Nädal välismeedias 6.-19. september 2004

27.09.2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Uudisteagentuurid

PM Tony Blair presented the new EU constitution to the British people in a government white paper setting out the case for its approval in a promised referendum. Blair insists the constitution does not fundamentally change Britain's relationship with Brussels, but eurosceptics argue that it chips away at national sovereignty and opens the way to a European federal superstate. (AFP, 9.09)

By taking a stand against the EU's proposed constitution, French presidential hopeful Laurent Fabius has exposed divisions within the opposition Socialists and raised the stakes for a national referendum due next year, commentators said. The former PM declared that the proposed text contains "grave shortcomings," and said he would only lend it his support if President Jacques Chirac manages to re-orientate European policy in a more "social" direction. (AFP, Reuters, 10.09)

Europe’s next competition commissioner Neelie Kroes may be forced to offload sensitive cases onto her colleagues to avoid a conflict of interest resulting from a long career on the boards of major companies, EU sources said. Legal sources in Brussels said Kroes would be forced to step back from her independent EU role should she be called on to make a decision concerning any of the companies. (Afp, 15.09, 16.09)

Almost 800 illegal immigrants arrived in southern Italy on Sunday, in one of the largest daily influxes of third world refugees that Italy has seen. Italy's European Affairs Minister, Rocco Buttiglione, who will take charge of EU immigration policy as JHA commissioner later this year, wants camps set up outside EU borders to screen migrants before allowing them to enter. (Reuters, 12.09)

USA ajakirjandus

EKi sõnaosav ja lugupeetud siseasjade volinik Frits Bolkenstein külvas segadust, kommenteerides Türgi võimalikku ELi liikmelisust kui Euroopa muutumist senisest enam muhameedlikumaks. "Praegused suundumused viitavad ühele lõpptulemusele: USA jääb ainsaks üliriigiks, Hiinast saab majandusgigant, Euroopa muutub muhameedlikumaks." Hiljem pidi eurovoliniku pressiesindaja öeldud väiteid pareerima, sõnades, et Bolkensteini märkused olid hüpoteetilised ning tegelikult pole Bolkensteinil midagi Türgi ELiga liitumise vastu. (Graham Bowley, International Herald Tribune, 8.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurim veelahe Euroopas pole mitte vaidlus euro ega põhiseadusliku leppe üle, vaid taandub lihtsale küsimusele: kas tahame olla ELi täieõiguslikud liikmed? Enam kui institutsioone puudutab küsimus suhtumisi, kas kohtleme partnerriike liitlaste või võimalike takistavate vastalistena. ELi ühtset reformikava toetavad peale Suurbritannia Holland, Iirimaa, Skandinaavia maad ja uusliikmed Kesk-Euroopast. Itaalia, Prantsusmaa ning Saksamaa valitsused on saavutamas läbimurret kohalike reformide (pension, maksud) elluviimisel. (Peter Ridell, The Times, 17.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende mõtiskleb Euroopa ühiste väärtuste üle. 1950. aastate alguses kinnitas Jean Monnet: "Eesmärk ei ole luua riikide koalitsioon, vaid ühendada inimesed". Kuigi EL liigub täna suurel kiirusel, näib, et ta on kaotanud teel oma kodanikud. Paljud eurooplased ei huvitu Euroopa ideest ning ei leia teiste riikidega kergesti ühiseid jooni. Neil puudub tunne millegi osa olemisest. Isegi uutes ELi liikmesmaades on entusiasm vanade Euroopa demokraatiatega liitumisest tagasihoidlik. Oleme ühendanud Euroopa, kuid me ei ole ühendanud eurooplasi. Milleks kaotada füüsilised piirid, kui kodanikud püsivad lahus? Kuidas saavad eurooplased tunda rõõmu raudse eesriide langemisest, kui inimesed ja inimgrupid kogu liidus peidavad end oma püstitatud seinte varju? Euroopa põhiseadusliku leppe eelnõu kirjeldab, et Euroopa on "ühendatud oma mitmekesisuses". Ehk on see kõige täpsem definitsioon, mis Euroopat iseloomustab? Kuid need sõnad tõstavad esile küsimuse, milles Euroopa ühtsus siiski peitub. Vastuse leiame ühistes väärtustes, millele see liit on rajatud, lühidalt: vabadus, solidaarsus ja vastastikune lugupidamine. Koos võimaldavad need mõisted avada Euroopal uksed väga erinevatele rahvastele, jätkates tegutsemist rahvaste ühendusena, kes on valmis võtma vastastikkust vastutust. (Jan Peter Balkenende, Le Figaro, 9.09)

Taani ajakirjandus

Mitmed europarlamendi saadikud on tõstatanud küsimuse Taani eurovoliniku Mariann Fischer Boeli sobivusest põllumajandusvolinikuks. Fischer Boeli abikaasal on suur talu, mille eest ta saab ELilt toetust, ning mis võib mõjutada põllumajandusvoliniku otsuseid EKis. Fischer Boel tõrjub parlamentääride kriitikat: “ELi seadustes pole mainitud, et volinikul ei tohi olla eravaldusi, vaid et volinikule on keelatud juhtida majandusettevõtteid.” (Jesper Kongstad, Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 16.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Five EU states signed an accord creating a new European military police force deployable to crisis situations worldwide, the latest tool in Europe’s developing security arsenal. Dutch Defence Minister Henk Kamp called the European Gendarmerie Force (EGF) -- initially involving France, Italy, Spain, Portugal and the Netherlands, but open to others later -- a “milestone” in Europe’s developing military muscle. (Afp, 17.09)

EU envoys have agreed to set up a border agency to boost the security of the bloc’s external frontiers, diplomats said. EU member states missed a self-imposed target date of May 1 to establish the agency. The role of the new border agency is to help member states monitor the EU’s external land and sea borders and airports, boost exchange of information on border security, and assist in training border officials. (Reuters, 16.09)

The EU echoed U.S. concerns about planned moves by Russian President Vladimir Putin to fight terrorism, saying the answer was not to boost Kremlin power at the expense of democracy. EU External Relations Commissioner Chris Patten said a lasting resolution of the Chechen conflict lay in “far-sighted, humane and resolute” policies rather than moves limiting democracy. “The fight against terrorism does not justify or excuse the abuse of human rights,” said Patten. (Reuters, 15.09)

The EC President Romano Prodi said he was “worried” that the Kremlin’s move to bolster its powers in the wake of the Beslan hostage siege could have damaging implications for democracy in Russia. “You know, we are worried and we wish that there will be no evolution in the direction of an authoritarian state,” Prodi said. “Of course the statements of Mr. Patten, they were not (just) the statements of Mr Patten,” Prodi said. “They were the statements of all the Commission.” (Afp, 17.09)

Kremlis kohtunud Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanov ja ELi eriesindaja Lõuna-Kaukaasia küsimustes Heikki Talvitie toetasid edasist olukorra stabiliseerimist regioonis. (Interfax, 17.09)

The EU’s outgoing External Relations Commissioner, Chris Patten, launched a withering attack on US policy in Iraq, saying the world deserved better than American “testosterone”. The U.S.-led invasion to overthrow Saddam Hussein, which split the western alliance, had failed to bring peace to Iraq, Israel or the Palestinians, he said. “Liberation rapidly turned into a brutally resisted occupation.,,Above all, peace in Jerusalem and Palestine was not accomplished by victory in Baghdad,” he said. (Reuters, 15.09)

Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero takes a major step towards his goal of shifting Madrid’s foreign policy focus from the US to Europe by hosting a summit with France and Germany. “My meeting with Chirac and Schröder ... demonstrates Spain is in the heart of Europe, is important in Europe and is going to build a more cosmopolitan Europe, with a social conscience,” Zapatero said. (Reuters, 13.09)

The EU should launch a security research programme with an annual budget of at least 1 billion euros to meet new threats such as terrorism, the bloc's executive said. As a first step towards establishing a European Security Research Programme by 2007, the EC set aside 65 mln euros over three years for research projects in areas from aerospace to information and communication technologies. (Reuters, 9.09)

The US and Europe are drifting further apart on security issues and the use of force in the aftermath of the Iraq war, the Transatlantic Trends 2004 opinion poll showed. A growing majority of Europeans seek a more independent role from the US and 3/4 say they disapprove of President George W. Bush's international policies, the survey found. 71% of Europeans said the EU should become a superpower like the US, but most who expressed that view did not want to increase military spending. (Reuters, 9.09)

Venemaa välisministeerium leiab, et liitumine ELiga ei ole toonud kaasa positiivseid samme Läti venekeelse elanikkonna probleemide lahendamisel. Selle asemel on riigi juhtkond peale liitumist NATO ja ELiga märgatavalt tugevdanud Venemaa-vastast retoorikat ja jätkab II MS tulemuste ümberhindamist. (RIA-Novosti, 7.09)

Leedu Seim esines Kaliningradi transiidikoridori rajamise vastase reolutsiooniga, kuivõrd ilma igasuguse kontrollita liiklus läbi Leedu territooriumi muudaks riigi ebausaldusväärseks ELi liikmeks ja oleks vastolus riiklike huvidega. (Interfax, 10.09)

The EU warned Belarus that holding a referendum which was not free and fair to allow the president to run for office without limitations would damage ties between the two sides. “If... parliamentary elections and the announced referendum do not take place under free and fair conditions, this cannot remain without its consequences for the relations (between Brussels and Minsk),” the statement said. (Reuters, 13.09)

