Nädal välismeedias 23. august - 5. september

13.09.2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Germany's ruling SPD intends to introduce legislation that would enable the government to call a referendum to ratify the new EU Constitution. The proposal would require a change in Germany's national constitution and need approval from the opposition conservative Christian Democrats, who have not formulated a unified line on whether to back a referendum. German Chancellor Gerhard Schröder has so far ruled out a direct referendum on the new EU constitution. (Reuters, 29.08)

France's opposition Socialist Party will campaign against Europe's new constitution if a referendum on it turns out to be a plebiscite on the policies of President Jacques Chirac, tha Party leader François Hollande said. He said the referendum could turn into a vote for or against Chirac because, in the view of many voters, the president had not lived up to the promises of his 2002 re-election campaign. (Reuters, 26.08)

Austrian President Heinz Fischer warned that national concerns could overshadow referendums in EU member states on a new constitution for the bloc and sink the project. (Afp, 29.08)

New Czech PM Stanislav Gross said that he wanted his country to hold a referendum in June 2006 on the future EU constitution. The Czech constitution does not include a provision for a referendum and parliament would have to adopt a special law to authorize such a vote. (Afp, 30.08)

Leading EU lawmakers attacked the EU's designated justice chief, Rocco Buttiglione over his call to park would-be immigrants in camps outside the wealthy bloc. Graham Watson, head of the Liberal Democrat group in EP warned that Buttiglione faces a "rocky ride" in confirmation hearings with EP over proposals to keep asylum seekers in camps in Africa. Watson said the camps’ idea runs counter to the Geneva Convention. Under EU rules the parliament can reject the whole of the new Commission, but not individual commissioners. (Reuters, Afp, 1.09)

The PMs of Austria and Finland said their governments would present a joint EU program for 2006, when Austria will hold the EU's rotating presidency for the first half of the year and Finland the second half. "We will arrange next spring a special seminar where we will prepare for the year 2006," Finnish PM Matti Vanhanen said. (Afp, 1.09)

The EC said it would take Britain to court for failing to provide a sufficient plan for cleaning up its Sellafield nuclear plant. The EC told UK in March to clean up its controversial plant or face fines, losing patience with London's refusal over decades to allow full safety inspections. (Reuters, 3.09)

Czech President Vaclav Klaus vetoed a law that would have made European arrest warrants valid in the Czech Republic. The Czech parliament approved legal changes that would have made European warrants valid but Klaus said in a statement that the law violated important constitutional rights. (Reuters, 23.08)

Hungarian PM Peter Medgyessy resigned, pre-empting a move by his ruling Socialist party to oust him in a no-confidence vote in parliament next month. His fate had been sealed last week when the premier, who led Hungary into the EU, offered to quit following a controversial cabinet reshuffle and the party said it would accept his resignation. (AFP, 25.08)

Suurbritannia ajakirjandus

EKi värske justiits- ja siseasjade volinik Rocco Buttiglione hoiatas majandusimmigrantide voolu eest, võrreldes sündmuste võimalikku arengut viitsütikuga pommiga. Ta soovitas suurendada abi arengumaadele, samuti luua potentsiaalsetele immigrantidele spetsiaalsed laagrid (sisaldades humanitaarabi ja infot töövõimaluste kohta Euroopas) näiteks Tuneesias ning Liibüas. Seal selgitataks välja, kes on suutelised integreeruma euroopalikku ühiskonda, kes mitte. (Nigel Morris, The Independent, 23.08)

Saksamaa ajakirjandus

EKi uus president José Manuel Barroso kuulutab majanduspoliitika Komisjonis tõenäoliselt prioriteetiseks tööülesandeks. EK kavatseb olla aktiivne tööstuspoliitika kujundamist nõudvate seaduste loomisel ning Lissaboni 2000. aasta tippkohtumisel vastu võetud otsuste täideviimisel. Saksa volinik GüntherVerheugen peab nüüd vastavatel seadusandlikel initsiatiividel hoolsamalt silma peal hoidma kui seda tegi senine ettevõtluse ja infoühiskonna volinik Erkki Liikanen. Brüsselist on antud mõista, et kõik välissuhtlust puudutavad valdkonnad võtab Barroso oma isikliku kontrolli alla. Barroso kardab ilmselt, et põhiseadusliku lepingu jõustumisel kandub välispoliitiline võim pigem Ministrite Nõukogu kätte. Barroso tahab samas ka välisasjade volinik Chris Patteni koordineerimisalaseid vigu vältida. “Seni puudus nii ühtne Venemaa- kui ka Lähis-Ida-poliitika”, kostub Barroso lähikonnast. Võimuvõitluseks võib pidada plaani asutada EKiga seotud diplomaatiline välisteenistus. Ministrite Nõukogu vastuseisu korral aga võib välispoliitika jääda ka mõne eraldiseisva EKi ameti kompetentsi. (Michael Scheerer, Handelsblatt, 11.08)

Šveitsi ajakirjandus

Uus EKi president José Manuel Barroso kinnitab, et Komisjoni uus koosseis on soliidne ja poliitiliselt kogenud ning, pidades silmas Lissaboni strateegia elluviimist, äärmiselt reformidesõbralik. Komisjonis on erakordselt palju naisi ning väikeriikide esindajaid. Supervoliniku kohta ei loodud, sest Barrosole ei meeldi esimese ja teise järgu volinike idee. Suurriigid jäid tähtsatest volinikekohtadest ilma. Ninanips Saksamaale ja Prantsusmaale osutab sellele, et Barroso tahab näidata end rõhutatult iseseisva komisjonijuhina. (René Vautravers, NZZ, 13.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa mõjuvõimu vähenemine ELis on riigi aastatepikkuse tagurliku ja üleoleva poliitika loomulik tagajärg. Erinevalt oma professionaalsetest Briti kolleegidest on Prantsuse ministrid käitunud kui amatöörid ja nüüd, kümme aastat hiljem, on Euroopa nii ideoloogiliselt kui ka poliitiliselt rohkem briti- kui prantsusepärane. Paljudel - ennekõike just liikmesriikidele suurema suveräänsuse nõudjatel, kuid ka arvestataval osal vasakpoolsetest - on kiusatus pöörata selg ELile, öeldes referendumil “ei”. Põhiseaduslik lepe aga on osa progressist ning sellele vastu astudes Prantsusmaa mitte ainult ei isoleeriks end ülejäänud Euroopast, vaid kaotaks viimsegi oma kunagisest prestiižist ja mõjuvõimust. (Alain Duhamel, Libération, 25.08)

