Nädal välismeedias 27. september -3. oktoober

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

The EP began confirmation hearings for the EU's incoming commissioners, with some of the more controversial figures braced for a hostile grilling. The hearings, an essential step to be surmounted before the new EC can take office on November 1, began with questioning of employment and social affairs commissioner-designate Vladimir Spidla. (Afp, 27.09)

The EU's incoming communications chief Margot Wallström vowed to shake up the bloc's faded image, hit by mounting apathy and euroskepticism, but vowed she will not simply be an EU spin doctor. Wallström, addressing a confirmation hearing at the EP, also vowed to play a crucial role in fighting for the ratification of a new EU constitution in upcoming referenda. (Afp, 30.09)

Czech President Vaclav Klaus dubbed the embryonic EU constitution a potential threat to freedom which would not resolve the problems facing the 25-nation bloc. "It is a radical text with wide-ranging consequences for freedom and for the well-being and future of the nation state", Klaus said. The EU constitution as drawn up by former French president Valery Giscard d'Estaing "does not resolve Europe's real problems," he said. (Afp, 27.09)

The EU's old members should quickly open their labour markets to the bloc's newcomers from eastern Europe, the EU's incoming labour commissioner, Vladimir Spidla, said. The EU's 15 old members have secured the right to restrict access to their job markets for up to seven years to workers from the 10 countries that joined the bloc in May, due to fears of large inflows of cheap labour from the east. (Reuters, 27.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vähendamaks immigrantide voolu ELi piiridel, tegid mitu riiki ettepaneku luua liidu piiridest väljapoole põgenike vastuvõtukeskused, mis võimaldaksid välja selgitada õigustatud ning õigustamata asüülitaotlused. Ühtegi konkreetset ettepanekut ei ole veel tehtud, kuid idee kogub hoogu, pannes selle kriitikuid muretsema. Eelkõige kardetakse, et idee käivitumine võib vähendada migrantide õiguslikku kaitset. Itaalia on sel teemal juba pidanud läbirääkimisi Liibüaga, millelt EL kergitaks vastutasuks koostöö eest embargo. Balti riigid ja Austria on keskuste võimaliku asukohamaana välja pakkunud ka Ukrainat, kontrollimaks põgenike voolu Venemaalt. Selline võimalus on aga esile kutsunud Kiievi pahameele. Põgenike keskuste peamiste toetajate hulka kuuluvad Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia, selle vastu on aga Rootsi ja Prantsusmaa. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 1.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi EKi volinik Margot Wallström vastas EPi saadikute küsimustele. Volinik kinnitas, et EK ei hakka tegema propagandat põhiseadusliku leppe poolt, kui osades liikmesmaades dokumendi üle rahvahääletusi korraldatakse. “Seevastu hakkame me jagama objektiivset informatsiooni leppe sisu kohta,” ütles Wallström. Föderalistlikumad MEPid kritiseerisid sellist hoiakut. Samas rõhutas volinik, et põhiseaduse vastu ei hakka EKis keegi rääkima. (Mats Carlbom, Dagens Nyheter, 01.10)

Poola ajakirjandus

Ühe või teise riigi mõjukus ELi juhtimisel sõltub eeskätt selle rahvaarvust. Itaalia peaminister Silvio Berlusconi arvates peaks ühe või teise riigi mõjukuse määratlemisel arvestama ainult kodanike, mitte kõigi elanike arvu. Ettepanekut toetavad ka Poola ja Hispaania. Berliini seisukoht kõnealuses küsimuses on kriitiline, kuna immigrantide mittearvestamise korral “väheneks” Saksamaa elanikkond umbes seitsme miljoni võrra. Saksamaa suursaadik Brüsselis toonitas, et Saksamaa ei kavatse taolise modifikatsiooniga kunagi nõustuda ja võtab vajadusel arvesse ka Ladina-Ameerikas, Namiibias ja Kasahstanis elavate saksa emigrantide arvu. Poola valitsus soovib, et uus arvestussüsteem jõustuks juba 1. novembril. Juhul, kui nii kiireid muudatusi pole võimalik läbi suruda, taotleb Poola süsteemi jõustumist üheaegselt ELi konstitutsiooniga. (Jędrzej Bielecki ,Rzeczpospolita, 28.09)

Poolas töötab 55 – 64 aasta vanustest isikutest ainult iga viies naine ja kolmas mees. Mitte kuskil mujal ELis pole olukord viiekümnendates eluaastates inimeste tööhõives nii halb kui Poolas. EL on valmis Poolat probleemi lahendamisel aitama, esialgu ulatub toetus umbes 9 miljoni zlotini, millele järgnevad suuremad summad Brüsselist ja dotatsioonid riigieelarvest. Tööpuuduse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et tööandjad eelistavad palgata noori ja kogemusteta isikuid, kellele on võimalik vähem maksta, kuid oma rolli mängib ka vanemaealiste vähene kohanemisvõime uuenenud ühiskonnas. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 28.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Venemaa presidendi eriesindaja ELi suhete arendamise küsimustes Sergei Jastržembski avalduses öeldakse, et samaaegselt ELi ja Venemaa vahelise partnerlus- ja koostööleppe (PCA) ratifitseerimisega on Riigiduumal õigus teha eriavaldus kahe lahendamata probleemi oma monitooringu alla võtmisest, milleks on Kaliningradi transiit läbi Leedu ning venekeelse vähemuse olukord Lätis ja Eestis. (Interfax, 28.09)

