Nädal välismeedias 3-9. mai 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

Talks on a first constitution for the EU resumed as Irish PM Bertie Ahern prepared to tour EU capitals in the search of a compromise. Senior officials from the member states met in Dublin to discuss legal texts put forward the EU's Irish presidency on secondary issues where outline agreement was reached late last year before the negotiations collapsed at an acrimonious summit. (Reuters, 4.05)

Irish PM Bertie Ahern expressed confidence that agreement could be reached on a EU constitution. "We are working on the basis that we can agree on an EU constitution for the future," he said during a visit to Estonia. Ahern told the news conference in Estonia that a decision on whether to call a referendum on the constitution text eventually agreed is up to each EU member. (Afp, 6.05)

Hopes of an agreement on a draft EU constitution received a boost, when Poland's new PM Marek Belka said he wanted to reach a deal before a key EU summit in June. "Because we want to avoid dramatic moments. We want to avoid even the shade of doubt that failure might happen to us," Belka said. (Afp, 7.05)

Spain said it was pressing for changes to a proposed voting system for an enlarged EU, signalling it wanted to preserve its power to block laws it did not like. Spain wanted to raise the number of member states or the population "threshold" required to pass legislation so Spain could retain powers similar to those it had under the Nice treaty, hammered out in 2000. (Reuters, 3.05)

Polish President Aleksander Kwasniewski said his country should hold a referendum on the European constitution, adding that Warsaw was looking for a compromise on the thorny issue with its EU partners. "We have been looking for a compromise to reach and our conviction is that when it comes to Poland there should be a referendum on the European constitution," said Kwasniewski (Afp, 6.05)

Polish President Aleksander Kwasniewski proposed adding a reference to Christianity in the text of a planned EU-constitution. “The text of the preamble is already written and adopted, but we could imagine an introduction which would be separate from the preamble, and in which we would say, for example, 'We who are faithful to deep European traditions, to Christian traditions, hereby adopt this constitution'," he said. (Afp, 3.05)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel said that holding referenda on the EU-constitution could be an obstacle to its approval. "Separate referenda could create problems for the EU because it does not have an alternative," said Schüssel, answering a reporter's question on the implications of a 'No' victory in the referendum to be held in Britain. (Afp, 7.05)

EC chief Romano Prodi denied that 10 new commissioners from the EU's newcomer states will be second class members, even though they will have no portfolios of their own. "You can't talk about commissioners of different tiers, they come from the old countries and the new countries," he said. (Afp, 5.05)

ELi uusliikmete saadikud osalevad esmakordselt täieõiguslikena EP istungil Strasbourg’is, senini osalesid nad EP töös vaatlejatena. (RIA-Novosti, 3.05)

EP istungil Strasbourg’is kinnitatakse ELi uusliikmete eurovolinukud peale aprillikuus toimunud tulevaste eurovolinike “eksamineerimist”. (RIA-Novostei, 5.05)

EP chief Pat Cox announced he was leaving the EU assembly, fuelling speculation over his plans amid reports he may want to succeed EC head Romano Prodi. Cox confirmed that he will not stand in EU-wide elections next month. Diplomats say one obstacle to Cox's hopes could be his political colour, which does not put him eye-to-eye with Bertie Ahern who will be crucial in deciding who succeeds Prodi. (Afp, 5.05)

The head of the EC should come from the centre-right to reflect the wishes of EU voters, the leader of the main conservative group in the EU assembly said. A recent study predicted the centre-right would get the most seats, as is the case now, with liberals holding the balance of power. (Afp, 4.05)

The EP said it had postponed reform of its expenses regime, which lawmakers had hoped would clean up the assembly's "gravy train" reputation before EU-wide polls next month. Anxious to counter charges of fraud and abuse ahead of the June 10-13 elections, lawmakers had called on the assembly's governing body to reform the expenses system itself. But Pat Cox said the house leader and 14 vice-presidents ran out of time to debate the issue and they will look at it again on July 13 in a special meeting," he said. (Reuters, 4.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia SKP on kõrgem kui Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalial. Prognoosid 2030. aastaks näevad ette Briti majanduse tõusmist suurimaks Euroopas. Seda tasub silmas pidada Brüsseli hiljutise arvamuse taustal, mille kohaselt võidakse Suurbritannia EList välja heita, kui Ühendkuningriik keeldub ratifitseerimast tuleval kuul vastuvõetavat uut põhiseaduslikku lepet. Peaminister Tony Blair on selles küsimuses lubanud korraldada referendumi. Kuid uuringute kohaselt lükkavad britid leppe tagasi. Teoreetiliselt on seega tegemist surnultsündinud dokumendiga, kuna lepe vajab ratifitseerimist iga ELi riigi poolt. Suurbritannia võimalikku lahkumist EList "ei" - tulemuse korral on "sõbralikult" soovitanud Prantsusmaa president Jacques Chirac, samu vihjeid on teinud EK president Romano Prodi ning eurovolinik Chris Patten. (The Economist, 7.05)

Austria ajakirjandus

Tuleviku-Euroopas kirjutatakse uued reeglid, mille järgi areneb heaolu ja majanduskasv. Tekivad uued majandusliku kontsentratsiooni ja tööstuspiirkonnad. Juba täna on äärealadel asuvad Oulu või Bilbao IT alal kuumaks sõnaks. Praha on – anna andeks, Viin – tõusmas Euroopa tegelikuks energeetiliseks keskuseks. Sakslased arutlevad kui vaimuhaiged Saksamaast kui ühtsest majandusruumist (Standort), samas kui tegelikult on Saksamaa juba ammu mitmeks eri piirkonnaks jagunenud. Nõnda on, näiteks, švaabidel Põhja-Itaalia või Ülem-Austriaga majanduslikult rohkem ühist kui Brandenburgi liidumaaga. Mitte niivõrd globaliseerumine, kuivõrd “(g)lokaliseerumine” on aja märk. Tuleviku konkurentsis on peakohal kolm “T-d”: tehnoloogia – Eesti ja Läti teevad ülejäänutele juba silmad ette; talendid – ülikoolide ja teaduskeskuste ümber koonduv inimkapital; tolerants – teadusmahukas tootmine vajab erisusi ja mitmekesisust, et kreatiivsust mitte kaotada. (Matthias Horx, Die Presse, 8.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuna tulevikku ei tohi solvata, tõstsin ma nagu kõik teisedki 1. mail klaasikese 25-liikmelise ELi terviseks, lootes, et see ei muutu lombakaks, debiilseks või skisofreeniliseks. Kuid naeratus mu näol oli veidi sunnitud ja mul oli kurgus mureklimp, sest kardan, et alanud kuuga saab alguse midagi, mis ei ole dramaatiline mitte ainult prantsuse keele jaoks, vaid kogu Prantsusmaa jaoks. Selles ELis, mis on niiöelda inspireeritud suurtest printsiipidest, kuid meisterdatud põlve otsas, ja kus õiguste võrdsuse nimel kaalub varblane sama palju kui kotkas ning hiir sama palju kui pühvel, tunnustatakse iga riigi keelt liidu ametliku keelena. Laienemiseelse liidu 15 liikme 11 ametlikku keele tõlkimiseks EPs leidus 110 võimalikku kombinatsiooni. Laienemisega tõusis võimalike tõlkekeelte- ja suundade kombinatsioon 420ni. Tõlkimaks midagi sloveenia keelest läti keelde tuleb sobiva tõlgi puudumisel tõlget sooritada läbi mõne laialdasemalt räägitavama keele. Vaat, kes annavad kohtumistele värvi, kiirendavad infovahetust ning vähendavad eksimisohte! Kõige selle maksumusest ei tasu üldse rääkidagi. Kolmandik Strasbourg’is asuva EP eelarvest kulus juba varem selle kaadervärgi ülalpidamiseks. Üheksa uue tõlkekeele lisandumine lisab tõlkearvele 72 miljonit eurot. (Maurice Druon, Le Figaro, 3.05)

