Nädal välismeedias 2.-22. august 2004

EUROOPA LIIT

Uus Komisjon, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uus Komisjon

Uudisteagentuurid

Incoming EC chief José Manuel Barroso unveiled the line-up of the new EC: President: José Manuel Barroso (Portugal); Vice-president, institutional relations, communications: Margot Wallström (Sweden); Vice-president, enterprise and industry: Günter Verheugen (Germany); Vice-president, transport: Jacques Barrot (France); Vice-president, administration, audit and anti-fraud: Siim Kallas (Estonia); Vice-president, justice and home affairs: Rocco Buttiglione (Italy). Other Commission members: Information society and media: Viviane Reding (Luxembourg); Environment: Stavros Dimas (Greece); Economic and monetary affairs: Joaquin Almunia (Spain); Regional policy: Danuta Hübner (Poland); Fisheries, Maritime affairs: Joe Borg (Malta); Budget: Dalia Grybauskaite (Lithuania); Science and research: Janez Potocnik (Slovenia); Education, culture: Jan Figel (Slovakia); Health, consumer protection: Markos Kyprianou (Cyprus); Enlargement: Olli Rehn (Finland); Humanitarian aid: Louis Michel (Belgium); Energy: Laszlo Kovacs (Hungary); Competition: Neelie Kroes-Smit (Netherlands); Agriculture: Mariann Fischer Boel (Denmark); External Relations: Benita Ferrero-Waldner (Austria); Internal Market: Charlie McCreevy (Ireland); Employment, social policy: Vladimir Spidla (Czech); Trade: Peter Mandelson (Britain); Taxation and customs: Ingrida Udre (Latvia). (Reuters, 12.08)

The EC president-elect José Manuel Barroso said the new Commission was a heavyweight team that would put economic growth at the heart of the bloc’s agenda. “There has never been before as many women in the commission. Commissioners from new countries have equally important portfolios as commissioners from the old 15 member states,” he said. “There will be no first- and second-class commissioners.” (Afp, 12.08)

José Manuel Barroso has made it clear that he will be a hands-on president of the EC. Barroso said his “first priority” is economic reform. Specifically, he wants to reinvigorate the “Lisbon Strategy”. (Afp, 15.08)

The incoming EC president José Manuel Barroso has stamped his authority on a team of commissioners with a decidedly liberal and free-market bent, commentators said. In particular pundits hailed the emphasis laid by Barroso on reforming Europe’s hidebound economy, and on protecting the EC’s independence from pressure from the EU’s powerbrokers. (Afp, 13.08)

The 25 members of the next EC gathered for the first time. The Commission faces the daunting challenges of winning over sceptical citizens to the European ideal and reviving a strategy to boost competitiveness and growth. Another challenge for the EC will be to convince EU governments to increase the EU budget, a move resisted by some member states. Barroso also said improving ties with partners including the US was a key aim. (Reuters, Afp, 20.08)

EC chief-in-waiting José Manuel Barroso denied that France had got a bad deal by being given the relatively lightweight transport portfolio in the new EC. "My commission reflects the political sensibilities in power in Europe and it seems very balanced from an ideological point of view," he said. "It is the fourth largest budget in the EU and Jacques Barrot will have his hand on the maritime, air and railway agencies," he said, adding that he wanted to make Barrot one of his "closest colleagues." (Afp, 20.09)

EU lawyers are investigating whether EU farm commissioner-in-waiting Mariann Fischer Boel of Denmark has a conflict of interest because she owns a large farm, the EC said. Danish PM Anders Fogh Rasmussen denied there was any conflict, insisting that the fact that "Fischer Boel owns a farm property from which she receives no revenues does not mean that she is practicing a professional activity in the sense (mentioned in) the treaty". (Afp, 17.08)

Suurbritannia ajakirjandus

EKi president José Manuel Barroso tegi teatavaks uute volinike nimed. Ta võttis riski nimetada suure rahalise vastutusega ametitesse ka uute liikmesriikide esindajaid. Et leevendada vanemate liikmesmaade pettumuslainet, alustavad novembris tööd kõlava nimetusega, kuid sisutühja funktsiooniga asepresidendid. Barroso rõhutas Komisjoni liikmete võrdsust ning kinnitas lootusi, et kollegiaalsusest saab nüüdsest Komisjoni üks kaubamärke (omadus, mis Romano Prodi meeskonnal vajaka jäi).Olulistele positsioonidele on Barroso paigutanud liberaalse turumajanduse pooldajad. (Juhtkiri, Financial Times, 13.08)

Novembris ametisse astuva EKi volinikeportfellide selgumine on Euroopa mõjukamates riikides tekitanud vastakaid reaktsioone. Majanduse aspektist on võtmepositsioonidel (kaubandus, konkurents, siseturg, põllumajandus) reformimeelsed liberaalid. Suurbritannia peaminister Tony Blair on juba väljendanud rahulolu EKi president José Manuel Barroso valikutega, sarnaselt reageeris ka Iirimaa. Pettunumad olid Saksamaa ning Prantsusmaa: Günther Verheugen Saksamaalt ei saanud majandusküsimuste kõrgeima otsustaja tiitlit, Jacques Barrot Prantsusmaalt peab aga leppima transpordivoliniku kohaga. (The Economist, 20.08)

Saksamaa ajakirjandus

José Manuel Barroso peab enne EKi uue presidendi ametisse astumist läbi tegema tuleproovi. Esiteks on vaja kokku panna meeskond Brüsselis, misjärel tuleb tal karta vastastena kogu ELi valitsusi, mis näevad eurovolinikke tegelikult rahvuslike huvide kaitsjatena EKis. Järgmisena peab Barroso vastu panema ELi valitsuste survele ning tõestama, et volinike määramisel loeb kompetents rohkem kui klikk. Tõeline katsumus ootab Portugali endist peaministrit ees aga Saksamaa volinikukandidaadi Günter Verheugeni näol: Berliin on korduvalt nõudnud, et “nende mehele Brüsselis” usaldataks majanduslik võtmepositsioon. Kuid kahjuks puuduvad Verheugenil majandusalased teadmised. Saksamaa survele järele andes teeks Barroso end naeruväärseks. (Christian Wernicke, FAZ, 5.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Uue EKi portfellide jaotus on vastuoluline. Juba eelnevalt teati uue, 1. novembril ametisse astuva Komisjoni liikmete nimesid. Kuid EKi uus president José Manuel Barroso otsustas anda võtmeportfellid veendunud reformaatoritele, kuna liberalismi tee on ainus, mis tõstaks taas majanduskasvu ja suurendaks tööhõivet. Kas Euroopa muutub liberaalseks või mitte? On kummaline, et Barroso ei kaalunud riske, mis kaasnevad konkurentsi väärtustavate, kuid vähese sotsiaalse tundlikkusega inimeste nimetamisega tähtsatele ametikohtadele. Euroopa konkurentsivõimelisus on kahtlemata väga oluline, kuid see ei tohi varjutada sotsiaalseid muresid. Uuel Komisjonil on eelkõige puudu sotsiaalsest tundlikkusest, kuid just sotsiaalne külg on prantslastele eriti südamelähedane. Prantslased võivad uues Komisjonis vaeslapse ossa jääda - olles ELi asutajariik, saab Prantsusmaa, tsiteerides Financial Times'i, vähemolulise portfelli kui Leedu. (Juhtkiri, Le Monde, 13.08)