Russian PM Mikhail Fradkov discussed mounting concern in Moscow about its Kaliningrad enclave with Dutch Deputy PM Gerrit Zalm, whose country holds the rotating EU presidency. The talks, aimed at preparing the EU-Russia summit to be held in The Hague November 11, also focused on trade, the fight against terrorism and Russia's plan to ratify the Kyoto Protocol. Fradkov voiced concern in Russia that Lithuania's membership of the EU has complicated transport links with the enclave. (Afp, 30.09)

Both Greece and Greek Cyprus have raised objections to the way breakaway Turkish Cypriots will take part in a meeting between officials from the EU and the Organization of the Islamic Conference (OIC) in Istanbul next week, officials said. (Afp, 29.09)

The Dutch EU presidency urged EU members to boycott a meeting with the Organisation of the Islamic Conference (OIC) after host nation Turkey insisted on inviting northern Cyprus as a state, which the bloc does not recognise. (Reuters, 30.09)

Turkey has scrapped talks in Istanbul next week between the EU and the Organisation of the Islamic Conference amid a row over the participation of Turkish Cypriot officials, a senior Turkish diplomat said. (Afp, 1.10)

The EU will set up reception points for migrants in five North African countries under a pilot project agreed by ministers , EU diplomats said. Without agreeing any details, EU justice and interior ministers backed proposals from the EC to launch the scheme in Tunisia, Morocco, Algeria, Mauritania and Libya. (Reuters, 1.10)

The EU considers the latest trade offer made by Latin America's Mercosur as insufficient given the importance of negotiations on forging a two-continent free trade area, the EC said. EU and Mercosur officials criticized each other's trade proposals, making an Oct. 31 deadline to create a transatlantic free trade area appear increasingly unrealistic. "I think that with this EU offer, it's going to be more difficult (to meet the deadline)," said Regis Arslanian, Brazil's chief negotiator for the trade talks. (Reuters, 30.09)

The EU banned four top Belarus officials from its territory in a protest over the unexplained disappearances of three opposition politicians and a journalist in 1999 and 2000, and the US said it would follow suit. (Reuters, 27.09)

EU foreign policy chief Javier Solana called on all citizens of Kosovo to take part in elections due next month which the Serb minority is threatening to boycott. "It is necessary to elect the government after it. All these are factors which should be fulfilled." He also warned that the debate on the final status of Kosovo could not begin until certain standards had been reached. (Afp, 28.09)

EU foreign policy chief Javier Solana cautiously welcomed calls for an international conference on Iraq, saying it could be a "positive" step although it remains unclear how soon it can be held. (Afp, 27.09)

The EC welcomed the approval by Russia's cabinet of the Kyoto Protocol, saying it is confident that it will be ratifed "in the coming weeks." The EU executive said Moscow's approval was a "huge success" in the international fight against climate change. (Afp, 30.09)

Rootsi ajakirjandus

Kui Prantsuse kaitseminister Michèle Alliot-Marie külastas oma Rootsi kolleegi Leni Björklundi, kasutasid nad erinevaid termineid ELi militaarkoostöö kohta. Alliot-Marie sõnul on suurepärane, et rajamisel on ühine ELi “kaitse”. Björklund aga rääkis Euroopa “kriisikäsitsemisvõimest”. “Me rajame kriisikäsitsusvõimet konfliktide jaoks väljaspool Euroopat. See tugevdab loomulikult koostööd ja aitab meie kaitsevõimetel opereerida koos. Kuid iga riik otsustab ise, millistest missioonidest ta osa võtab.” Alliot-Marie vastas omakorda: “Sõna võib varieeruda, kuid idee on sama. Keegi meist ei taha ühist Euroopa sõjaväge. Kuid meil on ühised huvid ja väärtused, ning me loome vahendeid enda kaitsmiseks ja kriiside lahendamiseks.” (Mats Carlbom, Dagens Nyheter, 28.09)

Soome ajakirjandus

Soome on oma suhteid Venemaaga pidanud headeks, mõnes valdkonnas suisa ainulaadseteks – piirivalveametkondade koostöö on olnud eeskujuks ülejäänud ELile. Seda üllatavam oli Venemaa saatkonna teise numbri Vjatšeslav Tutšini tõdemus Yleisradiole antud teleintervjuus, mille kohaselt on suhetes paljugi parandamisruumi. Diplomaat vihjas seejuures ka näiteks Soome käitumisele Beslani pantvangidraamaga seoses. Seletust antud seisukohale võib otsida Moskva pettumusest, kuna vastu ootusi ei saanud Soomest Venemaa eeskõnelejat ELis ja näiteks idanaabrile olulises viisaküsimuses on Soome jätkuvalt hoidnud märksa jäigemat positsiooni kui Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Kõigest hoolimata pole siiski mõtet näha dramaatilist muutust riikidevahelistes suhetes, Tutšini avaldus näib olevat osa laiemast läänemaailmale suunatud kampaaniast vastuseks Põhja-Kaukaasia sündmuste järel Venemaale osaks saanud kriitikale. (Pääkirjoitus, Turun Sanomat, 28.08)

