarteenistuse asejuhataja Jevgenia Nepoklonova ning Eesti peaveterinaar Ago Pärteli kohtumisel teavitas viimane, et Eesti tarnib loomseid saadusi ainult ühtsete eurosertifikaatide alusel. Vene pool toetas taolist praktikat, osutades samas nõudele, et sertifikaatide näidised peab esitama EK. (Interfax, 26.11)

Taani ajakirjandus

HIVsse nakatunute arv Baltimaades kasvab drastiliselt ning peale ELiga liitumist on neis riikides keeruline rahastada probleemiga tegelemist. Liitumiseelne toetus, mida said ka valitsusvälised organisatsioonid ja HIV-projektid kandidaatriikides, lõppes peale nende riikide ühinemist ELiga. Nüüd peavad nimetatud organisatsioonid täitma pikki bürokraatlikke taotlusi ELi tervishoiudirektoraadile, et toetuse jätkamist kaalutlema hakataks, ning ka siis pole toetus garanteeritud. (Pernille Pang, Politiken, 24.11)

Soome ajakirjandus

Venemaa keeld eksportida Eestist Venemaale taimset päritolu toodangut on sundinud ettevõtjaid produkte Venemaale transportima Soome, Leedu ja Läti kaudu. Venemaa takistab taimset päritolu toodangu eksportimist Eestist alates augustist, mil Hollandist pärit Eesti kaudu Venemaale viidavast lillelastist avastati taimekahjur. Ekspordikeelu all on üle saja toote, selle tühistamiseks nõuab Venemaa ELi ühtset sertifikaati taimsetele toodetele. “Kui riik ei suuda probleemi lahendada, nõuame Eesti vabariigilt kompensatsiooni,” ütles KS Stivideerimise ASi juhatuse esimees Toivo Promm. Ta põhjendab nõudmisi turu kaotamisega naabermaadele. Eesti põllumajandusministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Ruve Šank ütles, et EKle on asjast teada antud, kuid ELi bürokraatia on väga aeglane. Seetõttu üritatakse probleemi lahendada riigi tasandil; kompensatsioonide maksmist firmadele ei pea aga Šank võimalikuks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.11)

Pauligi Grupi nõukogu esimees Bertel Paulig kinnitab, et Eestis toodetud maitseained eksporditakse Eestist otse Venemaale. Neid ei transpordita sinna Rootsi kaudu, nagu väidab Äripäevas Sauel asuva Pauligi tehase direktor Tiit Nuudi. KS Stivideerimise ASi juhatuse esimees Toivo Promm peab võimalikuks, et Pauligil õnnestub see, mis eestlastel ei õnnestu. “Suhetes Venemaaga on kõik võimalik,” ütles Toivo Promm. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 25.11)

Eesti esitab Soome turismiettevõtjatele suure väljakutse. Eesti sanatooriumid on Lõuna-Soome sanatooriumidele kõvadeks konkurentideks. Eestis on 20 sanatooriumit, neis 2000 tuba ja 4000 voodikohta. Eesti saab Soome sanatooriumide arvelt endale aastas üle poole miljoni ööpäevase majutuskorra. Pekka Niemi põhjendab Eesti edu madalate palkade, väiksemate maksude ning odava viinaga. (Turun Sanomat, 26.11)

Eesti mööblitootjad on Asko ja Sotka mööblitootmiskettide Keskole müügi vastu, sest kardavad kaotada praegused soodsad allhankelepingud, kui partner liiga suureks kasvab. Konkurentsiamet võib keelata müügitehingu, kui Kesko saab tehingu tulemusel enda valdusesse üle 40% turust ning saavutab monopolistaatuse. Eesti allhankepakkujad valmistavad sel aastal Sotkale ja Askole erinevaid detaile ligi 300 miljoni krooni väärtuses. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.11)

Varia

Uudisteagentuurid

A man who blew himself up in Tallinn, killing a policewoman, did so after an argument with his girlfriend, the public prosecutor's office said, apparently ruling out a terrorist attack. Earlier Estonian police had told reporters the man had set off explosives attached to his body, after taking the policewoman hostage in a police car overnight in a residential area of the capital. Three police officers standing near to the vehicle were also injured in the blast and taken to hospital. (Afp, 25.11)

Tallinnas hukkus pommiplahvatuses üks ja sai haavata kolm politseinikku. (Interfax, 25.11)

Estonia's Kristina Smigun won the women's 10km classic World Cup cross country ahead of the Czech Republic's Katerina Neumannova and Norwegian sprint star Marit Bjoergen. Bjoergen's third place was enough for her to retain the overall World Cup lead. (Afp, 28.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatamata Antoine Jacobi raamatu pealkirjale „Baltimaad: iseseisvus ja integratsioon“ ei ole tegu mitte essee vaid romaaniga. Raamatus õpib eristama kolme Balti riiki, mida Lääne poolt vaadeldakse sageli kui homogeenset tervikut. Hästidokumenteeritud teos uurib kolme eri rahva kolme erinevat identiteeti, mida Läänes tuntakse üldiselt väga halvasti, välja arvatud ehk mõnda neile rahvastele omast joont nagu näiteks seda, et eestlased on high-tech-ajastu pioneerid. (Stephen Bunard, Portaal Europenetplus, 18.11)

