Nädal välismeedias 20.-26. september

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

The incoming EC chief José Manuel Barroso appealed to Europeans to approve the EU constitution and not to let debate on the treaty sink into party political squabbles. (Reuters, 22.09)

The rejection by several states of the EU constitution would sound the death knell for the project of a political Europe, outgoing Commission President Romano Prodi said. "If the constitution is rejected by one state, we'll see what we can do. If several states reject it, that would be a tragedy. A mortal crisis for the project of a political Europe," Prodi told France's La Croix daily. (Reuters, 24.09)

France's former PM Lionel Jospin urged a vote in favour at a referendum on EU constitution planned for next year. Jospin said that though the constitution was not perfect, it was an "acceptable compromise," and to reject it would weaken Europe and isolate France. (Afp, 22.09)

Suurbritannia ajakirjandus

EL on samm-sammult oma piire ja tegevust laiendanud, nii et praeguse vormi juures on raske ette kujutada tagasihoidlikku söe ja terase ühendust 1950ndatel. Kas EL tahab saada “Euroopa Ühendriikideks”, on iseküsimus, kuid juba praegu on tuvastatavad mitmed riigile omased jooned: rahaühik, keskpank, parlament, avalik sektor, ülemkohus, sõjaväeline jõud, diplomaatiline korpus, isegi lipp ja hümn. Seni on kõike õnnestunud saavutada suurema opositsiooni tekkimiseta. Pea poolsajand asutamisest, jääb ELi pooldajate hulk siiski suhteliselt tagasihoidlikuks. Hiljutise Eurobaromeetri järgi on ühendusest positiivne kuvand vaid 43%, vastupidisel arvamusel on 21% ELi kodanikest. Euroliidu arengu suhteski on inimesed erinevalt meelestatud. Ehkki liit on foorum Euroopa maade koostööks, säilitades samaaegselt iga maa identiteedi ja demokraatia, on liikvel seisukoht, mille järgi on ELi liiga kiire areng põhjustanud paljudes kartust kaotada “oma nägu”. Viimase seigaga seostub viimasel ajal taas aktualiseerunud immigratsiooniküsimus. Näiteks vastuseis Türgi liitumisele ELiga baseerub mitmete riikide hirmul tulevase võimaliku sisserändajate laine ees. (The Economist, 24.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika koordinaator Javier Solana arvates ei ole ELis eriarvamusi Tšetšeenia probleemi suhtes. Prioriteediks jääb konflikti rahumeelne lahendamine. EL järgib tähelepanelikult regioonis toimuvat ning Venemaa lähedase partnerina on EL valmis andma selleks oma positiivset panust. (Interfax, 27.09)

Giving Germany a permanent seat on the UN Security Council would divide the EU, the German head of the EP’s majority centre-right bloc warned. "What we need is a European solution," Hans-Gert Pöttering said in an interview with DeutschlandRadio. He said Germany would not be able to speak at the council in the name of all of Europe. "That is a mistaken evaluation. Not a single European problem will be resolved" if Germany is given a permanent seat, he said. (Afp, 22.09)

Norway is keen to contribute to a rapid intervention force which the EU is planning to put together by 2007, the government said. "We have a real interest in participating" in the so-called battle groups, Defense Minister Kristin Krohn Devold told Norwegian public broadcaster NRK, adding however that Norway's contribution would be "small". (Afp, 20.09)

The EU called on Iran to comply with the U.N. nuclear watchdog's demand that it suspend all activities connected with uranium enrichment, a process that can be used to develop atomic weapons. (Reuters, 20.09)

European countries trying to persuade Iran to abandon its uranium enrichment programme are losing patience with Tehran and may soon be ready to support U.S. demands for tougher action, diplomats say. (Reuters, 24.09)

European armies could be made to buy their socks and canteen food on the open market, but not their tanks and guns, under new proposals unveiled by the EU's executive arm. The EC said the EU's 30-billion-euro military procurement industry remains one of the last bastions of protection in the bloc's internal market, being exempt from laws on free competition. (Afp, 23.09)

EU officials agreed to lift the bloc's arms embargo on Libya after pressure from Italy which wants to help the North African country tackle illegal migrants, an EU diplomatic source said. (Reuters, 22.09)

USA ajakirjandus

Saksamaa ja Itaalia propageerivad jõuliselt ideed luua Põhja-Aafrikasse potentsiaalsetele ELi immigrantidele keskused. Selle vastu on aga teravalt sõna võtnud nii teised ELi riigid kui ÜRO. Idee pooldajate hulka kuuluvad veel näiteks Austria, Itaalia ja Suurbritannia; Prantsusmaa ning Rootsi on vastaste leeris, Hispaania aga kahevahel. Itaalia nõudis möödunud aastal Liibüalt karmimate meetmete tarvitusele võtmist, et vähendada illegaalsete põgenike või varjupaigataotlejate arvu, kelle sihtpunkt on Euroopa. (Judy Dempsey, International Herald Tribune, 24.09)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa välispoliitika viskleb juba seitsmendat aastat auahnete ambitsioonide ja reaalpoliitiliste võimaluste vahel ning lõpetab ikka jälle surnud punktis. Serbia-Montenegro ja Kosovo küsimuses on EL läbipõrunud, kuid ei taha seda tunnistada. Mis saab veel siis, kui ELi kaitsejõud aasta lõpus Bosnia ja Hertsegovina üle võtavad? Mitte ainult 25 liikmesriigiriigi vahel, vaid ka ELi struktuuride siseselt kõlab täielik kakofoonia. EK seab ühtesid ning Ministrite Nõukogu teisi prioriteete. Sudaani probleem paljastas ELi välispoliitika absurdse olemuse eriti ilmekalt – hirmust, et pärast sõnu ei suudeta tegusid korda saata (milleks ähvardada, kui ei suudeta tegutseda?), jäetakse hoopiski kõik tegemata. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 13.09)

Laienemine

Uudisteagentuurid

EC chief-in-waiting Jose Manuel Barroso said that Turkey has yet to meet the criteria for joining the EU. "We think that Turkey has made progress, but at the present time it does not yet fully meet the criteria for adhesion to the EU." (Afp, Reuters, 22.09)

Turkey's bid to join the EU was back on course after PM Tayyip Erdogan backed down in a row with the bloc over attempts to ban adultery in his Muslim nation. The EC all but guaranteed Erdogan that its crucial report on Turkey's readiness to start accession talks, due on Oct. 6, would now be positive. (Reuters, 23.09)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen expressed satisfaction at Turkey's reform progress, saying there were "no more obstacles" on the table after talks with the country's leader. "We have been able to find solutions for the remaining outstanding problems," Verheugen reporters at a joint press conference with PM Recep Tayyip Erdogan after an hour of talks at a Brussels hotel. (Afp, 23.09)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said the EU and Turkey had resolved a row over penal code reforms and signalled he would give Ankara the green light for entry talks next month. (Reuters, 23.09)

