Nädal välismeedias 11.-17. oktoober 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

The man nominated to become the EU's fraud buster pledged to step up the fight against corruption at the bloc's institutions, promising protection for whistleblowers who expose irregularities. Siim Kallas, designated to become the new Administration and Anti-Fraud Commissioner, said tough scrutiny of the way the EU spends its money was key for restoring public trust in the Union, which is increasingly seen as remote and unaccountable. Kallas vowed to protect sensitive information better at the Commission, such as on anti-trust proceedings, trade talks, and plans to build the Galileo global satellite system. (Reuters, 11.10)

The Commissioner designate for Administration, audit and the fight against fraud, Siim Kallas, had to fight hard to evade the claws of MEPs belonging to the Committee on Budget Control (COCOBU) at the last hearing of members of the future Barroso Commission. Mr Kallas, who started off very much at ease in his highly ambitious and promising opening statement, appeared less relaxed during the tricky questions-and answers exercise with the MEPs. He hopes to focus his mandate on implementing administrative reform and hopes (without making a song and dance out of it) to obtain the Court of Auditors' approval on the management and execution of the EU's budget credits. (AE, 11.10)

An EP committee narrowly rejected Italian Rocco Buttiglione as the EU's next justice and security chief, officials said. Nevertheless, the opinion of the Civil Liberties Committee – which expressed dismay over Buttiglione's conservative views on homosexuality and the role of women – is not binding on Commission President Jose Manuel Barroso. "The rejection ... signifies the refusal of the nomination of Mr. Buttiglione," Jean-Louis Bourlanges, a French Liberal deputy who heads the EU legislature committee, said. (Reuters,11.10)

Incoming EC President Jose Manuel Barroso reaffirmed his confidence in his entire team of designated commissioners after an EP panel rejected Italy's Rocco Buttiglione. Pia Ahrenkilde Hansen, a spokeswoman for his transition team said Barroso would not decide what to do until after he met parliamentary leaders on Oct. 21 and received the assembly's official view on his whole designated team. (Reuters, 12.10)

The EU would be plunged into a crisis which would hurt workers the most if member states reject the bloc's new constitution in upcoming referenda, incoming EC chief Jose Manuel Barroso warned. "The owners of capital can with great ease transfer their investments outside of Europe, to China, to India, to other areas. But workers and their families are not thinking of moving, they want to stay in Europe," he added. "That is why it is necessary to rally European public opinion around a European constitution..." (Afp, 11.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Viimaste nädalate EK volinikekandidaatide kuulamised EPs on põhjustanud palju kära. Kui José Manuel Barroso saamist järgmiseks EK presidendiks toetati üksmeelselt, siis volinike valimisel ennustati juba ette raskusi konsensuse leidmisel. Kahekümne neljast peeti kõige problemaatilisemateks hollandlanna Neelie Kroesi, britt Peter Mandelsoni ja taanlanna Mariann Fischer Boeli võimalusi heakskiit ära teenida. Ometi osutus ürituse “ohvriks” Rocco Buttiglione Itaaliast, kelle idealism ning tõekspidamised talle miinuspunkte tõid. Piirdunuks Buttiglione trafaretsetele küsimustele traditsiooniliste kuivametlike vastustega, lahenenuks olukord teisiti, kuid tulevase justiits- ja siseasjade voliniku vastused ärritasid niihästi feministe kui seksuaalvähemusi. Nüüd on Barroso keerulises olukorras, mille lahendamiseks oleks lihtsaim esitada EPle kaalumiseks uus Itaaliast pärit kandidaat. Kuid idee leiab kindlasti vastuseisu Itaalia peaminister Silvio Berlusconi poolt, sest säärane samm tähendaks usaldamatuse avaldamist ta eelnevale eelistusele. Oma esimese kriisiga silmitsi seistes peaks EK uus president leidma vastuse laiemale filosoofilisele küsimusele ELi sisemistest võimupiiridest ehk kas on tegemist föderaalse liiduga või mitte. (The Economist, 15.10)

Rocco Buttiglione, Itaalia nominent ELi justiits- ja siseasjade voliniku kohale on vaieldamatult põhimõttekindel mees. Enda väärtushinnanguid ja maailmavaadet EP ees avades pidi Buttiglione teadma, et nii signeerib ta ise parlamendi eitava vastuse oma kandidatuurile. The Independent osundab juhtkirjas EK uue presidendi José Manuel Barroso piinlikule eksimusele, mööndes samas, et Barroso peaks uhkuse alla neelama ning leidma olukorrale optimaalse lahenduse. Ehkki ELi mainet on kahjustatud, peaks hoiduma edasisest ühenduse au määrimisest. (The Independent, 14.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Eleven EU countries have called for stronger relations with Ukraine and underscored the need for a more uniform EU policy towards Russia, a diplomatic source said. A number of participants said the "EU has not been so good in having a common view on Russia", according to the source. Participants included Estonia, Latvia, Lithuania; Denmark, Finland, Sweden, Czech Republic, Hungary, Poland, Slovakia and Austria. (Afp, 11.10)

