Nädal välismeedias 26. aprill-2. mai

EUROOPA LIIT

Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

Chris Patten, the British EU external relations commissioner, played down reports that he might become the next head of the EU's executive branch. "Nobody so far has asked me whether I want to be president of the European Commission... but it is the case that I would need a very great deal of persuading," Patten said. (Afp, 01.05)

French FM Michel Barnier said he favored the simultaneous adoption of the proposed EU constitution in all 25 member and future member states, whether by referendum or parliamentary vote. "The idea that there could be a European debate for the first time at the same moment, the same day if possible but in any case in the same week, is a nice idea," Barnier said. The minister said the passage of the EU constitution could take place "through the people or by representatives of the people". (Afp, 30.04)

France and Germany clashed over who should be the new head of the EU's law enforcement agency, Europol. EU interior ministers meeting in Luxembourg discussed candidates for the new director but failed to agree because Germany refused to take a vote on the matter. Paris wants the EU to appoint senior French police officer Jacques Franquet but Berlin insists the current German director, Juergen Storbeck, is the right man to continue in the job. (Reuters, 29.04)

The EU clinched a deal on new asylum rules which the UN and human rights campaigners say may compromise refugees’ rights. The draft rules aim to harmonise procedures for seeking asylum inside the EU, to ensure genuine refugees can find safe haven but to prevent economic migrants from abusing asylum systems to enter the wealthy bloc. (Reuters, 29.04)

Britain will put itself "on the edge" of Europe if it rejected the EU constitution in a promised referendum, Valery Giscard d'Estaing, the chief architect of the constitution said. Valery Giscard d'Estaing said Britain "will have to assume the consequences of its own choice" if it rejects the constitution, which EU leaders are hoping to finalise in June. "I always wanted Britain to be a part of the system," said the former French president. (Afp, 29.04)

Berlin and Paris have agreed a Frenchman should hold the European Commission's economic and monetary affairs portfolio once a new EU executive is appointed this autumn. The deal, which also reaffirms Germany's hope to secure a new post in the executive to oversee industry and competition policy, follows the two countries' failure to obtain the top job at the International Monetary Fund for Frenchman Jean Lemierre. (Reuters, 29.04)

The European Commission called for Italy to be given a formal early warning over its public deficit, which is forecast to breach eurozone budget rules next year. In the latest stand-off triggered by the rules of the beleagured Stability and Growth Pact, the EU executive confirmed its forecast that Italy's deficit will in 2004 be above the 3.0-percent-of-GDP ceiling set by the pact. (Afp, 28.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Üks ELi põhiseadusliku leppe ülitundlikke teemasid on liikmesriikide vetoõigus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise küsimustes. Rahanduseksperdid näevad seda kui Trooja hobust, ning soovivad rakendada kvalifitseeritud häälteenamust kõikide maksuliikide üle. Suurbritannia peaminister Tony Blair aga märkis makse puudutava veto "punase jooneks" ning tõotas blokeerida iga katse vetoõigust teisiti tõlgendada. Hetkel sätestab EL ettevõtte tulumaksu miinimumi, kuid kõik otsused langetatakse ühehäälselt. Iga riigi ettevõtte tulumaks ja üksikisiku tulumaks on eranditult rahvusliku kontrolli küsimus. Näiteks Iirimaal on ettevõtte tulumaks vaid 12% ning Eestis 0%. Tegelikkuses pole pilt nii selge. EKil on mõjujõudu kitsendada soodusmakse ja subsiidiume, näiteks Ryanairi juhtum, kus lennufirma soodusleping Charleroi lennuväljaga keelustati. (Ambrose Evans- Pritchard, The Daily Telegraph, 27.04)

Mõnele uuele EK volinikule on ette heidetud kommunistlikku minevikku ning väheseid kogemusi. Samas oodatakse, et nad toovad Brüsselisse teotahtelisust, reformimeelsust ning arusaamise Euroopa asjadest, millest nende eelkäijatel on vajaka jäänud. Tegelikult on paljud värsked volinikud Brüsseli müstiliste radadega tuttavad juba pikka aega. Enamik neist on viimase kümnendi veetnud ELi seadusandlust täpselt jälgides, kuna seljataga on läbirääkimiskõnelused ELiga. Kauaaegne kompartei liige Siim Kallas on Eesti taasiseseisvumise järel töötanud enamikel võtmepositsioonidel. Tema juhtimisel võeti 1992. aastal vastu otsus loobuda rublast. (Raphael Minder, Financial Times, 28.04)

ELi kohta on oluline meeles pidada, et "ei" ei tähenda "ei". See seletab, miks Suurbritannia peaminister Tony Blair vihjas teisele referendumile, kui esimene peaks ebaõnnestuma. See seletab ka, miks Taani ja Iirimaa korraldasid kaks korda ELi liikmelisuse kohta rahvahääletuse. ELi põhiseaduslik lepe annab Brüsselile kontrolli iga meie elu aspekti üle; see on dokument, millega bürokraadid võtavad endale seadusega õiguse valitseda piiranguteta. (Barbara Amiel, The Daily Telegraph, 26.04)

Kui kasvõi üks kümnest uuest ELi liikmest apelleerib solidaarsusklauslile ning palub ELi abi viisaküsimuses USAga (valdav osa senistest liikmesmaadest naudib hetkel USAga vastastikust viisavabadust), võib see ka ülejäänuid sundida kehtestama vastuabinõuna viisarežiimi USA kodanike suhtes. Eesti välisminister Kristiina Ojuland ütles eelmisel kuul olukorda kommenteerides: "Tegemist on Eesti ja USA kahepoolse küsimusega, kuid me eeldame, et siis, kui Eestist on saanud ELi liige, kohtleb USA Eestit samamoodi kui teisi ELi maid". (Raphael Minder, Financial Times, 26.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ei kehtesta ELiga liituvatele maadele üleminekureegleid. Göran Perssoni valitsus sai suurima sisepoliitilise tagasilöögi alates septembrikuisest ühisrahale ülemineku referendumist. Sedapuhku ei olnud Perssonit aga isegi kohal, kui Riksdagis arutleti ligi neli tundi üleminekureeglite teemal. Persson surus hoopis USA presidendi George W. Bushil kätt, kui Riksdag valitsuse ettepaneku üleminekureeglitest maha hääletas. Peaminister Persson ei olnud veel Rootsi tagasigi jõudnud, kui teda juba süüdistati populismis ja võõrvaenulikkuses. Kuigi nii moderaadid kui rahvapartei olid põhimõtteliselt üleminekureeglite poolt, hääletasid nad valitsuse ettepaneku vastu. Migratsiooniministri sõnul on nende kahe partei käitumine vastutustundetu ja arusaamatu. Valitsuse arvates on olemas reaalne oht, et Ida-Euroopast hakkab Rootsi tulema odavat tööjõudu, keda võidakse ära kasutada ning mille tulemusena Rootsis sama töö eest makstavad palgad vähenevad. Vaatamata sellele, et üleminekureeglite kehtestamine tagasi lükati, ei ole küsimus siiski maha maetud. Jõuti kokkuleppele, et kui peaks ilmnema tõsiseid probleeme tuleb valitus juba sel sügisel uuesti kokku, et seda teemat edasi arutada. (Ola Billger, Svenska Dagbladet, 29.04)

Uudisteagentuurid

Ukraina Ülemraada spiiker Vladimir Litvin sõnul soovib Ukraina sõlmida ELiga Ukraina-ELi ühistegevusplaani, mis oleks “teekaardiks” Ukraina-ELi assotsieerimise lepingu sõlmimiseks. Spiiker loodab, et “teekardis” lepitakse kokku juba ELi tippkohtumisel Haagis juulikuus. (Interfax, 27.04)

Vene välisminister Sergei Lavrovi kinnitusel sõlmib Venemaa Kaliningradi sõjalise transiidi tarvis ELiga eraldi lepingu. Maksim Medvedkov Vene majandusministeeriumist teatas, et Kaliningradi transiidi küsimust hakatakse ELiga arutama lähikuudel. ELi-Vene ühisavaldus lubab Vene mürarikastel lennukitel jätkata lendamist ELi liikmesriikidesse vastastikusel kokkuleppel. EL loobus piirangute kohaldamisest Venemaalt imporditud naftale ja elektrile, teatas M. Medvedkov. Samuti lubas EL suurendada Venemaa teravilja ekspordikvoote, tegi mööndusi alumiiniumi ekspordi tariifide üleminekuajas ning lubas Venemaal jätkata tuumakütuse eksporti ELi laienemiseelsetel tingimustel. Pooled märgivad ühisavalduses vastastikuse viisarežiimi lihtsustamisest, läbirääkimistega loodetakse alustada juba 2004.a. (Interfax, 27.04)

Vene asevälisminister Vladimir Tšižov kritiseeris ELi kontseptsiooni “Laienenud Euroopa – uued naabrid” kui ELi püüdu haarata Moldaaviat, Ukrainat ja Valgevenet oma mõju alla. Mõjusfääride loomise 100-aasta vanusest kontseptsioonist ei tule ELil midagi välja, kinnitas V. Tšižov. (Interfax, 27.04)

Vene välisministeerium loodab koostööle ELiga venekeelse elanikkonna olukorra parandamisele Balti riikides. ELi-Vene ühisavalduses tunnistab EL majanduslike, poliitiliste ja inimõigusalaste küsimuste sidustamist. Analoogset majandus-kaubanduslepet pakkus Moskva kaks aastat tagasi Eestile, kuid siis lükkas viimane selle kategooriliselt tagasi. (Interfax, 28.04)

Vene Riigiduuma võttis ühehäälselt vastu avalduse seoses ELi laienemisega, kus avaldatakse valmisolekut süvendada ja tugevdada koostööd ELiga. Avalduses märgitakse samuti, et ELi-Vene suhted sõltuvad paljuski “rahvuslike vähemuste õiguste väärikast kindlustamisest Eestis ja Lätis,” mis on üheks põhimõtteliseks punktiks Riigiduuma positsiooni määratlemisel 27. aprillil ELi ja Venemaa vahel sõlmitud protokolli kinnitamisel. (Interfax, 29.04)

Venemaa ajakirjandus

Moskva vene BBC büroo peatoimetaja arvates on Venemaal peale ELi laienemist ELi-Vene suhetes kahetised vaated. Ühed leiavad, et Venemaa peab püüdlema ELi liikmeks, teised pakuvad Norra-Isalndi-Šveitsi mudelit. Siiski tasub Venemaal esmalt püüda sarnaneda näiteks Slovakkiaga. Asi pole pelgalt majanduses, vaid poliitilises näitajates. Eurooplased jätkavad energiatarneid Venemaalt, kuid rohkema tahtmise puhul käivitub "võõras-oma" tunnistamise süsteem, mis veatult tunnistab "omadeks" eestlased aga näiteks ukrainlased määrab "võõrasteks". Euroopaga lõimumise idee sobib igati Moldaavia, Ukraina ja Valgevene rahvuslikuks ideeks - varem või hiljem tunnistavad nende maade poliitilised eliidid Euroopa mängureegleid "euroopluse" sertifikaadi saamiseks. ELi-Vene viisavabadus saabub vaid juhul, kui Euroopa poliitikud suudavad valijaid veenda "võõraste" ümberkvalifitseerimises "omadeks". Vene naabrid saavad peatselt "omadeks", mistõttu peab Venemaa järjekordse "laienemise võitluse" kaotamise vältimiseks läbi mõtlema, mida ta ELilt tahab. (Konstantin Eggert, Vremja Novostei, 30.04)