José Manuel Barroso, EC chief-in-waiting, said the EU should send Turkey a positive signal on its chances of joining the bloc, as long as Ankara meets the necessary criteria. "I think it is important to keep our credibility. If we said that Turkey could become a member or could (start) negotiating with us if they fulfilled certain criteria, I think now we should give a positive signal," Barroso said. (Afp, 24.09)

Italy would like to see Turkey join the EU and believes membership negotiations should begin as early as December, Italian FM Franco Frattini told a German newspaper. "Italy hopes that the heads of state and government chiefs of the EU will decide in December in favour of Turkey joining," Frattini said. (Afp, 21.09)

Denying the Turks accession to the EU would be "an injustice" since Turkey, as a key member of NATO, has helped ensure European security for the past 50 years, Bulgarian PM Simeon Saxe-Coburg said in interview. He told the Spanish daily El Pais: "To reject them would be an injustice. The issue is whether they meet the accession criteria." (Afp, 26.09)

A leading European lawmaker lashed out at comments by EU enlargement chief Günter Verheugen that there is no systematic torture in the vast Muslim country, which is bidding to join the EU. Hans-Gert Pöttering, known to be against Turkey's hopes of joining the EU, took issue with the remarks made by Verheugen after talks with visiting Turkish PM Recep Tayyip Erdogan. (Afp; 24.09)

Romania is battling to convince the EU it will be ready to join the bloc on schedule in 2007 despite questions on a number of issues and notably whether it has a functioning market economy. "Our expectation is to finalize this year all chapters of negotiations," Bucharest's chief negotiator for EU membership Vasile Puscas said. (Afp, 26.09)

USA ajakirjandus

Kui nädal on poliitikas pikk aeg, siis järgmised kaks näivad igavikuna neile, kes ootavad EKi arvamust Türgi liitumisavalduse kohta. EL ootab ühinemisest huvitatud riikidelt palvet, kuid paluja rolliga Türgi meelsasti ei lepiks. Fakt on see, et Türgi on ellu viinud reforme ELiga ühinemise kriteeriumite täitmiseks. Kas möödunud nädala Türgi-poolne selgroo olemasolu demonstreerimine oli vabaduseihalejate usalduse võitmise katse, selgub 14 päeva pärast, mil EL oma otsusest teada annab. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 22.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

EPis ja Ministrite Nõukogus valitseb türklaste enamus; ELis on üks 100 miljoni elanikuga suurriik, mille demograafiline jõud on vaieldamatult Euroopa olulisim, kuid mille SKP küündib vaid 30%ni ELi keskmisest; Euroopa piirid küündivad Iraagi, Süüria, Iraani, Gruusia ja Armeeniani. Selline näeb EL välja umbes 10 aasta pärast, kui Türgi on liitumiskõnelused lõpetanud. Mõnede hinnangute kohaselt kujuneb eriti kriitiliseks häälte jaotus Ministrite Nõukogus. 20 aasta pärast omab Türgi hinnanguliselt 15% nõukogu häältest, kusjuures Saksamaale kuuluks 14% ja Prantsusmaal oleks 12% häältest, mis annaks võimaluse suhteliselt hõlpsasti kvalifitseeritud häälteenamusega võetavaid otsuseid blokeerida. Olles majanduslikult samal järjel kui viimati liitunud riigid keskmiselt, kuid rahvaarvult suurem kui 10 kokku, ähvardab Türgi neelata suure osa ELi struktuurifondidest. EKi volinik Franz Fischleri sõnul kuluks Türgi põllumajandusele abirahadena 9 miljardit eurot, mis on võrreldav summaga, mis kulus 1. mail liitunud riikide ühinemisele ELiga. Türgi põllumajandusele aastas makstavate toetuste suurus ületaks aga kogu ülejäänud 27 liikmesmaa põllumajandustele mineva summa. (Pierre Avril, Le Figaro, 24.09)

Valitsejad rahva arvamuse vastu. Brüsseli ametnikud terve rea liikmesriikide parteide vastu. Sellised on laias laastus eraldusjooned, mis võtavad kokku arutelu Türgi liitumise üle ELiga. Ametlikult suhtub valdav enamik riigipeasid ning EKi volinikke Ankaraga liitumisläbirääkimiste alustamisse soosivalt, seades eeltingimuseks Kopenhaageni kriteeriumide täimise. Vastupidiselt riigijuhtidele ja EKi volinikele ei ole paljudki liikmesriikide poliitilistest parteidest ja arvamusliidritest, eelkõige parempoolsed, Türgi liikmelisuse suhtes samavõrd positiivsed. See temaatika on üsna märkimisväärselt esile tõusnud Prantsusmaal presidendipartei UMP ridades, mis vastandab end selles küsimuses Jacques Chiracile. Arvestades avaliku arvamuse murelikkust antud küsimuses, kardavad ministrid ja EPi saadikud, et referendum ELi põhiseadusliku leppe ratifitseerimiseks seotakse Türgi-küsimusega ning see kukub läbi. Lisaks kõigele muule on mitmetel arvamusliidritel tendents vaadelda Türgi liitumist ELiga USA “Trooja hobusena”, kuna president George W. Bush ning tema eelkäijad ei ole kunagi varjanud oma poolehoidu mõttele näha NATO lõunatiiva kaitsjat Euroopasse lõimununa. (Laure Mandville, Le Figaro, 24.09)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The eurozone had mixed news from the public deficit front as France pledged to reign in its spending but Greece announced it had understated its financial shortfall for years. Meanwhile, the European Central Bank raised its criticism of Brussels' plans to soften the Stability and Growth Pact, which lays out the strict deficit rules many eurozone countries have found impossible to meet during the recent economic downturn. (Afp, 22.09)

European Central Bank president Jean-Claude Trichet said that the eurozone economy would continue to recover modestly next year but condemned proposals to ease eurozone budget rules as "dangerous". Trichet also told the EP that any further rise of oil prices would would hit growth and that the bank would be "vigilant" regarding risks of inflation. (Afp, 22.09)

Eurostat is sending a mission to Athens to investigate Greece's pre-euro economic data, but Greek membership of the zone is not in doubt, officials said. The EC spokesman Gerassimos Thomas said EU member states had taken the decision in good faith to admit Greece to the eurozone. (Afp, 23.09)

