Nädal välismeedias 4.-10. oktoober 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Suurbritannia ajakirjandus

Ameeriklased on Euroopat ikka Vanaks Maailmaks pidanud. Nüüd on neil selleks veel üks põhjus. Euroopa elanikkond vananeb teistest regioonidest märgatavalt kiiremini. Nii seisab Euroopa silmitsi õõvastava demograafilise väljakutsega. Praegu on ELi rahvaarv 455 miljonit, võrreldes USA 295 miljoniga. Prognooside kohaselt kasvab ameeriklaste arv 2050. aastaks 420 miljonini, millele Euroopal on siis vastu panna 430 miljonit elanikku. Samas on Euroopas ka positiivseid näiteid sündivuse suurendamisel: Hispaania, Itaalia. Otsustavaid samme on kasutusele võtnud Prantsusmaa ja Eesti vanematoetuste suurendamisega. Kui efektiivseteks need meetmed osutuvad pikemas perspektiivis, näitab aeg. Tendents on pigem sünnitamise edasilükkamisele kui sündide arvu kasvule. (The Economist, 1.10)

Chicago Ülikooli õigusteaduse professor Richard Epstein kõrvutab oma artiklis USA ja ELi konstitutsioone. Ta leiab, et ehkki pealiskaudsel vaatlusel võib ELi põhiseaduslik lepe tunduda sarnane Ühendriikide föderaalse alusdokumendiga, selgub süvenemisel kahe põhiseaduse absoluutselt erinev suunitlus. Professor Epstein soovitab Euroopal vältida põhiseaduslikku lepet, mis lubaks vähe tulu ja palju vaeva. Ta pakub alternatiiviks suuna vabakaubandusleppe poole, et hoiduda liigsest tsentraliseeritusest ning välisest survest siseturgude liberaliseerimisel. (Richard Epstein, Financial Times, 11.10)

Saksamaa ajakirjandus

Kui nukud tantsima pannakse, peab niiditõmbaja niidid pingule tõmbama. Uute volinike esinemised ei meeldi kellelegi. “Uues EKis on liiga palju nõrku volinikke”, oskas Austria sotsiaaldemokraat Hannes Swoboda öelda. EKi president José Manuel Barroso ei kavatse seevastu kedagi asendama hakata. EPi saadikud on kahjuks seni olnud liiga laisad või arad, et seda nõuda. EPil on õigus veto panna vaid kogu Komisjonile, mida aga ei juhtu. Kuni nukud nööri otsas tegevusetult ripuvad ning kõigest ebakompetentsusega silma paistavad (Buttiglione, Kroes, Kyprianou, Kovacs), pole Barrosol põhjust tõsisemaks sekkumiseks. (Hendrik Kafsack, FAZ, 10.10)

Saksamaa peab end erisuhetest Pariisiga vabastama. Seni aga mõjutavad kogu Euroopa poliitikat anakronistlikud skeemid. 25-liikmeline Euroopa peab looma uued mõjuteljed, et vältida uute ja vanade liikmesriikide vahelist võimupokkerit. ELi eelarve ning majandus- ja rahandusmudel, samuti ühine julgeoleku- ja välispoliitika on peamised vaidlusalused teemad. Brüsseli tippkohtumisel juunis näitasid väikeriigid Berliinile ja Pariisile kollast kaarti. Kummagi riigi bürokraatia ei olnud õigeaegselt tajunud tektoonilisi muutusi Euroopa maastikul. Idal ja Läänel pole enam vahet, Ida-Euroopa riigid esinevad enesekindlalt, lähiaastatel määravad poliitikat ad hoc koalitsioonid nii vanadest kui ka uutest liikmesriikidest. Berliini-Pariisi telg on elujõuline vaid siis, kui ta kõikidele partneritele avatud on. Sedalaadi a la carte võimupoliitika (koalitsioonid vastavalt olukorrale) nõuab liikmesriikidelt suurt paindlikkust. Liidukantsler Gerhard Schröder sai sellest aru, kui ta Hispaania peaminister José Luis Rodríguez Zapateroga kohtus. Taolised koalitsioonid võivad ulatuda Londonist läbi Pariisi ja Berliini Varssavisse ja Tallinna. Uus pragmaatiline Euroopa poliitika võimaldab sel moel ELis dünaamilise mõjutelgede võrgu rajada. (Annette Heuser, Die Welt, 9.10)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU should have a single seat on a reformed UN Security Council to boost its weight in world affairs, incoming European External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. (Reuters, 5.10)

Russia is "backsliding" on democracy and the bloc must speak to Moscow frankly about it as an equal partner, the EU’s incoming External Relations Commissioner Benita Ferrero-Waldner said. (Reuters, 5.10)

Italian PM Silvio Berlusconi said that the problem of immigration was one of priority issues facing his government, the day after it resumed mass deportations of illegal immigrants. "Italy is giving absolute priority and a great deal of importance to immigration policy, border controls and the fight against terrorism," he told the incoming President of the EC Jose Manuel Barroso. (AFP, 7.10)