Euroopa põhiseadusliku leppe põhilises vastuolusid tekitanud punktis, kvalifitseeritud häälteenamuse küsimuses, on tulnud mitmeid edasiminekuid. Detsembris leppe blokeerinud Poola ja Hispaania on välja tulnud uute ettepanekutega, millest üks käsitleb enamuse arvestamise künniste tõstmist. Hispaania välisminister Miguel Angel Morationose sõnul soovitakse tõsta riike ja elanike arvu puudutavad künniseid vastavalt, et tekkiv olukord sarnaneks Nizza leppega kinnitatud asjade seisule. Ka Poola valitsuse soov on kvalifitseeritud häälteenamuse osas mingile sarnasele kokkuleppele jõuda. Seda kinnitas mai esimestel päevadel Poola välisminister Wlodzimirez Cimoczewicz. Ühe hüpoteesi kohaselt tõstetaks künnised tasemele, et otsuse läbiminekuks peab selle poolt olema 55% riikidest ja 65% liidu elanikkonnast. Otsuse blokeerimiseks oleks aga vaja vähemalt kolme riigi ja 15% ELi elanike osalust. EK president Romano Prodi on juba ettepaneku osas arvamust avaldanud, sõnades, et on nõus 55% riikide nõudega, kuid tema arvates muudaks nõue, et otsuse läbiminekuks peab selle poolt olema enam kui 60% liidu elanikkonnast, otsustusprotsessi liialt jäigaks. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 6.05)

Poola ajakirjandus

Tüli kristlike põhiväärtuste mainimise üle Euroopa põhiseaduses on jõudmas lahenduseni. Ilmselt ei kirjutata religiooni rollist mitte põhiseaduses, vaid selle vastuvõtmisega kaasnevas deklaratsioonis. Küsimus on vaid selles, kuidas deklaratsiooni tõlgendada - kas konstitutsiooni osana või omaette dokumendina? Igal juhul on teretulnud, et seni kristlike põhiväärtuste eest seisnud Poola ja nende konstitutsiooni lisamist üleliigseks pidanud Prantsusmaa väitlus võtab hoogu - tõenäoliselt jõutakse nii ka kõigi huve rahuldava lahenduseni. Poola jaoks oleks lahendus aga vajalik, sest Euroopa üksmeel usku väärtustava deklaratsiooni osas muudaks konstitutsiooni vastuvõtmise Poolas toimuval võimalikul rahvahääletusel senisest tõenäolisemaks. (Jędrzej Bielecki, Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 6.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Poland said the EU must do more for global security and threw its weight behind plans to pursue unified EU defence and foreign policies. New PM Marek Belka said Europe should have its own agenda and not be defined by its opposition to the US on issues such as Iraq. Belka said an EU-wide defence policy for Europe was a "very good idea" and that Washington had nothing to fear from such an initiative, which would boost the bloc's international role. (Reuters, 8.05)

Iiri välisminister Brian Cohen leiab, et EL on üha enam valmis üleilmse vastutuse kandmiseks. Coheni sõnul soovib EL kogu oma kaaluga toetada ÜRO peasekretär Kofi Annani jõupingutusi kostöö efektiivistamist riikide vahel. (Interfax, 8.05)

New EU anti-terrorism tsar Gijs de Vries will visit USA for high-level talks. US Secretary of State Colin Powell welcomed the Dutchman's appointment as underlining the EU's recognition of the need for closer transatlantic cooperation in the fight against terrorism. But that cooperation is not without its strains. The US government is pressing the EU to give it access to the personal data of European airline passengers, although the plan has triggered legal action by the EP on civil-liberty grounds. (Afp, 7.05)

Chinese Premier Wen Jiabao urged the EU to lift restrictions on arms and technology exports to China and to confer market economy status on the booming country. "If these two issues are resolved, it would do good not just for China but for the EU," he told a joint news conference with Romano Prodi. The EU is also expected to ease its restrictions on high-tech exports to China, and lift its import bans that are inconsistent with WTO rules," he said. Prodi stonewalled on the issue, explaining that he had told Wen that "the issue is currently under discussion among member states". On the market economy question, Prodi said the EU executive would draft a "preliminary assessment" at the end of next month on whether China meets the conditions to merit the coveted status. (Afp, 6.05)

The EU made its first international foray by opening a meeting with African, Caribbean and Pacific (ACP) club of developing and poor countries. Botswana President Festus Mogae voiced hope that the EU "with an enlarged membership... does not leave ACP countries more vulnerable to globalisation." Ireland's Minister for Cooperation Tom Kitt said ACP countries "will benefit from enlargement. It already allows ACP countries to export to new members in the same conditions as they do to others." (Afp, 6.05)

ELi välispoliitikavolinik Javier Solana tervitas Adžaaria kriisi rahumeelset lahenemist ning Venemaa “konstruktiivsest rolli” küsimuse lahendamisel. (Interfax, 6.05)

ENi peasekretär Walter Schimmer avaldas kirjas Gruusia presidendile tänu ja rahuolu Adžaaria kriisi veretu lahendamise üle. Schimmer kinnitas ENi valmisolekut Gruusia igakülgseks toetuseks. (Interfax, 6.05)

Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja Ruslan Jessini teatel on Valgevene valmis taastama suhteid ELiga ning loodab kaubandus-majanduslike kontaktide suurendamisele ELiga. ELi uus välispiir ei tohi saada eraldusjooneks rahavaste vahel, teatas Jessin. (Interfax, 6.05)

Venemaa ajakirjandus

Ühinenud Euroopa pole pelgalt idee ühisturust, vaid suveräniteedist loobumine ühiste väärtuste kasuks. Aga Venemaa, nagu näitasid duuma- ja presidendivalimised, valis rahvusriigi - Suur-Vene idee, millel pole kohta Euroopa projektis. Paistab, et Vene diplomaadid tõrjuvad sihilikult Euroopa väärtusi - las eurooplased mõtlevad vaid terasest, naftast, kvootidest. Peaminister Fradkovi esindaja ELi Ministrite Nõukogus hingas kergendatult: kommünikees Tšetšeeniat ei mainita ja inimõigustest on vaid üks lõik - diplomaatiline võit! Eurobürokraat erineb vene omast seetõttu, et esimene vallandatakse seaduste ja reeglite rikkumise pärast, teine aga ebalojaalsusest peremehele. Kreml ei mõista näotut Euroopat: üks püüab jõustada seadust läbi põhiseaduse, teine teeb poliitikat läbi isikliku "sõpruse". EK pressiesindaja Diego de Oheda laidab venekeelse elanikkonna olukorda Balti riikides, kuid Brüssel ei näe seal Tšetšeeniaga võrreldavaid rikkumisi ning aitab baltidel venekeelseid integreerida venelasi säästmata. Kuigi partnerlus- ja koostööleping võimaldab Venemaal ELiga kaubelda viimase väärtusi tunnistamata, oleks kõik kordi lihtsam, kui Venemaa võtaks omaks Euroopa väärtushinnangud. (Aleksandr Minejev, Novaja Gazeta, 6.05)

Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Kasahstani siduva Ühise majandusruumi lepingu (ÜML) allkirjastamine murjendas Läänt, kusjuures Washingtoni silmis on Venemaa integratsioon endiste liiduvabariikidega automaatselt halb nähtus. Paljud lääne analüütikud näevad ÜMLis Moskva plaani euro-atlantiliste institutsioonide laienemise takistamiseks endisesse nõukogude ruumi. Kui USA ja EL oleksid tõsiselt mures "uue Vene impeeriumi" tõusmisest NLi tuhast, siis poleks Venemaal võimalust Euro-Atlandi liidule vastu seista - Venemaa SKP on vaid $346 miljardit. Vene "mõju" lähisvälismaal väheneks tunduvalt, kui Ukrainal, Gruusial ja Usbekistanil oleks suurem ligipääs Euroopa ja Ameerika turgudele, lihtsustaud viisarežiim ning kui rohkem kapitali ja abi suunatakse neisse riikidesse. Euraasia rehabiliteerimiseks pole Läänel tahet, kuid sellest hoolimata kinnitab Lääs, et parem vaesem Ukraina kui tihedam side Venemaaga. Kui Lääs usub, et Venemaa domineerimine Euraasias pole tema huvides, siis peab ta tegema valiku ja seda ressurssidega toetama. Vastasel juhul tunnistagu, et Venemaa juhitud ühendus kui majanduse arengu mootor on eelistatavam jätkuvale majanduslikule stagnatsioonile. (Nikolas Gvosdev, The Moscow Times, 6.05)