Prantsusmaa, kes ihaldas rasket siseturu- või konkurentsiportfelli, ei saanud suurt midagi: President Jacques Chiraci valikule Jacques Barrot'le, kes sai transpordivolinikuks, oli määratud kergekaaluline portfell, kuna ta ei räägi ühtegi võõrkeelt. Samas kuulas Komisjoni uus esimees José Manuel Barroso Saksamaa soove, kes nõudis Günter Verheugenile väärilist kohta. Siiski ei saa praegune laienemisvolinik ihaldatud "supervolinikuks" majanduse alal nagu seda soovis Berliin, vaid ta hakkab novembrist tegelema ettevõtluse ja tööstuse valdkonnaga. Püüdes hajutada nõnda palju kahtlusi kui võimalik, lõi Barroso 5 asepresidendi kohta praeguse 2 asemel. Esimeseks asepresidendiks sai rootslanna Margot Wallström, kelle jaoks on see suur edutamine. Praeguse keskkonnavoliniku ülesandeks jääb uue Komisjoni kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine. See portfell on ka uue EKi peamiseks uuenduseks. Barroso Komisjon soovib "Euroopat paremini tutvustada" ja võidelda murettekitava apaatia vastu, mida näitasid valijad juunis toimunud EP valimistel. (Nathalie Dubois, Julie Majerczak, Libération, 13.08)

Et Prantsusmaa saab uues EKis vaid ühe volinikukoha senise kahe asemel, oli ammu teada, kuid et laienemise aritmeetiline pahupool poliitilise häbistamise läbi kahekordistub, oli ebameeldivaks üllatuseks. Prantsusmaa ei saanud, mida soovis. Jacques Barrot'le jäi transpordiportfell, millelt energiavoliniku pool küljest rebiti. Barrot, nagu ka Saksamaa volinik Günter Verheugen, sai Komisjoni üheks asepresidendiks. Kuid see lepituskaart on vaid petlik võit. Ka Eesti sai asepresidendi koha. Tegelikkuses saab arvatavasti vaid rootslanna Margot Wallström EKi president José Manuel Barrosot ajutiselt asendada. Õnneks kujutab EK ainult ühte kolmest olulisest võimust, mis Euroopat juhib – jäävad veel Ministrite Nõukogu ja Parlament. Seadmaks jalule tasakaalu peavad Jacques Chirac ja Gerhard Schröder manifesteerima, et Saksamaa-Prantsusmaa paar jääb Euroopa poliitilise visiooni ja majandustsooni "mootoriks". Vastasel juhul võib rahvahääletus Euroopa põhiseaduse ratifitseerimiseks anda prantslastele võimaluse sanktsioneerida Euroopat, mis neid unustas. (Guillaume Tabard, Le Figaro, 14.08)

Rootsi ajakirjandus

Margot Wallström võib olla rahul oma suurenenud mõjuga EKis, saades lisaks kommunikatsioonivoliniku ametile asepresidendi koha. ELi nn PR-naise esimeseks ülesandeks on parandada vastastikkust mõistmist Komisjoni ja liikmesmaade vahel. Kui Komisjoni ettepanekutes pole midagi positiivset rahva jaoks ja need blokeeritakse liikmesriikide ja europarlamendi poolt, on EKi töö ebaefektiivne ja bürokraatlik. Suurimateks probleemideks ongi hetkel lõhe ületamine EKi ja liikmesmaade vahel, näiteks eelarvereeglite küsimuses, ning ühtse visiooni loomine ELi tulevikust. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 13.08)

Taani ajakirjandus

Mariann Fischer Boel saab uueks põllumajandusvolinikuks, mis on üks kaalukamaid portfelle EKis. Boel vastutab üle poole ELi eelarve eest ja peab hakkama ELi põllumajandust reformima. Taani valitsuse jaoks on tegemist olulise võiduga – kui Brüsselisse otsustati saata integratsiooniminister Bertel Haarderi asemel Mariann Fischer Boel, kardeti saada marginaalsem volinikukoht. (Niels Ditlev, Jyllands-Posten, 12.08)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Spanish PM José Luis Rodriguez Zapatero pledged to make the campaign for a “yes” vote in a European Constitution referendum a top priority this year. Zapatero said a drive for greater rights for women and measures to stimulate the economy were his other main initiatives. (Reuters, 9.08)

EU’s new justice, freedom and society commissioner, Rocco Buttiglione, backed a German proposition to set up camps in northern Africa to handle asylum-seekers trying to reach Europe. He said the system could only work with the complete agreement of the countries involved. (Afp, 16.08)

Immigration is a time bomb for the EU and members must work far more closely with each other if the bloc is to control the flood of refugees, the EU's incoming Justice and Home Affairs Commissioner Rocco Buttiglione said. (Reuters, 22.08)

The number of Dutch work permits granted to east Europeans has risen sharply since the EU's enlargement on May 1, more than doubling since the same period last year, officials said. (Afp, 16.08)

EU countries are poor at implementing EU environmental laws, especially those relating to water and waste, the EC said. France, Greece, Ireland, Italy and Spain had the worst records, the EC said. (Reuters, 19.08)

The EC is opposed to measures by EU members that would cut taxes to the road transport sector to offset higher oil prices, Gilles Gantelet, an EC spokesman, said. "If a state decides to reduce an excise for a particular sector it amounts to state aid and must be notified to the commission" which then decides whether or not to grant its authorisation, he said. (Afp, 20.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast Paabeli segadust hakkab taas välja kujunema Euroopa ühine keel, seekord inglise keel. 17. sajandil mõistsid eurooplased üksteist ladina keele abil, 19. sajandi keskpaigaks sai Kesk-Euroopa rändur kõikjal jutule saksa keelt osates. Pisut enam kui 100 aastat hiljem domineeris vene keel. Täna õpivad Balti riikidest Balkanini kaks kolmandikku kooliõpilastest esimese võõrkeelena inglise keelt. Eestis õpib näiteks inglise keelt 86% õpilastest, vene keelt 54% ja saksa keelt 36%. Poolas on need arvud 80, 13 ja 53. Seega pole ime, et vene keele oskajate protsent Ida-Euroopas on langenud: selle keele menukusele pole viimase paari kümnendi ajaloosündmused just kaasa aidanud. Saksa keele ebapopulaarsus on aga üllatav, on ju see endise Ida-Saksamaa keel ning pärast NLi lagunemist on Saksamaa kogu regiooni suurim kaubanduspartner. (The Economist, 6.08)

Soome ajakirjandus

Peale pikka vaikuseperioodi ütles Soome peaminister Matti Vanhanen, et ELi põhiseadusliku leppe kohta ei peaks korraldama rahvahääletust. Vanhaneni sõnul on otsus referendumi läbiviimise kohta puhtalt poliitiline ning selle eest vastutab Soome valitsus. Vaatamata poliitilisele survele rahvahääletuse poolt suutis peaminister endale kindlaks jääda ning oma seisukoht ka avalikult välja öelda. Tema sõnul ei muutu uue põhiseadusega ei ELi olemus ega ka Soome koht Euroopas, seega oleks hääletus liigne. Selliseid otsuseid võtab Soomes vastu valitsus, kes on oma õigused selleks saanud rahvalt. Referendumi korraldamine võib päevakorda tulla küll NATOga liitumise eel, kuid ELi põhiseadusliku leppe vastuvõtmine ei tähenda äkilist liikumist üheski suunas. (Juhtkiri, Kaleva, 17.08)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU will send experts to support and monitor upcoming landmark presidential elections in Afghanistan, the EC said. The 25-strong EU Democracy and Support Mission was approved after the EC pledged 24 million euros in support for the Oct 9 polls, making the EU the biggest international backer of the elections. The EU Afghan mission will deploy experts in Kabul and to centres across Afghanistan for periods of up to three months. (Afp, 17.08)

The EU expects Sudan's government to achieve progress on the ground to defuse Darfur's humanitarian crisis but does not expect it to settle all problems within 30 days, the EU's representative here Kent Degerfelt said. The EU will consider that progress has been made "once specific zones have been made secure", he said. (Afp, 3.08)