Vene diplomaatia võit ELi üle - tugevdada rahvusvähemuste õiguste kaitsmist kogu ELi territooriumil - võib Venemaa vastu pöörduda. SRÜ Instituudi direktor Konstantin Zatulin märgib, et rahvusvähemuste kaitse kohustuse võtsid endale mõlemad pooled, mistõttu Moskvale võidakse hakata ette heitma Tšetšeenia probleeme. Kuigi Balti riike partnerluse- ja koostööleppe (PCA) protokollis ei mainita, peavad vene diplomaadid rahvusvähemuste mainimist suureks võiduks. "Veel kuu aja eest kinnitas EL, et mingeid täiendavaid deklaratsioone PCA laiendamise osas ei tule – seetõttu tuleb juba ainuüksi avalduse vastuvõtmist eduks lugeda," kinnitas üks vene diplomaat. EK pressiesindaja Diego De Ojeda sõnul kaitstakse rahvusvähemuste õigusi pärast Balti riikide liitumist ELiga senisest paremini. De Ojeda kinnitusel püüavad Balti riigid vähemuste olukorda normaliseerida. “Me tahaksime seda protsessi kiirendada, kuid ka Balti riikide venekeelsed elanikud peavad sellesse aktiivsemalt lülituma," teatas De Ojeda. (Igor Fedjukin, Alseksei Nikolski, Vedomosti, 28.04)

Uudisteagentuurid

Millions of people across the former communist East Bloc woke up as citizens of an enlarged EU after a continent-wide night of celebrations marking the final end of the Cold War. Hundreds of thousands thronged open-air parties, concerts and firework shows from the Atlantic to the Baltic and the Mediterranean as the EU threw open its gates to 10 new members. Political leaders and ordinary people hailed the final closing of Europe's east-west divide, 15 years after the Berlin Wall fell and 60 years after the end of World War Two. (Reuters, 1.05)

The new countries joining the EU will still miss out on a privilege enjoyed by most of western Europe -- living without border controls. Controls between the current 15 EU states and the 10 new members will remain in place, at least until 2007, officials in Brussels said. The 10 new states will technically belong to the Schengen agreement. But the implementation of the no-border policy that began in 1995 has had problems and the EU wants to iron out the wrinkles before they expand the policy to the new states. (Afp, 2.05)

After a weekend of partying to celebrate its historic eastward expansion, the enlarged EU faces daunting challenges to prove the bloc can keep functioning with 25 members. Within six weeks, EU leaders must agree on a first constitution for the Union, six months after they acrimoniously failed, and find a successor to EC President Romano Prodi, whose term expires in October. This sensitive battle over power and influence, waged amid a campaign for June 10-13 European Parliament elections, has been complicated by Britain's decision to hold a referendum on the charter. (Reuters, 2.05)

The event was historic, the symbolism of Europe uniting was epochal but people in the east who are now part of the EU are wondering just what all the clamour is worth in their pocketbooks and daily lives. This united Europe has a population of 454 million people, over 50 percent more than the US, and is the world's largest economic bloc, with a combined GDP bigger than that of the US. But the new eastern states are second-class members, far behind their western neighbours not only in economic prosperity but also in political and institutional development. (Afp, 2.05)

Germans found it hard to get into a party mood on as Europe celebrated its historic eastward enlargement, with many grumbling that the event would leave them poorer. Tears of emotion from former Chancellor Helmut Kohl, who declared Europe was banishing war forever, failed to sway apprehensive Germans in the town of Zittau, hosting a huge party to welcome to the EU 10 mostly eastern European nations. (Reuters, 1.05)

Hailing the entry of 10 new countries to the EU on Saturday, French FM Michel Barnier said he had a dream: that one day citizens in all 25 member states would vote together in a single referendum. Barnier also restated his idea that all 25 of the EU's members could hold simultaneous referendums on the plan to adopt a constitution for the grouping. (Afp, 1.05)

EU enlargement is unlikely to lead to large-scale migration of people from new to existing members states, and the 10 incoming countries may find themselves soon welcoming more immigrants, the International Organisation for Migration (IOM) said. (Afp, 30.04)

Chancellor Gerhard Schröder gave strong backing to Turkey's bid to join the EU on the eve of the bloc's enlargement, saying it could boost stability and security in Europe and the Middle East. "For Germany and all of Europe, there would be an enormous increase in security if Turkey were admitted," Schröder said. (Reuters, 30.04)

The expansion of the EU to 25 members from 15 on Saturday will give the bloc a new impetus and help Britain promote its vision of the EU's future, British PM Tony Blair said. But a new opinion poll showed that Britons would reject a proposed EU constitution by nearly two to one if a promised referendum were held now. (Reuters, 30.04)

The EU needs to keep the door open to countries such as Ukraine, Moldova and the Balkan countries after the current expansion, east European leaders said. Speaking at the World Economic Summit in Warsaw, they said no "velvet curtain" should be drawn across the EU's new eastern frontier which will run along Ukraine and Belarus as well as Russia. (Reuters, 29.04)

ELi välispoliitikavolinik Javier Solana sõnul võivad Rumeenia ja Bulgaaria liituda ELiga juba 2007.a. ELi tippkohtumisel juulis otsustatakse liitumisläbirääkimiste alustamine Horvaatiaga, hiljem Türgi ja Makedooniaga, teatas J. Solana. (Interfax, 30.04)

French President Jacques Chirac said that enlargement will turn Europe into an economic powerhouse, but he warned that Turkey has not yet met the conditions to join. Chirac sought to reassure the French public about the EU's expansion after opinion polls showed people are concerned about its effects on employment and social welfare -- as well as on French national identity. "I want to say to French men and women that this Europe, which is our common heritage and birthright, is now more than ever an opportunity for us and our future," the president said. (Afp, 29.04)

British PM Tony Blair has backed Turkish membership of the EU, saying that allowing it to join would help to bridge the gap between Europe and the Islamic world. (Reuters, 28.04)

The US ambassador to the EU welcomed the EU's enlargement as extending peace and democracy into Eastern Europe -- and denied that the EU newcomers had to choose between Europe and the US. Rockwell A. Schnabel also welcomed the economic advantages as the bloc expands its single market to encompass 450 million consumers. (Afp, 29.04)

After enlargement, 20 official languages will be spoken in the EU, compared to the current figure of 11 in the 15-member Union, namely Danish, Dutch, English, Finnish, French, German, Greek, Italian, Portuguese, Spanish and Swedish. The nine new languages are Czech, Estonian, Hungarian, Latvian, Lithuanian, Maltese, Polish, Slovakian and Slovene. The only newcomer not to bring a linguistic flourish to the Union is Cyprus, where Greek is the official language and English is widely spoken. (Afp, 29.04)

France is struggling to adapt to a much-bigger bloc which it fears will water down its influence and challenge its leadership on EU foreign policy, European experts said. Those concerns, and the wariness it has engendered among many of the 10 new EU members towards Paris, could cause strains along the way, they said. That explains why "France has been dragging its heels over enlargement," Philippe Moreau-Desfarge of the French Institute on International Relations said. (Afp, 28.04)

Celebrations in Latvia to mark entry into the EU were marred by protests as thousands of ethnic Russians rallied to call for better protection of their rights. Almost a third of the 2.3 million people in the Baltic republic are descendants of ethnic Russians who came to live in Latvia during the Soviet era as part of a Kremlin drive to dilute Latvia's identity. Many of them are sceptical of the EU. (Reuters, 1.05)

The EU is now a market of 455 million people, more than half the size of the US, putting the EU third behind China and India. With a comparable 2003 GDP of 9.746 trillion euros according to Eurostat, the union now rivals the US as the world's largest economy, though the latter is growing faster. The 10 new EU members -- Cyprus, the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Malta, Poland, Slovakia and Slovenia -- have added 20% to the bloc's population, but only 5% to GDP. Their economies are nonetheless forecast to grow by an average 4.0% this year, more than twice the 1.7% estimate for previous EU members, and the new states hope to follow the Irish "Celtic Tiger" in using union development funds to catch up with the pack. The leaner economic models should help maintain investment rates, which have weakened recently but are forecast to increase by 5.75% this year and by 7.25% in 2005. (Afp, 2.05)

European Commission President Romano Prodi warned EU members of fierce competition for jobs and chaos without a new set of rules to make the bloc work. He said the EU expansion would not have a huge economic impact on existing members because the newcomers' GDP is relative small. He said the entry of Eastern European nations with well educated workforces would bring an employment shake-up across the bloc, and countries such as France and Germany could lose out because of their high labour costs. (Reuters, 30.04)

German Chancellor Gerhard Schröder reiterated criticism of low tax rates among incoming EU members, which he has said is possible thanks to EU funds. "We want fiscal competition, but we must avoid fiscal dumping," Schröder said. The German chancellor would like to see upper and lower limits set for corporate taxes within the soon-to-be 25-member EU. "If we fail because of vetoes by certain member states, we will do it with states that are ready," Schröder said. (Afp, 29.04)

Poland is set to limit EU nationals access to its job market after the country joins the EU on May 1, according to the Economy and Labour Ministry. A ministerial plan calls for only Irish and British citizens to be allowed to work freely in Poland. Unlike many other current EU members, the Britain and Ireland have not denied workers from the incoming EU countries free access to their labour markets. (Afp, 27.04)

USA ajakirjandus

Uued liikmed loodavad ELilt jõukust ja rahu, mida poole sajandi pikkune lõimumine on toonud Lääne-Euroopale. ELiga ühinemise päeval avaldasid mitmed uute liikmesriikide juhid mõtteid EList ja selle mõjust. Eesti peaminister Juhan Parts: "Pöördume tagasi sinna, kuhu kuulume - ühendusse, mis jagab samu väärtusi ja visioone". Paljude ekspertide arvates on EL oma eesmärgiks seadnud majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse lõpetamise idapoolsetes maades ning soovib selles piirkonnas tõsta üldist elukvaliteeti. Ekspertide hinnangute kohaselt pühendub EL senisest enam pigem sisemistele majandusteemadele kui välistele küsimustele nagu ühine välispoliitika. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 1.05)

EL on ennegi suurenenud, ent seekordne laienemine on teistsugune - ulatuses, potentsiaalis ning ajaloolises tähenduses. Uus EL on valmis andma oma panuse turvalisema, õiglasema ja konkurentsivõimelisema maailma nimel. EL ja USA seisavad silmitsi sarnaste ohtude ja väljakutsetega. Me teeme juba praegu paljut koos, aga veel enam seisab ees tulevikus. Ameerika ja Euroopa ühistegevus tuleb arutluse alla juunikuisel tippkohtumisel. Nagu igas tugevas suhtes, mis ajaproovile vastu pidanud, ei pruugi ka meie alati kõiges üksmeelsed olla; ent Euroopa ja Ameerika on piisavalt tugevad ettetulevate erimeelsuste ületamiseks. Laienemine muudab ELi nii majanduslikult kui poliitiliselt tugevamaks partneriks, et teha tõhusamalt koostööd USA ning teiste rahvusvaheliste liitlastega. (Bertie Ahern, The Wall Street Journal, 30.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Robert Schuman pakkus 1950. aastal välja idee ühendada Lääne-Euroopa söe- ja terasetööstused, et lõpetada Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline vaen. Tema lootus, et see viib peaaegu terve kontinendi majandusliku ja poliitilise ühinemiseni näis tollal täitumatu unistusena. Sellest mõttest edasi arenenud EL mõjutab täna iga eluvaldkonda. Paradoksaalne, kuid ELi suurima triumfi ajal on välja öeldud suurimad hirmud tuleviku suhtes. Mida rohkem Euroopa laieneb, seda suurem on mure, et ta puruneb kildudeks või kaotab sihi. Ehkki EL on realiseerinud kolm hiiglaslikku püüdlust - ühisturu, euro, ja laienemise Ida-Euroopasse - puudub järgmine kõrgem eesmärk. (Anthony Browne, The Times, 1.05)

ELi viimase laienemise puhul pole tähtis mitte liituvate riikide arv, 1973. aasta laienemine oli proportsionaalselt suurem niihästi rahvastiku kui SKP kasvu poolest. Olulisemad on kaks tõika: ELi osaks saavad endised kommunismimaad ja need riigid on tunduvalt vaesemad praegustest liikmetest. EL seisab silmitsi kahe probleemiga, üks on raha, teine: migratsioon. Riigid, mis suuresti täidavad ELi eelarve (Saksamaa ja Holland) pelgavad, et nüüd peavad nad rohkem andma, samal ajal kui senised kasusaajad (Hispaania, Portugal) kardavad nüüdset rahaliikumist idasuunda. Migratsiooniteema on majandusest veelgi tundlikum, valdav on kartus kesk- ja idaeurooplaste ees, kes varastavad kohalike töökohad ja/või kasutavad sotsiaalseid garantiisid. (The Economist, 30.04)