The EU will take over peacekeeping duties in Bosnia from NATO on December 2, said a spokeswoman for EU foreign policy chief Javier Solana. (AFP, 7.10)

The EU’s 10 new member states plus Cambodia, Laos and Myanmar were admitted into the Asia-Europe Meeting (ASEM) grouping of countries. It took the ASEM line-up to 39 countries. (AFP, 7.10)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The next head of the EC Jose Manuel Barroso said he welcomed the idea of referendums in EU member countries on the issue of Turkey's possible future adhesion. (AFP, 4.10)

EU must monitor human rights in Turkey closely and consider permanent safeguards against an influx of migrant labour if it opens membership talks with Ankara, the incoming enlargement chief Olli Rehn told a parliamentary confirmation hearing. (Reuters,4.10)

European governments must do more to allay their citizens' fears of a flood of migrant workers if Turkey joins the EU, Dutch European Affairs Minister Atzo Nicolai said. "One of the big concerns is the free movement of people from Turkey. If that's the case then we as politicians have to take that seriously." (Reuters, 5.10)

EC recommended that Turkey open accession negotiations with the EU. Endorsement carried several conditions, including the possibility of suspending talks if Ankara backtracks on democracy and human rights. (Reuters, 6.10)

Turkish FM Abdullah Gul said long-awaited membership negotiations with the EU must inevitably lead to Turkey joining the bloc, even if the process is very long. "Once the negotiations start, there's no question of stopping them and waiting" (AFP, 9.10)

Only one in four French people favours Turkey's entry to the EU. The BVA Institute survey found 26% of respondents favoured Turkey's entry to the EU in several years. 61% opposed its accession and 13% did not give an opinion. (Reuters, 9.10)

Bulgaria and Romania should be able to join the EU in 2007, the EC said. (Reuters, 6.10)

USA ajakirjandus

Konsensuse saavutamine ELis sarnaneb õudusunenäole, see on tingitud eelkõige liikmete arvukusest. Kui ühendus veelgi kasvab, haarates enda alla ka Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi, muutub ühise keele leidmine veelgi keerulisemaks. Eelmisel kuul lahvatas piiritüli endise Jugoslaavia kahe naabri, Horvaatia ja Sloveenia vahel. Viimane kuulub ELi pea pool aastat, Horvaatia on samuti enda sihiks seadnud ELi liikmelisuse. ELi reeglite kohaselt võib iga liidu riik kasutada vetoõigust, takistamaks uue riigi liitumist. Sloveenia on sel teemal ähvardanud Horvaatiat. ELi välispoliitika juhi Javier Solana hinnangul ei peaks Brüssel riikide kahepoolsetesse probleemidesse sekkuma. Erimeelsusi võib täheldada ka viimase liitumisvooruga ELi tulnud maade seas. Näiteks Poola, Ungari, Tšehhimaa ja Slovakkia demonstreerisid enne liitumist ühishuvisid, nüüd aga ei näi endiseid kokkupuutepindu eksisteerivat. Selle asemel üritavad mõned rigid Brüsselit mõjutada esindama nende välispoliitilisi huvisid. (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 7.10)

Türgi roll Euroopa saatuse otsustamisel pole iial määravam olnud, kui nüüd. Staažika NATO liikmena (alates 1952) oli moslemiriik küll külma sõja järgsetes sündmustes osaline. Täna on tegemist riigiga, kus ilmalik demokraatia on vastamisi terroriohust tingitud väljakutsetega. Asudes Euroopa ja Aasia piiril, on Türgi justkui sillaks, samamoodi ühendab ta Ida ja Lääne religioosseid ja ajaloolisi sidemeid. Tähtsaim on Türgi tõestus, et islami ning demokraatia ühendamine on võimalik. Türgi vastuvõtmine ELi näitaks kogu maailmale, et moslemid ja õhtumaalased saavad koos elada. (Juhtkiri, International Herald Tribune, 9.10)

Saksamaa ajakirjandus

EKi senine laienemisvolinik Günter Verheugen põhjendab Türgi ELi liikmekssaamise vajalikkust ning võimalikkust. Nii nagu Euroopa integratsiooni algusaegadel, on ka praegu Türgi puhul peamiseks argumendiks julgeolekupoliitilised ja strateegilised kaalutlused. Kultuuritaust või majandus etendab teisejärgulist osa. Noorte demokraatiate stabiliseerimine Euroopasse integreerimise läbi on läbi proovitud ning see toimib. Kuigi külm sõda, mis Türgit Euroopale ja Läänele lähendas, on möödas, on Türgi positsioon praeguse rahvusvahelise olukorra taustal endiselt tähtis. Endist heaolu-Euroopat pole enam olemas, praegu on esmatähtis ülesanne püüda lääne- ja islamimaailma konflikti rahumeelselt lahendada. Türgi teekond Euroopasse saab esialgu olema pikk ja keeruline, kuid lõppkokkuvõttes võidab Euroopa sellest nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. (Günter Verheugen, Die Zeit, 7.10)