EL nõuab oma avalduses kohest rumeeniakeelsete koolide tegevuse taastamist separatistide kontrolli all olevas Dnestri-äärses vabariigis. EL ootab ka Venemaalt konstruktiivset lähenemist koolide olukorda puudutava protokolli allkirjastamiseks. (Interfax, 6.08)

The EC said it had given Cyprus 2.5 million euros to clear thousands of mines from the 180 km- long buffer zone which has divided the island into Greek and Turkish sectors since 1974. Cyprus will receive a total of 5 million euros from the Commission over the next two years to de-mine up to 1,350 square kilometres of land, allowing the population greater freedom of movement.(Reuters, 4.08)

The EU is set to help Syria out of its diplomatic isolation next month provided Damascus agrees to renounce weapons of mass destruction, an EU diplomat said.(Reuters, 3.08)

The EU warned it would stop negotiating an association and stabilization accord with Albania if Tirana does not hold free and fair elections, an official said. (Afp, 7.08)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa siseministri ettepanek rajada Põhja-Aafrikasse põgenikelaager pole hea lahendus. Naiivne on uskuda, et põgenikud jääksid sinna pidama, sest oma elu päästmise nimel riskima valmis põgenik ei tunne muret sisserändamise legaalsuse pärast. Põgenikuvoolu pidurdamiseks peab tegelema pigem põhjustega (nt abiandmine kriisipiirkondades). Euroopa peab oma piiridest kaugemale mõtlema, vastasel juhul kaotab ta usaldusväärsuse. (Angelika Beer, FAZ, 4.08)

Ukraina kardab isolatsiooni sattumist. Juulis toimunud NATO tippkohtumine Istanbulis ei toonud soovitud lähenemist alliansile. Ebapiisava demokraatlikkuse tõttu pole Ukrainal ka perspektiivi ELi liikmeks saada. Hoolimata Lääne ähvardustest ei ole Ukraina katkestanud suhteid Venemaaga, sest seni, kui tee ELi jääb suletuks, vajab Ukraina Vene turgu. Vastust ootavad järgmised küsimused: kas EL ootab, kuni Ukraina on demokraatlik ja turumajanduslik riik, või astub viimasega varem dialoogi? Mis saab siis, kui presidendivalimised ei kulge Läänele meelepäraselt, st USA ja ELi soosik Juštšenko ei saagi võimule? (Alexander Rahr, Die Welt, 6.08)

Laienemine

Uudisteagentuurid

German Chancellor Gerhard Schröder said the EU must keep its promise to accept Turkey as a member once it has fulfulled the required conditions. Schröder said bringing in Turkey as a member would contribute to Europe’s security “in an incredible fashion” by uniting the values of enlightenment and a non-fundamentalist Islam. (Afp, 13.08)

German Chancellor Gerhard Schröder encouraged Romania to press on with reforms, saying he saw good chances it would close EU entry negotiations this year. Sofia has already completed accession negotiations but Bucharest still has five out of 30 chapters to close, including key areas of competition, environment and justice. (Reuters, 12.08)

Popular opinion in Norway has swung against joining the EU for the first time in two years, a poll showed. 45% of Norwegians opposed EU membership, with 42% in favour and 13% unsure or undecided. Pollsters said the swing to a “No” might be short-lived but EU opponents said the survey mirrored scepticism about the new EU constitution and about whether the block had become too unwieldy after expanding from 15 states to 25 in May. (Reuters, 9.08)

Soome ajakirjandus

Uute liikmesriikide tulek on juba praeguseks jätnud oma jälje ELi igapäevatöösse. Iga liikmesmaa võtab oma kultuuri ja tausta läbirääkimistele kaasa ega ole alati kergekäeliselt valmis kompromissideks. Uusliikmesmaadel on suured ootused oma mõjuvõimu suhtes ning vanad riigid nagu Poola ja Ungari pole kindlasti nõus alandlikult kõigega nõustuma. Uute riikide liitumisega on muutunud ka sisemiste alliansside osapooled ning eesmärgid ja väljavaated. Lõplikke hinnanguid pole võimalik veel üksnes paar kuud peale laienemist anda, kuid ometi on selge, et laienemine paneb proovile liidu alustalad ja raputab status quod. Ehk suudab EL siiski väikesest laienemisšokist üle saada ning toimuvate muutuste läbi oma tegevust veelgi rohkem tõhustada. (Piia-Noora Kauppi, Kaleva, 5.08)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Incoming EC President José Manuel Barroso has questioned whether the EU can achieve its declared goal of becoming the world's most competitive economy by 2010. Barroso said he would ask member states whether they wanted to postpone the target date. Barroso said the EU was capable of becoming the world's top economy in competitive terms and should keep trying to do so. (Reuters, 20.08)

German Chancellor Gerhard Schröder called on better-off new members of the EU to help poorer newcomers in order to take economic pressure off the rest of the EU. “The capacity of older members will otherwise be overstretched,” he said. According to 2001 statistics, Cyprus and Slovenia were best-off among the new members in terms of GDP per inhabitant, followed by the Czech Republic and Hungary. The three Baltic republics came last. (Afp, 13.08)

Local communities in new EU member states have swamped authorities with bids for EU funds, calming fears they would need years to take full advantage of Brussels aid. The EU has earmarked about 40 billion euros in its 2004-2006 budget for aid to new member states, mainly aimed at building roads, cleaning up the environment, creating jobs and boosting farmers' incomes. Their net benefit will total around 25 billion after membership dues are deducted. (Reuters, 3.08)

The EU’s new regional aid commissioner, Poland’s Danuta Hübner, vowed to defend plans to boost the bloc’s spending after 2006. Hübner told that the EU’s historic enlargement into ex-communist Europe required adequate financing from the bloc’s next long-term budget, despite fiscal concerns voiced by many old member states. She also said that apart from helping impoverished eastern regions, the EU must also secure funds for research, development and job creation to allow it to catch up economically with the US. (Reuters, 13.08)

German Finance Minister Hans Eichel urged the incoming EC to advance the EU’s economic growth drive when it takes office this autumn. "On the growth initiative, I hope that the Commission will go on the offensive," he said. (Afp, 4.08)

Venemaa ja ELi spetsialistid jätkasid Moskvas läbirääkimisi veterinaarsertifikaatide asjus. Venemaa soovib tagatisi ühendusesisese tooraine liikumise ohutuse kohta ning ELi toodangu regionaliseerimist eriti ohtlike taudide puhkemise korral. (Interfax, 17.08)

The EU said a landmark world trade liberalisation deal would not make it cut agricultural spending for the next decade. EC agriculture spokesman Gregor Kreuzhuber said the EU had already anticipated many of the reforms called for by the framework agreement reached at the WTO after marathon negotiations. (Reuters, 2.08)

The EC hit back after US President George W. Bush threatened to take action at the WTO against European aircraft maker Airbus Industrie, who he alleged it was receiving “unfair” government subsidies. The commission pointed out there was a EU-US agreement setting out clear rules on state aid for aircraft manufacturers on both sides of the Atlantic (Afp, 14.08)

The IMF moderately upgraded the euro zone economic outlook for 2004 but stepped up pressure for urgent, long-neglected reforms to raise long-term growth. It also called for an overhaul of the Stability and Growth Pact, which is supposed to keep budget deficits in check in the zone's member countries. The IMF boosted a forecast for 2004 real GDP growth to 2.0% from a four-month-old prediction of 1.7% growth. For 2005, the growth outlook was unchanged at 2.3%. (Afp, 3.08)

