Nädal välismeedias 14.-27. juuni 2004

EUROOPA LIIT

Siseareng, ELi põhiseaduslik lepe, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

EC president Romano Prodi admitted being "disappointed" by the record abstention rate at the EU parliamentary elections. "Yes I am disappointed,” he said in an interview aired on France's Public Senat television channel. "It is almost inexplicable because these countries have entered Europe with enthusiasm," Prodi said of the new EU members, which "still don't recognise the importance of the EP". (Afp, 15.06)

The EC criticized low turnout in most of the EU's new member states in EP polls as "a serious problem" and pressed their governments to act. The Commission urged political leaders in the countries to make boosting interest in EU democracy a key priority. "These elections reveal a serious problem of participation in a large number of member countries that joined the EU (in) May," said commission spokesman Reijo Kemppinen. The commission noted that the Mediterranean islands of Malta and Cyprus were exceptions to the low turnout, while participation in Latvia and Lithuania was "acceptable”. (Afp, 14.06)

In a worrying trend for fans of European integration, the first elections across the enlarged EU were marked by a surge in support for eurosceptic parties in members both old and new. While eurosceptics did surprisingly well in Sweden and Britain, they also scored key victories in several of the 10 new EU states which had enthusiastically backed EU accession in referendums just months earlier. Analysts said national interests played a key role in such voting patterns, with many voters believing anti-EU parties would better fight their corner in the expanded EU. (Afp, 14.06)

PM Tony Blair lashed out at hardline eurosceptics, saying it would be "an act of extraordinary foolishness" for Britain to pull out of the EU. His tough remarks were aimed at the UK Independence Party, which won a stunning 12 seats and 16.1% of the vote in EP elections with its fundamentalist call for Britain to abandon Europe. (Afp, 15.06)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso has won "overwhelming support" from other EU leaders to become president of the EC and will be formally proposed for the job when they meet on June 29, Irish PM Bertie Ahern said. "Over the last number of days I have been consulting extensively with colleagues and I am very pleased to be able to confirm that there is overwhelming support for the appointment of Portuguese PM Barroso as president of the commission," said Ahern. (Afp, 27.06)

Several delegations voiced anger at Jacques Chirac's insistence the successful EC president contender should come from a country with long EU experience that was in all the main European policy initiatives, notably the euro single currency and Schengen open-border area. (Reuters, 18.06)

Germany joined France in insisting the next EC president should come from a "core" EU state. But Britain said the head of the Brussels EU executive could come from any of the 25 member states. "I do not want to formulate preconditions, but it can hardly be imagined that the Commission President will come from a country not represented in the core areas of EU bodies and its institutions," German government spokesman Bela Anda said. (Reuters 21.06)

France's finance minister Nicolas Sarkozy called into question the central role of the Franco-German alliance at the heart of an enlarged EU, saying that all the big countries would now have to work together. Asked in an interview with the French and British newspapers Les Echos and the Financial Times if the expansion of the EU to 25 member states changed his vision of Europe, he replied: "Without the slightest doubt." In reality there are six countries -- France, Germany, Britain, Spain, Italy and Poland -- each with between 40 and 80 million inhabitants. "These have now and will continue to have similar problems to manage. So I think that in the future these six will have to work together more, without excluding any other," he said. (Afp, 23.06)

Suurbritannia ajakirjandus

EPi valimistulemusi kommenteerides tuli EPi president Pat Cox välja uskumatu tähelepanekuga. Tema sõnul toetas valijaskonna enamik euromeelseid parteisid ning andis seega "rohelise tule" ka põhiseaduslikule leppele. EKi pressiesindaja edastas peaaegu sama kummalise seisukoha: parlamendivalimiste tõeliseks sõnumiks oli seik, et EP ei oma piisavalt võimu, kuid soovib oma volitusi valijate huvides laiendada. Valimistulemus ise jäi alla 45,3% ning ELi kõige värskemad liikmed Kesk-ja Ida-Euroopas vältisid valimisurne otsekui radioaktiivsust peljates. (Juhtkiri, The Times, 15.06)

EKi presidendi ametikoht pole pelgalt sümboolne. Võimekal persoonil on strateegiline positsioon Brüsseli bürokraatias. EL on näinud aga mitmeid nõrku presidente. Halvim võimalikest variantidest juhtub siis, kui EK leiab enesele Romano Prodi sarnase figuuri, kes ei haara ei Brüsseli masinavärki ega suuda mitte sekkuda rahvuspoliitikasse. Võimalikke kandidaate on aja jooksul kaalutud mitmeid, täna on reaalsemad neist Belgia peaminister Guy Verfhofstadt, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, eurovolinik Antonio Vittorino. Ent neid ebatäiuslikke asjaolusid arvestades peaks seekord panustama hoopis Javier Solanale, kes endise NATO peasekretäri ning praeguse ELi välispoliitika põhikujundajana on usutavaim pretendent. EK vajab tõsist juhtfiguuri, et lõpetada administratiivne kaos. (Juhtkiri, The Times, 17.06)

Saksamaa ajakirjandus

EP valimiste madala osaluse juures on raske rääkida demokraatiast kui enamuse võimust. Et rahvast valitsusele lähemale tuua, oleks kõige õigem jätta põhiseaduslik lepe mõneks ajaks sinnapaika ning mõelda hoopis pädevuste jagunemise ja EPi reformimise (enamusvalimiste sisseviimise näol) üle. Keskenduda tuleks uute liikmesmaade integratsiooni ning välis-ja julgeolekupoliitika arendamise kõrval ka majanduskasvu elavdamisele, mis jäägu rahvuslike valitsuste hoolde. (Alan Posener, Die Welt, 20.06)

EPi valimistel osalemine oli väga madal, seda iseäranis uutes liikmesmaades, näiteks Eestis, Sloveenias ja Tšehhis käis valimas vaid alla 30% rahvastikust. Kogu kontinendile oli iseloomulik populistide ja euroskeptikute võidukäik, kusjuures võimuloleval parteil tuli reeglina leppida kaotusega. Muuseas mainitakse, et Juhan Partsi erakond ei saanud ühtki kuuest kohast EPs. (Britta Meyer, Die Zeit, 17.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

See pidi olema laienemisele järgnev pidu, ulatuslik demokraatlik kohtumine. Kuid pole mitte midagi sellist. Eemalejäämine võitis kõikjal Euroopas esimesed ühendatud Euroopa valimised. Piinlikult sarnaselt hääletati pea kõigis liikmesriikides vähe ja veelgi sarnasemalt hääletati valitsusparteide vastu. Praeguse Euroopa ülesehituse pooldajad väidavad, et taoline topelttulemus oli etteaimatav. Kuid see ei kahanda valijate otsuse olulisust. Pea igal maal haigutavad ees küsimused. Millist Euroopat me tahame? Ja millist kohta soovib iga üksik liikmesriik selles liidus? Et mängida rolli, mille poole täna püüeldakse, peab Prantsusmaa julgema esitada küsimuse Euroopa praegustest arengutest. See oleks kindlasti riskantne küsimus, kuid ilma selleta, lastes end juhtida "euromehhaanikal", jätkab Prantsusmaa libisemist. Ja valijad võimust kaugenemist. (Jean de Belot, Le Figaro, 14.06)

Olles suutnud lahti hammustada ühe paraja pähkli - Euroopa põhiseadusliku leppe, ei ole ELi 25 riigipead veel sugugi Euroopa asjadest priid. Kohe tippkohtumise järgsel hommikul võis neist igaüks oodata ELi eesistuja Iirimaa peaminister Bertie Aherni pealekäivat telefonikõnet sondeerimaks veelkord pinda, et välja selgitada EKi järgmise presidendi võimalik nimi. EK presidendi leidmiseks toimuvas sümboolses võimuvõitluses püsib kõige nähtavamal kohal positsioonide erinevus Pariisi ja Londoni vahel. Kuigi Prantsusmaa keeldub oma kandidaati esitamast, on ta ka vastu mõttele, et selle võtmepositsiooni võiks saada mõni riik, mille suhtes kehtivad "erandid" liidu üldiste reeglitega võrreldes, pidades silmas Suurbritanniat, Iirimaad või Taanit. Suurbritannia omalt poolt hindab, et taoline Euroopa-nägemus on ajast ja arust. Britid tuletavad meelde, et laienenud ELis ei ole enamus riike kaasatud ei Schengeni viisaruumi ega eurotsooni. Või teisisõnu - 25-liikmelises liidus ei juhi prantsuse-saksa paar enam tantsu. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 21.06)

Taani ajakirjandus

EL peaks võimuküsimuste asemel tegelema tulevikuvisioonide täideviimisega. Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen tegi VVKl õige ettepaneku lõpetada mõneks ajaks ELi põhiseaduslike küsimuste arutamine, võimaldamaks teostada efektiivset ELi poliitikat. ELi sisesed lõhed eksisteerivad endiselt ning suurriigid mõtlevad eelkõige võimuküsimustele; Euroopa taasühinemist ei tohiks aga seada ohtu võimuambitsioonide tõttu. Esmajärgus tuleks aidata järele uusi liikmesmaid, et muuta kogu EL tugevamaks ja globaalses plaanis konkurentsivõimelisemaks. Selleks on vaja konkreetseid tulevikuvisioone; prioriteediks peaks olema innovatsiooni ja teadusse investeerimine. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 23.06)

ELi uue põhiseaduse vastuvõtmine ja käimasolevad läbirääkimised EKi presidendi üle näitavad, et EL on muutumas paindlikumaks. Mõlemad – integratsionistid ja pragmaatikud – on suutnud leida üksmeele põhiseaduse osas. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb tunnistada reaalsust – EL ei arene lähitulevikus suureneva lõimumise suunas. Teisalt ei oota ELi ees ka lagunemine. Teatud valdkondades saab lõimumine olema suurem, teistes valdkondades aga väiksem. Paindlikkusest peaks tulenema ka mõningate riikide võimalus minna koostöös kaugemale, kusjuures ülejäänud maad jääksid ootepositsioonile. Samas ei tohiks EL muutuda jäigalt kahekiiruseliseks, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on lootnud. Sarnased ideed on ka Taani peaminister Anders Fogh Rasmussenil, kes suudab lepitada ELi integratsioniste ja pragmaatikuid. (Juhtkiri, Børsen, 23.06)

Venemaa ajakirjandus

Europarlamendi valimiste tulemused osutusid sama ootamatuteks kui 1995. a. duumavalimistel. Lisaks madalale valimisaktiivsusele - vaid 45,3%, näitasid valijad üles absoluutset ükskõiksust parlamenti pääsejate ning nende tegevuse suhtes EPs. Taoline ükskõiksus üleeuroopalistes asjades sarnaneb infantiilsusega, kuna europarlamendi poolt vastu võetud seadused lülitatakse kõigi liikmesriikide seadusandlustesse. Enim põrusid uusliikmesriigid, kus valimas käis vaid 26% kodanikest. Tõesti, autoritaarsus sünnitab infantiilsust kodanikes: astusid komparteisse ja rohkem millegi pärast muretsema ei pea – sinu eest mõeldakse kõrgemal. Teiseks ebameeldivaks momendiks oli paljude liikmesriikide valitsevate parteide lüüasaamine, mis annab tunnistust sellest, et inimesed mõtlesid ennekõike siseriiklikele probleemidele, täpsemalt ette kujutamata, kuidas saadikud neid probleeme Brüsselis lahendama hakkavad. Üldise plaanis lisab masendust tõsiasi, et saadikute arv europarlamendis suurenes oluliselt – 732ni. Kokkuvõttes, eurooplased nõuavad muutusi, aru saamata täpsemalt, missugused need olema peavad. (Vladimir Tutšhkov, Politkom.ru 15.06)

Usutluses Izvestjale selgitab hiljuti Prahas loodud Euroliidu Vene partei (ELVP) üks initsiaatoreid, Tšehhi raadio venekeelsete saadete toimetaja, Libor Kukal uue partei sihte. Kukali sõnul kaitseb uus partei ELis elavate venelaste huvisid, esmajärjekorras Lätis ja Eestis, kus venelaste õiguste tagamine on raskendatud. Samuti on õigustatud vene keelele ELi töökeele staatuse taotlemine – miks ka mitte, vene keelt räägib ju mitu miljonit Euroopa elanikku. Kuni partei ametliku programmi vastuvõtmiseni 1. mail 2005, on eesmärkideks Balti riikide europarlamendi (venekeelsete) kandidaatide programmipunktid. ELVP loodab EPs koostööle teiste ELi vähemusrahavastega, näiteks toetab ELVP türgi keelele töökeele staatuse andmist – loosungiks on: EL on rahvaste mitte valitsuste liit. Kukal loodab Brüsseli mitte Moskva abile: kõik mõistavad, et Läti ja Eesti valitsuste mõjutamine Moskva poolt on kasutu ja võib viia vastupidisele tulemusele. ELVP loodi just nimelt Prahas näitamaks, et partei ei tegele pelgalt Läti ja Eesti venekeelse elanikkonna probleemidega. Lõppeks tõdeb Kukal, et kuigi tšehhi üldsus pole venekeelse elanikkonna olukorrast Eestis ja Lätis piisavalt informeeritud, saavad paljud tšehhid aru, et neis riikides rikutakse inimõigusi. (Natalja Korneljuk, Izvestja.ru, 17.06)

ELi põhiseaduslik lepe

Uudisteagentuurid

The EU agreed on a constitution, setting the stage for wholesale reform of the expanding bloc's institutions, the EU's Irish presidency said. "I really think that the Council will probably be very contented that we have reached finality on the IGC (inter-governmental conference) and on the constitutional treaty," Ireland's Europe Minister Dick Roche said. (Afp, 18.06)

