Nädal välismeedias 15.-21. november

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED
Euroopa Liit, Julgeolek

AJAKIRJANDUS

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

VÄLISAGENTUURIDE UUDISED

Euroopa Liit

Uus komisjon

EU lawmakers approved the bloc's new executive commission, ending three weeks of limbo sparked by an unprecedented institutional face-off. New commission chief Jose Manuel Barroso immediately pledged to get down to work, listing boosting Europe's flagging economy among his key priorities. "We must make a real difference to Europeans in their daily lives. Most importantly: we are going to be the catalyst for boosting competitiveness and growth," he said. The EP voted by 449 votes in favour to 149 against, with 82 abstaining in the ballot, which was originally due at the end of October but was delayed by the row. (Afp, Reuters, 18.11)

Jose Manuel Barroso's new executive EC gets down to work after a three-week delay, still under a cloud over an undisclosed conviction of one of its members. The former Portuguese PM will set out his agenda for economic reform to make Europe more competitive in a keynote speech at the College of Europe in Bruges. He inherits an institution that was once the dynamic motor of European integration but has lost ground in recent years to both national governments and the EP, partly due to weak leadership since Jacques Delors retired in 1994. Barroso faces daunting challenges to revive a sluggish euro zone economy, promote reform of Europe's health and welfare systems to cope with an ageing population, integrate the 10 mostly poor central European countries which joined last May and manage sensitive membership talks with Turkey. (Reuters, 21.11)

Britain's Eurosceptics provoked outrage and some mirth in the EP, branding members of the incoming EU executive as crooks, liars and old communist apparatchiks. "Would you buy a used car from this commission?" asked Nigel Farage, leader of the United Kingdom Independence Party (UKIP). "The answer simply must be no." Farage branded Hungary's Laszlo Kovacs, the new tax commissioner, a one-time Communist apparatchik who had been opposed to all European values of freedom, and took a similar swipe at Estonia's man in the EU executive, Siim Kallas. (Reuters, 18.11)

French European Commissioner Jacques Barrot demanded that a Eurosceptical British member of the EP withdraw comments he made on a conviction he received in a French court. UK Independence Party leader Nigel Farage, in a tirade against the incoming EU executive, told parliament that Barrot had been given a suspended jail sentence in 2000 on embezzlement charges. (Reuters, 19.11)

Incoming EC President Jose Manuel Barroso stood by French Commissioner Jacques Barrot after a Eurosceptical British lawmaker made public a conviction he had received in a French court. (Reuters, 19.11)

The Liberal political group in the EP asked for French EU Commissioner Jacques Barrot to step aside until controversy over an amnestied conviction for embezzlement is resolved. The leader of the Liberal ALDE group, Graham Watson, said in a statement Barrot was "seriously compromised by the revelation of his conviction and suspended jail sentence for conduct that is illegal in many EU member States". (Reuters, 21.11)

Hungarian FM Laszlo Kovacs, his country's nominee as a future EU commissioner, defended his past as a communist party member before 1989, saying he had "nothing to be ashamed of." Kovacs, speaking at a confirmation hearing at the EP -- his second, after failing to impress EU lawmakers at his first attempt -- specifically said he was not a member of a communist-era workers' militia. (Afp, 16.11)

Italy's Franco Frattini sailed through a key test of his bid to become the EU's justice and security commissioner , winning approval by the EP's key Civil Liberties Committee. (Reuters, 16.11)

Incoming EU Competition Commissioner Neelie Kroes remains the weak link in the revamped team over her business past, socialist and green lawmakers said, vowing to monitor the Dutchwoman closely. (Reuters, 17.11)

EU commission chief Romano Prodi leaves Brussels after five years marked by the achievement of key EU ambitions, from the euro to an historic expansion, but his lacklustre style will leave a clouded image. Having arrived in exceptional circumstances in 1999 after the resignation en masse of Jacques Santer's team, his departure was also less than clear-cut after the delayed investiture of new commission chief Jose Manuel Barroso. Prodi came to office five years ago with the task of rebuilding the EU executive's credibility battered by the corruption scandals which brought down Santer. But his communication skills left many disappointed, and sometimes bemused, and few would argue that he really managed to turn around the Brussels commission's image. "It will not be remembered as a great commission," said one insider, adding that even if individual commissioners have excelled, what was missing was "a framework, in the form of a well-communicated project." (Afp, 21.11)

Välis-ja julgeolekupoliitika

Osa uute liikmesriikide poliitilisest spektrist on Venemaa suhtes väga negatiivselt meelestatud ning on toonud vastandumise ning sallimatuse õhkkonna ka näiteks europarlamenti, teatas Venemaa presidendi eriesindaja suhetes ELiga Sergei Jastržembski. Need inimesed on eelarvamuste küüsis ning pole läbinud poliitilise tolerantsi ja sallivuse õppetunde. ELi on ilmunud need, kes tahavad Euroopat ajas paarkümmend aastat tagasi saata, lisas Jastržembski. (Interfax, 17.11)

The EU should not let Russia off the hook on democratic standards just in order to do more trade, the FM of Estonia said. "Tighter economic relations between the EU and Russia are useful and beneficial to both," Kristiina Ojuland said. "However, the EU's common values and democratic standards should not be sacrificed for economic gains," she said. (Afp, 19.11)

The EU will have four rapid-reaction battle groups ready to tackle crisis spots around the globe from next year and eight more are on the drawing board for 2007, officials said. (Reuters, 19.11)

France and Britain said they will provide national and multinational tactical military groups from 2007 to enable the EU to conduct two simultaneous rapid response operations whenever necesssary. The joint announcement at the end of a one-day Franco-British summit said the two countries and other EU partners would provide at least one rapid tactical group to the EU from next January for response to emerging crises. (Afp 18.11)

President Jacques Chirac of France said that Europe was not trying to build up a common defense system "against" the US. He said the EU's military programs would strengthen the transatlantic alliance. "Building a credible European defense system is obviously not, as is sometimes said, about building up a Europe against the US," Chirac said in a speech in London during a two-day official visit. (Afp, 18.11)

