Nädal välismeedias 10.-16. mai 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU Commissioner Chris Patten and the EP's outgoing president, Pat Cox, are candidates to succeed Romano Prodi as the head of the EU Commission, Irish PM Bertie Ahern said. "I am working on the basis of those people that I know are definitely interested in the post and also those who may not have expressed an interest but where there is an interest in them taking the post," said Ahern. (Afp, 14.05)

Britain will press a tough line and is ready to block agreement on a draft EU constitution before the June 17-18 summit of the EU, government sources said. (Afp, 15.05)

British Finance minister Gordon Brown denied that Britain's government was hardening its position on the EU's constitution with an eye on winning a tough referendum battle. But the Chancellor of the Exchequer restated Britain's total opposition to granting the EU new powers in sensitive areas such as tax, foreign affairs or defence. (Afp, 11.05)

French President Jacques Chirac is under increased pressure to call a referendum on the EU's constitution. At a meeting of its policy-forming national council in Paris, the Union for a Popular Movement voted by a 72% majority for a motion supporting a popular consultation on the new constitution. (Afp – Reuters, 10.05)

Spain's government set out its terms for accepting a constitution for the EU and vowed to fight attempts by other states to cut back on areas where decisions could be taken by majority. FM Miguel Angel Moratinos said the government wanted the population threshold raised to two-thirds. "The Spanish overnment is working on the principle of double legitimacy, a legitimacy of a majority of states and two-thirds of the population," Moratinos said. (Reuters, 10.05)

EU countries are close to agreement on an EU constitution after narrowing differences over voting power, Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero said. Zapatero said the principle of switching to a so-called "double majority" voting system based on the number of countries and their population had now been accepted. (Reuters, 15.05)

EU leaders insisted that the bloc can agree a controversial constitution next month despite persistent sticking points and clouds cast by Britain's decision to hold a referendum on the text. Irish PM Bertie Ahern insisted that ratification would "not be a problem" if a deal can be struck. (Afp, 13.05)

Germany and France want to ease ratification of the EU's constitution by introducing a clause that demands approval by 20 of the bloc's 25 member states within two years, a German government source said. The clause would be put forward at a joint French-German cabinet meeting, he said. (Reuters, 12.05)

Chancellor Gerhard Schröder is relieved that German law bars him from calling a referendum on the EU's draft constitution. At a news conference with French President Jacques Chirac, Schröder explained that the German constitution banned such votes. "Even if we wanted to, we couldn't," he said. Thinking the microphones were off, he then turned to Chirac and, beaming, blurted out in English: "That's good for us". (Reuters, 13.05)

EU negotiators have agreed to enshrine the goal of price stability in the bloc's constitution, meeting a demand of European Central Bank President Jean-Claude Trichet. The latest agreed changes to the charter added the objective of low inflation, the ECB's central mission, to a key article that spells out the core goals of the EU. (Reuters, 14.05)

EU president Ireland suggested delaying a controversial reform of the executive European Commission until 2014. That would mean that for the next two Commission terms, each member state would retain the right to appoint one member – a key demand of smaller member states and newcomers from central and Eastern Europe who feared big-power domination. (Reuters, 13.05)´

Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said that there was still work to be done to reach an agreement on the terms of the new draft EU constitution. “From our standpoint the proposals that we are discussing and other suggestions do not constitute the basis of an agreement," he told parliament. (Afp, 13.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui rahvusvahelisi institutsioone hinnata skaalal igav-aga-auväärne, koguks Strasbourgis asuv EN tosin punkti. 1949. aastal asutatud ENi ülesanne on kaitsta inimõigusi, seaduslikkust ja demokraatiat. Selleks, et oma eesmärke paremini täita, vajab organisatsioon värsket verd. ENi peasekretäri koha kolm kandidaati on kõik väärikad persoonid, kuid põnev on neist vaid 37-aastane Eesti välisminister Kristiina Ojuland. Kristiina Ojulandi tugevuseks peetakse tema tulekut riigist, mis suutis postkommunistlikust kaosest liikuda edukalt turumajandusse. Seetõttu suudab ta paremini mõista ja aidata neid Lõuna- ja Ida-Euroopa maid, kes üritavad Läänega lõimuda. Kristiina Ojuland on karmikäeline liberaal, kes suudaks ENi tegevuse efektiivsemaks muuta, sellega ei tuleks toime tema kaks vastaskandidaati, ENi praegune peasekretär Walter Schwimmer ning assamblee sotsiaaldemokraatide juht Terry Davis. "Tähtsusetu pole ka seik, et Kristiina Ojuland ei ole keskealine mees Lääne-Euroopast," leiab ajakiri. (The Economist, 14.05)

Tulevane ELi põhiseaduslik lepe peab olema detailne reeglistik, kuid lubama 450 miljonilisel elanikkonnal vabalt reisida, kaubelda ja omavahel suhelda. Tulised ja avatud debatid põhiseadusliku leppe üle möödunud aastal olid tähelepanuväärseks demokraatliku läbipaistvuse prooviks. Praeguse visandi järgi saab kolmandik rahvusparlamentidest teha EKle ettepaneku muudatusteks ELi seadusandluses. Sama tekst ütleb aga, et EK võib jääda oma arvamuse juurde rahvusparlamentide seisukohta arvestamata. Lahendus oleks lubada ENi muuta ühehäälne otsustusmehhanism kvalifitseeritud häälteenamuseks. Ümbervaatamist ei vaja üksnes põhiseadusliku leppe keel, vaid ka protseduurid ning otsuste ellurakendamine nii, et rahvusparlamendid saaksid senisest efektiivsemalt osaleda Euroopa tuleviku kujundamises. (Giuliano Amato, Financial Times, 13.05)

Miljonid valijad jäävad EPi valimistest eemale, isegi kui kandidaatideks on astronaudid, sportlased, TV saatejuhid või pornostaarid, ennustab Briti ajaleht ning annab ülevaate EPi pürgijate värvikatest ridadest. Äramärkimist leiab ka Eesti partei Res Publica nimekirjas valimistel osalev modell Carmen Kass, kes tulevikus võib Vogue`i kaane eelarvekomisjoni vastu vahetada. (Ian Black, The Guardian, 17.05)

Saksamaa ajakirjandus

Saksa ja Prantsuse valitsus valmistavad ette plaani juhuks kui põhiseaduslik lepe peaks rahvuslikel referendumitel põruma. Sel juhul peaks põhiseadus jõustuma osaliselt. Kuid praeguse seisuga tundub, et šansid kokkuleppele jõuda on suuremad kui kunagi varem. Jäänud on veel vaid EK kooseisu ja Ministrite Nõukogu otsustusprotsessi küsimused. Hispaania välisminister Moratinos tegi ettepaneku kehtestada rahvaarvu kvoodiks (põhiseaduse projektis märgitud 60% asemel) kaks kolmandikku ELi elanikest, mis raskendaks suurtel riikidel oma otsuseid läbi suruda. Seni vastustas Hispaania topeltenamuse põhimõtet täielikult. (Rainer Koch, FTD, 11.05)

Austria ajakirjandus

Üha enam poliitikuid näeb väljapääsu ELi põhiseaduse ümber käivast sisepoliitilisest kemplemisest üle-euroopalises rahvaküsitluses. Kui vaid üks riik peaks ütlema “ei”, oleks kogu suurprojekt läbikukkunud. Austria liidukantsler Schüssel ning CSU juht Edmund Stoiber on üleeuroopalise rahvaküsitluse ideed toetanud. Siseriiklikud huvid ei tohiks kogu Euroopa tulevikku ohtu seada. EP saadik Othmar Karas on teinud ettepaneku kirjutada rahvaküsitluse põhimõte põhiseadusesse sisse (juriidiliselt jäädaks sellega küll veidi hiljaks). Sel juhul peaksid rahvaküsitluse tulemused juriidiliselt siduvad olema. Karas lähtuks rahvahääletuse läbiviimisel tulevase MNi otsustusmehhanismist – poolt peab olema suurem osa riike ja rahvastikust. Sel juhul poleks mõne riigi “ei” otsustava tähendusega. Prantsuse välisminister Barnier ja rahandusminister Sarkozy on samuti väljendanud oma poolehoidu, Chirac on esialgu kõhklev. Vaevalt aga saab ühes riigis siduvaks kuulutatud rahvaküsitluse negatiivset tulemust kompenseerida üleeuroopalise positiivse hääletustulemusega. (Andreas Schnauder, Die Presse, 12.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Nõrgestatud itaallase Romano Prodi hingetust juhtimisest ja tema eelkäija luksemburglase Jaques Santeri läbikukkumisest on EK esimene Euroopa institutsioon, mis peab vastu võtma laienemise šoki. Institutsioon, mis kord Jaques Delori ajal oli ühise liidu ehitamise südames, on tänaseks marginaliseerunud. Romano Prodi meeskonnalt, mis piirdub kuni 1. novembrini vaid jooksvate asjade administreerimisega, samas kui riigipead ja liikmesriikide valitsused valivad tema järeltulija juba juunis, ei maksa enam midagi oodata. Brüsseli ringkonnad otsivad mooduseid, et EK taas euromängude kesksele kohale tõsta. Mängus on palju, varasem kogemus näitab, et ilma tugeva Komisjonita integratsioon ei arene. EKil on tarvis karismaatilist presidenti ning tegevuskava. Kindel on, et Komisjoni uus president peaks lisaks karismaatilisusele olema väga hea suhtleja ning oskama ladusalt inglise, saksa ja prantsuse keelt. Romano Prodi ei saanud korralikult hakkama neist üheski. Lisaks ei tohiks EK uuel juhil olla edasisi poliitilisi ambitsioone ning ta ei peaks püüdma võistelda riigipeade ja valitsusjuhtidega ajades ülemaailmset diplomaatiat. Analüütikute sõnul peaks uus president oskama eelkõige taasvõita Ministrite Nõukogu usalduse. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 15.05)