Suurbritannia väljaanne tsiteerib 30.aprilli Postimehe juhtkirja: "Kuigi eestlastele on eufooria võõras... ei saa ometi ka kõige kriitilisem kaaskodanik jätta tunnistamata seda, et homne päev kirjutatakse eesti rahva ajalukku... EL pole loomulikult maine paradiis ja pettuma peavad need, kes sealt hõlpedu ja -õnne loodavad. Aga et Eestil avaneb sisuliselt esimest korda ajaloos võimalus suurema süsteemi kaudu mõjutada oma tulevikku - see on saamas faktiks." (The Guardian, 1.05)

Suurbritannia peaminister Tony Blair korraldas vastuvõtu kümnele uuele ELi liikmesmaale. Eestit esindasid Suurbritannia parlamendiliige liberaaldemokraat Lembit Öpik ja supermodell Carmen Kass. (Greg Hurst, The Times, 29.04)

Iirimaa ajakirjandus

Balti riikide silmnähtav enesekindlus on sündinud Lääne-Euroopa aina kasvavatest investeeringutest, kammitsate lõdvenemisest endise isanda Moskvaga, ja peatsest tagasipöördumisest kontinentaalsete demokraatiate perre. Täna patrullivad NATO lennukid kolme uue liikmesriigi taevas, Venemaa ja ELi vahel on sõlmitud Partnerlus- ja koostöölepe. Diplomaatilisest tormilisusest hoolimata (Leedu presidendiskandaal, Balti riikide ning Venemaa vastastikune diplomaatide riigist väljasaatmine) on Baltimaad püsinud ELi kursil, julgustatuna majandusreformist ja rahvusvaluuta stabiilsusest. Riigijuhid ning valitsused on Eestis, Lätis ja Leedus tulnud ja läinud, kuid kinnistunud on demokraatlikud põhimõtted ning ELiga liitumise ettevalmistused on ladusalt sujunud. (Juhtkiri, The Irish Times, 29.04)

Saksamaa ajakirjandus

Viimasel ajal on sellistes linnades nagu Narva või Daugavpils olnud näha silte: “Soola pole” või “Äädikas otsas”. Selle põhjuseks on halb informeeritus, kuulujutud ja pooltõed. Nagu on öelnud Läti peaminister Emsis: “Me teeme palju head, kuid selgitame seda halvasti.” Palju rumalusi kirjutavad peamiselt kohalikud venekeelsed ajalehed. Kõik sai alguse suhkrust, mis tõepoolest kallineb. Seda varutakse sotsialistliku põhimõtte järgi – võta, mis saada on! Iga kolmas eestlane on varunud 65 kg suhkrut ja 17 kg soola inimese kohta. Kuna enamik eestlasi elab suhteliselt kitsastes tingimustes, võib ette kujutada, kuidas suhkur ladustatakse riidekappi ja sool kingariiulitele. Jahu pannakse kalapüügivõrgu kirstu, sest kala ju niikuinii enam ELis püüda ei tohi. Nii nagu on keelatud jämesool ning täispiim. (Hannes Gamillschegg, Frankfurter Rundschau, 27.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

1. mail liituvad ELiga kümme uut riiki. Seekordne laienemine on palju sümboolsem 1995. a. laienemisest, kui liitusid Austria, Soome ja Rootsi - seekordne laienemine tähistab Euroopa jagatuse lõppu. Uusliikmete ELiga liitumine tähendab ka seda, et neid tunnustatakse selle eest, mis nad tegelikult on - täieõiguslikud Euroopa riigid. (Jean Quatremer, Libération, 30.04)

Mida kaugemale EL laieneb, seda laiemaks venib ameeriklaste naeratus. Vastupidiselt Marokole või Makedooniale pole USA kunagi taotlenud ELi-liikmelisust. Sellest hoolimata on USAl vana mandri üle suur mõju, mobiliseerides riike, kes on USA suhtes hästi meelestatud. Kümne uue riigi liitumine rõõmustab USAd veelgi rohkem. "Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on juba tõestanud oma Ameerikat pooldavat hoiakut," leiab John Hulsman Heritage Foundationi uurimisinstituudist Washingtonis. "Need riigid soovivad kasutada oma sidemeid USAga, et tasakaalustada ELi raskuskeset, mis kaldub Prantsusmaa ja Saksamaa poole,” leiab Hulsman. Niisiis võib Washington ELis edaspidi veelgi tugevamalt lobitööd teha. (Luc de Barochez, Le Figaro, 19.04)

Mida teha Venemaaga nüüd, kus EL on laienemas Venemaani? Kuidas organiseerida ELi suhteid Venemaaga, kes endiselt võitleb oma kommunistliku minevikuga ning kelle poliitiline suund on ebakindel. "Vene küsimus" pole mitte midagi uut. Juba 19. sajandil arutleti suure naabri poliitika ning tema ühest küljest lääneliku ning teisalt idamaise olemuse üle. Kuid seoses ELi praeguse laienemisega väljub vene-küsimus teooria tasandilt ning vaja oleks konkreetseid vastuseid. Tundub, et Brüsselis on kõige rohkem raskusi ühtse strateegia määratlemisega. Kui aasta tagasi olid suhted Venemaaga roosilised, siis praegu on lääneriigid muutunud skeptilisemaks. Opositsiooni vaigistamine, piiratud meediavabadus, Hodorkovski vangistamine ning olukord Tšetšeenias on märgid sellest, et Venemaast on saamas autoritaarne režiim. (Laure Mandeville, Le Figaro, 21.04)

Rootsi ajakirjandus

1. mail ühendatakse Euroopa. Ministrid Leedust, Maltalt ja Slovakkiast hakkavad istuma ühise laua taga ministritega Rootsist, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast kinnitamaks seadusi, mis kehtivad Nicosiast Dublinini ja Lissabonist Tallinnani. Kuid kas Euroopa on tegelikult olemas? Kas on olemas inimesi, keda saaks kutsuda eurooplasteks? Kas on olemas midagi euroopalikku, mis ühendaks meid selles kontinentaalses keelte, religioonide, riigivõimu ja traditsioonide lapitekis? Jah, eksisteerib teatud euroopalik identiteet, väärtushinnangud, mis eristavad meid mitte ainult Aafrikast ja Aasiast vaid ka USAst. Sellel, mida me nimetame euroopalikeks väärtushinnanguteks, on juureotsad sügaval mandri verises ja dramaatilises ajaloos - "Euroopa, see igivana kondihunnik, kus iga viljatera suurune tükk maad on näinud lugematut hulka inimkehi," kirjutas juba George Orwell. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 25.04)

Viimased 10 sekundit mattusid kisasse. Keskööl alustas peaminister Juhan Parts oma kõnet. "Me ei ole enam lihtsalt eestlased, nüüd oleme ka eurooplased. Palju õnne." Ühest Tallinna vanalinna sisehoovist kostus peomeeleolu. Üks lastekoor tuli sisse kollased ja valged õhupallid käes, peaministri vahetasid kõnepuldis välja veel mõned kõnepidajad. Näriva öökülma vastu anti suurtest termostest sooja teed. Inimesed, kellega Dagens Nyheter sel maiööl Tallinna südalinnas rääkis olid enamasti ELiga liitumise suhtes positiivselt meelestatud. Muretseti hinnatõusu ja eelseisva teadmatuse pärast. Viimastel nädalatel on eestlased hinnatõusu kartuses hamstrite kombel suhkrut ja soola kokku ostnud. Suhkrukilo hakkab senise 6 krooni asemel maksma 20 krooni ringis. (Mia Holmgren, Dagens Nyheter, 1.05)

Samal ajal kui naabermaad tähistasid ELiga liitumist suurejooneliselt, valis Eesti vähenõudlikul moel ELi "sisse hiilimise". Ei ühtegi ilutulestikku keskööl. Kiire liputseremoonia 1. mai hommikul Riigikogu hoone juures ja seejärel sõitsid eestlased suurte hulkadena metsa. 20 000 eestlast tähistas esimest päeva ELi kodanikena metsa istutades. Ants Varblane Noarootsi vallast jäi ajaloolisest keskööst ilma. Ta luges parasjagu, kui tütar helistas Soomest ja tuletas talle tähtsat hetke meelde. 1. mai hommikul oli ta juba varakult üleval, et vaadata telekast, kuidas Riigikogu koor eesotsas vastse ELi voliniku Siim Kallasega laulis Eesti ja ELi hümni. Seejärel tõmbas ta jalga kummikud, et minna metsa istutama. "Eestlased on alati olnud metsarahvas," ütleb Ants Varblane. "Teha kõvasti tööd ELiga liitumise esimesel päeval, see sobib hästi maamehe karakteriga," leiab ta. "Mets on tulevikugarantii, midagi, millele toetuda, kui peaks vaja olema." (Mia Holmgren, Dagens Nyheter, 1.05)

Nad läksid laevale eestlastena ja astusid sealt maha ELi kodanikena. Näost veidi valged ja siniste silmaalustega, just nii nagu ikka pärast ööd Läänemerel. Paljud tähistasid ELiga liitumist, teised aga esimest maid ja sellega kaasnevat vaba päeva. Grupp noori mõõdukate noorteühendusest oli sadamaterminalis heisanud oma helesinised lipud ning nad tervitasid vastseid ELi kodanikke kollaste ja valgete roosiõitega. Eestist koju saabunud rootsi turistid kiirustasid aga oma autode poole suuri õllekoguseid enese järel vedades. (Cecilia Jacobson, Dagens Nyheter, 1.05)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen tervitab ELi uusi liikmesriike. ELi laienemine märgib tema jaoks Euroopa ajaloo tumeda peatüki lõppu. Samuti märgib laienemine ühe Taani välispoliitilise peaeesmärgi täitumist. Peaminister on kindel, et laienemine saab olema edukas. Uued riigid toovad endaga optimismi ja reformitahte, millest teised õppida võivad. Samal ajal tagab laienemine Ida- ja Kesk-Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse. Laienemine on ka väljakutse, mis teeb ELi reformimise endisest vajalikumaks. Ennekõike tuleb valmis saada põhiseaduslepinguga. Majanduslikult peab EList saama kasvumootor, mis kindlustab meie heaoluühiskonna tuleviku globaalses konkurentsis. Selleks tuleb investeerida tulevikutehnoloogiatesse ja –töökohtadesse. Laienemine muudab endisest olulisemaks ka ELi muutumise regionaalsest võimust globaalseks sekkujaks. ELi laienemine toob kaasa ka probleeme seoses uute liikmete kohanemisega ELi struktuuridega. Need tuleb aga lahendada ükshaaval, pidades silmas kindlat eesmärki. (Anders Fogh Rasmussen, Jyllands-Posten, 1.05)

EL muutub seoses laienemisega ameerikalikumaks. Uued liikmesriigid pole ameerikalikult üliliberaalsed, kuid mitte ka euroopalikult reguleeritud heaoluühiskonnad. Kuna uutel liikmesriikidel on raske kohaneda praeguste ELi nõuetega, tuleb ELil ilmselt leppida madalamate ambitsioonidega. Ühiste standardite asemel tuleks enam töötada välja vabatahtlikud suunised nt. keskkonna- ja tervishoiupoliitikas ning eriti maksupoliitikas. Ka Inglasest ELi eksperdi Heather Grabbe sõnul viib laienemine ELi liberaalsemas suunas, mis on positiivne. Uued liikmesriigid on palju reformialtimad. Samas ütleb Grabbe, et liitunud riigid panustavad ka heaoluteenustesse, sarnanedes selles osas pigem Saksamaale kui USAle. Välispoliitikas on uued liikmesmaad lojaalsed USAle, ning enamik neist järgib briti liini ELi ühise kaitse küsimuses. Samas ei saa USA loota, et Ida-Euroopa valitsused neid kõiges toetavad, mida on näha ka nõudmistest, et USA otsiks Iraagis tegutsemisele ÜRO toetust. “Uued liikmesriigid tahavad tugevat transatlantilist allianssi, kuid enamike välispoliitiliste küsimuste puhul toetavad Euroopa liini,” märgib Grabbe. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 1.05)