French President Jacques Chirac said in a newspaper interview that Britain has gained nothing from its support for the US-led invasion of Iraq. Chirac said he had urged Britain before the invasion to press U.S. President George W. Bush to revive the Middle East peace process in return for London's support. "Well, Britain gave its support but I did not see much in return," Chirac was quoted as saying in the Times. (Reuters, Afp, 16.11)

The vast majority of British voters believe it is more important for Britain to have good relations with Europe rather than the US, according to an opinion poll. According to the NOP survey for the Independent newspaper, 64% of those questioned thought that having good relations with Britain's EU partners was more important than with the US. Only 25% of respondents believed that the relationship with the US should take priority, while 11% were not sure. (Afp, 17.11)

The Netherlands will host a meeting of EU and U.S. officials on Dec. 10, the Dutch government said, in what is expected to be U.S. Secretary of State Colin Powell's last official visit to Europe. (Reuters, 19.11)

13 years after the fall of the Soviet Union, Finland's border with Russia remains one of the most well-guarded in the world, though concerns are emerging in Finland about crumbling security on the Russian side. "We think the situation at the border is worsening," says Heikki Koponen, chief of the Imatra frontier guard in southeastern Finland whose district is home to the Pelkola border post, the third-largest road crossing between the two countries. People trying to sneak illegally into Finland, and thus the EU, from Russia and former Soviet states, often attempt to cross over in outlying areas around official border crossings. (Afp, 21.11)

ELi välispoliitika juht Javier Solana on veendunud, et eelseisev Venemaa–ELi kohtumine 25. novembril Haagis on viljakas ja positiivne. (RIA-Novosti, 15.11)

Laienemine

Turkey could join the EU by 2015 if membership negotiations start next year, Dutch FM Bernard Bot said. (Reuters, 15.11)

With only a month to go before EU leaders decide on Turkey's decades-old entry bid, Ankara is campaigning furiously, upset by calls that it be considered for something short of full membership. "We're on a rollercoaster," said one Turkish diplomat. Turks have been rattled by calls, notably from some French politicians, for a "special partnership" instead of full membership, and also by opinion polls indicating strong public opposition in some EU states to Turkey's accession. (Reuters, 16.11)

Portugal favours a start to negotiations on the full admission of Turkey to the EU and is against it having merely the status of a privileged partner, the foreign ministry said. "Portugal does not accept Plan B as an alternative to memberhsip negotiaitons," ministry spokesman Antonio Carneiro Jacinton told journalists. (Afp, 16.11)

The EU is unlikely to start accession talks with Turkey until the end of 2005 or early 2006, French FM Michel Barnier said. (Reuters, 17.11)

Luxembourg's PM Jean-Claude Juncker said he believed the EU should start entry talks with Turkey in the first half of 2005, when his country holds the bloc's rotating presidency. (Reuters, 17.11)

Turkey does not intend to recognize EU member Cyprus despite veiled threats by Nicosia to veto Ankara's bid to join the EU, FM Abdullah Gul said. (Afp, 18.11)

EMU, majanduspoliitika

Finance ministers from the 25-nation EU grappled with reforms to their tattered budget rules but postponed concrete action until January at the earliest. The ministers also convened here at a time of rising anxiety over the steadily weakening US dollar and its potentially damaging impact on exports from the 12 EU members using the euro single currency. Eurozone finance chiefs conferring made no secret of their disquiet over what they called "excess volatility" on exchange markets. (Afp, 16.11)

Industrial production in the 12-nation eurozone edged up in September, the European statistics office Eurostat reported, adding that inflation in October shot up to 2.4 % in response to rising oil prices. (Afp, 17.11)

Travellers entering or leaving the EU with more than 10,000 euros will have to declare the cash in writing, the bloc's finance ministers agreed, in a bid to stop the funding of terrorism and crime. (Reuters, 16.11)

Britain stuck to its guns in a battle to keep its rebate from EU coffers and led a charge by EU paymasters to block a rise in the Union's 2007-2013 spending. British finance minister Gordon Brown again firmly rejected proposals by the EC to scrap his country's 4.6 billion euro annual rebate from the EU budget after 2007 and replace it with a a partial refund for all major contributors. (Reuters, Afp, 16.11)

The German public deficit, already in breach of EU limits, will exceed 3.0 % of gross domestic product (GDP) for the fourth year in a row next year, a panel of government experts predicted. (Afp, 17.11)

EU finance ministers told Greece it had to take immediate steps to control its public deficit, which they said had consistently exceeded eurozone regulations. (Afp, 16.11)

The EU is set to grant Greece a 12-month extension to control its public deficit by 2006, rather than 2005, a Greek government spokesman said. (Afp, 17.11)

Julgeolek

NATO has approved an operational plan to train some 1,000 Iraqi officers a year in a proposed military academy outside Baghdad, a senior NATO official said. The mission is expected to involve around 300 trainers. The plan, dogged by foot-dragging from France and other opponents of the U.S.-led war, was approved by NATO ambassadors after the alliance's Military Committee agreed it last week. (Reuters, 17.11)

NATO secretary general Jaap de Hoop Scheffer appealed to the military alliance's members to contribute to the training program they agreed to stage for Iraqi army officers. "We are in the process in NATO with setting up a training academy for Iraqi army officers now. I encourage every NATO ally to take part in this process," de Hoop Scheffer said during a visit to Latvia. NATO instructors are to train about 1,000 Iraqi officers a year at a military academy near Baghdad, with operations set to get underway by the end of the year, said de Hoop Scheffer. But nearly half of NATO's 26 member states do not want to take part in the training mission. "We are willing to participate in the training program," Latvian Defense Minister Atis Slakteris told AFP. (Afp, 19.11)