Prantsusmaa välisminister Michel Barnier lükkab ümber väite, et riigi mõjuvõim EKis vähenes seoses Jacques Barrot’ nimetamisega transpordivolinikuks: "Prantsusmaa langus? Mõjuvõimu vähenemine? Lõpetagem iseenda alahindamine! Oleme ELi institutsioonides vastupidiselt väga hästi esindatud ning tihti väga tähtsatel positsioonidel," selgitas ta. Barnier lisab, et hoolimata ülesande keerukusest on EKi president José Manuel Barroso enda ümber koondanud väga tõhusa meekonna, milles Barrot’l on väga oluline roll – iseäranis kui arvestada, et prantslasest saab ka üks viiest Komisjoni asepresidendist. (Baudouin Bollaert, Le Figaro, 26.08)

"Me lootsime EKi uues koosseisus saada piloodi kohta, aga siin me nüüd oleme, tagumises kabiinis koos Jacques Barrot'ga, kes koostab sõidugraafikuid!" kirjutab Philippe de Villiers, Liikumise Prantsusmaa Hüvanguks (Mouvement pour La France) president. Prantsusmaa mõjuvõim on ELis viimaste aastatega fenomenaalselt vähenenud: "Oleme lätlaste tasemel ja võrdsed soomlastega!" Ta lisab, et põhiseaduslik lepe alandab nende staatust veelgi, kuna EKi otsustusvaldkondade suurenedes vähenevad Prantsusmaa kui riigi õigused tunduvalt: "Valery Giscard d'Estaingi ja tema põhiseaduse varjatud eesmärk on teha Prantsusmaast lihtsalt üks suvaline Brüsseli osariik." (Philippe de Villiers, Le Figaro, 26.08)

François Hollande, Sotsialistliku Partei (SP) liider sõnas, et "SP vastutus ELi põhiseaduse referendumil on suur, sest meie sõnast sõltub ilmselt kogu riigi vastus." Hollande´i isiklik seisukoht on kindel "jah", ent ta leiab, et põhiseadus võinuks olla paremini koostatud, kui "Prantsuse võimuesindajad oleksid olnud olukorra tasemel": "Jacques Chirac pole viimastel aastatel teinud midagi, et aidata kaasa ühtse Euroopa idee arengule!" (François Bazin, Le Nouvel Observateur, 26.08)

Prantsuse sotsialistid ütlevad "jah!" Euroopa põhiseaduslikule leppele, aga ainult teatud tingimustel: enne 2009. aastat tuleb korraldada uus konvent, kus oleks põhirõhk ennekõike leppe majanduslikul (Euroopa Keskpanga staatus) ja sotsiaalsel aspektil. Leppel puudub mõte, kui ta ei soodusta Euroopa lõimumist nii poliitilistes kui ka sotsiaalsetes sfäärides. (François Rebsamen, Pierre Mauroy, Stéphane Le Foll, Kader Arif, Robert Navarro, Harlem Désir, Jean-Noėl Guérini, Daniel Vaillant, Bruno Le Roux, Patrick Bloche, André Vallini, Jean-Pierre Demerliat, Libération, 25.08)

Prantsusmaa peab olema esindatud kõikjal! XII iga-aastasel suursaadikute konverentsil luges president Jacques Chirac ette pika nimekirja riigi "diplomaatilistest prioriteetidest", nagu näiteks Iisraeli-Palestiina konflikti kiire ja tõhus lahendamine. Chirac kutsus prantslasi üles hääletama ELi põhiseaduse poolt, et paremini koos vastu seista konkurentsile rahvusvahelisel turul ja soovitas eeskuju võtta USAst, "alatisest liitlasest ja sõbrast". Türgi liitumisküsimuses oli president seisukohal, et protsess saab olema vaevaline, ent " ELil ja Türgil on sama eesmärk: jätkata koos ühisel rajal." (Véronique Soule, Libération, 28.08)

Kuigi Euroopas puudub ühine keeleline identiteet, jagab euroopa ühiskond samu väärtushinnanguid ja seisab ühiste huvide eest. Tänapäeva juhid peavad mõistma, et tugev ühtekuuluvustunne on ELi progressi alus ja üksikutest kõnedest ei piisa selle tunde ülevalhoidmiseks ja euroskeptitsismi vältimiseks. Euroopast peab saama ühtne kogukond. (Domenico Rossetti di Valdalbero, La Libre, 3.08)

Rootsi ajakirjandus

Rahvahääletuse nõudmine ELi põhiseadusliku leppe kohta liigub mööda Euroopat nagu kummitus. Kirg rahvahääletuse vastu ei tulene aga skepsisest põhiseaduse suhtes, vaid umbusust poliitikute ja ELi institutsioonide vastu. Anda otsusetegemine rahva kätesse oleks muidugi plusspunkt demokraatia ja avatuse mõttes. Ning loomulikult võib väita, et rahvas suudab eristada oma rahulolematust poliitikutega pikaajalise Euroopa koostöö vajadusest. Samas, kas ELil ja liikmesmaadel on alust arvata, et nende koostatud dokument leiab suuremat toetust, kui nad ise? Selmet tegeleda küsimusega “rahvahääletus või mitte?”, peaks EL juba täna seadma peaülesandeks võita kodanike usaldus. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 3.09)

Taani ajakirjandus

Väikeriikide mõjuvõim ELis kasvab, samal ajal kui Prantsusmaa positsioonid nõrgenevad. Mitmed liberaalsed väikeriigid (Iirimaa, Holland, Taani) said kaalukad majanduslikud portfellid EKis, prantslane Jacques Barrot pidi aga rahulduma keskmise tähtsusega transpordivoliniku ametikohaga. Üks allikas EKist väidab, et Komisjon ei ole enam Prantsuse riigiaparaadi koopia, olles võtnud üle pigem anglo-saksi ja skandinaavia haldamisprintsiipe. Lisaks sellele on viimaseid laienemisi ELi töökeeleks üha rohkem muutunud inglise ja saksa keel prantsuse keele asemel. Ning tundub, et ka EKi administratsiooni tippametites on üha vähem prantslasi. Ka Pariisis on seda ilmselt mõistetud: välisminister Michel Barnier on soovitanud prantsuse ametnikel mõelda rohkem “euroopalikumalt”, kuna Prantsusmaa ei suuda üksinda tugev olla. (Ole Bang Nielsen, Claus Kragh, Berlingske Tidende, 30.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU expressed regret that the Russian hostage-taking had not ended peacefully but said it understood the "dilemma" facing authorities there. "Minister Bot underlined that the EU fully and unconditionally condemns all form of terrorism," the statement added. (Afp, 3.09)

