Nädal välismeedias 25.-31. oktoober 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

European leaders signed a historic first constitution for the 25-nation bloc, designed to give the enlarged EU a bigger role on the world stage and more effective governance. Here are some quotes from speeches at the signing ceremony in Rome's Renaissance-era Town Hall.

Italian PM Silvio Berlusconi: "Never in history have we seen an example of nations voluntarily deciding to exercise their sovereign powers jointly in the exclusive interest of their peoples, thus overcoming age-old impulses of rivalry and distrust. "Never in history have the fundamental values of freedom and democracy had such an important role in securing the destiny of hundreds of millions of people."

Dutch PM Jan Peter Balkenende: "The Constitutional Treaty that we are signing today is a sound basis for our common future. Peace, security and prosperity are valuable -- but they are also vulnerable. "This constitution makes them stronger. And that, in turn, makes us stronger. That's why this ceremony is a symbol of hope. A fresh start. For centuries, the story of Europe was one of enemies and their wars. It has become a story of friends and their partnership.”

Irish PM Bertie Ahern: "Today is an occasion for celebration. But it is also an occasion for a fresh commitment to Europeans working together to ensure that the 21st century Europe is a beacon of stability, prosperity, peace and justice in 21st century world."

EC President Romano Prodi: "The signing of the European Constitution does not mean we have crossed the finishing line. "In the months ahead the governments of the Union's 25 member states will need to use their best endeavours to persuade their parliaments and citizens to ratify the new constitutional treaty. These decisions we cannot take for granted."

Incoming Commission President Jose Manuel Barroso: "The construction of Europe is a complex and difficult problem that requires enormous patience and, above all, a resolute will and faith in the future." (Quoting speech by former Italian Prime Minister Alcide De Gasperi). (Reuters, 29.10)

Dutch PM Jans Peter Balkenende said that the new EU constitution was "a new beginning" for a Europe free of war and injustice. "If this ceremony is proof of anything, it is Europe's ability to renew itself -- to reinvent itself -- time and again," he said. "By signing this constutional treaty today we show that we want to carry on together. Once again we commit ourselves fully to a life without war and injustice, to the freedom we hold so dear. (Afp, 29.10)

The EU constitution is not perfect but it was impossible to agree a better treaty, the charter's founding father said. Former French President Valery Giscard d'Estaing urged EU leaders to give the treaty a chance and not to make changes once it is signed. Giscard said concerns over Turkey's bid to join the EU could cloud France's referendum on the constitution next year. (Reuters, 28.10)

Incoming EC President Jose Manuel Barroso said he was withdrawing his proposed team. "I have come to the conclusion that if the vote is taken today, the outcome will not be positive for EU institutions or for the European project," he said. "In these circumstances, I have decided not to submit the new EC for your approval today." He said he would consult EU leaders and parliament before putting forward new proposals "in the next few weeks". (Reuters, 27.10)

The outgoing team of EC President Romano Prodi will have their contracts extended to the end of 2004 pending a solution to the political crisis over their successors, a spokesman said. Prodi, who had been due to stand down at the weekend, will attend next week's EU summit as the executive's president, chief Commission spokesman Reijo Kemppinen said. (Reuters, 28.10)

Incoming EC President Jose Manuel Barroso indicated for the first time on Friday that he expected to replace some members of his stalled EU executive to satisfy EP critics. After talks with Dutch PM Jan Peter Balkenende, Barroso told reporters: "We need more time so I can go back to some of the PMs so that I can get better choices... I'm sure I can get a better team." (Reuters, 29.10)

French President Jacques Chirac urged the head of the incoming EC to take "the appropriate decisions" to resolve a row over his EU executive team which has left the EU in limbo. He also said EU leaders should shoulder their responsibilities to ensure a rapid end to the institutional standoff. "I would like Mr Barroso to make the appropriate decisions to put together his college (of EU commissioners), and I would like everyone to shoulder their res-ponsibilities so that a solution can be found rapidly," he said. (Afp, 29.10)

German Chancellor Gerhard Schroeder expressed hope that a row over the EC can be resolved in the next two weeks, saying the situation is "not yet" a crisis. (Afp, 29.10)

Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero called implicitly for Italian EU commissioner-designate Rocco Buttiglione to stand down, to resolve a row over the incoming EU executive. "The problem is due to a disagreement with the EP due to declarations by one commissioner,” he said. "It is limited to one person, so that's where we should start the discussion.” (Afp, 29.10)

PM Silvio Berlusconi is set to sacrifice Rocco Buttiglione as Italy's candidate for the EC to break the deadlock in the EU over his nomination. After hectic discussions among European leaders and a fraught cabinet meeting, Berlusconi said Rome was ready to withdraw Buttiglione. (Reuters, 30.10)

Britain's Tony Blair will likely hold a referendum on a EU constitution in early 2006, a date politicians and analysts said could allow the PM to avoid a potentially career-ending defeat. "No precise date has been accepted and it depends partly on the parliamentary process. It is likely to be in early 2006," Foreign Secretary Jack Straw said. (Reuters, 29.10)

Poland may hold a referendum on the EU constitution at the same time as presidential elections, in October 2005, president Aleksander Kwasniewski said. "I think it would be reasonable to combine the first round of the presidential election with the referendum on the European constitution," he said. "I think that nearly 70 percent of Poles who voted last year for entry into the EU will say 'yes' again," Kwasniewski said. (Afp, 29.10)