Ühe rahva või riigi hävitamine toimub edukalt, kui see algab rünnakuga tema kultuuri vastu. See, kes teab, et midagi pole enam kaitsta, ei võtagi relva kätte. Läbirääkimiste puhul Türgiga ei tule selle islamiriigi euroopavaenulik kultuuriajalugu kõne alla, eelistatakse majanduslikke teemasid. Loodetakse asjatult, et piitsa ja präänikuga suudetakse Türgile inimõiguste alused selgeks teha. Sarnasuste tuletamine varasemate liitujatega on eksitav: baltlastele polnud üldse vaja inimõiguste loetelu nina alla hõõruda, nemad teadsid selletagi, millest jutt käib, sest nad on niigi juba ammusest ajast Euroopasse kuulunud. Poola panust euroopaliku põhiseaduse arengusse, tšehhide panust reformatsiooni ning Ungari piiride avamise poliitikat ei unustata iial. Seevastu jäljed, mida türklased jätsid Balkanimaades, on värsked ja verised. Multikultuursus, mida pakutakse luhtunud integratsiooni asemele, jääb döneri ja kõhutantsu tasemele. See, mis koraanikoolides ning mošeedes toimub, on kontrollimatu. Kasvõi juba seetõttu, et see toimub võõras keeles. Novalis ütles omal ajal: “Kristlus ehk Euroopa.” Elukutselised eurooplased Brüsselis seevastu ei tea vist ei Novalisest ega Türgi ajaloost mitte midagi. (Konrad Adam, Die Welt, 8.10)

Türgi püüded ELi liikmeks saada pole araabia maailmas uudisekünnist ületanud. Kas Türgist saab nõnda “sild” Euroopa ning islamimaailma vahel, nagu loodavad liitumise poolehoidjad? Suurtes araabia päevalehtedes ei leidu ühtegi kommentaari EKi hiljutise Türgi-raporti kohta. Pealegi on Türgi ning araabia riikide suhted juba aastakümneid piiratud. Kuna araabia poliitikud pole veel selgeid seisukohti avaldanud, ei julge ka sealne meedia Türgi Euroopale lähenemise küsimuses sõna võtta. (Jan Rübel, Die Welt, 8.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kõik teavad, et erinevalt riigipeadest on Euroopa avalik arvamus Türgi ELiga liitumise vastu. Poleemika teravneb, diskussiooni sekkuvad poliitilised parteid ning närvilisus kasvab. Keegi ei taha peale 40 aastat väldanud lubaduste andmist türklaste ees oma sõnu tagasi võtta. Nii mõeldaksegi välja pettemanöövreid, millest loodetakse varuväljapääsu. Kunagi varem ei ole ühelegi uuele liitujale esitatud nii karme nõudmisi kui Türgile. Hea, et seda lõpuks ka tunnistatakse. See on esimene samm. Alates külma sõja lõpust on maailm muutunud. Toonased lubadused olid Türgile antud võideldes kommunismi vastu. Tänases maailmas peab leiduma mõni muu viis Türgile “jah” ütlemiseks, mõni moodus, mis ei nulliks kogu Euroopa ülesehitust. Kui lahendust küllalt kiiresti ei leita, võib pimesikumäng ELi ja Türgi vahel halvasti lõppeda. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 6.10)

Prantsuse endine Euroopa asjade minister ja praegune EPi saadik, parempoolne Alain Lamassoure võtab Le Figaros Türgi ELiga liitumise suhtes negatiivse hoiaku. Ta kirjutab: “EKi jaoks ei seisne peamine küsimus mitte inimõigustes, arengu mahajäämuses, demograafilises kaalutlustes või isegi islami usus, vaid Türgi geograafilises asendis, mis jääb Euroopast välja. ... Kui geograafia välja arvata, on oluliseks aspektiks ka Euroopa rahvaste tahe. Euroopa põhiseadusliku leppe mõte on, et liit areneks rahandus- ja majandusliidust poliitiliseks liiduks ning valitsuste vahelistest kokkulepetest tõeliseks Euroopa rahvaste “abieluks”. Taolise “abielu” eeltingimuseks ei ole aga ühise mineviku olemasolu, mitte ka ühine kultuuritaust või religioon, vaid tahe koos elada. Seepärast näebki Euroopa põhiseaduslik lepe ette, et iga uus liitumissoov vaadatakse kõigepealt läbi rahvusparlamentides. Just neis tuleb arutada ühe või teise riigi liitumise küsimust.” (Alain Lamassoure, Le Figaro, 6.10)

EK andis üldiselt positiivse hinnangu Rumeenia ja Bulgaaria liitumisele ELiga 1. jaanuaril 2007. Samas ei pääsenud need kaks riiki ka kriitikast. Etteheiteid tehti eelkõige korruptsioonivastase võitluse ja vähemusrahvaste poliitika osas. Teemade hulka, mis ELi võtmeisikuid muretsema panevad, kuuluvad lisaks veel inimkaubitsemine ja sõnavabadus. EK lahutas oma Rumeeniat ja Bulgaariat puudutavast eduraportist Horvaatia liitumisega seonduva. Viimane lootis ELiga liituda Rumeenia-Bulgaariaga samal ajal, kuid EK ei pakkunud raportis Horvaatia võimalikku liitumisaega välja. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 7.10)