EU will express solidarity with Russian President Vladimir Putin over the hostage crisis unfolding in North Ossetia, British Foreign Secretary Jack Straw said. "We have to recognise from this appalling situation that terrorism affects us all and we have to show complete solidarity," he said. (Reuters, 3.09)

EU asked Russia to explain the bloody end to the siege of a school by Chechen gunmen with huge loss of life. In a statement in the name of the presidency of the 25-nation EU, Dutch FM Bernard Bot said all countries should work together to prevent such tragedies. "But we also would like to know from the Russian authorities how this tragedy could have happened," he added. British Foreign Secretary Jack Straw said "terrorists" were to blame for the death toll and declined to comment when asked whether Russian authorities had bungled the chaotic rescue bid. (Reuters, 3.09)

Russia denounced on Saturday as "blasphemous" a request by the EU's Dutch presidency for an explanation for the bloody end to a mass hostage seizure at a school by Chechen gunmen. But Dutch FM Bernard Bot said he had been misunderstood and he would try to calm the row by talking to his Russian counterpart, Sergei Lavrov. "My words have been misinterpreted. I never said that I needed to be ... informed." The Russian MFA reacted with outrage to Bot's statement. "Mr Bot's elaborations are an absolute contrast with the wide international support and solidarity with Russia in these tragic days," a ministry statement said. But diplomats said former Soviet republic Latvia had pressed the EU at the meeting to react more strongly to the Russian handling of the siege. (Reuters, 4.09)

The head of the EC Romano Prodi said that it was legitimate to make a "friendly" request to Russia for an explanation of the bloody end to the school hostage crisis. "It is not possible to react straight away, you have to look carefully at exactly what happened, and there are still many grey areas," Prodi said. (AFP, 5.09)

EU needs to work more closely with the moderate Muslim world and develop a strategy that goes beyond security if it is to fight terrorism effectively, Italy and Spain said. At a meeting of EU FMs in the Netherlands, Italy's Franco Frattini called for the 25-member bloc to discuss developing a stronger common counter-terrorism policy at the next summit meeting of EU leaders in November. (Reuters, 4.09)

Tackling terrorism requires addressing its causes and not just its results, the EU's top foreign policy chief Javier Solana said in a newspaper interview published following the bloody end to Russia's deadly school siege. On Chechnya, he said the EU’s position was clear. "In Chechnya, we have to find a formula of a political solution." And he warned of the need to look beyond what he termed Chechen terrorism. (AFP, 4.09)

The EU presidency called for a new push for peace in Chechnya after the candidate handpicked by Russian President Vladimir Putin won a presidential election in the rebel region. The Dutch government said the vote was held in "difficult circumstances" and expressed regret that security concerns had made it impossible to organise an international observer mission. Dutch FM Ben Bot called “once more on the Russian authorities ... to intensify cooperation with international organisations..." (Reuters, 30.08)

EU foreign policy chief Javier Solana appealed for the release of two French journalists held hostage in Iraq, as France continued efforts to free them in the teeth of an imminent deadline. (Afp, 30.08)

Dutch FM Ben Bot, whose country holds the EU presidency, met Iraqi government officials to discuss how the bloc could help Iraq become more stable. "Iraq should be given back to the Iraqis as soon as possible. That is only possible, we believe, if as many countries in the world as possible aid and assist Iraq where assistance is needed," Bot said. (Reuters, 29.08)

EU external relations chief Chris Patten lamented Iraq's "awful" security situation two months after its sovereignty was restored, saying it was difficult to know what coming months would bring. "The sad truth is that, whatever our views about the military intervention in Iraq, we are all faced with the consequences," he told the EP’s foreign affairs committee. (Afp, 1.09)

EU FMs expressed concern over Iran's nuclear plans and called on it to cooperate more closely with UN nuclear watchdog the International Atomic Energy Agency. Europe -- specifically Britain, France and Germany -- has sought to engage Iran over its pursuit of nuclear technology to ensure it remains peaceful, while the US has accused Tehran of seeking to develop atomic weapons. (AFP, 3.09)

EU foreign policy chief Javier Solana criticised Israeli threats against Syria following Palestinian suicide bombings this week that killed 16 people in the town of Beersheva. "I don't think it's helpful to start talking about attacking new countries," Solana said. (Reuters, 3.09)

The EU stepped up pressure on the leaders of Moldova's breakaway Dnestr region, extending a travel ban on people the bloc accuses of intimidating the local Moldovan population in a language row. But Dnestr has closed schools teaching the Romanian language using Latin script, saying Romanian is only an official language if written in the Cyrillic script, as it was during the Soviet era, and not in the Latin script used in Romania. (Reuters, 26.08)

EU renewed a threat to slap sanctions on the Sudanese government if it does not do more to rein in militias in the western Darfur region. "Whereas we note some progress in the humanitarian field we are still particularly worried at the security situation caused by lack of progress in disarming and controlling the Janjaweed" pro-government militias, Dutch FM Bernard Bot said. (AFP, 4.09)

EU has reached a compromise over military-ruled Myanmar that will allow a summit with Asian nations to go ahead in Vietnam next month. EU Trade Commissioner Pascal Lamy said that details of the compromise reached at a meeting of EU FMs in the Netherlands would be announced in coming days. Ong Keng Yong, the secretary general of the 10-member ASEAN welcomed the news that a compromise had been reached. (Reuters, 5.09)

Southeast Asian economic integration would be a major boost for the region's efforts to attract foreign investment, EU Trade Commissioner Pascal Lamy said. (AFP, 5.09)

Spanish PM José Luis Rodriguez Zapatero will host informal summit talks with French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder in Madrid on September 13. The talks were expected to focus on international questions. (Afp, 30.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa president Jacques Chirac ja Saksmaa kantsler Gerhard Schröder ei seadnud kohtumisel Venemaa president Vladimir Putiniga hetkekski kahtluse alla Tšetšeenia presidendivalimiste seadusjärgsust. Mõlemad olid otsustanud maksku, mis maksab töötada selle nimel, “mida nad arvavad olevat "strateegiline koostöö" Venemaa ja ELi vahel.” Hoolimata ärritusest, mida Chiraci ja Schröderi kohtumine Venemaa presidendiga esile kutsus uute liikmesriikide seas, plaanib kolmik omavahelist tihedat ja privilegeeritud koostööd jätkata kindlasti ka tulevikus. (Henri de Bresson, Le Monde, 2.09)