Italy will stop applying EU sanctions against Libya even if the measures are not lifted by the EU, Interior Minister Giuseppe Pisanu said, referring to an issue that Tripoli has explicitly linked to efforts to prevent illegal immigration into Europe via its Mediterranean coastline. (Afp, 17.09)

The EU has warned Albania that its ties with the bloc will suffer unless the Balkan country steps up the fight against organised crime and overhauls its electoral rules. (Reuters, 15.09)

Myanmar lashed out at long-time critics of the US and the EU, accusing the two of promoting poverty, instability and armed conflicts in the military-ruled country. The EU in July criticised the ASEAN over its go-soft approach to the junta, and recently threatened to ramp up existing sanctions. (AFP, 12.09)

The EU can offer support and technical assistance to U.N. peacekeeping in the Democratic Republic of Congo but has no current plans to offer troops, EU Special Representative Aldo Ajello said. (Reuters, 9.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugali ja Hollandi kaitseministrid otsustasid 17. septembril käivitada uue Euroopa paramilitaarüksuse. Jõud peaks tegutsemisvalmis saama 2005. aasta alguseks ning seda saavad vajadusel kasutada nii EL kui ka teised rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO või NATO. Üksus hakkab paiknema Itaalias Vicenzas ning on mobiliseeritav 30 päeva jooksul. Sellesse kuulub 800 sõjaväelast ning umbes 20 ohvitseri. Pikemas perspektiivis luuakse ka 2 300-meheline reservüksus. “Sandarmeeriat” hakkavad kordamööda juhtima selle viis asutajaliiget. Esimesena võtab ohjad Prantsusmaa, kes idee paramilitaarüksusest mullu välja käis. Üksus ei ole mõeldud tegutsemiseks konfliktipiirkondades, vaid eelkõige sõjast toibuvates riikides – näiteks Bosnias, mille rahuvalve EL peaks detsembris NATOlt üle võtma. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 18.09)

Samal ajal kui EPi saadikud kritiseerivad Venemaad demokraatiale hoobi andmise eest, ei taha EK nagu ka liikmesriikide valitsused suhteid Moskvaga ohtu seada. Ei Venemaa president Vladimir Putini strukturaalne reform ega ka Beslani pantvangidraama traagiline lõpplahendus ei õhutanud Brüsselit ega Euroopa pealinnu Moskvat vähimalgi määral kritiseerima. Seevastu EPi saadikud ei häbenenud kritiseerida Kremli isanda poolt teostatavat "koloniaalsõda" ega püüet läbi käimasoleva institutsionaalse reformi veelgi vabadusi kitsendada. Parlamendis esindatud kaks peamist poliitilist jõudu (parempoolsed ja sotsialistid) keeldusid päevakorda lisamast hääletamist resolutsiooni üle, mis oleks sidunud Põhja-Osseetia pantvangidraama Putini Tšetšeenia-poliitikaga. Parlamendi välisasjade volinik Chris Patten tunnistas, et praegu ei ole hetk Venemaale õppetunni andmiseks Tšetšeenia küsimuses. Kuid ta meenutas: "Terrorismivastane võitlus ei tohi olla ettekäändeks, mille varjus rikutakse inimõigusi. Ma loodan, et Vene Föderatsiooni valitsus ei tee järeldust nagu saaks ainus vastus terrorismile seisneda võimu koondamises Kremli kätte." (Thomas Ferenczi, Rafaële Rivais, Le Monde, 17.09)

Taani ajakirjandus

Peale Beslani pantvangidraamat saab ELil olema raske kritiseerida Venemaa tegutsemist Tšetšeenias. Venemaaga võib tekkida sarnane konflikt, nagu transatlantilistes suhetes on viimastel aastatel esile kerkinud, ja seeläbi võib Euroopa sattuda “sõdiva ameerika kauboi” ja “tigeda vene karu” vahele. Alates 1990ndate keskelt on EL Moskva jõulise tegevuse Tšetšeenias üheselt hukka mõistnud, kuid nüüd tuleb ka tšetšeenide peale kriitiliselt vaadata. Hiljuti pidi Taani välisminister Per Stig Møller korrigeerima oma senist hoiakut, mille kohaselt tšetšeenide olukord on samaväärne balti rahvaste vabadusvõitlusega. Samas mitmete diplomaatide hinnangul pole EL valmis loobuma hoiakust, et Tšetšeenia kriisi saab lahendada poliitiliste vahenditega. Eriti kriitilist liini Moskva suhtes nõuavad uued Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesmaad. Kui aga tõesti leitakse seosed Beslani pantvangidraama ja araabia terroristidega, pole küsimus enam Tšetšeenias. Venemaa president Vladimir Putini kavatsus tugevdada julgeolekut Venemaal võib langeda kokku ELi huvidega, kuna läbi Kaukaasia toimub relvade, narkootikumide ja immigrantide smugeldamine. Seega hoiakutes Tšetšeenia suhtes ei saa olla enesestmõistetavusi. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 7.09)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Turkey is assured of a green light to open accession talks with the EU from a crucial EC report next month but the exact start date remains uncertain, EU officials and diplomats say. The sources say the final debate is over whether to start talks in early 2005 or leave at least six months for Turkey to implement human rights reforms more fully on the ground before negotiations commence. EU leaders will make a decision by unanimity in December on the basis of the Commission's recommendation. (Reuters, 9.09)

Dutch EU Commissioner Frits Bolkestein has again aired misgivings about Turkey joining the EU. He said "immigration pressure" from the south would mount dramatically and quoted Bernard Lewis, a U.S. history of Islam scholar, as saying that by the end of this century Europe would be predominantly Islamic. (Reuters, 07.09) Bolkestein also warned that the bloc could "implode" if the vast Muslim country joined the EU without major revamp of key Union policies. The Commission underlined that the Dutch commissioner was speaking in his personal capacity. (AFP, 7.09)

EU enlargement commissioner Günter Verheugen praised Turkey for progress achieved in embracing EU norms, but warned that plans to recriminalize adultery would be mistake as he concluded a key visit to the mainly Muslim country. He said that some problems, such as improving the rights of minorities, remained, but acknowledged that implementing the reforms required time. The government says the penal code bill, which includes a ban on torture and an extension of civil liberties, are designed to bring Turkey in line with legislation in EU member states. (AFP, 9.09)

EU’s farm commissioner Franz Fischler raised doubts over Turkey's hopes of joining the bloc. "There remain doubts as to Turkey's long-term secular and democratic credentials," he wrote in a letter to his fellow commissioners. Fischler warned that Turkey's inclusion could cost 11.3 billion euros a year in agricultural subsidies, and that the US and Britain are Turkey's chief supporters. "We cannot continue to ignore public opinion, leaving the European construction to the diplomats," he added. (AFP, 10.09)

Incoming EC President Jose Manuel Barroso said he welcomed Turkish political reforms as it seeks to join the EU. “Many positive decisions have been taken so far by the Turkish government in the perspective of a favourable opinion on the launching of accession negotiations. The ongoing process of reform in the political and civil life of Turkey is welcomed,” he said.” (Reuters, 17.09)

Turkey’s delay in adopting a new penal code because of attempts to reintroduce adultery as a crime is a concern for the EU and could complicate Ankara’s efforts to join the bloc, the EC spokesman Jean-Christophe Filori said. (Reuters, 17.09)

Turkish PM Tayyip Erdogan told the EU not to meddle in Turkey’s domestic affairs after an EC spokesman expressed concern over a delay in key penal code reforms. Erdogan told party members in televised comments that Turkey had done all it needed to do to meet the political criteria for starting EU entry talks, adding: “Let nobody try to pressure Turkey by using the EU (as an excuse).” (Reuters, 17.09)

Enlargement Commissioner Günter Verheugen said the EU had a problem of timing with Turkey’s penal code reforms and asked for clarification from Ankara. Verheugen said he did not however see any reason for a delay to the Oct. 6 report on Turkey. Penal code reforms are a step the EU sees as crucial if it is to open talks on Turkish EU membership. (Reuters, 18.09)

The EC urged Turkey to explain whether it planned to push through stalled EU-backed penal code reforms before Brussels decides whether to recommend the opening of entry talks. (Reuters, 18.09)

Croatia said it would almost certainly start EU membership talks next March and voiced hope it could complete them in two years and join the wealthy bloc in 2008 or 2009. “The date for negotiations has not been formally set but was tentatively agreed for early March and I do not believe this will be changed,” FM Miomir Zuzul, who will head the negotiating team, said. (Reuters, 16.09)

USA ajakirjandus

Euroopa põhiseadusliku leppe isa Valéry Giscard d'Estaing ütleb intervjuus olevat põhimõtteliselt vastu Türgi liitumisele ELiga. Ta toestab oma väiteid katketega uuest konstitutsioonist, kus põhiargumendiks kahekordne häälteenamus. Türgi võimalik liikmelisus 10-15 aasta pärast võib tähendada, et siis on islamimaa elanikkond kasvanud ELi suurimaks, mis annaks riigile tohutu mõjujõu otsuste langetamisel ELis. (Katrin Bennhold, International Herald Tribune, 13.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ajal, mil EK on lõpetanud kolm neljandikku oma uurimusest Türgi valmisoleku kohta ELiga liitumiseks, ei kahelnud EKi laienemisvolinik Günter Verheugen oma Türgi visiidil raportilt saladuseloori kergitamast. "Ma võin kinnitada, et valmiv raport tuleb erapooletu, objektiivne ja aus, et selles võetakse arvesse imekspandavaid edusamme, mis Türgi viimastel aastatel teinud on," kinnitas Verheugen Ankarale. "Samas ei varjata valmivas dokumendis vajakajäämisi mõnedes valdkondades ja et reformide läbiviimine ei ole veel lõpule jõudnud." Ta lisas, et otsus tuleb selge ja kindel. Teisisõnu, EKi analüüsist demokraatianormide täitmise ja inimõiguste olukorra kohta Türgis saab poliitiline järeldus võimaluse kohta avada Türgiga liitumisläbirääkimised 2005. aasta alguses ning see ei jäta võimalust otsuse kahetimõistmiseks. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 7.09)