Venemaa ajakirjandus

ELi laienemine on tektooniline muutus maailmapoliitikas. Maailma majanduse ja poliitiliste uuringute instituudi asejuhataja Svetlana Glinkina sõnul on ELi laienemine suurim väljakutse Venemaale. Läänepiirile kerkiva gigandi poolt tekitavate probleemide lahendamine nõuab kogu rahva pingutust, mis ongi Venemaa rahvuslik idee. Laienenud ELi rahvaarvust ja majandusvõimsusest johtub, et EL saab ka ilma Venemaata hakkama, kuid mitte vastupidi. Siit ka EL enesekindlus nõuda Venemaalt ELi standarditele kohaldumist, inimõiguste järgimist Tšetšeenias ning kritiseerida Vene-Ukraina Ühtse majandusruumi loomist. Majandus-kaubandussõja alustamine ELiga Vene huvide kaitseks on välistatud, sest Venemaa kannaks suuremaid kahjusid kui EL. Venemaa võimalus ELi mõjutada on SRÜ turule ligipääsu kontrollimine: ELi laienemisega SRÜ turu tähtsus kasvab, sest paljud uusliikmed pole Läänes konkurentsivõimelised - neile jääb üle vaid SRÜ turg. Vastutasuks on Venemaal ELilt õigus nõuda mittesekkumist SRÜ integratsiooni. Siinkohal võib Venemaa liitlasteks meelitada Lääne euroskeptikuid, kes esindavad inimesi, kelle heaolu Euroopa ühinemise läbi kannatab. (Dmitri Babitš, Vremja Novostei, 29.04)

Soome ajakirjandus

Turu Kauppakorkeakoulu rahvamajanduse professor kirjutab, et kuigi ELi laienemise järel kahaneb liidu keskmine sissetulek inimese kohta umbes 10% võrra ning liidu ühtsus nõrgeneb, ei saa sellegipoolest unustada, et pikas perspektiivis on laienemine nii uutele kui vanadele liikmesriikidele majanduslikult kasulik. Laienemisega kaasnevad mitmed riskid, kuid see tugevdab majanduslikku heaolu ja stabiilsust üldises plaanis ning integratsioonist tulenev kasum ületab aastate jooksul sellega kaasnevad kahjud. Uute liikmesriikide seisukohalt on laienemisest tulenev kasu juba suures osas saavutatud. Kaubandusintegratsioon ehk laienemise esimene faas on juba toimunud. Teine faas algas 1990ndate teisel poolel, kui suurenesid järsult välisinvesteeringud kandidaatriikidesse. (Mika Widgrén, Turun Sanomat, 30.04)

Poola ajakirjandus

1. maist alates laieneb EL märkimisväärselt ja ühendab nüüdsest juba 25 suveräänset riiki. Ei maksa unustada, et tegemist on maailma võimsaima ja kõige efektiivsemalt funktsioneeriva näitega regionaalsest integratsioonist. Tähtsaim on asjaolu, et laienemine tugevdab ELi ka moraalses mõttes ning garanteerib vabaduse, demokraatia ja stabiilsuse säilimise paljude erinevate rahvaste hulgas. Kõik pole küll veel selgeks vaieldud - nagu demokraatia puhul tavaks - aga olulisem on, et kümme uut liitumiseks hästi ettevalmistatud liikmesriiki jagavad ühiseid väärtusi, mis on omased kogu Euroopale. Kuigi paljud küsimused, eeskätt Horvaatia, Makedoonia ja Türgi osas, on veel lahtised, tähendab ELi käesolev laienemine suurt muutust - muutust paremusele. (Javier Solana, Rzeczpospolita, 29.04.)

Kuidas suhtutakse Venemaal ELi ja selle laienemisse? Venemaa avaliku arvamuse uuringute keskuse Moskva büroo juhataja Valeri Fjodorovi sõnul sõltub venelaste arvamus eeskätt sellest, milline on tulevane EL. Fjodorovi väitel tahab Venemaa kuuluda EL, kuid viimane seda ei soovi. Seega saab väita, et kumbki osapool pole senisest tugevamaks seoseks valmis. Kuigi Euroopa on venelastele psühholoogiliselt ja kultuuriliselt lähedasim, jätab Venemaa endale esialgu väljundi ka mõne teistsuguse välispoliitilise alternatiivi näol. Ent kui EL Venemaaga liitumise osas ühendust võtab, muudab see kindlasti Venemaa välispoliitikat. (Paweł Reszka, Rzeczpospolita, 28.04.)

Türgi ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul ei erine Eesti seisukoht Türgi võimalikust ühinemisest ELiga teiste bloki riikide arusaamast. Kõik sõltub Türgi suutlkusest täita Kopenhaageni kriteeriume. Kristiina Ojuland rõhutab Türgi ajalehele antud intervjuus, et kümne uue ELi liikmesriigi positsioon selles küsimuses kujundatakse kooskõlas ELi suuremate liikmesmaadega. Eesti välisministri hinnangul on jõudude vahekord ELis pärast maikuus toimuvat laienemist palju stabiilsem ning tasakaalustatum. (Fatma Mirelli, Turkish Daily News, 14.04)

EMU, majanduspoliitika

Saksamaa ajakirjandus

Vahetult enne ELi laienemist ähvardas Saksa LV majandusminister Wolfgang Clement neid maid, kes madalaid makse kehtestavad, toetuste kärpimisega. Clement nõuab ajalehele antud intervjuus ühtse alam- ja ülemmäära kehtestamist maksudele kogu ELis. “Kui mõni riik arvab, et maksumäärasid ei tule ühtlustada”, märgib Clement, “seab Saksamaa küsimuse alla seniste toetuste paikapidavuse.” Samas pooldab Günter Verheugen maksukonkurentsi. “Maksude alandamine uutes liikmesriikides mõjub hoogu andvalt ka vanadele liikmesmaadele”, märkis Verheugen Varssavis toimunud maailma majandusfoorumil. (Birgit Marschall, FTD, 30.04)

Rootsi ajakirjandus

1. mail ELiga liituvad 10 uut riiki ei lähe kohe üle eurole. Selleks on need maad liiga erinevas arengustaadiumis. Reitinguinstituudi Standard&Poor's hinnangul liituvad ELi uued liikmed küll eurotsooniga, kuid kindlasti ei minda ühisrahale üle korraga. Erinevused liituvate maade majanduste vahel on selleks liiga suured. Enne eurotsooniga liitumist peavad riigid täitma rea kriteeriume. Standard&Poor's arvates on neljal riigil, Eestil, Lätil, Leedul ja Sloveenial, väljavaateid eurole üle minna üsna kiiresti. Siiski ei jõuta reitinguagentuuri hinnangul selleni enne 2008. aastat. Nimetatud neljas riigis toimib ettevaatlik finants- ja eelarvepoliitika. Riigivõlg on kontrolli all, nagu ka eelarvepuudujääk. (Leif Petersen, Svenska Dagbladet, 28.04)

Soome ajakirjandus

Kolmapäeval alanud kohtuprotsess ELi stabiilsuspakti üle on seadnud EK ja Ministrite Nõukogu vastamisi. Kui kohus toetab EKd, läheb otsustamine Ministrite Nõukogusse tagasi. Siis peavad ministrid põhjendama täpselt, miks EK hinnang Saksamaa ja Prantsusmaa kohta on vale. Kui aga Nõukogu seisukoht tunnistatakse õigeks, muutub stabiilsuspakti olemus ja võib tekkida nägemus, et paktist võib mööda vaadata seda enam, mida suurema liikmesriigiga tegemist on. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.04)

Filosoofia doktor Aaro Harju ennustab Euroopale aeglast kuid kindlat majanduslikku allakäiku. Euroopa üheks nõrkuseks on vananev rahvastik, mis piirab innovatsioonivõimet ja suurendab heaoluteenuste kulusid; lisaks on Euroopasse tulnud immigrandid enamjaolt madala haridusega, sest haritud lähevad USAsse. Aasia konkurentsivõimet suurendavad veel kaua aega madalad tootmis- ja sotsiaalhoolekandekulud. Paljudes Euroopa riikides toimib aga riigile kulukas heaolusüsteem, mille sarnast USAs ja Aasias kunagi ei tule. Eurooplased loobuvad heaoluriigi mudelist ainult viimase häda korral, ning enne kui see juhtub, ollakse juba Aasiast ja USAst kaugele maha jäädud. Euroopas ei olda valmis tingima juba saavutatu üle ning ebameeldivaid lahendusi lükatakse edasi võimalikult kaugele. (Aaro Harju, Helsingin Sanomat, 28.04)

Venemaa ajakirjandus

ELi ja Venemaa vahel allkirjastatud PCA protokolli kohaselt alanevad imporditariifid Vene eksportijatele seniselt 9%lt ELi liikmesriikide tasemele - 4%le. Seal, kus tariife ei muudeta, nähakse ette kompensatsioonid - täpselt nagu ELi liikmesriikidele. Lisaks tegi EL mööndusi Vene metallurgiale, tühistas antidumpingu meetmed, andis üleminekuaega veterinaarkontrolli kohaldamiseks Vene toiduainetele ning lihtsustas Kaliningradi tarnsiidi protseduure. Samuti võib Venemaa jätkata tuumakütuse eksporti ELi ning vene mürarikkad lennukid said loa jätkata lende ELi vastastikusel kokkuleppel liikmesriikidega. Samuti lepiti kokku läbirääkimiste alustamises sel aastal ELi-Venemaa viisavaba režiimi üle. Kõige keerulisemaks osutus poliitiline punkt venelaste olukorrast Balti riikides, mis protokollis siiski üldsõnaliseks jäi. Dmitri Rogozini sõnul on "peamine pretensioon Lätile haridusreform ning vene koolide sulgemine, Eestile aga mittekodanike ligipääs kohalikesse omavalitsustesse." (Svetlana Borozdina, Rustjom Faljahhov, Gazeta, 28.04)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Iraq will be on the agenda of a June 28-29 NATO summit in Istanbul, the Atlantic alliance's secretary general Jaap de Hoop Scheffer said. The NATO summit will be held immediately prior to the planned US transfer of sovereignty to an Iraqi government on June 30. "Exactly what nature the debate will have in Istanbul, I simply don't know yet," Scheffer said. Earlier US Secretary of State Colin Powell called for increased NATO involvement in Iraq and said Washington would discuss the issue at the Istanbul summit with the heads of NATO member states. (Afp, 30.04)

NATO will only consider a wider role in Iraq if a string of conditions are met including a U.S. handover to a "credible" government in Baghdad, Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. NATO was focused on getting more troops to Afghanistan rather than on helping stabilise Iraq after a planned transfer of power by Washington to a new Iraqi government on June 30, he said (Reuters, 26.04)

German Defence Minister Peter Struck said Germany will stop protecting U.S. military bases in the country at the end of 2004 and would not send troops to help a NATO force police Iraq. "We want to put an end to the German army's protection of American installations by the end of the year," said Struck. "We're now negotiating an end to the guarding process." (Reuters, 2.05)

A high-level NATO delegation arrived in the Afghan capital, as the alliance considers how to expand its peacekeeping force in the country. The 68-member group which includes the ambassadors of 26 countries to NATO will meet President Hamid Karzai and other top officials during their visit, an ISAF spokesman said. The delegation includes supreme allied commander of NATO in Europe, General James Jones, Henderson said. The spokesman would not reveal further details of the visit for security reasons. (Afp, 26.04)