Saksamaa ja Itaalia tahavad luua väljapoole ELi territooriumit (esialgu Horvaatiasse, Liibüasse ja Tuneesiasse) laagreid immigrantidele, et seeläbi saaks nende dokumendid läbi vaadata juba enne Euroopasse tulekut: "Need laagrid peaksid täitma nii humanitaarabi- kui ka infokeskuse ülesannet, et ELi ümber asuda soovijad saaksid vajalikke teadmisi siinse tööturu nõudmistest," selgitas Rocco Buttiglione, tulevane justiits- ja siseasjade volinik EKis. Daphne Bouteillet Paquet, Amnesty Internationali esindaja, leiab, et Buttiglione ja Saksamaa siseminister Otto Schily ettepanek on vastuvõetamatu: "Kuidas saame loota asüülitaotlejate õiglasele kohtlemisele Kolmanda Maailma riikides, kus inimõigusi pidevalt eiratakse?" (Philippe Ricard, Le Monde, 31.08)

Hoolimata oma näilisest neutraalsusest pooldab eesistujamaa Holland ELi otsesemat sekkumist Iraagi kriisi: "Me plaanime analüüsida olukorda Iraagis, nii poliitika kui ka julgeoleku seisukohalt, ja leida viis, kuidas EL saaks oma rolli antud olukorras suurendada," teatas Hollandi välisminister Bernard Pot. "Iraagis on juba piisavalt sõdureid. Komisjon võiks avada Bagdadis oma esinduse, et omada kohapeal toimuva üle paremat kontrolli," soovitas üks Itaalia esindajatest. "Rahu pooldamine ei kaitse meid siiski terrorismi eest," lisas vastukaaluks üks Suurbritannia diplomaat. Saksamaa ja Prantsusmaa on siiani eelistanud jääda äraootavale seisukohale, ent kahe prantsuse ajakirjaniku pantvangi võtmine võib olukorda muuta. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 3.09)

Taani ajakirjandus

Seoses Beslani terroriaktiga on muutumas ELi hoiak Venemaa ja Tšetšeenia suhtes. Viimase aasta jooksul on EL korduvalt pooldanud poliitilisi meetmeid Tšetšeenia konflikti lahendamisel, ning hoolimata mitmetest tšetšeenide terrorirünnakutest vene tsiviilelanike vastu, on EL pidevalt kritiseerinud Vene vägede tegutsemist konfliktipiirkonnas. Peale sündmusi Beslanis aga tundub, et Euroopa riigid tunnevad kaasa Venemaale ja mõistavad üheselt tšetšeenid hukka, olles äärmiselt tagasihoidlikud Venemaa president Vladimir Putini kompromissitu tegutsemise kritiseerimisel. Autor nõustub, et tuleb selgelt eristada relvastatud rünnakut sõjaväe- või võimuobjektidele ning üha sagenevaid rünnakuid vene tsiviilelanike vastu. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 4.09)

Laienemine

Uudisteagentuurid

German FM Joschka Fischer said Turkey would not join EU for another 10 or 15 years, but advocated the beginning of entry negotiations. "What's on the agenda now is the beginning of accession talks, not yet the EU entry itself," Fischer said in an interview with Bild newspaper. He added that its Islamic tradition was not a hurdle and the EU was not about religious faith, but rather common values. "A European Turkey is essential for the fight against international terrorism," Fischer said. (Reuters, 2.09)

Turkey should be allowed to open membership talks with EU since isolating the country would not be in anyone's interests, British Foreign Secretary Jack Straw said. "Turkey ... is entitled ... to make an application for membership of the EU and I hope a decision will be made in December for a start to negotiations," Straw said. Straw emphasised that the current debate was only about opening negotiations. (AFP, 31.08)

A key EU report due in October on whether the bloc should start accession talks with Turkey may well contain surprises, the EU enlargement chief GüntherVerheugen said, although he promised it would be fair. The report is due on October 6. (Reuters, 31.08)

UK ratified an EU association agreement with Croatia that it had previously refused to sign owing to concerns about Zagreb's alleged lack of cooperation with the UN war crimes court at The Hague, the British embassy said. "Croatia's future is in the EU and Croatia will have our full support," an embassy statement quoted British Minister for Europe Denis MacShane as saying. (AFP, 3.09)

Polish President Aleksander Kwasniewski has criticised EU for ignoring Ukraine's aspirations to join the bloc one day, urging more support for the former Soviet republic. Kwasniewski said that if the EU decided this year to open entry talks with Turkey, it should then offer membership prospects to Ukraine. (Reuters, 2.09)

Norwegian support for the EU is on the rise again after signs of a recent erosion, with 46% of Norwegians now in favour of membership in the bloc, according to a poll. EU opponents had been seen gaining ground in recent surveys. No new referendum is scheduled before the end of the current legislative term in 2005 as the ruling center-right coalition is divided on the issue. (AFP, 23.08)

Saksamaa ajakirjandus

Türgi liitumine ELiga osutuks kallimaks kui kogu senine idasuunaline laienemine. Brüsseli mõttevabriku Friends of Europe hinnangul tuleks Türgi vastuvõtmise korral juba esimesel kolmel aastal kulutada 15 miljardit eurot aastas, Müncheni Ida-Euroopa Instituudi hinnangul aga 14 miljardit. EK olevat praegu täie hooga ette valmistamas positiivset resolutsiooni Türgi valmiduse kohta ELi astumiseks, mille laienemisvolinik Günther Verheugen avalikustab 6. oktoobril. Juhtivate teadlaste hinnangul vallandab Türgi liitumine enneolematu migratsioonilaine. Üksnes Saksamaale võib 30 aasta jooksul asuda hinnanguliselt miljon türklast. (Martin Halusa, Die Welt, 20.08)

Austria ajakirjandus

Usutluses ajalehele teeb EKi volinik Franz Fischler ettepaneku uuendada laienemisläbirääkimiste protseduure, seoses Türgi võimaliku liitumisega. Kas Türgi sobib või mitte, pole maitseküsimus. Tugineda tuleb faktidele: kas Türgi vastab kriteeriumitele, kas EL suudab Türgit integreerida, kas Euroopa kodanikud on selleks valmis. Erinevalt eelmisest laienemisest tuleks nüüd nõuda ELi standardite ja seaduste ellurakendamist ning alles seejärel vaadata, kas Türgi sobib liikmeks. (Friederike Leibl, Die Presse, 21.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