The EC proposed closing loopholes in an EU law that limits how many hours a week people in the EU can work. In the face of stiff opposition from Britain and business lobbies, the EU executive said it wanted to make it tougher for firms to break the 48 hours per week limit laid down by a decade-old EU law called the working time directive. (Reuters, 23.09)

EU auditors uncovered fraudulent or misspent farm aid worth 3.1 billion euros between 1971 and 2002, the EU's financial watchdog said. Export refunds plus subsidies to fruit and vegetable farmers accounted for over half the missing aid, the European Court of Auditors said. (Reuters, 21.09)

The EC threw its weight behind calls for an international tax to fight poverty and hunger but remained skeptical that the plans would go any further. The idea won renewed backing Monday from French President Jacques Chirac and Brazil's Luiz Inacio Lula da Silva, who outlined "radically new" proposals to combat the negative effects of globalization at a conference in New York. "As a matter of ideology, the Commission supports anything that can move globally in the direction of establishing funding sources for public good," said EU development commissioner Poul Nielson. (Afp, 21.09)

The EU wants greater access to the Chinese market, especially in the auto and textile industries, a ranking official with the EC said. Foreign auto makers are still waiting for an end to Chinese rules requiring them to operate separate distribution channels for locally-made and imported cars, said Jean-Paul Mingasson, head of the Commission's Enterprise Directorate General. (Afp, 20.09)

USA ajakirjandus

Pärast Kreeka ülestunnistust majandusstatistikas leiduvatest vigadest 2001. aasta eurotsooniga liitumise ajal, otsustas EK saata Ateenasse komisjoni eelnevate aastate aruandeid kontrollima. Vaatluse alla tuleb period 1997-1999. ELi statistikaameti Eurostat arvates alahindas Ateena militaarkulutuste suurust ja laenuintresside maksmiseks vajaminevaid summasid, samas ülehinnates sotsiaalmaksu laekumist. Nii ELi majandusvolinik Joaquin Almunia kui Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet hindasid revisjoni ulatust murettekitavaks. Tavaliselt usaldab Eurostat liikmesriikidest saabunud statistikainfot, nüüd aga lubab peasekretär Michel Vanden Abeele kontrollida ka 2000. aastale eelnenud andmeid. (Paul Meller, International Herald Tribune, 24.09)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi välisasjade voliniku Chris Patteni artikkel on ajendatud Prantsusmaa rahandusministri Nicolas Sarkozy kriitikast uute liikmesriikide maksupoliitika aadressil. Kui muretsetakse maksumäärade erinevuse pärast, soovitab Patten hoopis rikastel riikidel omi makse alandada. Selle asemel, et ühisturu ühe serva jõukuse kasvu ohuna tõlgendada, peaks seda käsitlema pigem kui võimalust. Patteni sõnutsi on ülimalt hea, et ELi laienemine esitas senistele liikmesmaadele tõelisi võistluslikke väljakutseid uutelt tulijatelt. (Chris Patten, Financial Times, 23.09)

Saksamaa ajakirjandus

Ülipikk ja põhjalik artikkel maksudumpingu teemadel. Autorid nendivad alustuseks, et sotsialismi kokkuvarisemine ei osutunud sugugi ajaloo lõpuks nagu mõned arvasid. Ka ELi laienemine Ida-Euroopasse ei ole veel ajaloo lõpp, ütleb Mart Laar, Eesti ühtse maksusüsteemi leiutaja. Uute liikmesriikide üheks eesmärgiks peaks olema kogu ELi uuendamine, eeskätt oma eeskuju ning konkurentsiga maksunduses. Nende Lääne-Euroopa poliitikute nimekiri, kes hirmust konkurentsi ja uuenduste ees uusi liikmesriike süüdistavad ja ähvardavad ning ajaloo lõppu soovivad, on pikk. Ühte nad ei mõista, et struktuurifondide toetused orienteeruvad mitte maksudele, vaid SKTle. Madalad maksud elavdavad majandust ning tõstavad SKTd, mis omakorda vähendab vajadust toetuste järele. Õnneks on sellest aru saanud EK, kelle kohta ei saa ju öelda, et ta ebaausat konkurentsi või dumpingut soodustab. Ettevõtluse maksumäärade alampiiri kehtestamine kahjustaks lõppkokkuvõtteks kogu ELi huve. Kogu maailmas on praegu trendiks maksustada tarbimist, tõsta käibemaksu, mida uued liikmesriigid juba edukalt teinud on. Seetõttu on väär argument, nagu põhjustaks ettevõtlusmaksude alandamise võidujooks riigi tulusid. Kuidas saakski Euroopa ulatuses makse ühtlustada, kui näiteks Saksamaal on ettevõtlusmaksud juba riigisiseselt ebaühtlased. EKi pingutused ühtsete põhimõtete kehtestamiseks maksude arvestamisel ELis on igatahes vähem populistlikud kui nõudmised ühtse maksualammäära järele. Pealegi peab Ida-Euroopa majanduslikult kosuma. Seetõttu on nõudmised struktuurfondide kärpimiseks vastuolus Põhiseadusliku lepinguga, mis ütleb, et tuleb soodustada majanduskasvu ning tugevdada ELi konkurentsivõimet. Saksamaa ja Prantsusmaa peaksid pigem reformima oma puudulikku maksusüsteemi, selle asemel, et sundida seda peale uutele ELi liikmesriikidele. (Clemens Fuest/Winfried Fuest, FAZ, 18.09)

Austria ajakirjandus

Varem oli maksudealane vaidlus pigem ideoloogiline – paremliberaalid ja vasakpoolsed oma seisukohtadega. Nii oli see hetkeni, mil ühel ja sama ajal EL laienes ning vanas ELis algas majanduskasvu kriis. Nüüd on maksudest rääkides küsimus pigem riikide majanduslikes huvides, investeeringutes ja konkurentsis. Ennevanasti poleks isegi äärmised vasakpoolsed tulnud mõttele karistada maksudumpingut ELi toetuste kärpimisega, nüüd aga astuvad selle eest välja nii Baieri peaminister Edmund Stoiber kui ka Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy – mõlemad ju põhimõttekindlad konservatiivid. Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm kaitseb uusi liikmesriike väitega, et üldine maksukoormus on seal kokkuvõttes siiski sama suur kui Läänes. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 9.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