Alarm is mounting that NATO will miss its deadline at the end of June to extend its peace operations into Afghanistan's lawless hinterlands, diplomats said. The alliance has promised to set up five new military-civilian teams in Afghan provinces by the time of its summit in Istanbul on June 28-29, but with less than two months to go it is mired in a struggle to get the resources it needs. Diplomats say NATO's top soldier, U.S. General James Jones, will tell allied military chiefs at a meeting on May 5-6 to offer costly equipment - transport planes, helicopters, quick-response teams and medical facilities - or face failure. (Reuters, 02.05)

Vene kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul sunnib NATO laienemine Venemaad ja Valgevenet tihedamale sõjalisele koostööle. S. Ivanovi sõnul mõjub kahe riigi sõjaline potentsiaal rahvusvahelisele olukorrale stabiliseeruvalt. (Interfax, 28.04)

Vene Teaduste Akadeemia rahvusvahelise julgeoleku keskuse juhtaja Aleksei Arbatovi sõnul võib NATO laienemisest johtuvat konflikti NATO ja Venemaa vahel vältida, kui Venemaad kutsutakse alliansiga liituma. Teisalt aitaks alliansi ja Venemaa lähenemisele kaasa vastastikune lahtiütlemine laiaulatuslike sõjaliste operatsioonide planeerimisest Euroopas. (RIA-Novosti, 28.04)

Poola ajakirjandus

Juba mõne päeva pärast lahkub Leszek Miller peaministri ametikohalt. Mõistagi tekitab huvi, mis saab Poola senisest Iraagi-poliitikast? Kas uus välisminister ei otsusta muuta senist kurssi ja võtta suund Washingtoni asemel Pariisile ja Berliinile? Tegelikult näitab just järgmise valitsuse suhtumine, kas Poola on lapsekingadest välja kasvanud või mitte. Kui möödunud aastal Iraagi kriisi sekkudes ei oodatud Poola juhtimisstiililt just parimat, siis nüüd ei näe keegi Hispaania vägede väljatõmbumises katastroofi. Seega võib väita, et Poola suudab kriisipiirkondades efektiivselt toimida ja on oma suutlikkust senini tõestanud. (Piotr Semka, Rzeczpospolita, 27.04.)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES


Poliitika

Uudisteagentuurid

The Dutch and Estonian leaders welcomed a deal between the EU and Moscow that extends EU-Russian political and economic ties to cover ten new states which join the EU this weekend. "The last restrictions to enlargement of the EU have been removed," Estonian PM Juhan Parts said. "It is historic landmark for the EU, Russia and especially Estonia. Stupid double custom tariffs will be annulled and we can develop our economy in that direction," he said. (Afp, 27.04)

Eesti president Arnold Rüütel tänas eesti rahvast, valitsust, parlamenti ja diplomaate Eesti ELiga liitumise puhul. Presidendi sõnul on ELiga liitumine olnud Eesti eesmärk iseseisvuse taastamisest alates. Liidu viies laienemine pühib lõplikult külma sõja kardina jäänused maailmakaartidelt, märkis president. (Interfax, 1.05)

Eesti peaminister Juhan Parts märkis pöördumises rahvale, et Eesti ELiga liitumine on ühise otsuse ja töö vili. Eesti riik on nüüdsest palju tugevam ja vabam kui eales varem; Eesti on alati Euroopasse kuulunud – ja nüüd me ühineme Liiduga, teatas peaminister. (Interfax, 30.04)

Eesti peaminister Juhan Parts ja EK Eesti Delegatsioon juht John Kjaer avavad Eesti ELiga liitumise pidustused ühise vastuvõtuga Tallinna Linnateatris. Hiljem toimub kontsert teatris Estonia, kus kõnega esineb Eesti president Arnol Rüütel. (RIA-Novosti, 30.04)

ELiga liitumisega seoses käib kõikjal üle Eesti aktsioon “Istuta oma puu!” Kuni 16. maini istutakse üle miljoni puu 67 metskonnas. Istutamises osalevad president Arnol Rüütel, Riigikogu spiiker Ene Ergma, parlamentäärid, diplomaadid ja EK Eesti Delegatsiooni liikmed. (RIA-Novosti – Interfax, 1.05.)

Eesti valimiskomisjon registreeris europarlamendivalimistele 91 parteikandidaati 10 parteist ja 4 üksikkandidaati. Venekeelse elanikkonna ühiskandidaat Maardu linnapea Georgi Bõstrov kandideerib üksikkandidaadina. Riigikogus esindamata Vene Erakond Eestis esitas oma nimekirja 12 kandidaadiga. (RIA-Novosti - Interfax, 2.05)

EP Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juht Hans-Gert Pöttering kutsus EKd ja välisministrite nõukogu üles arvestama Eesti ja Läti huvidega ELi-Vene ühisavalduse koostamisel. H.-G. Pötteringi teatel ei tohi ühisavaldus anda Venemaale võimalust mõjutada arenguid Eestis ja Lätis venekeelse elanikkonnaga seonduvalt. (RIA-Novosti, 26.04)

Eesti president Arnold Rüütel kinnitas kohtumisel Gert-Hans Pötteringiga vajadust tingimusteta laiendada partnerlus- ja koostöölepingut (PCA) kõigile ELi uusliikmetele. Presidendi sõnul oleks ELi-Vene ühisdeklaratsiooni kinnitamine ilma ELi uusliikmete nõusolekuta kohatu. (Interfax, 26.04)

Eestis otsitakse võimalusi nõuda Venemaalt kompensatsiooni nõukogude võimu repressioonide läbi hukkunut eest kõigi totalitaarsete režiimide hukkamõistmise abil. Sellega seoses saatis peaminister Juhan Parts kõigile ELi liikmesmaadele ning USA, Venemaal, Šveitsi ja Norra valitsustele kirja, milles palub toetust kõigi totalitaarsete režiimide hukkamõistmiseks võrdväärselt natsismi hukkamõistmisega. (Interfax, 30.04)

Eesti Piirivalve peastaabi ülema kolonel Aare Evisalu sõnul Eesti ELiga liitumine Eesti-Vene piiri valvesse olulisi muudatusi ei too. Eesti-Vene piiri muutumisel ELi välispiiriks tugevneb koostöös Vene poolega kontroll narkotransiidi ja illegaalsete immigrantide osas, kinnitas kolonel. (Interfax, 29.04)

Mordva president Nikolai Merkuškin teatas esialgsest kokkuleppest Eesti, Soome ja Ungari suursaadikutega Moskvas Mordva väisamisest juuni keskel Mordva kultuuri ja majandusliku olukorraga tutvumise eesmärgil. (Regnum.ru, 27.04)

Vene Erakond Eestis (VEE) esimehe asetäitja Nikolai Maspanov teatas oma tegevuse peatamisest parteis kuna VEE otsustas minna europarlamendivalimistele oma nimekirjaga, millega rikub hiljutise venekeelsete ühiskondlike ja poliitilise organisatsioonide foorumi kokkulepet ühise kandidaadi esitamise osas. (Interfax, 30.04)

Saksamaa ajakirjandus

Baltlaste jaoks pole hullemat kui see, kui neid endisteks Nõukogude vabariikideks kutsutakse. Sõltumatuse saavutamine oli pigem uuestisünd kui lahkulöömine või hüvastijätt. Eesti kui “balti tiiger” katkestas külmavereliselt kõik sidemed Venemaaga, viis justkui õpiku järgi läbi majanduslikud reformid ning hakkas peagi kärsitult ELi ennast tolle mõõdupuudega mõõtma – olla liberaalsem, uuendusmeelsem, loovam. Läti ja Leedu puhul oli täielik Venemaast ärapöördumine raskendatud peamiselt majanduslikel põhjustel. Eesti pürgis Põhjamaade sekka, et vabaneda läänest peale surutud “Omsk, Tomsk, Tallinn” alaväärsuskompleksist, kuid see katse ebaõnnestus. Seepärast osutusid asendamatuks USAst tagasi pöördunud pagulased. USAle endale olid Baltimaad külma sõja ajal justkui Euroopa odaots Venemaa vastu, nüüd on baltlaste jaoks suhted NATOga prioriteet, EL on teisel kohal. (Jasper von Altenbockum, FAZ, 28.04)

Majanduslikult saaks Eesti ka väljaspool ELi hakkama. Küsimus on pigem moraalne – me tahame olla osa Euroopast, tahame oma kohta ja tunnustust. Meil pole võõrvõimu all kunagi aega olnud rahulikult järele mõelda, mida me endast tegelikult kujutame. Nüüd hakkavad inimesed toibuma. Kahjuks on paljud loodusetult murdunud. Kui lääne inimesed endale aega varuvad ning meie ajalukku süvenevad, siis saavad nemadki mõtteainest. Kogemus on see, mida me Euroopasse endaga kaasa võtame. (Jaan Kross, Der Tagesspiegel, 30.04)

Läti valitsus ja vene vähemus seisavad juba kuid koolide õppekeele küsimuses vastakuti. Vene organisatsioonid arvavad, et Läti tallab jalge alla nende põhiõigused, Läti pool peab neid õigusi kommunismiaja privileegideks. OSZE peab koolireformi igati seaduspäraseks ning ka paljud venelased tegelikult nõuavad rohkem läti keelt oskavaid õpetajaid vene koolidesse. Läti linnades ja Kirde-Eestis elab see vähemus ikka veel paralleelsetes ühiskondades, orienteerudes nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt pigem Moskvale. (Reinhard Veser, FAZ, 28.04)

Rootsi ajakirjandus

Vaid viis päeva enne 10 uue riigi liitumist ELiga külastas Stockholmi Tallinna Linnavolikogu esimees Maret Maripuu. Tallinna vägev naine ei muretse eestlaste massilise väljarände pärast Rootsi, pigem valmistab talle peavalu võimalik sisserändevoog Eestisse. Maripuu ei usu, et eestlased pakiksid juba kotte ootuses välismaale tööle minna. "Need, kes soovivad välismaal töötada, on selleks võimaluse juba leidnud," on Maripuu veendunud. Ta lisab: "Eelkõige puudutab see akadeemikuid ja eksperte. Eestlased on hoopis murelikud, et turistid rikuvad meie randu ja et välismaalased ostavad kokku mereäärse maa." Tallinna ja Stockholmi vaheliseks tihedamaks suhtluseks annab ELi laienemine hea võimaluse. Maripuu arvates tuleks koostööd süvendada. "Mis puutub biotehnoloogiasse, oleme me kaugel Rootsist ees ja meil oleks palju teineteisele õpetada ja teineteiselt õppida," leiab Tallinna linnavolikogu esimees. Küsimusele, kuidas on ELi nõudmised inimõiguste osas mõjutanud vene vähemuse olukorda, kes Eesti iseseisvudes kaotas kodakondsuse, vastab Maripuu, et venelastel on kõik võimalused kodakondsuse taotlemiseks. "Keele-, ajaloo- ja kultuuritesti sooritamine tagab neile kõik õigused. Täna võivad muulased hääletada kohalikel valimistel, nad ei saa aga osa võtta üleriiklikest valimistest. Eesti täidab kõiki ELi nõudmisi," lisab Maret Maripuu. (Teresa Lindstedt, City, 28.04)

Soome ajakirjandus

Eesti tähistas ELiga liitumist mõõdukalt. Tallinnas ei korraldatud ilutulestikku või rahvapidustust. Laupäeval leidus Tallinnas ainult kaks ELi lippu: presidendilossi ja välisministeeriumi ees. President Arnold Rüütel põhjendas mõõdukust põhjamaise tagasihoidliku loomusega. Kesklinnas toimunud noorte rulluisutamisürituse korraldaja Aivar Roop arvab, et eestlased on juba väsinud liikmekssaamiste pärast pidutsemisest, kümne aastaga on nii palju muudatusi toimunud. Hommikusel üritusel Toompeal ütles president Rüütel, et ELi laienemisega kadus raudne eesriie lõplikult. Lennart Meri nimetas Küprose türklaste EList väljajäämist absurdseks. Meri keeldus aga kommenteerimast Läti ja Eesti mittekodanike küsimust – ka nemad võivad jääda ELi õigustest ilma. Puude istutamise üritusel osalenud EKi suursaadik John Kjäer arvas, et Eesti saab seoses ELi astumisega enesekindlust näiteks suhetes Venemaaga. Kjäeri sõnutsi ei pea Baltimaad kartma Euroopa perifeeriasse sattumist ega ka väikest mõjuvõimu ELis. Taani ja Soome pole selle pärast kaevanud”, kommenteeris Kjäer. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 2.05)