The eurozone economy grew by 0.5% in the second quarter and by 2.0% on a 12-month comparison, a first estimate Eurostat showed. In all 25 countries in the EU growth in the second quarter was 0.6 percent from the first-quarter figure and 2.2 percent on a 12-month basis. (Afp, 13.08)

Industrial production in the eurozone fell by 0.4 % in June from May, but rose by 2.7 % on an annual basis, Eurostat said. The monthly decline came after four months of rising output. Across the EU, industrial production was down by 0.2%on a monthly basis, but up by 2.9% on the year. (Afp, 17.08)

Goods produced in Israeli settlements in the occupied Palestinian territories will no longer be allowed to enter the EU tariff-free under an agreement. (Reuters, 5.08)

Saksamaa ajakirjandus

ELi väliskaubandusvolinik Pascal Lamy ja põllumajandusvolinik Franz Fischler on WTO peanõukogu istungil Genfis saavutatud eesmärgiga rahul: mitte mingil juhul ei tohtinud kokkulepete pakett ületada ELis kavandatavaid põllumajandusreforme. Ka Euroopa põllumajandusühingud paistsid pärast Genfi konverentsi ebatavaliselt rahulolevatena. Kompromiss olevat sobilik alus edasistele läbirääkimistele, kus nüüd saab nn Euroopa agraarmudelit paremini kaitsta. Kuid kas Euroopa talunikud ka tegelikult end turvaliselt tunda võivad, paistab alles aastate pärast. Kõige suuremat ohtu nähakse edasises imporditollide kaotamises. (Helmut Bünder, FAZ, 3.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mõnikord on kasulik kuulata Rahvusvahelist Valuutafondi. Organisatsioon on teinud Euroopale hoiatuse tööaja suhtes – Euroopa ei saa loota majanduskasvu päästmisele ilma tõsiselt muutamata oma suhtumist töösse ja tööaega. Arvud on selged. Andmed pimestavad: viimase 20 aasta jooksul on USAs aastas töötatud tundide arv kasvanud 20 % võrra, ELi 15-s endises liikmesriigis on see aga samavõrra langenud. ELi laienemisest hoolimata on maailma raskuskese kandumas mujale. 30 aasta pärast moodustab Euroopa siseturu kogutoodang 12 % maailma omast, võrrelduna tänase 22 %-ga, samas kui Kagu-Aasia annab pea poole maailmas toodetavast. USA jääb tänase 33 % tasemele. Kui miski ei muutu, mängib Vana Maailm rahvusvahelisel malelaual 30 aasta pärast tähtsusetut osa. Rahvusvahelise Valuutafondi sõnul peab Euroopa igal juhul tõstma oma tööhõivet, lisaks suurendama ka töötajate töötundide arvu. Saksamaal on pööre toimumas; kas Prantsusmaa järgib eeskuju? Sellel teemal tuleb hakata julgemalt sõna võtma. Peab julgema prantslastele öelda, et maailm on muutunud - homne tuleb eilsest raskem. Et langust ära hoida, tuleb vältimatult pingutada. Rahvusvahelisel Valuutafondil on mõnikord õigus. (Juhtkiri, Le Figaro, 5.08)

Taani ajakirjandus

Taani tööstusettevõtete ühing Dansk Industri on mures ettevõtte tulumaksu vähenduste tõttu uutes ELi liikmesmaades. Kui aastal 2001 oli Taanis ettevõtte tulumaksu suurus veidi alla ELi keskmise, siis peale uute riikide ühinemist on see keskmisest suurem – see aga vähendab Taani konkurentsivõimet. Taani Funktsionäride ja Teenistujate Ühisnõukogu (FTF) kardab toodangu suundumist välismaale, ning sooviks seetõttu mingil kujul tulumaksude kooskõlastamist ELis (mis ei tähenda täielikku harmoniseerimist). Esmakordselt võtab ELis mõni ametiühing sõna maksuühtlustamise ja Ida-Euroopa maade maksude tõstmise poolt. (Hugo Gården, Børsen, 18.08)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Balti riigid on julgeoleku tarbijad, mitte tootjad, ning seetõttu ei lisanud nende liitumine NATOga alliansile julgeolekut, ütles VF kaitseminister Sergei Ivanov peale kohtumist USA kaitseministri Donald Rumsfeldiga. Venemaad ei ohusta nelja NATO lennuki baseerumine Baltikumis, vaid militaarse tegevuse ohutuse leppe puudumine nende riikidega. Probleemiks on ka inimõiguste olukord, rääkimata fašismi heroiseerimisest Balti riikides. (RIA-Novosti, 14.08)

The US vowed to continue consultations with its European allies over plans announced this week for its biggest troops pullout since the end of the Cold War, a NATO source said. Germany will bear the brunt of the biggest US reorganisation in 50 years, with about 30,000 troops due to go home by the end of the decade, while UK and Italy are also likely to be affected. (Afp, 18.08)

NATO has sent its first batch of officers to Iraq to begin training the nation's forces and help the insurgency-plagued government rebuild its defence ministry and military headquarters, a NATO official said. "Four officers have left from Naples. The rest...will join them in the next week, from a total group of approximately 45," the official told. " (Reuters, 7.08)

A team of NATO experts has begun work helping to train Iraq's new army in the war-scarred country, after arriving there over the previous week, a NATO official said. The mission's tasks include liaising with the Iraqi interim government and US-led multinational forces, helping Iraq establish defence and military headquarters and identifying Iraqi personnel for training outside the country. (Afp, 18.08)

The head of Eurocorps arrived in Afghanistan where he is to take command of the International Security Assistance Force (ISAF). French General Jean-Louis Py said he expected tensions to rise in Afghanistan in the next few weeks but that his troops would be ready for any developments. (Afp, 7.08)

Russia’s Defense Minister Sergei Ivanov said Moscow would never allow NATO inspectors to check its nuclear sites despite fears that they are poorly protected and weapons and material could be stolen. “We have never allowed them to inspect our nuclear sites or nuclear warheads, and we never will,” Ivanov was quoted as saying. (Afp, 9.08)

A Greek has taken command of NATO's Mediterranean fleet, an integral part of the massive security operation to protect this month's Athens Olympics from possible attack. (Afp, 5,08)

The air forces of 16 NATO-member countries will meet in Turkey next month for the alliance's largest planned air manoeuvres, the Turkish Air Force said. Estonia and Lithuania will attend as observers, the statement said. (Afp, 18.08)

USA ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov kritiseeris NATO laienemist Baltimaadesse, märkides, et alliansi senised liikmed peaksid olema mures oma raha raiskamise pärast, kuna Balti riigid üksnes tarbivad turvalisust, mitte ei loo seda. Kirjeldades oma seisukohta laienenud NATOst, kasutas Sergei Ivanov sõnu "reserveeritud" ning "negatiiivne". (Thom Shanker, The New York Times, 15.08)

Suurbritannia ajakirjandus

USA presidendi George W. Bushi otsus tuua 70 000 sõdurit maailmast koju tagasi on üksnes osa peamisest: nii tekib liikuvam ja paindlikum sõjavägi, mis suudab kiiresti reageerida ootamatutele ohtudele üle maailma. Liikuvuse suurendamine ei tähenda võõrsil asuvate baaside arvu vähendamist, vaid nende logistiliselt otstarbekamat ümberpaigutamist võimaliku ohu korral. (Juhtkiri, The Guardian, 18.08)