1. novembril ametisse astuva uue EKi president José Manuel Barroso sõnab intervjuus ajalehele Le Monde, et Euroopa ääremaal asuvatelt pisikestelt riikidelt, kel on imetillukesed turud, ei oleks õiglane paluda ainsa vahendi kõrvaleheitmist, mis aitab neil parandada oma konkurentsivõimelisust ning ligi tõmmata välisinvesteeringuid. Vaatamata ELi ühtsele siseturule eksisteerib Barroso sõnul teatav rahvuslike turgude segmenteeritus. Prantsuse ettevõtetel on koheselt ligipääs oma riigi suurele turule, samas kui Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted ei saa loota Euroopa turu peale. On õiglane, et neile väikestele riikidele jääb õigus teha panus oma konkurentsivõimele. Kui me selle neil keelame, siis tuleb oluliselt suurendada struktuurifondidest neile eraldatava raha hulka, mis hetkel jääb kõvasti alla nende riikide vajadustele. (Thomas Ferenzi, Arnaud Leparmentier, Philippe Ricard, Le Monde, 22.09)

Rootsi ajakirjandus

Idaeurooplaste huvi Rootsi tööturu vastu on suurenenud rohkem kui varem arvati. Alates eelmise aasta suvest on Rootsis töötamisest huvitatute hulk kasvanud 74%. Kevadel hoiatas Rootsi valitsus „sotsiaalse turismi“ eest, peale mida Migratsiooniamet ja Töötukindlustusinspektsioon kinnitasid, et uusliikmesmaade elanike tulva pole karta. Nüüd aga ütleb Migratsiooniamet, et esialgne hinnang oli vale. Mai ja augusti vahelisel perioodil on uutest ELi liikmesmaadest esitatud juba 2 017 tööloa taotlust. Tööotsijaid on enim Poolast, järgnevad Leedu, Eesti, Läti ja Ungari. Samas riigitoetuste taotluste osas märgatavat kasvu pole seni toimunud. Migratsiooniminister Barbro Holmberg, kes oli kevadises debatis üleminekureeglite vastu, leiab, et on veel vara anda hinnangut võõrtööliste huvi kasvule, muretsedes pigem palgadumpingu ja võõrtööjõu ärakasutamise pärast. (Elin Ekselius, Svenska Dagbladet, 20.09)

Risk massiliseks sisserändajate vooluks on minimaalne, selgub Rootsi Euroopa Uuringute Instituudi poolt esitatud prognoosist. Instituudi hinnangul tuleb käesoleval aastal uutest ELi liikmesmaadest Rootsi 1 775 immigranti. Teadur Jonas Erikssoni sõnul on sissetulekute erinevus uute ja vanade liikmesriikide vahel küll mõjuvaks teguriks immigratsioonilaine kasvamisel, kuid uute maade majandused arenevad pidevalt, lähenedes tasemelt ülejäänud ELile. Teiseks on Ida-Euroopas sündivus suhteliselt madal, mistõttu võib kasvada sealne vajadus tööjõu järele. (Anna Danielsson, Svenska Dagbladet, 24.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

British fighter aircraft will take over the NATO mission of patrolling Baltic airspace in the middle of October, Lithuania's defence minister said. "We have examined Siauliai airport together with British experts and decided that we are able to make some improvements to accept British fighters," Linas Linkevcius told. (Afp, 20.09)

France welcomed the agreement reached by NATO member states to launch a full-fledged mission to train Iraqi security forces, but reiterated that it had no intention of sending any troops to Iraq. "We consider the result to be satisfactory as it defined what NATO's role would be in Iraq," defense ministry spokesman Jean-Francois Bureau told reporters. (Afp, 23.09)

Turkish and US officials met to seek ways of increasing global and regional military cooperation, a US embassy source said, but denied reports that the US had sought permission to deploy warplanes at the Incirlik air base in southern Turkey. The official denied as "speculation" reports that the US delegation officially asked Turkey permission to deploy 48 F-16 fighter planes at Incirlik. (Afp, 23.09)

The German army is planning to build a new military camp south of Kabul to boost security ahead of Afghanistan's general elections set for early 2005, a German defense ministry spokesman said. (Afp, 25.09)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer called on the EU, the US, Russia and Ukraine to help find a solution to the "urgent" problem of Moldova's breakaway Dnestr region. De Hoop Scheffer said the alliance hoped to see stability in Moldova. (Reuters, 23.09)

Vene Balti laevastiku pressiteenistuse sõnul on NATO luuretegevus Kaliningradi piirkonnas märgatavalt aktiviseerunud, mis on arvatavasti tingitud aktiivse õppuste faasi jätkumisest laevastikus. Õppuste käigus on muuhulgas edukalt katsetatud merel baseeruvat raketikompleksi. Planeeritakse ka harjutada merejalaväe dessandi maandamist vastase rannikule. (Interfax, 20.09)

USA ajakirjandus

Prantsuse kaitseminister Michèle Alliot-Marie ütles Kabulis Prantsusmaa saatkonnas Afganistanis NATO rahuvalve koosseisu kuuluvate prantsuse ja saksa sõduritega kohtudes: ”Teie kohalolek on tunnistus, et Euroopa eksisteerib ja on võimeline planeedi kriisikolletesse tooma omapoolset abi”. Prantsuse ministri öeldu kinnitab, et Euroopa kaitsejõudude formeerumine hakkab ilmet võtma. Praegu asub Afganistanis kümnend tagasi loodud viierahvuseline Eurocorps, (Euroopa järgmine suurprojekt pärast ühisturu ja ühisraha loomist) mis ühel päeval võib saada tuumaks Euroopa armeele. (Craig S. Smith, The New York Times, 22.09)

Saksamaa ajakirjandus

Venemaa president Vladimir Putinil on jäänud Tšetšeenia küsimuses valida üksnes katku ja koolera vahel. Teoreetilisi lahendusi on viis: 1. Vägede väljaviimine ja iseseisvumine: Sellega loobuks impeerium esmakordselt pärast Soome iseseisvumist 1917. aastal vabatahtlikult aladest, mille ta ajaloo käigus vallutanud on. See on vähetõenäoline, vaatamata Vene ühiskonnas sagenevatele üleskutsetele Tšetšeenia lahti päästa ning piiridele tõrjemüür ehitada. Suurem osa venelastest suhtuks territooriumite loovutamisse siiski kui katastroofi. Putin “kaotaks oma näo” ning ka sõjavägi pööraks tema vastu. Samuti kardetakse doominoefekti kogu Põhja-Kaukaasias. 2. Täielik alistamine: See tähendaks eriolukorra kehtestamist, mida seni pole kunagi välja kuulutatud, ning presidendile allutatud otsejuhtimist. Reaalsuseks on saanud juba sõjaväe veelgi suurem kontsentratsioon piirkonnas, see aga kutsub esile tšetšeenide veelgi ägedama vastupanu. Terrorism saab sel moel pinnast juurde. 3. Osaline autonoomia, vägede taandumine, läbirääkimised: pikas perspektiivis väga tõenäoline, kuid palju head tahet ja närve nõudev lahendus. Mõlemad pooled peaksid selleks üle oma varju hüppama. 4. Autonoomia ning vägede kohalolek: sõda jätkuks, sest Vene vägede julmused on veel hästi meeles ning tohutud purustused endiselt silmnähtavad. 5. Rahvusvaheline osalus: see peaks sobima nii Putinile kui ka vastupanuliikumisele. Kõik need mõttemängud on aga Moskva jaoks sekkumine tema siseasjadesse. Kuigi terrorism olevat rahvusvaheline, tahetakse konflikt lahendada ikkagi riigisiseselt. (Manfred Quiring, Die Welt, 7.09)