The US is growing increasingly frustrated with the refusal of five NATO members, particularly Germany, to allow their military officers seconded to alliance bases to be deployed in Iraq, a senior US official said. NATO agreed to set up a training mission for the Iraqi military in what the official called a "significant" sign of progress since US-led invasion splintered the alliance last year, but Washington fears Berlin's position may erode new-found fragile unity, the official said. Germany, along with fellow anti-war NATO members Belgium, France, Luxembourg and Spain, went along with the decision to set up the Baghdad training mission but have refused to permit their officers stationed at NATO's two operations bases to participate, the official said. (Afp, Reuters, 19.11)

Hungary is considering sending troops back to Iraq next year to serve under NATO command, PM Ferenc Gyurcsany said a day after parliament ordered the country's 300 soldiers to withdraw by year's end. "NATO is preparing to establish a training centre which will be tasked with training the democratic Iraqi security forces," Gyurcsany told public radio. (Afp, Reuters, 16.11)

NATO's chief said in an interview that the alliance should be given a greater political role and help shape policy in areas from Afghanistan to Iran's nuclear programme. In an interview with the Financial Times newspaper, Jaap de Hoop Scheffer said the 26-member alliance must debate key international issues, including a possible role in the Gaza Strip. (Reuters, Afp, 16.11)

The top military leaders from NATO countries met for the first time in Brussels with their counterparts from seven mostly Mediterranean rim countries, including Israel, in talks marking a rapprochement by the Alliance with North African and Middle East states. NATO leaders said fighting terrorism would be on the agenda, along with boosting military and defense exchanges. The seven countries -- Algeria, Egypt, Israel, Jordan, Morocco, Mauritania and Tunisia -- are part of the North Atlantic Treaty Organization's so-called Mediterranean Dialogue, a 10-year-old initiative to boost closer links that has never quite gotten off the ground. (Afp, 17.11)

The Canadian armed forces chief of staff was elected to take over as head of NATO's Military Committee, the alliance's highest military authority, military and diplomatic sources said. General Ray Henault was picked over his Danish counterpart, General Hans Jesper Helsoe, to succeed the committee's outgoing chairman, German General Harald Kujat, at a meeting of military chiefs of staff of the North Atlantic Treaty Organization's 26 member states. (Afp, 17.11)

AJAKIRJANDUS

USA ja Suurbritannia ajakirjandus

EP andis viimaks heakskiidu uuele EKle. Komisjoni tulevane president José Manuel Barroso hindas olukorda “Euroopa demokraatia tervislikuks harjutuseks” ning arvas, et sellest võidavad kõik. (Jenny Booth, The Times, 19.11). Barroso meeskonna võtmeküsimuseks saab Euroopa riikide tõhusam ühtne välispoliitika, mis Iraagi sõja tõttu on killustunud. Lisaks ootavad ees põhiseadusliku lepingu referendumid vähemalt üheksas liikmesriigis. 19 miljonit Euroopa töötut vajavad samuti komisjoni tähelepanu. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 19.11)

ELi stabiilsus- ja kasvupakt vajab reformi. Euroopa struktuurilised raskused on ületatavad, kuid põhiprobleemid jäävad: vananev elanikkond, soovimatus muuta olemasolevat süsteemi, eurooplastesse sissekodeeritud jõudeaja eelistus töötegemise asemel, klammerdumine aegunud majandusmudeli külge. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 15.11).

Eurovolinik Joaquin Almunia arvab, et viimaste kuude vältel on EK tõestanud tahet uuendusi läbi viia, tema hinnangul pole 25liikmelisele ühendusele ühtset majandusretsepti, igal maal on omad eelarvepoliitika iseärasused. Riigivõla ning riigieelarve puudujäägi statistiline jälgimine tulevikkuvaatavalt nagu ka ülemärase riigieelarve puudujäägi vältimine on tänase ELi majanduspoliitika võtmeküsimusteks. EL vajab poliitilist kindlameelsust reformida Euroopa kulude prioriteete, keskenduda jätkusuutlikkusele ja uute töökohtade loomisele, vaid nii on võimalik meie tulevikku investeerida ilma, et järgmised põlvkonnad selle eest maksma peaksid. (Joaquin Almunia, Financial Times, 15.11)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer toonitab intervjuus alliansi poliitilisemaks muutumise vajalikkust, see aitaks kaasa näiteks stabiilsuse saavutamisele nii Gaza sektoris kui Afganistanis. “NATOl on täielik õigus ja vajadus olla mängija, mitte küll võtmemängija või esimene viiul, kuid kaasarääkija poliitilises protsessis.” De Hoop Schefferi sõnul saab NATO määratleda Afganistani missiooni pikkuse ning sõdurite arvu üksnes rahvusvahelise strateegia alusel. (Daniel Dombey, Financial Times, 16.11)

NATO roll on kahvatumas, kadunud on vaenlane NSVLi näol, ühenduse militaarstruktuurid ei sobi terrorismivastasesse ”sõtta”, laienemine on alliansi muutnud kohmakamaks. (Quentin Peel, Financial Times, 18.11)

George W. Bushi teine ametiaeg ning uue välisministri Condoleezza Rice’i ametissenimetamine on taas fookusesse seadnud transatlantilised suhted; tuumväärtused on samad nii siin kui sealpool ookeani, aga sotsiaalne suhtumine, vaated religioonile, ohu tajumine ning prioriteedid rahvusvahelisel tasandil erinevad silmnähtavalt. The Guardian leiab, et Suurbritannia roll on üle Atlandi sillaksolemises, vältides valikut uue ja vana kontinendi vahel. (Juhtkiri, The Guardian, 16.11).