Saksamaa ajakirjandus

Paljud, võibolla isegi enamus NATO liikmesriike ei pea alliansi edasikestmist rahvuslike huvide seisukohast oluliseks. Seni on liitu küll veel vaja, kuid siiski leidub liikmesmaade seas (erandina NATO värsked liikmed) vaid väheseid, kes tajuks NATO aeglast hingeheitmist õnnetusena. Poliitilised lahkhelid USA tegevuse pärast Iraagis mitte ei lahendanud kriisi, vaid varjutasid seda. Põhjalikum mõttevahetus nii Ameerika kui ka tema vastaste ja pooldajate vahel on ära jäänud, kuna juba ette oli teada, et erinevad seisukohad teevad kompromissi võimatuks. Selle asemel, et kritiseerida George W. Bushi valitsust mittelojaalsuse pärast NATO suhtes ning valitsuse vahetumist Washingtonis oodata, peaks Euroopa alliansi heaolu oma eesmärgiks seadma, mis ei tähenda sugugi USA soovidele allumist või pelgalt Euroopa julgeolekukoostööle keskendumist. Kuid tegutsemise asemel kehitab enamik euroopa poliitikuid ainult õlgu. (Christoph Bertram, Die Welt, 2.08)

Soome ajakirjandus

Soome julgeolekupoliitika ebaselge tulevik hirmutab otsusetegijaid, samas kardetakse võtta poliitilist vastutust, kuna riigimeeste seas pole isikut, kes oskaks analüüsida ja ette näha euroatlandi liidu tulevasi arenguid. Kui NL lagunes, pääses Soome suure sotsialistliku naabri haardest ja otsustas hakata tegema julgeolekupoliitilist koostööd läänega. Uue välispoliitika teerajajaks sai president Mauno Koivisto, kes tundis end vastutavana Soome julgeolekupoliitika eest ning hakkas kiiresti tegutsema, konsulteerides seejuures vaid peaminister Esko Ahoga. Sellele kiirele algusele järgnes rahulik periood: Martti Ahtisaare ajal tehti vaid üksikuid otsuseid ning Tarja Haloneni käe all pole siiani veel ühtegi olulise kaaluga julgeolekupoliitilist otsust langetatud. Hetkel tuntuima teisitimõtleja Martti Ahtisaari arvates peaks Soome kiiresti NATOga liituma, sest see kindlustaks riigi sõjalise julgeoleku tõstmata oluliselt kaitsekulutusi. Pole karta USA käealuseks sattumist ega tuumarelvade ja vägede sissetoomist ilma Soome nõusolekuta. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 11.08)

NATO liikmelisust võib määratleda vaid kaitsepoliitilise üldlahendusena. Soome liitumine üksnes kaitsekulutuste vähendamise eesmärgil pole tõenäoline. Riigid püüavad oma relvaarsenali pidevalt täiendada, et omada parimaid ja uusimaid relvi. Praeguseni on sellega suutnud hakkama saada siiski vaid USA, millega on saavutatud ka ülemvõim väiksemate riikide üle, mis on rongist maha jäänud eelkõige väiksemate finantsvõimaluste tõttu. Peab tunnistama, et EL ei suuda pakkuda sõjalist kaitset, selle saab tagada vaid koostöös NATO ja USAga. Terrorismiga võitlemine kuulub NATO liikmesmaa päevakorda, kuna sõditakse just USA eestvedamisel. Kui ülemaailmset terrorismi ei saada kontrolli alla, võib kunagi selle ohvriks langeda ka näiteks Soome. Venemaa oht Soomele oleks kõige paremini kõrvaldatud, kui mõlemad riigid oleksid NATO liikmed. Sel juhul saaks Soome hoida mõningal määral kokku ka Venemaaga seotud kaitsekulutustes. Vastutasuks saadud võimaluste ja eeliste eest peaks Soome muidugi andma oma panuse ülemaailmsele kriisihaldamisele ning terrorismivastasele sõjale. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 18.08)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

A Russian An-30 observation aircraft briefly entered NATO-patrolled Estonian airspace without permission, the Baltic country's defence forces said. Taavi Tuisk, an officer for the Estonian defence forces, said NATO fighters had not been asked to intervene since the violation was brief. (Afp, 2.08)

The Turkish government asked Estonia to extradite a suspected member of a Kurdish militant group Kawa who is wanted in Turkey for manslaughter. Hemo Heybet Amedsson, 40, is suspected of belonging to banned Kurdish militant group Kawa and is also on the international wanted list. (Afp, 4.08)

Estonia established diplomatic relations with Iraq, although it does not intend opening an embassy there. "Now it's important to do everything we can to give the new Iraqi government wide international support," PM Juhan Parts told. (Afp, 5.08)

Estonia will host a congress of speakers of the Finno-Ugric language family, spoken by an estimated 24 million people around the world. “The main point of the congress is to give cooperation possibilities to ethnic minorities, helping them to survive,” Andres Heinapuu, the first secretary of the congress, said. (Afp, 12.08)

Vene parteid Eestis toetavad ELi Vene Partei loomist lähima pooleteise aasta jooksul. Seisukoht öeldi välja Eesti ja Läti venekeelsete poliitikute kohtumisel Narvas.(Interfax, 16.08)

Narva lähedal Sinimägedes avati mälestusmärk II MS Saksa poolel 20. SS-diviisi ridades võidelnutele. Valitsuse ja kaitsejõudude esindajaid sündmusel ei viibinud. Kõnega esines natsionaal-radikaalse erakonna “Isamaaliit” parlamendisaadik Trivimi Velliste. (RIA-Novosti, 2.08)

Venemaa välisministeerium taunib oma avalduses Eesti võimude katseid näidata 20. SS-diviisis teeninud eestlasi iseseisvuse eest võidelnutena, kes ei võtnud kunagi omaks natslikku ideoloogiat. On humaanne mälestada sõjas hukkunuid, kuid probleem on selles et nende traagilisel saatusel jätkavad mängu vastutustundetud poliitikud. (Interfax, 4.08)

Lihulas kavatsetakse uuesti püstitada 2002. aastal Pärnus üldsuse survel maha võetud mälestusmärk 20. Eesti SS-diviisi sõduritele. (Interfax, 7.08)

Välisminister Kristiina Ojulandi arvates ei lepi Venemaa Eesti liikmelisusega NATOs ja ELis. Samas kasutab ta seda fakti Balti kaardina surve avaldamiseks ELile. (Interfax, 8.08)

Eestis kavatsetakse moodustada antifašistlik komitee ksenofoobia ja neonatsistlike suundumustega võitlemiseks. Initsiatiivgrupi liige Andrei Zerenkovi sõnul pole Eestis küll fašismi, kuid on täheldatav tendents, kus võimude vaikival heakskiidul püütakse ümber hinnata 2. maailmasõja tulemusi ja avatakse mälestusmärk SSlastele. Eestis on käibel topeltstandardid, NKVD veterane mõistetakse süüdi vaatamata asjaolule et nad olid sunnitud täitma käsku, küll aga arvestatakse seda Hitleri poolel võidelnute puhul. (Interfax, 10.08)

Eesti peaminister Juhan Parts teatas, et ei saa heaks kiita Lihulasse Saksamaa poolel võidelnud eestlastele mälestusmärgi püstitamist, kuivõrd SS-mundris sõduri kujutamine monumendil heidab varju Eesti riigile ja rahvale. Peaministri sõnul suhtub ta austusega meestesse, kes olid sunnitud võõras mundris iseseisvuse eest sõdima, ent obeliskil kujutatud saksa mundris sõdur ja tekst “Vaba Euroopa eest” ei vasta tegelikule ajaloole. (Interfax, 12.08)

Eesti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo arvates soovivad Venemaa revanšistlikud jõud teravdada olukorda Baltimaades, manipuleerides vene elanikkonna rahvustundega. Pärast kohtumist Läti integratsiooniminister Nils Muižnieksiga tehtud avalduses toetas Rummo ka Läti valitsuse samme riigikeele õpetamise tõhustamisel. (Interfax, 16.08)