Laienemine

Uudisteagentuurid

EC welcomed a series of amendments to Turkey's constitution passed by Turkish lawmakers to boost the country's EU entry bid. One of the most important reforms in the package abolished state security courts, which try people accused of terrorist crimes and have often come under fire from rights activists and the EU. (Afp, 7.05)

Negotiations to seal Bulgaria's 2007 entry into EU could be concluded by the middle of the year, German Chancellor Gerhard Schröder said after talks with Bulgarian PM Simeon Saxe-Coburg. The chancellor said Sofia had made "such strong progress" that there was "a very, very big chance" that the negotiations could be concluded by the end of the Irish EU presidency on June 30. (Afp, 6.05)

US President George W. Bush warmly welcomed the EU’s acceptance of 10 new members and endorsed Turkey's aspirations to join the bloc eventually. (Afp, 3.05)

Moldaavia president Vladimir Voronin teatas Euroopa päeva tähistamisel, et liitumine ELiga on Moldaavia tähtsaim prioriteet. Ühtse Euroopa loomise idee on ennast Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vastuvõtmisega ELi õigustanud, märkis president. (Interfax, 9.05)

USA ajakirjandus

ELi laienemine muudab Euroopat tundmatuseni bürokraatlikust struktuurist kuni rahanduspoliitika ning ideoloogilise enesemääratluseni. Kui vana Euroopa tahab uuega edukalt võistelda, peab ta makse langetama ja ümber vaatama sotsiaalse heaolu süsteemid, mida kõrged maksud toetavad. Kümme aastat tagasi oli Eesti esimene riik Euroopas, kus võeti kasutusele üksikisiku ühtlustatud tulumaks. Eestile järgnesid Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja nüüd Slovakkia. Sellised arengud tegid vana Euroopa närviliseks, sotsiaalse heaolu eest võitlejad näevad laienemises tõsist ohtu Euroopa tsivilisatsioonile. Uute riikide liitumine peaks aga saama muutuste katalüsaatoriks, sest Euroopa kontinent vajab 21. sajandil selget nägemust ja uut tegevuskava. (Mart Laar, The Wall Street Journal, 3.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa ühendamise unistus ulatub tagasi Charlemagne`i eelsetesse aegadesse. Tänane on abielu vana ja uue - vana ambitsiooni ning uue mehhanismi - vahel. Vaid 15 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ja raudse eesriide heidetud varjude kadumisest. ELi ajaloo suurim laienemine muudab Euroopat, Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loojad võisid 1950ndatel vaevalt kujutleda oma algatuse vilju. Tulevikus soovivad ELiga ühineda Bulgaaria ja Rumeenia, laiendades ühendust Balkanile. Siis on raske õigustada Horvaatia ning Makedoonia väljajätmist. Kuid kõige suurem väljakutse seisab ELi ees lähitulevikus. Detsembriks on Türgile lubatud teatada liitumiskõneluste alustamise konkreetne kuupäev. Hoolimata põhiseaduslikust ilmalikkusest on tegemist moslemimaaga, mis kujuneb probleemiks ELiga lõimumisel. (Juhtkiri, The Times, 1.05)

Saksamaa ajakirjandus

Kummalise vastuvõtu korraldas Euroopa oma uutele liikmetele. Neid ei tervitatud rõõmuhõisetega kui kangelasi, vaid nagu sohilapsi, kes justkui polekski 15 aasta eest omaenda jõududega totalitarismist vabanenud. Uutest liikmesriikidest lähtuvat oht antisemitismi tõusuks Euroopas. See väide on vale ja ülekohtune. Kardetakse, et kommunismi võrdsustamisel natsionaalsotsialismiga natsikuriteod kahvatuvad. Kui aga ühiskond tahab end immuunseks teha inimvaenulike režiimide suhtes, siis tuleb lahata mitte ainult natsismi, vaid samavõrd ka kommunismi. Isegi Venemaal ei räägi keegi 20 miljonist kommunismiohvrist, lääneski on levinud seisukoht, et küllaltki hea idee viidi vaid vigaselt ellu. Laienenud ELi esmaseks ülesandeks peaks olema idaeurooplaste ajaloolise kogemuse teadvustamine. Simon Wiesenthal ja paljud nimekad saksa juudid on oma ohvrite kõrval alati ka kommunismiohvreid meeles pidanud. Just praegu, vastasseisus islami fundamentalismiga, näeme, kuivõrd tihedalt on omavahel seotud antisemitism ja vaenulikkus lääne demokraatia suhtes. (Hubertus Knabe, Die Welt, 6.05)

Rootsi ajakirjandus

Rootsis avaldatud raporti kohaselt kaasneb ELi laienemisega risk, et mõne aasta jooksul tuleb Poolast, Leedust ja Eestist üha rohkem organiseeritud kuritegevust ka Rootsi. Laienemise järel muutub kuritegevuse liikumise kontrollimine keerulisemaks. (Bosse Brink, Svenska Dagbladet, 5.05)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen hoiatab hirmsate stsenaariumide ületähtsustamise eest seoses ELi laienemisega. Paljud kardavad, et Euroopa ujutatakse üle odava tööjõuga idast ning et laienemine halvab vanu liikmesriike. Rasmusseni arvates tuleb pigem rõõmustada Euroopa ajaloolise taasühinemise ning ELi laienemisega kaasnevate suurte arenguvõimaluste üle, mis on kasulikud nii uutele kui vanadele liikmesriikidele. Taani poolt uusliikmete kodanikele määratud üleminekuaeg sotsiaalhüvede taotlemiseks pole peaministri arvates mitte niivõrd piirang, kuivõrd laienemise õnnestumise tagatis. “Tegemist on siiski suurima laienemisega, mida EL on kogenud,” ütles peaminister. (Jesper Kongstad, Jyllands-Posten, 3.05)

Poola ajakirjandus

Vilniuses Poola ja Leedu vahel kümne aasta eest sõlmitud sõprus- ja heanaaberluslepingu aastapäeva pidulikul tähistamisel viibinud Poola ekspresident Lech Wałęsa sõnul tähendab ELi laienemine ka Poola ja Leedu suhetes uue peatüki algust. Kahe riigi suhteid laienenud Euroopas analüüsides tõi Wałęsa esile suurenenud vastutusekoorma. "Kui näiteks Leedu töötab halvasti, maksame selle eest ka meie," väitis Poola ekspresident ning ütles naljaga pooleks, et kavatseb kandideerida Euroopa presidendi ametikohale, kui selline peaks loodama. (Robert Mickiewicz Rzeczpospolita, 6.05)

Enamik Slovakkia poliitikutest kritiseerib ekspresident Michal Kováči ettepanekut muuta seoses ELi astumisega senist rahvushümni. "Hümni sõnad pole enam aktuaalsed. ELiga seotud uues tegelikkuses kõlab rahvusliku ärkamisaja poole pöördumine arhailiselt," ütles Kováč. Paljud Slovakkia rahvuslased nimetavad Kováči ettepanekut rohkem kui 150 aasta vanuse hümni muutmiseks orjalikkuseks Brüsseli ees. (Andrzej Niewiadowski Rzeczpospolita 6.05)

Venemaa ajakirjandus

ELi uusliikmetest suhtub liitumisse kõige halvemini Eesti elanikkond, vaid 38% eestlasest leiab, et liitumine ühtse Euroopaga oli hea. Eesti jagab Sloveeniaga esikohta liitumises ükskõiksete osas – tervelt 37% eestlasi on ELiga liitumise suhtes neutraalsed. Vaid 30% eestlasi usub, et liitumisega kaasneb isiklik heaolu, mis on uusliikmete madalaim näitaja. Samuti rõõmustab eestlane kõige vähem ühisrahale ülemineku üle, mida pooldab ainult 46% küsitletutest. ELi edasise laienemise suhtes on samuti kõige skeptilisem Eesti, kus idee leiab vaid 56%list toetust. EKd ja EPd usaldatakse Eestis teistest uusliikmetest samuti kõige vähem, 42% vastavalt. Eesti on ELi uusliikmete üleeuroopaliste väärtushinnangute ülevõtmise pingerea lõpus, mis näitab, et Eesti avab ELi ust kas ebakindlalt või lihtsalt ettevaatlikult. (Kommersant, 6.05)