Soome ajakirjandus

Kui EL säilitab oma tõekspidamised ja väärtused ning eeldab Türgilt kõigi liikmelisuse kriteeriumide täitmist, seisab Türgil ees tohutu ponnistus. Lõhe Türgi tegelikkuse ja teooria vahel on õõvastav. Iseenesest demokraatlike seadusemuudatuste ellurakendamine on erinevalt nende vastvõtmise tempost takerdunud. Vähemusrahvuste keeleline ja kultuuriline allasurumine, sooline diskrimineerimine, riigivõimust kõrgemal seisvad klannisuhted ja politseivägivald teisitimõtlejate suhtes on reaalsus. Naeruväärne on Istanbuli luksushotellis istudes Türgi läänelikkust imetleda. Türgi on mitmetahuline riik; koos euroopaliku osaga saab EL kaasa veel mitu riiki, mille elukorraldus ulatub ”vähem euroopalikust” idamaise hõimuühiskonnani. (Marita Vihervuori, Kaleva, 7.10)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Designated European agriculture commissioner Mariann Fischer Boel of Denmark expressed strong support for a controversial CAP during a hearing before the EP. "There is no alternative to the CAP". Fischer Boel warned that if EU members set their own policies it would create tension within the 25-member bloc. (AFP, 6.10)

Italy wants the EU’s Stability and Growth Pact to focus more on growth, PM Silvio Berlusconi told future EC president Jose Manuel Barroso. (AFP, 7.10)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa struktuuripoliitika edendamise rahapajad äratavad suuri lootusi ja ootusi. Elatustaseme ühtlustamiseks kulutatakse järgmisel ELi eelarveperioodil ligikaudu 336 miljardit eurot. Nõnda nõuab EK. See summa hõlmaks ühte kolmandikku kogu eelarvest. Toetustepiruka suuruse ning jagamise üle alles vaieldakse. Saksamaal ning tema liidumaadel puudub veel konkreetne positsioon antud küsimuses. Liidumaad lubavad lahkelt Brüsseli toetusi, arvestamata sellega, et EL on laienenud kümne palju vaesema riigi võrra. Otsused struktuurifondide kohta tehakse ühehäälselt, see aga on probleemiks netomaksjatele. Ühehäälsuseni jõutakse tavaliselt alles siis, kui kõik liikmesmaad on veendunud, et nende nõudmised ja soovid on maksimaalselt täidetud. (Hajo Friedrich, FAZ, 5.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iirimaal küündib ettevõtetele kehtestatud maksumäär 12,5%ni, Saksamaa langetab ettevõtetele kehtestatud makse 25%le, Eesti on otsustanud reinvesteeritud tulu pealt makse mitte sisse kasseerida... Kehtestatud maksumääraga 33,3%, mis tegelikkuses ulatub 35,4%ni, tuleb endalt küsida, kas Prantsusmaad ohustab võimalik ettevõtete mujale paigutumine enam, kui teisi Euroopa riike. Maksunõukogu (Conceil des impôts) hiljutine raport annab sellele küsimusele prantslaste jaoks kindlustunnet sisendava vastuse. Raporti kohaselt on maksupoliitika vaid üks marginaalne element ettevõtete otsuses välismaale kolida. See on vähemtähtis kui hästi töötav infrastruktuur või tööjõu hind. (Sophie Fay, Le Monde, 28.09)

Saksamaa ja Prantsusmaa oleksid vältinud peavalu, kui nad järginuks Kreeka retsepti ja valetanud. Juba viimased kolm aastat ei mahu kahe suurriigi eelarvepuudujääk stabiilsus- ja kasvupaktis lubatud 3% piiresse. Kreeka näitas hiljaaegu, et Brüssel ei ole sugugi veel kõike näinud. Ilma kevadel ametisse asunud konservatiivide valitsuse auditita ei oleks kunagi päevavalgele tulnud, et Kreeka tegelik eelarvepuudujääk ei klapi sugugi sellega, mida on ametlikult teatatud. 2000. aastal ulatus puudujääk 4,1%ni teatatud 2% asemel, 2001. ja 2002. aastal afišeeritud 1,4% asemel 3,7%ni ja 2003. aastal 4,6%ni teatatud 1,7% asemel. Kõige uskumatum selle kõige juures on aga rahu, millega reageerisid teatele EK ning Ateena partnerid. Keegi ei teinud vähimatki katset seada kahtluse alla Euroopa majandus- ja rahandusliidu alustala – usaldust. (Jean Quatremer, Libération, 7.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Balti riikide õhuruumi patrullimise võtavad 14. oktoobril üle Suurbritannia õhujõud. Britid kasutavad erinevalt seni õhuturvet teostanud NATO partnerite F16 hävitajatele raskemaid ning pikemat maandumisrada nõudvaid Tornado F3 tüüpi lennukeid. (Interfax, 8.10)