Samal ajal kui küsimus Türgi liitumisest ELiga hullutab liikmesriikide pealinnu, segab EK veelgi kaarte ELi tulevikupiiride osas. Esimesel istungil, millest võttis osa 30 volinikku, paljastas ELi täidesaatev võim oma strateegilise plaani uute naabrite poliitika kohta. Kava näeb ette gigantse vabamajandustsooni loomise, mis ulatuks Marokost Liibanonini, hõlmates samas Venemaad, Ukrainat, Moldaaviat, Vahemere lõunakalda riike ning Armeeniat, Gruusiat ja Aserbaidžaani. Selle peamiselt majanduslikest aspektidest lähtuva partnerlusettepaneku varjus võib aga täheldada olulisi poliitilisi sõnumeid. Kõige selgem neist saadeti Ankara suunas. Kui Süüria, Armeenia ja Gruusia leiavad end ELi naabrite ametlikust nimekirjast, siis Türgi osas tuleb EK ettepanekut mõista justkui oleks Türgi osa EList. Kuus kuud enne lõpliku otsust liitumisläbirääkimiste võimalikust alustamisest Ankaraga, saadab Brüssel Türki lootustandva signaali. Teised, kes võivad loota peatsele ELiga liitumisele on mitmed Balkanimaad. Laienemisvolinik Günter Verheugeni kinnitusel on mitmete eks-Jugoslaavia riikide võimalused ELiga liitumiseks reaalsed. Komisjon andis hiljuti rohelise tule Horvaatia kandidatuurile, teisena ootab selles järjekorras oma aega Makedoonia. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 13.05)

Olles kahmanud Rahvusvahelise Valuutafondi presidendi ametikoha loodab Hispaania täita ka ELi tulevase välisministri tooli. Selle koha langemist soovitakse sotsialist Javier Solanale, praegusele ELi kõrgele esindajale kaitse- ja välispoliitilistes küsimustes, kelle mandaat saab ümber sügisel. Mõningatel andmetel ei rahulduks Solana, kui Komisjon tema mandaati lihtsalt pikendaks. Solana sooviks oma ametit näha jõulisemana, et puhuda ELi välispoliitikale sisse teine hingus. Hispaania tahaks, et 25-liikmeline liit looks juba ette ELi välisministri ametiposti, mis on kirjas põhiseaduslikus leppes, vaatamata asjaolule, et taoline tegutsemine tooks kaasa rea juriidilisi probleeme. Loodav amet liidaks praeguse ELi kõrge välispoliitilise esindaja ehk Solana ja EK asepresidendi välispoliitilistes küsimustes, praegu britt Chris Patteni poolt hõivatud, ametikohad. Solana oleks otseselt seotud liikmesriikidega, kuid omaks Komisjoni rahalisi vahendeid ja diplomaatilist teenust. Ta esindaks ELi edaspidi välismaal üksinda, samas kui praegu kõnnib tema kõrval Chris Patten ja eesistujariigi välisminister. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 12.05)

Taani ajakirjandus

ELis algavad taas läbirääkimised põhiseaduse üle. Seekord on näha optimistlikku suhtumist, kuna Poola ja Hispaania uued valitsused on valmis järeleandmisteks Ministrite Nõukogu häältejaotuse küsimuses. Veelgi otsustavama kaaluga on Suurbritannia rahvahääletus põhiseaduse eelnõu üle. Vähesed Euroopa poliitikavaatlejad usuvad, et britid kiidaksid kunagi heaks Euroopa põhiseaduse. Brittide “ei” muudaks ELi edasise koostöövormi küsitavaks. Ka Taanis peetakse rahvahääletus ning valitsus on dilemma ees, kas korraldada hääletus enne või pärast Suurbritannia referendumit. On selge, et Suurbritannia negatiivse otsuse järel on keeruline saada Taanis positiivset tulemust. Samas, kui hääletus toimub esimesena Taanis, võib juhtuda, et paljud taanlased lasevad end mõjutada valimisdebattidest Suurbritannias. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 15.05)

Taani võib olla sunnitud järgi andma nõudmises säilitada oma volinik EKis. Taani välisminister Per Stig Mølleri sõnutsi hoiab Taani koos teiste väikeste liikmesriikidega kinni oma voliniku nõudmisest. Välisminister tunnistas siiski, et teiste liikmesriikide nõustumisel Iirimaa kavaga vähendada 2014. aastaks EK suurust 15-18-liikmeliseks, on Taanil keeruline oma positsiooni hoida. Møller sõnul on voliniku arvu vähenemine 2014. aastaks Taanile vastuvõetavam kui Nizza lepingu 2009. aasta. (Thomas Lauritzen, Politiken, 16.05)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Matti Vanhase majandusnõunik Olli Rehn ei pea vajalikuks ELi põhiseadusliku lepingu üle rahvahääletuse korraldamist, kuivõrd lepe ei muuda liidu olemust rahvusriikide liidust liitriigist, vaid ainult “trimmib” otsustusmehhanisme. Olukorras, kus pooled maad on rikkunud stabiilsus- ja kasvupakti, tuleks poliitiline energia suunata majanduse uuendamisele. (STT, Turun Sanomat, 10.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU set out plans to spread stability, prosperity and good governance to countries surrounding the bloc without giving any of them the prospect of eventual membership. Under a European Neighbourhood Policy the EU will offer targeted aid and closer trade ties to a ring of states from Morocco to Russia depending on the pace of political and economic reforms. "This enlargement has brought us much closer to our neighbours in Eastern Europe and the Mediterranean," EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said. "We want to give them a real stake in the enlarged EU so that they too can develop and prosper. A ring of well-governed countries around the EU is in the interests of Europe as a whole,” he said. (Afp - Reuters, 12.05)

EK kinnitas “Euroopa naaberpoliitika,” mis laienemisvolinik Günther Verheugeni sõnul laieneb ka Ukrainale, Moldaaviale ja Venemaale, Aserbaidžaanile, Armeeniale ja Gruusiale, kelle ELiga liitumine pole hetkel päevakorras; kuid ei laiene Valgevenele. (Interfax, 13.05)

Spanish PM Jose Luis Rodriguez Zapatero said that the EU was a greater priority for his government than the US because of the contribution of EU members to the development of modern, democratic Spain. "First comes Europe, then our historic ties with Latin America and the Mediterranean, and after that come trans-Atlantic relations," he said. (Afp, 11.05)

The US must show a willingness now to grant foreign airlines and overseas investors much greater access or risk action by the EU to cancel crucial aviation treaties, EU Transport Commissioner Loyola de Palacio said. "You can't remain like this indefinitely," de Palacio said at the 5th round of talks on a landmark trans-Atlantic aviation pact. (Reuters, 11.05)

The EU will lift sanctions against the US once a contentious US tax law is fully repealed, Trade Commissioner Pascal Lamy said. "The moment WTO-compliant legislation becomes law, the EU will immediately repeal the countermeasures," Lamy said. The bill approved by the Senate aims to bring the US into compliance with a WTO ruling against the Foreign Sales Corporation law and to end hefty EU trade sanctions. (Afp, 12.05)

The EU has asked Washington to include the bloc's new members in a scheme that allows citizens of allies to enter the US without visas, the European Commission said. EU Justice and Home Affairs Commissioner Antonio Vitorino made the request to expand to all EU states the so-called visa waiver programme in talks in Washington with senior U.S. officials, his spokesman said. "The Commission is asking the US to accelerate the inclusion of new member states in the visa waiver programme," spokesman Pietro Petrucci said. (Reuters, 13.05)

The EU warned China that it would launch legal action at the WTO unless it lifts restrictions on exports of coking coal designed to protect its steel industry. "There is no deadline as I understand it. We've already said that if they don't sort it out, we'll have to go to the WTO dispute settlement mechanism," EU Commission spokesman Michael Mann said. (Afp, 14.05)

The EU and Russia are heading for a trade deal that would be a key stepping stone in Moscow's ambition of WTO entry, the European Commission said. "Substantial progress was achieved during the negotiating session on all issues across the board, including market access in goods and services and systemic issues like energy," the Commission said in a statement after trade talks in Paris. "Both sides agreed to hold a further meeting on the eve of the EU-Russia summit on 20 May 2004 in Moscow, with a view to concluding a final package," the Commission said. (Reuters, 13.05)

Vene majandusminister German Gref teatas peale kohtumist ELi ja USA esindajatega, et Venemaa WTOga liitumise läbirääkimistega võib reaalselt lõpule jõuda käesoleva aasta lõpuks. (Interfax, 14.05)

The EU granted some 4.4 million euros for programs in Romania to help the 1.5-two million gypsies there integrate, the office of the European Commission in Bucharest said. The grant is mainly for "professional education, medical aid and building lodging," Anne de Ligne said. She said the EU backs Romania's strategy, launched in 2001, to improve the lives of its gypsies. (Afp, 14.05)

Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse nõunik Zbignev Bžezinski märkis kohtumisel Ukraina paeminister Viktor Janukovitšiga, et kuulumine Ühtsesse Majandusruumi võib kahjustada Ukraina integratsiooni ELiga. ELi suhted Ukrainaga sõltuvad vaid viimasest endast, kinnitas Bžeszinski. (Interfax, 14.05)