EU FMs agreed plans to take over peacekeeping duties in Bosnia from NATO on December 2, aiming to put the country "irreversibly on track towards EU membership." The 7,000-strong "Althea" force, which will replace the NATO-led Stabilisation Force (SFOR), will be the biggest military operation yet undertaken by the bloc. (Afp, 11.10)

EU FMs agreed to lift an arms embargo on Libya, recognising Tripoli's renunciation of weapons of mass destruction and its wish to move closer to the bloc. Italy had argued for an end to the arms embargo, imposed in 1986, to enable it to supply Libya with equipment to help it tighten illegal migration. (Reuters, 11.10)

European powers will offer Iran a deal in a final bid to persuade the Islamic republic to end its suspected arms-related nuclear programs or face possible sanctions, the US said. The announcement came after a meeting of the G8 in Washington where Britain, France and Germany presented a package of "carrots and sticks" aimed at pressing Iran to halt uranium enrichment and other activities that could enable it to build a bomb. Although the Security Council can impose sanctions, U.S. officials say they would start with lesser penalties. (Reuters, 15.10)

EU foreign policy chief Javier Solana unveiled a four-point plan to speed up Middle East peace talks, offering new assistance to the Palestinians and warning Israel its aid was at risk if it did not cooperate. The four points Solana raised were: Security: improving Palestinian police structure, helping the battle against terrorism and restoring law and order; Political Reform: providing all the assistance to the Palestinian Authority for the reform process to begin; Economic Reform: "We are willing to ... do all we can economically speaking so the plan won't suffer because of lack of a financial commitment from the EU"; Electoral Assistance: “We need an electoral commission that enjoys the confidence of all sides..." (Reuters, 13.10)

The EU ramped up sanctions on Myanmar, after the military-ruled state failed to meet EU demands for progress on democracy and human rights. EU FMs agreed the move, including widening a visa blacklist on Yangon leaders and clamping down on investment, after Myanmar ignored key demands including the release of democracy leader Aung San Suu Kyi. But the EU source said a third threatened measure, under which EU member states would have voted against loans to Myanmar from international institutions, was not included in the beefed-up measures. (Afp, 11.10)

The EU warned Sudan it would impose sanctions if security in the conflict-torn Darfur region did not improve within two months. Dutch FM Bernard Bot said more action was needed on disarming militias, bringing human rights abusers to justice and returning home an estimated 1.5 million people driven from their villages. Bot said pressure, including possible sanctions, should also be applied to rebel groups in the region. (Reuters, 13.10)

Saksamaa ajakirjandus

Saksa ajalooprofessor Gregor Schöllgen väidab, et uued epohhid ei kuuluta end ette ja on äratuntavad alles distantsilt. Nõnda mõistame me alles kümne aasta pärast, et transatlantiline ajajärk on minevik. Ameeriklased näevad asja muidugi teisiti. Iraagi kriis aga tõestas Poola näitel veel kord, et üleminek uuele maailmakorrale ning bipolaarse süsteemi kokkuvarisemine on lõpule jõudnud. Peale ebamäärast olukorda Venemaal, Jugoslaavia kodusõda ning segadust Saksamaa ühinemise järel on suhtumine ameeriklaste juuresolekusse Euroopas muutunud. Ameeriklaste sabas sörkimist on seni kritiseerinud vaid ameti mahapannud Saksa riigijuhid, ootamatult sundis Iraagi kriis Gerhard Schröderit aga senist poliitikat muutma ning nüüd ei söanda vast ükski tulevane kantsler enam sammugi tagasi astuda. Kahtlemata on siiski kõikide huvides julgeolekupoliitiline koostöö, kuid seda uuenenud alustel. Probleemiks pole mitte “liiga palju Ameerikat”, vaid “liiga vähe Euroopat”, nagu on korduvalt rõhutanud kantsler ja välisminister. Paraku on uued NATO ja ELi liikmed umbes samas seisus, nagu oli Saksamaa aastakümneid varem. Piiririigi ohutunne sunnib neid aktsepteerima USA kohalolekut ning seega teatud sõltuvust. Ja nii nagu Charles de Gaulle võis muretult pealt vaadata USA vägede lahkumist Prantsusmaalt, teades, et nad jäävad Saksamaale, pole ka Saksamaa jaoks praegu sugugi halvaks uudiseks USA baaside kolimine Ida-Euroopasse. Vajadus ühtse kaitse- ja julgeolekupoliitika järele sellest ei vähene. (Prof. Dr. G. Schöllgen, FAZ, 13.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELil ei ole ühtset välispoliitikat Venemaa suunal – seda rõhutasid Luxembourgis kohtunud üheteistkümne ELi liikmeriigi esindajad mitteformaalse kohtumise käigus. Balti riikide, Skandinaaviamaade ja Visegradi grupi riikide ühine avaldus tähendab ELi 15le suunatud üleskutset vaadata üle Venemaa-suunaline välispoliitika, mis teeb endistele NLi liiduvabariikidele ja nende endistele vennasvabariikidele üha enam muret. Kõik teavad, et Moskva ei säästa end näidates Tallinnale, Riiale, Vilniusele ja Varssavile oma jõudu ja võimsust. Varssavi sai Venemaa president Vladimir Putini hiljutise külaskäigu ajal seda väga selgelt omal nahal tunda. Kahe presidendi kohtumise õhkkond sarnanes Varssavi pakti aegsele, NLi juhid ei püüdnudki varjata austuse puudumist Varssavi “sõprade” suhtes. (Bernard Osser, Le Figaro, 12.10)