Venemaa saatkond Tallinnas lükkab tagasi süüdistused infosõja vallandamises, lisades samas, et kuivõrd Eestis elab hulgaliselt kaasmaalasi, ei saa humanitaarküsimused saatkonna poolt tähelepanuta jääda. (Interfax, 17.08)

Juudi kogukond Eestis peab lubamatuks Saksa poole sõdinud eestlastele mälestusmärgi püstitamist. (RIA-Novosti, 17.08)

Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel leiab, et Eesti ühiskonnas pole fašistlike meeleolusid. Sõjaeelsetes repressioonides kannatasid paljud perekonnad, mistõttu kui eestlane ka sõdis saksa mundris, siis mitte natsismi eest, vaid stalinliku režiimi vastu, lootes sakslaste lahkudes taastada iseseisvuse. President kutsus üles sarnaselt Poola, Saksamaa ja Prantsusmaaga hindama sõja ajal toimunut rahulikult. (Interfax, 19.08)

USA ajakirjandus

Molotov-Ribbentropi pakti aastapäeva eel annab Eesti endine peaminister Mart Laar ülevaate 1944. aasta sündmustest. Sõjajärgne Nürnbergi tribunal mõistis natsismi hukka, Saksamaa on avalikult vabandanud nii MRP kui kogu natsi-Saksamaa põhjustatu eest. Mart Laar toonitab, et senini lausumata Venemaapoolsed vabandussõnad Balti riikidele mõjuksid palsamina paljudele haavadele ning kaotaksid usaldamatuse õhkkonna. Samuti leiab Eesti ekspeaminister, et enam kui kommunismi ohvrid vajab siirast kahetsust Venemaa ise.(Mart Laar, The Wall Street Journal, 20.08)

Küsimus:" Millal pole suursaadikukoht Bahama saartel või Eestis pelgalt eksootiline kuldne langevari mõne pensionieelikust karjääridiplomaadi jaoks?" Vastus: "Kui tegemist on tänuavaldusega". USA president George W. Bush nimetas hiljuti oma kaks olulist kampaania rahakogujat suursaadikuteks Eestisse ja Bahama saartele. Suursaadikuks Eestis sai Aldona Wos, kes oli Bushi rahakogumistiimi kaasesimees Põhja-Carolinas. George W. Bush valis ametitesse rangerid ja pioneerid ehk isikud, kes on kogunud vastavalt vähemalt 200 000 ja 100 000 dollarit kampaaniaraha. Aldona Wos on sündinud Poolas, hariduselt arst. (Evelyn Nieves, The Washington Post, 15.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

USA president George W. Bushi otsus viia sõdurid Euroopast välja on iseenesest loogiline – kuna islami terrorism on välja vahetanud nõukogude ohu, oli aeg viia taktikalised vahendid kooskõlla uue strateegilise olukorraga. Kuid see seletus ei välista Bushi poliitilisi motiive. Le Figaro hinnangul aitab USA vägede ümberpaigutamine Bushil eelkõige tõestada, et USA demokraatide presidendikandidaat John Kerry petab avalikku arvamust. Kerry nõuab kahe lisadivisjoni värbamist ehk siis kokku 40 000 mehe kaasamist ja Iraaki saatmist seal vaevlevatele 150 000-le GI-le lisaks. Veelgi enam, ta väidab, et tagasivalituna kehtestab Bush pärast Vietnami sõda kaotatud üldise sõjaväekohustuse. Oma koha säilitamiseks Valges Majas sobivad kõik abinõud. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 17.08)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi välisministeerium kavatseb lähiajal paluda Eestil mitte välja anda vangistatud rootsi-kurdi Hemo Amedssoni Türgile, kus teda süüdistatakse terrorismis. Amedssoni advokaat Erki Kergandbergi sõnul kavatseb Eesti Justiitsministeerium langetada otsuse antud küsimuses sellel nädalal. Rootsi rõhutab, et Hemo Amedsson on varem saanud põgenikustaatuse Rootsis, samuti antakse Eestile teada põhjustest, miks Rootsi ei ole teda Türgile välja andnud. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapas ütles, et Rootsi arvamus mängib rolli, kuid seni pole olnud mingeid surveavaldusi Rootsi poolt. Rahvusvahelise õiguse professor Ove Bring soovitab Rootsil tegutseda diplomaatiliselt ettevaatlikult, et ei paistaks välja, nagu sekkutaks Eesti siseasjadesse. “Ainus, mida me võime teha, on edastada Eestile sõnum, et Rootsi pool ei annaks teda välja. Mitte üksnes seetõttu, et ta on Rootsi kodanik, vaid et ta samuti riskib kohtuprotsessiga, mis pole mõistlik, kuna ta on kurd ja süüdistatud terroristlikes tegevustes. Türgis ei eksisteeri mingit õiguslikku turvalisust,” ütleb Ove Bring. (Ola Wong, Dagens Nyheter, 16.08)

Norra ajakirjandus

Norra peaminister Kjell Magne Bondevik kutsus üles kooskõlastama põhjamaade alkoholipoliitikaid, vältimaks alkoholihindade võidujooksu. Üleskutse on saanud vastukaja, seda ka liberaalse alkoholipoliitikaga Eestis. Sealse alkoholi odav hind avaldab mõju Soomele ja Rootsile ning seeläbi ka Norrale. Eesti valitsus nõustus alkoholiaktsiisi suurendamisega 15-20 protsendi võrra. (Thomas Vermes, Nationen, 13.08)

Venemaa ajakirjandus

Uus agressioon Venemaa vastu: soome-ugrilased kui “vahend” Eesti kätes. Eesti välispoliitilise kursi “Ignoreerime Venemaad!” ideoloogiliseks autoriks oli endine peaminister Siim Kallas. Nii Kallas kui ka praegune peaminister Juhan Parts suhtusid tükk aega üsna ükskõikselt kõigisse küsimustesse, mis puudutasid Venemaad ja venekeelset elanikkonda Eestis. Ent pärast kevadisi muutusi Vene välisministeeriumi juhtkonnas, kui hakati pöörama tähelepanu puudustele Eesti demokraatias ja inimõiguste kaitsmise osas ning siinsetele fašistlikele meeleoludele, ilmnes Eesti poliitikute tõeline pale. Uus välispoliitiline kurss sai nimeks “Ise oled loll!” Esimesena alustas poliitikat elluviimist välisminister Kristiina Ojuland, kes kritiseeris Venemaad pressikonverentsi ajal. Teatepulga võttis üle peaminister Juhan Parts, kes mõistis Venemaa hukka karjalaste diskrimineerimises ning ähvardas vastavasisulise resolutsiooni saatmisega OSCEsse. Ka Tallinnas toimuvale soome-ugri kongressile eelnesid mitmed Venemaa vastased avaldused osavõtjate poolt. Eesti poliitikud loodavad seega kasutada soome-ugri kongressi, et saada rahvusvaheliselt üldsuselt mandaati oma Venemaad diskrediteeriva välispoliitika läbiviimiseks ELis. Samamoodi soovivad nad toetust saada ka Vene kodanikelt, kuivõrd 310st kongressi delegaadist 240 olid Venemaalt. Venemaad hukkamõistva resolutsiooni vastuvõtmine kongressil, kus osalevad Venemaa ametlikud esindajad, on Eesti jaoks tõsine edusamm propagandasõjas Venemaa vastu. (Regnum.ru, 16.08)