Jaapani ajakirjandus

Jaapanis resideerivad kümne uue ELi riigi diplomaadid annavad edasi oma nägemuse EList. Eesti ajutine asjur Jaapanis Argo Kangro ütleb, et Euroopa unikaalsus seisneb liikmesmaade võimekuses edukalt koos eksisteerida, samas säilitades rahvusliku identiteedi ja eripära. 2004. aasta on Eesti jaoks kahekordse laienemise aeg. ELi ja NATO liikmelisus tagavad Eesti rahvusliku julgeoleku, stabiilsuse ning arengu, mis aitab hoida ja tugevdada meie kultuuri. Eestile tähendab ELi kuulumine uusi kohustusi ja nende kaudu uusi võimalusi, mis põimituna ajaloolise vastutusega võimaldavad aktiivselt kaasa rääkida kontinendi tuleviku kujundamisel. (Argo Kangro, The Daily Yomiuri, 9.05)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

European Central Bank president Jean-Claude Trichet hit out at the failure of eurozone countries to get their finances in order. "On the basis of the latest EC forecasts, the average euro-area budgetary position is not expected to improve much this year or next. A growing number of countries are likely to report significant imbalances, while fiscal consolidation efforts might fall short of commitments," Trichet complained. He said it was essential for all countries concerned to undertake "credible measures to address these concerns through a comprehensive reform strategy." (Afp, 6.05)

German Finance Minister Hans Eichel has admitted for the first time that Germany could once again exceed EU stability pact rules in 2005. He told the paper that it was "something I cannot rule out in light of the upcoming tax estimates, at least not when I present the budget." Tax estimates due out next week are expected to reveal a budget deficit of 47 billion euros for the year, a post-war high. (Afp, 7.05)

Greece is on course for EU disciplinary measures after EU data officials revised up the country's budget deficit for last year to take it over a 3.0% ceiling. The Eurostat statistics agency said the Greek deficit in 2003 stood at 3.2% of GDP. The new conservative government elected that month began an audit of its finances which has now been certified by Eurostat, and acknowledged that the situation was far worse than previously thought. (Afp, 7.05)

Italy will try to stave off an official warning over its ballooning deficit at a meeting of EU finance ministers, officials say. Ministers from the eurozone are scheduled to discuss an EC proposal to issue Italy with a warning over its rising deficit. Italian Finance Minister Giulio Tremonti will argue that his government is taking steps to avert a deficit breach and should therefore be spared an early warning, officials said. (Afp, 9.05)

Labour restrictions on migrant workers from Eastern Europe into the EU are as repressive as communism, former Polish President Lech Walesa said. Walesa said it was strange that western EU states did not want to take advantage of skilled and cheap workers, adding that companies would go east in search of the labour anyway. (Reuters, 3.05)

EK leiab, et Eesti, Leedu, Sloveenia ja Küpros on valmis ühisrahale üle minema 2007. a. Esimeseks sammuks eruole üleminemisel on rahvuslike valuutade sidumine euroga veel sel aastal. Ülejäänud ELi uusliikmed lähevad eurole üle 2010. a. (RIA-Novostei, 4.05)

Eurozone unemployment was stable for the 13th month in a row in March at 8.8% of the workforce, data published by the EU statistics agency showed. The unemployment rate has stood at 8.8% in eurozone since March 2003, and was 8.7% in February 2003. Across the EU, the unemployment rate was also unchanged in March from February at 9%, Eurostat said. Eurostat published data for industrial prices showing a 0.6 rise in March from February bringing the increase over one year to 0.4%. (Afp, 4.05)

USA ajakirjandus

Laienenud ELis on juba alanud uute liikmete võidujooks euroga ühinemiseks. Eesti ja Leedu tahavad esimesed sammud sel teel astuda juulikuus. Eesti esinduse pressiesindaja Brüsselis Jana Vanamöldri sõnul on Eestil kavatsus Euroopa ühisrahaga liituda niipea kui võimalik, kuna Eesti on juba praegu selleks valmis. Eesti rahvuslik valuuta on 1992. aastast seotud Saksa marga ja hiljem euroga. Bank of America esindaja Holger Schmiedingi arvates on Eesti liikumine euro suunas midagi enamat kui valuuta värvivahetus. Kuid Eesti võib sellega minetada teoreetilise võimaluse krooni devalveerida. Jana Vanamöldri väitel poleks see kaotus: "Meie eesmärk pole oma raha devalveerida või revalveerida”. Valuutakomitee süsteem on olnud üks Eesti majanduse nurgakividest. Eesti majanduskasv on olnud pidev - eelmisel aastal 4,75%. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 4.05.)

Eesti ja Leedu ei raisanud aega, teatades sellel nädalal oma soovist ühineda eurotsooniga. Sloveenia ning Küprose puhul eeldatakse peatset liitumist vahetuskursimehhanismiga ERM2, mida kutsutakse ka euro liikmelisuse ooteruumiks. Neil riikidel on “Euromaaga” haakimisest palju võita ja vähe kaotada. Nende jaoks on rahvusvaluuta suveräänsus pigem miraaž või albatross kui tegelikkus. Innustav on ka Iirimaa näide: valuuta stabiilsus kombineerituna majanduskasvule orienteeritud rahanduspoliitikaga. Mitte keegi eurotsoonist ei kiirusta uusliikmeid tervitama euroga ühinema, mõnel juhul on see lihtsalt tingitud šovinismist vaeste uustulnukate pürgimise suhtes rikaste klubisse. Uusliikmed ei õõnesta millegagi eurotsooni jalgealust, vaid mõjuvad hästi kõikide majanduslikule stabiilsusele ja arenguperspektiividele. (Juhtkiri, The Wall Street Journal, 5.05)

Suurbritannia ajakirjandus

“Eesti on väga erinev. Ta näib olevat rahanduslik eeskuju,” seisab Briti majanduslehe juhtkirjas, mis analüüsib uute ELi riikide võimalusi ühisraha kasutuselevõtul. Eesti ja Leedu on esimesed, kes plaanivad euro suunas liikuma hakata. Mõlemad paistavad olevat väga sobivad teerajajad riskantsel, aga tublit tasu tõotaval teel. Kahtlemata seisab nii Eestil kui Leedul ees keerulisi kohandumisi, samas võivad varased liitujad ligi tõmmata rohkem välisinvesteeringuid ning seeläbi luua rohkem töökohti ja kiirendada majanduskasvu (Financial Times, 5.05)

Saksamaa ajakirjandus

Pärast laienemist seisab ELil ees järjekordne suurprojekt. Ta peab leidma endale uue ja toimiva juhtkonna. Kolmandat lööki pärast nõrka Jaques Santeri ja võimetut Prodit Euroopa üle ei ela. Senine komisjon on aastaid kriitikanooli vaid tänu Verheugeni saavutustele pareerida suutnud. “Euroopa sammub edasi nagu peata hani”, kommenteeris kujunenud olukorda Le Monde 1. mail. Uue komisjonijuhi ülesanne on püüda ühendada Euroopat rahandusküsimuses ning välis- ja julgeolekupoliitikas. Suhete kriis uute ja vanade liikmesriikide vahel tuleb ületada. Euroopa integreerimisel ei tohiks korrata neid vigu, mida tehti Saksamaa ühendamisel. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 6.05)

Majanduslikust vaatevinklist ei ole ELi laienemisel mingit mõtet. Toetused Brüsselist võivad arengut uutes liitujariikides vaid pidurdada. Vanadele liikmetele ei avalda see mingit mõju. Poliitiliselt ei saa Euroopa ühinemist üle hinnata, kuid majanduslikku imet ei makse sellest oodata. Uued liitujad Eestist Sloveeniani on näidanud, kuidas majanduslik ime välja näeb: paremini läheb neil, kes suure venna abita püüavad hakkama saada. Milleks suur majandusruum, kui statistika järgi elavad väikeriigid jõukamalt kui suured? Nii on see kogu maailmas. Jõukuse kasvuks piisab ka vaid vabaturumajandusest. (Rainer Hank, FAZ, 9.05)