President of France Jacques Chirac welcomed the adoption of an EU constitution but hinted eurosceptic states like Britain would not be allowed to block France and others from forging even closer ties. "We have ensured...that there are mechanisms which will prevent states that want to make progress more quickly from being blocked by those who need more time”, Chirac said. (19.06)

Britain and Poland did not sign up to the new European constitution to become part of a European "superstate", Britain's Europe Minister Denis MacShane said. "Poland and Britain did not agree in Brussels to a European 'superstate' and those who repeat those myths are telling lies and they know it," MacShane said. (Afp, 21.06)

The EU's Irish presidency proposed to leave God out of the bloc's constitution, despite pressure from Catholic member states for Europe's Christian heritage to be mentioned. Seven countries -- the Czech Republic, Italy, Lithuania, Malta, Poland, Portugal and Slovakia -- wrote last month to the EU presidency demanding that the constitution's preamble carry an explicit reference to Christianity. (Afp, 16.06)

Turkey welcomed the EU's constitution for omitting any reference to Christianity. "It is a constitution that we approve of," Turkish FM Abdullah Gul told the Anatolia news agency. "There is no reference (to Christianity). It is a good constitution and it meets Turkey's expectations," he added. (Afp, 19.06)

EU president Ireland offered a compromise to settle a last-minute row over the EC's constitutional powers to enforce battered EU budget rules. Germany and its allies sought to weaken the EC's proposed power to prescribe what measures a government must take to reduce a deficit in excess of the bloc's ceiling of 3% of GDP. Under the Irish plan the Commission would have the power to determine whether a state has breached the EU limit but member states would decide by majority vote what recommendations to make to reduce that shortfall. (Afp - Reuters, 16.06)

Chancellor of the Exchequer Gordon Brown said that Britain would not cross its "red lines" on pan-European tax harmonisation and federalism. "The British government will continue to stress that when member states are themselves answerable to their citizens for tax and spending decisions, it is right that the conduct of fiscal policy remains the responsibility of member states," Brown said during his annual keynote speech at London's Mansion House. "That is why Europe must avoid endorsing a federal-style fiscal policy which would make the EC and not member states responsible for fiscal discipline," he said. (Afp, 16.06)

The EU's Irish presidency proposed that a constitutional summit agree to a minimum of six seats for the smallest EU members in the EP. The Irish government said there was a "broad consensus" for raising the minimum number of seats per member state from the level of four foreseen in the draft text. It also noted suggestions to raise the maximum number of seats in the EP, possibly to 745 or 750, from the figure of 736 in the draft constitution. It said provided there was unanimous agreement among EU leaders and backing from the parliament itself, these issues could be revisited before the 2009 EU elections. (Afp, 16.06)

EU leaders may have pulled off an historic feat in agreeing the bloc's first constitution but now face an even tougher battle to sell it to sceptical publics, European newspapers said. Some commentators hailed it as a "Magna Carta" laying out the rights of the EU's 450 million citizens. Others saw in it the blueprint for the surrender of national sovereignty to a reviled European super-state. But all pointed out that the charter agreed at summit will not even see the light of day if given the thumbs-down in any one of several member states due to hold referendums. (Reuters, 19.06)

Newspapers in the largest EU member states blamed Britain for a watered-down EU constitution, but the British press warned PM Tony Blair that his success would not enable him to win a referendum. "One of the greatest paradoxes of the EU is that its most sceptical member calls the shots," complained the Paris daily Le Figaro. Under the new constitution most decisions now require the support of 15 countries representing at least 65% of the bloc's population. But, at Blair's insistence, tax, defence and foreign policy can be changed only by unanimous vote. (Afp, 19.06)

France should not be afraid to hold a referendum on the planned European constitution if EU leaders agree on a suitable text, PM Jean-Pierre Raffarin said. Raffarin's comment added pressure on President Jacques Chirac to put the text to the voters rather than call a joint session of parliament to ratify it. (Reuters, 16.06)

PM Tony Blair acknowledged he faced a tough battle to win a referendum on the EU constitution, but said the deal was in Britain's interests. "The reason I am doing this is not because I would like yet another issue for people to kick me around on, but because I believe it is in the interests of Britain," Blair said on BBC. "It will be a tough battle...it is reality versus myth." Blair has pledged to hold a referendum on the constitution. Blair argues he has retained sovereign control of the key policy areas of defence, foreign policy, tax and social security and that his opponents' arguments are misleading. Analysts expect Blair to hold the referendum after a general election, around next May. (Reuters, 20.06)

The EU's landmark constitution could be put to a popular referendum in Italy, contrary to tradition on EU issues, FM Franco Frattini said. In Italy, it only needs to be approved by both houses of parliament and that is how EU treaties have been dealt with in the past, but Frattini said the public could be involved this time around. "I think it would be appropriate to seek a popular mandate," Frattini told Corriere della Sera daily in an interview. "We will talk about it within the government. We would do it towards November when there will be the issue of ratification". (Reuters, 20.06)

Spain's main opposition party accused the government of weakness in negotiations on the EU's new constitution, saying it had given up Spain's place at Europe's top table. Voting rights won by Spain under a treaty agreed at Nice in 2000 turned it into an EU heavyweight. Under the constitution it would no longer form part of that group, said Angel Acebes, deputy secretary general of the conservative Popular Party. "We had the same weight as Germany, France, Italy and the United Kingdom. Now Germany has twice the weight of Spain and the others 50% more than us. Clearly, this is bad for Spain," he told a news conference. (Reuters, 20.06)

Polish PM Marek Belka claimed success in negotiations on the EU's constitution. Belka said the EU's first charter served Polish interests well, and its approval was a sign that the bloc can function effectively after its enlargement. He regretted Catholic Poland failed to push through its demand for a reference in the constitution to Europe's Christian roots. (Reuters, 18.06)

Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz advocated holding a national referendum on a EU constitution at the same time as presidential elections in late 2005. "Given the constitutional requirement which makes a referendum's validity dependent on the turnout rate (of at least 50%) it would be totally natural to twin this referendum with the presidential election," he told reporters. (Afp, 21.06)

Czech President Vaclav Klaus considers the adoption of the EU's first constitution to be unfortunate, his spokesman said, according to the CTK news agency. "The adoption of the European Constitution a mere few days after voters in EU countries gave a clear signal that they wanted the mandate of its authors to be weakened, is unfortunate," the spokesman quoted Klaus as saying. (Afp, 20.06)

The Russian foreign ministry welcomed the agreeing of a constitution by the EU, saying it was "an important step towards integration within the EU and the development of cooperation on the continent as a whole." Foreign ministry spokesman Alexander Yakovenko said it would doubtlessly speed up a solution to Russia's "legitimate concerns" in its dealings with the EU. These include preoccupations about the impact of the EU's recent enlargement on Russian commercial relations. (Afp, 19.06)

Here are the main innovations foreseen by the EU's constitution, on which the bloc finally agreed at a summit:

PRESIDENT OF EUROPEAN COUNCIL: New job, proposed to replace the EU's current six-month rotating system. To be elected by a qualified majority of EC for a two-and-a-half year term, renewable once. In case of serious malpractice EU governments can end the mandate.

COUNCIL OF MINISTERS: Group of three countries to chair ministerial councils (such as agriculture, home affairs, transport etc) for 18 months, under overall control of new president. External affairs council, however, to be chaired by new FM, and eurozone finance ministers' council to get new president for two-and-a-half years.

MINISTER FOR FOREIGN AFFAIRS: New post, to be appointed by a qualified majority of member states. The FM to be responsible for security and defence policy, replacing jobs currently held by Chris Patten and Javier Solana.

EUROPEAN COUNCIL: Gathers leaders of member states. To meet four times a year. To take decisions by consensus, unless constitution provides otherwise.

EUROPEAN COMMISSION: The independent EU executive, with power to initiate legislation and oversee its implementation. The constitution calls for slimming down the executive to two-thirds of the number of member states in 2014, unless the EC, acting unanimously, decides to alter this figure.

EUROPEAN PARLIAMENT: Enacts legislation jointly with the Council of Ministers, and sees its powers of oversight expanded in the new constitution. To elect Commission president. Size limited to 750 members. No member state is given more than 96 seats and no fewer than six.

QUALIFIED MAJORITY VOTING (QMV): All but the most sensitive EU decisions to be decided by a so-called "double majority" system under which an EU decision would need support of 55% of member countries, compromising at least 15 of them and representing 65% of the bloc's population. These thresholds were raised from 50 and 60% respectively in an initial draft, after pressure from middle-sized states fearing domination by EU heavyweights. A blocking minority must include at least four members of the EC or the qualified majority is considered attained. As another safeguard, if EU members are acting on their own rather than the EC or the FM's initiative, they must muster a majority of 72% of states with 65% of the population. On issues where only some countries have the right to vote, for instance on eurozone questions, other rules for the qualified majority will be defined. Changes in foreign affairs, defence and tax law will still require unanimity.

SOLIDARITY CLAUSE: EU countries would be bound to come to each other defence in case of attack. This was already adopted by EU leaders in the wake of the Madrid terrorist attacks in March.

EU LEGISLATION: EU law shall have primacy over national legislation. Current raft of legislative devices are to be replaced by six legal measures: laws, framework laws, regulations, decisions, recommendations and opinions.

LEGAL STANDING: The constitution establishes the EU as a legal body with power to sign international treaties.

CITIZENSHIP: "Every national of a Member State shall be a citizen of the Union."

ROLE OF RELIGION: The preamble to the constitution says the EU draws its "inspiration from the cultural, religious and humanist inheritance of Europe, from which have developed the universal values of the inviolable and inalienable rights of the human person, democracy, equality, freedom and the rule of law." The Vatican and Roman Catholic countries such as Poland and Spain pressed for the constitution's preamble to refer to Europe's Christian heritage, but in vain.

VALUES: "The Union is founded on the values of respect for human dignity, liberty, democracy, equality, the rule of law and respect for human rights."

SUSPENSION CLAUSE: If one member state seriously flouts the bedrock EU values, the rest could decide by a qualified majority to suspend it.

EXIT CLAUSE: The constitution sets out for the first time in EU law that a member state can leave the bloc if it so chooses.

CHARTER OF FUNDAMENTAL RIGHTS: Britain won its battle to ensure that the charter, which forms Part II of the constitution, does not override national laws on sensitive issues such as employment legislation. (Afp, 19.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa uue põhiseadusliku leppe osas kokkuleppele jõudmine oli pikk ja vaevarikas protsess. Järgmine vallutamisele kuuluv mäetipp tähendab leppe ratifitseerimist kõigis liikmesmaades, kaasaarvatud nendes üheksas, kus tõenäoliselt korraldatakse antud küsimuses referendum. Niisiis läheb veel kaua aega, enne kui selgub, kas lepe paneb tõesti ELi efektiivsemalt ning demokraatlikumalt tööle. Hetkel tundub, et EList ei saa föderatiivset üliriiki, see idee haihtus viimase laienemisega. Põhiseaduslik lepe võib olla kompromiss, ent ta märgib sammu edasi eelmisest, Nizza leppest, andes liidule seadusliku sisu, lihtsamad protseduurid ja suurema läbipaistvuse. Kõik on saanud, mida soovisid. Käes on aeg müüa produkt valijatele. (Juhtkiri, Financial Times, 21.06)

Kuidas lahendasid Euroopa liidrid oma erimeelsused Euroopa põhiseadusliku leppe üle? Nad kasutasid kolme võtet: käte väänamist, segadusse ajamist ja võimaluste välistamist. Palju vastukajasid tekitanud küsimuste kõrval (hääletussüsteem, Suurbritannia vetoõigus jne.) on suurimaks innovatsiooniks ELi põhiõiguste harta, mis kaitseb kõike alates "õigusest elada" streikimise õiguseni. Harta mõju tulevikus saab olema lai ja ettearvamatu. Kümme riiki plaanivad korraldada põhiseadusliku leppe üle referendumi. Nende eeskuju võib järgida ka Prantsusmaa. Suurbritannia ja Poola resultaadid võivad osutuda negatiivseteks, ilmselt seetõttu kaaluvad mõlemad maad otsustamist edasi lükata, lootuses, et "ei"-tulemini jõuab mõni teine riik enne neid. Kui kasvõi ühes riigis hääletatakse põhiseadusliku leppe vastu, ei hakka uus Euroopa konstitutsioon seadusena kehtima. Nii võib uus põhiseadus, mille eesmärgiks on liidu 25 liiget ühendada, hoopis nad lahku ajada. (The Economist, 25.06)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa sai küll nüüd konstitutsiooni, kuid see on vaid näiline. Edu tuli tänu kompromissidele, mis tühistasid sisuliselt kavandatavad edusammud. Kui põhiseadus ka ratifitseeritakse, siis vaevalt ta ELi oluliselt demokraatlikumaks ja otsustusvõimelisemaks muudab. Ekslik on uskuda nagu ühine välisminister aitaks eriarvamusi siluda, sest kõikidel liikmesriikidel on omad välispoliitilised huvid. Ühine maksupoliitika on mõeldamatu. Tegelikult vajab taaslaienenud EL kõigepealt rahu. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 20.06)