Poola ajakirjandus

Poola endine välisminister Bronisław Geremek esitas EPle deklaratsiooniprojekti, milles meenutatakse NLi kallaletungi naaberriikidele Teise maailmasõja algul. Lisaks Geremekile kirjutasid projektile alla Leedu, Läti ja Eesti esindajad. Dokumendi autorite ühise veendumuse kohaselt saab tulevikku üles ehitada vaid siis, kui suudetakse teadvustada kahekümnenda sajandi ajaloolist tõde. “Esimesed reaktsioonid olid väga positiivsed,” ütles Geremek, kelle sõnul ei teadvustata Lääne–Euroopas paraku kuigi adekvaatselt Kesk–Euroopa kaotusi. Seega on uute liikmesriikide võimaluseks ja ühtlasi kohustuseks esile tõsta olulisi fakte oma ajaloost. Deklaratsioonile on Geremeki kõrval alla kirjutanud Vytautas Landsbergis, Toomas-Hendrik Ilves ja Valdis Dambrovskis. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 2.10)

“Mul pole kavatsust muuta poliitikat Venemaa suhtes,” ütles kantsler Gerhard Schröder, tõrjudes ühtlasi süüdistusi, nagu pooldaks ta Putini “tsaristlikku absolutismi” ja ei kritiseerivat inimõiguste rikkumist Tšetšeenias. Ajalehele Süddeutsche Zeitung tehtud avalduses väitis Schröder, et tunnistab Vene presidendi poliitikas teatud vajakajäämisi, ent usaldab üldjoontes tema poliitikat. “Tunnistades Venemaa tähtsust Saksamaa ja Euroopa suhtes, on see õige tee,” ütles liidukantsler. Schröder ei varjanud, et tema valitsuse seisukohta mõjutab ka Saksamaa sõltuvus Venemaa energiasüsteemist. Kui praegu kasutab 30% Saksamaa majandussüsteemist vene gaasi, siis rajatava gaasijuhtmega seoses suureneb Venemaa osakaal lähiaastatel 40%-ni. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 4.10)

Laienemine

Enamik tunnustatud ELi-alaseid teadlasi toetavad EKi ametlikku seisukohta, et strateegilised eelised Türgi liitumisel kaaluvad üles sellest tuleneva kahju. Jyllands-Posten vaatleb müüte ja reaalsust seoses debatiga Türgi ELiga liitumise üle. 1) Kardetakse laialdast odava tööjõu sisserännet. Kogemus seniste laienemiste põhjalt näitab aga, et sisseränne uusliikmetest on minimaalne, ning ka türklastele võib sätestada üleminekureeglid. 2) Türgi läheb kalliks maksma suurte toetuste tõttu. Samas enne Türgi liitumist viiakse ilmselt läbi põllumajandusreform, mis kärbib toetuste mahtu ELi põllumeestele. Ning kalli hinna kaaluvad üles poliitilised ja majanduslikud eelised, mis Türgi ELi tulevikule annab. Siiski tähendab Türgi liitumine olulisi kulutusi ELi eelarvest. 3) ELi piir laieneb maailma kõige rahutuma piirkonnani – Lähis-Itta. Türgi liitumisega “impordib” EL endale hulga probleeme, samas “ekspordib” stabiilsust ja heaolu, mis teeb islami terroristide jaoks keeruliseks põhjendada oma Euroopa-vastast püha sõda. Kriitikud aga ei näe Türgi formaalseks liikmelisuseks põhjust, pooldades tõhustatud koostööd Lähis-Ida riikidega üldiselt. 4) Kust läheb piir? Austria EKi volinik Franz Fischleri arvates avatakse Türgi vastuvõtmisega Pandora laegas – kuidas öelda ära Armeeniale, Gruusiale, Ukrainale või Venemaale? EL peab otsustama, kas laienemisele seatakse kindel piir. 5) Islam ei ühildu Euroopa demokraatliku kultuuriga. Hoolimata mitmetest reformidest demokraatia suunas on Türgi seadused siiski religioosse iseloomuga, mis põhjustab ilmselt probleeme. 6) ELi poliitiline masinavärk ei ole võimeline niivõrd suurt riiki hõlmama; Türgi liitumine peataks integratsiooniprotsessi. Teisest küljest areneb EL kas Türgiga või Türgita paindlikumas suunas, kus erinevad riigid võivad valida, millistes valdkondades nad tihedama koostööga kaasa lähevad, ja millistes mitte. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 3.10)