EKi president Romano Prodi meeskonnal on nüüd vaid üks siht silme ees: kas liitumisläbirääkimised Türgiga avada või mitte. Vastus on tõenäoliselt positiivne. Kõige olulisemaks peab Komisjon nn poliitilisi kriteeriumeid: kas Türgi respekteerib inimõigusi ja garanteerib igale indiviidile tema põhivabadused. ELi juhtivad organid peaksid andma oma nõusoleku ja seda ilma lisatingimusteta, sest "on mõeldamatu, et Komisjon, kellele jääb see viimaseks poliitiliseks testamendiks, jätaks mulje, et ta kahtleb." (Pierre Avril, Le Figaro, 30.08)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC said it had adopted a plan to adapt eurozone rules intended to control budget deficits in order to improve the way they work and their credibility. The new interpretation would stress the importance of controlling debt, as well as deficits, and would increase pressure on countries to switch from deficit to surplus in times of economic growth. The objective was to strengthen the economic basis of the pact while improving the way it was applied and its credibility, the EC continued. The plan is to be put before eurozone finance ministers in The Hague on September 10. (Afp, 3.09)

The EU could bring forward the start of aid payments to farmers in EU newcomer states including agricultural heavyweight Poland, the EC said. The Commission was "in principle in favour" of the request made by Poland and some of the other nine countries which joined the EU, but EU governments must approve the decision, a spokeswoman said. (AFP, 23.08)

French President Jacques Chirac called on the EU to help create "industrial champions" within the bloc that would be competitive on the global economic stage. Chirac, delivering a wide-ranging foreign policy speech, also called for better coordination of economic and budgetary policy among euro zone countries. (AFP, 27.08)

The EC warned EU member states that they cannot unilaterally cut taxes on petrol, underlining an EU accord to consult each other in any response to soaring oil prices. "If a state decides to reduce an excise for a particular sector it amounts to state aid and must be notified to the Commission" which then decides whether or not to grant its authorisation," said a spokesman. (AFP, 23.08)

Data to be released this week are expected to confirm that the eurozone's economic recovery is fueled by strong export demand, not consumption or investment, and that Britain's industrial sector is gaining steam, analysts said. Eurozone data to be released by the EU statistics agency Eurostat on the second-quarter economy will likely reiterate the flash estimate of a quarter-on-quarter growth rate of 0.5%. (AFP, 5.09)

EL esitas palve lükata järjekordselt edasi ühtsete veterinaarsertifikaatide kasutuselevõttu, seda kuni 1. jaanuarini 2005. a. (Interfax, 31.08)

Suurbritannia ajakirjandus

EK paindus Pariisi ja Berliini poliitilise surve all, tehes ettepaneku vahetada senised jäigad Stabiilsus- ja kasvupakti kulutustereeglid palju liberaalsemate vastu. EKi rahandusvolinik Joaquin Almunia kinnitas, et uuendused tagavad tugevama ja usaldusväärsema leppe, kuid põhiidee – ülemääraste eelarvedefitsiitide vältimine – jääb pakti endiselt alles. Komisjoni samm on tingitud reaalsest olukorrast, kus Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Kreeka ja Portugal on kas juba rikkunud või on rikkumas pakti sellekohast printsiipi, sama kehtib Suurbritannia ning kuue uusliikme kohta. Euroopa Keskpank on järjekindlalt võidelnud pakti nõrgendamise vastu. (Ambrose Evans-Pritcard, The Daily Telegraph, 4.09)

Saksamaa ajakirjandus

Lissaboni strateegia ELi kujundamisel maailma juhtivaks majanduspiirkonnaks tõotab kujuneda uue EKi peamiseks projektiks. Komisjoni senise presidendi Romano Prodi ajal toimunud laienemine ei olnud õieti EKi projekt, selle suunad ja olemuse määrasid liikmesriikide juhid. Majandusarengule tuleb allutada kõik muud ülesanded – tööstus, tarbijakaitse, keskkond, finantsdistsipliin, liikmesriikide tahe ja valmidus reformideks. Günther Verheugeni määramine tööstusvolinikuks aga näib esialgu kindrali alandamisena leitnandiks, polnud ju Erkki Liikanenil nimetamisväärseid volitusi. Kuid kui saab tõeks EKi president José Manuel Barroso kava koordineerida kõik küsimused tööstuspoliitikaga, siis muutub Verheugen võtmekujuks. Tema peab siis jälgima, et ükski volinik Lissaboni strateegia vastu ei eksiks. Nüüd ei saa Saksamaa enam kurta “asjatundmatute” hollandlaste või rootslaste üle, vaid peab kriitikanooled EKi tööstuspoliitika küsimuses suunama Verheugeni kui Saksa võimupartei (Sotsiaaldemokraatide) liikme vastu. (Michael Scheerer, Handelsblatt, 11.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Saksamaa, Hollandi ja Rootsi ettevõtted leiavad, et töönädala pikkuse tõstmine 40 tunnile ilma lisakompensatsioonideta on ainus viis ELi uute liikmesriikidega sammu pidada. Samas hoiatavad ametiühingute esindajad, et töötajate tulevik saab olema tume, kui nad on nõus töötama lisakoormusega: "50-tunnised nädalad. Lisapalgata," võtab erinevad ennustused lühidalt kokku Saksamaa ühe suurima ametiühingu IG Metall liider. (Muriel Gremillet, Libération, 27.08)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO condemned the hostage-taking by gunmen at a school in southern Russia, and the deadly suicide blast outside a Moscow subway station, expressing its support for the Russian government. "The alliance does combat and will continue to combat terrorism, and works with Russia to combat this scourge and will continue to do so," said NATO spokesman James Appathurai. (AFP, 1.09)

A team of 57 NATO officers has started training Iraqi security forces in Iraq and could expand its mission if the insurgency-plagued government needs more help, a NATO commander Karel Hilderink said. Hilderink, who is Dutch, said the mission, which includes officers from 12 countries and operates under NATO command, will prepare a report and present it to NATO headquarters in September to assess whether to send more trainers and equipment. (Reuters, 26.08)

NATO's commander in Kosovo Holger Kammerhoff said security had improved in the mainly Albanian province since bloody inter-ethnic riots in March that left at least 19 people dead. "When we are meeting the local population, I believe that they have understood that what happened in March really damaged Kosovo's image," the commander said. (AFP, 27.08)