NATO's military chief has criticised the failure of its member states to contribute troops to the security operation in Afghanistan. "I cannot be satisfied with the attitude shown by NATO members to contributing to the ISAF mission in Afghanistan," General Harald Kujat, chairman of the alliance's military committee, told the Sunday newspaper Bild am Sonntag. "Each member of NATO should contribute in line with its abilities". (AFP, 9.10)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putin pole niivõrd türann, kuivõrd Lääne ekspansiooni ohver. Lääneriikide poliitikuid ning “saja kirja” autoreid näib mitte segavat see, kui USA kasutab terrorismi ettekäändena oma võimu laiendamiseks või teiste riikide ründamiseks. Aga nähtavasti pole topeltmoraal neid inimesi kunagi eriti seganud, samuti tõde. See nõndanimetatud Kremli türann pole ju midagi ette võtnud USA ning Lääne ekspansiooni peatamiseks või pidurdamiseks. Kolm endist liiduvabariiki – Balti riigid – on alates 2000. aastast (!) NATO liikmed. Seega asuvad Lääne sõjalised jõud kõigest 60 km – või paari sekundi – kaugusel Peterburist. Sest Balti riigid pole kunagi Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingule alla kirjutanud. Kaliningradi mereväebaas on nüüd NATO ja ELi poolt ümber piiratud. Endises liiduvabariigis Gruusias asuvad sajad USA sõjaväelased, ehkki Kaukaasia kuulub traditsiooniliselt Venemaa mõjusfääri. Gruusia ning Aserbaidžaan on teel NATOsse. Kahes endises tähtsas nõukogude vabariigis Usbekistanis ning Kõrgõzstanis asuvad USA baasid. USA arendab varasematele kokkulepetele vaatamata oma raketikaitsekilpi, mis neutraliseerib Vene tuumajõud. Venemaa ajaloolises sünnilinnas Kiievis kirjutati hiljuti alla lepingule, mille kohaselt võib NATO oma väed Ukrainasse viia niipea kui ta seda õigeks peab. Kõik see käib käsikäes Lääne mõjujõu suurendamise ning Venemaa mõjujõu vähendamisega. Kogu endise NLi ja isegi Venemaa territooriumil finantseerib Lääs suurt hulka mitteriiklikke organisatsioone, meediakeskusi ning “sõltumatuid” poliitikuid, kes püüavad seaduslikult valitud riigivõimu kimbatusse ajada. Lääs on kahju veelgi suurendanud sellega, et animeeris postsovetlikke riike oma vene vähemusi ahistama: septembrist alustas Läti venekeelse kooliõppe kärpimist, mille eesmärgiks on lätivenelaste silmis nende maalt väljaajamine. Kuid ainus riik, mille gaasitarned Venemaa eales katkestanud on, on hoopis Valgevene – kõige Vene-sõbralikum kõigist endistest liiduvabariikidest. Putini-vastase agressiivsuse põhjus seisneb hetkel naftas. Naftahindade alandamise plaan Iraagi naftatoodangu suurendamise läbi on nurjunud, nüüd tahetakse Venemaa käsile võtta. Isegi selles küsimuses on Putin üles näidanud paindlikkust. Lääne isu kasvab seda enam, mida enam ta endale kahmab. (John Laughland, Die Welt, 8.10)

Norra ajakirjandus

Norra parlamendi väliskomisjoni esimees Thornbjørn Jagland kutsub poliitikuid pakkuma välja uusi lahendusi ülemaailmsete julgeolekuohtudega tegelemiseks. “Terrorismivastane võitlus” on muutunud Sharoni, Putini ja Bushi vaheliseks alliansiks, kuid kolmik pakub välja ainult sõjalisi lahendusi, mõistmata terrorismi sügavamaid põhjuseid. Ameeriklaste probleemid Iraagis on näidanud, et sõjaline jõud on küll tõhus vaenlase kukutamiseks, kuid mitte keerulise olukorra stabiliseerimiseks. Oleks vaja USA ja Euroopa ühist laia julgeolekustrateegiat, näiteks seoses Iraani tuumaprogrammi piiramisega. Norra peaks siin valjemini kaasa rääkima. (Thornbjørn Jagland, Aftenposten, 6.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Leedus riigivisiiti alustanud Eesti president Arnold Rüütel ning Leedu president Valdas Adamkus tõdesid, et nendel riikidel on alus nõuda Venemaalt kompensatsiooni nõukogude okupatsiooni põhjustatud kahjude eest. (Interfax, 4.10)

Lithuania and Estonia strongly rejected Russian financial claims towards the Baltic states saying Russia itself should compensate Lithuania, Latvia and Estonia for a half century of occupation. Russia's Audit Chamber issued a report saying that financial and property issues remain unsettled between Russia and Baltic states after the collapse of Soviet Union. The report said that Baltic states' debt to Russia for military property left behind and unpaid debts to the Soviet Union is 3.6 billion dollars. (AFP, 4.10)