Vene Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees Mihhail Margelov teatas kohtumisel EK esindajatega Venemaal, et Venemaa ratifitseerib PCA laienemise protokolli hiljemalt sügiseks. ELi laienemisega seoses kurtis Margelov, et Venemaa kaotab ELi jäikade veterinaaria standardite tõttu 6,5 miljonit eurot aastas. Margelovi kinnitusel pöörab Venemaa erilist tähelepanu venekeelse vähemuse õiguste jälgimisele Balti riikides. EL ei tohiks jätta tähelepanuta massilisi demonstratsioone Lätis, kuna “see probleem on saanud Venemaa ja ELi ühiseks probleemiks” sõnas Margeleov. (Interfax, 13.05)

Vene asevälisminister Vladimir Tšižov kutsus ENi Ministrite Nõukogu istungil üles ELi liikmesriike jätkama kõikehõlmava Euroopa terrorismivastase konventsiooni väljatöötamist. EN ekspertkomitee välja pakutud tekst Venemaad ei rahulda, kuna sealt on ELi liikmesriikide ekspertide soovil välja jäänud konventsiooni kõikehõlmav haare, teatas Tšižov. (Interfax, 14.05)

Vene justiitsministeeriumi teatel toimub Peterburis rahvusvaheline konverents “Venemaa ja ELi lähenemise juriidilised probleemid,” kus osalevad juristid Venemaalt, Saksamaalt, Poolast jt ELi liikmesmaadest. Konverentsil arutatakse Venemaa integratsiooni ELI õigusruumi. (Interfax, 16.05)

Taani ajakirjandus

Taani välisminister Per Stig Møller tahab iraagi sõjavangide väärkohtlemise juhtumeid kasutada USAle surve avaldamiseks sõjavangide kohtlemist reguleerivate rahvusvaheliste reeglite järgimiseks. Taani valitsus pooldab ELi vastavat ühisavaldust USAle. Per Stig Mølleri arvates näitavad ameerika sõdurite skandaalsed teod Iraagis vajadust USA liitumiseks Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ja ÜRO piinamisvastase konventsiooni lisaprotokolliga. Välisminister leiab, et see oleks ameeriklastele suurepärane võimalus näidata, mil määral nad juhtunut hukka mõistavad. Sotsiaaldemokraatliku erakonna välispoliitiline eestkõneleja Jeppe Kofoed nõustub välisministri avaldustega. “Kui ameeriklased tahavad ka praktikas inimõiguste eest võidelda, peaksid nad konventsiooni ja kriminaalkohtuga ühinema,” ütles Kofoed. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 12.05)

Poola ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günther Verheugeni hinnangul pole ELil võimalik Valgevene valitsusega ametlikke suhteid säilitada. Verheugeni sõnul oleks nägemus Valgevenest kui heast partnerriigist igati teretulnud, kuid koostöö eelduseks oleks demokraatia põhiväärtuste, sealhulgas inimõiguste aktsepteerimine. "Hetkel ei näe ma võimalusi edasisteks kõnelusteks," ütles Verheugen. Diplomaatilisi kontakte Brüsseli ja Minski vahel ei teki enne, kui Valgevenes saab võimule demokraatlikult valitud, seaduspärane valitsus. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 13.05)

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU enlargement commissioner Günter Verheugen warned against any delay in a decision on whether to start EU membership negotiations with Turkey. Verheugen said the mostly Muslim country should not be "cheated”. "I strongly warn against the idea that it could postpone the decision," he said. (Afp, 13.05)

Four new EU members from central Europe voiced their support for other eastern European nations seeking EU membership or stronger ties with the newly enlarged bloc. The Visegrad Group PMs said the bloc must not close its doors to east European states like Ukraine and Belarus and Balkan states Serbia and Montenegro. (Afp - Reuters, 12.05)

European External Relations Commissioner Chris Patten said that Kosovo has to meet international standards of governance or face being treated as an outsider. Patten said respecting political and social benchmarks set by the UN would enable the province "to join the international community rather than being treated as a pariah, as an outsider". (Afp, 10.05)

European Commissioner Chris Patten told Serbia to hand over suspects to the U.N. war crimes tribunal or forget about EU membership. "Either you will be supporting those who are accused of war crimes...or you will be on the path to joining the EU," Patten was quoted as saying during a visit to Belgrade. (Reuters, 11.05)

Montenegro could move faster towards EU membership if it were independent. The republic's President Filip Vujanovic said he wanted Montenegro's 650,000 people to break away "as soon as possible" from much larger Serbia. Their loose union formed last year was not functioning well and costing too much money, he said. (Reuters, 13.05)

Taani ajakirjandus

EL pakub naaberriikidele tihedamat majanduse ja julgeolekualast koostööd. Vastutasuna ootab EL demokraatlikke ja majanduslikke reforme uutes naabermaades. EKi laienemisvolinik Günter Verheugeni sõnul pole ELi naaberriikide ELi-liikmelisus päevakorras, kuid on alanud protsess, mis sisaldab võimalusi majanduskoostööks nende riikidega ilma ELi liikmestaatuseta. Verheugen ei välista lõplikult Ukraina vastuvõtmist ELi tulevikus. Palju oleneb Ukrainast ning kes teab, milline on EL 20 aasta pärast? EKi selline lähenemine põhjustab rahulolematust aga uutes ELi liikmesriikides, kellel on tugev side oma naabermaadega. Slovakkia peaminister Mikulas Dzurinda rõhutas vajadust tugevdada suheid Ukraina ja Lääne-Balkani riikidega. Poola ja Leedu jaoks on tähtis koostöö Valgevenega, kellega Verheugeni sõnul puudub ELil hetkel dialoog probleemide tõttu inimõiguste vallas. (Line Prasz, Martin Aagaard, Politiken, 13.05)

Uued ELi liikmesmaad suhtuvad reserveeritult Türgi võimalikku ELiga liitumisse. Kuigi uusliikmed kiidavad ELi lähenemise Türgile heaks, ei tervita nad avasüli türklaste püüdlusi ELiliikmelisuse suunas. Uurimiskeskuse CEPS teaduri Michael Emersoni väitel ei välista uued liikmesriigid Türgi liitumist, jäädes vanade liikmete kombel poliitiliselt korrektseks ja pidades liitumise eelduseks kõikide kriteeriumide täitmist. Kuigi suurima liikmesriigina tõmbaks Türgi Ida-Euroopasse ligi välisinvesteeringuid, pole Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks kaalul vaid väliskapital. Nad eelistavad ELi laienemist oma vahetus naabruses, olles ennekõike huvitatud Bulgaariast ja Rumeeniast, kes võivad liituda 2007. aastal, ja Horvaatiast ning teistest Balkani riikidest. (Thomas Lauritzen, Martin Aagaard, Politiken, 12.05)

Poola ajakirjandus

Kolmapäeval Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poola peaministrite poolt allkirjastatud uue deklaratsiooniga regionaalsest koostööst kavatsevad Visegrádi riigid ka ELi kuuludes omavahelisi konsultatsioone jätkata. Nelja riigi valitsusjuhtide sõnul ei tähenda ELi tänavune laienemine idanaabrite Ukraina ja Valgevene isoleerimist. "Kavatseme toetada iga riiki, kes otsustab eurointegratsiooni kasuks," ütles Slovakkia peaminister Mikuláš Dzurinda. (Barbara Sierszuła, Rzeczpospolita, 13.05)

Viimaste uuringute kohaselt on toetus ELi äsja toimunud laienemisele kõige väiksem Saksamaal, kus ainult 28% kodanikest suhtus uute liikmesriikide ELiga ühinemisse positiivselt. Vanadest liikmesriikidest enim pooldati toimunud laienemist Kreekas (66% kodanikest). Statistikale tuginedes võib väita, et toimunud laienemisse suhtuvad sümpaatiaga eeskätt uute liikmesriikide elanikud, kusjuures kõige väiksema entusiasmiga paistavad silma eestlased (58% kodanikest), kõige positiivsemalt on meelestatud Slovakkia ja Küprose kodanikud (rohkem kui 80%). Poola vastav näitaja on 72%. Uutes liikmesriikideski ei saa rääkida toetuse pidevast kasvust ELile- kui 2003. aasta lõpul pidas ühendust oma riigi arengu seisukohalt kasulikuks keskmiselt 57% kandidaatriikide kodanikest, siis nüüd on see näitaja kahanenud 5% võrra. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 12.05)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Germany could breach the EU's deficit rules for the fourth year in a row next year as a result of lower-than-expected tax revenues, German Finance Minister Hans Eichel warned. "Based on the current tax estimates, I cannot rule out that when the federal, regional state and municipal budget plans are drawn up, the deficit will be in excess of 3%," Eichel said. (Afp, 13.05)

Germany is not prepared to sacrifice economic recovery in order to meet its commitment to its European partners to bring down its public deficit, Economy and Labour Minister Wolfgang Clement said. "We'll try and keep to the stability pact goal" of curbing the public deficit to 3.0% of GDP, "but the budget situation is difficult," Clement said. (Afp, 10.05)

The head of the German Social Democrat SPD party, Franz Müntefering, called for a loosening of the EU's tight budget rules as Germany looked set to breach the rules again next year. Müntefering said: "If Europe wants to have a good future, we must decide which 3.0% is more important -- 3.0% of GDP earmarked for education and research, or the 3.0% deficit limit". (Afp, 11.05)