Ungari rahandusminister Draskovics on öelnud: “Saksamaa ei lahenda oma probleeme sellega, et sunnib uusi liikmesriike sama jäiku struktuure omaks võtma nagu on vanadel”. Pealegi pole ELi struktuurfondide rahastamispõhimõtteks mitte maksundus, vaid SKT, töötuse tase ja infrastruktuuri seisukord. Pole mingit seost maksumäärade ja Brüsseli toetuste vahel. Schröderi, Clementi, Eicheli ja Stoiberi avaldused on populistlikud. Infrastruktuuri ei saa toetada maksude tõstmise, vaid hoopis kulutuste mõistliku jaotumise kaudu. Brüsseli toetusi peab nii või teisiti kärpima, kuid just Saksa liidumaad on sellele vastu. Uued liikmesriigid on turumajanduse reeglid endale kiiremini ja paremini selgeks teinud kui vanad unistadagi oskavad. Sellele väljakutsele tuleb vastata ning maksureformid lõpuks ette võtta. Konkurentsi ei tohi karta ega pidurdada. (Otto Graf Lambsdorff, Die Welt, 9.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pärast ELi laienemist algab uutes liikmesriikides taas võidujooks. Kümnel liiduga liitunud riigil on võimalus euroga ühinemiseks niipea, kui nad selleks valmis on. Neli riiki - Eesti, Leedu, Küpros ja Sloveenia - loodavad ühisrahaga liituda juba 2007. aastal. Ülejäänutel tuleb aga erinevatel hinnangutel oodata kuni kümnendi lõpuni, enne kui nad täidavad liitumiskriteeriumid. Ühisvaluutaga liitumise esimese etapina tuleb kandidaatidel ühineda vähemalt kaheks aastaks euro vahetuskursi mehhanismiga. See on raamistik, mille alusel europiirkonnaga liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss seotakse mitmepoolsete läbirääkimiste käigus euroga. Eesti ja Leedu valitsused soovivad liituda selle üleminekumehhanismiga enne suve, Küpros ja Sloveenia loodavad samasse etappi jõuda käesoleva aasta lõpus või 2005. aasta alguses. Euro vahetuskursi mehhanismi perioodi jooksul peab iga europiirkonnaga liituda sooviv riik hoidma oma rahvusvaluuta euro suhtes stabiilsena ning täitma Maastrichti kriteeriumid, mis puudutavad eelkõige riigivõla kriteeriumi, inflatsioonikriteeriumi ja eelarve tasakaalu kriteeriumit. Just viimase kriteeriumi osas on euroga liituda soovivad maad veel kaugel ELi ambitsioonidest. Eesti, Leedu ja Sloveenia näitasid möödunud aastal eelarvedefitsiiti, mis lähenes kurikuulsale 3% piirile SKPst. (Philippe Ricard, Le Monde, 5.05)

Rootsi ajakirjandus

Veel ainult 25 päeva võivad reisijad tuua Baltikumist odavaid sigarette. 1. juunist hakkab Rootsi piirama tubakatoodete importi uutest ELi liikmesriikidest. (Anders Bolling, Dagens Nyheter, 6.05)

Poola ajakirjandus

Lähinädalatel kavatseb EK võtta kasutusele meetmed Poola ja viie teise uue liikmesriigi suhtes, kelle eelarvedefitsiit on liiga suur. Uutest liikmesriikidest on lisaks Poolale eelarvega probleeme veel ka 2009. aastal eurotsooniga liituval Tšehhil, Ungaril, Slovakkial, Küprosel ja Maltal. Tunduvalt edukamad on Eesti, Leedu ja Sloveenia, kel sellist probleemi pole ning kes kavatsevad juba kahe aasta pärast eurole üle minna. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 6.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Polish president Aleksander Kwasniewski, continuing a state visit to Britain, said it was "irresponsible" at this stage to discuss a timetable for a pullout of Polish troops from Iraq. "We need to fulfil our mission," said the president. "We cannot change a stability mission into an instability mission," Kwasniewski added. (Afp, 6.05)

U.S. and British troops should stay in Iraq at least until 2006, Britain's recently retired Iraq envoy Jeremy Greenstock wrote in “the Economist”. "Iraqis know they cannot yet manage their own security”, he said. For policy in Iraq to succeed, he said: "The majority must remain confident that life is getting better and that the whole purpose of the invasion, the creation of an Iraq ruled with the consent of its people, would be realised." (Reuters, 7.05)

Latvia will remain a "stable partner" for the US and Britain, under intense criticism for alleged torture of Iraqi prisoners. "We act as a stable partner in the Iraq question and there is no change in our policy in this regard," Latvian PM Indulis Emsis said. (Afp, 7.05)

NATO peasekretäri asetäitja John Colstoni teatel ei esita allianss Horvaatiale liitumiskutset juunikuus Istanbulis toimuval tippkohtumisel. Küll aga toetab NATO Horvaatia alliansiga liitumise püüdlusi ning julgustab Horvaatia relvajõudude reformide jätkamist. (RIA-Novosti, 7.05)

NATO is expected to take command of five military-civilian provincial reconstruction teams (PRTs) in the north of Afghanistan by the end of June, a leading NATO official said. "I believe we will have five PRTs functioning by the Istanbul summit," said the head of the alliance's military committee, Harald Kujat. (Afp, 6.05)

Norway is sending more troops to Afghanistan to reinforce ISAF, the defence ministry said. The decision to send 70 extra soldiers was made after Oslo received a request for reinforcements from NATO. They are to replace the current infantry force serving with the NATO led multinational peacekeeping force in the troubled Serbian province. Norway will bring the total number of Norwegian military personnel in Afghanistan to 300. (Afp, 6.05)

Vene relvajõudude peastaabi ülem armeekindral Anatoli Kvašnin osales NATO peakorterist Brüsselis NATO-Vene Nõukogu peastaabiülemate kohtumisel, kus arutati NATO-Venemaa sõjalist koostööd ja terrorismivastast võitlust ning võeti kokku senine koostöö. Lepiti kokku mitmetes õhutõrje- ja merepääste-alastes ühisõppustes. Kvašnin hindas kohtumist “väga positiivseks”. (Interfax-RIA Novosti, 3.05, 5.05)

NATO uues terrorismivastases kontseptsioonis on Tšetšeenia separistide liidri emissar Mašadov Ahmed Zakajevi paigutatud terroristide nimekirja. Samas andis alliansi mõjukaim liige Suurbritannia Zakajevile poliitilist varjupaika. (RIA-Novosti, 7.05)

ROMIR Monitoringu läbiviidud uurimuse kohaselt suhtuvad Balti riikide NATOga liitumisse Venemaal negatiivselt just vanemad, eriti üle 60 eluaasta vanused inimesed. Balti riikide alliansiga liitumises näeb ohtu Venemaale 60% küsitletutest, 32% on vastupidisel seisukohal. (Interfax, 9.05)

NATO will hold a brainstorming session with Middle East nations to shape a cooperation initiative. The issue will feature at three summits in June of the G8, then the U.S. and the EU and finally NATO, which will unveil an "Istanbul Cooperation Initiative" in Turkey on June 28-29. Diplomats say U.S. ambitions have been lowered because of the cool response from a region traditionally suspicious of Washington, and even more so now because of the Iraq war and its approach to the Israeli-Palestinian conflict. (Reuters, 6.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel on ametlikul visiidil Islandil, kus annab Islandi presidendile Olafur Ragnar Grimssonile üle Valgetähe risti teenete eest Eesti Vabariigile. President Rüütel kohtub veel Islandi PMi, parlamendi saadikute ja teiste ametlike esindajatega. (RIA-Novosti, 3.05)

Eesti valitsus kinnitas integratsiooniplaani aastateks 2004-2007. Haridusprogrammi osas plaanib valitsus laiendada eesti keele kasutamist kõigis venekeelsetes koolides ja lasteaedades, et valmistada ette eestikeelsele gümnaasiumiharidusele üleminemist 2007. a. Rahvastikuministri pakutud naturalisatsiooni tempo juures, 5000 kodanikku aastas, võtab kodakondsusetute probleemi lahendamine 32 aastat aega. (Interfax – RIA-Novosti, 6.05, 7.05)

Riigikaitsekomisjon ei pidanud vajalikuks arutada Riigikogus Eesti Iraagi-missiooni jätkamist enne 30. juunit, mil võim Iraagis läheb ajutisele valitsusele, teatas komisjoni nõunik Aivar Engel. (Interfax, 3.05)

Eesti kaitseväejuhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts osaleb esmakordselt NATO sõjalise komitee istungil alliansi liikmesriigi relvajõudude ülema õigustes. Admiral kohtub ka Venemaa ja Ukraina relvajõudude esindajatega, kus arutatakse NATO-Venemaa koostööd ning Ukraina relvajõudude reformimist. (RIA-Novosti, 4.05)