Taani ajakirjandus

Türgi ELi liikmelisuse küsimus on poliitikutele suur dilemma. ELi teadur Marlene Wind Kopenhaageni Ülikoolist leiab, et poliitikud on juba ammu mõistnud, et Türgile ei saa öelda “ei”, kui ta kord täidab ühinemiskriteeriumid; “tõe hetke” lähenedes on aga hakatud seda arusaama kahtluse alla seadma. Poliitikud on enne põhiseadusliku leppe jõustumist arglikud Türgi teemal arutlema, kuid Marlene Windi sõnul ei saa vältida nende küsimuste omavahelist seotust. Ajalehe Jyllands-Posten poolt läbiviidud küsitlus näitab, et peamine põhjus, miks taanlased on Türgi liikmelisuse vastu, on sealne inimõiguste rikkumine. Lisaks leiavad paljud taanlased, et Türgi pole Euroopa riik, ning 37 protsenti küsitletutest näeb probleemi selles, et Türgi on islamiriik. Kui palju mängib Türgi küsimus rolli põhiseadusliku leppe referendumil? Näiteks Taani Rahvapartei tegutseb selle nimel, et Türgist saaks rahvahääletuse peateema. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 19.09)

Soome ajakirjandus

Europarlamendi saadik Ville Itälä kirjutab Türgi ELiga liitumisega kaasnevatest probleemidest. Türgil on ELis arvukalt eestkõnelejaid, kelle lobitöö võib viia liitumisläbirääkimiste alustamiseni veel sellel sügisel. Ent kas Türgi ikkagi on valmis ühenduse liikmeks saama, eriti veel nii kiires tempos? Vaevalt et praegust olukorda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga on 10 aastaga võimalik muuta. Türgi ühinemine muudaks ELi naaberriikideks Iraani ja Iraagi. Kas me soovime ühist piiri nende riikidega olukorras, kus isegi formaalne piirikontroll puudub, lisaks ühendusesisese vaba liikumisega niigi kaasnevale migratsioonilainele? Läbirääkimiste alustamine eeldab esmalt poliitiliste kriteeriumite täitmist, selles osas ei saa läbi sõrmede vaadata. Türgi muudaks ELi oluliselt erinevaks sellest ühendusest, kuhu Soome astus. Rahvahääletus Türgi liitumise osas oleks põhjendatum kui põhiseadusliku leppe üle. Tuleks vajutada pidurit ja mõelda alternatiivsete integratsioonivõimaluste peale, kus Türgi saaks ELi toel areneda demokraatlikuks õigusriigiks. (Ville Itälä, Turun Sanomat ,15.09)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

French Economy Minister Nicolas Sarkozy said he plans to propose to his EU colleagues that the bloc's new members with lower than average tax rates be barred from receiving structural aid funds. (AFP, 05.09) The enlarged EU should "strengthen and not weaken its policy of cohesion to reduce inequality between territories," EU commissioner for economic affairs Joaquin Almunia told reporters in an implicit rejection of comments by Sarkozy. (AFP, 6.09)

European finance ministers clashed over Franco-German proposals to harmonise EU corporate taxes to prevent lower-cost member states grabbing too much of the investment pie. The EC has proposed to harmonise the basic rules for calculating company taxes throughout the 25 member states. But backed by Britain, Ireland and new EU members in Eastern Europe, it strongly opposes any moves to do away with the right of individual countries to set their own levels of tax. (AFP, 11.09)

French Finance Minister Nicolas Sarkozy vowed to press on with a campaign to penalise EU countries with low corporate taxes by withholding structural aid, despite criticism from his EU counterparts. “I am going to write to all my finance minister colleagues in Europe tomorrow, including the finance ministers of the new member states, and will make a tour in Europe to explain one simple thing,” Sarkozy told in an interview. (Reuters, 16.09)

European finance ministers agreed not to tamper too much with fiscal rules underpinning the euro. The ECB President Jean-Claude Trichet said he agreed there is a need to improve the workings of EU budgetary rules -- put in place for euro credibility and to keep inflation down -- but that national central banks were united that the basic accord should not be touched. Under this framework, ministers agreed that the 3% budget deficit and 60% debt-to-GDP limits would not be changed. (Reuters, 11.09)

The current status of the Stability and Growth Pact is “intolerable,” since the agreement lacks the ammunition it needs to be taken seriously, the ECB chief economist Otmar Issing said. “Without the existence of a credible threat of sanctions, the pact is losing its bite,” Issing told the German daily Die Welt. Issing acknowledged that Stability and Growth Pact requires political action in an arena where the ECB has little clout. (Afp, 13.09)

There was unity among euro zone finance ministers that the bloc needed a semi-permanent chairman, dubbed Mr Euro, to improve co-ordination of the 12 member nations. At a meeting in the Dutch resort of Scheveningen they appointed Luxembourg PM Jean-Claude Juncker in the job for a two-year term. (Reuters, 10.09)

Brussels said it was weighing an appeal after the WTO again declared a big part of the EU's multi-million-dollar sugar exports illegal. In a final ruling in a dispute brought by Brazil, Australia and Thailand, WTO trade judges reiterated a verdict last month that the EU had exceeded limits on the export of subsidized sugar. If it loses an appeal, the bloc must reform its policy, pay compensation to those bringing the complaint or face the possibility of them imposing sanctions. (Reuters, 8.09)

Britain's Chancellor of the Exchequer Gordon Brown will reject proposals to reduce the UK's budget rebate despite renewed pressure from fellow EU finance ministers. The EC has proposed to phase out the British rebate over four years and replace it with a partial refund from all major net contributors. "Our rebate is justified and is not negotiable," said a UK Treasury spokesman. (Reuters, 9.09)

European budget commissioner Michaele Schreyer pressed Britain to pay in full its part of the EU budget to share the burden of EU enlargement. There “is really no reason why the UK does not have the same share in financing structural funds, for example for Estonia or for Poland,” Schreyer said. (Afp, 15.09)

Britain’s long-cherished EU rebate, famously secured by Margaret Thatcher 20 years ago, remains “fully justified,” Europe minister Denis MacShane said as ministers discussed EU funding. He cited figures from the EC he said showed that Britain’s net contribution to EU coffers remained the biggest in the 25-member bloc. (Afp, 13.09)

One year after Swedes rejected adopting the euro in a referendum, the answer would still be "no" to the single currency, a poll showed. The poll showed that 54% of those questioned were against euro entry with 39% in favour. 6% were unsure. (Reuters, 12.09)

Portugal’s new government has said it has no “obsession” with keeping its public deficit below the three percent limit of output imposed on eurozone members, preferring instead to focus on encouraging economic growth. Finance Minister Antonio Bagao Felix said that the government would try to keep the deficit below the EU limit in 2005 but would not consider a failure “the end of the world”. (Afp, 17.09)

EU will appeal against a ruling by the WTO which said EU subsidies for sugar production broke international trade rules, French Agriculture Minister Herve Gaymard said. “A number of countries launched an attack before the WTO against the privileged relationship that exists between Mauritius and certain African, Caribbean and Pacific nations, and the EU,” Gaymard said. (Afp, 18.09)

USA ajakirjandus

EKil on Stabiilsus- ja kasvupakti "reformikava" – mida see tegelikult tähendab? Kõik teavad, et senised reeglid ei toimi: 1) sest keegi pole neid järginud, 2) sest keegi ei arva, et need üleüldse mõttekad oleksid. Nüüd püütakse "lollid" reeglid "targemate" vastu vahetada. Uued eeskirjad jätaksid enamikele riikidele, eriti suurtele ja mõjukatele maadele nagu Prantsusmaa ning Saksamaa, rohkem laveerimisvõimalusi seaduste rikkumiseks ilma, et neid eeskirjade eiramises süüdistataks. Igal juhul peaks EKi katse midagi muuta saama nii poliitilise kui majandusliku tähenduse. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 7.09)

Euroopa finantsjuhid on Luksemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri nimetanud "härra Euroks" – Euroopa ühisraha eestkõnelejaks. Ametisse määramine on esimeseks sammuks euro-areaali juhtimise loomisel. Juncker hakkab 12 eurotsooni kuuluva riigi nimel kõnelema rahvusvahelistel tippkohtumistel kui Euroopa juhtrahandusminister, näiteks G8 kogunemistel. Junckeri enda sõnul soovib ta saada õhutajaks ja lepitajaks, lisades, et Euroopa vajab kasvule orienteeritud majanduspoliitikat, unustamata, et tähtsaim on stabiilsus. (Carter Dougherty, Paul Meller, International Herald Tribune, 11.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy tahab ELi vaesemaid maid Ida-Euroopas sundida ettevõtete makse tõstma. Tema kava seostub otseselt Prantsusmaa ja Saksamaa avaliku hirmuga, et tööstus ja töökohad kolivad peagi Euroopa idapoolele. Kaks Euroopa mõjukat maad on kokku leppinud rünnakus, Sarkozy põhjendab oma väiteid nii – kui näiteks Eestis on kehtestatud 0-%line tulumaks ettevõtte reinvesteeritud kasumilt, siis miks peaksid jõukamad ELi liikmesriigid jätkama toetuste andmist ELi regionaalabi programmide raames. (George Parker, Financial Times, 10.09)