Hoiakud Venemaa suhtes lõhestavad Läänt. Vaatamata 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud eufooriale Venemaa ja Lääne suhetes, mis tipnes Peterburi 300. juubeli üritustel, on viimastel nädalatel Lääne administratsioonides kuulda jutte demokraatiakriisi süvenemisest Venemaal terrorismivastase võitluse sildi all. Üksteist Venemaaga ajalooliselt tihedamates sidemetes olnud või sellele geograafiliselt lähemal paiknevat riiki juhtisid Luxembourg’is mitteametlikul kohtumisel tähelepanu ELi ühtse Venemaa-poliitika puudulikkusele. Samas leiavad Euroopa suurriigid eesotsas Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaaliaga, et Venemaa majanduslikku arengut tuleb toetada – seeläbi tugevneb lõpuks ka demokraatia. (Laure Mandville, Le Figaro, 12.10)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Turkish PM Tayyip Erdogan said he expected no discriminatory conditions to be attached when EU leaders decide in December whether to open entry talks with Ankara. "We hope and expect that member states on Dec. 17 will make a decision without conditions that is not discriminatory and will guarantee the negotiating process," Erdogan said. "This is the important point, that there be no different treatment for Turkey in the decision on opening negotiations. We want justice," Erdogan added. (Reuters, 11.10)

German Chancellor Gerhard Schröder and Italian PM Silvio Berlusconi said they favored opening EU membership talks with Turkey without delay. "Both of us are for opening negotiations on the basis of the recommendation of the EC," said Schröder. "From the German point of view we are opening (talks) without delay," said the chancellor (Afp, 13.10)

German Chancellor Gerhard Schröder said Europe would lose credibility if it refused to admit Turkey once it had met membership terms and argued fears of a wave of Turkish migration were exaggerated. Schröder presented the case for Turkish membership in Die Welt. The Schröder article made clear he was willing to stake his personal popularity on the issue despite low poll ratings for his Social Democratic Party (SPD). (Reuters, 13.10)

Turkey's entry into the EU would boost stability and security in the region and bring advantages to all of Europe, British PM Tony Blair said in a German newspaper interview. Blair said in Bild that, although Turkey had more reform work ahead of it, he was strongly in favour of Turkey's membership. He said he thought it would take at least 10 years before it could join. (Reuters, 14.10)

French voters are likely to overwhelmingly oppose Turkey's entry to the EU, according to an opinion poll. The poll showed only 25% of voters would be sure to back Turkey's entry. French people fear Turks will flood the EU job market and are wary of allowing in a large, mainly Muslim country. They also fear a further loss of French influence in the EU. (Reuters, 11.10)

Irish PM Bertie Ahern praised his Turkish counterpart, Recep Tayyip Erdogan, as a strong reformer as he backed the Muslim nation's campaign to join the EU. "There are some countries in Europe who always get into a sweat about this issue. Ireland is not one of them," Ahern said. "I think Turkey will join." (Afp, 12.10)

The Finnish government said that it would support the start of EU membership negotiations with Turkey. "Finland agrees with the Commission's view that the European Council should decide in December to start membership negotiations with Turkey and when these should be started," the foreign ministry said. The Finnish government also expressed its support for starting accession talks with Croatia next year. (Afp, 15.10)

The EU's enlargement commissioner Günter Verheugen said that Croatia is fully prepared for the start of accession talks with the EU due early next year. "Croatia is not only sufficiently, but extraordinarily prepared for beginning ... negotiations," Verheugen said after meeting PM Ivo Sanader. Sanader reiterated the country's goal to fulfill all membership criteria by the end of 2007. (Afp, 13.10)