Euroopa Konvendi esimees Giscard d'Estaing ütles kunagi, et põhiseaduslik leping peab olema kirjutatud nii, et iga koolipoiss seda lugeda suudaks. Praegune tekst aga valmistab raskusi isegi Euroopa asjatundjatele. Kuid üks asi tundub olevat ilmselge – ainsa kodanike poolt vahetult legitimeeritud Euroopa institutsioonina tugevneb EP roll - nii seadusandluse, EK presidendi valimise kui ka erinevate valdkondade rahastamise küsimuses. Paljud küsimused jäävad aga segasteks – ebamäärane põhiseadus ebamäärasele Euroopale. (Michael Stabenow, FAZ, 21.06)

Majandusteadlased avaldavad arvamust põhiseadusliku lepingu osas. Manfred J. M. Neumann, Bonni Ülikool: majanduse ja rahanduse vallas ei muuda põhiseadus dramaatiliselt midagi. Positiivne on see, et rahvuslike majanduste iseseisvust pole oluliselt piiratud. Ka iseseisvus maksundusküsimustes on hea. Halb on see, et euro stabiilsuse kindlustamise mehhanismi pole parandatud. Subsidiaarsuse põhimõtet saavad rahvusparlamendid nüüd Euroopa Kohtus kaitsta. Norbert Walter, Deutsche Bank: Selle põhiseadusega võib edasi minna küll. Tegelikult peame lihtsalt rohkem tööd tegema. Kogemus näitab, et ELi ametlik tasand on teinekord laisem sekkuma kui igat masti Inglise intellektuaalid ja Saksa juristid paljukiidetud rahvusriikidest. Positiivne on EP rolli tugevdamine ning Euroopa välisministri institutsiooni loomine. (Patrick Welter, FAZ, 21.06)

Põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine võtab küll umbes kaks aastat, kuid lõpuks on ometi löömas tõe tund. Terad eraldatakse sõkaldest, milline see lõpptulemus ka ei oleks. Kes ei ratifitseeri, jääb lihtsalt vabamajandustsooni, ilma kaasarääkimisõiguseta. Aastakümneid on mõned valitsused Euroopa asja valesti esitanud, madaldades seda mingiks riikidevaheliseks kasumiprojektiks. EKi asepresident Neil Kinnock jätkas seda traditsiooni, tuues pärast põhiseaduse vastuvõtmist intervjuus uudisteagentuurile BBC välja vaid negatiivse – britid langevat majandusliidust ja kogu EList välja, kui nad “eI” ütlevad. See ei vasta tõele. Kinnocki argumentatsioon on tüüpiliselt britilik, europropagandat tehakse Suurbritannias vaid hirmutades. Tuum-Euroopast tuleb rääkida, kuid tegemist ei saa olla mingi tobeda Saksa-Prantsuse eraliiduga. Ikka Schengen ja euroruum. Tähtis on, et kõik 12 euroruumi riiki põhiseaduse ratifitseeriksid. See oleks oluline poliitiline signaal. Idaeurooplastele on see kindlasti šokiks, kui õige varsti pärast nende liitumist ELiga lõheneb Lääne-Euroopa tuumik kaheks – avantgarde ja arrièregarde. Nende otsus referendumil ei saa olla õige või vale, see on siiski nende rahvaste vaba tahe oma tulevikku määrata. Kuid kõigil tuleb olla valmis kõigeks. (Wolfgang Münchau, FTD, 22.06)

Euroopa on raskemaks, aeglasemaks muutunud. Kuid vähemalt Jacques Chirac´i poolt omal ajal jõhkralt läbi surutud Nizza lepetest – üks piinlikemaid reeglistikke ELi ajaloos! - saime lahti. Uskumatu, kuid Konvent suutis ülima demokraatia ning võrdsuse tingimustes, hoolimata enesekesksest eesistujast, koostada huvitavama teksti, kui oskasid riigijuhid. Jääb vaid loota, et seda loomingut referendumitel ei purustata. Põhiseadus on küll kuiv juriidiline dokument, kuid ta võib osutuda esimeseks ankruks ELi kodanike südametes, mis Euroopa ühendab. Põhiseadust peab aga täiendama vastutustundlike valitsuste tegevus, kes seda instrumenti ka töös hoiaksid ning oma sisepoliitiliste probleemide prügikastina ei kasutaks. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 21.06)

Euroopa põhiseaduslik leping ei kutsu oma mahu ja keerukuse tõttu tavakodanikku lugema. Seda lihtsam on euroskeptikutel legende luuletada. Nii nagu ei võta austerlastel keegi nende vett ära, ei vaidlusta ka EL brittide õigust Põhjamere naftale. Rahvusriikidele jääb nende ainuõigus maavaradele ja energiaressurssidele. Superriigi ideele räägib samuti vastu rahvusparlamentidele antav suurem roll. ELi välis- ja kaitsepoliitika küsimustes ning maksunduses ja sotsisaalpoliitikas jääb endiselt kehtima valdavalt ühehäälsuse printsiip. Seega ei ühenda Euroopat muu kui põhiseadus ise. (Andreas Schnauder, Die Presse, 23.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopal on seega põhiseaduslik leping. 25 riigipead sooritasid viimaks vägiteo jõudes kokkuleppele, kuigi hinnaalandusega, selles osas, mis neid kõige rohkem lahutab: võimu jagunemise küsimuses. Kuid Euroopal ei ole valijaid. Rekordmadalad osavõtuprotsendid 13. juuni EP valimistel heidavad sellele diplomaatilisele võidule vaieldamatu varju. Muuta kõike või kõik külmutada - selline on EPi valimiste sõnum, kuigi need on just need kaks otsust, mida Euroopa juhid et saa vastu võtta. Kuid nad ei saa ka rahulduda sellise demokraatliku lõhega liidu ja tema kodanike vahel, hetkel mil mitmed teised otsustavad küsimused nagu järgmine laienemine, Türgi võimalik liitumine või eelarve on päevakorras. Kuna valijaskonda ei saa vahetada peaks muutma Euroopa töökorraldust: varustama valijaskonda tulemustega, selgitama, veenma, tõestama läbi konkreetsete tegude Euroopa projekti olulisust ning teostama selle legitiimust pigem institutsionaalse aktiivsuse kui kaitstud väitekirja läbi. (Nicole Gnesotto, Le Figaro, 22.06)

Prantsusmaa president Jacques Chirac tundis vajadust kaitsta Euroopa põhiseaduslikku lepet, millelt Suurbritannia, Poola ja Hispaania kärpisid föderalistlikud tiivad. "See konstitutsioon on hea Euroopa jaoks, ta on hea Prantsusmaa jaoks," teatas Chirac avalikult. "Tänu põhiseadusele saab Euroopa otsustada kiiremini, tõhusamalt ja end paremini maailmas kuuldavaks teha (...). Põhiseaduslik lepe võimaldab ka Prantsusmaale Euroopa otsustusprotsessides raskema kaalu." Ühesõnaga, vastupidiselt kriitikale väidab Pariis, et põhimõtteliselt ei loovutatud midagi. Probleem on aga selles, et teised, euroskeptilisemad riigid arvavad täpselt vastupidist. Poola president Aleksander Kwasniewski hinnangul on tegu "maksimaalselt kasuliku tulemusega Poola jaoks". Ka Hispaania peaminister José Luis Zapatero on õnnelik lausudes: "Me väldime direktooriumit", mille all mõeldakse Saksa-Prantsuse oma, ja "Hispaania tugevdab oma mõjuvõimu kõige olulisemates küsimustes". Londonis triumfeerib Tony Blair, ta on hoidnud kinni oma punastest joontest ja Brüsseli tippkohtumine näitas eelkõige, et Ida-Euroopa riigid "jagavad brittide kontseptsiooni, et põhiseadus peab olema liikmesriikide oma mitte föderaalriigi oma". Ida-Euroopa liikmete toetus lubas läbi kukkuda ka Belgia peaministri Guy Verhofstadti kandidatuuril EKi presidendi kohale. (Jean Quatremer, Libération, 21.06)

"Ajalooline". Nagu kõik tema Euroopa kolleegid, ei kõhelnud ka Jacques Chirac kasutades ülivõrdeid iseloomustamaks Brüsselis vastu võetud esimest Euroopa põhiseaduslikku lepet. On tõsi, et see esimene 25-liikmelise ELi poliitiline samm märgib otsustavad etappi Euroopa arenemisloos. Kuid kõige raskem osa ei ole kõigele vaatamata veel selja taga. Päev pärast EPi valimisi, mida iseloomustas nii Prantsusmaal kui ka teistes ELi riikides äärmiselt madal osalemisprotsent ja valitsejate tegevuse küsimärgi alla seadmine, tuleb põhiseadusliku leppe tekst ka ratifitseerida. Otsustav ratifitseerimise etapp - piisab, kui vaid üksainus riik lepet ei ratifitseeri, et sellest saaks kehtetu dokument - ei ole kaugeltki pelk formaalsus. Jacques Chiracil ei ole vähimatki kavatsust otsuse hoogu kiirendada. Ta soovib rohkem kui kunagi varem "anda ajale aega" nagu kõlas tema eelkäija kuulus lause, enne kui teeb teatavaks ratifitseerimise viisi, mille ta valida kavatseb: kas siis parlamentaarse tee või rahvahääletuse. (Anne Fulda, Le Figaro, 21.06)

Rootsi ajakirjandus

ELi põhiseadusega ei saavutatud lihtsust, nagu loodeti – tegemist on kompromissiga. Järgnevad sündmused saavad olema põnevad. Kas prantsuse-saksa tuumik tõmbub veelgi enam endasse, misläbi Suur-EL muutub pelgalt jutuklubiks? Või panustavad Pariis ja Berliin ühtsesse ELi, hoolimata aeg-ajalt tekkivatest tagasilöökidest ELi koostöös? Võiks arvata, et tõeks saab viimane stsenaarium, kuna ainult ühtne Euroopa suudab mõjutada maailmapoliitikat, Iraagis näiteks. Kuid vaadates põhiseaduse vastuvõtmise ja EKi presidendi nimetamise raskusi, ei ole sugugi kindel, kas tulevane EL toimib Prantsuse-Saksa tingimustel või kõiki liikmeid arvestades. Raske saab olema ka põhiseaduse ratifitseerimine. Valitsused peavad kodurahvale näitama, et EL on mõttekas ja efektiivne, samas seisma ka rahvuslike huvide eest. Ning rahvahääletustel antakse hääl tõenäoliselt kogu ELi projekti, mitte ainult põhiseaduse poolt või vastu. Seetõttu tuleks tegeleda küsimustega, mis valijatele enim muret teeb. Kuid kui määrav põhiseaduse heakskiitmine üksikute riikide poolt üleüldse on? Põhimõtteliselt suudab EL toimida ka praeguste reeglite järgi. Ning teiseks on ka varem juhtunud (Maastrichti ja Nizza lepingu puhul), et üks riik ei tule teistega kaasa, ilma teiste liikmesmaade koostööd takistamata. Põhiseaduse tagasilükkamisel vajub EL sügavasse kriisi. Siiski on põhiseadus seni kõige paljutõotavam projekt meie kontinendil. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 21.06)

Taani ajakirjandus

ELi põhiseadusliku leppe üle pole mõtet rõõmustada enne, kui selgub selle käekäik. Kuid eesistuja Iirimaa on teinud head tööd, kuna suudeti piirata suurriikide liigset domineerimist Ministrite Nõukogu hääletussüsteemis. Positiivne on ka brittide vetonõude säilimine olulistes valdkondades. Kuid üldiselt jäi põhiseaduslik lepe liiga keeruliseks; selle käsitsemine nõuab head analüüsivõimet võimalikest tagajärgedest ülevaate saamiseks. Kas see muudab ELi koostööd tõhusamaks, on veel on vara öelda. Paljude küsimuste otsustamiseks vajaminevat konsensust on tõenäoliselt raske saavutada. Euroopa Ühendriikidest on igatahes asi kaugel. Loodetavasti aitab aga põhiseaduslik lepe koordineerida rahvusriikide koostööd konkreetsetes valdkondades, näiteks ELi välispoliitika. Suurimaks probleemiks on aga Suurbritannia rahvahääletus ning ka Taanis ei saa põhiseaduse tagasilükkamist välistada. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 20.06)

Venemaa ajakirjandus

Neil päevil algavad järjekordsed vaidlused Euroopa põhiseadusliku leppe üle. Muidugi pole küsimus selles, kas eurooplased soovivad ühineda või mitte, vaid kõigil 25 liikmesriigil on oma nägemus ühtsest Euroopast. Koos Maastrichti lepingu allkirjastamisega 1992. a. ilmus poliitikute leksikoni termin “üleeuroopalised väärtused.” Neist rääkisid pidevalt ka ELi kandidaatriikide pead: “Eesti on alati olnud osa Euroopast, me jagame ühiseid väärtusi,” kinnitas Eesti peaminister Juhan Parts. Häda on vaid selles, et keegi pole määratlenud, mis on euroopalikud väärtused ja mille poolest nad erinevad demokraatia väärtustest kui sellistest. Sellest johtuvad ka käimasolevad vaidlused põhiseadusliku leppe teksti üle, nagu näiteks kristluse kui Euroopa kulutuuri ühe alustala äramärkimine. Eurokonstitutsiooni põhiprobleemiks on võimu piiride määratlemine – missugused funktsioonid jäävad liikmesriikide pädevusse ja missugused üleeuroopalistele institutsioonidele. Mitte kõik liikmesriigid pole valmis loobuma riiklikest volitustest, mis peegelduvad vaidlustes presidendi ametikoha loomise ja EKi volinike arvu üle ning häälte jagunemises ELi Nõukogus. Lisaks esineb erimeelsusi veel üleeuroopaliste relvajõudude loomises, põllumajanduse subsiidiumites, ühtses välispoliitikas... Kõik vaidlused koonduvad küsimusele – kui ühtne peab Euroopa olema, kas iseseisvate riikide liit või föderaalne üliriik ühtse presidendi ja valitsusega. Ilmselt esmakordselt ajaloos oleme tunnistajateks nii paljude erinevate riikide vabatahtlikule liitumisele. (Sofja Jurskaja, Ježenedelnõi Žurnal nr 124, 15.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EC President Romano Prodi called for "real democracy" in Iraq, adding he was wary of whether NATO involvement would help bring political stability to the country. "We need to give the Iraq people a message that there is a change, that we push democracy through concerted action and not through an occupation," he said in an interview with Reuters TV. (Reuters, 22.06)