The EU Commission placed six newly admitted EU countries under stepped up surveillance because their public deficits currently exceed EU limits. The six countries last year exceeded 3% and are expected to do so again this year, the commission said. The panel adopted a report on the situation in each of the countries and plans to recommend corrective measures they might take. The recommendations will take effect if they are endorsed by EU finance ministers at a meeting July 5. (Afp, 12.05)

The EU Commission will insist that eurozone countries adopt corrective measures to curb public deficits and will not be satisfied with mere declarations of intent, a commission spokesman said. "The commission takes into account in its recommendations measures that have been approved" by a government and not those that have been announced," said spokesman Gerassimos Thomas. (Afp, 10.05)

Irish PM Bertie Ahern said he opposed calls for EU nations eventually to harmonize their corporate tax rates. "Tax harmonization and tax issues are a matter of competence of member states and should remain so," said Ahern. (Afp, 14.05)

French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder formed a united front on Europe, urging the harmonization of EU tax policy and the creation of European industrial giants despite Berlin's recent criticism of Paris' interventionist industrial policy. (Afp, 13.05)

Germany and France will unveil later this week a plan to harmonise corporate tax in the EU, a government official said. The two countries will ask the European Commission to draw up a bill aimed at ironing out impediments to fair competition in the Union caused by varying corporate tax rates in the member countries. (Afp, 12.05)

The big eurozone countries have shown "an endemic pattern of failure" in their fiscal policies and need to re-establish the credibility of spending rules, OECD chief economist Jean-Philippe Cotis said. Cotis criticised the big European countries for lowering taxes when their economies were growing firmly and then "coming into bad times with empty pockets". (Afp, 13.05)

Ireland voiced support for a proposal by the EU Commission to abolish European agricultural export subsidies. Irish Farm Minister Joe Walsh expressed his government's "full support for an initiative to restore momentum" to the current round of multilateral trade liberalization talks. EU Agriculture Commissioner Franz Fischler said the commission had proposed the elimination of EU agricultural export subsidies on condition that other members of the WTO did as well. (Afp, 10.05

The US welcomed a EU offer to end agricultural export subsidies. Washington in turn promised to remove export credits that act as export subsidies, and to negotiate new rules to prevent food aid from displacing commercial sales. "We welcome today's announcement that the EU will, as part of the Doha negotiations, accept that all countries must set an end date for the abolition of agricultural export subsidies," US Trade Representative Robert Zoellick said in a statement. (Afp, 10.05)

France distanced itself from an offer by the EU Commission to eliminate EU agricultural export subsidies, saying the initiative exceeded the commission's negotiating mandate. "This seems to exceed the negotiating mandate and also seems to be tactically very dangerous," French Agriculture Minister Herve Gaymard said. (Afp, 10.05)

French Foreign Trade Minister Francois Loos signalled that France was not ruling out acceptance of an EU proposal to eliminate agriculture export subsidies. Toning down France's initial stance on the subject of getting rid of agriculture export subsidies worth three billion dollars Loos called on the US and the Cairns group of big farming nations to make a similar gesture. (Afp, 14.05)

French farmers joined their government in condemning the EU's offer to scrap farm export subsidies to help world trade talks. France is the largest beneficiary of the 43 billion euros in EU farm aid paid each year and it has voiced the loudest condemnation of EU Trade and Agriculture Commissioners Pascal Lamy and Franz Fischler for the offer. "We refuse to allow agriculture to be the bargaining chip in international negotiations," said Jean-Michel Lemetayer, the head of France's largest farm union FNSEA. (Reuters, 11.05)

French FM Michel Barnier warned new EU member countries against practicing "excessive economic and social dumping" at the expense of older EU states. A sense of equity among European regions "could be compromised by an excessive practice of economic and social dumping," Barnier said. (Afp, 10.05)

The EU will lift a five-year-old ban on bio-engineered food by approving the sale of a genetically modified corn, officials said. The EU's executive commission is likely to approve the Swiss firm Syngenta's application to import BT-11 sweet corn into the EU, sources said. "It's on the agenda for the commission meeting," said Beate Gminder, a spokeswoman for EU health and food safety commissioner David Byrne. (Afp, 13.05)

Slovakia is aiming to join the single currency eurozone in 2008 or 2009, Finance Minister Ivan Miklos said. "We want to enter the eurozone as soon as possible after we fulfil the Maastricht criteria on a sustainable basis," Miklos said. (Afp, 13.05)

Hungary will adopt the euro in 2010, Finance Minister Tibor Draskovics said. "The government has opted for a cautious rather than a rapid introduction of the euro," Draskovics said. (Afp, 13.05)

Arms export controls in the EU are "dangerously ineffective" and stringent new regulations must be put in place to protect human rights in the developing world, Amnesty International report said. (Reuters, 14.05)

Eurozone economic growth is to lag behind the rest of the world this year and next, the Organisation for Economic Cooperation and Development’s report said. European Central Bank might have to cut its key interest rate soon, the OECD said. The ECB could cut key rates from 2.0% at present to 1.5% "until the recovery is firm and inflationary pressures start rebuilding," the OECD said. The OECD forecast eurozone economic growth of 1.5% in 2004 and 2.5% in 2005 but warned that a strong euro and persistently poor household sentiment could hamper the recovery. (Afp, 11.05)

Economic growth in the eurozone rose 0.6% in the first three months of this year, Eurostat said. First-quarter growth was also 0.6% in the EU, it said. That compared to GDP growth in the final quarter of 2003 of 0.4% for the eurozone and 0.5% for the EU. The European Commission separately forecast that eurozone growth would stand in the range of 0.4-0.8% in the third quarter of this year. (Afp, 14.05)

USA ajakirjandus

Ida-Euroopa riigid pakuvad Ladina-Ameerikale huvi eelkõige investeerimiskeskkonnana. Teiselt poolt maakera pärit firmad näevad Ida-Euroopat ideaalse lähtekohana sisenemisel ELi turule. Tõepoolest, ELi idapoolsete maade maksud on madalamad kui Saksamaal, Prantsusmaal või Ühendkuningriikides, samuti leidub siin palju oskustöölisi. 180-kraadine entusiastlik muutus kommunismist turumajandusse on need maad muutnud maailma majanduse pailasteks. Näiteks Eestis suurenesid välisinvesteeringud Eesti Panga hinnangul 150lt miljonilt dollarilt 1996. aastal 853le miljonile dollarile eelmisel aastal. The Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksi järgi on Eesti 2004. aastal majandusvabaduse poolest maailmas kuuendal kohal, eespool kõikidest Ladina-Ameerika maadest. (Andres Oppenheimer, The Miami Herald, 16.05)

ELiga ühinemise esivõitlejad Eesti, Leedu ja Sloveenia tahavad 2007. aastal rahvusvaluutad euro vastu vahetada. "Meie poolt on kõik ettevalmistused tehtud," ütles Eesti Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Andrus Säälik. Tema sõnul saab Eesti tehniliselt eurotsooniga ühineda 2006. aasta keskel. Eesti riigieelarve ülelaekumine on 2,6%, nii Leedu kui Sloveenia eelarvedefitsiit on 1,8%. Trigon Capitali esindaja Toomas Reisenbuki väitel pole Eesti liitumisel euroga negatiivset külge, majandusliiduga ühinemine eemaldab hoopis Eesti kroonilt spekulatiivse surve. Ka Küpros loodab 2007. aastal euroga ühineda, kuid majandusteadlased kahtlevad, kas selleks ajaks on Küpros võimeline esitatud nõuded täitma. Malta, Slovakkia ja Läti soovivad liikmestaatust 2008. aastast, suurimad uustulnukad Poola, Ungari ning Tšehhi on lükanud eurotsooniga liitumise edasi kümnendi lõppu. (The New York Times/ AP, 11.05)

Saksamaa ajakirjandus

Mainzi ülikooli majandusteadlane Rolf Peffekoven vastustab maksude alammäära kehtestamist ELis. See pole poliitiliselt teostatav ega ka majanduslikult põhjendatud. Väide, nagu peaks Saksamaa madalatest maksudest väidetavalt tingitud eelarvelüngad kinni maksma, on lihtsalt vale. Pealegi, maksudumpingust ei saa rääkida seni, kuni omi ja välismaalasi võrdselt koheldakse. Kui eelistataks välismaalasi, võiks seda väita. Saksamaa huvides peaks olema jõukuse kasvatamine Ida-Euroopa riikides, kasvõi madalate maksude abil. Tekib uus turg saksa ettevõtete toodangule, võõrtöölised ei kipu kodunt kaugemale. Mida jõukamad nad on, seda rohkem maksavad nad ELi ühiskassasse. Saksamaa osalust maksetes aga võib langetada, sellega vabaneksid vahendid maksude alandamiseks ka Saksamaal. Muidugi oleks maksukartelli tingimustes lihtsam elada, kuid Saksamaa vajab konkurentsi, et hädavajalikud reformid läbi viia. Kummaline küll, uutele riikidele sunniti peale raskeid kohandumistingimusi, kuid vanad rikkad riigid hakkavad ise esimesel võimalusel kohandumisest kõrvale hoidma ja eritingimusi välja kauplema. (Rolf Peffekoven, Der Tagesspiegel, 10.05)