NATO is "meeting its commitments" to bolster forces in Afghanistan to provide security for upcoming elections, threatened by growing violence, a NATO official said. He listed extra equipment and details of some 10,000 additional troops were being deployed for a 90-day period around the October 9 presidential polls. (AFP, 1.09)

Saksamaa ajakirjandus

Itaalia välisminister Franco Frattini ründas tavatult teravalt Saksamaa kavasid taotleda kohta ÜRO Julgeolekunõukogus. Itaalia osalevat ÜRO rahutagamise missioonides ja muus töös sedavõrd aktiivselt, et ÜRO reformimisel tuleks kindlasti rohkem Itaalia huvisid arvesse võtta. Frattini arvates võiksid Julgeolekunõukogus olla esindatud regionaalsed grupid, kelle esindajad vahelduks igal aastal. Itaalia loodab selles küsimuses USA toetusele. Saksamaa reageeris nendele Forza-Italia poliitikute ütlemistele rahulikult – igaühel olevat õigus ÜRO reformimise suhtes omi seisukohti avaldada. (Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 18.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian government has decided to ratify the EU constitution in parliament and not to hold a referendum on that matter. "Ratifying the EU constitution in the parliament should be sufficient," a statement from governments press office said. However the final decision will be made in parliament. (AFP, 3.09)

The removal of a monument to Estonians who fought besides Nazi German forces in World War II sparked protests and the intervention of the PM who defended his government's decision. PM Juhan Parts told a news conference his government was under pressure from EU countries and the US and the affair had harmed Estonia's image abroad. "We had to prove to our friends and allies that their values are our values," Parts said. (Reuters, 3.09)

Russia condemned the erection in a small Estonian town of a controversial monument to Estonian soldiers who fought alongside German Nazis during World War II, branding it a "disgraceful act”. "We have to honor men who fought for independence, but we shouldn't praise the uniform symbolizing totalitarian ideology," PM Juhan Parts had said. (AFP, 23.08)

Venemaa välisministeerium nendib oma avalduses, et Eesti võimude tegevus Lihula mälestusmärgi demonteerimisel ja ametiisikute negatiivne hinnang selle püstitamise suhtes ei ole jäänud tähelepanuta. Loodetakse, et valitsus astub ka edaspidi vastu SS heroiseerimise katsetele. (Interfax, 03.09)

Vene õigeusu kirikupea Aleksius II kiitis heaks SSi veteranide mälestusmärgi mahavõtmise. Patriarh toonitas, et ausamba püstitamine oli mõne ühiskondliku organisatsiooni erainitsiatiiv, millest riik distantseerus. (Interfax, 03.09)

Lihulas rüvetati Venemaa saatkonna vahenditega korrastatud mälestusmärk punaväelastele. (Interfax, 03.09)

The former Soviet republics of Estonia, Latvia and Lithuania marked the 15th anniversary of the day their people formed a 600-kilometre (360-mile) human chain spanning three capitals in a sign of resistance to Moscow's rule. (AFP, 23.08)

Eesti antifašistliku komitee loomise initsiatiivgrupp levitas avaldust, milles süüdistatakse Eesti võime topeltstandardite kasutamises tšetšeeni konflikti käsitledes. Põhja-Osseetia sündmused on provotseeritud rahvusvahelisest toetusest terroristidele, mis lähtub muuhulgas ka Eestist. (Interfax, 02.09)

EÜRP avaldas toetust venekeelse hariduse jätkumisele Lätis ning hoiatas sarnase reformi kordamise eest Eestis. (RIA-Novosti, 02.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti eristub selgesti brittide demograafiapoliitikast, sealsed iibeprobleemid omandavad lähitulevikus saatusliku fooni. 1990ndatel sündis Eestis 1,2 last ühe naise kohta. Nüüdseks maksab Eesti riik noorele emale ühe aasta vältel 100% tema senisest kuupalgast, lisaks 1300 naela iga lapse kohta emadele, kes on sünnitanud rohkem kui kaks last. Pärast riigi sellist initsiatiivi on eestlaste iive märkimisväärselt tõusnud. (Cristina Odone, The Times, 26.08)

Rootsi ajakirjandus

Moskva on olnud mures venekeelse vähemuse väärkohtlemise pärast Lätis ja Eestis. Samas on Eesti keele- ja kodakondsusseadused saanud heakskiidu vajalikelt rahvusvahelistelt instantsidelt. Artikli autor on ka ise Tallinnas käies märganud eestlaste ja venelaste vahelise vaenulikkuse vähenemist. Mingisugust organiseeritud etnilist vägivalda pole aga kunagi ette tulnud, on esinenud ainult vastastikkust arusaamatust. ELil on integratsiooni juures olnud keskne roll. Ambitsioonikatel vene keelt kõnelevatel noortel on kõik võimalused saada Eesti ühiskonna aktiivseks osaks. Paljud venelased panevad oma lapsed eestikeelsetesse koolidesse. Ka eestlased on muutunud venelaste suhtes tolerantsemaks. Autor leiab, et viimased kümme vaevarikast aastat Euroopas oleks võinud olla vähem verised, kui kasvavast jõukusest tulenevat tolerantsi leidunuks ka mujal. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 21.08)

Hemo Amedsson on Rootsis tagasi. Eestis kaks kuud vangis olnud kurdi rahvusest rootslane arvas oma sõnutsi kuni lõpuni, et ta antakse Türgile välja. Eesti justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ave Melliku sõnul ei nõustutud Türgi nõudmisega, kuna Amedssoni kuritegu on Eesti seaduste kohaselt aegunud. Arvesse võeti ka fakti, et tegemist on Rootsi kodanikuga ning lisaks pöördus Rootsi riik Eesti poole palvega saata ta Rootsi. “Ilma Rootsi välisministeeriumi abita oleks mind Türki saadetud,” on Amedsson kindel. 21 päeva vältel pidas ta näljastreiki, millest 18 päeva keeldus ka joomast. Ta olevat kaotanud 16-17 kilogrammi kehakaalust ja oleks justkui 20 aastat vananenud. Amedsson kahtlustab ka, et tal on näljastreigi tagajärjel tekkinud ajukahjustus. (Ola Wong, Dagens Nyheter, 27.08)