Riias toimunud Baltimaade Ministrite Nõukogu kohtumisel kinnitasid peaministrid oma huvitatust headest suhetest Venemaaga. “Osana Euroopast soovime näha Venemaad areneva ja demokraatlikuna”, ütles Eesti peaminister Juhan Parts. (RIA-Novosti, 4.10)

Eesti parlamendi spiiker Ene Ergma kutsus kohtumisel Prantsusmaa Euroopa asjade minister Claudie Haignere`iga üles Euroopa suurriike mitte alluma Venemaa survele Eestis rahvusvähemuste poliitika kritiseerimise osas. “Eesti täitis Kopenhaageni kriteeriumid, Euroopa ei peaks alluma Venemaa-poolsele survele”. (Interfax, 8.10)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland iseloomustas riikidevahelisi suhteid Venemaaga jäistena. Minister märkis, et hoolimata Eesti-poolsest initsiatiivist pole siiamaani toimunud välisministrite visiite. Minister kiitis heaks niinimetatud “saja kirja”, mis tema sõnul on esimene tõsine hoiatus ELi ja NATO juhtidele hindamaks Venemaal toimuvat realistlikumalt. Ojulandi hinnangul on Venemaa poolt aasta tagasi Eesti vastu alustatud propagandasõda tingitud mõnede sealsete ringkondade leppimatusest asjaoluga, et Balti riigid väljusid NATO ja ELiga liitudes Venemaa mõju alt. (Interfax, 6.10)

Tallinna lähedal Kehra asulas lükati ümber Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite mälestussammas. Politsei alustas vandalismiakti uurimist. (Interfax, 4.10)

Usaldus valitsuse vastu on Eestis mõnevõrra langenud, kinnitab ASi Turu-uuringud poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus. Keskkonnminister Villu Reiljani hinnangul on langus tingitud Lihula sündmustest. (Interfax, 8.10)

Austria ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojuland märgib usutluses Austria päevalehele, et EL peab tulevikuski laienema. Me ei peaks kartma laiemas dimensioonis mõelda, kui seda seni teinud oleme. Seetõttu ei ole põhjust ka Türgi liikmeksolekut karta. USAs on ju tervelt 50 osariiki. Peaksime rohkem globaalse tuleviku peale mõtlema ning vähem minevikus kinni olema. Gruusia, Ukraina ning Valgevene on Euroopa riigid. Eesti on neid tugevalt toetanud ning tulevikus võiks nendega kaugemalegi minna, kui ainult tihendatud koostöö. Venemaa osas pole meil mingeid illusioone. 1990. aastatel olid kõik veendunud, et Venemaast saab demokraatlik riik. Eesti nägi asja realistlikumalt. Kui nii edasi läheb, näeme varsti Venemaal asju, mis meile minevikust nii tuttavad on. Küsimusele - “Kas nii väikese riigi, nagu Eesti häält üldse kuulda võetakse?” – vastab Ojuland jaatavalt. Eestil on selles osas häid kogemusi, näiteks maksunduse küsimuses Suurbritanniaga. (Franziska Annerl, Die Presse, 5.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Leedu president Valdas Adamkus ja Eesti president Arnold Rüütel lükkasid tagasi Moskva võlanõuded kolmele Balti riigile. Kaks presidenti esitasid vastuväite, mille kohaselt peaks hoopis Venemaa Balti riikidele kahjutasu maksma 50 aastat kestnud okupatsiooni eest. Moskva nõudmised oma Balti naabritele ulatuvad 3,6 miljardi USA dollarini. (Libération, 5.10)

Rootsi ajakirjandus

Tuhanded võinuks päästetud saada, kui Eesti valitsus oleks õigeaegselt alustanud HIVi leviku piiramist. Ka sotsiaalminister Marko Pomerants tunnistab Eesti valitsuse poolt prioriteetide seadmisel tehtud võimalikke vigu. Ministri sõnul tuli epideemia niivõrd kiire levik üllatusena. Hoolimata korduvatest hoiatustest kulus aasta, enne kui valitsus mõistis olukorda. Nüüd tuleb tagajärgede eest maksta – 7 700 nakatanut 1 370 000 elaniku kohta. Eesti saab nüüd ka ÜROlt toetust probleemi lahendamiseks. Üks seletus aeglasele reaktsioonile on HIVi päritolu – vene narkomaanid Narvas. Neli aastat tagasi oli HIVi nakatunuid viis, nüüd aga tuhandeid, ning pooled haigestunutest on “tavalised” noored inimesed, mitte üksnes narkomaanid ja homoseksuaalid. Keeruliseks teeb olukorra ka vene elanikkonna eraldatus keeleliselt ja asukoha mõttes. Enamik eestlasi pole kunagi sattunud venelaste poolt asustatud betoongetodesse. Venekeelsete elanike seas on kõrge töötus ja paljud, eelkõige noored, on tuleviku suhtes lootuse kaotanud. Ka endine Aidsi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova täheldab valitsuse aeglast tegutsemist HIVi leviku tõkestamisel. (Anna-Lena Haverdahl, Svenska Dagbladet, 10.10)