Serbian parliamentarians backed a motion setting membership of the EU for Serbia-Montenegro as a strategic goal, the Tanjug news agency reported. The motion also set joining NATO's Partnership for Peace programme as a strategic goal. Of the parliament's 250 members, a bare majority of 129 backed the motion. (Afp, 13.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantslased on Euroopas erandlikud oma tugeva skeptitsismi poolest Türgi suhtes. Üheski teises ELi riigis ei ole nii parem- kui vasakpoolsed sedavõrd massiivselt islamimaa liitumise vastu kui Prantsusmaal. Koguni 75,3% prantslastest hääletaks täna referendumil Türgi ELiga liitumise vastu, seda näitab Louis Harrise instituudi poolt läbi viidud arvamusküsitlus. Kuigi enamikes liikmesriikides on avalik arvamus Türgi liitumise kohta pigem negatiivne, võib siiski ainult Prantsusmaal rääkida tõelisest skeptitsismist, mida toidab hirm islami religiooni ees. (Marc Semo, Libération, 12.10)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said the eurozone could grow at a faster rate in 2005 than in 2004 but warned that the economy still faced "clouds on the horizon." Almunia highlighted the negative impact of rising oil prices on inflation and thus on economic growth. But he noted that inflation was still "low and near" the eurozone target of just under 2%. He added that eurozone economic growth was still predicted to be 2.3% in 2005 but acknowledged that it could be somewhat softer. (Afp, 15.10)

British PM Tony Blair and his Hungarian counterpart Ferenc Gyurcsany called for economic renewal in Europe as centre-left leaders gathered for the sixth summit on "progressive governance". "We need a Europe ready to undertake economic reforms in order to meet the challenges of globalisation," Blair and Gyurcsany wrote in a joint article published in the Hungarian daily Nepszabadsag. They argued that Europe needs a "social dimension" but added: "It matters what kind. If the social policies paralyse the European economy, it could leave people out of work."

The two leaders said more must be done to stimulate the internal market of the EU. (Afp, 14.10)

The eurozone economy grew 0.5% in the second quarter from the previous three months, and was up 2.0% year-on-year, EU statistics office Eurostat said in a second estimate. The quarterly growth rate was unchanged from Eurostat's provisional estimate. The EC meanwhile left its forecasts for eurozone growth in the third and fourth quarters of 2004 unchanged at between 0.3 and 0.7%. (Afp, 14.10)

EU sanctions on $4 billion worth of U.S. exports will remain in place until new legislation repealing illegal export tax subsidies has been signed by President George W. Bush, the bloc's executive said. (Reuters, 14.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Põhjamaad võivad taas kord uhked olla – nad on endiselt maailma parimad. Maailma Majandusfoorumi (WEF) koostatavas riikide konkurentsivõime edetabelis on Soome esikohal, Rootsil on kolmas, Taanil viies, Norral kuues ning Islandil kümnes positsioon. Eesti tõusis mullusega võrreldes kahe pügala võrra 20. kohale, olles sellega edukaim uus ELi liikmesriik. Ent kõik ei ole kuld, mis hiilgab – võidukal Soomelgi on oma mured, näiteks 9%line tööpuudus, Nokia kõikuvad majandustulemused, konkurents madalamaksulise Eestiga, vananev elanikkond ja ennustatav tootlikkuse langus tehnoloogiasektoris.(Paul Betts, Financial Times, 15.10)

Ulatuslikus intervjuus EK president Romano Prodiga keskendutakse mitmele teemale. ELi põhiprobleemiks on Prodi sõnul jätkuvalt vähesed investeeringud teadus-ja arendustegevusse, initsiatiiv enamikeks resolutsioonideks tuleb tööstuselt. Kui see kitsaskoht lahendada, on Euroopal endiselt šanss saada maailma mõjukaimaks majanduseks. Oma ametiaja miinusmärgilisest poolest rääkides tunnistab Prodi, et Lissaboni tippkohtumise tulemustest kurvastasid teda palju enam majandusreformi puudutav kui välispoliitilised aspektid. Saavutustest tõstab Prodi esile viimast liidu laienemist, mis tõi kümme, valdavalt kommunistliku taagaga maad ühendusse, mis viib demokraatiasse, edendab riikide majandust ja tõstab koos sellega inimeste elujärge. Uusliikmed on ilmselgelt muutnud ELi dünaamikat, suunates ühendust liberaalsemate majandusideede poole. EK president kirjutab need püüdlused värskete liikmete nõukoguliku tausta arvele. Palju vaidlusi tekitanud Türgi vajaks ELiga liitudes subsiidiume 18,4 miljardi naelsterlingi ulatuses aastas. Summade suurus on võrreldav Iirimaale panustamisega kolmekümne aasta vältel. (Jasper Gerard, The Times, 17.10)