EU foreign policy chief Javier Solana called on the international community to make a commitment to Afghanistan to prevent the country plunging back into chaos, in an interview with the German weekly Bild am Sonntag. "The international community is still called upon to make a commitment to Afghanistan and to support the country's stabilisation, democratisation and reconstruction," he said. A withdrawal from Afghanistan would "plunge the country back into chaos with dramatic consequences not only for its weary population but also for us," he said. (Afp, 26.06)

The EU approved plans to establish a joint defence agency, whose role will be to help the bloc's member states coordinate and make the best use of their defence budgets. The European Defence Agency will be enshrined in the EU's first constitution and will begin work in a matter of weeks. (Reuters, 14.06)

The EU will promise Georgia 125 million euros in new aid, the EC said ahead of a donors' conference. It will come on top of 370 million euros the EU has given to Georgia since 1992. "The assistance is designed to support the Georgian government's urgent needs in order to carry through its substantial reform plans," the Commission said in a statement. (Reuters, 15.06)

Japanese and European leaders meet in Tokyo for an annual summit that will focus on economic cooperation. Japanese PM Junichiro Koizumi will meet Irish PM Bertie Ahern along with out-going Commission President Romano Prodi and EU Trade Commissioner Pascal Lamy. (Afp, 20)

Slovakian PM Mikulas Dzurinda said in Kiev that his country was ready to defend the interests of neighbouring Ukraine in Europe. "Slovakia wants to act as Ukraine's voice at the European table," Dzurinda said during a joint press conference with his Ukrainian counterpart Viktor Yanukovich. Yanukovich welcomed Bratislava's pledge to back its EU membership bid. (Afp, 21.06)

Long neglected as the poor cousin of Asian powerhouse China, India should now be drawn into a strategic partnership with the EU, the EC said. "India is changing, dramatically and fast," the Commission said in a paper recommending steps to improve cooperation in areas such as trade, investment and the fight against terrorism. (Reuters, 16.06)

EKi delegatsiooni esindaja Venemaal Richard Wrighti sõnul venekeelse elanikkonna olukord Balti riikides muutub peale nende liitumist ELiga. “Me teeme kõik endast sõltuva, et venekeelse elanikkonna olukorda neis riikides parandada,” sõnas Wright. Samas märkis Wright, et ka Venemaa peab tegema samme venekeelse elanikkonna olukorra parandamiseks, nagu piirilepingu kinnitamine ja sõbralikema suhete arendamine Balti riikidega. (RIA-Novosti, 24.06)

Richard Wrighti ametiaeg EKi delegatsiooni esindajana Venemaal lõpeb. Oma peamiseks ebaõnnestumiseks peab Wright Kyoto protokollide mittekinnitamist Venemaa poolt. Venemaa Kaliningradi transiidi probleemi ei pea Wright fundamentaalseks. Balti venekeelse elanikkonna probleemi osas näeb Wright paranemist. (Interfax, 24.06)

Venemaa peaminister Mihhail Fradkov avaldas Läänemeremaade Nõukogu (LMN) kohtumisel lootust, et LMN on võimeline täitma aktiivsemat rolli ELi ja Venemaa vaheliste suhete tugevdamisel, eriti majandussfääris, investeeringute laiendamise osas. Fradkovi kinnitusel on lähimas perspektiivis oodata üleminemist viisavabale režiimile Venemaa ja Euroopa vahel. Samas avaldas Fradkov rahulolematust Kaliningradi transiidi osas, mis on muutunud keerulisemaks. (RIA-Novosti - Interfax, 20.- 21.06)

Venemaa välisministeerium lükkas ümber spekulatsioonid, nagu oleks välisministeerium vähendanud Euroopa riikide survel välispasside väljastamist. (Interfax, 18.06)

Venemaa välisministeeriumi teatel toimus Berliinis Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa politoloogide ühiskonverents, kus arutati ELi ja Venemaa suhete tugevdamist ning koostööd rahvusvahelisel areenil. Erilist tähelepanu pöörati ühiste ruumide formeerimisele majanduse, välis- ja sisepoliitika ning kultuuri ja hariduse vallas. (Interfax, 24.06)

USA ajakirjandus

Iirimaa peaminister Bertie Ahern teeb oma artiklis kokkuvõtte ELi ja Iirimaa prioriteetidest viimase kuue kuu jooksul. ELi-USA tippkohtumise eelõhtul tõstab Bertie Ahern esile eeskätt pragmaatilisi transatlantilisi suhteid, seeläbi investeeringuid, kaubandust, välispoliitilisi ja majandusarenguid Euroopa ning USA vahel, märkimisväärsena mainib ELi seekordse eesistujamaa peaminister ka koostööd teadusuuringute valdkonnas. ELi-USA juhtide kohtumisel arutatakse mõlema osapoole jaoks eluliselt vajalike suhete alalhoidmist, samuti Iraagi ning Lähis-Idaga seonduvat ning terrorismivastase võitluse temaatikat. (Bertie Ahern, International Herald Tribune,24.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa valitsused on jõudnud kokkuleppele, loomaks ELi esimest välisteenistust, et olla esindatud peaaegu igas maailma riigis. Holland, alates juulikuust ELi eesistujamaa, on valmis alustama diplomaatilise teenistuse loomist. ELi peatselt vastuvõetav põhiseaduslik lepe loob välisministri ametiposti, kelle pädevusse hakkab kuuluma ELi esindamine mistahes välispoliitilises valdkonnas, mis on otsustatud liikmesriikide ja EKi vahel. ELi juhtinstitutsioonil EKil on täna esindused 123 riigis üle maailma, kuid nende põhifunktsioon on teavitustöö ELi kohta ning abirahade vahendamine kolmandatele riikidele. (Anthony Browne, The Times, 14.06)

Taani ajakirjandus

Taani peaministri Anders Fogh Rasmusseni plaan ELi ja USA vaheliste suhete parandamiseks NATO tippkohtumisel ilmselt ei õnnestu, kuna USA president George W. Bushi viibimine tippkohtumisel jääb selleks liiga lühikeseks. Märtsis käis Rasmussen välja kava uue “harta” kohta EL ja USA vahel, mis aitaks taaselustada transatlantilist partnerlust, keskendudes muuhulgas keskkonna ja arengukoostöö valdkondadele. Atlandiülese partnerluse küsimusega tegelemist segavad hetkel ELi ja USA siseasjad – EKi volinike nimetamine ja USA presidendivalimised. Diplomaatide sõnul oleks transatlantilise koostöö puhul vaja praktilisi tulemusi, mitte kõrgelennulisi deklaratsioone. Positiivne näide on ELi satelliidiprogrammi kooskõlastamine USA GPS-süsteemiga. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 26.06)

Norra ajakirjandus

ELi põhiseadus sisaldab solidaarsusklauslit, mis kohustab liikmesmaid üksteisele abi osutama sõjalise või terrorirünnaku korral. Kui NATO roll maailmas väheneb ja ELi olulisus suureneb, on ELi liikmelisus Norrale kahtlemata parim julgeolekupoliitiline lahendus. (Juhtkiri, Dagsavisen, 21.06)

Soome ajakirjandus

Teatava sõjalise dimensiooni lisamine tõstaks ELi usutavust ja parandaks ühenduse rahvusvahelist positsiooni. ELi kaubamärgiks on saanud rõhuasetus tsiviilinstitutsioonidele ja pehme julgeolek. Puuduseks on vähene mõjujõud maailmapoliitikas. Venemaa ja USA räägivad Londoni, Pariisi ja Berliini, mitte Brüsseliga, tugevdades sellega veelgi suurte liikmesmaade positsiooni ELi välissuhetes. Nende riikide erimeelsuste korral laguneb ELi võime kasutada oma kaalu. EL ei näe enda jaoks ohtu väljastpoolt ega soovi saada globaalselt toimivaks sõjaliseks suurvõimuks. Ähvardustena stabiilsusele on ühendus määratlenud eelkõige lokaalsed kriisid ja korratused ning terrorismi, milledega toimetulek eeldab pigem tsiviilvõimu säilitamist, tugevdades seda sõjalise kriisijuhtimise võimega. (Esko Antola, Helsingin Sanomat,18.06)

Venemaa ajakirjandus

ELi laienemisjärgselt tõstatus tarvidus Läänemeremaade Nõukogu (LMN) järele: Venemaa leiab, et LMNi peab säilitama kui platvormi Baltikumi arenguga seonduva arutamiseks ning kui “lisamehhanismi dialoogiks ELiga”. Hetkel töötab see mehhanism Venemaa huvide vastu: nõukogu liikmed pole soovinud arutada Baltikumi venekeelse elanikkonna probleeme ning nõustusid Venemaale ebasoodsates nafta transportimise tingimustes Läänemerel, mis tipnes Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) Läänemere eriti tundlikuks merealaks kuulutamisega 2. aprillil 2004. Läänemere-äärsete naabrite mure akvatooriumi ökoloogia pärast käib kõvasti vene naftakompaniide rahakoti pihta. Viimased näevad ühepõhjaliste tankerite keelustamises püüdlusi vene naftavedude ümbersuunamist välismaistele tankeritele. Üksiti paneb imestama Leedu, Läti ja Eesti usinus ühepõhjaliste tankerite keelustamisel – neljandik nende tankeritest on ühepõhjalised ning IMO piirangud tekitavad neile rohkem probleeme kui Venemaale. Samuti on LMN vajalik Kaliningradi küsimuse tõstatamiseks. EL püüab välja töötada oma Kaliningradi oblasti abistamise plaani, mis ei vasta Venemaa huvidele, Venemaa võib kaotada kontrolli ettevõtete üle oblastis. Seetõttu peab peaminister Mihhail Fradkov LMNi kohtumisel Tallinnas veenma ELi investeerima Venemaale kasulikesse projektidesse Kaliningradis. Haridussfäär on ala, kuhu valitsus ei karda eurooplasi lasta – Fradkov võib Tallinnas pikendada ELi programmi “Eurofakulteet” veel kolmeks aastaks. (Jelena Korop, Vladimir Lebedev, Izvestja.ru, 21.06)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The EU`s incoming Dutch presidency promised the bloc would act fairly when it decides in December whether to launch EU membership talks with Turkey. Dutch FM Bernard Bot said EU leaders at a summit had been "crystal clear" in their conclusions on Turkey, by promising to open accession talks "without delay" if the conditions are in place. "We have still six months ahead of us to evaluate the situation. Then we will see whether Turkey is ready or not," Bot told reporters. (Afp, 23.06)

The EU is not ready to accept Turkey as a member and needs more time to assimilate the countries of central and eastern Europe, Austria's new president was quoted as saying by a Turkish newspaper. (Reuters 25.06)

U.S. President George W. Bush called on the EU to open accession talks with Turkey. "As Turkey meets the EU standards for membership the EU should begin talks that will lead to full membership for the republic of Turkey," Bush told a news briefing in Ireland at the end of an EU-U.S. summit. (Reuters 26.06)

EU leaders are set to reaffirm a goal for Bulgaria and Romania to join the bloc as a pair in 2007. In a draft EU summit conclusions the leaders were to welcome "the very substantial progress made by Bulgaria and Romania in the accession negotiations over the past months". The leaders would reiterate "the Union's common objective to welcome the two countries as members of the Union in January 2007, if they are ready". EU leaders are set to announce the start of EU accession talks with Croatia early next year. The opening of the negotiations should serve as encouragement to other Balkan countries to pursue reforms to get in shape for eventual EU membership, the leaders will say in conclusions to a summit. EU leaders are to hail recent progress on reforms by Turkey, but stress Ankara still has to do more to win a green light to start EU entry talks, according to draft conclusions for an EU summit. It added that Ankara must still demonstrate its commitment to economic and financial stabilisation. (Afp, 16.06)

USA ajakirjandus

Pärast Ülemkogu, kus otsustati ELi põhiseadusliku leppe saatus 25 liikmesriigi jaoks, on järgmiseks ELi päevakorrapunktiks Türgi küsimus: kas anda moslemiriigile võimalus liikmelisuseks. Türklased ise on ELi äraütlemise väga raskeks teinud, otsustamise ajaks detsembris ei saa EL ignoreerida Türgi vaieldamatuid edusamme. Türgi on reforminud oma põhiseadust, võtnud vastu inimõigusi käsitlevaid õigusakte, reforminud end nii poliitiliselt kui majanduslikult. Paranenud on ka vähemuste (eeskätt kurdide) kohtlemine, eelmisel nädalal alustas tööd kurdikeelne teleprogramm. Seadusandluse areng peegeldab türklaste valmisolekut muutusteks. ELi laienemisvolinik Günther Verheugen on oma viimastes esinemistes rõhutanud, et küsimus pole selles, kas Türgi võib saada ELi kuuluvaks, pigem kas ja millal võib liitumiskõnelustega alata. Otsuse sellest sammust peab EL vastu võtma ühehäälselt. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 22.06)