ELi eesistujamaa Hollandi välisminister Bernard Bot toonitab koostöö arendamise vajalikkust nii Aafrikas, Iraani uraanirikastamise protsessi peatamises kui Iisraeli-Palestiina konflikti rahumeelses lahendamises, seades sihiks ELi ja USA kodanike turvalisuse ja heaolu. (Bernard Bot, The Wall Street Journal, 18.11)

Transatlantilised suhted on George W. Bushi algava teise ametiaja taustal esile toonud ka ELi kahe suurjõu, Suurbritannia ja Prantsusmaa erisused. Sajandi möödumise puhul Entente Cordiale’ist näitasid naaberriikide juhid vastastikku üles sõbralikkust. Kuid – president Jacques Chirac vajab peaminister Tony Blairi Washingtoniga suhtlemisel, Blair omakorda vajab head läbisaamist Chiraciga näitamaks enda euroopameelsust. Chirac pole nõus USA ülemvõimuga lihtsalt seepärast, et Ameerika on Ameerika, Blair usub aga, et Euroopa (mille all ta tavaliselt mõtleb Suurbritanniat) saab USAd kallutada koostööle nii majanduses, välispoliitikas kui keskkonnakaitses. Chirac usub, et vaid tugev ja ühtne Euroopa (mille all ta tavaliselt mõtleb nõusolekut Prantsusmaa seisukohtadega) saab loota partnerlusele USAga. (John Lichfield, The Daily Telegraph, 18.11).

The Times arvab, et ELi liikmelisus kogu oma ambivalentsuses seob kaks vastalist riiki kokku tihedamini kui kunagi varem, kuna elada tuleb samade seaduste järgi. (Juhtkiri, The Times, 19.11)

Režissöör Theo van Goghi mõrv Hollandis ajendab nägema puude taga metsa ning mõtlema religiooni staatusele ilmalikus ELis. Kui praegu on moslemite osakaal Euroopas siiski marginaalne, (Prantsusmaal ja Hollandis vastavalt 7% ja 6% elanikkonnast) siis Türgi võimaliku tulekuga ELi kasvab muhameedluse tähendus ka Euroopa jaoks. Ajakirjas Newsweek arvatakse, et Theo van Goghi dokfilm, mille sõnumiks islami vägivald naiste suhtes, ja sellele järgnenu osutavad muhameedlaste reaktsioonile, kes ei leia euroopalikus riigikorralduses enesele väljundit ning kelle ainsaks toetuspinnaks on islam. (Styker McGuire, Newsweek, 22.11)

Hollandis on käimas elav arutelu, kas senine tolerantne immigratsioonipoliitika pole osutunud ehk liiga naiivseks. Moslemite suutmatusele kohaneda Hollandi eluoluga viitab nende suur osalus kuritegevuses. Suurim väljakutse seisneb hetkel sealse moslemkonna radikaalse tiiva vaigistamises. (Ian Bickerton, Financial Times, 17.11)

Saksamaa ja Austria ajakirjandus

Lissaboni strateegia ning stabiilsus- ja kasvupakt on jätkuvalt kuum teema kõikides saksakeelsetes väljaannetes. Enamik neist on kriitilised stabiilsuspakti reeglite liberaliseerimise suhtes. Saksa poliitikuid süüdistatakse selles, et nad kalduvad reforme heaks kiitma alles siis, kui majandusel piisavalt kehvasti läheb. See hinnang olevat osaliselt kohaldatav ka ELile. Alles majanduskasvuraskused ja eelarveaugud mitmes liikmesriigis on ELi pannud mõistma reformide hädavajalikkust. Lissaboni strateegiat ning stabiilsus- ja kasvupakti põhimõtteid muudetakse vaid seetõttu, et nad ei tööta, ning mugandatakse tegelikkusega (Werner Mussler, FAZ, 15.11).

Kui kõik liikmesriikide pakutud erandid kokku lugeda, siis riiklikke kulutusi enam peaaegu järele ei jäägi. Pole mõtet tegeleda enesepettusega, iga riiklik investeering peab olema arvesse võetud (Andreas Schnauder, Die Presse, 17.11; Alexander Hagelüken, SZ, 17.11).

Lissaboni strateegia põhimõtete saavutamist peetakse praeguse protektsionistliku tööstuspoliitika jätkumisel võimatuks. Euroopa tööstuse viimine taas maailma tipptasemele olevat seni ebaõnnestunud prantslaste protektsionismi ja brittide liberaalse mõtteviisi vastuolude tõttu. Maastrichti leppeid võib kahjuks tõlgendada nii ja naa. Prantslaste egoism on seni jäänud peale. Euroopa tööstuspoliitika tundub seega olevat seni üksnes suitsukate rahvuslikele tööstustele oma huvide läbisurumiseks. Eelistada tuleks pigem investeeringuid haridusse, koolitusse ja teadusuringutesse (Hendrik Kafsack, FAZ, 16.11).

ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Austria ajakirjandus kurdab, et valitsusesisesed vaidlused on Austria liitumist Euroopa sõjajõududega aeglustanud. EL olevat väljendanud rahulolematust Austria kaitseväe rahastamise ja tehnilise varustatuse osas, mis ei vasta rahvusvahelistele standarditele. Eeskujuks tuuakse Soome ja Rootsi, kes vaatamata neutraliteedile on aktiivsed (Andreas Schnauder, Die Presse, 18.11).

Venemaa uue tuumarelva teemal rõhutatakse Vene armee mahajäämust nii tehniliselt kui ka inimressursside tasemelt. Sellest tuleneb oht. Uus raketisüsteem olla suunatud ühemõtteliselt ameeriklaste vastu, kuna teiste riikide raketitõrjesüsteeme suudavad läbida ka vanad Vene raketisüsteemid. Vene armeereformist minevat see projekt igatahes kaugelt mööda. Tuumarelvaga terrorismi vastu ei võidelda (Michael Schmidt, Der Tagesspiegel, 19.11).

Usutluses nädalalehele Welt am Sonntag selgitab Venemaa asevälisminister Euroopa küsimustes Vladimir Tšižov seab Venemaa uue tuumarelvaprogrammi armee üldise moderniseerimise konteksti. Uus relv ei ole kellegi vastu, kõige vähem Euroopa vastu suunatud. See ei tohiks koostööd ELiga kokkulepitud valdkondades mingil juhul takistada ega kahjustada (Friedemann Weckbach-Mara, Die Welt, 21.11).