Saksamaa ajakirjandus

Aasia muutub Euroopa jaoks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt üha tähtsamaks. Hanois toimunud ELi ja Aasia riikide (ASEM) suurkohtumisel hakkasid eurooplased isegi terroridiktatuuridega suhtlema. Peale kümne uue ELi liikmesriigi sai ka Myanmar ASEMi liikmeks. Tundub, et asiaadid ei vaja enam Euroopat nii väga. Kaubanduspartnereid leidub Aasiaski küllaga. Indoneesia esindaja on OPECi juht, Tai esitab tõenäoliselt järgmise ÜRO peasekretäri kandidatuuri. Eurooplastele aga on ASEM tähtis, kuna USA – ELi peamine konkurent Aasias – sinna ei kuulu; kõikidel ülejäänud foorumitel domineerivad Ühendriigid. Nõnda neelati Myanmari mõru pill lihtsalt alla. Euroopa huvides oli Aasia survele järele anda. Siiski võib järgmisel kohtumisel 2006. aastal Soomes probleeme tekkida, sest ELi sanktsioonid Myanmari vastu sisaldavad ka sisenemiskeeldu selle riigi ministritele. (Moritz Kleine-Brockhoff, Der Tagesspiegel, 11.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Italy could begin withdrawing its troops from Iraq next year, Defence Minister Antonio Martino was quoted as saying by newspapers. "…a first step could be a reduction in our contingent during 2005," the Corriere della Sera quotes Martino as saying. Martino said the new Iraqi government would soon be able to count on "more than 100,000 men between the police force and soldiers" trained an equipped by NATO forces. (Afp, 17.10)

PM Marek Belka promised to reduce Poland's military presence in Iraq from early 2005 and maintain buoyant economic growth if he wins a confidence vote in his minority cabinet. Belka said Poland would not abandon its mission, but reiterated that troop numbers would be reduced after Iraq holds elections early next year. "We will not remain in Iraq an hour longer than is sensible, than necessary to achieve our mission's goal: To return Iraq to the Iraqi people and give security to the world." (Reuters, 15.10)

France and Germany rejected any merger of the NATO and U.S-led missions in Afghanistan after Washington urged the alliance to study taking command of all military operations there. NATO officials and others played down talk of a new rift between countries who clashed over the U.S.-led Iraq war, saying the demand was nothing new and its aim simply to improve ties between two forces which at present barely cross paths. (Reuters, 13.10)

NATO's chief said the alliance will have military trainers in Iraq by the end of the year to prepare Iraqi security forces to fight a deadly insurgency. With the US pressing to get the NATO mission going before Iraq's national elections in January, NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said trainers must be on the ground in Iraq, as well as troops to protect the trainers, "as soon as possible". "And as soon as possible means this year," he said. (Reuters, 13.10)

NATO and Russia vowed to boost cooperation in fighting terrorism, notably firming up plans for Russian ships to join an Alliance counter-terror operation in the Mediterranean. But signs of lingering tension between Moscow and the NATO were also on view, with Russia's defence minister asking if US plans to move troops into eastern Europe were reacting to a "mythical" threat. Russia's Sergei Ivanov also reasserted Moscow's right to exterminate militants in Chechyna by "any means ... within our power, and denounced "double-standards" over whether they should be called rebels or terrorists. (Afp, 14.10)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi arvates ei suutnud Venemaa ja NATO saavutada kõrgemat taset võitluses terrorismiga. Luureandmete vahetamisel NATO liikmesriikidega hakkab Venemaa kasutama diferentseeritud lähenemist, lähtudes riikide aususest ja topeltstandardite puudumisest, ütles Ivanov Venemaa ja NATO kaitseministrite kohtumisel Rumeenias Pojano Brašovis. (Interfax, 14.10)

Two British F-3 Tornado fighters landed in Lithuania to take over the patrol of the airspace of the three Baltic states, the country's defence ministry said. "The two fighters have landed, two others are expected to arrive later this month," defence ministry spokeswoman Jovita Bazeviciute said. "Some 100 British military personnel are now deployed in Lithuania and the number could reach 120 later," she added. The defence ministry said that British will be patrolling Baltic airspace until January and will be replaced by Norway. (Afp, 14.10)

Saksamaa ajakirjandus

Peale Beslani tragöödiat on Venemaa ette võtnud suurimad reformid alates NLi kokkuvarisemisest. See puudutab nii julgeolekujõudusid, regionaalpoliitikat kui ka riiklikke struktuure üldisemalt. 30 seadusest koosnev reformipakett piirab ka kodanikuvabadusi. Välispoliitiliselt on Venemaa asunud otsima liitlasi oma terrorivastasele sõjale. ÜROs taotleb Moskva terrorismi mõiste laiemat defineerimist ning terroriorganisatsioonide ja nende juhtide rahvusvahelise musta nimekirja koostamist. Loodetud tšetšeenide võrdsustamist al-Qaidaga siiski ei toimunud. USA ja Suurbritannia keelduvad Mashadovit terroristiks nimetamast ja teda Beslani sündmustega seostamast. Islamiriigid samuti takistasid Venemaad, kuid seda kartuses kompromiteerida “Palestiina asja”. Terrorismi on raske üheselt defineerida, seetõttu jäävad taolised nimekirjad rahvuslikule või väiksemate riikide ühenduste (näiteks EL) tasemele. (Majid Sattar, FAZ, 15.10)