Võib kindlalt väita, et ELi uute liikmesriikide poliitika avaldab mõju ühenduse vanematele osapooltele. Baltimaad Eesti, Läti ja Leedu on endistest idablokimaadest kõige kaugemale jõudnud, kärpides üksikisiku tulumaksu vastavalt 26, 25 ja 33%le. (Hamish McRae, The Independent, 19.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsuse rahandusminister Nicolas Sarkozy, kes oli kutsutud telekanali TF1 eetrisse selgitama tagamaid tema kandidatuurile parempoolse partei UMP esimehe kohale, "õhkis väikese pommi", kasutades eetriaega väljaütlemisteks laienenud Euroopas leviva "fiskaalse dumpingu" kohta. Ta tegi ettepaneku mitte anda riikidele, mille ettevõtete maksustamise tase jääb alla ELi keskmise, abi ELi struktuurifondidest. Sarkozy peab silmas mitmeid riike, nagu näiteks Balti riigid või Slovakkia, keda süüdistatakse madalate maksude rakendamises ettevõtetele, meelitamaks firmasid nendesse riikidesse investeerima. Siiski ei leidnud Prantsusmaa rahandusministri ettepanek mitte igal pool toetust. Pigem vastupidi. Juba päev hiljem teatas EK (Prantsusmaa tulevase voliniku Jaques Barrot pressiesindaja suu läbi!), et on Sarkozy ettepanekule vastu. Negatiivne vastukaja tuli ka EKi majandusvolinikult Joaquin Almunialt ja Prantsusmaa tavapäraselt liitlaselt Saksamaalt, kes pidas vajalikuks märkida, et Sarkozy seisukoht ei peegelda Saksamaa oma. (Thomas Bronnec, L'Expansion, 6.09)

Fiskaalpoliitika osas peavad Euroopa tasemel tehtavad otsused leidma kinnituse ühehäälsuse põhimõttel. Euroopa ülesehitamine kätkeb endas vaatamata kõigele koostööd ja "maastiku" ühtlustamist, milles ELi uute liikmete toimemehhanismid erinevad suuresti liidu asutajate omadest. "Vana 15" seas maksustavad ettevõtteid kõige enam Belgia ja Prantsusmaa, kus ettevõtete tulumaksumäär küündib 35,4%ni. Kõigis uutes liikmesmaades jääb sama number 15% ja 25% vahele; samas ei kehtestata seal siiski ettevõtetele 0%list tulumaksumäära, nagu Eestis. Oleks soovitav, et vanad liikmesmaad langetaksid makse, suurendamaks oma ettevõtete kasumlikkust, uued liikmed omakorda võiksid makse veidi kergitada, finantseerimaks oma investeeringuid. Hetkel on aga juhtumas pigem vastupidine. Näiteks Prantsusmaa ei ole võimeline vähendama oma riigiaparaadi hoogu, seistes silmitsi üha suurenevate kulutustega julgeolekule, haridusele, teadusele või tervisele. Samas on ELi uued liikmed jooksmas võidu maksude langetamisel, meelitamaks ligi välisinvesteeringuid. Kõige selle nähtavaks tagajärjeks on kapitali liikumise kiirenemine arenevate maade suunas. (Michel Garibal, Le Figaro, 18.09)

Rootsi ajakirjandus

Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy kritiseerib uusi ELi liikmesmaid, kellel on madal ettevõtte tulumaks. Sarkozy sõnul peaksid riigid, mis on piisavalt rikkad madalateks maksudeks, jääma ilma struktuudfondide toetustest. Kuid sama hästi võiks öelda ka täpselt vastupidist: kui riik peab ennast piisavalt rikkaks, et kahjustada oma majandust kõrgete maksudega, siis pole talle ju struktuurfondide toetust vaja. Sarkozy on otsustanud kritiseerida, kuid selle asemel oleks ta võinud kuulata ja õppida, ning proovida vähendada ettevõtte tulumaksu oma kodumaal. Vaevalt, et Sarkozy oma tahtmist läbi saab, kuid on kahju, et nii mõjuvõimsas ELi riigis on nõnda suur vastumeelsus uut moodi lähenemisele heaolu saavutamise meetodite osas. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 8.09)

Arvamused madalamaksuliste ELi liikmesriikide kohta on erinevad, ning kuigi mingit muutust ei ole hetkel tõenäoliselt tulemas, avaldatakse liberaalse maksupoliitikaga riikidele üha rohkem survet. Rootsi peaminister Göran Persson on varem madalate maksudega riike kritiseerinud, viidates ebaõiglusele, et hoolimata väikestest maksudest on neil õigus hüvedeks ülejäänud ELilt. Rootsi rahandusminister Bosse Ringholm ütles laupäevasel ELi rahandusministrite kokkutulekul, et “Maksud on olemas heaolu rahastamiseks. Kui läbi ELi tahetakse heaolust osa saada, tuleb selle eest ka maksta.” (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 12.09)

Soome ajakirjandus

Prantsusmaa rahandusminister Nicolas Sarkozy maksumäärade ühtlustamise ettepanek sai liikmesmaade jaheda vastuvõtu osaliseks. Uusliikmesmaades on ettevõtluse tulumaks keskmiselt 21,5%, vanadel liikmetel 10% kõrgem, mistõttu kardetakse ühendusesisest nn Hiina sündroomi, ettevõtete kolimist soodsamate maksudega piirkondadesse. Viimaste arvates aitab aga just taoline maksupoliitika neil kiiremini vanade olijatega samale tasemel jõuda. Küsimus puudutab otseselt ka Soomet: lähinaaber Eesti liberaalsem maksupoliitika meelitab ligi Soome ettevõtteid. Siiski ei näe rahandusminister Antti Kalliomäki Eestit peamise konkurendina, pigem on selleks sarnase ühiskonnakorralduse ja arenguastmega Rootsi. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 12.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO ei kavanda uute sõjaväebaaside rajamist idasuunal, kinnitas NATO Euroopa ülemjuhataja James Jones peale läbirääkimisi Vene relvajõudude kindralstaabi juhi Juri Balujevskiga. (Interfax, 8.09)

Eestis toimub NATO sõjalise komitee väljasõiduistung. NATO kõrgema sõjalise juhtkonna eesmärgiks on tutvuda alliansi uute liikmetega, visiidi käigus külastatakse ka Lätit ja Leedut. (Interfax, 10.09)

General Harald Kujat, chairman of NATO's military committee sought to reassure the Baltic states that the military alliance would seek avoid a break in aircraft stationed to protect their airspace. Members of the NATO military committee held an informal meeting in Tallinn. (AFP, 11.09)

NATO does not plan to establish military bases in Baltic countries, a senior NATO official said. “There are no action plans for that,” General Harald Kujat, chairman of NATO’s military committee said. (Afp, 13.09)

NATO member Denmark may extend air patrols over Baltic airspace if needed, Danish PM Anders Fogh Rasmussen has said. “Rasmussen said that there should be no obstacles in conducting air-patrol missions in the Baltic states. If needed, Denmark would extend the patrolling of Lithuanian, Latvian and Estonian air space by its fighters,” the statement added. (Afp, 13.09)

NATO Secretary general Jaap de Hoop Scheffer assured Lithuanian FM Antanas Valionis that there would be no interruption in NATO air-police mission for the Baltic states. “The NATO Secretary General assured that Baltic air space protection and control would be ensured after October 1, without a pause,” the Baltic News Service quoted Valionis as saying. (Afp, 16.09)

NATO jätkab Baltimaade õhuruumi turvamist, teatas allianssi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kohtumisel Leedu välisminister Antanas Valionisega. (Interfax, 16.09)

NATO and Russia condemned the wave of "barbaric and insidious" attacks against Russia in recent weeks, and vowed to strengthen joint efforts and develop an action plan to fight terrorism. An extraordinary meeting of the NATO-Russia Council also pledged that those responsible for these atrocities must be brought to justice. (AFP, 7.09)

Russia's top general threatened to attack "terrorist bases" anywhere in the world, as security services put a $10 million bounty on two Chechen rebels they blame for last week's school siege. Authorities have blamed the hostage crisis on "international terrorists" -- something critics said was a fig leaf to mask the failure of Russia's Chechen policy. Human rights group Amnesty International said the Russian authorities had covered up the extent of the crisis in Beslan. (Reuters, 8.09)

U.N. Secretary-General Kofi Annan called on Russia to respect the rule of law while fighting Chechen rebels, after Moscow said it would attack terrorist bases anywhere in the world. "I have made it quite clear that I believe, in the fight against terrorism, countries have to work together, pool their efforts, share information," he said. (Reuters, 8.09)

NATO has appointed a special representative for the Caucasus and Central Asia as part of plans to further develop its relations with the two regions, a statement said. Former US state department official Robert Simmons “will be responsible for establishing high-level working contacts with regional leaders in order to support NATOs objectives,” the statement said. (Afp, 15.09)