Saksamaa ajakirjandus

EL alustab liitumisläbirääkimisi Türgiga 2004. a. lõpus, kui viimane vastab nõutavatele poliitilistele kriteeriumidele nagu arvestamine inim- ja vähemuste õigustega. Senised reformid on väärinud nii Euroopa Nõukogu kui ka Amnesty Internationali kiituse. Siiski pole liitumist oodata enne vähemalt 15 aasta möödumist. Väljavaade ELi astumisest edendab Türgi majanduse stabiliseerumist. Saksa Tööstuse Keskliit on seisukohal, et ühise majandusruumi loomine liitumiseelse vaheetapina on kasulik nii Saksa kui ka Türgi ettevõtetele. Juba praegu on Türgi üks Saksamaa tähtsamaid majanduspartnereid. Türgi euroopameelsus on kogu kontinendi huvides, mitte ainul majanduslikus mõttes, vaid ka julgeoleku seisukohalt. (Michael Rogowski, Die Welt, 15.06)

Venemaa ajakirjandus

Laienemisjärgselt seisab EL küsimuse ees, millal ja kuhu edasi laieneda. Kuigi kõik Balkani riigid ja võib-olla ka Türgi ühinevad ELiga lähiaastail, on liidu huvi selgelt kandumas laienemiselt partnerlusele naaberriikidega. Sel otstarbel kinnitas EK Euroopa naabruspoliitika, mille kandvaks motiiviks on “lõimumine liikmelisuse asemel”. Sellest tingituna ei sisalda uus poliitika ELi võimsamat mõjutusvahendit, ELi “pehme jõu” essentsi – liikmelisuse võimalust. Üheks Euroopa naabruspoliitika suurimaks puuduseks on aga selge Venemaa strateegia puudumine. Vaevalt, et Euroopas õnnestub saavutada rahu ja heaolu ilma Venemaa osaluseta Euroopa “arhitektuuris”. Kuigi täna tundub Venemaa liikmelisus post-ELis mõeldamatu, arvestades lõhet ELi-Venemaa väärtustes, mis viimaseid trende Venemaal silmas pidades vaid suureneb, mõjutavad tuleviku eesmärgid tänaseid arenguid. Idee kahest blokist Euroopas – EL ja Venemaa juhitud SRÜ - on vähetõenäoline, kuna SRÜ on ELi tugeva tõmbe subjektiks. ELi sihiks on olnud eraldusjoonte tekkimise vältimine, kuid pelgalt koostöö ei suuda seda vältida. Tänaseks väljakujunenud konsensus ELis, nagu piisaks täiesti partnerlusest ELi ja Venemaa vahel ja et Venemaast ei saa kunagi ELi liiget, leiab toetust ka ELi uusliikmetelt. Siiski oleks ELile palju kasu Venemaa ja SRÜ kaasamisest ELi või selle järgsesse organisatsiooni. Seetõttu ongi ELil ülim aeg hakata mõtlema iseenda ületamisest ja uue üleeuroopalise organisatsiooni loomisest. Taoline ühendus oleks mitmekiiruseline, mida EL niikuinii saab olema. Eesmärgiks oleks seega ühenduse, mitte impeeriumi rajamine, mida taotleb Euroopa naabruspoliitika. (Laza Kekic, The Moscow Times, 17.06)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EC's economic chief said that the application of EU deficit rules had possibly been "too stringent" since the birth of the euro. "The experience of the last 5 years has shown that in certain cases at least the rules have perhaps been too stringent and have reduced our room for manoeuvre," Economic and Monetary Affairs Commissioner Joaquin Almunia said. "That is why it is probably necessary to clarify certain definitions of the rules on the excessive deficit procedure," he told reporters, adding: "We have to introduce some flexibility into some of the rules of the pact". (Afp, 24.06)

The EC launched an "excessive deficit procedure" against Greece, demanding the Athens government take remedial action to get its finances in line with EU rules by 2005. The EU executive called on the Greek government to come up with measures to combat its swelling public deficit by November 5. But to enter into force, the disciplinary procedure must be agreed by EU finance ministers when they next meet on July 5. (Afp, 24.06)

Attempts to alter ECB's mandate doomed to fail. Attempts by certain eurozone governments to alter the ECB's mandate so that the bank focuses more on growth and less on inflation are doomed to fail, the ECB's chief economist Otmar Issing said in a newspaper interview. France and Italy in particular have recently suggested that the central bank's overriding mandate is too restrictive and that the ECB should focus more on boosting growth and employment in the single currency area. (Afp, 23.06)

The Netherlands should open its labour market to workers from the new EU states as soon as possible, Yvonne Timmerman-Buck, head of the Dutch senate, said here. Despite earlier promises that workers from the new member states would be welcome after their countries' accession on May 1, the Dutch have set down restrictions until 2006. (Afp, 24.06)

The EC said it had formally granted the 10 new members of the EU 24 billion euros in economic and social development aid, with the largest single amount earmarked for Poland. European Commissioner for regional policy Jacques Barrot said in a statement that the programmes "will help to bridge the significant gaps in the EU and contribute to integration and to territorial cohesion". (Afp, 23.06)

The EU said it stood ready to end its trade sanctions against the U.S. as it hailed a further step by Washington to end a long-running trade dispute. "Let's hope the time will shortly come to put this long standing dispute behind us once and for all," EU Trade Commissioner Pascal Lamy said after the House of Representatives passed a bill to end export tax subsidies. (Rueters, 18.06)

Suurbritannia majandusminister Patricia Hewitt kinnitas Venemaal töövisiidil olles, et Suurbritannia ELi eesistumise ajal so 2005. a. teisele poole saab ELi prioriteediks energiaalased suhted Venemaaga. (RIA-Novosti, 25.06)

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi kinnitusel kaotavad Vene eksportijad jätkuvalt kuni 400 miljonit eurot aastas ELi piirangute tõttu. “Kuigi me suutsime kompenseerida ELi ja Venemaa vahelise partnerluse- ja koostööleppe laienemise kümnele ELi uusliikmele, on lepe ise jäänud muutumatuks,” märgib Lavrov. (Interfax, 15.06)

Venemaa asevälisminister Sergei Razov kinnitas intervjuus Interfaxile, et ELi laienemisega seonduvaid probleeme pole senini suudetud reguleerida. Pidades silmas eelkõige just ELi piiranguid Vene ekspordile ning Kaliningradi transiiti. Üksiti tunnistab Razov, et pikas perspektiivis võib ühtsete standardite kasutuselevõtmine Kesk- ja Ida-Euroopas aidata kaasa ELi ja Venemaa suhete arengule. (Interfax, 14.06)

Venemaa veterinaariakontrolliteenistuse ülem Sergei Dankverti sõnul ootab Venemaa ELilt ettepanekuid, kuidas ELi liikmesriigid korraldavad Vene seadusandlusele vastava ühtse veterinaariasertifikaadi Venemaale eksporditavatele loomsetele kaupadele. (Interfax, 15.06)

EK delegatsiooni esindaja Venemaal Richard Wrighti sõnul pole EL vastu ühtse veterinaariasertifikaadi kehtestamisele Venemaale tarnitavatele loomsetele kaupadele, EL on valmis probleemi lahendamiseks. (Interfax, 17.06)

Consumer price inflation in the 12-nation eurozone spiked up to 2.5% in May from 2.0% in April, according to figures released by Eurostat. Confirming a preliminary estimate, it said consumer prices had risen by 0.3% month-on-month in the 12 countries which share Europe's single currency. In the full 25-member EU inflation rose to 2.4% in May, compared to 2.0% in April. (Afp, 16.06)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi siseturu, maksude ja tollide voliniku Frits Bolkensteini väitel vajame ELis jätkuvalt barjääride ületamist rahvusturgude vahel. Nüüdne 450-miljoniline ühisturg on ettevõtetele ideaalne mängumaa oma eeliste selgitamiseks ja suurendamiseks. 2000. a. ühehäälselt vastu võetud Lissaboni strateegia põhineb optimaalsete tingimuste loomisel tööstuse ja kaubanduse tarbeks, et seeläbi muuta Euroopa majandus 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas. Vanemad liikmesmaad näevad täna uustulnukates ohtu, sest sealsed ettevõttetele kehtestatud maksud on palju madalamad. Uutesse riikidesse suhtutakse nii:" Tahtsime teid liitu, garanteerimaks poliitilist stabiilsust, kuid me ei soovi teiega jagada oma jõukust ".Vastupidi, peaksime tegema kõik endast oleneva, et toetada uusliikmete majanduse arengut ning lubama nende kodanikel piiranguteta ELis töötada. (Frits Bolkenstein, Financial Times, 14.06)

Austria ajakirjandus

Enamikes uutes liikmesmaades on probleemiks kõrge töötustase (keskmiselt 14,6%), kõrgeim neist Poolas. Majanduse ümberstruktureerimise tulemusena vähenes põllumajanduse ja tööstuse tähtsus, mistõttu tööjõudu jäi üle. Oma osa on siin ka tehnoloogilisel progressil. Veel vähearenenud teenindussektorit ja välismaiseid investeeringuid võib pidada potentsiaalseteks uute töökohtade loojateks. Olukorra paranemine võtab veel aega, sest suurema tööhõive tagaks kaks korda “vanu” liikmesmaid ületav nelja kuni viie protsendiline majanduskasv. (Erich Hoorn, Die Presse, 16.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

EKi rahandusvolinik Joaquin Almunia hinnangul on stabiilsus- ja kasvupakti reeglid "võib-olla liiga ranged" ning need oleks kahtlemata tarvis uuesti läbi vaadata. Nõudes defitsiidimäärade kahanemist, soovib volinik, et arvesse võetaks ka iga riigi "eripärast olukorda" määratud eelarve eesmärkide täitmisel. Almunia arvates tuleks nüüdsest riikide eelarvepoliitikate hindamisel arvesse võtta ka riigivõla kriteeriumi. Samuti on ta on esile tõstnud vajadust kasutada ära majanduse nö rasvaste lehmade perioode riikide rahaasjade paremaks korraldamiseks. Almunia tunnistab, et majanduspoliitikate koordineerimisega on alt mindud soovides liidu poolt otsustatud suundade paremat kohandamist liikmesriikides. Voliniku ettepanekud, millel ei ole mingit juriidilist kaalu, pole uued. Kuid komisjoni silmis tõstsid Almunia tähelepanekud veelkord esile asja pakilisuse. Reaalsed seadusettepanekud ei saa aga toimuda enne uue komisjoni ametisse astumist novembris. (Pierre Avril, Le Figaro, 25.06)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO's international credibility is at stake as its members make grand political declarations but then fail to produce the troops needed to fulfil them, the alliance's head said. "I don't mind taking out my begging bowl once in a while. But as a standard operating procedure, this is simply intolerable," Secretary General Jaap de Hoop Scheffer told a conference. De Hoop Scheffer cited the alliance's role in Afghanistan as a case in point. NATO leaders have pledged to beef up the mission so it can operate more widely, but have since been dragging their heels on actually coming up with the necessary troops. (Reuters, 18.06)

Despite promises and good intentions, NATO has so far revealed itself incapable of expanding its peacekeepers in Afghanistan much beyond Kabul, while insecurity is increasing. Secretary General Jaap de Hoop Scheffer has repeatedly said that NATO cannot be allowed to fail in Afghanistan. The situation in the central Asian nation will top the agenda at the NATO heads of state and government summit in Istanbul. (Afp, 22.06)

Urging NATO to send more peacekeepers to Afghanistan, U.N. Secretary-General Kofi Annan said September elections there can proceed on time only if security improves. Annan said NATO should beef the 6,400-strong multinational force now providing security mainly in Kabul, and deploy them in the provinces, where they are needed more. (Afp, 25.06)

NATO needs extra 3,000 soldiers to expand its peacekeeping mission in Afghanistan ahead of elections in September, according to the alliance's senior civilian representative in the country. "We need fast reaction forces to assist with security and the election process," Hikmet Cetin, a former Turkish FM, said. (Afp, 25.06)

Afghan leaders urged NATO nations to agree at NATO summit to swiftly step up their troop presence in the country as Afghanistan wrestles with growing security problems ahead of planned elections. FM Abdullah Abdullah said Osama bin Laden was probably living near the country's borders, and stressed that Afghanistan needs urgent help to ensure that September upcoming elections are peaceful and the country remains stable. (Afp, 25.06)

Afghan Reconstruction Minister Amin Farhang appealed for the international security force in his country to be boosted to ensure the smooth running of elections. "Additional forces are needed in the short term so that we can hold elections as planned in late September or early October," Farhang told the Neue Osnabruecker Zeitung regional newspaper. He said the 6,500-strong ISAF should be boosted "to 8,000 or 10,000 soldiers.” (Afp, 17.06)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said the alliance was ready to respond to requests for assistance from Iraq's new interim government. In an interview with Le Monde, de Hoop Scheffer emphasised that it is up to the Iraqi government to decide if NATO is to play a role in the country's reconstruction. "If on the basis of the UN Security Council resolution the government in Baghdad asks NATO to play a role, we are not going to shut the door in its face. That would not be correct," he said. (Afp, 15.06)

British PM Tony Blair said he expected any further NATO role in Iraq to be limited to training security forces, rejecting talk of a split between the U.S. and Europe over NATO involvement. "I don't believe we will see further troops come through NATO," Blair told parliament. "But I hope, and if the new Iraq government wishes it, we will see assistance with training provided for the Iraqi security forces." (Reuters, 14.06)