Paarikümne rahva esindajate vaheliste konstruktiivsete kõneluste asemel Tallinnas toimunud Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressil leidsid aset skandaalid ja vastastikused süüdistused. Pea igasse skandaali oli segatud ka Venemaa. Kriitikanooled Venemaa pihta sisaldasid Greenpeace’i aktivistide meeleavaldust, Ungari teadlase János Pusztay sõnavõttu Venemaa rahvusvähemuste venestamisest, Eesti presidendi Arnold Rüütli näiteid hantide ja manside väljasuremisohust ning Läti ministri süüdistust liivlaste hävitamises. Niivõrd skandaalset kongressi pole artikli autori arvates veel olnud ning selle tulemusi hakatakse veel tükk aega arutama. Kuigi kongressi teemaks oli “Noored on meie tulevik”, tulid Venemaalt kohale siiski “teenekad” ametnikud. Autori meelest on Venemaa jätkuvalt kriitika objektiks, kuni seda käivad esindamas bürokraadid ja kuni põlisrahvuse seadusi ei järgita. Baltimaade venekeelse elanikkonna toetamine on hea, kuid oma kodanikke, kes küll pole rahvuselt venelased, unustada ei tohiks. (Aleksander Trifonov, Utro.ru, 19.08)

Eesti peaministri Juhan Partsi ja Lihula vallavanema Tiit Madissoni vahel puhkes vihane vaidlus. Peaminister teatas, et ta ei saa kiita heaks monumendi püstitamist, mis kujutab SSi mundris sõdurit. Madissoni initsiatiivil püstitab kohalik omavalitsus mälestusmärgi Eesti taasiseseisvumispäeval – 20. augustil. Peaministri vastusest raevunud Madisson soovitas Partsil olla vähem hüsteeriline ning uurida Eesti ajalugu. Praeguse seisuga pole teada, mis juhtub, kui mälestusmärgi avamine peaks ära jääma. Madisson keeldus vastamast sellele küsimusele ning ütles Rossiiskaja Gazeta korrespondendile, et ei anna intervjuud Vene ajakirjanikele. (Nadežda Sorokina, Rossiiskaja Gazeta, 18.08)

Venemaa siseministeeriumi looderingkonna korrakaitse juht kindralmajor Sergei Matvejev andis 17. juulil toimunud pressikonverentsil teada heast koostööst Eesti politsei ja Pihkva oblasti miilitsa vahel. Hiljuti sõlmis Matvejev koostöödokumendi Pihkva oblasti siseasjade valitsuse ja Eesti politseiameti vahel, mis seab koostöösuunised aastateks 2004-2006. Juba järgmisel sügisel seisab viiel Pihkva militsionääril ees õppesõit Tallinnasse, et tutvuda siinsete kriminalistide töökogemusega. Matvejevi sõnul on eestlased loonud oma pealinna suurepärase kriminalistikakeskuse, mis on varustatud tänapäevase tipptehnoloogiaga. Teine koos-töösuund Eesti ja Pihkva korrakaitsjate vahel on võitlus majanduskuritegudega, iseäranis ebaseadusliku relvaäri, narkootikumide ning autovargustega. (Anatoli Tihanov, Pskovskije Novosti, 18.08)

Jaapani ajakirjandus

Iraagi missioonil hukkunud eestlase Andres Nuiamäe surm on paljusid küsima pannud, kas Eesti osalemine NATO vägede koosseisus Iraagis on õigustatud. Eesti sai USA Senati toetuse alliansi liikmelisuseks mais 2003. Eesti parlamendi opositsionäär Vilja Savisaar põhjendab koalitsiooni otsust saata eesti sõdurid pingekoldesse valitsuspartei hirmuga taaskordse Venemaa annektsiooni ning auvõlaga USA ees. Poolteist kuud pärast Andres Nuiamäe surma võttis Riigikogu vastu otsuse pikendada vägede viibimist Iraagis aasta võrra. Kui eelmisel aastal oli 101st parlamentäärist otsuse vastu 5, siis tänavu 27. (Asahi Shinbun, 7.08)

Majandus

Uudisteagentuurid

Vene Föderatsiooni veterinaarameti poolt läbi viidud Baltimaade toiduainetetööstuse toodangu kontrolli tulemused näitasid, et Eesti on oma naabritest paremini ette valmistatud oma toodangu turustamiseks Venemaal. Kontrollitud 36st ettevõttest ei ilmnenud üheski tehnoloogilisi rikkumisi. (RIA-Novosti, 2.08)

Venemaa, Valgevene, Läti ja Eesti energeetikaettevõtete juhid toetavad Ignalina aatomielektrijaama esimese energiabloki tegevuse pikendamist vähemalt kuni ehitatava Kaliningradi soojusjaama käivitamiseni. Leedu peaminister Algirdas Brazauskasele adresseeritud kirjas märgitakse, et Ignalina AEJ esimese bloki töö on hädavajalik Balti energiasüsteemi stabiilse funktsioneerimise tagamiseks. (RIA-Novosti, 3.08)

Venemaa kehtestab ajutise sisseveopiirangu karantiini alla kuuluvatele Eesti taimsetele saadustele Vene Föderatsiooni fütosanitaarnormide mittetäitmise tõttu. (Interfax, 12.08)

Estonian consumer prices dropped in July by 0.3 % month on month and increased 4.1 % on a 12-month basis, the Estonia’s statistics office announced. While the prices of food, alcohol and tobacco increased by 0.6 % over the month, the price for manufactured goods decreased by 1.6 %. (Afp, 6.08)

USA ajakirjandus

Veel lähiminevikus peeti Eestit majandusest rääkides tagahooviks. Kommunismi kokkuvarisemise ja ELi ittalaienemisega on sellest väikesest riigist saanud atraktiivne ettevõtluskeskkond. Muuga sadama lähistel asuva Galvex Services juhi David Baini sõnul on määrav eelkõige hea asukoht: Skandinaavia, Lääne-Euroopa ning endise NLi vahel. Muugal asub ühtlasi Baltimaade sügavaim jäävaba sadam, lisaks meelitavad ärimehi siinsed konkurentsivõimelised transpordikulud, maa ja tööjõud on aga võrreldes 15 vanema ELi riigiga oluliselt odavamad. David Bain pole kitsi Eesti edusamme kiitma, tõstes esile edumeelsust, avatust, tulumaksuvaba reinvesteeritud kasumit, laialdast internetikasutust.. Majandusvabaduse poolest kuulub Eesti viie esimese riigi hulka, siinsed inimesed on väga entusiastlikud ning erinevad Vana Euroopa enesega rahulolevatest asukatest . (Alan M. Field, Journal of Commerce, 9.08)

Hoolimata sellest, et Soome alandas oma alkoholimakse märtsikuus enam kui kolmandiku võrra, võib iga päev kohata tuhandeid soomlastest vodkaturiste Eesti-Soome vahel seilavatel laevadel, ühtlasi on märkimisväärselt kasvanud purjutamine soome noorte seas. Doominoefektina mõjub fakt, et paljud rootslased sõidavad nüüd Soome alkoholi ostma - see tingis Rootsi valitsuse otsuse langetada oma maa vastavaid makse 40% võrra. ELi seadused lubavad kodanikel üle piiri tuua praktiliselt piiramatus koguses alkoholi, niikaua, kui see on mõeldud enda tarbeks. Eesti alkoholiäri on pärast ELiga ühinemist õitsele löönud, seda eeskätt ettevõtete madalate maksude tõttu. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 20.08)

Alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on läbi Eesti veetavad kütusekogused kolmekordistunud. Vananenud, Siberist pärit kütuserongide koormaks on kas väetised või propaan, mis laaditakse sadamates edasisaatmiseks laevadele. Eestile teeb muret raudtee ja vagunite amortiseeritus, Siberist tulnud veoste temperatuur põhjustab siinses kliimas lekkeid. Viimane seik osutab omakorda teistele Eesti probleemidele: raudteetransport oleks vaja juhtida linnadest eemale, parandada-uuendada tuletõrje- ja päästeameti tehnoparki. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 17.08)