The UN Security Council voted unanimously to renew the mandate of the multinational security force in Afghanistan for another year until October 2005. The 15-nation council also urged the International Security Assistance Force (ISAF) to work closely with the government in Afghanistan, where a landmark presidential election is scheduled for next month. (Afp, 17.09)

Agreement on expanding a NATO training mission in Iraq hit last-minute snags notably due to French and others’ reservations about details of the accord, NATO officials said. But NATO chief Jaap de Hoop Scheffer said he hoped a compromise accord could be reached soon to expand the mission in the war-ravaged country. (Afp, 17.09)

NATO is studying how it could support any future African Union military mission in Sudan’s conflict-hit Darfur region following a request from the UN, an alliance official said. “He (NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer) is moving forward to see what NATO can do,” the official said. “We are very much at the exploratory phase at the request of the UN.” (Reuters, 15.09)

NATO will deploy an extra 2,000 troops to U.N.-run Kosovo ahead of potentially divisive elections in October, the Alliance’s French commander in the province Lt. Gen. Yves de Kermabon said. (Reuters, 13.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov kordas 14. augustil pärast kohtumist oma USA ametivenna Donald Rumsfeldiga taas Venemaa kahtlusi NATO laienemine osas Balti riikidesse. Ivanovi sõnul ei tähenda Leedus asuvad NATO lennukid Venemaa jaoks sõjalist ohtu, kuid nende kohalolek ei tõsta ka regiooni turvalisuse taset osutudes võimetuteks takistama Talibani või Al-Qaeda poolehoidjate võimalikke rünnakuid. Seevastu leidis Ivanov, et NATO lennukite kohalolu Balti riikides õõnestab regiooni julgeolekut olles potentsiaalseks konfrontatsiooni allikaks. Venemaa kaitseminister rõhutas oma vastuseisu NATO laienemisele kolme Balti riiki, meenutades, et mõnedes nendest riikidest on probleeme inimõiguste tagamisega Euroopa normide kohaselt... (Céline Bayou, Regard sur l'Est, 18.08)

Lõhe ameeriklaste ja eurooplaste hinnangute vahel suureneb. Sellest annab teada Saksa Marshall Fundi hiljutine uurimus, mis täheldab transatlantiliste suhete jahenemise jätkumist. Tähelepanuväärne on George Bushi välispoliitilise joone hukkamõist eurooplaste poolt – koguni 76 protsenti eurooplastest ei kiida USA välispoliitika suundumusi heaks, see number on viimasel kahel aastal pidevalt suurenenud. Kui USA liidriroll rahvusvahelises poliitikas ei ole soovitav, kas EL peaks lükkama sisse järgmise käigu? Nagu selgus ka eelmise aasta samalaadsest uurimusest, sooviks enamus eurooplasi, et EList saaks USAga võrdne suurvõim. Samas langeb eurooplaste unistus suurvõimust poole võrra, kui neile selgitada, et see tooks kaasa senisest tunduvalt suuremad kaitsekulutused. Enamik inimesi mõlemal pool Atlandi ookeani (71% ameeriklastest ja 60% eurooplastest) arvab, et Euroopa ja USA jagavad piisavalt ühiseid väärtusi tegemaks koostööd suurte rahvusvaheliste probleemide lahendamiseks. Uuring näitas, et ameeriklased on lõhest transatlantilistes suhetes eurooplastest teadlikumad: ameeriklased otsivad eurooplastest tunduvalt enam võimalusi tõeliseks koostööks. Samas on kujutlus EList ameeriklaste silmis tunduvalt parem, kui hinnangud liitu kuuluvatele üksikutele riikidele, eriti Prantsusmaale ja Saksamaale. (Sylvie Kauffmann, Le Monde, 10.09)

Norra ajakirjandus

Norra parlamendi väliskomisjoni esimees Thorbjørn Jagland kirjutab, et Norra seisab uuel julgeolekupoliitilisel teelahkmel, kus otsustavaks on ELi liikmelisus. NATOsse kuulumine on Norrale vajalikum kui kunagi varem, kuid tänapäeval ei saa allianssi pidada EList sõltumatuks. Transatlantiline koostöö seisneb NATO ja ELi tööjaotuses. Norra ei ole euro-atlandi koostöö täisväärtuslik osapool, kui ta ei ole ELi liige. Näiteks Soome ja Rootsi on ELi välis- ja julgeolekupoliitika otsustamise juures, omades läbi ELi liikmelisuse juurdepääsu ka NATO ressurssidele. Norra on siirdunud võtmerollist perifeeriasse. NLi enam pole, oluliseks on muutunud probleemid Tšetšeenias, Moldovas ja Gruusias. Seetõttu tuleb rõhku panna ELi naabruspoliitikale ja strateegilisele koostööle Venemaaga. Norra peaks peale rahu tagamise maailma eri paigus (mis on iseenesest väga oluline) keskenduma eelkõige oma kontinendi ja naaberriikide problemaatikale. Põhja-Kaukaasias aset leidnud sündmused peaksid Norra poliitikud viimaks unest äratama. (Thorbjørn Jagland, Aftenposten, 9.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Soviet-era and German army monuments in Estonia have suffered a spate of defacements after the government last week ordered the removal of a monument erected in honour of Estonians who fought with the German army in WW II, officials said. Former Estonian PM and now historian Mart Laar told AFP that "feelings have boiled over due to the government's improper action". (AFP, 10.09)

Rida ühiskondlikke organisatsioone esines üleskutsega lõpetada punaarmee mälestusmärkide rüüstamine, lisades, et veteranide organisatsioonid on juba ammu hoiatanud SSlaste heroiseerimise tagajärgede eest. (Interfax, 6.09)

Eesti natsimonumendi toetajad kutsusid üles osalema aktsioonis, mille käigus moodustatakse küünaldest kett Tallinna vabastajate (Pronkssõduri) monumendist Lihulani, kuhu oli püstitatud mälestusmärk Hitleri poolel sõdinud eestlastele. Korraldajad kutsuvad valitsust üles järele mõtlema Eesti ajaloo üle ja lõpetama mälestusmärkide rüvetamise. (Interfax, 9.09)

Eesti valitsus avaldas kahetsust seoses Hitleri poolel sõdinud eestlastele pühendatud mälestusmärgi demonteerimisel toimunuga, kutsudes ühtlasi üles jätkama tööd selgitamaks välja tõde okupatsiooni ajal Eestis aset leidnud sündmuste kohta. Samuti vajab väärilist tähistamist kõigi Eesti vabaduse eest hukkunute mälestus, mistarvis on lähinädalatel plaanis alustada ettevalmistustööd, kaasates kõiki huvitatud gruppe. (Interfax, 10.09)

Venemaa välisministeeriumi avalduses väljendatakse nördimust II MS-s hukkunute mälestusmärgi rüvetamise puhul. Nenditakse, et taoline käitumine on Eestis omandamas massilist iseloomu ning tuletatakse meelde, et need on Hitleri-vastases koalitsioonis võidelnute hauad. (Interfax, 11.09)

Venemaa välisministeerium avaldab nördimust II MS-s Hitleri vastases koalitsioonis võidelnute mälestusmärkide massilise rüvetamise üle. (RIA-Novosti, 13.09)

Eesti president Arnold Rüütli arvates tuleb rajada monument kõigile Eesti iseseisvuse ja vabaduse eest võidelnutele. Taolise mälestusmärgi vajadust tunnetataks eriti teravalt peale sündmusi Lihulas püstitatud ausamba ümber.(Interfax, 13.09)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland peab riigile vastvõetamatuks ja mainet kahjustavaks Saksa mundris sõdurit kujutavat ausammast. (RIA-Novosti, 15.09)

Järjekordse sammuna Eesti “mälestusmärkide sõjas” rüvetati 1919 aastal maha lastud punakaartlaste ausammas. (Interfax, 15.09)

Eesti linna Rakvere keskuses asuv II MS-s hukkunud nõukogude sõdurite mälestusmärk soditi täis natsistlike sümboleid (Interfax, 16.09)

Eesti peaminister Juhan Parts arvab, et Eesti ja Venemaa vahelist piirilepingut tuleb käsitleda lahus ülejäänud ELi-Venemaa arutlusteemadest. Vastavasisulise avalduse tegi Parts peale kohtumist Eestit külastanud ELi justiitsküsimuste voliniku Antonio Vitorinoga. (Interfax, 7.09)

Turkish FM Abdullah Gul is due to make a five-day trip starting Wednesday to the Baltic countries to bolster support for Ankara's bid to join the EU, the foreign ministry said. Gul will first travel to Estonia for talks with his counterpart Kristiina Ojuland, President Arnold Ruutel and PM Juhan Parts, the ministry said. (AFP, 7.09)

Johtuvalt esile kerkinud probleemidest riigi saarte ja mandriosa vahelise praamiliikluse tagamisel esitas Eesti majandusminister tagasiastumispalve. (Interfax, 9.09)

Estonian President Arnold Rüütel appointed Andrus Ansip as the new minister of economy and communication to replace Meelis Atonen, who resigned over a ferry row. Ansip, 48, the first vice chairman of the Reform Party and mayor of Estonia’s second largest city Tartu, later took the oath of office. The previous minister, Meelis Atonen, was one of the longtime leading figures in the Reform Party. Atonen resigned after failing to get the support of PM Juhan Parts and the cabinet for his plan to force Saaremaa Shipping Company, which operates ferry links to Estonia’s two biggest islands, to sign a new service agreement. (Afp, 13.09)