Toomas Hendrik Ilves loodab, et ELi laienemine lõpetab keerulised ajad Eesti-Soome suhetes. Seni varjutas suhteid vastuolu austuse ja kadeduse vahel, justnagu soomlaste-rootslaste suhteid peale Teist maailmasõda. 1960. aastatel oli Soome Eesti jaoks aken läände. Samas Eesti oli Soome jaoks miski, mida sai ülevalt alla vaadata – sai võtta üle rootslastel rolli. Isegi suhteliselt vaene soomlane võis 90ndate alguses tunda end Eestis kõrgklassi esindajana. Eesti pakkus soomlastele võimaluse odavateks heategudeks. Veel 15 aastat eest tagasid eestlasele kingitud kohvipakk ja sukkpüksid kiindumuse ja tänulikkuse. Eesti võimaldas soomlastel tunda üleolekut. Eesti-Soome suhetes on olnud ka vastastikkust tembeldamist: soome kollane ajakirjandus nimetas eestlasi enamasti kurjategijateks ja prostituutideks. Tallinna vodkaturistid lõid aga soomlastest poro-stereotüübi. Soomlased soovitasid eestlastel võtta nende eeskujul kasutusele teine riigikeel, unustades, et rootslased on olnud Soomes 900 aastat, venelased Eestis aga (kes tulid tapetud ja küüditatud eestlaste asemele) alles 45 aastat. Enim eristab Eestit ja Soomet ajajärk Teisest maailmasõjast külma sõja lõpuni. Eestlased kahetsevad, et nad soomlaste kombel 1940. aastal Venemaa vastu ei astunud ning usuvad nüüd, et ainult NATO võib tagada Eesti iseseisvuse. Need kaks lahendust pole aga üksteist välistavad. Eurooplasi ärritab ameeriklaste ülemvõimu taotlus ning Põhjamaad peavad oma heaolusüsteemi paremaks ameerika mudelist. Nad ei mõista, et Eesti on valinud teise tee. 1. mail muutume me mõlemad. Soomet külastavad eestlased tunnevad ennast kindlamana ning soomlased võibolla hämmastuvad nähes, et eestlane polegi enam vaene onupoeg – teistsugune küll, kui nemad, kuid siiski eurooplane. Kasvades välja ebasümmeetrilisest suhtest saavad Eestist ja Soomest konkurendid, kuid sellegipoolest lähedasemad. Loodetavasti leiavad eestlased ja soomlased oma tulevikulahendused üheskoos. (Toomas Hendrik Ilves, Helsingin Sanomat, 1.05)

Brüsselis eurovolinikuks saav Reformierakonna esimees Siim Kallas kaitses nädalavahetusel peetud erakonnakoosolekul jõuliselt Eesti maksupoliitikat, mida paljud ELi maad on kritiseerinud. Kallase sõnul on arusaam, et Eesti maksud on teiste liikmesriikide suhtes ebaausad, ekslik. Kallas usub, et Eesti maksupoliitika võiks olla teistele riikidele eeskujuks. Reformierakonna seisukohad Euroopa Parlamendi valimistel keskenduvad samuti madala ja iseseisva maksupoliitika säilitamisele. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 27.04)

Venemaa ajakirjandus

Hiljutised Vene diplomaatide väljasaatmised Balti riikidest ELiga liitumise eel on märk sellest, et ajad, kus Vene diplomaadid tegutsesid neis riikides kui oma tagaaias on ümber saamas. Tsivilisatsiooni piiri tõmbamisega 1. mail saab endisest NLi osast ELi osa, mille tagajärgi Venemaal veel ei mõisteta. Senini suhtusid Vene poliitikud ja ärimehed Balti riikidesse nagu Kesk-Euroopa riikidesse mõned aastad tagasi kui piirkonda, kus neil on tegutsemiseks vabad käed. Poola siiski ei jäänud ELiga liitumist ootama: kohe peale NATOsse astumist saatis Varssavi välja grupi Vene diplomaate - ja kahepoolsed suhted ei kannatanud, kõik said aru millest jutt käib. Niisamuti muutuvad mängureeglid peatselt ka Baltimaades. Eestit, Lätit ja Leedut on nüüdsest õigem nimetada "venejärgseks" ruumiks, samaväärselt Poola või Soomega. Kuigi naabrid, on nad Venemaast poliitiliselt kauged: Vene äri poolt kultiveeritav korporatiivne mõõde neis riikides ei avane, nii nagu see ei avane enam ka Balti riikides, kelle üle lõplikult on langemas tsiviliseeritud maailma udu. (Vitali Portnikov, Politkom.ru, 1.05)

Ka NATOga liitumine ei päästa Eestit "kulisside taga" sõlmitavate lepingute hirmust. Sel korral oli skandaali põhjuseks partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) laiendamise tingimused, mis nörritasid Eesti poliitikuid pretensioonidega inimõiguste osas Eestis ja Lätis. Eesti parlamentäär Marko Mihkelsoni sõnul ilmutas Brüssel nõrkust, kui soostus pidama läbirääkimisi Venemaaga PCA laiendamise osas, mis algselt pidi toimuma automaatselt ja tingimusteta. Talle sekundeeris Isamaaliidu esimees Tunne Kelam, kes võrdleb kodakondsuse, riigikeele ja sõjaväe pensionäride Venemaa poolseid nõudeid Molotov-Ribbentropi paktiga. Moskva väidetavat Balti riikide suveräänsuse eiramist kavatseb T. Kelami arutada ka Hans-Gert Pötterinigiga, EP Euroopa Rahvapartei fraktsiooni juhiga, kes Isamaliidu kutsel Eestit väisab. Riigikogu asespiiker Toomas Savi jällegi meenutab, et Balti riikide venekeelne vähemus on NLi agressiivse koloniaalpoliitika tulemus. (Vladimir Skripkov, Vremja Novostei, 26.04)

Uudisteagentuurid

Eesti Välisministeeriumi teatel kaovad Venemaale veetavatelt Eesti kaupadelt topelttollid 1. maist seoses ELi-Venemaa partnerlus- ja kooostööleppe laienemise protokolli allkirjastamisega. Topelttollid on Eesti ekspordile Venemaale negatiivselt mõjunud: 1994.a. alates on Eesti eksport Venemaale vähenenud poolteist korda, samal ajal kui kogu Eesti eksport on kasvanud neli korda. (Interfax, 27.04)

Maailma Majandusfoorumi uurimuse põhjal on Eesti kõige konkurentsivõimelisem ELi uusliige, edestades isegi Hispaaniat, Itaaliat, Kreekat ja Portugali. Eesti tugevateks külgedeks märgiti edusammud infoühiskonna loomisel, hästi toimiv turumajandus, tugev finantssektor ja head ettevõtlustingimused. (Interfax, 27.04)

Saksamaa ajakirjandus

Inimestevahelised suhted ja ärikultuur on Eestis sarnane sellele, mida me tunneme Rootsist või Saksamaalt. Need on asjaolud, mida statistika ei kajasta, kuid mida investeerimisel arvestatakse. Saksa investorid imestavad ka eestlaste tohutu auahnuse üle. Wolfgang Richterile, kes ühes endises Eesti kolhoosis juustu valmistab ning seda ostukeskustele ja restoranidele müüb, tundub nagu tahaksid eestlased venelastele ja kogu maailmale näidata: “Näete, me oleme elujõulised, me pole vaid mingi suurriikide ripats.” ELi toetuste jagamisel on eestlased jällegi esireas. Erinevalt mõnedest teistest liitujatest on siin kõik juba ammu paigas, jagatud, täpselt ELi reeglite järgi. ”Inspektorid kontrollivad euronormide täitmist põhjalikult ning rikkumiste korral on nad halastamatud”, märgib Richter. Hoolimata usinusest eurodirektiivide täitmisel, on eestlased osanud liigsest bürokraatiast mööda minna. Kuigi Eesti asus kõige varem vaba konkurentsi teele, on siin praegugi veel mõned majandusharud, milles konkurentsi on vähe (näiteks panganduses). Üks kullaauk on aga eestlastel veel lahti kaevamata – kauplemine Venemaaga. Eesti suurim probleem on negatiivne iive, sisseränne Venemaalt võiks seda probleemi aidata lahendada. (Jan Pallokat, Die Welt, 26.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Lennukist vaadatuna tundub Tallinna sadam kui kiirtee meres. Tallinna sadam on Eesti majanduse arter. Eestis elab 1.4 miljonit inimest, kuid pindalalt on Eesti suurem Šveitsist. Koos Läti ja Leeduga on Eesti alati olnud kaubanduslik risttee Põhja-Euroopa, Saksamaa ja Venemaa vahel. Transiit moodustab Balti riikide SKPst 12-16%. Tallinna Sadama turundusjuhi Erik Sakkovi sõnul on sadam "meie ainus suur infrastruktuur, ehk kokkuvõttes meie loodusressurss." Tallinna sadamat on tema hea loodusliku asukoha tõttu kasutatud sadamana juba üle 2000 aasta. Eestlased, kes peale taasiseseisvumist on rakendanud ultraliberaalset majanduspoliitikat, on ka sadama privatiseerinud. (Marie-Laure Le Foulon, Le Figaro, 20.04)

Taani ajakirjandus

Eesti on nagu miniformaadis Taani. Majandusstruktuurid on kahel riigil märkimisväärselt sarnased ja mõlemad maad mahuvad mõiste alla "väike avatud majandus" ekspordi osakaaluga SKPst üle 50%. Eesti hoiab niisamuti kui Taanigi kindlat kurssi eurole üleminekuks. Erinevus on rahvaarvus - Eestis on 1.4 miljonit inimest, Taanis 5 miljonit. ELi uusliige Eesti on Taani äri ja tööandjate organisatsiooni Dansk Industri uue raporti kohaselt eeskujuks ülejäänud 9 liitujale ja paljudele vanadelegi ELi liikmetele. Eesti valitsuse arengukava aastani 2014 on inspireeritud ELi Lissaboni strateegiast ning selles seatakse ambitsioonikas eesmärk kahekordistada Eesti majanduse konkurentsivõimet. Tekst näeb ette ka investeeringud teadmistepõhisesse majandusse, innovaatilistesse tehnoloogiatesse ja praktilistesse arendustegevusse. (Børsen, 23.04)

Norra ajakirjandus

Eesti keskaegne pealinn Tallinn, mis on tulvil täis norralaste "jälgi", on tulnud Norrale lähemale. Tallinn on sihtpunkt, mis viimasel ajal norralaste seas kõige enam populaarsust kasvatanud. Otselend Oslost Tallinnasse kestab vaid poolteist tundi. Kolme aastaga on norra turistide hulk Tallinnas kahekordistunud, seda suuresti ka uuele odavale otse lennuliinile. "Vanalinn on meie uhkus. Vanalinn on Tallinna pärl," kinnitab Kristiina Ojamaa Eesti Turismiametist. Tegu on ühe Euroopa paremini säilinud keskaegse linnaga. Märke norralaste kunagisest kohalolust leiab Tallinnas mitmeid. Norra ühendaja Olav Tryggvarson olevat noorena kaubelnud Tallinna turul ning olevat rääkinud eesti keelt sama hästi kui norra keelt. Samuti olevat Tryggvarsoni usureformide jätkaja Püha Olav Tallinnast läbi sõitnud oma teel Novgorodist Gotlandile. Sellest visiidist jutustab Islandi kroonik Snorre. Arvatavasti palus kuningas linna kiriku ehitada. Mõnede arvates ehitati Oleviste kirik samale kohale, kus kunagi Püha Olavi kirik oli seisnud, teised jälle usuvad, et kirik sai nime oma ehitaja järgi. Sel suvel toimuvatel pidustustel Tallinna raekoja 600. juubeli puhul tuleb meenutada, et Tallinn sai 600 aastat tagasi oma privileegid taanlastelt. Eesti ja Tallinn on olnud unustatud ja rõhutud läbi ajaloo. Eesti asub ju päris Norra lähistel, on kergesti ligipääsetav ja kui mõelda norralaste jäetud jälgedele Tallinnas, siis miks mitte sõita järgmine korda nädalavahetust veetma just sinna. (Dag Fonbæk, Verdens Gang, 28.04)