Alles jõudsid vaibuda “Ood rõõmule” helid uute liikmesriikide tervituseks, kui juba on kostmas mõnevõrra teised toonid. Saksa-Prantsuse duo on alustamas maksude alammäära aktsiooni. Õiglase konkurentsiga pole see ettepanek küll kuidagi seotud. Mis on selles õiglast, kui üht riiki, kes kokku hoida mõistab ning oskuslikult investeerib, makse tõstma sunnitakse? Mis on õiglast selles, kui üht riiki, kes on loobunud ülepaisutatud sotsiaalsüsteemist ja üleliigsetest toetustest, maksude alammäära peale sunnitakse? See on ebaõiglane ja pealegi majanduslikult kahjulik. See on karistus loovuse ja andekuse eest! Ei taha suured ja rikkad, et neid halduskulusid piirama ja sotsiaalsüsteemi reformima sunnitakse. Mõnikord on laiskvorstid uskumatult aktiivsed, kui küsimus on tööst kõrvalehiilimises. (Juhtkiri, FTD, 13.05)

Lõpuks ometi elavnevad WTO läbirääkimised. Alates Cancuni kohtumisest pole praktiliselt midagi toimunud. WTOd ähvardas tähtsusetuks muutumine. Nüüd on EL see, kes pressib 148 liikmesriigile peale, et nad loobuksid põllumajandustoodete ekspordi subsideerimisest. USA teeb tõhusat kulissidetagust tööd, et Brasiilia uuesti paati tõmmata. Et Doha voorule veel enne USA presidendivalimisi elu sisse puhuda, tuleb põhimõtteliselt vaid tolli- ja subsiidiumite küsimuses kokku leppida. Kui see ei õnnestu, võib WTOd ähvardada kuude-, kui mitte aastatepikkune paigalseis. (Ernst August Ginten, Die Welt, 11.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ametlikult sisse seatud 1999. aasta jaanuari alguses, materialiseeritud rahatähtede kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2002, kujutab euro endast Euroopa jaoks märkimisväärset trumpi, tõelist "strateegilist finantsrelva". Valuuta tingib selle maa finantsmaastiku, mis teda kasutab, kujundades kogu majandus- ja finantstegevust. Vaimselt, psühholoogiliselt mõjub käibelolev valuuta ka inimestele, kes seda kasutavad ning tungib nende igapäevaellu. Selle asemel, et laiendada euro kasutuselevõttu ELi uutes liikmesriikides erakordselt tagasihoidlikult, oodates aastaid enne kui üleminekukriteeriumid on täidetud, soovitame radikaalselt vastupidist lähenemist: lubada euro kasutusele võtta koheselt kõigis riikides, mis selleks soovi avaldavad. Praktikas täidaksid need riigid algusest peale pea kõiki viit kriteeriumit, millest kolm (vahetuskursi stabiilsus, madal inflatsiooni- ja madal intressimäär) kaasnevad euro käibelevõtuga automaatselt ning kaks (limiteeritud eelarvedefitsiit ja riigivõlg) on enamusel juhtudel juba tagatud. Selle hulljulge sammu läbi võiks ühinenud Euroopa kiiresti ja jäädavalt jätta oma jälje kogu kontinendile, kaasa arvatud suhtlusele Aafrikaga, millega Euroopal on aastasadade vältel olnud privilegeeritud suhe. (Joseph Leddet, Le Figaro, 14.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Taani valitsus on hakanud muretsema sõjavangide tingimuste pärast Iraagis. Taani välisminister Per Stig Møller nõudis, et läbirääkimistel USAga tõstataks Taani üles küsimuse USA liitumisest Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning et USA-Taani dialoogis peaks sisalduma sõjavangide väärkohtlemiste temaatika. Peaminister Anders Fogh Rasmussen tunnistas vajadust neid teemasid arutada, kuid ei pea tugevat surveavaldust vajalikuks kohtumisel George W. Bushiga mai lõpul. (Anne Mette Svane, Jette Elbæk Maressa, Jyllands-Posten, 13.05)

Taani välisminister Per Stig Møller ja kaitseminister Søren Gade rõhutavad ühises artiklis Läänemereäärsete riikide koostöö vajalikkust ning Taani osa selles. Taani lähiümbrus pole kunagi varem olnud nii stabiilne, kui praegu. NATO ja ELi laienemine on Taani välispoliitiliste eesmärkide täitumine, kuid siit tuleb minna edasi. Tuleb tegeleda uute ohtudega. Seni on Taani teinud koostööd Baltimaadega rahvusvahelistel sõjaväeoperatsioonidel. Taani on oluliselt koostöösse NATO raames panustatud Poola-Saksa-Taani ühise peakorteriga Poolas. Samadel alustel peaks Taani tõhustama koostööd Baltimaade ja teiste uute NATO liikmesriikidega, kaasates ka Venemaa, et praktikas näidata NATO kasulikkust kõikidele pooltele. (Per Stig Møller, Søren Gade, Jyllands-Posten, 11.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

EU Commissioner Chris Patten sent the Russian FM Sergei Lavrov a memo consisting of a summary of plans already put into place by the Commission to date to promote the integration of Russian-speaking minorities in Latvia and Estonia. The memo states that since 1996, the European Commission has spent 13.5 million EUR on the integration of minorities in Latvia, and 10 million EUR in Estonia (Afp, 13.05)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland ja Ukraina välisminister Konstantin Krištšenko allkirjastasid salastatud teabe kaitse lepingu, mis võimaldab kõrgtehnoloogia-alase ja sõjalise koostöö edasist arendamist. Ojuland kinnitas Eesti toetust Ukraina ELiga integreerumise püüdlustele. (Rosbalt.ru, 11.05)

Eesti välisminister Kristiina Ojulandi ja Ukraina Ülemraada spiikri Vladimir Litvini kohtumisel Kiievis avaldas Litvin lootust, et peale ELi laienemist saab Euroopa edasise arengu keskseks teemaks Ukraina. Litvin lisas, et Eesti liitumine ELiga aitab kaasa ELi-Ukraina suhete arengule. (Interfax, 11.05)

Eesti põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu sõnul võib Riigikogu volitada valitsust analüüsima nõukogude okupatsiooniaastate jooksul Eestile tekitatud kahjus suurust 1. jaanuariks 2005. a. ning vajadusel esitama kahjunõude Venemaale. Reinsalu sõnul võib “Valge raamatu” võtta edasiste otsuste juriidiliseks aluseks. (Interfax, 10.05)

Eesti valitsus lükkas tagasi Keskerakonna esitatud kodakondsusseaduse parandused, mis esitajate sõnul oleksid positiivselt mõjutanud kodakondsusetute naturaliseerimist ning esitanud uusi võimalusi eesti keele omandamiseks. (Interfax, 13.05)

Eesti ja Leedu kaitseministrite kohtumisel Zoknjai sõjaväelennuväljal Leedus otsustati arendada koostööd Balti riikide õhuruumi kontrollimisel, eesmärgiga võtta NATO liikmesriikidelt üle võimalikult palju õhuruumi turbefunktsioone. Kumbki riik ei plaani õhuturbe ülesannete täitmiseks pikas perspektiivis soetada hävitajaid. (Interfax - RIA-Novosti, 12.05)

Eesti kaitsejõud viivad esmakordselt peale NATO ja ELiga liitumist läbi sõjalise õppuse Kevadtorm 2004. Kaitseväe 4500 kaitseväelasest osaleb õppustel 2000 sõdurit. Peastaabi pressiesindaja leitnant Neeme Brus avaldas kahetsust, et kaitseväel pole oma polügooni, mistõttu tuli õppused kooskõlastada kohalike omavalitsustega. Õppusi kutsuti vaatlema ka Venemaa sõjaväeatašeed. (Regnum.ru, 10.05)

Eesti hariduse- ja kultuuritegelased esinesid pöördumisega parlamendi ja valitsuse poole, mõistes hukka lääneriikide suhtumise Venemaa tegudele Tšetšeenias. Läänele heidetakse ette leiget huvi Tšetšeenia põliselanike genotsiidi ja endise Tšetšeenia presidendi Zelimhan Jandarbijevi mõrvamise suhtes. (Rosbalt.ru, 13.05)

Eesti valitsus otsustas Eesti Peakonsulaadile Peterburis eraldada täiendavateks kuludeks 1, 076 miljonit krooni, mille eest luuakse 12 täiendavat töökohta konsulaarteenuste parandamiseks Loode-Venemaa regioonis. (Interfax, 13.05)

Eesti parlamendi suurim opositsiooniline fraktsioon lagunes. Tänaseks on Keskerakonna fraktsioonist lahkunud kaheksa saadikut, põhjendades seda erakonna juhi ja Tallinna meeri Edgar Savisaare autoritaarse juhtimisstiiliga ning oma pereliikmete juhtivatele positsioonidele edutamisega. (Rosbalt.ru, 12.05)

Eesti Vene hariduskeskuse juht Aleksandr Kuzmin süüdistas Eesti haridusminister Toivo Maimetsa soovimatuses tunnustada VFi kõrgkoolide lõpetanute tunnistusi, kes territoriaalselt asusid Eesti, kuid õppisid Vene kõrgkoolides. Kuzmini sõnul esines haridusminister avaldustega, mis “kahjustavad vene kõrgkoolide head mainet ja desorienteerivad abituriente”. (Interfax, 11.05)

Eesti haridusminister Toivo Maimets lükkas ümber Eesti Vene hariduskeskuse juhi Aleksander Kuzmini süüdistuse, teatades, et Eesti tunnistab VFi kõrgkoole ja nende diplomeid vastavalt Lissaboni konventsioonile. Kusjuures Riia protokolli kohaselt peab õppetöö välisriikide kõrgkoolide filiaalides vastama mõlema riigi seadustele. (Interfax, 13.05)