Taani ajakirjandus

Transpordiettevõte Kim Johansen A/S on rajanud Tallinna tütarettevõtte, kus töötab 40 eestlasest veoautojuhti. Seeläbi tahetakse muuta firma konkurentsivõimelisemaks Euroopa transporditurul. Põhjuseks pole ainuüksi Eesti madalad maksud, vaid lisaks lihtsam paberimajandus. Ettevõtte juhataja Kim Johansen arvab, et Taanil oleks Eestilt selles osas õppida. (ErhervsBladet, 30.08)

Soome ajakirjandus

Vastates Venemaa presidendi üleskutsele korrastavad venekeelsed vabatahtlikud Eestis asuvaid nõukogude kangelassõdurite haudu. Genfi konventsiooni kohaselt kaitsealusteks objektideks olevaid matmispaiku on Eestis kokku üle 200. Erinevalt Saksamaast pole Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud sõjahaudade vastastiku hooldamise lepingut. Lähenevat fašismi üle võidu saavutamise 60. aastapäeva kogetakse Balti maades vastuoluliselt. Kas see tähendas võitu Natsi-Saksamaa üle või alistumist stalinistlikule Venemaale? Leedu iseseisvusvõitlust juhtinud Vytautas Landsbergise arvates võib balti riigijuhtide osalemine aastapäevale pühendatud pidustustel Moskvas viia rahva raevupurskeni. (Pentti Väistö, Etelä-Suomen Sanomat, 06.09)

Eesti valitsus võttis politsei toel maha II Maailmasõjas Saksamaa poolel võidelnud eestlastele püstitatud mälestusmärgi Lihulas. Mälestusmärki kaitsma asunud kohalike vastu pidi politsei esmakordselt iseseisva Eesti ajaloos kasutama gaasi ja kumminuiasid. Sammas, millel tekst “Eesti meestele, kes sõdisid 1940-45 bolševismi vastu ja iseseisva Eesti eest” jõudis saada populaarseks külastuskohaks, paljud kohalkäinutest olid noored. Kõigil eestlastel on sugulasi, kes sõdisid Saksa poolel ja paljud ei tea isegi, kus nende omaksed langesid. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 04.09)

Eesti valitsuse käsul võeti maha kahe nädala eest püstitatud mälestusmärk II Maailmasõjas Saksamaa poolel võidelnud eestlastele, operatsiooni oli kaasatud ka märulipolitsei ja politsei eriüksus. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 28.08)

Eesti ekspresident Lennart Meri, keda artiklis tituleeritakse härra Läänemereks, võtab intervjuus kokku Eesti arengu aastakümnete vältel, rõhutades ELi ja NATO liikmelisuse olulisust ühe väikeriigi suveräniteedile. (Klaus Susiluoto, Nordikum, 3/2004)

Majandus

Uudisteagentuurid

Russian oil transit a headache for Estonia. The amount of oil being shipped from Russia to Western Europe via Estonia is ever increasing. The transit is lucrative for Estonia's privatised rail companies and Estonian ports, with the net income of the Port of Tallinn amounting to 230.8 million kroons. Local residents are complaining. " They complain about the noise and vibration of trains manoeuvring and passing by," Allan Alaküla, the public relations director of Tallinn city government said. The increase in oil transit also has ecologists worried. (AFP, 29.08)

The Baltic state of Estonia attracted 26% more tourists in the first half of the year, the tourist board said. "This ... was, above all, conditioned by the 27% increase in Finnish tourists," Piret Kallas, the tourism survey co-ordinator of the Tourist Board of Enterprise Estonia, said. "A further increase in German, Swedish, Norwegian and Russian tourist numbers, which first showed signs of growth a couple of years ago, also had a positive effect," she added. (AFP, 30.08)

Estonia will reform its taxation system in the coming years to promote sound ecological principles, Environment Minister Villu Reiljan said. "This means more tax on resources usage and less tax on labour," he told journalists. (AFP, 31.08)

Industrial production in Estonia increased 3.4% in July compared to the month before and by 6.2% on an annual basis, the office of statistics said. (AFP, 24.08)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Perssoni kartused sotsiaalse turismi pärast peale ELi laienemist osutusid alusetuteks. Põhjala pole Ida-Euroopa elanike jaoks sedavõrd atraktiivne – selle asemel, et tulla “vaesesse Põhjalasse” (viide aeglasele majanduskasvule), on nad huvitatud hoopis oma riikide ülesehitamisest. Economist avaldas 60 edukama riigi edetabeli IT-valmiduse osas, kus Eesti asus esimeste hulgas. Interneti levikult edestab Eesti Rootsit, jäädes napilt maha Jaapanist. Uute liikmesmaade elanikke ei huvita oluliselt Rootsi tööturg ega sotsiaalkindlustus. Millal aga sõidab esimene Rootsi “sotsiaalturist” näiteks Bratislavasse? (Juhtkiri, Expressen, 26.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinnas toimunud pommiplahvatuses hukkus 2 Venemaa kodanikku. (Interfax, 03.09)

Paldiskis maeti kohalikule vene kalmistule ümber 1956. oktoobris hukkunud allveelaevnike põrmud. Tseremoonial osales üle 600 inimese, sealhulgas veteranide organisatsioonide ja VFi saatkonna esindajad. Senine matmispaik oleks jäänud laieneva sadama territooriumile. (Interfax, 30.08)

USA ajakirjandus

Analüüsis olümpiamedalite arvu ja riikide sportliku edukuse kohta tõdeb artikli autor, et enim medaleid võitnud USAl tasub eeskuju võtta hoopis Bahamast ja Eestist. Bahamal on ette näidata üks medal 149 848 inimese kohta. 2008. aasta Pekingi olümpiaks valmistumist peaksid ameeriklased alustama hoopis 500 000 Eesti kehalise kasvatuse õpetaja palkamisega. Eesti, kes neid teab? "Mida nad spordis üldse saavutanud on," mõtlete nüüd. Aga eestlastel on nendelt olümpiamängudelt kolm medalit: üks medal 447 221 kodaniku kohta. Kolmandal positsioonil on Austraalia, tõeline olümpiamängude tšempion. (Mike Wise, The Washington Post, 27.08)

Maailmademograafias paistavad endise idabloki maad silma vananevate ühiskondadena. Täna on kõige madalama iibega riigid Eesti, Läti, Gruusia, Bulgaaria, Ukraina, Leedu, Venemaa, Ungari, Armeenia ja Valgevene. 2050. aastaks väheneb Eesti elanikkond poole võrra, 657 000 inimeseni, ja 42% allesjäänuist on siis vanemad kui 60 aastat. (Eduardo Porter, The New York Times, 29.08)