The EU was divided over whether to set up joint border patrols to protect its vast frontiers and how far to go in building a common asylum system, EU ministers said. EU justice and interior ministers met to flesh out the EU's policy on asylum, immigration and security. But despite differing views, including on how to exchange information to fight crime and terrorism, EU president the Netherlands voiced confidence the bloc would approve it. (Reuters, 25.10)

USA ajakirjandus

ELi välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana kirjutis käsitleb Rooma tippkohtumist, mille keskseks sündmuseks põhiseadusliku leppe allkirjastamine. See, mida Maastrichti lepe tegi euro jaoks, teeb põhiseadus nüüd Euroopa rolli jaoks maailmas. Euroopa on uue konstitutsiooni läbi saanud endale selge ja konkreetse raamistiku, mis puudutab eriti välispoliitikaga seonduvat. Oli aeg, kui ELi välispoliitikat kritiseeriti väheste tegude ja paljusõnalisuse pärast. Välispoliitilisest aspektist on ilmselt olulisim uuendus konstitutsioonis ELi välisministri ametikoha loomine. Liidu välispoliitika vajab sidusust ja järjepidevust, mille saavutamiseks näeb Solana vajalikuna regulaarseid kohtumisi liikmesriikide välisministritega. ELi-USA suhetest rääkides arvab Solana, et uue põhiseadusega ei alanud uus peatükk mitte üksnes Euroopa jaoks, vaid ka uuendusperiood Ühendriikidega suhtlemises. (Javier Solana, International Herald Tribune, 30.10)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi edu pant viimase kuuekümne aasta jooksul seisneb selles, et integratsioonipoliitika ei tekitanud kunagi tavakodanike seas liigseid emotsioone. See tõsiasi ei näi hetkel enam kehtivat. Voliniku kandidaat Rocco Buttiglione ümber tekkinud skandaal väärtuste üle, ideedesõda toob esile eri tõekspidamised ja maailmavaated. Eelmise aasta juunis kokkulepitud põhiseaduses ei jõudnud kristluse-temaatika lõppversiooni. Euroopa on USAga võrreldes ilmalikum paik – Euroopa maastik, arhitektuur, kombed ja kohanimed on küll kristlikust ajaloost läbi imbunud, kuid kirikus käib eurooplastest vaid murdosa. EKi president José Manuel Barroso sõnul on “püha sõda viimane asi, mida Euroopa vajab”. (The Economist, 29.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

See on ajalooline päev ning Euroopa riikide valitsused soovivad, et seda teataks. 25 riigi juhid kirjutavad Roomas alla ELi põhiseaduslikule leppele, mille lõpliku teksti üle jõuti üksmeelele selle aasta 18. juunil Brüsselis. ELi 25 liikmesriiki otsustasid allakirjutamise muuta ülimalt sümboolseks, näitamaks, et lepe on liidu uus algus, ning alustamaks suurejooneliselt mitmeski liikmesriigis vaevaliseks kujuneda tõotava lepingu ratifitseerimist. (Jean Quatremer, Libération, 29.10)

Prantsusmaa jaoks avaneb aken uuesti. Prantsuse valitsus oli üsna ärritunud, kui nende esitatud kandidaadile EK uues koosseisus, Jacques Barrot'le, määrati transpordivoliniku portfell. Prantslased ootasid midagi mõjukat, näiteks konkurentsivoliniku kohta. Nüüd kui José Manuel Barroso enne komisjoni koosseisu EPle kinnitamiseks andmist veel järelemõtlemisaega võttis, tundub, et konkurentsivoliniku koht on uuesti vabanemas. Vaevalt, et Barroso liberaalsete vaadetega hollandlanna Neelie Kroesi, kelle kandidatuur tekitas mitmeid küsitavusi, uuesti konkurentsivoliniku kohale esitab. Ametlikult jääb Prantsusmaa muidugi oma nõudmistes tagasihoidlikuks. Valitsuse sõnul lastakse Barrosol komisjoni kohtade ümberjagamist rahulikult kaaluda. Siiski kuuldub sotsialistide poolt hääli, mille kohaselt peaks Prantsusmaa nüüd kiiresti võimalust kasutama ja püüdma taas konkurentsivoliniku kohta haarata, et Euroopa täidesaatva võimu juures tõeliselt sõna sekka öelda. (Hervé Nathan, Libération, 28.10)

Rootsi ajakirjandus

“No way, José,” ütles europarlament komisjoni uuele presidendile, keeldudes EK uut koosseisu kinnitamast. See on ajalooline päev parlamendisaadikute jaoks Strasbourgis, kuna EP mõjuvõim tugevneb ja EL liigub riigiülesuse suunas. Kuid EL pole siiski sattunud konstitutsionaalsesse kriisi. Just liikmesriigid seadsid EPle ülesandeks komisjon kinnitada õigusega see ka tagasi lükata. Ilmselt ootab liikmesriike ja MEPe ees kõva vägikaikavedu EP tulevase rolli üle. Artikli autor tunnistab, et selle lahingu võitis parlament, kuid ka José Manuel Barroso jaoks polnud tegemist hirmsa tagasilöögiga: Barrosol on nüüd võimalus tulla esile uue komisjonikoosseisuga, mis saab EPlt suure toetuse. Seeläbi suureneb omakorda komisjoni võim. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 28.10)