Eesti parlamendi opositsioonilise partei Isamaaliit fraktsiooni liige Trivimi Velliste on kategooriliselt vastu Võidupäeva 60. aastapäeva tähistamisele Tallinnas. “9. mai – see pole ei minu ega mu rahva püha. See on okupatsiooni püha, mis tuleb võimalikult kiiresti unustada,” kinnitas poliitik. Velliste leiab, et Võidupäeva tähistamise küsimus on Eesti siseasi, mis ELi ei puutu. (Regnum.ru, 14.05)

ENi Ministrite Nõukogu istungil mõistis Vene aseväliminister Vladimir Tšižhov otsustavalt hukka venekeelse elanikkonna õiguste rikkumise Eesti ja Lätis ning rõhutas vajadust ENil lahti öelda kaksikstandarditest. Tšižov pani ette viia Lätis ENi inimõiguste voliniku eesistumisel läbi inimõiguste ja haridusreformi-alane ümarlaud. (RIA- Novosti, 13.05)

Vene presidendi abi Vene-ELi suhete alal Sergei Jastrzhembski kinnitusel aitab EL oma uusliikmetest Balti riikides lahendada rahvusvähemuste probleemide lühikese ajaga. Jastrzhembski sõnul viitab Luxembourgis 27.04 ELi ja Venemaa vahel allkirjastatud protokollis sisalduv viide rahvusvähemuste õiguste jälgimise kohustusele probleemi olemasolule. (RIA- Novosti, 13.05)

Eesti Inimõiguste infokeskuse juht Aleksei Semjonovi teatel väisab rahvusvaheline riikidevaheliste suhete ning tolerantsi suurendamise projektis “Tacis” Venemaal osalevat 15 eksperti Eestit. Semjonovi sõnul on ELi poolt rahastatava visiidi eesmärgiks vähemuste ja valitsuse vahelise dialoogi arendamine. (Interfax, 13.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti peaminister Juhan Partsi ametlikul visiidil Pariisi kohtus ta ka oma prantsuse ametivenna Jean-Pierre Raffariniga ning vastas päevalehe Le Figaro küsimustele. Partsi sõnul ootavad eestlased ELilt palju, kuid on selge, et saadav kasu ei saabu silmapilkselt. "Eestlased on väga kannatamatud ELi põhiseadusliku leppe osas, mis tagaks laienenud Euroopa töövõime. Kuidas leida tasakaal suurte ja väikeste riikide vahel? Kuidas kindlustada, et erinevate nägemuste vahel üksmeel leitakse?," sel arutelul on peaministri sõnul mitmeid delikaatseid külgi. Eurobarometeri uuringusse, mis näitas eestlaste ülimadalat oodatavat osavõttu europarlamendi valimistest peaminister Parts aga ei usu. Uuringuandmed näitasid eeldatavat 21%list osavõttu, Parts usub vähemalt 50% valimisõiguslike kodanike osalemisse. Ajakirjaniku küsimusele, kuidas reageerib Eesti Moskva agressiivsele poliitikale Balti riikide suhtes, vastab Parts, et Eesti peab suhtuma sellesse propagandasse rahumeelselt. Peaminister kinnitab: "Venemaa kui meie naabriga, soovime me häid suhteid. EL peab ühel häälel rääkides ja kõiki seisukohti arvesse võttes looma Venemaaga tõelise partnerlussuhte. Ei tohi aktsepteerida, et Venemaa vaid küsib, ilma midagi vastu andmata. Igal juhul ei ole see Venemaa-poolne propaganda seotud vene vähemuse olukorraga Eestist. Venekeelsete kõik õigused on Eestis tagatud, seda on EL ka kontrollinud. Ning viimaste Riigikogu valimiste aegu hääletas enamus Eestis elavaid venelasti Eesti poliitiliste parteide poole. Juba seegi näitab, et kohalikud venelased tunnevad end integreerununa". (Stéphane Kovacs, Le Figaro, 11.05)

Eestlasest tippmodell Carmen Kass taotleb 13. juuni europarlamendi valimistel saadikumandaati. Ta valiti üheks kaheteistkümnest parempoolse peaministri partei Res Publica saadikukandidaadiks. Kui Kass osutub valituks, soovib ta aktiivselt osa võtta parlamentaarsest tööst ning eelkõige tegeleda uimasti- ja töötuseprobleemidega noorte hulgas. (Libération, 10.05)

Soome ajakirjandus

Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Matti Maasikase arvates muudab Eesti ELi liikmelisus Eesti ja Soome suhted senisest veelgi lähedasemaks. Riikidel on huve, mida saab Euroopas ühiselt kaitsta. Suhted Venemaaga, Läänemere küsimused ja infrastruktuuri arendamine on vaid mõned tihedalt koostööd eeldavad valdkonnad. Mis muudavad ühtlasi põhjendamatuks mõnede soomlaste prognoosi Eesti seljakeeramisest Soomele ja keskendumisest Kesk-Euroopale. Põhjendamatu on suursaadiku hinnangul ka arvamus, nagu poleks uued liikmesriigid ühinemiseks valmis olnud: ükski varasematel laienemistel liitunutest polnud 100% valmis laienemishetkeks. ELis on tähtsaim jõuda üksteisemõistmiseni. EL on olnud seda edukam, mida rohkem otsustusõigust ta ELi institutsioonidele on delegeerinud. Soome ametiühingute väljendatud kartusi eestlaste massiivsest sisserännust peab suursaadik tõele mittevastavateks, lisades, et taoliste hirmupiltide maalimise asemel peab otsima võimalusi koostööks. (Matti Arvaja, Turun Sanomat 10.05)

Venemaa ajakirjandus

Eestis on üha rohkem uue põlvkonna poliitikuid, kes mõistavad minevikku selle külge klammerdumata. Ambitsioonikas, teotahteline ja praktiline Eesti peaminister Juhan Parts on üks selle põlvkonna värvikamaid esindajaid. Usutluses Izvestiale leiab Parts, et ühiskond peab baseeruma ühistel väärtushinnangutel, mis kokku moodustavadki demokraatia. 1992. a. oli kõigil võimalus valida endale kodumaa, Eestisse jäänutega arendame täna koos oma riiki - ja mitte halvasti, usub Parts. Kohalikud venelased elavad paremini kui Venemaal, kellel pole moraalset õigust meid selles osas kritiseerida. Meie koduvenelased juba naeravad Vene propaganda üle, mõistes, et neid kasutatakse poliitilise instrumendina. Eestlaste eelistamine eestivenelastele tööotsingul on ajaga mööduv nähe, me ju pole rumalad, ennekõike on oluline inimese professionaalsus. Välisministeeriumis näiteks on NATO osakonna juhatajaks vene poiss Kohtla-Järvelt. Euroskeptikute ELi võrdlust NLiga peab Parts absurdiks: EL on siiski demokraatlikud väärtused pluss turumajandus. Kodakondsuse eksami lihtsustamist peaminister ei poolda, küll aga eksamiga seonduva bürokraatia vähendamist. Eesti-Vene suhete arendamine sõltub Partsi sõnutsi sellest, kas Venemaa on valmis üle võtma Eestile ja ELile omased väärtused. Peaminister ei usu, et Venemaa võiks kunagi ELiga liituda, see on geograafiliselt võimatu. (Ilona Vinogradova, Izvestia, 12.05)

Intervjuus Regnum.ru-le kinnitab Eesti europarlamendi üksikkandidaat, Maardu meer Boriss Bõstrov, et tema mandaati toetab 22 Eesti venekeelse elanikkonna organisatsiooni. Oma Eesti Ühendatud Rahvapartei liikmelisusest hoolimata näeb Bõstrov ennast sõltumatu kandidaadina. Bõstrovi valimisplatvormi üheks aluseks on vene keelele ELi töökeele õiguse taotlemine, kuna venelasi on ELis rohkem kui eestlasi. Selles osas loodab Bõstrov teha koostööd vene saadikutega teistes Balti riikides. Samuti lubab Bõstrov seista venekeelse hariduse säilimise ning venekeelsele elanikkonnale Eesti kodakondsuse nullvariandi andmise eest. Bõstrovi arvates muutus paljude elanike olukord Eesti ELiga liitudes raskemaks, kuid ELi boikoteerimine ei lõpeks samuti hästi. Nüüd tuleb ELi ressursside abil lahendada teravad siseriiklikud probleemid. (Regnum.ru, 11.05)

Balti riikide russofoobsed suhted Venemaaga on veelgi jäigastunud peale 1. maid. Eesti riikliku repressiivpoliitika uurimise komisjoni juhataja Vello Salo soovib Novosibirski oblasti eraldamist Eestile metsaraieteks kahjutasuks "nõukogude okupatsiooni" eest, mis on kokku võetud komisjoni üllitatud "Valges raamatus". Riigikogu kavatseb aga nõukogude kommunistliku režiimi kuritegelikuks kuulutamist. Režiimi, tänu millele maailmas tuntakse Eestit, sest oktoobrirevolutsioonita kuuluksid Balti riigid jätkuvalt Vene impeeriumi. Bolševikud ju kinkisid balti rahvastele omariikluse, tol perioodil polnud seal mingit rahvuslikku liikumist, rahvuslikust vabadussõjast rääkimata. Baltikumi moondunud mälu avaldub samuti endiste SSlaste kui "vabaduse ja sõltumatuse" eest võitlejate austamises. Venemaa katsetes lahendada Balti riikide venekeelse elanikkonna probleeme rahvusvaheliste organisatsioonide abil nähakse kui Molotov-Ribbentropi pakti uuendamist, nagu oli näha vähemusrahavaste õiguste kaitse klausli sisselülitamisel PCA laienemisprotokolli. Eesti ja Läti uurimisekeskused näevad PCA laienemisprotokollis ja Venemaa WTOga liitumise toetamises ELi "häbiväärset järeleandmist" Moskvale. Eesti uurijate arvates alustab Brüssel peatselt "julma rünnakut" Eestile ja Lätile "Euroopa ühiste väärtuste nimel". Seda on Moskva õigupoolest juba ammu taotlenud. (Aleksei Ljaštšenko, Krasnaja Zvezda, 14.05)