Italian FM Franco Frattini said that Italy had responded favourably to a request from Iraqi interim PM Iyad Allawi for the NATO to train Iraqi troops. "I contacted the secretary general of NATO, Jaap de Hoop Scheffer, and I told him that Italy would support the demand for help by Iyad Allawi," Frattini said. (Afp, 24 .06)

NATO was in sight of an agreement to train Iraq's new army ahead of a summit of the military alliance in Istanbul, diplomats said. After talks among NATO ambassadors a draft agreement responding to a request for help from Iraq's interim leader had been sent to alliance capitals, the sources said. If none of the member states lodged any opposition Saturday, the text would be sent on for approval at the leaders' summit they said. (Afp, 26.06)

Russia and Ukraine will be invited to join NATO's anti-terrorism patrols in the Mediterranean Sea, alliance Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. "Operation Active Endeavour, the operation in the Mediterranean, will get a boost," de Hoop Scheffer told a news conference on NATO's summit in Istanbul. (Afp, 24.06)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi kinnitusel osaleb Venemaa merevägi Vahemere patrullimisel koostöös NATO riikidega. (RIA-Novosti, 25.06)

Macedonian and Albanian PMs Hari Kostov and Fatos Nano said they expected NATO to reaffirm its open door policy toward Balkan states during its summit. "We expect that the summit in Istanbul will confirm the achievements of Macedonia, Albania and Croatia within the Adriatic Chapter and will confirm NATO's open door policy," Kostov said. (Afp, 17.06)

Ukrainian President Leonid Kuchma said that his country was not yet ready to join the NATO, despite its wish to do so. "As far as joining NATO is concerned... we are at the same stage as with the EU," Kuchma said. "We are not ready today to say yes," the Interfax quoted him as saying. "NATO knows about Ukraine's ambitions. But I think it will go a bit far to give an exact timetable for the next steps," Scheffer said. (Afp, 14.06)

NATO Parlamentaarse Assamblee liikmed ja Riigiduuma saadikud arutavad terrorismivastase võitlusega seonduvaid küsimusi ja teisi koostööalaseid teemasid Moskvas toimuval kohtumisel, teatas kaitsekomisjoni esimees kindralpolkovnik Viktor Zavarzin. Riigiduuma asespiiker Ljubov Sliska sõnul ei tohi NATO laienemine itta viia suhete halvenemisele Venemaaga ja usaldamatuse kasvule Euroopas. Sliska kinnitusel ei kujuta Balti riikide õhuruumi patrullivad NATO hävitajad vahetut sõjalist ohtu Venemaale. Moskva USA ja Kanada instituudi direktor Sergei Rogovi sõnul võib NATO kolmas laienemine ilma Venemaa osaluseta viia NATO-Venemaa suhete jahenemisele. “Me oleme suur deržaava ega rahuldu sellega, kui Euroopa julgeolekualaseid otsuseid langetatakse ilma meie osaluseta”, teatas Rogov. (Interfax, 16.06; RIA-Novosti, 17.06)

NATO-Venemaa Nõukogu kohtumisel Istanbulis osaleb Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Venemaa president Vladimir Putin NATO tippkohtumisel ei osale, kuna selleks pole põhjust, teatas asevälisminister Vladimir Tšižov. (Interfax, 16.; 23.06)

Venemaa Riigiduuma ratifitseeris adopteeritud Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE). Lepingu kinnitamine vastava Venemaa rahvuslikele huvidele, teatas välisministri asetäitja Sergei Kisljak. Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšev kutsus NATO uusliikmeid üles kiiresti ühinema adopteeritud CFEga, kuna NATO võib Balti riikide territooriumi kasutada vägede koondamise platsdarmina. Samuti kutsus Riigiduuma CFE liikmeid üles ratifitseerima adopteeritud CFE. Riigiduuma mõistab hukka mõningate NATO liikmesriikide venitamise adopteeritud CFE ratifitseerimisel, tuues ettekäändeks kuntslikke põhjendusi. (RIA-Novosti - Interfax, 25.06)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov süüdistab NATO riike adopteeritud CFE ratifitseerimise venitamises. Tšižovi sõnul on NATO riikide venitamise põhjuseks nn Istanbuli kokkuleppest tulenevad alusetud eeltingimused. Tšižov kutsus Balti riike ja Sloveenita adopteeritud CFEga liituma, kui see võimalikuks osutub. (Interfax, 25.06)

Venemaa erakorraliste olukordade ministeeriumi juht Sergei Šoigu sõnul luuakse NATO juurde erakorraliste olukordade ministeeriumi esindus. (Interfax, 23.06)

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Igor Ivanovi sõnul pole vaatamata NATO laienemisele maailmas rahulikum elada. Uued ohud nõuavad uusi vastumeetmeid, mitte külma sõja aegsete blokkide tugevdamist, märkis Ivanov. (Interfax, 21.06)

Venemaa relvastuse ekspordiettevõte “Rosoboroneksport” esindaja Nikolai Dimidjuki sõnul on Venemaa valmis koostööks NATOga relvastuse moderniseerimise alal ja relvastuse NATO-standarditele ümberkohaldamiseks. (RIA-Novosti, 14.06)

USA ajakirjandus

Istanbuli tippkohtumise eelõhtul vaatleb NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Iraagi ning Afganistani sündmuste taustal alliansi tulevikuperspektiive. Strateegiliselt olulisteks piirkondadeks jäävad ka edaspidi Kaukaasia ning Kesk-Aasia. NATO peasekretär loodab, et Istanbulis avatakse esmakordselt laiapõhjalisem kahesuunaline dialoog tervet Lähis-Ida regiooni silmas pidades. Taoline avatud konsultatsioonide sild saab tugev olla üksnes siis, kui see on rajatud ja korras hoitud kõigi osaliste poolt koos. Üleilmses terrorismivastases võitluses kuulub transatlantilise ühenduse arsenali uusim tehnoloogia. Istanbuli kohtumine on alliansi jaoks samm edasi, märkides NATO moderniseerimist 21. sajandi kõige vastutusrikkamate missioonide tarbeks. (Jaap de Hoop Scheffer, International Herald Tribune, 22.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Viimase poolteise aasta jooksul on avalikkus ning meedia suunanud oma tähelepanu (paljuski Iraagi sõja tõttu) USA-Euroopa erinevustele, nüüd on tulnud aeg keskenduda ühisosale. Juunikuu on transatlantiliste suhete seisukohalt olnud sündmusterohke ja tähenduslik mitmes plaanis. Normandia dessandi 60. aastapäeva tähistamisega Prantsusmaal meenutasime minevikku; ÜRO Julgeolekunõukogu jõudis ühehäälselt resolutsioonini, mis osutas rahvusvahelisele toetusele suveräänse, stabiilse ja demokraatliku Iraagi taastamisel. Ka G-8 tippkohtumine Georgias kinnitas jätkuvat suunda Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna suhete arendamisel. USA-Euroopa ning NATO tippkohtumised märgivad samuti koostööd reformide jätkumise nimel. Partnerlus terrorismivastases võitluses on pärast Madridi sündmusi veelgi intensiivistunud, EL on esmakordselt välja töötanud Euroopa julgeolekustrateegia. Kui juuni algas minevikkuvaatavalt, siis kuu lõpp on suunatud tulevikule. (Colin Powell, Javier Solana, Financial Times, 25.06)

Saksamaa ajakirjandus

Endine USA suursaadik ÜRO juures Richard Hoolbrooke kinnitab, et Iraak on küll sobilik missioon NATO jaoks, kuid USA president George Bush jäi oma ettepanekuga G8 tippkohtumisel hiljaks, sest selleks ajaks oli USA oma liidripositsiooni NATOs juba kaotanud. Bush ei saavutanud Sea Islandil ei andeksandmist ega NATO toetust Iraagis. Lõputuna näivate pingetega maksab USA administratsioon nüüd oma üleoleva suhtumise eest liitlaste suhtes. John Kerry, potentsiaalne Ühendriikide uus president, on erinevalt Bushist rohkem huvitatud rahvusvahelisest koostööst, kuid ka praegune administratsioon ei poolda üksinda tegutsemist. (Nathan Gardels, Die Welt, 19.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tema surma on alates külma sõja lõpust korduvalt ennustatud. Viimased kümme aastat tunneb NATO end hädaohus olevat kohe, kui liikmesriikide vahel kerkivad esile erimeelsused. Pärast vägede viimist Afganistani soovivad ameeriklased NATO jõude ka Iraaki. See oleks neile kasulik kahest aspektist vaadatuna. Esiteks, leevendaks NATO sõdurite kohalolek USA vägede koormat, võimaldades samas ameeriklastele kontrolli rahvusvaheliste vägede tegevuse üle. Ja teiseks, otsus sekkumisest Iraagi asjadesse saaks poliitiliselt laiema kandepinna. Husseini režiimi vastase sõja vaenulikud Saksamaa ja Prantsusmaa on aga vägede Iraaki saatmise vastu. Pariis ja Berliin ei ole valmis oma väeüksusi Iraaki saatma ka mitte NATO rahvusvahelise väekontingendi koosseisus. Seetõttu oli juba enne Istanbuli tippkohtumist tõenäoline, et otsustatakse vastu võtta poolik meede - NATO ei saada oma väeüksusi Iraaki, kuid nõustub loodava Iraagi armee väljaõppega. Samas tõstatub taas küsimus NATO rollist ja võimekusest ning sellest, kas NATO peaks jätkama eelkõige Euroopa turvalisuse tagamist väljast tuleva ohu ees või kaitsma USA ja tema liitlaste huve seal, kus neid ohustatakse. (Daniel Vernet, Le Monde, 26.06)

Taani ajakirjandus

Taani välisminister Per Stig Møller kutsub teisi NATO liikmeid üles saatma rohkem sõdureid Afganistani. Mängus on Afganistani tulevik ja NATO usutavus, hoiatab välisminister. “Ma olen üpris ühel meelel Jaap de Hoop Schefferiga. Ma tean, et paljud riigid on saatnud vägesid ka mujale, kuid võttes mingi ülesande enda peale, tuleks selle lõpuleviimise eest ka vastutada,” sõnas Per Stig Møller. Peter Viggo Jakobsen Taani Rahvusvaheliste Uuringute Instituudist ütleb, et prantslased peavad Afganistani missiooni USA projektiks. Uutel NATO liikmesriikidel on aga keeruline oma rahvale selgitada, miks nad peaksid Afganistanis osalema, kui kogu NATOga liitumise mõte oli leida kaitset kurjade venelaste eest. Lisaks peavad NATO-maad (k.a uued, vaesemad riigid) väljasaadetavaid vägesid ise üleval pidama. (Ole Damkjær, Berlingske Tidende, 27.06)

Norra ajakirjandus

NATO-sisene kriis ei paista veel lõppevat – see on Norra jaoks tõsine probleem. Oslo Rahu-uuringute Instituudi (PRIO) teaduri Ola Tunanderi sõnul toetab Norra pigem USA liini, kui ELi. USAl ja Euroopa suurriikidel on erinevad nägemused NATOst – EL on konstrueeritud konfliktide ärahoidmiseks Euroopa riikide vahel, samas arusaam NATOst kui ülemaailmsest sõjalisest sekkujast on pärit ameeriklastelt. Mõningad Euroopa riigid on võtnud aga USA käsituse omaks ning nende hulka kuulub ka Norra. Kaitseminister Kristin Krohn Devold on palju “ameerikalikum” kui tema mitmed kolleegid NATOs. Norra entusiasm on loogiline, kuna allianss on Norra jaoks ainus kanal rahvusvahelisse julgeolekupoliitikasse. NATO kriisi süvenedes võib aga olukord teatud juhtudel muutuda Norrale kriitiliseks – näiteks, kui USA ja Venemaa hakkavad Põhjala piirkonnas arendama ühist poliitikat, ei saa Norra kasutada ELi oma huvide eest seismiseks. NATO tuleviku kohta arvab Tunander, et alliansist saab eelkõige koostööfoorum, mitte niivõrd sõjaline jõud. EL rõhub terrorismivastases võitluses rohkem politseikoostööle kui sõjalisele sekkumisele. (Frank Rossavik, Bergens Tidende, 26.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Following are provisional final results of the EP election in Estonia. A total of 95 candidates stood for election, of whom 23 were women and 72 men. Turnout was 27.0%, against 58.2% in the country's last general election in 2003.