Rootsi peaminister Göran Persson hoiatab, et kui europarlamendil on võim mitte kinnitada üksikuid volinikke, siis on see esimene samm euroopaliku riigikorralduse suunas. “Siis ollakse väga lähedal parlamentaarsele süsteemile ja seeläbi ka riigi või liitriigi iseloomule,” leiab Persson. “See on enneolematu põhimõtteline muutus, mis mulle sügavalt vastumeelt on.” Peaminister kritiseerib küll Itaalia volinikukandidaat Rocco Buttiglione skandaalseid avaldusi, kuid ei kiida heaks Barroso taganemist EP ees. (Göran Eriksson, Dagens Nyheter, 28.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Germany and France agreed to increase their defence cooperation by setting up a "battle group" unit to help improve the EU's rapid reaction capabilities. This tactical group would be drawn from the existing Franco-German Brigade and "would be open to other contributions, mainly from the nations involved in Eurocorps". "Our two countries underline that the concept of tactical groupings and the NATO rapid reaction force are complementary and reinforce each other." Ten "battle groups" are in the process of being set up across the EU. The aim is that each will be able to deploy 1,500 troops within 15 days to trouble spots. (Afp, 26.10)

The EP expressed alarm at the deterioration in the area of human rights in Iran, in particular those relating to press freedom and the death penalty. "The situation in Iran with regard to the exercise of key civil rights and political freedom has deteriorated since the parliamentary elections of February this year" according to a motion passed by the parliament. (Afp, 28.10)

Iran is to ask European countries for a timetable as well as concrete commitments over future cooperation in nuclear energy if it is to agree to a permanent halt to uranium enrichment, the FM spokesman Hamid Reza Asefi said. "We are expecting from them a calendar of cooperation and we will insist on that point," he said. He also urged that the Europeans show the "flexibility neccessary so that we can come to a result." (Afp, 31.10)

Venemaa Föderatsiooninõukogu kiitis heaks ELi ja Venemaa Partnerlus- ja koostööleppe lisaprotokolli ratifitseerimise. (Interfax, 27.10)

Venemaa taotleda Euroliidult Kaliningradi suunduva kaubatransiidi korra lihtsustamist. Küsimus soovitakse tõstatada EL-Venemaa tippkohtumisel 11. novembril. (Interfax, 25.10)

Venemaa välisministeeriumi ametliku esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul loodab Moskva, et ELi põhiseadusliku leppe jõustumine aitab kaasa inimõigustealaste probleemide reguleerimisele kogu ELi ruumis. (Interfax, 29.10)

The EP denounced the "quasi-dictatorial" regime of Belarusian President Alexander Lukashenko as it honoured journalists in the country for striving to preserve press freedoms. A motion attacking the conduct of general elections and a referendum to give Lukashenko the right to run for office for an unlimited period was carried by a huge majority. (Afp, 28.10)

The EU will give an extra 80 million euros to cover over half the costs of an enlarged African Union (AU) mission to Sudan's Darfur region, the EC said. (Afp, 26.10)

USA ajakirjandus

Zbigniew Brzezinski artikli peateema on EKi vahetumisest kantud võimalikud arengud välis- ja julgeolekupoliitilisel tasandil. Brzezinski leiab, et hetkel on USA-ELi strateegias aktuaalsed kolm seika: ühisseisukoha kujundamine Iisraeli-Palestiina konflikti suhtes; ELi väeüksuste arvu oluline suurendamine Iraagis (eriti Saksamaa ja Prantsusmaa), et vähendada Ameerika sõdurite kohalolekut; USA ja ELi ühisarvamuseni jõudmine Iraani tuumarelvastuse osas. (Zbigniew Brzezinski. The New York Times, 25.10)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa Ühenduse kandvaks ideeks oli algselt rahvusriikliku mõtlemise ületamine, nüüd paistab Euroopa ise muutuvat hiiglaslikuks rahvusriigiks. Alates NLi lagunemisest on EL omandanud üha enam imperiaalseid jooni. Inimõiguste temaatika, demokratiseerimise nõuded ja majanduslik sissetung on klassikalised impeeriumi käitumismudelid oma äärealadel. Vahe riigiga seisneb ühtse administratsiooni ning siseriiklikult piiratud majandusruumi puudumises, mistõttu puuduvad ka selged välispiirid. Impeerium ei pea riike hävitama, ta võib neid tihti lihtsalt katta. Impeeriume on ikka vaadeldud kui rahutagajaid, poliitiliste väärtuste valvajaid ning suureruumiliste kaubandussidemete kindlustajaid. Euroopa ongi juba alustanud imperiaalsete ülesannete täimist, mis ei tähenda sugugi imperiaalset käitumist. Muud lahendust ei olegi, sest Euroopa ei saa endale maailmas sellist positsiooni lubada, nagu on Šveitsil Euroopas. (Herfried Münkler, Die Welt, 29.10)

ELi tulevane välisminister Javier Solana märgib usutluses ajalehele, et põhiseadusliku leppe ainsaks probleemiks on hetkel rahvahääletused, kuna rahvas ei hääleta tavaliselt mitte sisu vaid emotsioonide ajel. Ratifitseerimisega ei tohiks vähemalt välispoliitilistel põhjustel küll raskusi tekkida. Põhiseaduslik lepe võimaldaks teha suure hüppe edasi, näiteks luua ELi välisteenistuse. See tõstaks ELi renomeed tunduvalt. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika peab olema ka hästi rahastatud. Nõuavad ju kõik liikmesriigid, et EL rahvusvahelisel areenil jõulisemalt esineks. Seetõttu eeldab Solana, et nad ka maksavad vastavalt rohkem. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 20.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vene Duuma ratifitseeris ELi ja Venemaa vaheliste suhete aluseks oleva Partnerlus ja koostööleppe lisaprotokolli, millega lepe laieneb ka kümnele ELiga viimati liitunud riigile. Vaatamata Riia ja Tallinna silmnähtavatele püüdlustele viimastel aastatel parandada venekeelse vähemuse olukorda, hindas Duuma, et "Eesti ja Läti astumine ELi ei ole aidanud kaasa inimõiguste olukorra paranemisele neis riikides“. Leppe ratifitseerimine toimus vahetult enne ELi-Venemaa tippkohtumist, mis leiab aset 11. novembril Haagis. (Les Echos, 25.10)