Majandus

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti, ELi südikas värske liige õpetab Saksamaa ja Prantsusmaa raskesti liikuvatele majandustele kapitalismi. See väike Balti riik loodab peagi vastu võtta ettevõtete voolu, mis kasutaks ülisoodsat - 0%list tulumaksu ettevõtte kasumilt. Eesti Londoni saatkonna diplomaadi Jaap Ora sõnul oli see Eesti valitsuse vapper otsus, mille põhiidee oli julgustada siseinvesteeringuid ning luua soodne ettevõtluskeskkond. Saksamaa kantsleri Gerhard Shcröder näeb aga olukorda teisiti: hiljutises esinemises toonitas ta, et uute liitunud riikide ettevõtte madal tulumaks on vastuvõetamatu ning pole edasiviiv tee. Saksa rahandusministri Hans Eicheli arvates on tegemist "maksude dumpinguga" Ida-Euroopa riikide poolt, mida subsideerivad Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Peter Cussons PriceWaterhouseCoopersist toob esile veel ühe lisanüansi: UK seaduste kohaselt võidakse UK firma Eesti tütarettevõtte kasumit lugeda siiski emaettevõtte omaks ning seda maksustada. (Edward Simpkins, The Daily Telegraph, 16.05)

Rootsi ajakirjandus

Ölandi ettevõtjaid meelitavad reisid Eestisse. Ölandil asuva Borgholmi valla väikeettevõtjatele korraldati reis Eestisse, eesmärgiga tutvustada uusi võimalusi uues Euroopas. Ettevõtmise initsiaator Anders Nyholm on üllatunud suurest huvist reisi vastu. Sven-Erik Perssoni, ühe tutvumisretkest osavõtnud väikeettevõtja sõnul on Eestis palju võimalusi majanduskoostööks. Anders Nyholm loodab, et edaspidi tulevad Saaremaalt ja Hiiumaalt noored ja töötud Ölandile põllumajandust õppima ja praktiseerima ning viivad seejärel omandatud oskused Eestisse, kus neid vaja on. (Reet Waikla, Dagens Industri, 13.05)

Rootsi kaubandusesindaja Eestis Petra Martinssoni sõnutsi pole eestlased väga liikuv rahvas. Kui mõni usub, et peale ELiga liitumist pakivad paljud eestlased seljakotid ja suunduvad välismaale, pole ta kunagi avanud Eesti ajaloo õpikut. Emigreerumissoove vähendab ka pidev elatustaseme kasv Eestis. Martinsson kutsub rootslasi üles Eestisse investeerima, viidates statistikale, mille kohaselt kuritegevus ja korruptsioon on Eestis hakanud oluliselt vähenema. (Petra Martinsson, Svenska Dagbladet, 10.05)

Soome ajakirjandus

Soome ärinaiste delegatsioon osales Viljandis toimunud messil “Osav naine,” seda eelkõige allhanke teostajate leidmise eesmärgil. Osalejate hinnangul on Tallinnast juba raske vaba tööjõudu leida, Viljandi ja teiste sarnaste maakonnakeskuste kasuks räägivad ka väiksemad kulud. Näiteks Tekstiiliettevõte Sylvi Salonen OY loodab siit leitud allhankijatega hakata valmistama tooteid Jaapani turule. Soome ettevõtjaid huvitab ka suvine hooajatööjõud. Soome noored on ettevõtjate hinnangul küll suurepärased teenindajad ja keeleoskajad, aga vaja on ka elementaarse käsitsi tehtava töö tegijaid. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.05).

Hulgimüügiettevõtted Ruokakesko ja Inex Partners on eelmise aasta lõpust alates turustanud Eestis valmistatud jogurtit. Soomes “Eurojogurti” kaubamärgi all müüdav toode on kaupmeeste hinnangul üllatavalt hästi kaubaks läinud. Põhiliseks trumbiks on hind, mis on 1 euro/kg võrreldes Soomes toodetud jogurtite 1,5-2 euroga. Hoolimata lähedusest on Eesti ja Soome tarbijatel siiski erinevad maitsed, mistõttu toode on välja töötatud nimelt soomlaste eelistusi silmas pidades. Eesti vastne EL liikmelisus ei ole kohalike hulgimüüjate jaoks erilist muutust tähendanud, Eestist on kaupa toodud ka varem, piiriformaalsusele kuluv aeg muidugi vähenes. Soome piimandusgigant Valio ei plaani esialgu oma Eestis asuvates tütarettevõtete toodangut üle lahe vedama hakata, kuivõrd see tarbitakse ära kohapeal ja ekspordiks enam ei jätku. (Heino Ylisipola, Kaleva, 11.05)

ELiga liitumine tõi kaasa topelttollide kadumise Venemaale eksporditavatele Eesti kaupadele. Rakvere Lihakombinaadi omanik Soome kontsern HK Ruokatalo loodab nüüd oluliselt suurendada sealse toodangu müüki Vene turule. (Juha Kaihlanen, Turun Sanomat,12.05)

Eesti alkoholiseaduse karmistamine jätaks hinnad endiseks. Rahandusministeeriumi avalike suhete nõunik Annika Loigu sõnul on alkoholi maksustamise tase Eestis juba euroopa keskmise lähedal, kuigi Soomega võrreldes muidugi madal. Riigikogu enamus näib pooldavat alkoholireklaami piiramist, müügiaegade osas jääb otsustusõigus tõenäoliselt kohalikele omavalitsustele. Alkoholi maksumäärade tõstmine arvatakse kaasa toovat salaviina osakaalu tõusu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.05).

Varia

Uudisteagentuurid

Pihkva oblasti administratsiooni turismi- ja välissuhetekomitee esimees Vadim Laptevi teatel loodab Pihkva administratsioon, et VFi välisministeerium rahuldab oblasti taotluse taasalustada turistiviisade väljastamist Šumilkino-Luhamaa piiripunktis. (Interfax, 10.05)

Venemaa Antarktika ekspeditsiooni juhi Valeri Lukini sõnul plaanib Eesti avada oma uurimiskeskuse Antarktikas 2006. a. Lukini sõnul on Eestil tugev teaduslik potentsiaal. Eesti teadlased töötasid Antarktikas juba nõukogude ajal, üks Eesti peaministritest isegi talvitus jäisel kontinendil. (Interfax, 13.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa on harjunud endast mõtlema kui vananevast kontinendist. Nüüd paistab kaugest loodenurgast väike lootusekiir, Eestis on beebibuum. Vanematoetuste suurenemine on sel aastal sünde suurendanud 10-15%. Arstide hinnangul võib see protsent tõusta 20ni, 2400 vastsündinuni aastas. Emad või isad saavad 12 kuu vältel oma senise töötasu, mis võib maksimaalselt ulatuda kolm korda suuremaks riigi keskmisest kuupalgast. Arstide hinnangul võib sündivus tõusta 20% ehk 2400 lisabeebini sellel aastal. Eesti vajab oma vastsündinuid. Madal iive on Eestit iseloomustanud alates tsentraalmajanduse kokkuvarisemisest kümmekond aastat tagasi. Võrreldes 1989. aastaga on Eesti rahvaarv langenud 1,56 miljonilt 1,37 miljonile. (Financial Times, 14.05)

Tallinnasse tasub tulla, sest see on kõige läänelikum pealinn Baltimaades. 4.-6. juunini toimuvatel vanalinna päevadel mängivad igal nurgal tänavamuusikud, kes on riietunud keskaegsetesse tuunikatesse ja sukkadesse. Kuu aega hiljem on linn taas täidetud muusikaga, siis leiab aset 24. laulupidu. Kahe ürituse vahelisel ajal istutavad eestlased ELiga liitumise tähistamiseks miljon puud. (Neil Taylor, The Independent, 17.05)

Äri sisseseadmine odavamates välisriikides kas tootmise, tarkvara või broneeringukeskusena on levinud. Nüüd tungib odavamatesse paikadesse ka isiklikumat laadi teenindussfäär - poissmeesteõhtud. Eesti pealinn Tallinn jõuab siin järele Prahale, endisele kuumale kohale. Tom Kenyon, kes korraldab poissmeesteõhtuid mitmes Ida-Euroopa pealinnas, ütleb, et võrreldes eelmise aastaga on Tallinnasse tehtud reserveeringute arv tänavu kolmekordistunud, jõudes 1500ni. (The Economist, 14.05)