Soome ajakirjandus

Hoolimata neli aastakümmet kestnud pingutustest ei ole liitumisläbirääkimiste alustamine Türgiga iseenesestmõistetav. Kuigi seadusandlust on pidevalt euroopalikumaks muudetud, on Türgis jätkuvalt palju sellist, mis ei haaku läänelike inimõiguste ning võrdõiguslikkuse põhimõtetega – alates kurdide olukorrast kuni niinimetatud aumõrvade sooritajate leebe kohtlemise ning politseivägivallani. Türgi seisund on juba ajalooliselt olnud kahetahuline, olles küll ilmaliku, ent siiski islamimaana Euroopast eemalseisev ning samal ajal lahutamatu osa Lõuna-Euroopa argipäevast. Türgi pürgimine ELi liikmeks lähtub eelkõige majanduslikest kaalutlustest. (Pääkirjoitus, Turun Sanomat, 27.09)

Türgi võimalikku liikmelisust käsitledes peab arvestama aastasadade jooksul tekkinud eelarvamustega, on nad siis põhjendatud või mitte. Valitsuste reaalpoliitkale tuginevates seisukohtades on valmisolekut liitumiseks lihtsam deklareerida kui rahva arvamust muuta. Pooldajad loodavad rohkearvulise odava tööjõuga Türgi näol leida rohtu Hiina sündroomi vastu, majanduslik heaolu aitaks ka vähendada Türgist lähtuvat migratsioonisurvet Euroopale. Samuti oleks liitumine garantiiks riigi jätkuvale demokratiseerumisele. Samas 70 miljonilise Türgi liitumine muudaks radikaalselt senist sisemist jõudude vahekorda ning tooks kaasa vajaduse vaadata ümber ELi struktuur ja põhiseaduslik leping (Esko Antola, Turun Sanomat, 29.09)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Incoming European Industry Commissioner Günter Verheugen said that tax competition in the EU was useful, and the idea that low taxes created a form of "social dumping" was a myth. (Reuters, 30.09)

Hungary's PM Ferenc Gyurcsany said he would keep up the drive for euro adoption by 2010, create jobs and help the poor. (Reuters, 29.09)

Annualized inflation in the 12-nation eurozone slowed slightly in September to 2.2 %, from 2.3 % in August, despite the record surge in oil prices, Eurostat said. The European Central Bank (ECB) defines price stability as inflation which is close to but slightly below 2.0 %. (Afp, 30.09)

The eurozone business confidence index measuring sentiment among business leaders fell by 0.03 points in September after a fall of 0.05 points in August to 0.48 points, the EC said. (Afp, 30.09)

The EC said it was standing by its eurozone economic growth forecast for 2004 of about 2 %, but was "more prudent" regarding 2005. (Afp, 29.09)

The EC said it might consider suspending cohesion funds to Greece because of massive revisions to its budget deficit data. However, EU rules on cohesion funds say such financial assistance can be suspended if recipients flout fiscal rules. (Reuters, 29.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Samal ajal kui Prantsuse valitsus püüab takistada ettevõtete liikumist välismaale, näitavad mitmed uuringud fenomeni suhtelisust. See temaatika on saanud parempoolsete ja vasakpoolsete erimeelsuste tallermaaks, samuti eristuvad selles küsimuses ELi põhiseadusliku leppe pooldajad ja vastased. Paradoksaalsel moel tuntakse seda fenomeni veel halvasti, ta on raskesti mõõdetav ja mitte alati seotud Prantsuse ettevõtete suure maksukoormusega. Maksuamet teatab, et ettevõtted on tööjõu hinnale palju tundlikumad kui maksustamisele; seevastu Ernst&Youngi uurimus tõstab oluliste teguritena esile infrastruktuuri kvaliteeti ning ettevõtete õiguslik-administratiivse keskkonna stabiilsust. Ernst&Young tuletab meelde, et EL oli 2003. aastal kõige edumeelsem piirkond välisinvesteeringute osas. Riikidest tuleb esile tõsta Suurbritanniat ja Prantsusmaad. Teisalt ennustab näiteks Forrester Reasearch, et kümnekonna aasta pärast on Euroopa jäänud ilma enam kui 1,2 miljonist töökohast, seda eelkõige informaatika ja teenuste osas. ÜRO majandus- ja arengukonverents (CNUCED) soovitab paljude analüütikute poolt vältimatuks nimetatud protsessi peatamise asemel investeerida tööjõu ettevalmistusse. (Rémi Barroux, Claire Guélaud, Le Monde, 1.10)

Poola ajakirjandus

Äsjane Maailmapanga analüüs majanduskliima kohta Poolas oli tunduvalt positiivsem kui möödunud aastal. Siiski on vanad probleemid endiselt päevakorral, sealhulgas ettevõtja positsiooni nõrgestavad bürokraatlikud liialdused ja kuude- ning aastatepikkused ooteperioodid kohtutes. Mõistagi võib probleemidele leida ühe- või teistsuguse põhjuse, kuid tõenäoliselt on oluliseks põhjuseks ka vähene juhindumine Poola väikeste ja edukate naaberriikide kogemustest. (Halina Bińczak, Rzeczpospolita, 25.09)