Laienemine

Uudisteagentuurid

French President Jacques Chirac said he expected an EU summit in December to back a recommendation from the EC to open membership negotiations with Turkey. At the Dec. 17 summit, "the European Council will probably adopt the proposals of the Commission," Chirac said. "My wish is that Turkey should join as soon as the conditions allow," he said. "That is in the interest of Turkey and Europe." (Reuters, 26.10)

French President Jacques Chirac said Turkey's entry was not a done deal. Ankara had come a long way in bringing its laws up to EU standards but had much work to do if it was to be ready to join the bloc, government spokesman Jean-Francois Cope quoted Chirac. (Reuters, 27.10)

Turkey's territorial transgressions against Greece in the Aegean Sea could hamper Ankara's bid to become a member of the EU, Greek deputy FM Yiannis Valinakis said. "Turkey must realise that we're not the only ones who watch what's happening in the Aegean," he said. "The (Greek) government has said that if Turkey does not improve its external behaviour, it will not become an EU member," he added. (Afp, 31.10)

Bulgaria is qualified to join the EU but Romania should accelerate its reforms, the Dutch Deputy PM Gerrit Zalm said. "I think that developments in Bulgaria are extremely positive in economic fields and other fields so Bulgaria really qualifies for membership," he said. "I hope that Romania will speed up its progress, then I think we can expect to sign (the) treaty in the first half of next year," said Zalm. (Afp, 28.10)

The number of Norwegians in favour of their country joining the EU has increased compared to those against membership. One commentator said the increase may well be linked to the US presidential race and widespread rejection of the policies of President George W.Bush. According to the poll result, 49.1% of those asked favoured Norway joining the EU, and 37.7% remained opposed to entry. (Afp, 29.10)

Venemaa presidendi eriesindaja suhetes ELiga Sergei Jastržembski avalduse kohaselt kavatseb Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles Moskvas toimunud Euroopa ettevõtlusklubi istungil, et ELi laienemine on loomulik protsess, ent selle raames kavatseb Venemaa oma huvide eest seista. Minister meenutas, et enamiku ELiga liitunud riikidega olid Venemaal pikaajalised tihedad majanduslikud ja poliitilised sidemed, kolm neist aga kuulusid koos Venemaaga ühtse riigi koosseisu. (Interfax, 27.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsi endine peaminister Carl Bildt avaldab oma artikliga toetust Türgi võimalikule liitumisele ELiga. Oma seisukohti põhjendab Bildt näidetega eelmistest laienemistest, mille puhul on EL üles näidanud “erakordset muutumise võimet” integreerimaks uued riigid ühendusse. Tõenäoliselt on aastaks 2009 ELiga liitunud vähemalt kümme postsotsialistliku taustaga maad, kus kokku 100 miljonit elanikku. Milleks siis probleemitseda Türgi ühinemise üle liiduga, on ju sealsete elanike koguarv sama suurusjärguga. Bildt toonitab, et islamiusulise riigi tulek ELi koosseisu mõjuks üksnes rikastavalt ühendusele, kus praegu on esindatud õigeusklikud, katoliiklased ja juudid. Ehkki seni on kandidaatriikidega kokkulepeteni jõudmine võtnud aega kümnendi jagu, tuleks edaspidi tempot kiirendada ning püüda vastavate tulemusteni jõuda juba José Manuel Barroso juhitava Komisjoni tööajal. (Carl Bildt, Financial Times, 27.10)

Saksamaa ajakirjandus

Tuneesias jälgitakse väga tähelepanelikult Türgi katseid Euroopasse jõuda. Paljud küsivad juba: „Miks mitte meiegi?“ Kui EL ei liigu mitte süvitsi, vaid laiuti, siis miks ei võiks selle ÜRO-laadse organisatsiooniga ühineda ka Tuneesia. Kõikidest riikidest Marokost Türgini on Tuneesia üks „euroopalikemaid“. Elatustase on kõrgem kui Türgis, tootmine ja kaubandus on seotud peamiselt ELiga, sillafunktsioon Euroopa ja Araabia maailma vahel toimib edukalt. Tuneesia pürib arenenud tööstusriigi staatuse poole. Vana-Rooma aegadel oli Tuneesia üks kristluse hällidest, siit tulid mitmed paavstid ja pühakud. Religioon ja võim on teineteisest lahutatud. Sõnavabaduse, inimõiguste ja demokraatiaga on siiski probleeme. Samas mõistavad tuneeslased, mis Türgi puhul tegelikult rolli mängib. (Leo Wieland, FAZ, 27.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Berliinis toimunud neljanda Prantsuse-Saksa ministrite nõukogu raames tuli Prantsusmaa president Jacques Chiracil ja Saksama liidukantsler Gerhard Schröderil läbida üks erakordselt vaevaline „slaalomietapp“. Olles väga tihedates ja heades suhetes alates Elysée lepingu 40. aastapäeva tähistamise pidustustest 2003. aastal, sai Prantsuse-Saksa paarisrakend nüüdse ministrite nõukogu käigus tunda esimesi tõelisi erimeelsusi. Kuigi Chirac ja Schröder rõhutasid üksmeelt Türgiga ELi liitumisläbirääkimiste avamise osas, ei jõudnud nad ilmselgelt kokkuleppele protsessi käigus ja ajakavas. Kui Schröder kinnitas kohtumisest osa võtnud Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoganile, et liitumisläbirääkimiste avamise eesmärgiks peaks olema Türgi liitumine liiduga ning see ei tohiks teenida ühtegi teist esmärki, siis Chirac jäi tunduvalt tagasihoidlikumaks, toonitades isegi võimalust, et Türgi võiks ise kogu protsessist loobuda… Prantsusmaa president on küll Türgi liitumise suhtes positiivselt meelestatud, kuid ei kiirusta liitumisläbirääkimisi avama. (Odile Benyahia-Kouider, Libération, 27.10)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The 10 recently joined EU members need to be careful to keep inflation reined in, European Central Bank (ECB) president Jean-Claude Trichet warned. "The new member states will be confronted with the task of containing the pick-up in inflation rates in a controlled and moderate fashion, without substantial adverse effects on inflation expectations and future wage developments," he said. Trichet also said the accession of new EU member states from eastern Europe will boost competition in the EU and raise Europe's growth potential. (Afp, 27.10)