PARTY Affiliate Number % vote

Social Democratic Party PES 3 36.8

Estonian Centre Party ELDR 1 17.5

Estonian Reform Party ELDR 1 12.1

Fatherland Union PP-ED 1 10.4

(Reuters, 14.06)

Governments in the EU's three new Baltic member states received a battering during the region's first European elections as opposition parties and sometimes virtually unknown groups seized most of their seats in the bloc's parliament, according to results. In Estonia, the centre-right coalition government was also sidelined by the small pro-EU Social Democratic party which scored an upset by seizing three of the country's six seats with 36.8% of the vote, the national election committee announced. In Estonia, only 26.7% of voters -- 233,450 people -- ventured out on Sunday, less than half of those who voted in last year's national elections. (Afp, 14.06)

Välisminister Kristiina Ojuland, Euroopa Nõukogu sekretäri kandidaat kinnitas, et pole kuulnud rahvusvaheliste organisatsioonide süüdistusi rahvusvähemuste õiguste rikkumisest Eestis. Küsimusele, kas rahvusvähemuste probleem on Eestis lahendatud, vastas välisminister, et seda probleemi ei lahenda ühe päevaga. (RIA-Novosti, 21.06)

Venemaa peaminister Mihhail Fradkov avaldas Läänemeremaade Nõukogu (LMN) kohtumise lõppedes lootust, et Eesti liitumine ELiga aitab kaasa venekeelse vähemuse probleemide lahenemisele Eestis. “Me jälgime olukorda kannatlikult ning selgelt kinnitame oma seisukohta (selles küsimuses)”, märkis Fradkov. Tema sõnul pole alust LMNi raames tõstatada Venemaa võimalikku hüvitust Eestile nõukogude võimu tekitatud kahjude eest. (Interfax, 20.; 21.06)

Venemaa peaminister Mihhail Fradkov lükkas ümber Balti ajakirjanike väited soovimatusest kahepoolseteks kohtumisteks Eesti ja Läti peaministritega. “Esiteks, küsimust nii ei asetatud. Teiseks, ma vestlesin Juhan Partsiga põhjalikult nõukogu kohtumise raames,” kinnitas Fradkov. “Suur osa kahepoolsetest teemadest sisaldus nõukogu ametlikus päevakavas”, väitis Vene peaminister. (RIA-Novosti, 21.06)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas peale kohtumist oma Soome kolleegiga Erkki Tuomiojaga, et kohtumisel arutati ka venekeelse elanikkonna olukorda Eestis ja Lätis. Kohtumisel märkis Lavrov, et ELis ei saa olla kodanikke ja mittekodanikke. “Me nõuame ainult, et Eesti ja Läti täidaksid ENi inimõiguste volinik Gil Roblesi ja OSCE rahvusvähemuste ülemkomissari Rolf Ekeuse soovitusi,” kinnitas Lavrov. (RIA-Novosti – Interfax, 21.06)

Eesti koalitsiooniparteid esitasid Riigikogule kinnitamiseks avalduse, mis tunnistab Ukrainas toimunud näljahäda aastatel 1932-33 kommunistliku režiimi genotsiidiks ukraina rahva vastu. (Interfax, 16.06)

The Lithuanian parliament adopted a resolution backing Estonia's preparations to call for compensation for a period of Soviet occupation, the information bureau of the Lithuanian parliament said. (Afp, 17)

Eesti venekeelse elanikkonda esindanud EPi valimiste üksikkandidaat Georgi Bõstrov on vaatamata põrumisele EPi valimistel rahul hääletamistulemustega. Bõstrovi arvates oleks ta suurema hääletamisaktiivsuse puhul kogunud rohkem kui 6183 häält. (RIA-Novosti, 14.06)

Maardu linna meer Georgi Bõstrov soovib hiljutistest EPi valimistest innustatuna luua uue venekeelsete rahvusvähemuste huvisid esindava partei. Bõstrovi nägemuse kohaselt võiks uus poliitiline jõud tekkida olemasolevate venekeelsete parteide alusel, ennekõike Eestimaa Ühendatud Rahvapartei baasil, mis hakkaks tegelema vähemusrahavaste sotsiaalsete ja rahvuste vaheliste probleemidega ning kodakondsusetusega. (Interfax, 15.06)

Prantsusmaa parlamendisaadik ja välissuhete komisjoni asepresident Rene Andre märkis Moskvas töövisiidil viibides, et EL peaks aktiivsemalt osalema rahvusvähemuste kaitsel Balti riikides, tuues eraldi välja venekeelse elanikkonna olukorra Lätis. (RIA-Novosti, 18.06)

Saksamaa ajakirjandus

Kolm NATOt ühes: külma sõja NATO, mis on praegu oluline vaid Balti riikide jaoks; 90ndate NATO, mille peamiseks eesmärgiks on stabiilsuse eksportimine alliansist väljapoole. NATO uueks rolliks on võidelda terrorismi ja tuumarelva leviku vastu, kuid vastast on senisest raskem määratleda. NATO edasisele arengule saab otsustavaks küsimus, mil määral on liikmesriigid valmis toetama globaalset julgeolekupoliitikat. USA peab muutma oma praegust suhtumist: probleemide korral võib kasutada NATO abi küll, kuid kui NATO ise muutub probleemseks, keerab USA talle selja. Sõjajõudude reformimise kõrval tuleks mõelda järele poliitiliste strateegiate üle. Muuseas märgitakse ära, et tippkohtumisest Istanbulis võtavad esmakordselt osa uued liikmesriigid, teiste hulgas kolm endist nõukogude vabariiki Eesti, Läti ja Leedu. (Miriam Hollstein, Jens Krüger, Die Welt, 27.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti parempoolset koalitsiooni tabas altminek, neil libises käest viis europarlamendi kohta kuuest. Juhan Partsi valitsus kannatas kahtlemata ka väga madala osalusprotsendi tõttu, mis oli üldse üks nõrgemaid Euroopas: valimas käis vaid 27% valimisõiguslikest kodanikest. Üllatav skoor esimeste Euroopa valimiste kohta. Modell Carmen Kassi nimi Juhan Partsi juhitava Res Publica partei nimekirjas, mis ei saanud EPi ühtegi kohta, ei aidanud. Valimiste üllatajaks osutus väike Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis 36,8% häältega võitis pooled Eesti kohtadest europarlamendis, samas kui Riigikogu 101 saadikust kuulub sotsiaaldemokraatide ridadesse vaid 6. Peamine opositsioonipartei, euroskeptiline Keskerakond sai ühe mandaadi, samamoodi nagu ka parempoolne Isamaaliit. Ainsaks valitsusparteiks, kes saab ühe saadiku europarlamenti saata, osutus endise peaministri Siim Kallase juhitav Reformierakond. (Le Monde, 16.06)

Oma kikilipsust lahutamatu Eesti endine välisminister valiti sotsiaaldemokraatliku partei nimekirjas europarlamenti. Olles tulemusetult Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) meediavoliniku kohale kandideerinud, pidi ta rahulduma saadikukohaga Riigikogus. Ta kasutas seda aega, et viia taassünnini üks tõeline sotsiaaldemokraatlik partei. ELiga liitumise pooldajana ei ole Toomas Hendrik Ilves mitte vähem Ameerika Ühendriikide sõber, kus ta oli suursaadikuks pärast oma riigi iseseisvumist 1991. aastal. Diplomeeritud Columbia ja Pennsylvania ülikoolidest, töötas see 1953. aastal Stockholmis sündinud väliseestlaste poeg ajakirjanikuna Raadio Vaba Euroopa juures. (Le Monde, 16.06)

Soome ajakirjandus

Sotsialistide üllatusvõiduga lõppenud europarlamendi valimistel vaevus osalema vaid neljandik eestlastest. Vasakpoolsete võit lõi segi sisepoliitilise kaardipaki, kolmest koalitsioonierakonnast ei saanud kaks, sealhulgas juhtiv koalitsioonipartner Res Publica, ühtegi kohta. (Kaja Kunnas, Helsingin sanomat, 14.06)

Eurovalimiste tulemused olid valitsusparteidele katastroofilised, võidu võtsid sotsiaaldemokraadid, kes pole isegi parlamendis esindatud. Edu taga seisab nende nimekirja esinumber, ameerika emigrant T. H. Ilves. Samas ei kõnele edu mitte sotsiaaldemokraatlike ideede tõusust, vaid eestlaste madalast enesehinnangust, kes mitte uskudes oma võimetesse seista enda huvide eest Euroopas, valisid end esindama ameeriklase. Ka Ilves ise on kinnitanud, et Eesti sotsiaaldemokraadid ei hakka kanna kunagi kandma punast lippu ega laulma internatsionaali. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 15.06)

Eesti pakub noore välisministri Kristiina Ojulandi näol värskendavat kandidaati Euroopa Nõukogu juhtima. Intervjuu temaga toimub Eesti Välisministeeriumis. Hoone on ehitatud kommunistliku partei poolt ja tarvis ning see paistab ka välja – kümme korrust inetut pruuni. Minister töötab samas kabinetis, millest veel eelmise kümnendi alguses juhiti NLi poolt okupeeritud Eesti NSVd. Majas liikuv seltskond on silmatorkavalt noor. Seda seletab tõik, et taasiseseisvudes ehitati Eesti Välisministeerium üles praktiliselt tühja koha pealt, kui Lennart Meri kogus enda ümber alla 30-aastasi nõukogudeaegse karjääri taagata noori. Ojulandi algus välisministrina ei olnud lihtne, tuli asuda kõrgelt hinnatud T. H. Ilvese jälgedesse ning ka kodumaine meedia ei olnud kriitikaga kitsi. Nüüdseks on üldsuse arvamus muutunud ning minister valitsuse populaarseim. Nagu Ojuland, nii on ka kogu Eesti välispoliitika muutunud enesekindlamaks. See pandi küll kõvasti proovile seoses PCA laienemisega uutele liikmesmaadele, ent lõppkokkuvõttes nimetab välisminister seda vaatlejate poolt Eesti mõju ja liikmesmaade solidaarsuse mõõtmiseks hinnatud protsessi esimeseks värskendavaks õppetunniks ELis. Eesti riigi ees seisab kaks suurt väljakutset - tagada julgeolek ja teha oma kodanikest rikkad nagu nende naabrid Põhjamaades. Viimase saavutamiseks näib Eesti olevat valinud ameerikaliku parempoolsuse põhjamaise heaoluriigi mudeli rakendamise asemel. Ministriga kõneldakse veel suhetest Soome ja Venemaaga ning elust NLis “kommunism võib tunduda toredana, kui seda ise kogema ei pea”. (Anu Nousiainen, Helsingin Sanomat, 20.06)

Läänemeremaade peaministrite kohtumine Eestis toimus vähendatud koosseisus. LMNi tippkohtumise tähendust oli juba eelnevalt küsitavaks peetud, ilmekas oli Saksa, Rootsi ja Taani peaministrite puudumine, samal ajal kui ELi välised Norra ja Venemaa olid esindatud kõrgeimal tasemel. Olulisimana arutatust toetasid osalenud ühekordse põhjaga tankerite liiklemise keelustamist Läänemerel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.06)

LMNi ülesanne on muutunud. Lähiminevikus oli nõukogu Balti riikide ja Venemaa vaheliste kõneluste foorumiks, nüüd kasutatakse seda rohkem Loode-Venemaa kaasamiseks ühistegevusse. ELi laienemine ei anna põhjust vähendada koostööd Läänemere regioonis. Enamik väljakutseid nõuab endiselt lahendamist sõltumata ELi laienemisest. Kohtumisel paistis silma Eesti-Vene suhete tundlikus, kui esmakordselt Eestis viibinud Venemaa peaminister ei leidnud võimalust kahepoolseks kohtumiseks oma Eesti kolleegiga. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 22.06)

Venemaa ajakirjandus

Vene parlamendisaadikud Eestis olid parteidistsipliini järgides sunnitud osalema Riigikogu poolt algatatud seaduseprojektis, mis kohustab valitsust 1. jaanuariks 2005 esitama parlamendile okupatsioonikahjude arvestuse ning hüvituse saamise võimalused Venemaalt. Nelli Kalikova Res Publicast hääletas seadusprojekti poolt, argumenteerides oma positsiooni sellega, et Eestis on nii natslik kui nõukogude režiim okupatsioonideks tunnistatud, lisades, et nõukogude okupatsioon tekitas rohkem kahju kui kasu. Nelli Provalova Keskerakonnast hääletas seaduseelnõu poolt, toetudes Vello Salo “Valgele raamatule”. Sergei Ivanov Reformierakonnast hääletas seaduseelnõu poolt. Ivanovi kinnitusel peab Venemaa mõistvalt suhtuma antud probleemi, loobuma eelarvamusest ja istuma läbirääkimiste laua taha ning tunnistama Eesti okupeerimist. Keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin hääletamisel ei osalenud, märkides, et isiklikult ei hääletaks ta kunagi taolise seaduseprojekti poolt selle praeguses sõnastuses. Keskerakondlane Jüri Šehhovtsov haiguse tõttu hääletamisel ei osalenud, kuid võimaluse korral oleks hääletanud seaduseprojekti vastu. Tema parteikaaslane Vladimir Velman aga hääletas poolt – “las valitsus nüüd helbib, mis ise kokku keetis”. (Regnum.ru, 17.06)

ENi uueks peasekretäriks valiti inglane Terry Davis. Vene ENPA delegatsioon juht Konstantin Kossatševi sõnul hääletas Vene delegatsioon Davise poolt, kuna Venemaa jagab tema nägemust ENi arengust. Kossatševi väitel vajab ENi hädasti reformi, sest tänaseks on ENist saanud äraistumise koht, kus riigid ootavad oma ELiga liitumise tundi. Davis lubab teha ENist iseseisva foorumi, kinnitas Kossatšev. Balti riikide venekeelse elanikkonna olukorra ENPA jälgijana 90ndate algul teenis Davis ära austuse kui sõltumatu ja objektiivne poliitik, teatades tollal, et venekeelse elanikkonna lahendamata probleemid viivad Balti riigid tupikusse, mispeale ta Baltikumis persona non grataks tunnistati. Kõige olulisem on vahest tõik, et uus peasekretär on valmis loobuma õiguste järgimise monitoorimisest eraldi riikides, mis lubab loota, et EN pöörab edaspidi rohkem tähelepanu asjaolule, et terrorismivastase võitlusega kaasnevad poliitilised miinused eksisteerivad ka teistes riikides peale Venemaa. (Sergei Pankratov, Vremja Novostei, 23.06)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Renditööjõudu pakkuvate ettevõtete hulk kasvab Rootsis kiiresti. Rootsi ehitusalane ametiühing „Byggnads“ näeb probleemi eesti töölistele makstavates palkades. Näiteks rootsi firma My Crew, mis on registreeritud Eestis, maksab eestlastest võõrtöölistele 65 krooni tunni eest. Ametiühingu nõudmisel peavad aga ka võõrtöölised teistega võrdset palka saama, ehk vähemalt 109 krooni tunnis. Ametiühingu esindaja sõnul on võõrtööjõudu pakkuvate ettevõtete suure hulga tõttu raske kontrollida kõikidele välismaalastele makstavat palka. My Crew esindaja sõnul ei puuduta aga Rootsi standardid renditööjõudu, mida pakub välismaal registreeritud firma. (Maria Wahlberg, Svenska Dagbladet, 16.06)