Eesti president nimetas ametisse uue majandusministri, kelleks sai Reformierakonna liige , Eesti suuruselt teise linna Tartu linnapea Andrus Ansip. (Interfax, 13.06)

Eesti peaminister, Res Publica liider Juhan Parts leiab et venekeelsetel kodanikel peab olema võimalus omandada haridus oma emakeeles. Sellise avalduse tegi ta venekeelsetele erakonnakaaslastele adresseeritud kirjas. Samas kutsub ta üles kiirendama naturalisatsiooniprotsessi ja võrdsustama riigikeele lõpueksamit kodakondsuse taotlemisel sooritatava keeletestiga. (RIA-Novosti,16.09)

Baltimaade ja Austria siseministrid soovivad ühtse põgenikekeskuse loomist Tšetšeeniast pagenud inimestele. Austria siseminister Ernst Strasseri sõnul on soovitav, et selle asukoht poleks kaugel põgenike kodumaast (RIA-Novosti, 15.09)

Opositsioonipartei “Isamaaliit” kutsub üles kuulutama Tallinna fašistidest vabastamise päeva rahvuslikuks leinapäevaks. Avalduses öeldakse, et nõukogude sõdurite esimeseks ülesandeks oli rahvuslipu mahavõtmine Pika Hermanni tornist, mis sümboliseeris ilmekalt järgnenud kremli diktaatorite ja nende kohalike käsilaste purustavat tegevust. Nõukogude veteranid kavandavad samaks päevaks, 22. septembriks rida mälestusüritusi ning lilledepanekuid mälestusmärkidele. (Interfax, 17.09)

Support for Estonia’s leading governing party has plunged to just 5%, in another blow to its credibility following its failure to win a seat in the EP, according to a poll. The rate is the lowest for Res Publica, led by PM Juhan Parts, since parliamentary elections in March 2003. According to Liisa Talving, head of research at Turu-Uuringute AS, the key reason is the party’s failure to gain a single seat in June’s EU polls. (Afp, 13.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Teises maailmasõjas natsistliku Saksamaa poolel nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud eestlastele püstitati 20. augustil Lihulas mälestusmärk. Endiste võitlejate poolt rahastatud monument meenutab, et paljude eestlaste, lätlaste ja leedulaste meelest oli kommunism sama hävitav või veelgi hullem kui natsism. Vaatamata keerulisele ajaloolisele kontekstile peavad Balti riigid võtma selles küsimuses selge ja ühese seisukoha. Eesti valitsus mõistis seda ning lasi 2. septembril vaidlusaluse mälestusmärgi eemaldada reaktsioonina Venemaa ja juudi organisatsioonide kriitikale. (Antoine Jacob, Le Monde, 10.09)

Eesti juudi kogukond mõistab hukka monumendi püstitamise Teise maailmasõja ajal Saksa SS-vägedes võidelnud eestlastele. Juudi kogukonna esinaise Cilja Laua hinnangul ei sobi taoline tegevus euroopalike väärtustega ning on vastuvõetamatu pärast Eesti liitumist ELiga. Ta märgib: "On kena, et Eesti peaminister Juhan Parts ei poolda selle monumendi püstitamist, kuid on vähetõenäoline, et tema vastuseis midagi muudab". Peaminister Parts peab Lihula kohalike juhtide kavatsust avada mälestusmärk Saksa SSi 20. divisjonis võidelnud eestlastele provokatsiooniks. SSlaste mälestusmärk püstitatakse 20. augustil ühele surnuaiale Lihula lähistel. (Nicolai Adachkevitch, portaal VoxDei, 18.08)

Vastukaja mälestusmärgi püstitamisele Lihulasse näitas vaatamata sellega kaasnenud skandaalile suurenevat initsiatiivi. See tõestab, et Eesti ühiskond suundub ühe oma ajaloo valge laigu uurimise poole. Samas teavad eestlased väga hästi, nagu ka ülejäänud balti rahvad, et natsismi asetamine kommunismiga samale pulgale tekitab lääne-eurooplastes mõistmatust. (Céline Bayou, Redard sur l'Est, 3.09)

Balti riigid peavad tasandama sotsiaalset kihistumist. Seoses üleminekuga turumajandusele on lõhed üha suurenenud. Viimaste aastate tugev majanduskasv ei tohiks kasu tuua ainult koorekihile, vastasel korral võib korruptsioon gangreeni kombel vaid laieneda. (Antoine Jacob, Le Monde, 10.09)

Taani ajakirjandus

Eesti president Arnold Rüütel jutustab intervjuus Eesti edukast teest kommunistliku võimu alt ELi ja NATO liikmeks. Rüütel märgib Eesti ammust kuulumist Euroopa kultuuriruumi ning tutvustab Eesti võimalusi teadmistel põhineva majanduse arendamisel. President viitab ka Eesti ja Venemaa vaheliste suhete tundlikkusele. Iseäranis Eestis elava vene vähemusrahvuse küsimuses kohtleb Moskva Eestit sõnakuulmatu vasallina. President Rüütli arvates on EL lasknud Vene propagandal ja retoorikal selles küsimuses liiga kergesti mõjuda. Eesti on valmis koostööks Venemaaga kõikides valdkondades, ning neid valdkondi võiks olla presidendi sõnul rohkem. Kuid Venemaa esitab Eestile erinevaid nõudmisi nagu eestivenelastele kodakondsuse andmine ja vene keele muutmine teiseks riigikeeleks. „Tuleb mõista, et suure venekeelse elanikkonna tekke põhjuseks Eestis on Molotov-Ribbentropi pakt,“ selgitab Rüütel. „Katse Eestit venestada toimus vägivaldselt...On oluline, et ELis mõistetakse antud probleemi keerukust, lihtsaid lahendusi siin pole.“ Rüütel peab sellise ajaloo taustal integratsiooni pigem edukaks, probleem muutub üha väiksemaks. President märgib ka Venemaa arengut demokraatia suunas, lootes, et Eesti saab sellele protsessile kaasa aidata. President Rüütel viibis hiljuti esmakordselt ametlikul visiidil Taanis. (Jan Lund, Jyllands-Posten, 14.09)

Eesti on 15 aastaga teinud uskumatult kiire arengu teel Euroopasse. Riik on aegade jooksul pidanud üle elama mitmeid okupatsioone, ning Külma sõjaga kaasnes selle väikeriigi saatuse ignoreerimine ülejäänud Euroopa poolt, kaasaarvatud Taani poolt. Taani koolide ajalooprogrammi ei kuulunud tõik, et Stalin okupeeris vägivaldselt ühe täiesti demokraatliku ja eeskujuliku Rahvaste Liidu liikme. Eesti ajalugu on huvitav näide, kui kiiresti asjad võivad muutuda – nii paremas kui halvemas suunas. (Jan Lund, Jyllands-Posten, 14.09)

Soome ajakirjandus

Eestis kogub hoogu ausambasõda. Vandaliseeritud on juba 5 nõukogude mälestusmärki, rikuti ka Eesti taasiseseisvumise mälestustahvlit Hirvepargis. Sündmusteahel sai alguse nn Lihula monumendi ehk siis Teises maailmasõjas Saksamaa poolel sõdinutele pühendatud ausamba mahavõtmisest vägivalda kasutades. Peaminister Juhan Parts põhjendas valituse sammu välissurvega. Kohalike elanike väljaastumiseni viinud pahameele peapõhjus oli tegutsemisviis – pimedas ja salaja. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 8.09)

Segadused Saaremaa ja mandri vahelise laevaliiklusega sundisid majandusminister Meelis Atoneni ametit maha panema. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.09)

Baltimaade keelevähemused ootavad lahendust. Nõukogude perioodil püüti mitmel korral vene keelt peamiseks suhtluskeeleks muuta. Tänu muudest NLi piirkondadest sisse toodud tööjõule muutus oluliselt Eesti rahvuslik struktuur, ennesõjaaegne 8%line venekeelsete elanike osakaal kasvas 1989. aastaks 40%ni. Viimase rahvaloenduse andmetel on neid nüüdseks umbes veerand elanikkonnast. Taasiseseisvunud Eesti ja Läti püüavad leida oma identiteeti rahvusriikidena, mis on viinud konfliktideni Venemaaga, kelle traditsioonilise geopoliitika osa on olnud kõikide venelaste kaitsmine. Venemaa on Läti ja Eesti keelepoliitikat rahvusvahelisel areenil karmilt kritiseerinud. On selge, et keelt ei tohi kasutada kättemaksuvahendina, rahvusvaheline üldsus peab jälgima, et oleks tagatud vähemuste õigus oma emakeelele, samas ka toetama riigikeele õppimist ning integreerumist endisest multikultuursemasse ühiskonda. (Jussi S. Jauhiainen, Turun Sanomat, 12.09)

Eesti peaminister Juhan Parts asus toetama venekeelse keskhariduse jätkumist ka 2007 aastaks kavandatud kooliuuenduse järel. Esialgse kava kohaselt peaks 60% õpetamisest hakkama toimuma eesti keeles. Parempopulistlik Res Publica pole varem venemeelse erakonnana esinenud, teda on pigem peetud lähedaseks rahvusmeelse Isamaaliiduga. Viimane kiirustas ajakirjanduses Partsi initsiatiivi hukka mõistma. Samas jätab kehtiv seadusandlus nii või teisiti lõpliku otsuse langetamise kohalikele omavalitsustele. Kui viimased peavad venekeelse keskhariduse jätkumist oma haldusüksuses vajalikuks, siis jääb see otsus ka kehtima. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 17.09)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti ja Venemaa ei välista koostööd piirijõge Narvat ületava silla ehitamiseks. Sellist võimalust vaeti Eesti välisminister Kristiina Ojulandi ja Peterburi kuberner Valentina Matvijenko kohtumisel Sankt Peterburis. Matvijenko sõnul on vene poolel suur huvi transiidimahtude suurendamise vastu, ent vahendite puudumisel pole sellega tõsisemalt tegeletud. Kui praeguse ülekoormatud silla asendamiseks saab kasutada ELi fondide ressursse, ollakse valmis konkreetse projektiga tegelema. (Interfax, 17.09)