Poolal läheb euro kehtestamisega ilmselt kauem aega kui teistel Kesk–Euroopa riikidel. Vastupidiselt Leedule, Eestile ja Sloveeniale, kes liituvad eurotsooniga juba pooleteise aasta pärast, on Poolal viimase Eurostati analüüsi kohaselt eurole üleminekuks enne 2011. aastat vähe võimalusi. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 2.10)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Six NATO countries have committed themselves to providing permanent air cover over the Atlantic alliance's three ex-Soviet Baltic states until 2006, an official said. Britain has agreed to take the first six-month slot from October, followed by Norway, the Netherlands, Germany, the United States and Poland, said the official requesting anonymity. (Afp, 28.09)

Kuus NATO liikmesriiki kohustusid kindlustama Balti riikide õhuturbe kuni 2006 aastani. (Interfax, 30.09)

NATO added final reinforcements on Friday to its Afghan security force as part of international efforts to safeguard the landmark Oct. 9 presidential election from escalating violence. NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said the last of over two thousand extra troops had arrived to bring its total strength to 9,000. They add to the 18,000-strong U.S.-led force and some 13,000 soldiers in the Afghan National Army. (Reuters, 1.10)

Croatia will not join NATO until a fugitive general wanted by the UN war crimes tribunal is brought to justice, the Croatian ambassador to the alliance told a local daily. (Afp, 3.10)

European countries came under fire in the US Congress for not supplying enough troops to beef up security in Afghanistan ahead of crucial presidential polls in that insurgency-hit nation. Tom Lantos, a Democratic party representative from the San Francisco area, attacked "the freeloading and sheer hypocrisy of some of our European allies" while noting the "pitifully" small NATO contingent in Afghanistan. (Afp, 29.09)

The German army is planning to build a new military camp south of Kabul to boost security ahead of Afghanistan's general elections set for early 2005, a German defense ministry spokesman said. (Afp, 25.09)

The EU was warned it is not doing enough to stop weapons from falling into the wrong hands, by campaigners who claim there are "major loopholes" in EU arms sales rules. A coalition of 55 European non-governmental organizations (NGOs) said the EU's Code of Conduct on Arms Exports "must be strengthened without delay." (Afp, 30.09)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO valvab rahu Kosovos, üritab seda teha Afganistanis, Iraagis on olukord keerulisem. Alliansi esindajad arutavad Iraagi-missiooni laiendamist; on selge, et ka ühenduse siseselt leidub ideele vastaseid. Põhjused eriarvamuseks on lihtsad: hukkunute arvu pidev kasv ning riigis valitsev kaos. NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer on tuliselt ühenduse Iraagis viibimise poolt: ”Kõik liitlased saavad aru, et rahvusvaheline avalikkus ei saa endale kaotust Iraagis lubada”. Alliansi juht rõhutab, et NATOl pole ei soovi ega tähendust olla maailma sandarm, kuid kui NATO huvid seda nõuavad, siis tegutsetakse. Vastasleeri argumendid on sama kõlavad – pea iga suurema kriisi lahendamise järel sõjalise sekkumise läbi on järgnenud tsiviilühiskonna kollaps. (James Graff, Time, 27.09)

Taani ajakirjandus

Terrorism elab tähelepanust, mitte rahast. Pantvangide võtmine terroristide poolt paneb lääneriigid proovile – kas nad jäävad kindlaks põhimõttele, et terroristidega ei räägita läbi ega maksta lunaraha. Kuid pantvangide võtmine ei lõpe isegi siis kui terroristidele ei maksta kunagi ühtegi dollarit ega eurot. Nende eesmärk on demonstreerida oma viha okupatsioonivägede vastu ja äratada võimalikult palju tähelepanu, et kaasata uusi fanaatikuid oma ridadesse. Seega terroristid elavad tähelepanust ja meie hirmust, ning meedias näidatavad pantvangide hukkamiste pildid aitavad neile kaasa. Loomulikult ei saa taganeda infovabaduse põhimõttest, kuid juba on saanud normiks, et meediaväljaanded hukkamiste pilte ei avalda. (Juhtkiri, Politiken, 30.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Poland and Estonia urged the EU to adopt a common front towards Russia to promote democracy in their giant eastern neighbour. "We believe that the EU should act as a union, this is the only way to support democratic development in Russia," Estonian PM Juhan Parts said. (Afp, 29.09)

Skandaalse Lihula mälestusmärgi püstitamise eestvedaja Lihula vallavanem Tiit Madissoni vastu algatatud kriminaalasi lõpetati kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Kriminaalasi algatati eraisik Neeme Brusi avalduse alusel, kelle arvates kahjustas ausammas Eesti riiki. (Interfax, 27.09)

Venemaa välisministeeriumi avalduses märgitakse, et inimõiguste olukord Lätis ja Eestis ei vasta kaugeltki rahvusvahelistele standarditele. (RIA-Novosti, 28.09)