Soome ajakirjandus

Tavaliselt mõõdetakse Soome ja Eesti hinnaerinevusi selliste toodete kaudu, mis on reisijaile kõige paremini kättesaadavad ja tihti ostetavad nagu tarbekaubad, alkohol ja rõivad. Nüüd võib märgata aga ka ehituskaupade ja tööriistade viimist Eestist Soome, kuna hinnavahe on keskmiselt 20%, ulatudes kohati isegi 60%ni. Hinnaerinevuste peamisteks põhjusteks on eestlaste väiksem ostujõud ja madalamad maksud. (Juha Vuohelainen, Helsingin Sanomat, 04.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti naftasaaduste veo turule on jõudnud uus ja tugev transiidifirma Spacecom, mis toetub Vene finantseeringutele ja suhetele Vene ja rahvusvaheliste ettevõtetega. Spacecomi esimeseks suureks võiduks Eesti turul osutus konkurss, mille tulemusena haarati enda kätte suur osa endise monopoli Eesti Raudtee veetavast naftatransiidist. Spacecomi juhatuse esimehe Oleg Ossinovski sõnul hakkab transiidifirma nüüdsest vedama naftat ka TransOilile ja Estonian Oil Service’ile. (Regnum.ru, 13.08)

30. juulil tähistati Kohtla-Järvel ühe aasta möödumist Eesti-Vene ühisettevõtte, Ahtme vagunitehase UVZ&AVR avamisest. Ettevõte loodi koostöös Vene vagunitehasega Uralvagonzavod. Tähtpäeva puhul avas vagunitehas oma töölistele 20 korteriga elamu, kusjuures kortereid jagati tasuta. 15 aasta pärast avaneb aga pika staažiga töölistel võimalus korter tasuta omale saada. Uudise juures paneb aga imestama tõsiasi, et korterelamu ehitamiseks ja kordaseadmiseks kulutas UVZ&AVR 15 korda rohkem elamu praegusest turuhinnast. Pidulikust tseremooniast võtsid osa ka Eesti sotsiaalminister Marko Pomerants ning opositsioonisolev parlamendiliige Liina Tõnisson, kes hiljuti lahkus Keskerakonna ridadest. Sündmuse puhuks tuli Eestisse ka “Uralvagonzavodi” tegevdirektor Nikolai Malõhh, kelle sõnul on Ahtme vagunitehase eesmärgiks eelkõige venekeelse elanikkonna varustamine tööga. Samas märkis Malõhh, et Eesti-Vene ühise ettevõtte puhul on tegemist ka poliitilise alltekstiga: nimelt Venemaa mõju Eestis jätkub, seda aga ärisfääris. Artiklis on juttu ka järgmisel aastal Eestis arutusele tulevast seadusest okupatsioonikahjude kompenseerimisest. Korrespondendi küsimusele, kas Malõhhi ei häiri, et järgmisel aastal võidakse vagunitehas nn “okupatsiooni” eest kompensatsiooni korras konfiskeerida, vastas tehase direktor, et sellest oleks Eestile rohkem kahju kui Venemaale. (Regnum.ru, 7.08)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinnas alustab tööd neljas soome-ugri maailmakongress. Osalejaid, aukülalisi ning vaatlejaid on kohal üle 600, neist suurima delegatsiooniga, 240 inimest, on esindatud Venemaa. Avatseremooniast võtavad osa ka Eesti, Soome ja Ungari presidendid. (Interfax, 15.08)

Tallinnas toimub seksuaalvähemuste paraad. Fakt on tekitanud elava poleemika kohalikus pressis, linnavalitsus ei näe aga vähimatki põhjust taolist üritust takistada. Oma toetusest andsid teada noored sotsiaaldemokraadid, samal ajal kui Kristlik Rahvapartei peab oma pöördumises homode paraadi inimväärikust alandavaks ja kristliku maailmavaatega kodanike poolt hukkamõistu väärivaks. (RIA-Novosti, 14.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Tallinn polegi enam rõõmus tiitli üle "briti poissmeesteõhtute lemmiksihtkoht". Karjade kaupa tänavatel jõlkuvad, õlut joovad ja tüdrukuid otsivad britid on tuntud kogu mandri-Euroopas. Seni olid Eesti pealinnas turistidena tooni andnud viisakad ja rikkad sakslased ning skandinaavlased. Üksnes põhjanaabrid soomlased tulid pigem alkoholijahile, kuna kodumaal oli kõik mitu korda kallim. Brittide rahakulutamise viisid ja võimalused olid Tallinna jaoks uued, kõrtsiomanikud rõõmustasid suurema sissetuleku üle ja linn kogus kuulsust kõikvõimalike lõbustusasutuste kaudu. Viimasel ajal on aga nende külalistega hakanud probleeme tekkima. Eesti keeldus charterlendudest Suurbritanniast, kinni on pandud bordelle. Ka briti reisikorraldajad leiavad, et nende kaasmaalased käituvad sihtkohas ülemeelikult ning on hakanud Tallinna-reiside programmi kärpima. (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 7.08)

Šveitsi ajakirjandus

Kolm Balti rahvast on kõik looduse järele hullud. Kas ei öelda mitte, et õnnelik on see eestlane, kes on suutnud kasvatada metsa oma kodu ja lähimate naabrite vahele? Milline võiks aga olla õnnestunud õhtupoolik nende kolme rahva arvates? Vastus on lihtne: grillimine, laul ja õlu. Oh, õlu! Tarbituna tervete pakkide viisi muudavad need Saku, Cesise ja Svyturyse purgid karmid uljaspead kahel jalal taaruvateks olenditeks, kes leiavad alkoholis vahendi vabanemaks mõnedest neile kultuuriliselt omastest takistustest. Eestlastel aitab aga soomlastelt ülevõetud saunatraditsioon oma lõunanaabritest kiiremini kaineks saada…Siiski ei saa öelda, et kirjeldatud ühised huvid peegeldaksid nende kolme rahva sarnast iseloomu. Lätlaste ja leedulaste arvates on eestlased külmad ja äraolevad, sarnanedes tunduvalt enam soomlastele, kui lätlastele-leedulastele. Lisaks lahutavad kolme Balti rahvast veel keelelised ja usulised erinevused. (Philippe Bourget, Animan - les routes du monde, Nr 122/107, juuni/juuli 2004)

Prantsusmaa ajakirjandus

Juba enne, kui laev Tallinnasse jõuab, paistab terve rida kirikutorne, kindlusemüüridest tõusevad esile bastionid ning silma hakkavad majakatused. Sellele pealinnale peaks alati lähenema merelt, nagu Hansaliidu päevil, kui neid torne usaldati kindlasti sama palju kui majakat. Saabumine on imeline, tundub justkui üllataks unest äratatud Okasroosikest, kes on värske oma igaveses nooruses ehituna minevikurõivaisse. (Coté Est, Nr. 22, juuni-august 2004)

Soome ajakirjandus

Raul Kuutma (80) sündis Palmse vallas 3. augustil 1924. aastal. 1943. aastal läks ta vabatahtlikuks Soome sõjaväkke, 1944. aastal tuli tagasi Eestisse, kus ta värvati Saksa poolele võitlema. Kuutma on Soome sõjaveteranide Eesti ühenduse alusepanija ja kandev tala juba alates 1992. aastast, samuti on ta tegev ka soomepoiste ajalootoimkonnas, mis on välja andnud erinevaid teoseid. Kuutmal on Eesti V klassi Kotkarist ning Soome IV klassi Vabadusrist. Praegu soovivad soomepoisid koos Saksa poolel sõdinud eestlastega, et Eesti riik tunnistaks neid kui vabadussõja veterane. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 04.08)