Haridus ja väljaõpe on „Balti tiigrite“ prioriteedid. Riigi ülesehitamine algab eestlaste, lätlaste ja leedulaste jaoks riigiaparaadi moderniseerimisest. Nende riikide kõrgharidussüsteem paneb suurt rõhku erialadele, mis kindlustaksid Baltikumi majandusliku arengu. Mitmeid majandus- ja tehnilisi erialasid õpetatakse paralleelselt eesti, läti või leedu ja inglise keeles või siis ainult inglise keeles. Eesti valitsuse nõunik Kairi Leivo (J.-P. Frigo) leiab, et ilma inglise keeleta ei mõistaks meid keegi. Teisalt lihtsustab inglisekeelne õpe Euroopa vahetusprogrammide tudengite õppimisvõimalusi Eestis. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 23.11)

Rootsi ajakirjandus

Uimastite kuritarvitamine on Euroopas endiselt rekordtasemel, öeldakse ELi uimastikeskuse uues raportis. Artiklis tuuakse välja narkootikumide kasutuse ulatuslikku kasvu teiste seas Eestis. Uimastikeskus tunneb muret ka ülitugeva narkootikumi fentanüüli kasutuse leviku tõttu Euroopas. Seda on täheldatud Eestis, Soomes ja Rootsis. (Erik Sidenbladh, Svenska Dagbladet, 26.11)

“Nagu tõlkes” on Käbi Laretei seitsmes autobiograafiline teos ja seni tähelepanuväärseim, kuna see käsitleb abielu Ingmar Bergmaniga. Ise peab Laretei seda oma kõige isiklikumaks raamatuks. Üks teema teoses puudutab tema lõhestunud identiteeti. “On olnud valus elada sunnitud eksiilis, olles 48 aasta vältel võimetu külastama oma kodumaad,” ütleb Käbi Laretei. Järgmise võimaliku raamatu kohta ütleb ta, et oleks tore kirjutada, mida eestlaste jaoks tähendas 50. aasta pikkune isoleeritus välismaailmast. (Jeanette, Gentele, Svenska Dagbladet, 26.11)

Norra ajakirjandus

Portugali politsei on konfiskeerinud jahi, mille pardalt leiti kolm tonni hašišit. Arreteeritud on kaks meest Eestist. (Aftenposten, 25.11)

Soome ajakirjandus

Kaheksandat korda Tallinnas korraldatav Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) on laiahaardelisem kui kunagi varem. 27. novembril algav festival kestab kaks nädalat ja sisaldab palju erinevaid võistlusprogramme. Laste- ja noortefilmide festival on pühendatud hollandi režissöör Theo van Goghile. Esimest korda antakse välja Grand Prix. Tallinna linn kingib parimale Euraasia filmile 10 000 eurot. PÖFFi raames korraldatakse Baltic Event, kus Balti riikide filme esitletakse Euroopa filmitootjatele. Suurtel filmifestivalidel upuvad Baltimaade filmid teiste hulgas lihtsalt ära, siin aga saame neile otsida rahvusvahelist turgu, ütles festivali peakorraldaja Tiina Lokk. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 26.11)

Ööl vastu neljapäeva lasi ennast politseiautos õhku kodakondsuseta vene keelt rääkinud mees. Hukkusid autos olnud naispolitseinik Julia Gorbatšova ja politseikoer, lisaks sai vigastada kolm lähedal seisnud politseinikku. ETV Hommikutelevisioonis kõlanud Politseiameti peadirektor Robert Antropovi kahtlus, et tegu oli terroristiga, kellel oli plaanis end kuskil rahvarohkes kohas õhku lasta, lükati päeva jooksul ümber. Lõhkeaine päritolu ja omadused on veel ebaselged. Eestis on viimase kümne aasta jooksul töökohustuste täitmisel hukkunud 19 politseinikku. Julia Gorbatšova on esimene hukkunud naispolitseinik. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 26.11)

Tippmodell Carmen Kass testib Soome parlamendiliikmete malemänguoskust. Eduskuntas 24. novembril peetaval sõpruskohtumisel on ka europarlamenti pürginud noore Eesti maleliidu presidendi vastaseks Soome parlamendi liige Erkki Virtanen. (Helsingin Sanomat, 24.11)

Britid on avastanud Tallinna. “Siin on lihtsalt fantastiline. Me joome iga päev ja kogu päeva,” ütleb Norwickist pärit Jules Peirson. Internetist leiab palju Tallinna-reise pakkuvaid reisibüroosid. Suurim neist, www.tallinnpissup.com väidab sel aastal Tallinnasse toovat umbes 2000 britti ning pool miljonit eurot. Brittide arv ei Tallinnas siiski eriti suur, poole aasta jooksul käib siin umbes 12 000 britti. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 27.11)