Consumer prices in Estonia fell in August by 0.1% from the July level and increased on average by 4.0% on a 12-month basis, the statistics office announced. (AFP, 7.09)

French information technology company Bull has established a subsidiary in Lithuania and is looking to expand its activities in all three Baltic states, the company reported. “A company, Bull Baltija, established on the basis of representation in Lithuania, will operate in Lithuania, Latvia and Estonia,” Saulius Eiva, general manager of the company, said. “Bull sees the Baltic states as its priority and falling in line with company’s strategy to invest into new members of the EU.” (Afp, 16.09)

USA ajakirjandus

Vancouveris asuv Fraser Institute avaldab igal aastal maailma riikide majandusvabaduse edetabeli. Selle suve publikatsioonis on Euroopa eesrindlikumaid maid pärast traditsioonilisi liidreid – Šveitsi, Suurbritanniat, Iirimaad ning Luksemburgi – arvasite õigesti: Eesti. See pisike Balti riik edestas Saksamaad, Belgiat ja veel 110 riiki 123-liikmelises nimestikus. Andrus Säälik Eesti rahandusmnisteeriumist pidas Eesti edu põhjusteks pangasüsteemi arengut ja eeskätt elektroonilist pangandust, toonitades samas, et Eestile ei sobikski näiteks prantsuse pangandusmudel. Arusaadavalt on Euroopa noored tiigrid (nagu kunagi Iirimaa) vastu plaanidele võtta neilt võistluseelised. Nii nimetas Säälik maksude harmoniseerimist "täieliku siseturu üheks takistuseks". (Daniel Altman, International Herald Tribune, 17.09)

Artikli autor sünteesib varem inglisekeelses kirjutavas pressis ilmunud kirjutisi Eestist, rõhutades Eesti kui edumeelse riigi mainet. Thomas Fuller hindab Eestit eeskätt e-panganduse, e-äri ja e-valitsuse vaatepunktist. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 13.09)

Rootsi ajakirjandus

FöreningsSparbankeni uus aruanne näitab kõrget majanduskasvu Läänemere piirkonnas. Kolmest Balti riigist enim arenenud Eestis saab järgmise aasta majanduskasv olema 6 protsenti. Peale kaheaastast tagasihoidlikkust ekspordi kasvus hakkab Eesti väliskaubandus taas tihenema. Siseturu nõudluse kasv kõrgekvaliteedilistele toodetele on positiivne Eestis tegutsevate Rootsi ettevõtete jaoks. (Leif Petersen, Svenska Dagbladet, 8.09)

Renditööjõufirma My Crew vahendab alakvaliteeritud eesti töölisi Rootsi ning seda võileivahinna eest. Spetsiaalse kampaania raames pakutakse töölisi hinnaga 75 Rootsi krooni tund, millest nad ise saavad 47 krooni. Inimesed on põhimõtteliselt valmis töötama ööpäevaringselt ilma lisatasudeta. My Crew’ kodulehe andmetel on ettevõttel vaba personali ligemale 450 inimest, kes on valmis töötama näiteks traktoristide, lapsehoidjate või lukkseppadena. Madalapalgalised võõrtöölised valmistavad suurt peavalu Rootsi ehitusalasele ametiühingule Byggnads. (Maria Wahlberg, Svenska Dagbladet, 9.09)

Norra ajakirjandus

Soome töösturi Björn Wahlroosi arvates võiks Tallinn võtta eeskuju Monacost ning saada maksuparadiisiks rikastele põhjamaalastele. Wahlroos soovitab Eestil vilistada ELi nõuetele maksude kõrgendamise osas. Soomlane ei ole seni ettepanekut arutanud eesti poliitikutega. (Aftonbladet, 14.09)

Soome ajakirjandus

Soome vorstivabrikud vallutavad Baltimaade ja Poola turgu. Suurtootjate Atria ja HK Ruokatalo käibest tuleb juba pea pool välisturgudelt. Uutes liikmesriikides kasvab koos elatustaseme tõusuga ka lihatarbimine ja paiguti on seal tegutsemine selgelt tulusam kui kodumaal. Väiksematest ettevõtetest on ainult Saarioinenil tootmisüksus väljaspool Soomet, Tallinnas. (Annakaisa Pirilä-Mänttäri, Helsingin Sanomat, 9.09)

Soomes töötavate eestlaste arv on statistikale tuginedes peale liitumist ELiga kahanenud, ent see ei peegelda tegelikku olukorda. Seadusandlusse jäänud auk võimaldab ettevõtetel oma tegutsemist teise ühenduse liikme turul teenusepakkumisena käsitleda, mida teenuste vaba liikumise põhimõtet järgides ei saa keelata. Soome ehitusala tööandjate organisatsiooni arvates tuleks tööjõu vaba liikumise üleminekuaega lühendada, kuna praegune praktika pigem vähendab võimalust kontrollida tööolude vastavust Soome regulatsioonidele ning võib tekitada ebaausat konkurentsi. Otse kohaliku firma alluvuses töötajatega sellist probleemi poleks. Teenindussfääri ametiühingute juht leiab seevastu, et piirangu puudumisel oleks võõrtööliste rünnak olnud veelgi massilisem. (Lasse Kerkelä, Helsingin Sanomat,17.09)

Jaapani ajakirjandus

Ülevaates Jaapani Elektriassotsiatsiooni visiidist Eestisse keskendutakse põlevkivist toodetud elektrienergia probleemidele täna ja tulevikus. Eesti saab põlevkivist 90% vajaminevast soojusenergiast. Uuringute kohaselt jätkub põlevkivi varusid Eestis veel sajaks aastaks, kuid praegused tootmisüksused ei vasta ELi kehtestatud keskkonnakaitsenõuetele, mis tuleb saavutada hiljemalt 2016. aastaks. Üks arenguperspektiive on elektrienergia eksport lisaks Lätile ja Venemaale ka Leetu. Eesti energiatootmise põhieesmärke ongi saada arvestatavaks osaks Skandinaavia elektritootmise turul. (Denki Shinbun, 13.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti Punane Rist avas toetusarve Beslani ohvrite abistamiseks. (Interfax, 6.09)

Vastavalt USA ja Eesti vahelisele kultuuriväärtuste kaitse lepingule püstitatakse Eestis mälestusmärgid juutide massimõrvade toimumispaikadesse. Avamisele oodatakse Vabariigi Presidenti ja valitsusjuhti ning külalisi USAst, Suurbritanniast ja Austriast. (Interfax, 10.09)

Tallinna vene kultuuri keskuses toimus heategevuskontsert Beslani pantvangidraama ohvrite abistamiseks. (Interfax, 11.09)

USA ajakirjandus

Jalgpallirubriik annab ülevaate eelseisvast hooajast, iseloomustades lühidalt eri maade meeskondi. Teiste seas leiab äramärkimist Eesti ja 32-aastane väravavaht Mart Poom, kes Leiras Portugali vastu mängides jõuab oma sajanda rahvusvahelise matšini Euroopa valikgrupis. Poom on mänginud nii Šveitsi kui Inglismaa eest, praegu võistleb ta Sunderlandi värvides. (Jack Bell, The New York Times, 7.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Saage tuttavaks Šoti Rahvusballeti modernse uuslavastuse "Miss April" nimiosalisega – noor, ilus ja andekas eestlanna Eve Mutso. Kompanii veebilehelt selgub, et Mutso on valitud kuu tantsijaks, talle meeldivad kartul, lõhe šoti moodi ning ridikülišopingud. Tema jaoks on praegune repertuaar justkui sõõm värsket õhku, sest eelnevalt tantsis 24-aastane baleriin Eesti rahvusooperis klassikalistes lavastustes – "Uinuv kaunitar", "Luikede järv", "Romeo ja Julia". (Kelly Apter, The Times, 13.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Le Figaro raamatuleheküljel tutvustatakse mitmekordset Nobeli kirjanduspreemia laureaati, eestlast Jaan Krossi. Artikkel annab ülevaate kirjaniku elukäigust ning räägib kirjaniku mõtetest ja tunnetest pärast Eesti iseseisvumist. Kross sõnab: “Harva juhtub, et positiivsete muutustega ei kaasne negatiivset. Eestlastel on tavaks küsida endilt irooniliselt, kas see ongi see riik, mida me soovisime. Lihtsaid vastuseid ei ole. Võiks öelda, et negatiivsed aspektid domineerivad, kuid mina olen säilitanud piisavalt naiivsust nägemaks eelkõige asjade positiivset külge.” Kross on olnud mitmeid kordi Nobeli kirjanduspreemia favoriitide nimistus. Kirjanik ise teeb näo, nagu ei usuks ta seda. Ta ei püüa asjade kulgu mõjutada ning väidab end olevat eelkõige jälgija rollis. (Prantsuse keeles on 2005. aastal ilmumas Jaan Krossi “Paigallend” Antoine Chalvini tõlkes) (Antoine Jacob, Le Figaro, 13.08)