Five members of the eurozone -- France, Germany, Italy, Greece and Portugal -- are set to breach the budget rules underpinning the euro next year, the EC said. "Deficits around or in excess of the 3% of GDP threshold are expected in Germany, Greece, France, Italy and Portugal, unless additional consolidation measures are adopted," the EC said. (Afp, 26.10)

The French and German governments believe that the proposed changes to the EU’s Stability and Growth Pact "go in the right direction, but aren't enough," Chancellor Gerhard Schröder said. Proposals drawn up by the EC to adapt the stability pact were inadequate, Schröder said. Paris and Berlin wanted to convince their partners in the eurozone to "allow member states more room for manoeuvre, for example, with regard to investment in research and development," the German leader said. (Afp, 26.10)

Annual inflation in the eurozone jumped to 2.5% in October from 2.1% in the previous month, driven by surging oil prices, the Eurostat reported. Germany, the largest eurozone economy, saw consumer prices rise 0.3% in October from September and 2.1% on the year, the Eurostat said. The European Central Bank (ECB) and the EC voiced concern this week about the negative impact on growth of rising oil prices. (Afp, 29.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaa kantsler Gerhard Schröder toob Lissaboni protsessi valguses välja seitse postulaati ELi majandusarengu tõhustamiseks. 1)2007. aastaks kõigile ELi tarbijatele elektri ja energia tootja valiku võimalus, 2)Euroopa finantsturgude stabiilsus ja jätkuv kasv , 3)Euroopa pangad tarbijasõbralikumaks, 4)avatud teenusteturg – majanduskasvu eeldus, 5)Euroopa kaitsetööstuse ühendamine, 6)siseturu arenguks Euroopa lepingute seadus, 7)riikide ettevõtlusmaksude harmoniseerimine. (Gerard Schröder, The Wall Street Journal, 27.10)

Austria ajakirjandus

Kõrgetasemelise konverentsi „Liechtenstein Dialogue“ raames arutasid rahvusvahelised eksperdid maksukonkurentsi häid ja halbu külgi. Kaks põhilist argumenti riikliku arengu seisukohalt on: konkurentsi korral maksud alanevad ning riik ei suuda oma funktsioone täita või peab puuduvad vahendid leidma tavakodanike maksukoormuse tõstmise kaudu. Selliseid kartusi kinnitas EK kõrgeim „maksuametnik“ Robert Verrue. Tema pooldab maksudealast konkurentsi, kuid taunib võimalikku üldise maksukoormuse alanemist. Igatahes konkurents, kus samaaegselt meelitatakse riiki väliskapitali ning samas alandatakse oma maksukoormust, ei ole aktsepteeritav. Samas märkis Verrue, et kuni riigid kõiki ELiga sõlmitud leppeid korrektselt täidavad, ei tohiks nendele nii vajalikke subsiidiume kärpida. Slovakkia rahandusminister Ivan Miklose sõnul osutab tema kodumaa maksusüsteem pigem teene netomaksjatele, sest aitab riigil liberaalsest maksupoliitikast tingitud suurema majanduskasvu kaudu kiiremini maksjate hulka jõuda. Pealegi sunnib maksukonkurents vanu liikmesriike reformidega kiirustama, mis on kasulik kõikidele osapooltele. OSCD kõrgeim „maksuametnik“ Jeffrey Owens on piiratud konkurentsi poolt. Owensi arvates mõjutavad maksumäärad ettevõtete asukohavalikut väga vähe, leides selles osas toetust ka kohalviibinud arvukate suurettevõtete juhtide seas. Maksusüsteemi usaldusväärsus ja kvaliteet on palju olulisemad tingimused. Näiteks toodi võrdlus Hiina ja Venemaa vahel. Saksamaagi on muutunud maksupoliitiliselt „ettearvamatuks“. (Michael Prüller, Die Presse, 25.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Police in Latvia have tightened security at certain key embassies due to worries over the threat of possible terrorist attacks, officials said. "We have received information from neighbouring countries about a possible terrorist threat by Muslim extremists," said a spokesman for the Interior Ministry. He declined to give more details, but the Security Police confirmed security had been increased. "We are paying more attention to some embassies, but not all. We're also securing other objects, but I cannot say which ones," a spokeswoman said. (Reuters, 30.10)