Terrorismivastane sõda. Briti julgeolekualane konsultatsioonifirma Control Risks Group kritiseerib ettekandes "Risk Map 2005" lääne terrorismivastase sõja meetodeid, panust üksnes sõjalisele lahendusele (USA, Venemaa, Pakistan, Iisrael). Moslemite rahvusvahelisele arvamusele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Terrorismioht olevat peale terrorivastase sõja algust ainult kasvanud (Nicola Liebert , FTD, 15.11).

Egiptuse religiooniminister Mahmoud Zakzouk kritiseerib samuti lääne terrorismivastast taktikat – see olevat liiga pinnapealne. 90% terrorist saaks peatada, kui lahendataks Iisraeli-Palestiina küsimus. Viga olevat muidugi ka Araabiamaade aeglases reformitempos (Thomas Vieregge, Die Presse, 18.11).

Välis- ja julgeolekupoliitika ning terrorismiga tihedalt seotud immigratsiooni- ja integratsioonipoliitika on Saksamaal sisepoliitiliselt kuum teema. Saksamaa kantsler kutsub moslemeid üles integreeruma ja kohaliku ühiskonna väärtusi tunnistama: “Demokraatia ei saa ega pea tolereerima õigusvaba ruumi ega paralleelühiskondi”. Teda toetavad opositsiooni poliitikud. CSU nõuab saksa kultuuri kui Saksamaa “juhtkultuuri” aktsepteerimist. CDU esinaine Angela Merkel tunnistas, et “multikultuurne ühiskond” on äpardunud. Rohelised kordavad endiselt vanu seisukohti (Romanus Otte, Die Welt, 22.11).

SPD sisepoliitika ekspert Wiefelspütz arvab samuti, et kultuuride mitmekesisusel ühes ühiskonnas on piirid. Samas seab ta kriitika alla opositsiooni (SCU/CSU) poliitikute seas kõlanud seisukohad, nagu peaks Saksamaa immigratsioonipoliitika osas rohkem “paremale” pöörama (Werner van Bebber, Der Tagessiegel, 15.11).

Opositsioon kutsub samas moslemeid üles radikaalidega võitlema, et mitte kogu moslemite kogukonda löögi alla seada. Rohelised tegid ettepaneku mõni moslemite püha ametlikuks pühaks kuulutada. Selle vastu võtsid sõna nii SPD kui ka opositsiooni poliitikud (Hans Monath, Der Tagesspiegel, 18.11).

Mitmetes kirjutistes lahatakse teiste riikide (Madalmaades, Suurbritannias) immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikat, eesmärgiga tõmmata paralleele Saksamaaga ning võimaluse korral õppust võtta.

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse meediat köitis 47. nädalal kõige enam kriis Côte d’Ivoire’il ning Prantsuse endise president François Mitterrand’i “lindiskandaal”. Nimelt algas 15. novembril protsess, mille käigus tuuakse kohtu ette mitmed Miterrandi lähemad kolleegid ning endise terrorivastase üksuse liikmed, keda süüdistatakse ebaseaduslikus jälitustegevuses aastatel 1983-86. Kokku kuulati Elysée soovil regulaarselt pealt umbes 150 inimese telefonivestlusi.

Prantsusmaa-Suurbritannia tippkohtumine ning sellele järgnenud Jacques Chiraci visiit Londonisse. Kuigi Prantsuse päevalehed räägivad presidendi visiidist Suurbritanniasse kui ühtsuse manifesteerimisest kahe riigi vahel, hakkavad Entente Cordiale’i sajanda aastapäeva ürituste lõppu tähistava visiidi käigus silma naabritevahelised lahkhelid. Oma Londoni visiidi eel tegi Chirac Briti pressis iroonilisi märkusi Londoni ja Washingtoni suhete teemal, leides, et Suurbritannia ei ole USA toetamise eest Iraagi sõjas saanud vastutasuks midagi väärilist. Chirac sõnas BBCle, et “pole kahtlustki, et pärast Iraagi sõja algust on terrorioht maailmas suurenenud”. (Armelle Thorval, Libération, 18.11)

Juba Londonis viibides üritas Chirac suhteid naabriga näidata igati vaid heast küljest kinnitades, et “Suurbritannia ja Prantsusmaa Euroopa-nägemus ei erine ning et need kaks riiki on alati üheskoos liikunud”. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 18.11)

Chiraci sõnul kuuluvad Pariisi ja Londoni vahelised erimeelsused või õigemini erimeelsus Iraagi küsimuses minevikku ning seda, kellel on õigus, näitab ajalugu. (Anne Fulda, Le Figaro, 19.11)

Volituste andmine EK järgmisele koosseisule EP poolt toimus entusiasmita, võiks peaaegu öelda vastumeelselt – eriti sotsialistide ja liberaalide jaoks, kes hääletasid positiivselt eelkõige uue kriisisituatsiooni vältimiseks. (Jean Quatremer, Libération, 19.11)

Prantsusmaa sotsialistide saadik Harlem Désir ennustab koguni, et José Manuel Barroso komisjon ei pea viit aastat vastu. Kohe kui uus EK oma volitused kätte sai, kerkis Barroso pea kohale uus pilv. Briti euroskeptik Nigel Farrange süüdistas komisjoni ebakompetentsuses ja korruptsioonis, tuues kõigi imestuseks esile Prantsuse volinik Jacques Barrot’ nime. EP paremtsentristid tahavad nimelt teada, miks ei avalikustanud Barrot talle 2000. aastal määratud tingimisi vanglakaristust partei rahastamise eest. Karistus amnesteeriti küll automaatselt. Barrot meenutas kaitseks, et amnestia tõttu on ükskõik kellel keelatud lugu avalikkuse ette tirida ning et ta võib keeldu rikkunud inimese kohtusse kaevata. (Jean Quatremer, Libération, 19.11)