Soome ajakirjandus

Uurimiskeskuse Faktum poolt läbi viidud küsitluse andmetel peab ligi kolmandik Eesti venekeelsetest kooliõpilastest ja tudengitest eesti keele õppimist tarbetuks. Veelgi suurem hulk vastanutest, ligi 50%, vastustavad eestikeelsele õppele üleminekut. Sotsioloog Juhan Kivirähki arvates on vene noorte seas negatiivse suhtumise äratanud Läti koolireformi ümber toimunud sündmused. Eesti on analoogse ümberkorralduse 2007. aastani edasi lükanud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 5.10)

Eesti saatkonnast sai NATO kontaktsaatkond (Contact Point Embassy) Soomes. Suursaadik Matti Maasikase sõnul kuulub asutuse kohustuste hulka pressiteadete vahendamine ja NATO peakorteri informeerimine asukohamaa meedias kajastatavast suhtumisest allianssi. Samuti kutsub saatkond NATO kõrgete ametiisikute visiitide puhul kokku allianssi kuuluvate riikide suursaadikute nõupidamise. Enne Eestit täitis ülalmainitud ülesandeid Itaalia saatkond. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 7.10)

Kriitiline vastus 12.09 Turun Sanomates avaldatud professor Jussi Jauhiaineni Eesti ja Läti venekeelse vähemuse olukorda käsitlevale artiklile. Jauhiaineni kirjutises maalitud pilt meenutab väga TASSi stiili ja on pehmelt öeldes tendentslik. Eesti ametlik keel on eesti keel ja võimalused selle kasvõi algtasemel omandamiseks on loodud – iseasi on õppimissoovi olemasolu. Vaevalt et ükski Euroopa riik soovib kodanikeks hulka inimesi, kes ei ole võimelised põlisrahvaga suhtlema ega riigis toimuvat mõistma. Venekeelse hariduse küsimust aga on Jauhianen käsitlenud niivõrd vigaselt, et seda on raske juhuslikuks pidada. (Anu Marttila, Turun Sanomat, 8.10)

Hiina ajakirjandus

Hiina peaminister Wen Jiabao kohtus Euroopa-Aasia tippkohtumise raames Eesti peaminister Juhan Partsiga. Weni sõnul soovib Hiina, et ELi uus liige Eesti mängiks olulist rolli ELi ja Hiina suhete tugevdamisel. Ta märkis oma rahulolu Eesti-Hiina suhete arenguga mainides, et Eestil ja Hiinal on nüüd hea koostöö poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Juhan Parts avaldas omalt poolt lootust veelgi tihedamale koostööle mitmetes valdkondades ning rõhutas, et Eesti hindab suhete olulisust Hiinaga. (China News.fr, 10.09)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Barclays Capital korraldas Baltimaade suurimas pangas Hansapangas emissiooni 750 miljoni euro väärtuses eurovõlakirjadele, mille tähtaeg on viis aastat ja intressimäär 0,26 protsendipunkti üle Euribori. Käesoleva tehingu näol on tegemist seni suurima võlakirjaemissiooniga Euroopa Liidu uute liikmesriikide finantsasutuse poolt. Kristina Siimar, Hansapanga Grupi finantsdirektor: “Oleme väga rahul saavutatud tulemuse ning investorite usaldusega Hansapanga vastu." (Richard Irving, The Times, 6.10)

Taani ajakirjandus

Ülevaade maa ostmise võimalustest Eestis, Lätis ja Leedus. Kuigi Baltimaad liitusid ELiga, on seal endiselt head võimalused soodsateks investeeringuteks, seda tänu endiselt madalatele kinnisvarahindadele ja odavale, kuid kvalifitseeritud tööjõule. Baltimaade seadusandlused on ühtlustunud ülejäänud ELi omadega, suurendades stabiilsust ja ennustatavust turul. Samal ajal tuleb olla tähelepanelik ja teha eelnevalt põhjalik uuring seaduste kohta, kuna teatud valdkondades kehtib veel üleminekuperiood. Baltimaade valitsused üritavad kaitsta kohalikke põllumehi konkurentsivõimeliste välisinvestorite eest. (Zaiga Strautmane, Jyllands-Posten, 11.10)

Soome ajakirjandus

Noiro-kontserni kuuluv Farmos ostab Eesti juhtiva hügieeni- ja puhastusvahendite müüja Revelindus DL OÜ. (Turun Sanomat, 5.10)

Soome lihatööstuskontsern Atria ostab Eestis suuruselt teise lihatöötleja Valga Lihatööstuse enamusosaluse ning kavatseb tulevikus ettevõtte täies mahus üle võtta. (Turun Sanomat, 9.10)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia, famous for its rapid IT development, is sharing its experience with developing countries including Namibia in Africa, which has asked the Baltic state to help introduce electronic government, or e-government. Estonia, which became the first country to use a virtually paperless, web-based document system for government meetings, has launched similar programmes in Sri Lanka, Albania, Mongolia, Bulgaria, Georgia and Kyrgyzstan. (AFP,10.10)