Leedu juhtiv päevaleht Respublika avab hämaraid fakte hiljuti ELiga liitunud Baltimaade kohta. Erinevalt oma lääne naabreist, kus homoseksualism on avalikult osa sotsiaalmaastikust, on lesbide ja gayde elu Eestis, Lätis ja Leedus ikka veel saladuselooriga ümbritsetud ning põranda all. Näiteks Leedus võib end avalikult gaydeks tunnistavaid inimesi üles lugeda ühe käe sõrmedel. Muutustetuultest kõneleb aga näiteks suhteliselt progressiivses Eestis korraldatud gayparaad Tallinnas. (Steven Paulikas, Newsweek, 23.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti pealinn Tallinn on saanud keskseks kohaks Euroopa nädalalõpu klubimaastikul. Ent ikka veel ollakse Eestisse jõudes üllatunud, kui erinev on siinne elustiil ning miljöö üldisemalt kujuteldavast postsovjetlikkusest. Artikli autor jagab traditsiooniliselt soovitusi, kus võiks Tallinnas aega veeta, lõpetades kirjatüki konstateeringuga: hoolimata saavutatust on Tallinnal veel küllaga arenguruumi, täna on see ajalooline linn, kus tooni andmas noorus. (Laura Barton, Time, 30.08)

Walesi bussifirma Shamrock Travel oli raskustes bussijuhtide leidmisega, kohalikud ei osutunud usaldusväärseteks. Kõik muutus, kui palgati 70 inimest Maltalt, Leedust ja Eestist. Nad pole sõbralikumad kui kohalikud, kuid neile võib loota. Shamrocki juht Clayton Jones tunnistab, et pole kunagi saanud nii palju positiivset tagasisidet teenindusele kui nüüd, seejuures on märkimisväärselt vähenenud haiguse tõttu puudumised. (The Economist, 27.08)

Saksamaa ajakirjandus

Kõrgõzstani Tjan-Šani mäge hüütakse nüüd “veriseks mäeks”. Suur hulk mägironijaid hukkus laviini tõttu. Neljapäev, 5 august: üheksa Eestist pärit mägironijat ei oska aimata, et kannutäis tulist teed päästab nende elu. Üks neist ajab endale riideid selga ajades teed pükstele ja sokkidele. Võtab pool tundi, enne kui nad saavad edasi liikuda. Ligi 200 mägironijat püüab sel hooajal Han-Tengri mäetippu vallutada, enamik neist Ida-Euroopa riikidest. Eestlased näevad kaugel enda ees Poola, Tšehhi ja Venemaa mägironijaid. Nood mattuvad jää- ja lumelaviini alla. Eestlased kiirustavad õnnetuspaika, kutsuvad abijõude ning püüavad aidata. Mõned jääkamakad on sõiduauto suurused, ohvrid nende all kinni. Eestlased suudavad päästa neli mägironijat. Viimased ööd sealkandis veedavad üheksa noort eestlast unetult, joovad palju ja kaua, et unustada läbielatu ning tõsta toost tulise teega teekannu kiituseks ning tema kohmaka omaniku terviseks. (Oliver Häußler, FAZ, 10.08)

Rootsi ajakirjandus

60 aastat tagasi põgenes Baltimaadest umbes 30 000 inimest nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, mis on suurim põgenikelaine Rootsi lähiajaloos. Enamik põgenikke tulid Eestist. Üks neist on Jaak Saving, kes meenutab oma pere põgenemist paadiga üle Läänemere. Tema sõnul on kõikide põgenike ühiseks jooneks olnud meelekibedus, ning isegi peale 60 aastat tundub Eesti väga kodune. (Erik Sidenbladh, Svenska Dagbladet, 29.08)

Soome ajakirjandus

Eesti Kaitsejõud ostavad Soomest 60 kasutatud Pasi-tüüpi soomustransportööri, eeskätt rahuvalveoperatsioonidel kasutamiseks. Tegemist on esimese suurema relvatehinguga Eesti ja Soome vahel, sarnaste lahingumasinate vastu on huvi tundnud ka Läti. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.08)

Soome luterlased otsivad oma usuvendadele Eestis rahastamismudelit. Erinevalt Soomest on Eesti koguduste majanduslik seis märksa ebakindlam. Soomlastel on samas õppida ka eestlastelt, kuidas kitsikuses toime tulla. Eesti kogudused tegelevad raha teenimiseks näiteks koolitoitlustamisega. EELK peapiiskop Jaan Kiiviti kommentaar on murelik, kristliku ühiskonna jäljed on peaaegu kadunud, usuõpetust saab ca 1% koolilastest ja kristlikke väärtusi peab tähtsaks vaid 10% elanikest. Valitsused aga suhtuvad, nagu elataks vaakumis, ilma ajaloo ja usutunnistuseta. Soome loodab aidata eelkõige oskusteabega, kiriku otsene rahaline abi läheb Kolmanda Maailma riikidesse. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 26.08)

Eestlane Ants Orav pürib Hyrynsalmi vallavanemaks. Enim paneb kandidaati imestama piirkonna pidamine majanduslikult väheedukakas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 30.08)

Eestis on AIDSi nakatunuid suhtarvuliselt rohkem kui üheski teises ELi riigis, olles samal tasemel Venemaa ja Ukrainaga. Sel aastal on ennetustööks eraldatud rekordiline rahasumma. Teine ohtlik nakkushaigus turberkuloos on kontrolli alla saadud ja haigusjuhtude arv näitab juba kolmandat aastat langustendentsi. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 31.08)

Soome merevägi koos Laevastiku Gildi ning Riigikaitse Gildide Liiduga annetasid II Maailmasõja perioodil Soome mereväes teeninud Eesti vabatahtlikele mälestustahvli. Soome-, eesti- ja inglisekeelse tekstiga tahvel kinnitatakse Tallinna Meremuuseumi seinale. (Turun Sanomat, 2.09)

Tallinnas asuvas okupatsioonimuuseumis on võimalik unustada, et see kirjeldab pikka ja ebameeldivat perioodi Eesti ajaloost. Väljapanek on tagasihoidlik ja asjalik, mitte otseselt šokeeriv nagu sarnastes muuseumides Lätis ja Leedus. Elu diktatuuri tingimustes oli ilmselt ebameeldiv, ent seistes nõukogude inseneride leiutisi demonstreeriva väljapaneku ees, võib aimata ka kerget muiet okupantide üle. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 04.09)