Suurbritannia välisministeeriumi Euroopa asjade minister Denis MacShane loodab Balti riikide abile suhetes Venemaa ja Valgevenega. “Eesti, Läti ja Leedu liikmelisus rikastab ELi, me arvestame teiega kui Suurbritannia liitlastega majandusküsimuste lahendamisel Läänemere regioonis ning ootame teilt nõu, kuidas arendada suhteid Venemaa ja Valgevenega,” märkis MacShane. (RIA-Novosti, 6.05)

EK Eesti Delegatsiooni kinnitusel võivad Eesti ja teiste ELi uusliikmete kodanikud vabalt töötada Iirimaal, Suurbritannias ja Rootsis. Ülejäänud vanad ELi liikmesriigid on liidu uusliikmetele kohaldanud ajutised tööjõu liikumise piirangud. (RIA-Novosti, 3.05)

Eesti europaralamendi sõltumatu vene kandidaat Georgi Bõstrov võitleb EPsse pääsemisel vene keele ELi ametlikuks keeleks tunnistamise eest. Bõstrovi eelvalimisstaap viib 5. juunil kodakondsusetute hulgas läbi küsitluse, keda nad valiksid europarlamenti, kui neil oleks selleks õigus. (RIA-Novosti, 7.05)

Eesti kaitsejõudude peastaabi teatel viib Eesti mereväe miinilaevade divisjon kolme laevaga läbi kolmepäevase õppuse Naissaare lähistel. Õppustel osalevad ka Piirivalve helikopterid. (Interfax, 4.05)

55% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti NATOga liitumine tugevdas julgeolekut ja vabadust, näitab Postimehe läbiviidud küsitlus. Vastupidisel arvamusel oli 8% küsitlevatest. (Interfax, 4.05)

ELi ja VFi Looderegiooni vaheliste suhete alasel kohtumisel Peterburis ja märkis Vene Riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov, et ELi laienemine viib Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna probleemide kiirele lahendamisele vastavalt üle-euroopalistele standarditele. Kohtumise käigus teatas Grõzlov, et ELi ja Venemaa suhetes on senini lahendamata Vene ja ELi kodanike vaba liikumine, Kaliningradi transiidi küsimused ning venekeelse elanikkonna õiguste tagamine Eestis ja Lätsi. (Interfax, 6.05)

Eesti parteide vene poliitikud on 9. mai Võidupäeva tähistamise poolt, selgub küsitlusest, kus osalesid Nelli Kalikova, Vladimir Maslov, Sergei Ivanov ja Vladimir Velmann, kuid vaid viimane toetab 8. või 9. mai muutmist Eesti riigipühaks. (Regnum.ru, 7.05)

Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin tegi ettepaneku omistada NLi kangelasele Arnold Merile Narva aukodaniku tiitel, kuna alates 1. maist on Eesti ELi liige, kus austatakse fašismi vastu võitlemise ideaale ja hinnatakse veteranide panust. Lisaks tunneb Stalnuhhin isiklikult A. Merit, liiati täitub sel aastal 60 aastat Narva vabastamisest fašistlikest vägedest. (RIA-Novosti, 6.05)

Soome ajakirjandus

On vaid kokkusattumus, et rahvusvahelise komisjoni poolt tehtud uurimus nõukogude okupatsiooni kahjudest valmis just siis, kui ELi ja Venemaa vahelistes läbirääkimistes PCA üle tekkisid erimeelsused Eestis ja Lätis elava venekeelse vähemuse osas. Kuid EL hoidis oma positsioonidest kinni ning aprilli lõpul allakirjutatud lepingus ei mainita venekeelset vähemust. Meenutused traagilisest minevikus ei häirinud eestlaste rõõmu NATO ja ELiga liitumisel. Nõukogude võimu kuriteod pole Eestis mitte mingisugune sensatsioon, igaüks on neist viimase 15. aasta jooksul lugenud. Peaminister Juhan Parts aga leiab, et uurimus on vajalik selleks, et ka teised Euroopa rahvad mõistaksid eestlaste kannatusi. Vähesed inimesed tunnevad Eesti ajalugu ja minevikku (Max Jakobson, Helsingin Sanomat, 5.05)

Eesti ajalugu alates Teise maailmasõja lõpust kuni aastani 1991 oli väikese riigi võitlus oma olemasolu eest. Seda tähelepanuväärsem on tõsiasi, et viimastel tormilistel aastatel on Eesti olnud parim uue olukorraga kohaneja; klassi kõige parem õpilane nii NATO kui ELi kandidaatriikide hulgas. Kui NATO liikmekssaamise tingimusi ei jälgitud pedantse täpsusega ning olulisem oli siiski poliitiline meelestatus, siis ELi puhul oli palju uusi reegleid, mida pidi rangelt järgima ning liikmekssaamisele eelnes mitmeid aastaid väldanud ettevalmistav protsess. Muuhulgas pidi Eesti toime tulema kriitikaga oma kodakondsuspoliitika suunal. Tallinnas asuvasse OSCE esindusse ei suhtunud eestlased just suure poolehoiuga. Paljud eestlased ei suutnud mõista ka seda, miks pidi Eesti, olles äsja vabanenud NLi ikkest, kohe astuma järgmise liidu liikmeks. Kuid Eesti valitsused teadsid juba algusest peale, mida Eesti tegema peab. Oli vaja pääseda võimalikult kiiresti NATOsse ja ELi. Ning oli vaja kohaneda kõigega, mida sinna pääsemine eeldas. (Erkki Pennanen, Helsingin Sanomat, 7.05)

Kes eestlased isegi teavad, kust nad tulevad ja kuhu lähevad? Maipühadel tähistati nii Eestis kui ka üheksas teises riigis liitumist ELiga. Eesti piirdus aga vaid mõõdukate ning formaalsete pidustustega. Tundus, et Eesti liitumine muutis rõõmsaks vaid soomlased, kes mõtlevad alkoholi ületoomise laienenud võimalustele. Nõukogude vaikimisest ja paigalseisust pääsenud eestlased on viimase kümne aasta jooksul edasi liikunud niivõrd iseteadlikult, et kõrvaltvaatajates on see lausa hirmu tekitanud. Sel kevadel liitus Eesti nii NATO kui ELiga ning on Soomet oma läänestumise tasemega juba ületanud. Mõnikord aga kerkib hinge kahtlus selle kohta, kas eestlased ka ise õieti teavad, kust nad tulevad ja kuhu lähevad. Paljuräägitud Eesti kuuluvus läände on alati olnud kahe otsaga küsimus. Ajaloolased on leidnud, et eestlased on end läände kuuludes ebamugavalt tundnud. Samuti on uurijad arvamusel, et ristiusk pole kuigi sügavalt eestlaste hinges juurdunud, sest kirikuid on peetud enamasti võõrvallutajate ehitisteks. Kõigist neist hoiaku küsimustest hoolimata on Eesti viimase 15. aasta jooksul suure sammu edasi astunud. Kuid mis on selle arengu hind? Äärmuslikult liberaalse majandusega Eestis muutuvad rikkad aina rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Nõrgemad peavad omal jõul hakkama saama. Eesti liigub edasi kiirel sammul, kuid klapid silmadel, olgu siis tegu kalgi maksu- ja sotsiaalpoliitikaga või sõdurite saatmisega Iraaki. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 6.05)

Briti näitlejat Michael Cashmani ja rallisõitjat Ari Vatast ühendab see, et nad on EPs ilusti hakkama saanud, kuigi olid enne seda "vaid" kuulsused. East Endersi telesarjast tuntud Cashman on aidanud muuta EPd avatumaks. Ekspertide sõnul ei tähenda kuulsus, et inimene tingimata EP liikmena hakkama ei saa. Poliitilist kogemust peetakse küll oluliseks, kuid ennekõike peab EP liige olema aktiivne ning asjadest huvitunud ning peab mõistma, kuidas Euroopas protsesse mõjutada. Eesti EP liikme Mart Laari sõnul on kuulsustel EPs kõik võimalused teha head tööd. Kuigi ega teatav ühiskondlik taust paha ei tee. Eestist kandideerivad EPsse tippmodell Carmen Kass ja tippsportlane Erki Nool. Laari sõnu pole Eesti esimestel EP valimistel inimeste valimisaktiivsus ilmselt kuigi suur, kuid need, kes hääletama tulevad, hääletavad pigem tuntud poliitiku ning eksperdi kui kuulsuse poolt. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 6.05)