Komistades graniidist munakividel võib avastada ordodoksse Nevski katedraali, neoklassitsistlikus stiilis losse oma õlekollaste fassaadidega, vaarikaroosa parlamendi, mis peidetud vanasse lossi… Patkuli vaateplatvormilt imetledes näib all-linn justkui peo peal, kokku surutud ja elegantne. Oleviste kiriku vasest rohekashall tornikiiver tõuseb teiste baroksete tornikeste seast esile, taustaks Soome sõitvad laevad. Tallinn – “Taani linn” – näib õitsevat tänu oma soomlastest naabritele, kes hindavad odavaid hindu ja Saku õlut. (Aliette de Crozet, Marie France, 06/2004)

Ida-Euroopa riigid meelitavad üha enam turiste. Kõige suurema tõusu on sel aastal läbi teinud Horvaatia, kuid ka mitmed sel kevadel ELiga liitunud riigid on muutunud väga nõutud sihtkohtadeks. Eesti ja Leedu said sel suvel tunda tõelist turistide voogu, seda suuresti tänu odavaid reise pakkuvatele firmadele. Eesti Turismiarenduskeskuse hinnangul kasvab Eestit külastavate turistide arv sel aastal eelmise aastaga võrreldes 15%. Hotellikett Scandic Hotels Estonia märkis juulis 92-96%list täituvust. Nende klientuur tuleb eelkõige Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja USAst. Lennufirma Estonian Air lennutas selle aasta juulis Tallinnasse 44% enam reisijaid kui mullu ning aastaga on ettevõte avanud 4 uut lennusihtkohta. (Judith Veil, Le Figaro, 30.08)

"Doktor Živago" kangelanna elas siin, see on kindel. Selles Art Nouveau stiilis väikeses tornikeses, kust talvel avaneb vaade säravale lumele ja suvel kuuskede rivile, mille vahelt paistab sillerdav meri. Välja arvatud see, et Ammende Villat on sisustuselt mugavamaks muudetud, ei ole maja alates 1905. aastast palju muutunud. Diivanist tulpidega lampideni või jahitrofeedest pendliga seinakelladeni kannab iga sisustuselement möödunud sajandi alguse märki. Fotodel näeme Vene tsaare ja kogu Mitteleuropa intelligentsi Baltikumi Riviera Pärnu pikkadel liivarandadel sulistamas. (Aliette de Crozet, Marie France, 06/2004)

Tallinn on merelinn ja väiksemat sorti kaubanduslinn, millele tuleb läheneda merelt. Vaid 100 minutit laevasõitu Helsingist ja oletegi juba peaaegu sadamas. Horisondil muutuvad üha selgemaks kirikute, kindlusevallide ja linnamüüri 26 vahitorni siluetid koos esiplaanil kõrguvate sadama pöördkraanadega. See on ühtaegu uus moderne linn, jäädes samas pisikeseks keskaegseks linnakeseks. (Emmanuel Gabey, Libération Champagne, 5.09)

Rootsi ajakirjandus

Tallinn meelitab ligi üha enam rootslasi. Vanalinnas on peaaegu kõik majad korrastatud, restorane ja poode tekib pidevalt juurde. Reisimine Tallinna on suve jooksul märkimisväärselt populaarsemaks muutunud; põhjuseid selleks on kolm: odav alkohol, ilus vanalinn ja reisilaev „Victoria“ oma showde, uhkete kajutite ja taxfree poodidega. Artikkel kirjeldab laevasõitu Stockholmist Tallinna ning meeldivat jalutuskäiku Tallinna vanalinnas. (Johan Öberg, Dagens Nyheter, 15.09)

Rootsis elaval eesti pianistil Käbi Lareteil ilmus raamat „Nagu tõlkes“, milles ta kirjeldab oma elu pianistina; juttu tuleb ka seotust Eestiga. (Heidi Von Born, Svenska Dagbladet, 14.09)

Soome ajakirjandus

Setu mees muretseb kodukandi käekäigu pärast. Põllumajandus enam ei toida, külad tühjenevad ning põline asuala on jagatud riigipiiriga. NLi päranduse jagamisel tõmmati piirijoon kilomeetreid lääne poolt kui Tartu rahu aegne, setude asuala pea tervikuna Eestile jätnud kontrolljoon. Kirjanik Peeter Maimiku arvates pole enam lootust toonast piiri taastada. Setude jaoks on olukord päästmatult kaotatud, Venemaa poolele jäänud külad tühjenevad veelgi kiiremini kui Eestis. Nõukogude ajal mitte eriti hinnatud setu kultuur ja keel on viimastel aastatel uuesti leitud. Keel ise erineb kirjakeelest vähemalt samapalju kui eesti keel soome keelest, Maimiku sõnul on soomlasel isegi kergem sellest aru saada kui tavaeestlasel. Traditsiooniline tegevusala põllumajandus ei tasu enam ära ja kunagistel üleküla meestel pole muud teha, kui külapoe trepil õlut ja samakat juua. Kui suures Eestis toimus 1987-89 laulva revolutsiooni nime saanud rahvusliku eneseteadvuse tõus, siis midagi taolist on nüüd toimumas ka Setumaal. Sisuks teadvustamine, et setudel on midagi, mis on ainulaadne ja hinnaline. Ilmub setukeelne leht, trükivalgust on näinud aabits ja koolides õpetatakse setu keelt ja laule. Suvistel laulupäevadel kuulutatakse aga välja Setu Kuningriik. Selle mänguriigiga näitavad setud, et nad oskavad ka enda üle naerda, ehkki see on selline veidi raske naer, ütleb Peeter Maimik. (Elina Tuukkanen, Turun Sanomat, 7.09)

Soomlastele teada-tuntud teemandivaras Aleks Lepajõe sai lõpuks Eesti kodakondsuse. Soomes vanglakaristusest vabanenud Lepajõe on Eesti ühiskonnas kiire tõusu teinud ning naudib avalikkuse tähelepanu, olles muuhulgas olnud tegev restoraniäris ja juhtides oma teleshow`d. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 9.09)

Paekalda seest kerkib Eesti Kunstimuusemi hoone, soome arhitekt Pekka Vapaavuori võidutöö 233 osalejaga konkursilt, kus ka 7 ülejäänud preemiat läksid lahe põhjakaldale. Amfiteatrit meenutav poolringikujuline hoone sulandub ümbritseva pargi miljöösse, esindades autori sõnul maalähedast rahvusvahelist nüüdisarhitektuuri. Muuseumi rajamise hingeks on olnud selle direktriss Marika Valk, kelle kümneaastase töö krooniks see projekti algaastatel muuhulgas maksumuse tõttu tuliseid vaidlusi põhjustanud rajatis saab olema. (Erja Tapana, Turun Sanomat, 12.09)

ELi koostööd ühenduse välispiiri valvamisel on Vaalimaa piiripunktis Soome idapiiril ka reaalselt näha. Vene ja inglise keelt valdava Eesti Piirivalve nooremveebel Meelis Põderi sõnul on töö sisuline külg igal pool sarnane, tema esimene tööpäev Vaalimaal möödus Venemaalt tulijate passe ja autosid kontrollides. Eesti piirivalve jaoks on põhiprobleemiks seaduslikult maale saabunud Venemaa kodanike viisade aegumine, varjupaigasoovijaid ei ole samas peaaegu üldse. Kagu-Soome piirivalvepiirkonna juhataja Pasi Tolvaneni sõnul on soomlastel Eestilt õppida näiteks eeluurimise osas, mis on seal suuremas osas piirivalve menetleda kui Soomes. (Leena Härkönen, Helsingin Sanomat, 18.09)

Narkootikumide salakaubaveos kahtlustatuna 40 päeva põhjuseta eeluurimise all viibinud Eesti veoautojuhile mõisteti 12 000 eurot kahjutasu, millest ta saab reaalselt 8 600 eurot. Summad on tavapärastest suuremad, kuna asjatult vangis veedetud aeg oli pretsedenditult pikk ja toimunu on sundinud autojuhti tulusamatest välissõitudest loobuma. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 18.09)

Soome lennuentusiastid on Eestist eraisiku käest renditud lennuki AN-2 ümber loonud ”AN-2 Lennuklubi”, kuhu nüüdseks kuulub 250 inimest. Lennuk on välimuselt robustne, ent piloodi sõnul on tegemist erakordsete omadustega lennumasinaga, millele maailmas võrdset ei leidu. Vene tehnikat on õpitud hindama alles peale NLi lagunemist – midagi liigset ei ole, ent töötab iga ilmaga. (Tuomo Väliaho, Helsingin Sanomat, 19.09)

Estonia vöörivisiir võidakse Rootsis katuse alla paigutada. Aastaid erinevates kohtades lageda taeva all seisnud ainus veepinnale tõstetud Estonia tükk on osa kõige kurvemast moodsa aja meresõidu ajaloost Läänemerel. Selle uputamine või tükeldamine annaks põhjust kõikvõimalike vandenõuteooriate arendamiseks, mida loomulikult ei soovita. (Mari Manninen, Helsingin Sanomat, 19.09)

Jaapani ajakirjandus

Fordi meeskonda esindav eestlane Markko Märtin pidi leppima Jaapanis Hokkaido saarel toimunud rallil kolmanda kohaga, põhjuseks puudulik kaart ning vedrustusprobleemid. (Japan Times, 6.09)