Väikesearvuline meeleavaldus nõudis Tallinnas asuva sõdur-vabastaja monumendi mahavõtmist, osalejad kandsid loosungeid “Häbi pronksist punaarmeelasele” ja “Minu isa oli talumees, mitte fašist” ning korjasid allkirju okupatsioonirežiimide sõdureid kujutavate mälestusmärkide mahavõtmist ette nägeva seaduseelnõu algatamise toetuseks. Punasõduri mälestusmärgile kinnitati suuremõõtmeline loosung tekstiga ““Vabastamine” – represseeritud 200 600 inimest, neist hukatud 52 900”. (Interfax, 28.09)

Tartu Ülikooli semiootikute poolt läbi viidud ekspertiisi põhjal saab väita, et Lihula ausammas provotseerib konflikti Eesti ühiskonnas ning ausamba kompositsioon kannab endas propagandistliku kunsti pitserit. Ebaõnnestunud oli ka asukohavalik – vahetult nõukogude mälestusmärgi läheduses. (Interfax, 30.09)

Rootsi ajakirjandus

Sidemed Venemaa ja kolme Baltimaa vahel pole ammu nii jahedad olnud kui käesoleval perioodil. Taas kord on peamiseks teemaks ajalugu. Moskva pole kunagi tunnistanud Baltimaade okupeerimist, pidades nende kuulumist NLi 50 aasta vältel täiesti seaduslikuks. Seetõttu nõuab Föderatsiooninõukogu arvestust Baltimaade võlgade kohta, mis tulenevad NLi keskvõimu poolt viie kümnendi jooksul tehtud investeeringutest kolme liiduvabariigi majandusse. Siiani pole nõukogu initsiatiiv suurt vastukaja põhjustanud – ilmselt seetõttu, et tegemist on puhtalt poliitilise mänguga Venemaa poolt. Keegi ei kujuta ette, et Baltimaad peaksid maksma hakkama. Kuidas maailm reageeriks, kui Saksamaa nõuaks Poolalt hüvitust näiteks Auschwitzi rajatud ehitiste eest? Järgmisena peaksid Baltimaade elanikud ehk maksma ka Siberisse küüditatute rongipiletite eest. (Michael Winiarski, Dagens Nyheter, 3.10)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti Raudtee juhatuse esimees Riivo Sinijärv lükkas ümber väited, nagu plaaniks ettevõte streikivate vedurijuhtide asendamiseks vene raudteelaste värbamist.(RIA-Novosti, 26.09)

USA ajakirjandus

Venemaa koob Ida-Euroopa umber energiavõrku. Moskva eesmärgiks on säilitada ning isegi laiendada oma haaret Ida-Euroopa ja Balti riikide energiavarustajana. Tänu Gazpromile, loodusliku gaasi monopoolsele tarnijale, on Venemaa oma energiaturu kontrollivõrku laiendanud Läänemere ääres asuvast Eestist kuni Musta mere äärse Bulgaariani. Selle sammu üheks sihiks on sissetung Lääne-Euroopa turule Ida-Euroopa tagaukse kaudu. Teisalt takistab Venemaa aga suurt hulka Ida-Euroopa riike oma gaasi- ja naftatarnijate võrku laiendamast. (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 1.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eelmisel aastal küündisid Eestis otsesed välisinvesteeringud 756 miljoni euroni, mis moodustab pea 10% Eesti 8 miljardi euro suurusest SKPst. See tähendab, et väliskapital on selle Balti riigi majanduse seisukohalt ülioluline. Ei ole juhuslik, et otseste välisinvesteeringute maht on alates 1999. aastast pea kolm korda suurenenud. Alates jaanuarist 2000 ei maksusta Eesti reinvesteeritud tulu. Näha on, et süsteem töötab – eelmisel aastal reinvesteeriti 45% ettevõtetest saadavast kasumist. Rahandusminister Taavi Veskimägi nõunik Erki Uustalu sõnul võib Eesti alates "null-maksu” sisseviimisest end vaid õnnitleda taolise meetme käikulaskmise eest. Alates 2000. aastast ei ole Eesti majanduskasv langenud alla 5% aastas. Kuigi prantslastele näivad taolised meetmed kangesti "fiskaalse dumpinguna", siis Tallinnas ei taha sellest keegi midagi kuulda. Rahandusministeeriumi peaanalüütik Andrus Säälik sõnab, et kui Brüssel sunnib Eestit valima struktuurifondide ja oma fiskaalpoliitika vahel, siis valitakse viimane. (Jean-Pierre Frigo, La Tribune, 27.09)

Soome ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul on Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarcozy kriitika Eesti maksusüsteemi aadressil riigi enda majandusprobleemide peegeldus ning võrreldav Moskvast lähtuvate süüdistustega inimõiguste rikkumise osas. Ühendus peab looma ettevõtlust soosiva majanduskliima, et tagada oma konkurentsivõime. (Turun Sanomat, 30.09)

Eesti majandusministeerium ja Saaremaa Laevakompanii jõudsid kokkuleppele Saaremaa ja mandri vahelise praamiliikluse jätkumise osas. Riik doteerib liini 4,8 miljoni krooniga, mis on ca 2 miljonit vähem kui laevakompanii poolt küsitu. Kaheaastase lepingu lõppedes seisab ees uus vähempakkumine liinile teenusepakkuja leidmiseks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.09)