Verdens Gang käis külas Eesti kagupiiril elaval setu mehel Nikolail, kelle õuest paari meetri kauguselt läheb Eesti-Vene piir. Setud elavad osalt Eestis ja osalt Venemaal. Paljud neist peavad käima teiselpool piiri, kas siis sugulasi vaatamas või lähedaste kalme korrastamas. Ka Nikolail on Venemaal sugulasi, keda ta ei ole aastaid näinud, sest teisele poole piiri pääsemiseks peab viisa olema. Nikolai vanast televiisorist näeb ainult vene kanaleid, ei ühtegi Eesti oma. Kohalikud käivad Venemaal toidumoonavarusid täiendamas, sest seal on söögikraam odavam, justnagu norralased Rootsis. Kaasa võib sööki tuua siiski ainult isiklikuks tarbeks ja viina vaid kaks pudelit. ELi suhtes on külarahvas skeptiline. Reeglid, mida liit enesega kaasa toob, ei ole veel selged. Nikolai arvates muutub elu ELis paremaks vaid linnades. Siiski, olles kaks aastat oma noorusest Vene kroonus teeninud, valib ta kahest liidust kõhklematult ELi, kuid teeb seda ilma erilise entusiasmita. (Ole Kristian Strøm, Verdens Gang, 26.04)

Kui ELi laienemisega taasühendatakse nii mõnedki linnad, siis kaks linna Eesti kirdenurgas muutuvad ühinemise järel veelgi eraldatumaks, kui nad seda praegu on. Nõukogude ajal moodustasid Narva ja Ivangorod tegelikult ühe linna, vaatamata asjaolule, et nad asetsesid erinevates nõukogude vabariikides. Neil kahel linnal olid ühised koolid, ühine transpordisüsteem ja mõlemal pool Narva jõge elasid suuremalt jaolt etnilised venelased. Just nagu praegugi. Narvalaste meelest ei ole nad ülejäänud Eesti heaolukasvust osa saanud. Nad ütlevad, et lähevad Eestisse, kui sõidavad Narvast veidi välja lääne poole või Tallinnasse. Piiriületuspunktis Narva ja Ivangorodi vahel kohtub Verdens Gangi ajakirjanik perekonnaga, kus ema Olgal on Eesti kodakondsus ja isa Mihhailil Vene oma. Seetõttu ei saa 3-aastase Aleksandra isa 1. mail ELi kodanikuks ning Narvas tüdrukute juures saab Mihhail viibida vaid ajutise elamisloa alusel. Olga ja Mihhail ei oska öelda, kuidas elu pärast ELiga liitumist edasi läheb. Olga arvab, et elu läheb paremuse poole, Mihhail jälle, et kehvemaks. Igal juhul on selle pisikese perekonna tulevik tume. Võib-olla peavad nad koguni Venemaale kolima, kui ELi Mihhailile elamisluba ei anna. (Ole Kristian Strøm, Verdens Gang, 26.04)

Soome ajakirjandus

Võib arvata, et eestlased tulevad Soome tööle eelkõige lihttöölisteks ehk nendele ametikohtadele, mida soomlased ei taha. Just nagu soomlased 1960-70. aastatel läksid Rootsi tööle. Kui Eestis leidub soovija tööle, mis muidu jääks tegemata, siis teretulemast! Veel odavast tööjõust: uuringuid illegaalse tööjõu saabumisest võib alustada kasvõi homme sadamas. Huvitav, kas Tallinna laevast väljub rohkem tööahneid eestlasi või taaruvaid soomlasi Koskenkorva pappkanister kaenlas? (Jukka Akkanen, Helsingin Sanomat, 1.05)

Turun Sanomate peatoimetaja leiab, et Eesti astumine ELi ei garanteeri Eesti-Soome suhete paranemist, kuid teeb võimalikuks Soome huvidele vastava arengu. Kahe riigi ametlikud suhted pole kunagi olnud lähedased, seetõttu tuleks hakata koostööd arendama. Eestlastega asjaajamine nõuab erilist ettevaatlikkust ja taktitunnet arusaamatuste vältimiseks. Jutud Tallinnast kui Helsingi lõunapoolsest linnaosast pole enam õigustatud. Tulevik võiks olla hoopis Tallsingi. Samas annab Baltimaade positsioon endise NSVLi osana neile eelise kaubanduses Venemaaga, ning Helsingi-Tallinna koostöö asemel võib Tallinnast saada sild Peterburi turule. (Ari Valjakka, Turun Sanomat, 2.05)

Eesti liitumine ELiga ei vii tootmist automaatselt Soomest Eestisse; on ka vastupidiseid näiteid. Eestlase Ramon Lindali mööblifirma Lindal Private Finland laiendab tootmist hoopis Soomes, võttes kasutusele endisest suuremad tootmishooned Naantalis. (Veijo Hyvönen, Turun Sanomat, 1.05)

Soome tööturul oodatakse ELi laienemist vastuoluliste tunnetega. Eesti renditööjõudu kardetakse, kuna nende palgad on Soomest raskesti kontrollitavad. Mitmed tööandjate ja –võtjate institutsioonid üritavad koos ära hoida töötingimuste rikkumisi. Eestist siirdub Soome tööle ilmselt vähem inimesi, kui varem arvati, kuid probleemseks alaks jääb ehitussektor, mis on renditööjõu populaarseim sihtkoht. Juba praegu on Lahti piirkonnas ametlikult paarsada eesti ja vene töölist. Suurimad töölepingute rikkumised on toimunud peaaegu eranditult välismaistes allhankefirmades, kuid on teada ka üksikuid juhtumeid, kus välismaine tööline on soome väikeettevõttes peaaegu orja staatuses. Teine tüüpiline välistööjõu sihtkoht on koristusala. Kartus, et eestlased võtavad ära soomlaste töökohad, on vale, kuna enamasti tullakse tööle ametialadele, kus Soomes on tööjõupuudus. (Nina Räty, Etelä-Suomen Sanomat, 1.05)

Soome tööturust huvitatud eestlaste ootused võrdsete töötingimuste kohta Soomes on suurenenud. Enamik eestlastest pole nõus soomlastele makstavast palgast väiksema tasuga ning nõuab tööandjatelt sotsiaaltagatiste täitmist. Eestlaste valmisolek illegaalseks tööks on vähenenud, näitab Soomes TNS Gallupi poolt tehtud uuring. (Marjo Ollikainen, Helsingin Sanomat, 29.04)

Poola ajakirjandus

Uus EL ühendab erineva tempoga arenevaid riike. Mõneti erineva tempoga teostatakse nii majandus- kui sotsiaalreforme. Kiiresti teostatud reformidel on nii häid kui halbu külgi: ühest küljest kasvab ühiskonda edasiviiv konkurents, teisalt pole täpselt teada, mida see endaga kaasa toob. Võib kõneleda mitmetest edukatest, kiireid reforme teostavatest riikidest, mille imponeerivaks näiteks on Eesti, Sloveenia ja Ungari. Eesti pidi enne ELiga ühinemist alustama oma põllumajanduse doteerimisega, et kohalduda ELi ühtse põllumajanduspoliitika normidega. Juba ammu igasugusest väliskaubanduse maksustamisest loobunud riik pidi ühise poliitika nimel kehtestama ka imporditollid. (Augusto Lopez-Claros, Rzeczpospolita, 26.04.)

Venemaa ajakirjandus

EL nõuab Eestilt hindade ühtlustamist, mis praktikas tähendab hindade 3-5 kordset tõusu 1. maist. Eesti pressi teatel on ELiga liitumiseks valmistumisel vallandunud "koletu ostuažiotaaž," ostetakse kokku esmatarbekaupu - justkui valmistutakse sõjaks! Soola hind Narvas on tõusnud juba kaks korda - 3.50 krooninin (1 Eesti kroon on ligikaudu 0.45 USA dollarit). Kokkuostubuumist on haaratud ka Pihkva oblast, kus eestlased ostavad kokku pea kõike, mis odavam kui kodus. Petseri elanikud kardavad, et bensiini hind, mis hetkel on kaks korda madalam kui Eestis, hakkab Eesti ELiga liitumisel tõusma, sest kütusemüüjad haistavad kasumit. Hirmudel on alust, kuna neli piiril asuvat tanklat teenindavad põhiliselt eestlasi, kes iga kümne minuti tagant üle piiri tankimas käivad. Pihkvas ostavad eestlased aga odavaid nõukogude seeria ravimeid, populaarseim on 70. kraadine viirpuunastoika. (Aleksandr Abrosimov, Argumentõ i Faktõ, 29.04)

Uudisteagentuurid

Estonians are stocking up on bags and bags of sugar and salt, fearing prices will skyrocket after their Baltic country joins the EU on May 1. After Estonia becomes one of 10 new members of the EU on May 1, a kilogram of sugar, which costs around 0.4 euros now, will cost approximately 0.7-0.9 euros. In the run-up to EU membership the price of salt has already doubled to 0.22 euros. According to a survey carried out in January one Estonian in two had already bought some sacks, or planned to do so. The salt and sugar binge has been especially fierce in weeks before EU membership in the largely poorer Russian-speaking eastern Estonia, after a Russian-language TV-program reported neighbouring Latvia's own shopping panic. (Afp, 26.04)

Thousands of Finns flocked to Tallinn at the weekend to benefit from neighbouring Estonia's accession to the EU, stocking up on cheap beer and vodka which they can now bring home in unlimited amounts. As of January 1, 2004, Finland's tax-free rules have been scrapped for travellers arriving from another EU country. That means Finns can now bring home unlimited amounts of alcohol as long as it's for personal use. Last year some 1.7 million Finns visited the Baltic state, more than Estonia's population of 1.35 million. With Estonia an EU member and the drinks' quota now gone, "alcohol tourism" is expected to skyrocket. (Afp, 2.05)

2. mail avatakse Pihkva Kremli näitustesaalis Eesti ELiga liitumisele pühendatud eesti graafikute näitus “Valgus ja fantaasia”. Näitus korraldatakse programmi “Eesti ja Läti. Euroliidu uued liikmed” raames koostöös Eesti konsulaadiga Pihkvas. (Pskovskaja Lenta Novostei, 27.04)

Pihkva oblasti võimude esindajate delegatsioonid osalevad esmakordselt võidupüha tähistamisel Eestis ja Lätis 8.-9. mail. Sõidu eesmärkideks on Eesti ja Lätis langenud nõukogude sõdurite mälestusmärkide austamine, kohalike omavalitsustega ja Suure Isamaasõja veteranidega kohtumine. (Regions.ru, 29.04)