Võitlus terroriga ning Tšetšeenia sõda muudavad Venemaa autoritaarseks riigiks, väidavad Vene inimõiguslased. “Kogu meie riik on haige”, ütleb Irina Scherbakova, ajaloolane ja Memoriali kaastööline. “Viirus sööb kõike seda, mis meie maal pärast perestroikat on demokraatia vallas saavutatud.” Vene inimesed kiidavad selle heaks, Lääs aga vaikib selle maha. Aslan Mashadov oleks sobilik partner läbirääkimisteks, kuid selle asemel kuulutati Vene võimude poolt välja jaht just temale. Moskva peab Mashadovit terroritegude eest vastutavaks niiditõmbajaks, kuigi mees ise eitab seda. Ta on ainus faktor, mis rikub Moskva legendi “uuest algusest” Tšetšeenias. Vabu valimisi ei tule seal piirkonnas enam kunagi. (Daniel Rigger, Frankfurter Rundschau, 11.10)

Venemaa Kaukaasia-poliitika on seni toonud sealsetele rahvastele eeskätt viha ja hävingut. Moslemid ja kristlased on muutunud surmavaenlasteks. Vana vaen, moodne islamiideoloogia ning igavene vaesus on segunenud plahvatusohtlikuks seguks. Osseedid ja ingušid relvastuvad ning vannuvad vastastikku kättemaksu. Pisike Ingušeetia on üle elanud kaks küüditamist – 1944 ja 1992. Praegu on vabariik üle ujutatud põgenikelaagritest. Ingušeetia on praegu ohtlikum koht kui Tšetšeenia – inimesed kaovad, neid piinatakse ja tapetakse. Samas on Osseetia Venemaa eelpostiks Kaukaasias. Siit lennati pommitama Groznõid, siit läksid voorid Lõuna-Osseetiasse. Sellestki võib otsida Beslani tragöödia tagamaid. (Sonja Zekri, Süddeutsche Zeitung, 11.10)

Taani ajakirjandus

USA soovib, et NATO rahutagamisväed võtaksid üle üldise kontrolli Afganistanis. Prantsusmaa ja Saksamaa aga ei ole ettepanekuga nõus. Konflikti taga peitub teine tüli selle kohta, kui palju allianss kulutab ressursse USA terrorivastase sõja ehk Bushi välispoliitika peale. NATO allikate sõnul ootavad mõningad Euroopa riigid ära USA presidendivalimiste tulemused, enne kui otsustavad oma vägede osaluse üle Afganistanis, kuna ei taha teha Bushile teenet valimiskampaanias näidates, et NATO toetab ta välispoliitikat. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti-Vene kahepoolsete suhete paranemine sõltub Tallinna sammudest eelkõige kaasmaalaste olukorraga seotud vaidlusküsimuste lahendamisel, mitte poliitikute kohtumiste arvust, öeldakse Venemaa välisministeeriumi avalduses. Vene pool on alati esinenud dialoogi arendamise eest. Kahjuks ei saa Eesti poolt täheldada häälestatust konkreetsete sammude astumiseks, seisab avalduses. (Interfax, 11.10)

Estonian PM Juhan Parts is considered the most inexperienced and arrogant party leader in the Baltic country, a poll showed. The head of Estonia's centre-right coalition government was described as "inexperienced" by 34% of the 1,000 people questioned in the poll published in Estonian daily Postimees. Another 27% said Parts, head of the governing rightist Res Publica party, is "arrogantly looking down on the people" and 44% said he "remains too far from ordinary people," according to the survey by polling agency Turu-Uuringute. (Afp, 14.10)

Georgian President Mihkhail Saakashvili said that Estonia's example had encouraged Tbilisi to move away from its Soviet heritage. "Estonia's experience is especially important for us, because we have the same starting point – we are trying to get rid of the leftovers of the Soviet system, which was completely disfunctional," Shaakashvili said. He added that within just over a decade, Estonia, had managed to live up to European standards and that Georgia wants to follow that example. Estonian President Arnold Rüütel said that his country was ready to assist Georgia in its desire for Western integration. (Afp, 12.10)

Eestis visiidil viibinud Gruusia president Mihhail Saakašvili sõnul soovib Gruusia Venemaaga vastastikusel austusel rajanevaid heanaaberlike suhteid. President andis ka kõrge hinnangu Eesti ja Gruusia koostööle. (Interfax, 12.10)

Vene saatkonna ees Tallinnas toimus tšetšeeni separatiste toetav pikett, milles osalenud kandsid loosungeid “Vabadus Tšetšeeniale” või “Lõpetada genotsiid Tšetšeenias”. Meeleavalduse organiseeris ühiskondlik liikumine Rahu Tšetšeeniale. (Interfax, 13.10)

Eesti valitsus andis kodakondsuse 301 venekeelsele mittepõliselanikule. Neist kolm olid endised Venemaa kodanikud. (Interfax, 14.10)