Venemaa ajakirjandus

Tiit Matsulevitši hinnangul on Eestis palju kära tekitanud partnerluse- ja koostöölepingu (PCA) laiendamine seotud lähenevate europarlamendi valimistega. EL osaliselt vastutulekut Vene "14 murele" Luxembourg'is allkirjastatud protokollis tõlgendab Venemaa kui võimalust avaldada kahepoolsetes suhetes survet Eestile ja Lätile läbi Brüsseli. Üksiti on Eesti, Ungari ja Soome huvitatud sellest, et protokollis mainitud inimõiguste tagamine laieneb ka soome-ugri rahvastele VFis, mida Eesti hakkab nüüd hoolikalt jälgima. ELi kriitikat vähemusrahvaste olukorrast Eestil karta pole, kuna Eesti on juba täitnud ELiga liitumise eelduseks olnud Kopenhaageni kriteeriumid. Kui ELi jaoks on allkirjastatud protokoll aluseks suhete edasi arendamiseks Venemaaga, siis viimane tõlgendab saavutatud kompromissi kui ELi nõrkust. Kuigi PCA protokolli kinnitamine tühistas topelttollid Eesti kaupadele, ei ole Venemaa siseolukord muutunud - bürokraatia ja võimudega suhtlemine on endised. (Regnum.ru, 7.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti ELiga liitumisel tõusid kaupade ja teenuste hinnad. Kui märtsis tõusis tarbijahinna indeks 0,2%, siis aprillis juba 0,7%. (Interfax, 8.05)

Käesoleva aasta I kvartalis suurenes Tallinna Sadama tööde maht kõikidel suundadel. Akadeemik Mihhail Bronšteini sõnul on kaubakäive suurenemise põhjuseks soe talv. Kaubakäive edasise suurenemise tempo suhtes on akadeemik tagasihoidlikum, meenutades vene sadamate jõudsat arendamist. (Regnum.ru, 4.05)

Eesti parlament ei pidanud otstarbekaks maksustada vene transiiti 18% käibemaksuga. Eesti parlament kinnitas käibemaksu seaduse parandused, mis näevad ette kõikide transiiditeenuste vabastamise käibemaksust Eesti sadamate konkurentsivõimelisuse säilitamiseks ELis. (Regnum.ru, 7.05)

Soome ajakirjandus

Soome-vene gaasiettevõte Gasum OY teeb koostööd Eesti Gaasiga gaasijuhtme ehitamiseks Soome lahe alla, Tallinnast Helsingisse. Projekti edukal elluviimisel ühendaks gaasijuhe Soome Baltimaade gaasivõrgustikuga ning selle kaudu ELi avanevate energiaturgudega. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 6.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Carmen Kass is hoping to make the leap from the cover of Vogue magazine into international politics when she stands to represent Estonia at EP elections. She said she would try to work on drugs prevention and youth unemployment. Kass says Estonians have been sceptical to her political ambitions. (Afp, 9.05)

Eesti riiklik okupatsioonivõimude represseerimise uurimise komisjon andis välja “Valge raamatu” repressioonide kahjudest Eestile aastatel 1940-91. Komisjoni juht Toronto ülikooli professor Vello Salo ütles “Valget raamatut” Riigikogu spiiker Ene Ergmale üle andes, et Eesti rahvas on repressioonide käigus kaotanud 180 000 inimest, neist 90 000 hukatutena. (Interfax, 9.04)

Paljudes maades toimub e-valitsus rohkem sõnades kui tegudes, kuid Eestis teostatakse demokraatiat reaalajas läbi interneti. Iga minister võib valitsuse istungist osa võtta video-konverentsi abil; iga valitsuse otsus avalikustatakse interneti vahendusel juba 30 sekundi pärast peale vastuvõtmist. (Km.ru, 8.05)

Eestis maeti Sinimägede vennaskalmistule ümber nelja nõukogude lenduri säilmed, kes hukkusid 1944. a. Narva all. (Interfax, 5.05)

Eestis tähistatakse Võidupäeva. Tallinnas ja Narvas toimub pärgade ja lillede asetamine Teises maailmasõjas hukkunud nõukogude sõdurite haudadele ja mälestusmärkidele. Õhtul toimub sõjaveteranide vastuvõtt Vene kultuurikeskuses ning Haabersti ja Kristiine linnavalitsustes. (Interfax – RIA-Novostei, 9.05)

USA ajakirjandus

Eesti pealinnas Tallinnas kulgevad noored naised trendikates teksades ja kõrgetel kontsadel. Hoolikalt restaureeritud vanalinn oma kõverate läbikäikude ning linnamüüri tornidega näeb välja nagu Vana Maailma muinasjutt. Kui ameeriklased tahaksid pilku heita süngele idablokile, on nad peaaegu hiljaks jäänud. Eestlased on kiirustanud end raudsest eesriidest lahti rebima, neile ei meeldi, kui sovetiaega meelde tuletatakse. Tallinna suveniiripoodides on kõik Leniniga seotu bestseller, eestlased müüvad kommunismiaja sümboolikat, et minevikupärandist kiiresti vabaneda. Linna keskmesse pole peale verivärske okupatsioonimuuseumi sotsialismist jälgi jäänud. Turist peaks sõitma äärelinna, Lasna- ja Mustamäele, et saada ettekujutus elust kunagises punatsoonis. Seal on nõukogudeaegsed hooned niivõrd üksteisega sarnased, et kohalikel on seni probleeme oma korteri ülesleidmisega. Ka tänane Tallinna restoranimaastik erineb aastakümnetetagusest, peegeldades Eesti sisseelamist maailma. Vanad riigile kuuluvad sööklad on kadunud, nende asemel võib kohata Texase, Argentiina, Tai, Jaapani söögikohti. Gloria on klassikaline 1930ndatest pärit restoran, autentse eesti toidu võib leida Kuldse Notsu Kõrtsist ja Vanaema Juurest. (Lydia Itoi, Mercury News, 2.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Saksamaal elava eesti helilooja Arvo Pärdi muusika on neile, kes peavad modernset klassikalist muusikat liiga keeruliseks. Arvo Pärt on alates 1970ndatest olnud minimalistliku ja müstilise kompositsioonitehnika teerajajaks, mida ta ise nimetab tintinnabulismiks. Tema loomingule on iseloomulik lihtne meloodia, vaikus, kolmkõlad. Tema tööd nagu Fratres ning Tabula Rasa ei paita üksnes kõrva, see muusika pakub rohkem palvelaadset kui olime 20. sajandi lõpul harjunud. Arvo Pärdi looming on mõjutanud ka nooremaid eesti heliloojaid, näiteks Erkki-Sven Tüüri ja Urmas Sisaskit. (Eric Jansson, Financial Times, 1/2.05)

Tallinna iidsetel kivitänavatel ja võluvates gooti stiilis hoonetes on käärimas uus revolutsioon: traadita internetiühendus. See on teostunud suuresti tänu veebilehekülje wifi.ee toimetaja Veljo Haameri tööle. Esimesed wi-fi kohad avati Tallinnas 2001. aastal, täna on neid üle kogu Eesti enam kui 280. Veljo Haamer hindab ettevõtmist nii poliitiliseks kui sotsiaalseks projektiks, inimesed veenduvad ise, kui mugav on internetti kasutada. Enamik eestlastest sooritab pangatehinguid online´is, mis näitab, et paljud on traadita ühenduse kiiresti omaks võtnud. See peab paika eriti nüüd, mil majandus on tõusuteel ning sülearvuteid saavad endale lubada järjest rohkem inimesi. (Clark Boyd, BBC News, 6.05)