NATO is aiming to train some 1,000 Iraqi officers a year once a planned military academy outside Baghdad is up and running, U.S. General James Jones, the alliance's top soldier in Europe said. However, he said he could not give a firm start date for the academy, which Washington wants to see operating before Iraqi national elections due in January. Jones said he was waiting for NATO nations to approve an operations plan for the mission. (Reuters, 28.10)

Föderatsiooninõukogu juhataja Sergei Mironov arutas kohtumisel NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferiga kahepoolse koostöö küsimusi nagu võitlus rahvusvahelise terrorismiga. Mironov esitas ka küsimuse äsja alliansiga liitunud Balti riikide sõjaväebaaside ja lennuväljade moderniseerimise osas, mis peasekretäri sõnul ei ole isegi hüpoteetiliselt suunatud Venemaa vastu, vaid toimub õhuruumi üle kontrolli tagamiseks. (RIA- Novosti, 25.10)

USA president George W. Bush ütles vene emigrantide ajalehele “Novoje Russkoje Slovo” antud intervjuus, et ei välista Ukraina saamist NATO liikmeks teatud tingimustel. (Interfax, 29.10)

Saksamaa ajakirjandus

ÜRO erinõunik Lakhdar Brahimi arvab, et on aeg lõpetada kõikide nende isikute vaenlaseks kuulutamine, kes mingil moel Talibaniga koostööd on teinud. USA presidendivalimised annavad hea võimaluse lepitamiseks. Ta kutsub ameeriklasi üles rahutagamist ja rahvusliku leppe edendamist mitte terrorivastase võitluse varju jätma. Talibani oht on praegusel ajal üle hinnatud. „Ma ei usu, et mõni osa (Afganistanist) võiks veel Talibani valduses olla“, arvab Brahimi. Erinõunik kiitis Saksamaad panuse eest riigi ülesehitamisse ning kutsus üles osalema ka Iraagi stabiliseerimisel. Kevadeks kavandatud parlamendivalimiste kohta märgib Brahimi, et peamine ülesanne pole mitte tähtaegadest kinni pidamine, vaid usaldusväärsete valimiste korraldamine. (Sabine Muscat, FTD, 28.10)

CDU eesistuja Angela Merkel hoiatas Saksamaa liigse seotuse eest Venemaaga. Distants või lähedus USA ja Venemaaga peaks olema enam-vähem võrdne. Saksamaa on muutunud liialt sõltuvaks Vene gaasitarnetest. Merkel nõuab Saksamaa kui kunagise vahendaja ning tasakaalustaja rolli taastamist Euroopa ja USA vahel, millest Saksa valitsus Iraagi kriisi ajal lahti ütles. Ida- ja Kesk-Euroopa riigid ei loobu kunagi oma Atlandi-orientatsioonist, mistõttu Saksamaa peab oma seisukohad ümber hindama. Saksamaa välispoliitika on viimastel aegadel muutunud kindlameelsemaks, kuid kahjuks vales suunas. Vastuseks Merkelile avaldas kantsler Gerhard Schröder toetust Venemaa president Vladimir Putini tsentraliseerimispoliitikale Venemaal ning nimetas seda „riiklikkuse taastamiseks“. (K.F., FAZ, 25.10)

Rootsi ajakirjandus

USA riigiteadlane Robert Kagan eksib, rääkides suurenenud väärtustelõhest Euroopa ja USA vahel. On õige, et George W. Bush on Iraagi sõjaga seoses juhtinud USAd välispoliitikas uues suunas, kuid küsimus on, kas tegemist on ajutise muutuse, või pikaajalise trendiga. Et ameeriklased on Marsilt ja eurooplased Veenuselt, on silmapaistev fraas, kuid samas eksitav. Peale NLi lagunemist on olemas ainult üks üliriik, mis peab nii enese kui kogu maailma huvides oma õlule võtma tekkinud võimuvaakumi täitmise. Euroopal puudub selleks nii võime kui tahe. Peale Wilsoni, Roosevelti ja Trumani on USA taas saanud presidendi, kes võrdsustab rahvusliku huvi globaalsega ning segab moralismi võimupoliitikaga. Läbikukkumine Iraagis polnud seetõttu ootamatu. Ameerika impeerium on reaalsus, kuid seda ei tarvitse pidada košmaariks ega millekski soovimatuks. Euroopa on alati tervitanud USA juuresolekut; alternatiiv sellele on ju ajaloost hästi teada. Eurooplastel ja ameeriklastel on küll erinevusi, ent nad elavad endiselt samal planeedil. (Mats Wiklund, Svenska Dagbladet, 31.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

An Estonian soldier was killed and five were wounded in a bomb blast in Baghdad but PM Juhan Parts vowed the Baltic state would stay in Iraq and help it achieve democracy. Parts said guerrillas were trying to destabilise Iraq before planned elections in January. "It is extremely important to continue the determined work of the international coalition to guarantee the victory of democracy and human rights in Iraq and the security of all Iraqis," he said. The Estonian army said the platoon was on patrol in Baghdad when a home-made bomb detonated under one of their vehicles. Two of the five wounded were in a serious condition. (Reuters, 25.10)

Bagdadis hukkus 1 ja sai haavata 5 Eesti NATO-missiooni sõdurit, kui nende auto all plahvatas lõhkekeha, teatas Eesti Kaitsejõudude Peastaap. (Interfax, 25.10)