Usutluses ajalehele märgib Francis Fukuyama, et Iraagi sõda on osutunud tõeliseks tagasilöögiks terrorivastases sõjas. Saddam Husseini kõrvaldamisel polnud terrorivastase sõjaga mingit pistmist, tema oli probleem omaette. Selle probleemi oleks võinud teisiti lahendada, selle asemel, et uus terrorikolle luua. Samas on Taliban purustatud, mitmed ekstremistlikud valitsused tagasi tõmbunud, olukord on parem. Vaatamata sõjapealike võimutsemisele ja narkokaubandusele ei saa Afganistanis enam sellist olukorda tekkida, nagu nüüd Iraagis. 11. septembri katastroof lükkas käima ka muudatuste protsessi Araabiamaades. Alles nüüd märkasid paljud riigijuhid, et nende ühiskond on haige. Eurooplasi pole aga terror kuidagi muutnud. Prantslased, näiteks, arvavad endiselt, et kui nemad ei sekku, siis terror neid ei puuduta. Erinevalt USAst pole Euroopa suutnud moslemi vähemust integreerida, assimileerimine polevat poliitiliselt korrektne. Sellel saavad olema väga kurvad tagajärjed. Migratsiooni ja assimilatsiooni vahel peab valitsema tasakaal. Prantslased isegi ei tea, palju moslemeid nende riigis elab – sellist statistikat olevat ebasünnis pidada. Sakslased ja teised eurooplased ei julge küsimusega tegelda, kartes süüdistusi paremäärmusluses. See on suur viga. Ning tuleb lõpuks tunnistada: seos immigratsiooni ja kuritegevuse vahel on olemas. Kui assimileerimisele tõsisemat tähelepanu ei osutata, võib lõhkeda pomm. (Jacques Schuster, Die Welt, 11.09)

Šveitsi ajakirjandus

Usutluses ajalehele kaitseb Poola president Aleksander Kwasniewski oma Iraagi-poliitikat ning kritiseerib mõnevõrra USAd. Iraak olevat Saddam Husseini ajal olnud terrorismi kants, ilma temata on maailm nüüd parem. Avalikkus on aga alati sõja vastu. Tähtis on see, kuidas hinnatakse Iraagi missiooni paari aasta möödudes. Poola ajalugu õpetab, et pelgast seisukohavõtust ei piisa, tuleb tegutseda. Näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia küll kuulutasid sõja Saksamaale, kuid tegusid ei järgnenud. Mõnikord peab lihtsalt “Danzigi pärast surema”. Olles uhke koostöö üle USAga, tuleb ka kriitikat avaldada, alates Iraagi ülesehitamisest (tellimused),lõpetades viisaküsimustega. “Vanaks” ja “uueks” Euroopaks jagamine oli Rumsfeldi poolt viga. Kuid Lääne-Euroopa süüdistused maksudumpingus on ülekohtused. Ida-Euroopa jäi omal ajal Marshalli plaani abist ilma, Lääs leppis oma mugavusest meie kuulumisega NSV Liidu mõjusfääri. Saksa põgenikeprobleem ei tohiks Saksamaa ja Poola suhteid mürgitama hakata, põgenes ju samamoodi suur hulk poolakaid endistelt idaaladelt. “Me ei hakka ju ometi Leedu, Ukraina ja Valgevene vastu nõudeid esitama! Kui hakkaksime Poola ja Saksamaa või Poola ja Venemaa vahelisi arveid esitama viimasel 1000 aastal juhtunu eest, ei jõuaks seda keegi kinni maksta”, märkis Kwasniewski. “Ka minu ema kaotas oma kodumaa, sest tema sündis Vilniuses. Me purustame Euroopa, kui hakkama arveid klaarima.” (Paul Flückiger, Neue Zürcher Zeitung, 12.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

NATO nõukogu jõudis kokkuleppele luua Bagdadi äärelinna Iraagi ohvitseride väljaõppekeskus. Läbirääkimised venisid oodatust pikemaks, mille üheks põhjuseks võib tuua Pariisi “selgituste” nõudmise. Tänu protsessimisele suruski Pariis mitmed talle meelepärased aspektid kokkuleppesse sisse. Need peaksid aitama selgesti vahet teha NATO ja ameeriklaste juhitava koalitsiooni tegevusel Iraagis. Samas arvavad paljud diplomaadid, et taolist eristamist on väga raske rakendada, arvestades olukorra kaootilisust Iraagis. Ameerika kindral David Petraeus, kes juba praegu vastutab iraaklaste väljaõppe programmi eest rahvusvahelise koalitsiooni koosseisus, võtab de facto ka NATO väljaõppekeskuse ohjad oma kätte. Pärast leppe sõlmimist rääkis USA saadik NATO juures Richard Burns “suurest edasiminekust”, samas kui prantslased õnnitlesid end sõnadega “NATO mõju Iraagis väheneb (võrreldes algselt leppesse kirjutatuga)”. Ükskõik kas Prantsusmaa seda soovib või mitte, tuleb tal nüüdsest tunnistada NATO kohalolekut Iraagis, mis tähistab siiski tohutut edasiminekut võrreldes juunis toimunud NATO Istanbuli tippkohtumisega. (Jean-Pierre Stroobants, Laurent Zecchini, Le Monde, 24.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Lihula ausamba demonteerimine on langetanud valitsuserakondade reitingut ja riigivõimu autoriteeti eestlaste silmis. Samal ajal venekeelsete elanike hinnang riigivõimule on veidi tõusnud. (Interfax, 20.09)