Varia

Uudisteagentuurid

In Estonia, the spread of HIV has been strongly related to intravenous drug addicts. According to newly published reports there are at least 10,000 such addicts in the country. But worryingly, it is now affecting the general population. Most of the money used to combat the spread of HIV/AIDS comes from international organisations, while the Estonian government this year only allocated half of the funds it had promised. (Afp, 3.10)

Survivors and families of the sinking of the Estonia car ferry in the Baltic Sea marked the 10th anniversary of the tragedy, calling for a new investigation into the cause of Europe's worst post-war maritime disaster. Ceremonies were held in Sweden, Finland and Estonia, the countries hardest hit by the catastrophe that claimed victims from 17 different nations. (Afp, 28.09, Reuters, 27.09)

Ten years after the Estonia ferry sank in Europe's worst maritime disaster since WW II, passengers crossing the Baltic may still be at risk, say Swedish lawmakers who want a new inquiry. (Reuters, 27.09)

Eestis meenutati 10 aasta eest parvlaev Estonial hukkunuid pärgadeasetamisega hukkunute mälestusmärgile Rannavärava mäel Tallinnas, tseremoonial osales ka president Arnold Rüütel. (Interfax, 28.09)

Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalov avaldas tänu 35 aasta jooksul kindral-feldmarssal Mihhail Barclay de Tolly mausoleumi käekäigu eest hoolt kandnud Eesti kodanik Vilve Treesile. (Interfax, 29.09)

Eestis, Saaremaal avatakse mälestustahvel 1944 a. sügisel Sõrves peetud lahingutes hukkunud Saksa sõduritele. Avamise taga seisab Saksamaal tegutsev ajaloolis-kultuuriline ühendus “Ösel 1941-1944”. (Interfax, 1.10)

USA ajakirjandus

Ateenas toimunud paraolümpiamängudele jätsid jälje dopinguskandaalid. Eestit esindanud tõstja Aleksander Koroljov oli üks seitsmest keelatud ainetega patustamise eest diskvalifitseeritud invasportlasest ning nüüd seisab ta silmitsi kaheaastase võistluskeeluga. (The Washington Post, 27.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kümme aastat tagasi ööl vastu 28. septembrit uppus Läänemerel reisiparvlaev Estonia. Tegemist on Euroopa kõige ohvriterohkema laevaõnnetuse pärast 1945. aastat, lisaks ripub Estonia huku põhjuste kohal ikka veel küsimärke. 70st eri rahvusest ohvrite mälestamine ei varjuta aga poleemikat ametliku uurimiskomisjoni lõppjärelduste kohta, mis ikka aeg-ajalt esile kerkib, seda eriti Rootsis. Õnnetuse peamine põhjus näib lasuvat vöörivisiiri vigases kinnituses. Peamiseks süüdlaseks peetakse üht Saksa laevaehitustehast, mis konstrueeris laeva 1979. aastal. Kuid 1200 õnnetuse ohvrite lähedast on alustanud kohtuteed prantsuse ettevõtte Veritas vastu, mis kontrollis 1994. aastal kaks korda laeva tehnilist seisukorda. (Dernières Nouvelles d'Alsace, 28.09)

Reisiparvlaev Estonia hukkumine tormisel Läänemerel kümme aastat tagasi tekitab siiani küsitavusi. Viis Rootsi parlamendisaadikut, kes esindavad kõik erinevaid poliitilisi parteisid nõuavad laevahuku põhjuste uut uurimist. Nende sõnul on aeg tõsta draamalt saladuste loor vältimaks selle kordumist. Laevahuku uurimise ametlik komisjon tegi oma lõppjäreldused 1997. aastal jõudes järeldusele, et õnnetuse põhjustas vöörvisiiri purunemine tormis. Kritiseerides raporti ebaselgust kerkis päevavalgele rida võimalikke versioone õnnetuse põhjuste kohta, mille hulgas esines ka Vene salateenistuste vastutöötamine relvatranspordile USAsse. (L'Express, 27.09)

Rootsi ajakirjandus

Kümme aastat peale Estonia katastroofi on palju muutunud – eestlastes on rohkem eneseusku, riik on nüüd nii ELi kui NATO liige. Läänemeri on ümbritsetud stabiilsete demokraatiatega (erandiks vaid Venemaa). Estonia oli sümboliks vastiseseisvunud Eesti püüdlustele Läände, kuid laeva uppumine ei viinud endaga kaasa lootust nagu kümme aastat hiljem võib märkida. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 28.09)

Taani ajakirjandus

Estonia katastroofi mälestati kümne aasta möödumise puhul mitmes Põhjala linnas. Eestis asetas president Arnold Rüütel pärja Estonia monumendi juurde. Samal ajal nõuavad hukkunute omaksed täiendavat uurimust laevahuku põhjuste kohta. Ühtegi isikut ega ettevõtet pole siiani õnnetuse eest vastutavaks tunnistatud. (Kristina Olsson, Politiken, 29.09)