Euroopa rahandusministrite kohtumist Brüsselis kajastasid kõik suuremad päevalehed mõttega “12 võimetut euro tugevuse suhtes”. Eurotsooni rahandusministrid jäid väga napisõnaliseks ning tagasihoidlikuks tehes kommentaare stiilis “ei ole tarvis muretseda” ja “turg rahuneb õige pea”, samas kui euro flirtis turgudel sümboolse piiriga – 1,3 dollarit ühe euro kohta. Samuti arutati Kreeka valeandmete esitamist oma majandustulemuste kohta enne eurotsooniga ühinemist. Loogiliselt võttes peaks nüüd Kreekat karistama ja ta eurotsoonist välja heitma, sest Kreeka ei ole kunagi täitnud ühinemiskriteeriumeid. Samas oleks Kreeka karistamisel suured majanduslikud tagajärjed ning lisaks kõigele saaks karistada valitsus, kes vale päevavalgele tõi ning nüüd esimest korda on Kreeka eelarvedefitsiit jäämas alla 3% piiri. (Jean Quatremer, Libération, 16.11)

“Jah” või “ei” Euroopa põhiseaduslikule leppele. Samal ajal, kui Leedu esimese riigina on põhiseadusliku leppe juba ratifitseerinud, käib Prantsusmaal elav debatt sealse referendumi . Hetkel keskendutakse sotsialistidele, kes on leppe küsimuses lõhestunud. Sotsialistide lõplik ühine otsus saab selgeks 1. detsembril. Viimati astus “jah” eest võitlema endine sotsialistist peaminister Lionel Jospin, kelle hääl peaks andma soliidset tuge sotside “jah” poole esivõitlejale François Holland’ile. (Nicolas Barrotte, Elsa Freyssenent, Le Figaro, 17.11)

Sotsialistide lõpliku hoiaku pärast on mures ka president Jacques Chirac. Osaliselt nende otsusest võib sõltuda juba ammu jutuks olnud peaminister Jean-Pierre Raffarinile asemiku leidmine Matignoni, kui ka põhiseadusliku leppe küsimuses korraldatava referendumi toimumise aeg. (Béatrice Gurrey, Le Monde 17.11)

Condoleezza Rice USA välisministriks. Prantsuse meedia kahetseb Condoleezza Rice’i nimetamist USA järgmiseks välisministriks. Leitakse, et “see on väga halb uudis kõigi Euroopa juhtide jaoks, kellest ükski ei saa hoobelda soojade ning usalduslike suhetega preili Rice’iga”. (Le Monde, 17.11)

Kui Condoleezza Rice’i aadressil tulid Euroopast tema ametissenimetamise puhul viisakusavaldused, muutus kiituse ja kahetsuste koor tema eelkäijale Colin Powellile austusavalduste tormiks. Prantsusmaa president Jacques Chirac usub, et “Bush II” valitsus jätkab “Bush I” valitsuse poliitikat. (Charles Lambroshinilt, Le Figaro, 20.11)

Skandinaavia ajakirjandus

EK on lõpuks kinnitatud EP poolt. Taani ajakirjandus peab EP uut tasakaalustavat rolli üldiselt positiivseks. Europarlamendist on saanud “tõeline” parlament, võttes endale õiguse otsustada ka reaalse poliitika küsimustes. Märgitakse ära ka EK tugevnenud rolli, tulenevalt parlamendi suurest toetusest. Taani volinik Mariann Fischer Boel pidas toimunud EK-EP vastasseisu õpetlikuks perioodiks ning näeb parlamendi kriitilisemaks muutumist positiivsena. “Saab näha, kas ta on valmis ka koostööks,” ütles volinik (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 19.11).

Rootsi ajakirjanik Rolf Gustavsson mainib EP tugevnenud võimu, millega José Manuel Barrosol tuleb nüüdsest rohkem arvestada, eelkõige aga sotsiaaldemokraatliku fraktsiooniga (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 19.11).

ELi ja USA suhted peale Colin Powelli ametist lahkumist. Ajakirjandus Taanis ja Rootsis on üksmeelselt skeptiline Condoleezza Rice’i ametisse astumise suhtes lahkuva USA välisministri Colin Powelli asemele. Kuna president George W. Bush usaldab Rice’i rohkem, Powell aga oli hea läbirääkija Euroopaga, ei paista Bush kavatsevat välispoliitilist kurssi muuta. Ilmselt lähtub ta ka teisel ametiajal eelkõige siseriiklikust toetusest, mitte rahvusvahelisest. See aga teeb transatlantilise lõhe parandamise keeruliseks. Euroopal pole mõtet oodata Washingtonist imet, vaid peaks ise keskenduma lahenduste otsimisele.

Kahtlused Iraani tuumaprogrammi suhtes. USA välisminister Colin Powelli sõnul on uusi tõendeid, et Iraan arendab tuumarelvaprogrammi. Skandinaavia meedias võrreldakse korduvalt USA sellist retoorikat Iraagi sõjale eelnenuga ning manitseti sama viga uuesti tegemast. Norra lehes Dagbladet on seisukoht, et Powelli avaldus näitab USA suunitlust mitte minna dialoogi Iraaniga (Gunnar Hultgreen, Jan-Erik Smilden, Dagbladet, 19.11).

Taani ajaleht Berlingske Tidende hoitab, et USA pooldatav sõjaline sekkumine ja režiimi jõuga muutmine Iraanis on halb lahendus, kuna ka Iraagis pole olukord stabiilne. Samas ei tohiks olla liigselt naiivne üksnes diplomaatiale lootma jäädes. Iraani võimudele tuleks siiski survet avaldada (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 21.11).

Rootsi päevaleht Dagens Nyheter välistab samuti sõjalise sekkumise ja peab diplomaatiat ebakindlaks meetodiks. Leht soovitab uurija Kenneth Pollacki nõuannet seada sisse automaatsete “piitsade ja präänikute” süsteem, kus rahvusvahelised inspektorid kontrollivad pidevalt riikide tuumaprogramme ja sanktsioonid rakenduvad koheselt rikkumiste korral. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 16.11).