Kanada ajakirjandus

Kui tõstsin klaasi Eesti ja teiste endise idabloki maade ELi astumise puhul, oli toost mõeldud ka eestlastele Kanadas, kes on viiekümne aasta jooksul korda saatnud suuri tegusid. Maguskibe tunne seejuures ütleb, et isegi kui Eesti õitseb, kahaneb Kanada eestlaste kogukond. Esimesel ESTOl 1972. aastal sai Torontos kokku 20 000 inimest, 2000. aastal kujunes selleks arvuks 4000. Küsimus pole pelgalt statistikas. Seoses sündmuste arenguga Euroopas on meie tähelepanu Eestil. Paljudel meist on seal isiklikud kokkupuutepunktid, suvereisid Eestisse on iseenesestmõistetavad; mitmed Kanada eestlased on püsivalt sinna kolinud. Samaaegselt toimub liikumine ka vastassuunas, meie Toronto kooli noorte õpetajate seas leidub neid, kes Eestis sündinud. Kas nüüd oleme muutumas ühe väikese riigi 10 000 km kaugusel asuvaks provintsiks? Eestiga toimuvale kaasa elades oleme unustamas oma saavutusi Kanadas. Ehkki mälestused on valikulised, ei saa me lasta minevikul unustusehõlma vajuda. (Peeter Kopvillem, Macleans.ca, 10.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ta on 38-aastane eestlane, jurist, ta tunneb end ühtmoodi kodus rääkides Shakespeare'i, Molière'i või Puškini keeles. Kui lisada, et ta on blond ning erakordselt ilus, ei eksiks ükski eurokraat, et jutt käib Eesti väga populaarsest välisministrist Kristiina Ojulandist, kel on juba olemas suur kogemustepagas Euroopa institutsioonidest. Ojuland kogus tuntust eelkõige ENis töötades. Ta oli kuus aastat Parlamentaarse Assamblee asepresident, kuni oma nimetamiseni Eesti diplomaatia esinumbriks 2002. aastal. ENis juhtis ta ka kolme aasta vältel liberaalide fraktsiooni. Selle kõrvalt oli ta Eesti parlamendi ja Tallinna linnavolikogu liige. Pole midagi imestada, et sellise pagasiga on Ojulandil oma visioon uuenenud EList. Ojuland on ainus naiskandidaat EN peasekretäri kohale, omades kõiki võimalusi valituks saada. Isegi kui tööpost Strasbourg’is ähvardab ta edaspidi kiskuda kaugemale mereäärsest külast Ihasalust, kus, nii vähe diplomaatiliselt kui see ka ei kõlaks, kasvatab Ojuland lambaid. (Courrier International, nr. 704, 29.04-5.05)

Paljud eestlased tähistasid ELiga liitumist labidas käes. Tähistamaks olulist sündmust olid selle kõige pisema Balti riigi ametivõimud kutsunud rahvast üles miljoni puu istutamisele mai esimese kahe nädala jooksul. Maa, mis pole kunagi tundnud puudust ei mändidest ega kaskedest, on viimase kümnendi jooksul seoses maade privatiseerimisega näinud osa oma metsast kadumas. Mitmedki metsaomanikud on oma igapäevaelu parandamiseks müünud suure hulga metsa. "Eesti istutas end euroliitu" kirjutas 3. mail sümboolselt päevaleht Postimees. Ajaleht tunnistab päev varem ilmunud juhtkirjas: "Kuigi eestlastele on eufooria võõras ... ei saa ometi ka kõige kriitilisem kaaskodanik jätta tunnistamata, et see päev kirjutatakse eesti rahva ajalukku". Postimees ei tee siiski illusioone: "Euroopa Liit pole loomulikult maine paradiis ja pettuma peavad need, kes sealt hõlpedu ja -õnne loodavad". Liitumisest annab esimesena märku algav Põhjamaade turistide, kuid eelkõige soomlaste, viinaralli Eestisse. (Antoine Jacob, Le Monde, 15.05)

Eestis on teater moes. Selles 1,3 miljoni elanikuga riigis, müüdi möödunud aastal miljon teatripiletit. Kes suudaks sellele midagi vastu panna? Prestiižne Tallinna Linnateater on eriti populaarne. Piletikassa avamise hetkel kuu enne iga etenduse mängupäeva ootab tunde kassa juures sabas inimrivi, lootes osta päris kopsaka summa eest koht mõnele menuetendusele. Enamus sabas ootajaid lahkub tühjade kätega. Ühegi lavastaja jaoks ei ole lihtne sellisesse teatrisse tööle pääseda. Võib ainule kujutleda Mart Kolditsi rõõmu, kui Linnateatri direktor tegi talle ettepaneku lavastada selles teatris üks näitemäng, kusjuures Mart ei olnud veel teatrikooligi lõpetanud. Koldits oli nõus ning noorusele omase idealismiga alustas ühest raskemast tükist, seades lavale Viktor Pelevini "Tšapajev ja Pustota". Kolditsi jaoks on teatris kõige olulisem mitte piirduda inimestevahelise dialoogi esilekutsumisega, mille kõik võimalikud variandid on sajandite jooksul läbi mängitud. "Suhted üksi on igavad," väidab noor lavastaja jõuliselt. Ta lisab: "Ma loodan, et minu huvi filosoofia vastu ei jää pelgalt mu elu ühe perioodi intellektuaalseks hobiks. Ehk läheb mul õnneks mitte täielikult rahuneda." Eesti teatrisõbrad loodavad sedasama. (Mele Pesti, Courrier International, nr. 704, 29.04-5.05)

Georges De Merkouloff sündis küll Põhja-Prantsusmaal, aga oma isa poolt on ta eestlane. Eestiga seob teda vereside, lisaks on see Balti riik Merkouloffile südamelähedane. 1989. aastal Berliini müüri langemise aegu viisid eestlased oma vabadusepüüdlusi lauludesse pannes läbi "laulva revolutsiooni". Teise vabaduseaja algusest peale on Eesti püüelnud ELi liikmeks saamise poole ning nüüd on see teoks tehtud. Georges De Merkouloff selgitab, et liitumine ELiga on Eesti jaoks väga hea, seda vaatamata liitumisega kaasnevale peamisele halvale küljele - otsustuspaiga kaugenemisele Eestist. "Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu poolest on Eesti väga edumeelne. Eestlased üllatavad maailma oma vitaalsusega. Samuti nagu ka tõsiasjaga, et valitsusliikmete keskmine iga on kolmekümne eluaasta ringis. Ilus erinevus võrreldes Prantsusmaaga," kiidab nii Eesti kui Prantsusmaa kodakondsust omav Georges De Merkouloff. (Jean-Pierre Amarger, Midi Libre, 12.05)

Soome ajakirjandus

Intervjuu parvlaev Estonia huku uurija Jutta Rabega seoses tema stsenaariumi põhjal vändatud filmi “Läänemere mõistatus” linastumisega Soome kinodes. Jutta Rabe on endiselt veendunud, et 1994 oktoobris uputasid Estonia endise KGB agendid, vältimaks laeval Rootsi transporditava keemiarelva jõudmist läände, ameeriklastest ostjate kätte. USA ei saa oma osalust afääris tunnistada, kuna peaks sel juhul omaks võtma üliohtliku keemiarelva vedamise tavalisel tsiviilalusel. Tõe varjamisse on kaasatud ka Rootsi, Eesti ja Soome valitsused. Nüüd nende riikide poliitikud arvatavasti juba kahetsevad kunagist loobumist tegelike tagamaade avalikustamisest. Rabe sõnul sai ta enne oma iseseisva uurimustöö avaldamist ähvardusi muuhulgas Rootsi salateenistuselt ja kaitseministeeriumilt. Jutta Rabe usub siiski, et tema versioon leiab kinnitust ja tõde tuleb päevavalgele. (Taneli Topelius, Turun Sanomat, 14.05).

Helsingin Sanomate kultuurikülgedel valgustatakse lugejaid Soomes 80- ja 90ndatel aastatel tuntust kogunud punkbändi JMKE liidri Villu Tamme tegemistest ja tehakse põgus tagasivaade punkarite raskele elule üle-eelmise kümnendi alguse Tallinnas. Villu tunnistab, et impulsi punkariks hakata sai ta Soome muusikaajakirjast Suosikki pärit Sex Pistolsi posterist ja Soome televisioonist nähtud bändi esinemisest. Esimene ülesastumine Soome publiku ees toimus 1989. aastal Vasakfoorumi nime kandnud üritusel, mille korraldajateks olid SKDL ja kommunistlik partei, saatuse irooniana vähemalt vormiliselt EKP aatekaaslased - mille näpunäidetel bänd ja selle toetajaskond kodumaal eriti sõbraliku kohtlemise osaliseks ei saanud. Villu Tamme kirjeldab ka tollal miilitsa poolt punkarite korralekutsumiseks rakendatud võtteid. Mainitakse ära ka, et lisaks JMKE kontsertidele Eestis ja Soomes teenib Villu elatist ristsõnade koostamisega. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 13.05)

Valgevene ajakirjandus

Tutvustades Eestit turismimaana valgevenelastele, alustab autor möödanikust. Kes ei mäletaks Eestit nõukogude ajast: puhtad tänavad, eriliselt vaba loomus - esimesed nudistide rannad. Tänagi veel meelitavad Eestisse "Vana Tallinn," maailmakuulus "Kalevi" šokolaad ja Tallinna romantiline vanalinn. Jääb loota, et liitumine ELiga muudab Eestit veelgi kütkestavamaks. Eesti meelitab külastusobjektide lähedusega ja ekskursiooniprogrammide küllasusega – Tallinna keskajahõngulises vanalinnas võib soovi korral ostelda, külastada suurepäraseid restorane, kus lai valik õllesid ning teenindajad valdavad vene ja inglise keelt. Peale euroopaliku pealinna tormilise elu nautimist võite praamiga sõita Saaremaale, kus tähelepanu köidavad tuuleveskid, maalinnad ja Kuressaare ordulinnus. Saaremaalt naastes külastage ülikoolilinna ja "heade mõtete linna" - Tartut. (Jevgeni Sazõkin, Vetšernii Minsk nr 97, 5.05)