Six months after entering the EU, the three Baltic states are still struggling with the legacy Soviet rule despite successful free-market reforms and rapid economic growth. Latvia and Estonia inherited large ethnic Russian minorities when they regained independence and only around half have been granted citizenship because of tough language requirements. Estonia has made big strides in building a modern economy. Foreign investors may pump up to a billion euros this year into the Baltic state, experts say. But the scourge of HIV/AIDS is ravaging the country after the disease was spread in 2000 by injecting drug addicts in Narva. Experts say the amount of HIV infected people in Estonia is already as high as 10,000. (Afp, 29.10)

Peaminister Juhan Parts teatas vastuseks Riigikogus esitatud küsimusele, et valitsus ei kavatse hitlerliku Saksamaa poolel sõdinute ausamba ümber kerkinud skandaali tõttu tagasi astuda. Peaminister ütles, et ausamba mahavõtmine ning järgnenud nõukogude sõdurite mälestusmärkide rüvetamine tekitas pingeid rahvustevahelisel pinnal, ent praeguseks hetkeks on emotsioonid rahunenud. Parts tunnistas samuti, et valitsuse korralduse täitmine ei olnud eeskujulik ning vastutust selle eest kannavad peaminister ja valitsus. (Interfax, 25.10)

Riigikogu põhiseaduskomisjon lükkas tagasi opositsioonilise Keskerakonna ettepaneku pehmendada kodakondsusseaduse sätteid. Keskerakond pani ette naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise kõigile enne 1. juulit 1990. aastal Eestis alaliselt elanud inimestele, riigikeele ja põhiseaduse koolilõpueksamite võrdsustamise kodakondsuseksamiga ning üle 65aastaste vabastamise mainitud kohustusest. (Interfax, 26.10)

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo avalduses öeldakse, et kodakondsuseta isikute arv Eestis on tegelikkuses väiksem kui numbrid, millega opereerivad Venemaa esindajad ning opositsioonipoliitikud. 30. septembri seisuga elas Eestis 157 035 kodakondsuseta isikut. Oponendid kasutavad aga arvu 170 000. (Interfax, 26.10)

Venemaa valitsuse komisjoni istungil olid vaatluse all ELi ja Venemaa dialoogi probleemid, Kaliningradi transiidi küsimused ja Läti ning Eesti venekeelsete elanike olukord. (Interfax, 27.10)

Tallinna linnapea Tõnis Palts lükkas tagasi oma eelkäija Edgar Savisaare ettepaneku rajada Moskvasse Eesti pealinna kultuuri- ja ettevõtluskeskus. “Moskva ei ole meie prioriteetide hulgas ja keskust ei rajata enne, kui Venemaa toetab meie projekte samamoodi nagu Brüssel seda teeb”. Savisaar oli aprillis saavutanud põhimõttelise kokkuleppe Moskva linnapea Juri Lužkoviga 13korruselise keskuse rajamiseks kino “Tallin” baasil. (Interfax, 27.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Lisaks Balti riikide strateegilistele sektoritele tugevdab Moskva haaret ka poliitilises sfääris, kuigi konkreetseid sidemeid on raske tõestada. Korruptsioon ja rahapesu jäävad neis riikides murettekitavateks fenomenideks, kuigi Eestit näib see puudutavat veidi vähem. Leedus, kus venekeelne vähemus on kolmest riigist kõige väiksem (vaid 8% elanikkonnast), toimus vaatemänguline katse saada riigi poliitikat Vene mõjusfääri. 2003. aastal presidendiks valitud Rolandas Paksas tuli võimule vene päritolu ärimehe abiga, kelle salajased sidemed ulatusid Moskvani. Leedu konservatiivide juht Andrius Kubiliuse sõnul on Baltimaad pärast Vladimir Putini võimuletulekut saanud mitmeti tunda Venemaa soovi jõuda Balti riikides oma poliitiliste eesmärkideni. „On ohtlik pealt vaadata, kuidas Venemaa kugistab Eesti, Läti ja Leedu alla,“ sõnab üks lääne ekspert. Ta lisab: „Euroopa peab ka edaspidi Balti riike toetama, vastasel juhul sulguvad nad endasse ning seal võib hakata vohama Venemaa poolt toetatav natsionalism“. (Antoine Jacob, Le Monde, 26.10)

Soome ajakirjandus

Eesti kaitseväe vanemveebel Arre Illenzeer hukkus ja veel viis sõdurit sai haavata, kui USA väejuhatuse alluvuses tegutseva Eesti üksuse patrulli transportinud veoauto Bagdadis miinile sõitis. Eesti avalik arvamus pole siiski missiooni vastustama hakanud, peaminister Juhan Partsi sõnul hinnatakse olukorda Iraagis toimuvate valimiste järel uuesti ning otsustatakse missiooni jätkumise üle. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 26.10)

Kuivõrd eraldi kohtumisi Soome visiidile sõitnud Venemaa peaminister Mihhail Fradkovi ja võõrustaja Soome peaminister Matti Vanhaneniga Juhan Partsile ei korraldatud, jättis Eesti peaminister tulemata kolme riigi ühise merenavigatsioonikeskuse avamisele Helsingis. Eesti ametiisikud viitasid peaministri tihedale töögraafikule, mida arvestades poleks 45minutiline tseremoonial osalemine ilma kaasnevate kohtumisteta olnud otstarbekas. Mitmete allikate sõnul oli Soome pool üritanud Vene ja Eesti peaministrite kohtumist visiidi kavasse lülitada, ent venelased olid sellest keeldunud. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 27.10)