Belgia ajakirjandus

Pisikeses Eestis võib viimastel aastatel täheldada alarmeerivalt kiiret aidsi levikut, mis on üks väledamaid maailmas. ÜRO raporti kohaselt kasvab Eestis, Venemaal ja Ukrainas viirusesse nakatunute arv plahvatuslikult, mis võib aeglustada nende riikide majanduslikku arengut. Septembri lõpu seisuga loendati Eestis 4 231 HI-viirusega nakatunut, kuid asjatundjate sõnul võib nakatunute tegelik arv küündida 10 000ni. (La Libre, 10/2004)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel Tallinnas elavast HIVi nakatunud prostituudist. 24-aastase Katja jaoks pole homset. On ainult järgmine heroiinisüst. Raha saamiseks müüb ta oma keha turistidele Tallinna vanalinnas. Tema elu sarnaneb paljude noorte vene vähemusse kuuluvate naiste omadega: lagunenud pere, noorena hüljatud, narkootikumid ja kodutus. Aeg-ajalt on ta proovinud ka võõrutusprogrammist osa võtta, kuid iga kord on otsustavaks probleemiks osutunud elukoha puudumine. Oma klientidele ei räägi ta oma haigusest, kartes nii rahast ilma jääda. Ja raha heroiinisüstiks on vaja, vastasel juhul muutub enesetunne väga-väga halvaks... (Anna-Lena Haverdahl, Svenska Dagbladet, 10.10)

Kurb jutustus Tallinnas elavast 22aastasest Kristinast, kes nakatus oma sünnipäeval HIVi. (Anna-Lena Haverdahl, Svenska Dagbladet, 10.10)

Norrtälje uues kunstisaalis on "Litorina Baltic Art Award" kunstiauhinna võitja Külli K. Kaatsi väljapanek. Žürii põhjendus eestlannale auhinna andmise kohta oli järgmine: "Külli K. Kaats kombineerib oma kunstis heli ja pildi – muusika videoga – nii kaasahaaravalt ja veenvalt, et pole mõeldav eristada ühte teisest. Tema kunstis on heli sõltuv pildist ja pilt helist. Nendes helipiltides nähakse sidet inimese ja looduse vahel. Kaats segab oma kunstiga lindude keele, vahendades loomalikku, ürgset tunnet, mis kogetuna näib sügavalt inimlik." (Uppsala Nya Tidning, 24.09)

Riigiteaduste dotsent Li Bennich-Björkman, kelle ema põgenes 1944. aastal koos paljude teiste eestlastega Rootsi, kirjutab välis- ja “päriseestlaste” suhetest. Hoolimata Eesti taasiseseisvumisel tekkinud ühtsusetundele on eksiilis elanud ja kodumaale jäänud eestlaste vahel endiselt pingeid. (Li Bennich-Björkman, Uppsala Nya Tidning, 16.09)

Taani ajakirjandus

Jyllands-Posten teeb ülevaate Baltimaade pealinnadest, näidates neid positiivselt arenevate ja kultuursetena. Tallinna tänavatel on inimesed optimistlikud. Noorte šansid head tööd leida on paranenud, neil on võimalus maailmas ringi reisida ja tulla tagasi maale, mida nad armastavad. Vanem põlvkond rõõmustab aga oma laste ja lastelaste uute võimaluste üle, mida arenev demokraatia neile pakub. Tallinnas võib märgata sarnast kergendust ja rõõmu, mida võis kohata Berliini müüri langemise juures või Praha uusaastapidustustel, kui Havel ja Dubcek vaba Euroopa puhul kätt surusid. (Maria Damborg Petersen, Steen Andersen, Jyllands-Posten, 7.10)

Soome ajakirjandus

Fotograaf Mikko Tiitoneni esimesel külaskäigul Matsalu looduskaitsealale 1996. aastal oli Eesti-Soome piiri ületamiseks veel viisat vaja. Vaevanägemine aga tasus ennast kindlasti ära. Järgnevad pikad pildiretked on teda viinud ka saartele ja mujale Lääne-Eesti rannikule. Tiitoneni Eesti-pildid on avaldatud muuseas ka 2002. aastal trükitud albumis “Vaateid kiviaedade vahelt”. (Nina Erho, Helsingin Sanomat, 4.10)

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik soovib uuesti oma valdusse saada Teise maailmasõja ajal peaaegu täielikult hävinud ning seejärel muuseumina kasutamist silmas pidades taastatud Niguliste kirikut. Praeguse omaniku Kunstimuuseumi direktriss Marika Valgu sõnul pole hoone aga kunagi EELKile kuulunud, kuivõrd 1939. aastani tegutses seal nõukogude võimu poolt laiali saadetud Saksa kogudus; omandiküsimus kerkib aga tavaliselt esile siis, kui sellest loodetakse poliitilist kasu lõigata. Kultuuriringkonnad on kiriku tagastamist vastustanud peamiselt seal asuvate hinnaliste kunstiteoste tõttu. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 7.10)