Ukraina presidendivalimised otsustavad riigi kuulumise Läände või Itta. Nii Norra, Rootsi kui Taani ajalehed toetavad selgelt Juštšenkot, nähes Venemaa poolses toetuses Janukovitšile imperialistlikku iseloomu. Svenska Dagbladetis tuntakse muret, et Janukovitši valimisvõit võib tähendada demokraatlike jõudude lõppu Ukrainas ja riigi liikumist autoritaarsuse suunas (Jan Blomgren, Svenska Dagbladet, 20.11). Ka Taani leht Jyllands-Posten peab Janukovitši võitu demokraatiast kaugenemiseks, Juštšenko aga teeks Ukraina sõltumatuks Moskvast ja panustaks seeläbi ka Venemaa vabastamisele imperiaalsest pärandist (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 21.11).

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia said it will not be able to assume the rotating presidency of the bloc until 2013, five years later than it had hoped. "We are not prepared for several reasons before 2013," FM Kristiina Ojuland told the Baltic country's parliament, citing lack of money and financial resources for sitting at the EU's prestigeous helm. "Assuming the presidency in the EU is a major challenge for any country," she said. "The presidency is not cheap". Estonia, which joined the EU on May 1 with nine other new countries, had been weighing assuming the presidency in 2008, Ojuland said. (Afp, 17.11)

Estonia will concentrate on developing its military capabilities within NATO and will not be part of the EU's planned rapid reaction forces in the coming years, Estonia's army chief said. Vice Admiral Tarmo Kõuts told the Eesti Päevaleht daily that because of limited resources, Estonia could not concentrate on military commitments to both NATO and the EU. "It has been decided on the political level that Estonia is not going to make separate contributions to the EU and NATO," Kõuts said. The Baltic state has 184 troops on various foreign missions, which is "the optimum" for Estonia, according to Kõuts. (Afp, 17.11)

Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul ei saa riik 2008. aastal ELi eesistuja kohuseid täita, kuna samal aastal toimuvad parlamendivalimised ning eesistumine oleks ka oluline majanduslik koormus. Ministri arvates on Eesti valmis eesistumise üle võtma mitte varem, kui 2013. aastal. (Interfax, 17.11)

Eesti sõjaväelased kinnitavad Vene sõjatranspordilennuki AN-27 loata sisenemist Eesti õhuruumi Vaindloo saare juures. Vene õhujõudude pressiesindaja teatel seda tüüpi lennukid mainitud ajal regioonis lende ei sooritanud. (RIA-Novosti, 20.11)

Sergei Lavrovi sõnul ei mõisteta Moskvas Euroopa poliitikute avaldusi, mille kohaselt pole Eestis ja Lätis probleeme rahvusvähemustega. Välisminister lisas, et Venemaa dialoogis ELiga õnnestub selgitada, millisesse ebaõiglasesse olukorda nende riikide vähemused on sattunud. (Interfax, 16.11)

Eesti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo on veendunud Eesti lähiajalugu selgitava propaganda vajalikkuses, mis oleks vastukaaluks Venemaa suunalt tulevale järjest intensiivsemale Eesti lähiajaloo väärale valgustamisele. Minister kõneles Euroclio/MATRA ajaloouuringute seminari lõpetamisel. (Interfax, 19.11)

Eesti suurim venekeelne partei Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) on vastu topeltstandardite kasutamisele Teise maailmasõja hindamisel. Rahvusvahelisel areenil mõistab Eesti koos Hitleri-vastase koalitsiooni riikidega fašismi ja selle tänapäevased ilmingud hukka, siseriiklikult aga pannakse nõukogude sõdurid-vabastajad ühele pulgale fašistlike okupantidega, öeldakse partei avalduses. (Interfax, 18.11)

Venekeelse Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) endine liider Viktor Andrejev lahkub parteist, põhjendades oma ostust EÜRP ammendumisega. Rahvuspõhimõttel rajatud parteide aeg on läbi, selgitas Andrejev. (Interfax, 15.11)

Soome ajakirjandus

Eesti suursaadik Helsingis Matti Maasikas kirjutab Eesti valikutest majandus- ja välispoliitikas ning kahe riigi suhetest. Eestil ja Soomel pole kunagi varem olnud nii suurt ühisosa kui praegu, peale Eesti liitumist ELga. (Matti Maasikas, Helsingin Sanomat, 15.11)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Nii Suurbritannia kui USA tahavad oma maksusüsteemi lihtsustada, Eesti läks seda teed 1994. aastal, kui võttis IMFi soovituse vastaselt kasutusele 26%lise proportsionaalse tulumaksumäära. Eesti majandus on kiiresti kasvanud ning omandanud dünaamilise ja ettevõttesõbraliku maine. 2007. aastaks on otsustatud proportsionaalset tulumaksumäära kärpida 20%ni. (David Smith, The Times, 21.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatamata Eesti atraktiivsele investeerimiskeskkonnale jääb Prantsuse ettevõtete osakaal Eesti turul mittearvestatavaks. Kokku on Eestis esindatud umbes 30 prantsuse firmat, kelle hulgas ka mõned hiiglased nagu Saint-Gobain, Dalkia, Lafarge, Connex või JC Decaux. Eestisse on investeerinud põhiliselt Soome ja Rootsi ettevõtted, kes saabusid üle lahe maid avastama juba 1990ndate alguses. Seda soodustasid Eesti madalad palgad ning investeerimissõbralik maksupoliitika. Oma kvalifitseeritud tööjõuga on Eesti saavutanud väga hea taseme elektroonikatööstuses. Kultuuriliselt eristab Eestit Prantsusmaast kõige enam suhted ettevõtete ja riigi ning riigi ja üksikisiku vahel. Ühe Eesti asjatundja kinnitusel jättis nõukogude võim sügava jälje ning inimesed on väga umbuskilikud igasuguse riigipoolse initsiatiivi suhtes. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 29.09)