Eesti neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu vastane liit soovitab valitsusel mitte kiirustada Eesti iseseisvuse eest võidelnute ausamba püstitamisega ning arvestada kogu rahva, mitte ainult valitsuserakondade arvamust. Eestis peetakse tihti vabaduse ja iseseisvuse eest võitlejateks punaarmee ning nõukogude võimu vastu sõdinuid, märgitakse avalduses. (Interfax, 21.09)

Tartu maakonnas Mäksa asulas rüvetati 1944. aastal Eesti fašismist vabastanud punaarmee sõduritele püstitatud mälestusmärk, millele kirjutati valge värviga “Au seltsimees Juhan Partsile”. (RIA-Novosti, Interfax, 20.09)

Eesti peaminister Juhan Parts ja Soome peaminister Matti Vanhanen teatasid kohtumisel Tallinnas kavatsusest tõstatada erinevatel rahvusvahelistel tasanditel küsimus soome-ugri rahvaste olukorrast Vene Föderatsioonis. Eesti ja Ungari liitumine ELiga annab meile rohkem võimalusi juhtida ELi tähelepanu sellele temaatikale, märkis Parts. (Interfax, 21.09)

Eestis tähistatakse 60 aasta möödumist Tallinna vabastamisest Saksa fašistlikest vallutajatest pärgadeasetamistega kalmistutele ning Sõjamehe–Vabastaja ausambale Tõnismäel. Samal ajal tegi opositsioonierakond Isamaaliit ettepaneku kuulutada Tallinna punaarmee poolt okupeerimise aastapäev üldrahvalikuks leinapäevaks. (Interfax, 22.09)

Tallinna vabastamise 60. aastapäeva tähistamine möödus rahulikus õhkkonnas. Pärgadeasetamisel osales Venemaa suursaadik Konstantin Provalov. (RIA-Novosti, 22.09)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov pöördus ELi riikide välisministrite poole avaldusega astuda energilisi samme humanitaarolukorra parandamiseks Lätis ja Eestis ning takistuste kõrvaldamiseks Kaliningradi suunduvalt transiidilt vastavalt ELi võetud kohustustele. (Interfax, 23.09)

Eesti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo jagab juhtiva valitsuspartei Res Publica arvamust mitte forsseerida vene koolide eesti keelele üleminekut. (Interfax, 24.09)

Saksamaa ajakirjandus

Pikem kirjutis Eesti leegionäridest ja nende mälestuse jäädvustajatest Eestis, ajendatud Lihula monumendi püstitamisest, sisaldab tsitaate intervjuust Leo Tammiksaarega ning mõtisklusi kollaboratsionismi ja juudivaenulikkuse teemadel. Artiklis tutvustatakse välisautoreid, kes peavad Saksa relvajõudusid Teises maailmasõjas paljurahvuseliseks Euroopa avangardiks ning tõmbab paralleele Tammiksaare mõtetega. Holokausti eitajate revisionistlikud ideed olevat Tammiksaar samuti “importinud” läänest. Tammiksaar olevat läinud vaid paar sammu kaugemale Sandra Kalnietest, endisest Läti EKi volinikust, kes teatavasti seadis kommunismi ja natsismi ühele pulgale. Tammiksaare jutus korduvad refräänina sõnad “juudi” ja “kommunistlik”. Eestis pole antisemitismil mingeid traditsioone, nendib autor. Kuid oli sõjakas antibolševism, mida kasutati kurjasti ära, arvestades seda, et esimese nõukogude okupatsiooni teostajate hulgas oli palju juute. Siiski rõhutab autor, et Eesti Leegioni ajalugu tuleb käsitleda diferentseeritult. “Omakaitse” seostab ta otseselt vapsidega. Omakaitse võitlejatest moodustatud SS-leegioni tuumik olevat algusest peale olnud kurikuulsate Einsatzgruppe’de tahtlikud abilised nonde “mõrvareididel läbi Eesti ja naabermaade”. Einsatzgruppe’de mõrvarlik brutaalsus ja järjekindlus olevat olnud Baltikumis enneolematu. Eesti vabatahtlikud olevat olnud aktiivsed ka naabermaades, kuni Valgevene ja Ukrainani välja, nii juudigetodes, koonduslaagrites kui ka genotsiidi “hallidel aladel”, mida esitati võitlusena partisanide ja bandiitide vastu. Simon Wiesenthali keskusega ei tegevat Eesti ametiasutused just meeleldi koostööd, kui jutt on juurdluse algatamisest. Autor nendib, et ELiga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide, eriti aga Baltikumi Teise Maailmasõja jäetud keerulist ajaloolist pärandit ei saa ignoreerida. Kui seda teha, kasutavad juhust Tammiksaare taolised persoonid. (Volker Breidecker, Süddeutsche Zeitung, 27.08)

Artikkel Lihula samba mahavõtmisest. Autor võrdleb seda ausamba püstitamisega ühes Saksa väikelinnas sakslaste poolt Teise maailmasõja lõpus lintšitud ameerika sõduritele, mille avamisel olevat üks Saksa veteran rääkinud oma kunagistest võitlustest Baltikumis: “Seal püstitatakse nüüd hoopis teistsuguseid ausambaid!” ning näidanud uhkelt paremäärmuslaste lendlehte uudisega: “Eestis mälestatakse tõelisi vabastajaid!” Eesti valitsus olevat nüüd astunud välja katsete vastu näidata natsikollaboratsioniste bolševismiga võidelnud vabadusvõitlejatena. Mälestussamba mahavõtmisele olevat eelnenud avalik poleemika meedias, kus kõlasid ka antisemiitlikud loosungid. Nahutada olevat saanud nii Siim Kallas ja Juhan Parts, kui ka Efraim Zuroff. Eesti traagiline ajalugu, mälestuste konflikt ning vastavalt ka hukkunute mälestamine tekitab Eestis veel kaua vaidlusi ja lahkhelisid. (Volker Breidecker, Süddeutsche Zeitung, 6.09)

Majandus

Taani ajakirjandus

27. septembril liituvad Põhjamaade aktsiaturgude koostööga kolm riiki – Eesti, Läti ja Soome – laiendades Põhjamaa-Balti börsikoostöö seitsmeliikmeliseks. See tähendab, et näiteks Londoni börsimaakler saab kaubelda kõigi seitsme riigi turul läbi sama kauplemissüsteemi. (Kristoffer Brahm, Jyllands-Posten, 25.09)

Soome ajakirjandus

Alla poole Vene turule pääseda lootnud Eesti toidutööstuse ettevõtetest said idanaabrite kontrollreidi järel vastava loa. Enamik venelaste osutatud puudujääke tundusid laest võetuina, tegelikke ajendeid võib otsida poliitikast. Vastumeelsed oldi näiteks Soomest või Rootsist sisse toodud tooraine kasutamise suhtes. Samal ajal on ELis kõik eelmainitud ettevõtted aktsepteeritud. Pooled loast ilmajäänud on edasisest taotlemisest loobunud, ent uusi huvilisi on juurde tulnud ja nüüd oodatakse uut kontrollkäiku. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.09)