Norra ajakirjandus

Artikkel Estonia katastroofis hukkunud norralasest Kerstin Jonssonist. Isegi 10 aastat hiljem tekitab õnnetuse põhjus paljudes küsimusi. Eesti, Soome ja Rootsi valitsused on uute uuringute vastu. Kerstin Jonssoni lapselaps Arne Jonsson ei usu, et tegemist oli õnnetusega. Ta on veendunud, et tegu oli atentaadiga ning Estoniat kasutati salajase informatsiooni transportimiseks Venemaa ja USA vahel. (Henrik Width, Aftenposten, 28.09)

Soome ajakirjandus

Estonia katastroof tõi endaga kaasa rangemad turvanõuded, koolituse ja tehnikauuendused. Ent Soomes puudub siiani pikalt jutuks olnud avariiolukordade register, mida analüüsides oleks olnud võimalik leida praegu isegi mitteaimatavate ohuolukordade algmeid. Reisipraamide põhiline probleem aga on jätkuvalt endine – pikk, avatud ja liigendamata autodekk. Mis juhtub laevaga, kui sellisesse ruumi satub vesi, näitas 10 aasta tagune õnnetus. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 28.09)

Estonia hukku põhjuseid uurinud ametliku komisjoni Soome-poolsed liikmed Tuomo Kappinen ja Kari Lehtola ei näe põhjust ümber vaadata komisjoni lõppraportit. Rootsis laevahuku uut uurimist soovivale väikesearvulisele ent häälekale grupile on taolise nõudmise esitamine osa jätkuvast leinast, arvavad soomlased. 1997. aastal avalikustatud raportis ei ole kriitikud suutnud osutada ühelegi konkreetsele veale või põhjendamata järeldusele. Karppinen täiendaks võimalusel Estonia merekõlbulikuks tunnistanud lõiku täpsustusega, “merekõlbulik formaalselt ja tolleaegsetele teadmistele toetudes”. Lehtola arvates oleks aga pidanud rohkem arvestama laevalt pääsenute ütlustega. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 28.09)

Soome merevalvekeskuses töötav pinnaltpäästja Esa Kujala meenutab 10 aasta tagust katastroofiööd, kui uppus Estonia. Põhja poolt appi kutsutuna jõudis tema päästekopter sündmuskohale peale kella nelja öösel ning meeskonnal ei õnnestunud elusana leida ühtegi veesolijat. Taastumisperioodi peale õnnetusjuhtumit ei järgnenud, töö jätkus rutiinselt. Esa Kujala sõnul adus ta just noil päevil inimese tühisust ja võimetust looduse ees. (Heidi Hietala, Kaleva, 28.09)

Sünnimaalt Eestist läbi Saksamaa ja Rootsi oma eluteega Soome jõudnud Turu ülikooli professor Ilmar Talve elulugu näeb ilmavalgust ka soome keeles. Autor, kes jõudis teenida nelja riigi armees, soovib anda edasi Teise maailmasõja päevil Eestist pagema sunnitud inimeste saatust ja vaatenurka elule, mida ka tema isamaale jäänud eakaaslased teinekord valesti mõistsid. Raamat on uusim pikast nimekirjast Ilmar Talve sulest ilmunud teostest, millistest eelmisena leidis avaldamist mahukas Eesti Kultuurilugu. (Risto Laine, Turun Sanomat, 01.10)

Iirimaa ajakirjandus

Euroopa rahuaja suurimas merekatastroofis parvlaeval Estonia hukkus kümme aastat tagasi 852 inimest. Kurba päeva meenutati Rootsis, Soomes ja Eestis. 1997. aastal koostatud lõppraporti järgi lebavad merepõhjas 750 inimese surnukehad, 270leheküljeline dokument sedastab pääsenute arvuks 137. Möödunud kümme aastat pole toonud selgust õnnetuse tekkepõhjuste kohta, viimati valas õli tulle Eesti avalik-õiguslikus televisioonis avaldatud ameeriklasest ärimehe Gregg Bemise väide laeval toimunud võimalikust plahvatusest. (Daniel McLaughlin, The Irish Times, 29.09)

Poola ajakirjandus

Varssavi Kaasaegse Kunsti Keskuse kinos näidatakse eesti animafilme, mida peetakse maailma parimaiks. Aasta jooksul on selles riigis loodud kaheksa animafilmi, mille eelarve on sama, mis täispikkadel mängufilmidel. Eesti investeerib sellesse kinematograafiaharusse, kuna kõiki sealseid animafilme saadab rahvusvahelistel festivalidel edu. Tuntud joonisfilmide produtseerimisega tegelev stuudio “Joonisfilm”, mis asutati 1970.-ndatel aastatel Rein Raua initsiatiivil, on “talentide sepikoda”. Seal loodi muuhulgas Priit Pärna kultusfilm “Porgandite öö”. Poolas näidatakse ka selle režissööri uusimat filmi “Karl ja Marilyn”. (Rzeczpospolita, 30.09)