Riigiduuma välisasjade komitee soovitas rahvasaadikutel hääletada partnerlus- ja koostööleppe (PCA) lisaprotokolli ratifitseerimise poolt. Samaaegselt on kavas võtta vastu avaldus, milles väljendatakse muret Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna olukorra ning Kaliningradi transiidi üle (RIA-Novosti, 14.10)

Soome ajakirjandus

Eesti jäi Teise maailmasõja ajal kahe totalitaarse võimu, Stalini ja Hitleri režiimi hammasrataste vahele. Sakslaste taganemine 1944. aastal tähendas okupatsiooni vahetumist, natside võimu asendumist kommunistide omaga. Sakslaste taandumise järel ette võetud iseseisvumiskatse lõppes viie päeva pärast Pika Hermanni torni heisatud sini-must-valge langetamisega linna jõudnud punavägede poolt. See, et 70 000 saksa mundri selga tõmmanud vabatahtlikku võitlesid Eesti vabaduse eest, ei ole Teise maailmasõja võitjariikidele vastuvõetav käsitus, mida tõestas ka tagasihoidliku Lihula mälestusmärgi saatus. Ent eestlaste meeltes elab meeleheitliku vastupanu mälestus isamaalisuse tõestusena edasi. Eesti ühiskonnas keskendub arutelu küsimusele, kas 1939. aastal oleks pidanud käituma teisiti, keelduma baaside lepingust ja osutama vastupanu sisenenud Vene vägedele? Üheseid vastuseid pole. Hääletu alistumise järel algas Baltimaades 1980. aastatel isesseisvusvõitlus, mis viis lõpuks riikluse taastamiseni ilma ühegi lasuta. Erinevalt Soomest, kes sarnaselt teiste lääneriikidega soovis stalinismi naasemise kartuses uskuda Gorbatšovi edusse, liitusid Balti rahvad Jeltsiniga ja taastasid poole sajandi eest kaotatud iseseisvuse. (Max Jakobson, Helsingin Sanomat, 16.10)

Keskerakonna veteranpoliitik Edgar Savisaare valitsemisaeg Tallinna linnapeana on lõpule jõudmas, senine koalitsioonipartner Reformierakond on moodustanud uue liidu valitsusparteide Rahvaliidu ja Res Publicaga ning ees seisab usaldushääletus. (Turun Sanomat, 14.10)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Baltimaade majandused liiguvad nagu rong, Leeduga eesotsas. Ka Eesti ja Läti kasvavad nii et ragiseb. Samas on Balti börsidel probleeme likviidsusega. Suured välisinvestorid võivad väiksemagi ohu puhul hirmust luksuma hakata ja kõik oma osalused maha müüa. Näiteks poliitilise kriisi mõjud võivad olla palju ulatuslikumad, kui väljaarenenud börsi puhul. Kuid Baltikum sobib neile, kellele meeldib riske võta. (Leif Aspelin, Svenska Dagbladet, 16.10)

Taani ajakirjandus

Artikkel riikide konkurentsivõimelisuse edetabelist, kus tuuakse tähelepanuväärsena välja ka Eesti. Asudes üldises edetabelis 20. kohal, on Eesti kümnest uuest ELi liikmesmaast kõige konkurentsivõimelisem. (Morten Bjørn Hansen, Berlingske Tidende, 14.10)

Soome ajakirjandus

Tööjõu rentimisega tegelevad Eesti ettevõtted hiilivad Soome tööseadusandlusest kõrvale, väidab Soome ehitusala ametiühing Rakennusliitto. Eesti ettevõtete hulgas on ka korrektselt oma asju ajavaid, aga mõned õnneõngitsejad rikuvad ka ausate firmade mainet. (Matti Arvaja Turun Sanomat 15.10)

Eesti – Soome ettevõtete õnnemaa? Tallinna tänavapildist on näha, et Eesti on ligi meelitanud arvukalt põhjanaabrite panku, kindlustusfirmasid ja toiduainetetööstust. Hinnanguliselt tegutseb Eestis 500-800 soomlaste omanduses olevat ettevõtet, mis annavad tööd 31 200 inimesele. (Maria Silander, Turun Sanomat, 16.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Around 300 NATO navy soldiers on seven mine-hunter vessels are expected in Estonia for a week of get-togethers, military officials said. "There is time between trainings and the navy force is here to rest and take care of the vessels," Georgi Kokoshinski, spokesman for the Estonian defence forces said. The ships from Belgium, Britain, Germany, the Netherlands and Norway will arrive in Tallinn after visiting Stockholm and Saint Petersburg. (Afp, 12.10)

NATO Põhja-Euroopa miinitõrjeeskaadri laevad külastavad Tallinna. Laevu inspekteerib NATO Põhja-Euroopa merejõudude staabiülem Jacques Brandt, kes kohtub ka Eesti sõjalaevastiku juhtkonnaga. (RIA-Novosti, 11.10)