ELi uusi liikmeid süüdistatakse maksudumpingus ja ettevõtete vanadest liikmesriikidest uutesse kolimise soodustamises, kuna enamuses neis riikides jääb ettevõtetele kehtestatavate maksude tase suhteliselt madalaks, lisaks saavad need riigid toetust ELi struktuurifondidest. Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarcozy ei hoidnud end just tagasi, sõnades, et Prantsusmaa alamatele oleks üsnagi raske seletada, et mõned riigid peavad end piisavalt rikkaks langetades ettevõtete maksumäära 0% tasemele, aga piisavalt vaeseks, et küsida raha Euroopa struktuurifondidest, millest Prantsusmaa paljudele regioonidele toetust ei jagu. Pariisis asuva Eesti saatkonna majandusdiplomaat Kairi Saar selgitab, et Eestis puudub tulumaks vaid reinvesteeritud tuludelt, ettevõttest dividendidena väljavõetavale tulule kehtib tulumaks 26%. Pealegi saavad ettevõtted Eestis harva mingit riigipoolset dotatsiooni. Nicolas Sarcozy väljaütlemised võivad kahjustada Prantsusmaa mainet Ida-Euroopa riikide silmis ning rõhutavad veelkord ELi ihnuskoilikku käitumist uute liikmete suhtes. Poola saatkond Prantsusmaal leiab, et Sarcozy ütlused on vastuolus Euroopa ühtsuse ideega. Uued liikmed ei ole majanduslikult vanadega samal tasemel. Uusliikmete madalamaid maksutasemeid tuleks vaadelda kui arenguabi ja mitte kui fiskaaldumpingut. (Didier Rossignol-Franchini, Le Journal de l'Europe, 22.10)

Soome ajakirjandus

EK tervishoiu- ja tarbijakaitse peadirektoraadi asejuhataja Jaana Husu-Kallio kinnitas, et Eesti piim on sama turvaline kui Soome enda toode. Uued liikmesmaad on olnud karmima jälgimise all kui vanad ELi riigid ning nende toidutööstuse tarvis on arendatud tõhus järelevalvesüsteem. Ka on mitmed ettevõtted välismaalaste, sealhulgas soomlaste omanduses, kellele ELi nõuded juba tuttavad.(Jari Taari, Etelä-Suomen Sanomat, 18.11)

Varia

Uudisteagentuurid

It is a small Baltic country with a spectacularly beautiful capital, recent EU membership, a growing tourist industry: and a guilty secret. Estonia has a huge problem with gambling addiction. "Gambling addiction is a devil that can ruin your life," said 56-year-old Anton whose 30-year-old son Rein committed suicide in February after losing all his earnings at a casino in the capital Tallinn. "States which have such a liberal casino policy simply don't care about their people," Anton said. According to a recent survey by Estonian market research company Faktum, Estonia has around 25,000 gambling addicts. About the same number are regarded as being at risk. (Afp, 15.11)

Sõjaveteranide nõukogu oli sunnitud ära jätma Eesti Saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise aastapäevale planeeritud pidukoosoleku ja kontserdi, kui neile keelduti Tallinnas Rahvusraamatukogu ja Vene kultuurikeskuse poolt selleks ruume rentima, ütles nõukogu vastutav sekretär David Solimski. (Interfax, 17.11)

Umbes 4000 Leningradi ja Pihkva oblasti piiriäärsete rajoonide elanikku saavad tasuta mitmekordsed Eesti viisad, ütles Eesti konsul Pihkvas Urve Nõu. Piiriäärsete rajoonide elanikele viisade andmise protokoll allkirjastati 10. novembril Tallinnas. Leping pikendab tasuta viisade väljastamise tähtaega 2006. aasta 2. jaanuarini. (Interfax, 18.11)

Eesti ja Vene spetsialistid arutavad piiriäärsete veekogude kaitse meetmeid Tallinnas toimuval ühiskomisjoni 7. kohtumisel. Olulisimaks teemaks on Narva veehoidla kasutamistingimuste väljatöötamine. (Interfax, 16.11)

Eestis alustas tööd venekeelne internetiportaal www.eesti.ee/rus, mille eesmärgiks on anda praktilisi nõuandeid riigiasutustes asjaajamiseks ning selgitada Eesti elanike õigusi ja kohustusi. (Interfax, 15.11)

Suurbritannia ajakirjandus

Juri on 28aastane tallinlasest heroiinisõltlane, kes vabanes hiljaaegu vanglast, kus veetis aasta autovarguse eest. Juri sai just teada, et tal on HI-viirus. Juri on näide tervishoiustatistikast, mille kohaselt on Eestis puhkenud tervishoiukatastroof. HIVi plahvatuslik kasv Eestis algas 2000. aastal. Tänaseks on nakatunuid ligikaudu üks protsent elanikkonnast, mis on Euroopa kõrgemaid näitajaid. Tallinn on populaarne sihtkoht Briti noortele meestele, kes peaksid olema ettevaatlikud üheöösuhetega, et mitte haigust koju kaasa viia. Kui viiruse levikut kontrolli alla ei saada, ootab Eestit tervishoiukatastroofile lisaks ka majanduskatastroof, mis paraku ei väljendu ainult tagasilöögis turismile. Enim on ohustatud Eesti tulevikupõlvkond – 15-19aastased. (Nick Paton Walsh, The Observer, 21.11)

Taas on järjekordne inglane ette võtnud teekonna Eestisse. Suurte eelarvamustega saabunud Nick Hallile jättis sügavaima mulje Saaremaa, traditsiooniliselt teenis kiidusõnu Tallinna vanalinn. (Nick Hall, The Guardian, 25.11)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ajakirjanik Patrick Besson kahetseb artiklis, et ta ei näe enam Fashion TVd. Olles harjunud poolpaljaste kiskjapilguga kaunitaride edasi-tagasi kõndimistega, tunneb ta sellest suurt puudust. Ta kirjutab: "Mul on eriti kahju eestlanna Carmen Kassist, kui ma mõtlen sellele, et ta kandideeris edutult Europarlamenti. ... Eestlased on hullud. Kui türklased oleksid ELis, ei teeks nad samasugust viga." Kokkuvõtvalt leiab ajakirjanik, et kui sedavõrd ilus naine tahab teha poliitikat, siis tema poolt hääletamine on vähim, mida me teha saame. Sellised naised annaksid masendavatele õhtustele teleuudistele veidigi pehmust. (Patrick Besson, Le Figaro Magazine, 13.11)