Eesti Panga president Vahur Krafti sõnul on Eesti majanduskasv esimestel kuudel peale ELiga liitumist jäänud loodetust väiksemaks, langedes teises kvartalis 6,8%lt 6%le; ka investeeringud ja eksport pole loodetud kasvutendentsi ilmutanud. Eriti murettekitav on samaaegne impordi kasv. Tervitatav suundumus on ekspordistruktuurile uute segmentide, nagu keemia- ja metalltoodete lisandumine. Statistikat võivad moonutada ELi liitumisele eelnenud ettevõtete- ning tarbijatepoolne varude soetamine ning kadunud tollikohustus 80% Eesti väljaveost hõlmava kaubavahetuse kohta ELi riikidega. Keskpanga asepresident Märten Rossi sõnul toetub Eesti majanduskasv hetkel sisemaisele tarbimisele ja laenurahale, samas õhkub sealt ka ELi liikmelisusest tulenevat optimismi. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 24.09)

Soome piimandusgigant Valio esitatud patenditaotlust kaubamärgile “Tere” tõlgendatakse lahe lõunakaldal üheselt vargusena. Baltimaades ja Peterburis ülalmainitud nime all piimatooteid turustava Tallinna Piimatööstuse tootmisjuht Kadi Lambot ei oleks Valiolt sellist käitumist oodanud ning tema hinnang soomlaste tegevusele on hävitav: ”Võib ainult ette kujutada milline hüsteeria Soomes puhkenuks kui millegi taolisega oleks hakkama saanud mõni Eesti ettevõte. Ärieetikast pole Soome ettevõtjatel enam mõtet Tallinna loenguid pidama tulla”. Eesti ettevõte kavatseb oma huvide kaitsel toetuda kaubamärgi üldisele tuntusele. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 24.09)

Konkurentsivõime säilitamiseks on autode turvavarustust tootev Rootsi firma Autoliv sunnitud tootmise paar aastat tagasi soetatud Eesti ettevõttesse AS Norma üle viima. Muutus toob kaasa 275 töötaja vallandamise Rootsis Vårgårdas asuvast tehasest. (Turun Sanomat 25.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Ten years after the car ferry Estonia sank in the Baltic Sea, killing 852 people, ceremonies this week will commemorate Europe's worst post-war maritime disaster amidst calls for a new probe into the accident. (Afp, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Hindadelt Euroopa keskmisest tublisti madalam, meelitab ilusa arhitektuuri ning munakivisillutisega tänavatega põhjamaine Tallinn ligi siiski mitte ainult kaunite kunstide nautlejaid. Tallinn on tuntust kogunud kui poissmeesteõhtute pidamise paik. Tuleb tunnistada, et mõne peoseltskonna käitumine on eestlastele häirivalt mõjunud. Näiteks Eesti saatkond Londonis sõnastab oma seisukoha kui kriitilise odava meelelahutuse suhtes. Tulusast äriideest kasusaajad põhjendavad brittide kohati üle piiri minevat käitumist turistide eelhoiakutega: viimased tulevat Eestisse otsima midagi Amsterdamile ja Prahale iseloomulikku. (Rich Cookson, The Independent, 20.09)

Saksamaa ajakirjandus

Pikem kirjutis Saaremaast, väga üksikasjalik ja positiivne. Saaremaal, nagu ka teistel Eesti saartel, olla tänu nõukogudeaegsele piiritsooni staatusele säilinud tüüpiliselt eestlaslik, elav ajastute kooslus. Siin pole erinevate perioodide, riikide ja kultuuride mosaiik nõnda ajalooks hangunud, nagu mujal Euroopas. Siin on kõik elav, kõigel on oma toimiv nišš. Valitseb elu vabalt võttev itaaliapärane atmosfäär, ehkki see on pigem mingi segu nõukogude kuurortide ja vana suurkodanluse aegadest. Vene kultuur on jätnud oma jälje kõikjale, eelkõige on see too vana tsaariaeg, mida siit vastu õhkub – kuurordikeskus, puidust villad, pargid. Eesti oli omal ajal Vene Aadria, suveriik, täis lootust ja igatsust. Kuressaarest läänes asub tammik, kus puude varjus kasvavad orhideed – isegi ilusamad kui Dehesa mägismaa tammikutes Andaluusias. Siin muutuvad kujutluspildid tõelisuseks, müüdid argipäevaks, romantika pole siin lihtsalt sõnakõlks. Kõik Eesti kirjanikud varjuvad suveks oma maakodudesse saartel. Poeesia ja kirjandus ei ole seetõttu siinmail üksnes linnakultuuri pärusmaa. Siin ilmutab end ammu kadunud kontinent taas, päris oma äärealadel. Üksindus ei ole siin provintslik. (Andreas Weber, FAZ, 16.09)

Keset tohutut vormiderägastikku, ideedevälgatusi ja tuhandeid visandeid seisab järsku üks hobune – keset Veneetsiat. Pilbastest kokku klopsitud. Selle kõhus – hea kohakene. Täiesti nihestunud, need eestlased. Neid kutsutakse maailma kuulsaimale arhitektuuribiennaalile. Ja mida teevad nemad? Panevad kuivkäimla üles. Ning palju pilte muudest isetehtud kohtadest, meisterdatud joogiautomaadist või otse lumme. Hullumeelne idee, kuid väga julge. Tehnitsismi, glamuuri ja perfektsionismi keskele panevad eestlased püsti oma ürgkoha. Hobune on ilmselt Trooja hobune, mis varjab endas küsimust – milleks neid arhitekte vee vaja on? (Hanno Rauterberg, Die Zeit, 16.09)

Eesti paviljon asub varjulises kohas, võiks öelda pigem biennaali külalistetoas kui paviljonis. Kuid see ei hoia eemale väsimatuid uudishimutsejaid, sest siin on kokku kogutud kõik Eesti biennaalipeldikud. See riigike on siin üles pannud oma ajaloolised välikäimlad. Kaasaegne biomorfoloogiliste imeehitiste futuristlik revolutsioon ei näi Eestit üldse puudutavat. Eesti räägib asjast endast. Mitte just väga õnnestunult. (Gerhard Matzig, Süddeutsche Zeitung, 11.09)