Eesti kaitseministeerium on USA palvel valmis tarnima relvi Iraagi kaitse- ja julgeolekujõududele. Eeldatavasti antakse Iraagile üle 1990. aastate alguses Hiinast ja Rumeeniast ostetud Kalašnikovi automaadid. (Interfax, 13.10)

2005 aasta septembris korraldab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Tallinnas konverentsi teemal “Õigeusk Euroopa Liidus”. (Interfax, 14.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Londonis astus kohtu ette neli idaeurooplast, nende seas ka eestlane, keda süüdistatakse erinevates pangapettustes, kasutades “phishing”-skeeme. (Josephine Cumbo, Financial Times, 15.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

30. septembril teatas Venemaa, et kolm Balti riiki peaksid Venemaale tasuma kolme miljardi suuruse rahasumma, mis vastaks NLi lagunedes nende riikide territooriumile jäänud varale. Summa töötati välja Venemaa Keskpanga ja veel mitme panga poolt ning see vastab Venemaa sõnul Balti riikide osale NLi välisvõlas. Läti ja Eesti soovivad omalt poolt Venemaalt 20 miljardit USA dollarit kompensatsiooni, hüvitamaks nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud kahju. Leedu valitsus sai aga 2000. aastal mandaadi pidada Venemaaga okupatsiooni ajal tekitatud kahjude osas läbirääkimisi. Moskva on pidevalt nende kõneluste eest kõrvale põigelnud, leedulased aga nõuavad kahjusummat suurusega 26 miljardit USA dollarit. Balti riigid reageerisid Venemaa kahjunõudele teravalt. Mitmed poliitikud kinnitasid, et ei näe Moskva nõudele moraalset, legaalset ega majanduslikku põhjendust. Kauaaegne Leedu poliitik Vytautas Landsbergis täpsustab, et kogu maailma silmis ei ole Balti riigid vastutavad NLi välisvõla eest, kuna okupeeritud riigid ei saa vastutada okupantide võlgade eest. (Céline Bayou, Regard sur l'Est, 4.10)

Kolmest Balti pealinnast kõige vähem tuntud Tallinn on sajandite jooksul tunda saanud taanlaste, rootslaste ja venelaste invasioone, kuid miski ei ole suutnud rikkuda Tallinna vanalinna keskaegset hõngu. Linnamüüridest seespool külastame Niguliste kirikut ja Dominiiklaste kloostrit, enne kui mõõdame suurte sammudega ookri, virsiku ja pudeliroheliste majafassaadide varju jäävaid munakivisillutisi. Toompea künka otsas laiub Aleksander Nevski katedraal oma viie särava sibulkupli ja mosaiikikoonidega. Kohalike elanike jaoks on see kirik minevikku kuuluv sümbol, sest Tallinn liigub äri ja trendi rütmides. Igal tänavanurgal leidub uusi boutique'e, baare, kontserdisaale. Rahuliku pealispinna all keeb elu. (Dorane Vignando, Le Nouvel Observateur, 14.-20.10)

Norra ajakirjandus

Norras Vormsundi koolis norra keelt õppivad eesti lapsed Artur (12) ja Karina (8) said endale keeleõpetaja, kes ei osanudki norra keelt. (Kjetil Olsen, Aftenposten, 13.10)

Soome ajakirjandus

Ooperietenduse saab korraldada ka tennisekeskuses, kahe eliitaarseks peetud vaatemängu kohtumisest võib sündida rahvapidu. Eesti rahvusooper lavastab Rocca al Mare Onistar tennisehallis ettekandele tuleva “Aida” koostöös Malmö Ooperi- ja Muusikateatriga, orkestrit juhatab Arvo Volmer, endine Oulu linnaorkestri peadirigent. Estonia peahoones jätkub samal ajal remont, mille käigus laiendati lava ja parandati akustikat. Järgmiseks suveks plaaneritakse publikuruumide korrastamist, mille järel ollakse valmis sajandat tegutsemisaastat tähistama. (Aila-Liisa Laurila, Turun Sanomat, 12.10)

Tallinna ja Turu rockbändid teevad piiriülest koostööd ühise turnee näol. Suvel esines Turu Extaasi koos Tallinna Souloutiga Eestis, nüüd ollakse kolmekontserdilisel minituuril Soomes. Teineteist leiti interneti vahendusel. (Marko Säynekoski, Turun Sanomat, 16.10)

Saaremaa valsi autorit Raimond Valgret võib nimetada Eesti Gershwiniks, tema loomingust on tuntud 60 lugu, mis pole ka tänapäeval populaarsust minetanud. Helilooja elu lõppes varakult, nejakümnendates, paljuski olid selles süüdi sõda ja ainsaks lohutuseks jäänud alkohol. (Harri Raitis, Turun Sanomat, 16.10)