Taani ajakirjandus

Eesti on väike atraktiivne majandusturg. Pidevalt kasvav eratarbimine ja 5-%line majanduskasv meelitavad Taani eksportijaid. Dansk Industri esindaja sõnul on Taani lähedal asuvas Eestis hästiarenenud turumajandus, mistõttu on Eesti turg tõeline pärl. Ühe teise taani eksportfirma esindaja ennustab suurenevat eksporti Eestisse, kuid märgib, et konkurents on muutunud tihedamaks. Eesti atraktiivsust suurendab kuulumine ELi ning eestlaste hea inglise keele oskus. Võrreldes Soome või Rootsiga on seni Taani eksport Eestisse olnud väike. (Laurits Harmer Lasse, Børsen, 14.06)

Värske World Economic Forumi aruanne näitab, et Eesti on uutest ELi riikidest kõige konkurentsivõimelisem, edestades isegi Hispaaniat, Itaaliat, Portugali ja Kreekat. Kuigi geograafilisest lähedusest tulenevalt investeerivad Skandinaavia firmad endiselt Eestisse, vaatavad teised Euroopa investorid juba kaugemale itta, sest Eestis on palgad viimaste aastatega tõusnud ja tootmiskulud suurenenud. (Birgitte Stougaard Madsen, Børsen, 14.06)

Soome ajakirjandus

Tallinna Piimatööstuse plaanidest Soome turul. Esialgu kaubeldakse “Rainbow” kaubamärgi all, aga mõeldakse ka oma nime all turule tulekule. (Turun Sanomat, 16.06)

Eesti majanduse vana, tark ja rikas veab ühiskondliku lepet. Eesti kümne rikkama inimese hulka kuuluv Aadu Luukas tunneb muret ühiskonna kihistumise üle ja teeb jõupingutusi sotsiaalse dialoogi ülevalhoidmiseks. Luukas on ka Kasahstani aukonsul Eestis. Kaks aastat tagasi käis riigi toonast Vene-poliitikat arvustanud Luukas Eesti ärimeeste delegatsiooniga Moskvas 1995. a. kehtestatud topelttollide tühistamist nõutamas. Tookord muutust ei saavutatud, tollid tühistusid ELi liikmeks saades automaatselt. Luukase sõnul toob see kaasa suurema avatuse, olulist mahtude suurenemist pole oodata, kuna Eesti ettevõtjatel olid kanalid topelttollide vältimiseks juba niigi leitud. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 17.06)

Vähemalt esialgu on kardetud eestlaste massiline rünnak Soome tööturule osutunud seebimulliks. Enamikul eestlastel pole vajadust Soomest tööd otsida, kuna seda jätkub omalgi maal küllaldaselt. Ehitusalal on eestlased ja venelased juba aastaid tööjõupuudust leevendanud ja nende hulk pole peale esimest maid oluliselt suurenenud. Rolli mängib siin nii asjaolu, et ka Eestis tõusevad palgad pidevalt ja teisalt eeldab Soomes töötamine keeleoskust. Eestis tegutsevad Soome personalifirmad tegelevad kohaliku tööturu teenindamisega, töötajate Soome vahendamise suhtes ollakse äraootaval positsioonil. Ning erialaspetsialistidest nagu näiteks metallitöötlejad on juba siingi puudus. Valdav enamus eestlasi ei soovi kodumaalt lahkuda ja kui üldse, siis pole Soome nende esimene eelistus, pigem minnakse lõuna poole. Rohkem huvitutakse Saksamaast ja ka Rootsist, kus paljudel on sugulasi. (Hanna Miestamo, Etelä-Suomen Sanomat, 22.06)

Soome ettevõtted on huvitatud Eesti nn üüritööjõust - isegi sedavõrd, et nõudlus ületab tunduvalt soovijate hulga. Kuigi Soome on seadnud 2-aastase piirangu uutest EL riikidest pärit tööjõule, võimaldab lahendus, kus tööandjaks on välismaal tegutsev laenutusfirma, seda kvalifitseerida teenuse ostmisena ja seega piirangute alla mitte kuuluvana. Sarnast skeemi kasutavad nii Soome kui Eesti töövahendusbürood. Vahendajate hinnangul ei tarvitse Eesti tööjõud odavam ollagi, kui kõik toimub ametlikult. Eestis laiemalt tegutsevad Soome personalifirmad on piisavalt hõivatud tööjõu vahendamisega kohapealsetele ettevõtetele ja kui eestlane soovibki välismaale siirduda, ei pruugi Soome soosituim sihtkoht olla. Staffpoint`i tegevjuht Juhani Järvenpää ”Soome ühiskond peaks rohkem tundma muret Eestisse kolivate töökohtade kui paari meile tuleva võõrtöölise pärast”. (Meri Toivanen, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 25.06)

Soome ametiühingud ja suured personalifirmad muretsevad Eesti üüritööjõu kindlustuskaitse pärast. Eestist “üüritud” tööjõu suhtes kehtib sealne tööseadusandlus, mis praeguses redaktsioonis ei nõua veel kohustusliku õnnetusjuhtumi kindlustust. Ametiühingud kavatsevad esmajärjekorras pöörduda Eestis tegutsevate Soome kindlustusfirmade poole. Plaanis on ka kutsuda korrale eestlaste omanduses olevad vahendusbürood, kellede tarvis trükitakse eestikeelsed teatmikud Soomes kehtivatest nõudmisest tööandjale. Ka Soome firmade tarvis valmistatakse materjalid, mis tutvustavad taolise teenuse tellija vastutust. (Meri Toivanen, Helsingin Sanomat, 25.06)

Varia

USA ajakirjandus

Kui Ronald Reagani surm äratas teis 1980date nostalgia, siis samamoodi mõjuvad Mark Kostabi maalid. Tema lõuendeid saab näha Eesti saatkonnas, paljuski on tegemist 2004. aasta loominguga, kuid sama hästi võiks taieseid nende kitšilikkuse tõttu pidada ka paarikümne aasta vanusteks. Kostabi, kes on New Yorgis rohkem tuntud performance’i tegija ning muusikuna, esitleb tegelasi piltidel inimesenäoliste robotitena, kes paigutuvad erinevatesse miljöödesse: itaaliapärasest geomeetriliselt abstraktseni. Nägudeta olendid poseerivad oma ekspressiivseid kehi kehkjais poosis. Kõige rohkem sarnanevad kujutatavad miimidele. (Jessica Dawson, The Washington Post, 17.06)

Saksamaa ajakirjandus

Hiiumaal asub euroopa naaritsa üks vähestest säilinud asurkondadest. Eesti suuruselt teine saar oli nõukogude okupatsiooni ajal keeluala, mistõttu jäid seal püsima haruldased looma- ja taimeliigid. Hiiumaal puudub ka väljasuremisohus oleva liigi looduslik vaenlane – ameerika naarits. Tiit Marani, sihtasutuse Lutreola juhataja sõnul läheb aastal 2000 alustatud euroopa naaritsa tehispopulatsiooni loomine vaevaliselt, ellujäämisprotsent aastas kõigub kümne ja viieteistkümne vahel. (Alexandra Frank, Die Welt, 27.06)

Šveitsi ajakirjandus

Juhus viskas mu lauale eepose "Kalevipoeg" täispika tõlke prantsuse keelde, eepose, millel rajaneb eesti kirjandus, keel ja rahvuslik identiteet. Tundsin varem selle eepose üht vana 1895. a. välja antud inglisekeelset versiooni, mille üks mu Genfi tuttavatest oli kunagi Londonist antikvariaadist ostnud. Ta oli soetanud selle teose kaks köidet sümpaatiast Balti riikide vastu ajal, mil viimased olid veel nõukogude võimu rüpes. Eesti rahvuslik legend, mis pandi rahvapärimusele toetudes kirja mitme järjestikuse koostaja poolt 19. sajandi esimesel poolel, äratas rahvusliku teadvuse saksastamise vastu. Sajand hiljem olid saksa rõhujad asendunud venelastega, kelle eest eestlased peitsid end oma sümpaatse hiiglase selja taha. 1980. aastate lõpus vabastas laulev revolutsioon põrgu väravate ette käsi kaljus kammitsas allilma valvama pandud Kalevipoja nagu seda oli ette näinud ka legend: "Aga ükskord algab aega...". Mõni aeg pärast iseseisvuse taastamist võttis mu Genfi tuttav Eestisse oma inglisekeelse "Kalevipoja" kaasa, et seda seal näidata. Kohapeal otsustati, et kaheköitelise teose saab enda valdusesse Tartu Ülikool. Üleandmisstseremoonial oli kohal isegi televisioon. Lahke annetaja nimi kirjutati aga aunimekirja. (Joëlle Kuntz, Le Temps, 16.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eepose "Kalevipoeg" esmatrüki aegu 1857-1861, kuulus Eesti Vene impeeriumi koosseisu, kuid tegelik võim kuulus saksa aadlikele, kes tegutsesid regioonis juba alates 13. sajandist. Eesti elanikkond koosnes toona peamiselt maarahvast, keda ei teadvustanud oma rahvuslikku identiteeti just märkimisväärsel määral. Eelkõige eliit otsustas folkloori ja suulise rahvapärimuse kirjasõnasse panna, sepistades teksti, mis kergitas ühtsusetunnet seismaks saksa ja vene topelteestkoste vastu. Lähedus Soomega ning soomlaste "Kalevala" mõju andsid idee eepose "Kalevipoeg" koostamiseks. Kalevipoeg on justkui Gargantua onu- või tädipoeg, sümpaatne hiiglane, kes võitleb tumedate jõududega. Tekstis kaasneb rahvuslik ärkamine värsiga maailma pärimusloost. See on imeline poeesia, mida õhkub neilt lehekülgedelt, kaasa arvatud üks imearmas seletus sellest, miks siilil on okkad. Oma esmatrüki aegu ei levi eepos kohe massidesse, kõigepealt tuli vastukaja kirjandusringkondadest, eepos soodustas eesti kirjanduse kiiret arengut ning selle väärtuse ümberhindamist ja lõpuks õpetamist koolides. (Clémence Boulouque, Témoignage chrêtien, 10.06)

Naiste pisarad moodustavad järved, meeste mõõgahoobid lõhestavad mägesid... Imepärasus ja tragöödia segunevad kogu 19. sajandil koostatud Eesti eepose "Kalevipoeg" vältel kinnitades rahvuslikku tunnet vene okupatsiooni vastu. Tegu on romantismiga, milleks meil enam ammu julgust pole. (Le Progrès, 24.06)

Rootsi ajakirjandus

Šoppamine ja vaatamisväärsused – milline ületamatu kombinatsioon! Kõik uued ELi maad Läänemere lõunakaldal meelitavad madalate hindade ja turismiatraktsioonidega. Eestisse saabudes üllatab esmalt juba odav bensiinihind. Alkoholi ja tubakatooted ning ka toiduained on tihti poole odavamad kui Rootsis, kusjuures kvaliteet on vähemalt samal tasemel. Tallinnas võib vaadelda keskaegseid ehitisi, samuti on külastamisväärsed Saaremaa ja Hiiumaa ning Pärnu oma randade ja tervisekeskustega. (Tadeusz Rawa, Svenska Dagbladet, 20.06)

Taani ajakirjandus

Eestisse võib tulla Tivoli. Taani kuulus lõbustuspargikontsern Tivoli on saanud Eesti võimudelt loa üürida 10 hektarilise krundi Tallinna kesklinnas. Kindlaid plaane pargi rajamise suhtes ettevõttel veel pole. (Mark Stokholm, Jyllands-Posten, 24.06)

Norra ajakirjandus

Kui sa jääd haigeks Ida-Euroopas puhkusel olles, võid sa kogeda 40 aastat ajast mahajäänud standarditega tervishoiuteenuseid, ütleb Sverre Kjølstad “Euroopa Reisikindlustusest”. Parim tervishoiusüsteem Ida-Euroopas on aga Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Sloveenias, lähenedes isegi Lääne-Euroopa tasemele. Baltimaadest on parimal tasemel Eesti, mis Lätist ja Leedust sammu võrra ees. (Lars Magne, Sunnanå, Aftenposten, 22.06)

Soome ajakirjandus

Kunstiülikooli professori Rein Zobeli juhatusel tehakse tagasivaade Tallinna ajaloole ja kuldsele hansaajastule. Hansaliidu liikmeks saades asusid Visbyst siia ümber 200 saksa soost kaupmeest, kelle mõjutustel rajati Tallinna skandinaavia tüüpi linnakeskus, millest johtuvalt linna ka Visby tütreks on nimetatud. Taani lahkumisega muutus põhikeeleks kesk-alamsaksi so sisuliselt flaami keel. Tallinn lõikas kasu ka Novgorodiga kauplemise monopolilt. Hansaliidu õitseng lõppes lagunemisega Liivi sõja ajal. Rein Zobel lõpetab ekskursi: ”sõjas hukkus inimesi, aga see hävitas ka kaubanduse”. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 17.06)