Kanada ajakirjandus

Geograafiline asend, ilmastik ja linna suurus tingivad selle, et Tallinnast ei saa kunagi Kesk-Euroopa tähtsat keskust. Ent uuendused infoühiskonna poole on Eestil aidanud end teadvustada, et tegemist ei ole enam Euroopa tagahooviga. Eesti on muutuste maa, üks huvitavamaid ja idüllilisemaid Põhja-Euroopas. Talllinn on linn, mis on aastaid olnud endise idabloki maade asjatundjate reisinimistus, kuid mida läänes sageli kuuldudki pole. Nüüd on Tallinn tõusmas Praha kõrvale, mis 1990ndate keskel sai üldtuntuks kui üks kõige paremini säilinud linnu Euroopas. Tallinnal on mitu nägu. Üks on 20-30-aastaste jõukas ja moodsalt Skandinaaviapärane linn, teise sümboliks võib pidada Narva kohvikut: võluvat retrostiilis söögikohta, mis vastandub selgesti Raekoja platsi ja vanalinna kompaktsele arhitektuurile. Tallinnas on teisigi nõukogudeaja mälestusmärke - Lauluväljakust Lasnamäe ja teletornini. (John Weich, Globe and Mail, 8.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

29. märts, Tallinn. Äkitselt oleme Eestis ja siin ... on Skandinaavia hõngu! Šikid autod, wifi tsoon. "Ma olen käinud sada korda Helsingis ja kõigest kaks korda Riias," jutustab oma soome-ugri ja mitte slaavi keelte hulka kuuluvas emakeeles Café Anglais' pianist. Tallinn asub vaid 18-minutilise helikopteritee kaugusel Helsingist. Mõeldakse ka kaht linna ühendava merealuse tunneli ehitamisele - nõnda sünniks Talsinki. Eesti vallatu pealinn näib mini-Peterburina, mis vöötatud linnamüüri ning talvel ümbritsetud merejääst. Eestis on 1,5 miljonit elanikku, elav majandus, kuid HIV-viiruse kandjate hulga poolest sarnaneb riik kõige hullemas seisus olevate Aafrika riikidega. Päikese õrn puudutus, härmatis ja viin. Puhas disain. Meil on õnne näha Tallinnat enne soome ja inglise vodkaturistide saabumist. Baltimaade tõeline uhkus on aga rahvalaulud, mis on olnud ainsaks neid taanlaste, sakslaste, rootslaste ja venelaste võimu alla elanud rahvaid ühendavaks elemendiks. Eesti viis muide 1991. aastal läbi oma "laulva revolutsiooni". Teiste arvamuse pärast eneste kohta muretsevad eestlased andsid 20 miljonit eurot ühele inglise firmale, kes meisterdas neile rahvusliku slogani. Tulemus oli hiilgav: "Welcome to Estonia". Võib-olla eesti keeles on selle väärtuseks tõepoolest 20 miljonit eurot. Ja võttes vastu sadu miljoneid eurooplasi tasub see end ehk äragi. (Marion Rugieri, Philippe Trétiack, Elle, 3.05 nr. 3044)

Kõige väiksem Balti riik on hetkel üks maailma internetiseeritumaid maid. Kuidas on üks riik, mis alles 1991. aastal väljus nõukogude impeeriumi mõjusfäärist ja mille rahvaarv ulatub vaid 1.4 miljonini, suutnud trügida tehnoloogiamaailma tippu? Eelkõige on see olnud võimalik tänu riigi tahtele. “Peamine erinevus Ida- ja Lääne-Euroopa vahel seisnebki selles, et kui läänes arendasid interneti võimalusi ja levikut eraettevõtted, et sellest kasu lõigata, siis idas investeeris inimeste hüvanguks interneti populariseerimisse ja arendamisse riigisektor,” selgitab Forresteri analüütik Jaap Favier. Eesti kasutas ära ka soodsaid tingimusi: “näiteks valitsus toetas telekommunikatsiooni turu liberaliseerimist juba 90ndate alguses”, selgitab Linnar Viik, praegune IT Kolledži õppejõud ja endine peaministri nõunik uute tehnoloogiate alal. Eestis viidi läbi rida internetiõppe projekte, millest tuntum on ehk koolide internetiseerimise kava “Tiigrihüpe”. Paljusid neist projektidest rahastati Sorose fondide, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja ELi rahadest. Täna on Eesti kõikides raamatukogudes tasuta ligipääs internetile. Mööda maad reisides on võimatu jätta kahe silma vahele mõnd avalikku internetipunkti või siis erilist internetitähisega liiklusmärki, mis lähima internetti ühendumise võimaluseni juhatab. (Tristan de Bourbon, La Tribune, 4.05)

1970. aastate alguses Brežnevi võimuperioodil soovisid nõukogude võimu rakendajad Tallinna vanalinnas, mis alates 1997. aastat on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, ellu viia pühadust teotava plaani – lõhkuda maha osa vanalinnast. Tiina Mägi, kes toona töötas televisiooni laste- ja noortesaadete toimetuses, pani ühele vanamuusika kollektiivile võttepaika otsides tähele, et kõikjal pealinnas rikuvad moodsad konstruktsioonid vanu arhitektuuri meistriteoseid. “Tuleb eemaldada kasvajad, mõtles ta, ja raputada inimesi, kes ei näe enam isegi oma pealinna.“ Hasartliku energiaga, mis Tiinat iseloomustab, otsustas ta tegutseda. Tema idee oli luua mitte keskvõimu kontrolli all olevat organisatsiooni, vaid ilma ametliku raamita klubi, mis põhineks osavõtjate vabatahtlikkusel. Sellest ideest kasvas ajapikku välja Kodulinna Maja, kus Tiina Mägi on tänaseni tegev ja mille üritustest võtavad osa nii noored kui vanad. Täna ei rahuldu klubi enam Tallinlaste mälu värskendamise ja eestluse vaimu kandmisega, klubi kasvatab kodanikke. Täna muretseb Tiina Mägi eelkõige ameerikaliku tarbimiskultuuri pealetungi pärast, samuti nagu pealinna taevasse tõusvate kõrgehitiste pärast. (Sylvaine Pasquier, L’Express, 26.04)

Soome ajakirjandus

Mihkel Muti romaanis "Rahvusvaheline mees" käib Lennart Meri sarnane mees läbi pool maailma, taotledes rahvusvahelist tunnustust oma väikese kodumaa iseseisvumisele. Romaanid ELi liitumisläbirääkimistest on veel kirjutamata. Ka neis kirjeldatakse ilmselt algusaegade piinlikkusetunnet ja häbi. Maipühade ajal kõrguvad Euroopa kohal tähed sest laienemise puhul heisatakse ELi lippe üle terve kontinendi. (Kaija Virta, Helsingin Sanomat, 3.05)

Mai algul algas Tallinnas kampaania öise alkoholimüügi keelustamise vastu poodides ja bensiinijaamades. Linn korraldas linlastele selles küsimuses hääletuse. Tallinna pressiesindaja Allan Alaküla sõnul hakkab linna öist alkoholimüüki piirama, kui suurem osa linnaelanikest selle poolt hääletab. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 7.05)

Tallinna suundujatel on nüüdsest elu veelgi lihtsam. ELi liikmetele tehakse piiril minimaalne kontroll. Kui pole põhjust põhjalikumaks kontrolliks, siis vaadatakse korraks vaid passi. Aega säästab ka see, et eestlased ei registreeri enam Soomest tulnud reisijaid. Ainus suurem ajakulu võib tekkida sellest, et Helsingi Tallinna marsruudile peaks nüüd tulema endisest veelgi rohkem reisijaid. (Anna-Riitta Sippola, Helsingin Sanomat, 3.05)

Laupäevast alates võib Eestisse tuua odavat prantsuse veini ning eestlased pääsevad õppima Briti ülikoolidesse, makstes teistega võrdset õppemaksu. Soome ja Rootsi passikontrolli läbivad eestlased nüüd koos teiste ELi kodanikega. Eestlaste elus toimub ELi esimesel päeval palju muudatusi. Eestlased võivad minna Rootsi, Suurbritanniasse ja Iirimaale tööd otsima. Autoga reisimine Euroopas muutub odavamaks, sest kehtivad Eesti autojuhiload ja -kindlustus. On ka negatiivseid külgi: suhkru ja bensiinihind tõuseb. Laienemist tähistatakse Eestis üleriigilise puudeistutamisega, millest võtavad osa nii poliitiline eliit kui ka 20 000 vabatahtlikku. Maikuu jooksul istutatakse kokku miljon puud. Pidustused algasid hommikul Toompeal, kui Pikas Hermannis heisati Eesti lipp ning esinesid sümfooniaorkester ja Riigikogu segakoor. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.05)