Eesti idapiiri külastanud Soome siseminister Kari Rajamäki sõnul vastab Eesti piirivalve tase euroopalikule ettekujutusele turvalisest piirist. Eestlased taotlevad Euroopa piirivalveagentuuri rajamist Eestisse, olles siinkohal võistlejaks Poolale, Ungarile ja Maltale. Peamiseks miinuseks Eesti puhul on piirilepingu puudumine Venemaaga, ent siseminister Margus Leivo sõnul ollakse konkursil endiselt heal positsioonil. Eestit ümbritseb igat tüüpi piir, infotehnoloogia on selgelt paremal tasemel kui mõnes teises kandidaatriigis. Ebaseaduslike piiriületuste arv on pigem vähenemas, ent Eesti on valmis ka illegaalsete sisserändajate arvu suurenemiseks seoses ELi liikmelisusega. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 29.10)

Soome ja Eesti koostöö ELis on loomulik juba geograafilisest asendist ja keelesugulusest tulenevalt. Paraku on suhetes varem esinenud suure venna hoiakut, ent nüüd on väikevend suureks kasvanud ja võib vajadusel esimese paika panna, naerab Siim Kallase kantseleijuhataja Henrik Hololei. Eesti välisministeeriumi asekantsler poliitika ja pressi küsimustes Tiina Intelmann näeb suhete arengut positiivsemana kui ta oleks osanud oodata. Asekantsleri sõnul on ta üllatunud ka Soome diplomaatide suurest huvist eesti keele õppimise vastu. Brüsselis töötavad Soome diplomaadid ja europarlamendi saadikud ei ole üleolevat hoiakut eestlaste suhtes kogenud, ehkki nägemuste erinevusi kahtlemata esineb. Konkreetne näide sündivast koostööst on Balti riikide kaasamine enne Ministrite Nõukogu toimuvatele Põhjamaade esinduste mitteametlikele nõupidamistele (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 31.10)

Majandus

Soome ajakirjandus

Majanduslik edukus sõltub paljuski riigi geograafilisest asendist. Postkommunistlikest riikidest edukaimad Eesti, Tšehhi ja Sloveenia naudivad rikaste lääneriikide naabrust ja neilt saadav impulss on toetanud majandusarengut. Tallinn asub Soome pealinnast vaid 80 km kaugusel ja aastane reisijatevoog Eestisse ületab juba Soome elanike arvu. Nende poolt Eestisse jäetavad eurod võimaldavad eestlastel autosid ja välisreise osta ja neutraliseerivad vigu majanduspoliitikas. Samal ajal Bulgaaria naabriteks olevad Türgi ja Kreeka ei saa kiita majandusliku edukuse üle, võrreldamatult halvemas positsioonis on ka Valgevene ja Moldova, kellel puudub piir jõuka Lääne-Euroopaga ning väljapääs merele, mis on olemas Baltimaadel. (Turun Sanomat, 25.10)

Euro-Eesti on tõstnud soomlaste alkoholitarbimist, kardetud võõrtööjõu laviin jäi aga olemata. Pidurdava tegurina on toiminud kaheaastane üleminekuperiood, samas ei puuduta see allhanget ja tööjõu rentimist, mistõttu ametiühingute sõnul on eestlastest töötajate arv siiski tõusnud. Kasvanud on ka Tallinna-Helsingi reisijate hulk. Eestit ja teisi Baltimaid kogetakse turvalisemana kui enne ELiga liitumist. Soome suursaadik Tallinnas Jaakko Blombergi sõnul tähendab Eesti liikmelisus riikidevahelist võrdsust. Eestil ja Soomel pole kunagi varem nii palju ühist olnud kui nüüd, hindab suhete seisu Eesti suursaadik Helsingis Matti Maasikas. (Lasse Kerkelä, Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat 31.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Venemaa, Eesti ja Soome avasid Helsingis ühise mereliikluse juhtimiskeskuse GOFREP (Gulf of Finland Reporting System). Avamisel osalesid transpordiministrid Andrus Ansip, Igor Levitin ja Leena Luhtanen. (Interfax, 27.10)

Kirde-Eesti linnas Rakveres rüvetati tundmatute isikute poolt Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite vennashaual asunud mälestusmärk, millele soditi nõukogude ja fašistliku sümboolikat. (Interfax, 27.10)

Eesti välisministeerium soovitab Pihkva oblastit külastavatele kodanikele kaitsesüstimist A-hepatiit vastu. (Interfax, 27.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Fordil kihutav eestlane Markko Märtin võitis autoralli MMi eelviimase etapi soomlase Marcus Grönholmi ja hispaanlase Carlos Sainzi ees. Viisteist päeva peale oma esimest võitu asfaltkattega teedel Korsikal kordas Märtin oma vägitegu Kataloonias. Kokku on eestlane oma karjääri jooksul noppinud viis etapivõitu. (L'Equipe, 30.10)

21. oktoobri väljaanne Journal Officiel, Eestis väljaantava Riigi Teataja vaste, andis teada, et kümne ELiga liitunud riigi advokaadid võivad nüüdsest soovi korral avada oma kabineti Prantsusmaal. Neil palutakse respekteerida sealseid seadusi, vastasel korral võetakse neilt õigus edaspidi Prantsusmaal töötada. (La Tribune, 26.10)

Soome ajakirjandus

Internetifriikide seas kultustoote staatusesse tõusnud veebitelefoni Skype tarvis luuakse tarkvara Eestis, Tallinnas. Londonis peakorterit pidava ettevõtte rootslasest tegevjuht Niklas Zennströmi sõnul on Eesti suurepärane paik arendustööks, programmeerijate tase on ebatavaliselt kõrge. Enim Skype’i kasutajaid ühe riigi kohta on USAs, sealne Newsweek tõstis programmi esile näitena Eestis leiduvast oskusteabest. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 26.10)