Šveitsi ajakirjandus

Pikem artikkel Narvast. Üldiselt positiivne, mõeldud eeskätt turistidele. Narva tuumikuks olevat põhimõtteliselt mõlemad kindlused, nii nagu seda viiekroonine rahatäht kujutab. Tumeda pilvega Ivangorodi kindluse kohal. Narva – viimane linn enne Venemaa soid. Siin Euroopa, seal Aasia. Nii oli see aastasadu enne 1944. aastat. Mitte midagi pole vanast rootsiaegsest linnast järel. Nüüd on trööstiks vaid Narva Kolledž – eestluse ja Eesti eelpost olemuselt vene linnas. Koos Ivangorodi linnusega võiks Narva kuuluda UNESCO kultuuripärandi nimekirja, kuid teisel pool vett ei tunta asja vastu huvi. Elektrijaam ja Kreenholm vajavad üha vähem töökäsi, lootus jääb vaid turismile. Kreenholmi kvartal on hästi säilinud. Mõnes Kesk-Euroopa linnas asudes püüaks ta kindlasti investorite ja kinnisvaraarendajate kiivaid pilke. Pärast kahte maailmasõda ja 50 aastat nõukogude võimu näevad Kreenholmi hooned ikka veel välja uhkemad ja tugevamad kui äsja püsti pandud paneelmajad. (Cord Aschenbrenner, Neue Zürcher Zeitung, 9.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ei tulnudki kaua oodata – soomlased saavad juba tunda märtsis langetatud alkoholiaktsiisi laastavat mõju. Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on Soomes tabatud purjus juhtide arv kasvanud 15%, agressioone on 17% rohkem kui mullu ning politsei väljakutsete arv eraisikute tõttu on suurenenud 22%. Komissar Jorma Vuorio tunnistab rootsikeelsele Hufvudstadsbladetile mõrult, et taoline areng on tingitud alkoholi liigtarbimisest. Enne naaberriigi Eesti ELiga liitumist langetati Soomes radikaalselt alkoholiaktsiisi: 10% veini, 32% õlle ja 44% kange alkoholi pealt. Soome võimud lootsid ennetada majandustulemuste langust, mis kaasnenuks soomlaste massiliste viinareisidega Eestisse, kus alkohoolsed joogid on Soomest tunduvalt vähem maksustatud. (Olivier Truc, Le Point, 16.09)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel kirjeldab reisilaev “Estonia” katastroofiga seonduvaid uurimusi, teooriaid ja vaidlusi. Laevaõnnetuse ohvrite omaste nõudmised täiendavate uuringute järele on leidnud toetust mereturvalisuse ekspertidelt. (Annika Engström, Ingrid Persson, Svenska Dagbladet, 26.09)

Taani ajakirjandus

Kümme aastat tagasi šokeeris Põhjamaid uudis “Estonia” uppumisest. See massiivne laev oli Eesti uhkus; hoolimata oma veidi kulunud ja üledekoreeritud interjöörist sümboliseeris “Estonia” tillukese riigi püüdlust Lääne suunas. Õnnetusest pääsenud Rolf Sörman jutustab oma võitlusest elu eest 1994. aasta septembriööl, kui laev vajus Läänemere põhja. (Kasper Krogh, Line Holm Jensen, Berlingske Tidende, 20.09)

Norra ajakirjandus

Ajaleht VG jälgis Oslo prostituutide elu tänaval. Enamik Norra lõbutüdrukuid pärinevad Ida-Euroopast ja Aafrikast; päritoluriikide top-5 on Eesti, Nigeeria, Poola, Albaania ja Bulgaaria. (Kadafi Zaman, Espen S. Hoen, §, 25.09)

Soome ajakirjandus

Suvel lõpetatud Subutexi-turism on soome opiaadisõltlaste jaoks asendunud uue, vähihaigetele mõeldud morfiiniga sarnaneva toimega valuvaigisti Oksidoni hankimisreisidega Eestisse. Kohalikud tervishoiuametnikud kardavad, et samas tempos jätkudes peab Eesti rahvusvaheliselt uimastikontrolli komiteelt riigile ettenähtud Oksikodonikoguse suurendamist taotlema, tagamaks ravimi kättesaadavust vähihaigetele. Juhtumite uurimine on politseile üle antud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.09)

Johtuvalt ligi neljakordsest palgavahest võrreldes kodumaal pakutavaga suundub üha enam Eesti arste tööle välisriikidesse: Soome, Rootsi, Norrasse, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Võrreldes teiste uute liikmesmaadega kulutab Eesti tervishoiu rahastamiseks väikseima osa rahvuslikust koguproduktist. Problemaatilisim on just noorte meedikute lahkumine, mistõttu Eesti Arstide Liidu president Andres Korgi sõnul soovitakse lõviosa hiljuti Eestil jaoks enneolematu streigiähvardusega saavutatud miinimumpalga tõusust suunata just sellele kategooriale meditsiinitöötajatest. Kui arstide suhtarv elanike kohta on Eestis veel Euroopa keskmine, siis noorema meditsiinipersonali, õdede ja sanitaride osas jääb see juba allapoole ELi üldist taset. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.09)

Tallinnas Õismäel perearstikeskuse loonud Diana Ingerainenil olnuks võimalus teenida kahe aastaga eramuehituseks vajaminev summa ning maksta korterilaen, kui ta vastanuks Norrast tulnud 10 000-eurose kuupalgaga pakkumisele, ent ta on perele mõeldes siiski otsustanud kodumaale jääda. Perearstisüsteem on arsti sõnul edukalt käivitunud, probleeme tekitab aga sotsiaaltöö nõrkus, mistõttu perearstile helistamise põhjuseks on mõnikord vanuri suhtlemissoov. Kurioosse näitena on teda palutud isegi veemõõdiku näitu lugema. Ka on meditsiiniõdede puudus pannud osa nende funktsioonidest arstide õlule. Ingerainen on mures lahkujate tõttu kasvava töökoormuse pärast, kuid “ehk tulevad nende asemele siis arstid Venemaalt?”. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 23.09)

Eesti NATO-armee kolonelleitnant Leo Kunnase suures osas isiklikele kogemustele toetudes kirjutatud raamatu ”Sõjajumala teener” tugevaimaks küljeks on kirjeldatud sündmuste autentsus, nõrgimaks aga kirjaniku kogenematus, mis tal süžeeliine lõpuni arendada pole lasknud. Noorte eesti meeste jaoks ei olnud vaid üle kümne aasta eest lõppenud sotsialism ainult järjekorrad ja must turg, vaid ka võimalus sattuda Afganistani sõtta või vanglasse ebaseadusliku piiriületuskatse eest. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 26.09)