USA ajakirjandus

Tallinn on loominguliste inimeste magnet, tema stiil on segu Skandinaavialikust coolist ja linnalikkusest. Otsekui rahvusvahelise stiili tunnismärgina on Tallinnal ka oma supermodell, 25-aastane Carmen Kass, kes leiab: "Eestlased teavad, kuidas omavahel segada vana ja uus". Jalutuskäik 14. sajandist tänaseni imeliselt säilinud vanalinnas kinnitab seda - majades, mis kunagi kuningate koduks, toimuvad reivid ja moešõud. Noortel moekunstnikel aitavad areneda tosinkond võistlust, millest olulisim on iga-aastane SuperNoova. 8.mail toimuv üritus on avatud nii professionaalidele kui tudengeile. Eesti moekunstnike, arhitektide ja sisekujundajate puhas, minimalistlik stiil rõhutab loomulikke ja looduslikke vorme. Tänapäeva esteetika on hoomatav ka Tallinna kulinaarsel maastikul. Populaarseimad paigad on Bocca ja Pegasus, mille külastajateks edukad 30-aastased. (Troy Mcmullen, The Wall Street Journal, 30.04)

Kui Soome on tuntud saunanautlejate maana, siis eestlasi võiks liigitada tõelisteks saunasõltlasteks. Eestlased räägivad heldinult pärastlõunate ning nädalalõppude veetmisest saunas koos pere ja sõpradega; saunapidudest, kus kõik käivad; retkedest maale, kus saunaskäik on puhkuse keskseks osaks. Mis on nende väikeste tuliste kividega kuumade ruumide fenomen? Jäisest, lumisest talvest tulenevalt meeldib eestlastele mõelda saunast kui päikese aseainest, mis annab sooja pikkadel külmadel talvekuudel. Kuid saunamõnusid nauditakse Eestis aastaringselt. Keegi ei tea täpselt, millal saunatraditsioon algas, aga see võib ulatuda 700 aasta taha. (Alexei Barrionuevo, The Wall Street Journal, 30.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Isegi pärast ELiga liitumist jääme me väikeseks ja marginaalseks, isegi eksootiliseks oma sidemetega Aasia, Siberi, metsade, soode ja šamaanidega. Enamik eestlasi eitab praegusel ajal ägedalt neid seoseid, soovides saada keskmisteks eurooplasteks. Eesti on ikka veel madalate hindade ja palkade maa, mis tõmbab ligi šoppajate masse Soomest. Kuid mitte kõik eestlased pole majandusbuumist võitnud. Me räägime tihti kahest Eestist, rikaste Eestist ja vaeste Eestist. Kui esimene areneb ja läänestub kiiresti, siis teine jääb maha, vaeveldes töötuse, prostitutsiooni, alkoholismi, narkomaania ja HIVi käes. Paistab et nüüd on võitjate kord maksta kinni osa oma edust, mille eest nii sageli on maksnud üksnes kaotajad. (Jaan Kaplinski, The Guardian, 26.04)

Eesti pealinn Tallinn näib peaaegu liiga ilus, et olla tõsi. 13. sajandist pärinev vanalinn, mis on üks paremini säilinuid Euroopas: maagiline munakivitänavate kuningriik, saladuslikud hoovid, luteri kirikute tornid ja ortodoksi pühamute sibulkuplid. Vanalinn on jagatud kahte ossa. All-linn, kus kunagi elasid kaupmehed, on täis keskaegseid kirikuid, saksapäraseid maju, hubaseid baare ja kohvikuid. Ülemine osa, Toompea - kunagine aadlike kvartal, on täna koduks parlamendihoonele, mille arhitektuuri ilu varjutab kauni vene õigeusu katedraali naabrus. Kohane sümbol aastatepikkusele võõrvõimu domineerimisele, võiks öelda. Ehkki suur ahvatlus on vanalinna jäädagi, oleks kuritegu mitte sõita trammiga Peeter I ajastust pärit Kadrioru lossi kaema, mis on vaimustav näide 18. sajandi arhitektuurist, ümbritsetud pargi ja purskkaevudega. Praegu asub seal kunstimuuseum. (Mark Hodson The Times, 2.05)

ELi uusliikmete kirjandus on tähelepanuväärne tunnistus meie ühisest pärandist. Tänapäeva eesti ilukirjanduse meistriteos on kahtlemata Jaan Krossi ebatavaline “Keisri hull”. Baltisaksa parun sooritab poliitilise enesetapu öeldes tsaar Aleksander Il-le, mis on impeeriumis valesti, ning minevikukonflikt toonitab imelise kergusega Eesti kommunismiajastut. Tõnu Õnnepalu “Piiririik” on romaan elatud elust Euroopa äärealadel, keskendudes sihitusele ja pidetusele. Õnnepalu järgneb kajana Krossi veendumusele, et ruumis on võimalik asjade juurde tagasi pöörduda, ajas me seda aga teha ei saa. (Julian Evans, The Guardian, 1.05)

Lühiülevaates ELi uusliikmetest toob artikkel esile kõigi maade tugevad ja nõrgad küljed. Eesti puhul on parim raugelt kaunis pealinn Tallinn; halvim aga eesti keel, mis isegi soome ja ungari keele kõrval näib triviaalne. Kirjatükk soovitab enda jaoks avastada tüüne Läänemere kaldapealse, mis seotud 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatiga. (Simon Calder, The Independent, 1.05)

Poissmeesteõhtud Baltimaades on inglaste seas populaarsed, isegi kui keegi neist abiellumas pole. Turismifirma Baltic Holidays on avanud sellesisulise teenuse, mille reklaam sisaldab muuhulgas: "pöörane ööelu, fantastiline kohalik odav õlu ja kontinendi kõige rabavama välimusega naised". Nii ongi neljapäevased ja reedesed Eestisse jõudvad lennukid peaaegu naistevabad. Mõned kuud tagasi peeti maandumisel kinni lärmakas meesteseltskond ning saadeti järgmise lennuga koju tagasi. (John Naish, The Times, 1.05)

Saksamaa ajakirjandus

Eestis mõjutab koorimuusika kogu kultuuri, inimeste elutunnetust ja poliitikat. “Laulva revolutsiooniga” võitlesid eestlased end vabaks. Kui 1988. aasta sügisel kogunes viiendik kogu rahvast, et rahvuslikke laule laulda, ei julgenud nõukogude väed sekkuda. Eestlaste laulukultuuril on mitmeid juuri: pikkade talveõhtute folkloor, 5000 aastat vanad regi- ja karjaselaulud Liivimaalt, saksa kirikulaulud ning baltisakslaste laulupärand. ELiga liitumist tähistavad eestlased samuti laulupeaoga. (Robert von Lucius, FAZ, 28.04)

Jaak Aaviksoo tahab Eesti suuruselt teise linna Tartu maailma teaduskaardile tagasi tuua. “Me tahame teatud aladel kindlasti esireas olla”, märgib Aaviksoo. Ta peab silmas ITd, geeniuuringuid, füüsikat, neuroloogiat - põhimõtteliselt kõiki moodsaid teadusharusid. Arvestades teaduse rahastamise probleeme Eestis, millel põhineb selline optimism? Aaviksoo arvates on eelduseks Eesti kõrgtehnoloogiline areng ja ärikultuur. (Joachim Müller-Jung, FAZ, 28.04)

Kui Erki Nool spordiväljakule ilmub, avaldab ta tugevat muljet. Ta on õnnistatud selle auahnusega, mis on omane vaid olümpiavõitjatele. Kui küsimus oleks vaid tema populaarsuses, oleks võit Europarlamendi valimistel kindel. Rahvuskangelane on ta ka nende jaoks, keda sport ei huvita. Kogu rahvas pidutseb, kui Nool võidab. Tema impulsiivne, karismaatiline ja avatud loomus teeb teda ka poliitika jaoks huvitavaks. (Christine Eisenbeis, FAZ, 2.05)

Narva polegi tegelikult Narva. See on vaid maamunalt pühitud koht, mida nõnda nimetatakse. Wehrmachti poolt evakueerimistega loodud tühimiku kasutas ära Stalin, et asustada sinna kümneid tuhandeid venelasi. Narva-Jõesuu kant on kui lähiajaloo vabaõhumuuseum – iga paarisaja meetri tagant mõni lahingukoht. Samas trellitatud ja sammasportaalidega luksusvillad ning Moskva äärelinnast tuttavad datšad. Kõrval tõeline bauhaus 1920. aastatest – sanatooriumikompleks. Seistes selle ees ning meenutades paari allesjäänud maja Narvas, kujutad endale ette seda lühikest lootuse ja luksuse aega sõdade vahel. (Wolfgang Büscher, Die Welt, 30.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kadri Tüür on sündinud Muhus ning töötab praegu Saaremaa ja Muhu giidina. Kadri Tüüri sõnul on see maailma kõige ilusam koht elamiseks, sest ükski teine paik Eestimaal pole niivõrd unikaalne ja ehe. Nii Saaremaal kui Muhul pole praeguseks enam peaaegu jälgegi okupatsiooniaastast ja nõukogude pärandist ehk ainult inimeste hinges. Saared olid aga väga kaua aega suletud. Tänu nende strateegilisele positsioonile olid saartel Nõukogude sõjaväebaasid ja sõjaväe radarijaam. Saared muutusid kõigile avatuks alles peale Eesti taasiseseisvumist, siin on säilinud Eesti rahvuslik identiteet ja sõjaeelsed traditsioonid. (Véronique Soule, Libération, 24.04)

Praha kevades osalenud ei sünnitanud palju lapsi. Juba kümme aastat on Kesk-ja Ida-Euroopa riikide rahvaarv kahanenud. Rahvastikuarv väheneb ka Balti riikides, kuid demograafiliselt kõige hullem olukord seisab alles ees. ÜRO andmetel võib nende riikide rahvastik aastaks 2050 väheneda 20% võrra. Kuid seesugune väikeriik nagu Eesti, kus praegu on 1.3 miljonit elanikku, võib oma rahvaarvust kaotada kuni poole. Olukord Lätis pole kadestamisväärsem. Kuidas aga takistada nende riikide demograafilist allakäiku? Tuleks lihtsalt julgustada nende kodanikke rohkem lapsi saama. Üleminekuperioodi algul, kaksteist aastat tagasi, tuli iga naise kohta keskmiselt 2 last, nüüdseks on see kukkunud aga 1.2 lapsele ühe naise kohta, mis on väga madal näitaja. (Georges Quioc, Le Figaro, 21.04)

Rootsi ajakirjandus

Kõrgelt koolitatud eesti arstid ja lasteaiakasvatajad on valmis asuma tööle Rootsis, sest Rootsis on neil elualadel puudu suur hulk personali. Mehitamisega tegeleva ettevõtte Vikariepoolen esindaja Marja Witti sõnul avatakse peagi Tallinnas kontor, et sügisest hakata Eesti tööjõudu Rootsi vahendama. Tema sõnul tuleb vaadata oma riigi piiridest kaugemale, et täita puudu oleva personali aset Rootsi lastehoolduses ja tervishoius. Puuduvat personali on Witti sõnul Rootsist ülikeeruline leida. Marja Wittile on tema Eesti-reisidel saanud selgeks, et Eestis on vastav tööjõud isegi paremini koolitatud kui Rootsis. Eestis tuleb lasteaiakasvatajaks-algkooliõpetajaks õppida viis aastat, Rootsis aga neli, lisaks on Eestis nõutav praktikaperiood Rootsiga võrreldes tunduvalt pikem. Ametiühingud on aga Vikariepooleni otsuse pärast hakata Eestist tööjõudu Rootsi vahendama suures mures. Ametiühingute hinnangul võib odava tööjõu vahendamine Baltikumist viia Rootsi vastava sektori palgad senisest madalamale tasemele. Marja Witti sõnul ei tule aga soov tööjõudu vahendada mitte neilt vaid asutustest, kus töökäsi hädasti vaja. Pealegi on koolid ja lasteaiad seotud riikliku palgakokkuleppega ning selles osas Witt mingit pettust ei karda. Ta lisab, et kujutelm nagu oleks Rootsi sotsiaalvallas Eestist tohutult palju ees, ei ole õige. "Mitmetes valdkondades on Eesti Rootsist isegi ette läinud," kinnitab Marja Witt. (Reet Waikla, Dagens Industri, 28.04)

Taani ajakirjandus

Tallinnasse jõudes tunned end kohe vanas ajas. Kergesti võib kujutleda tänavaid ja vanu torne mattununa keskaegsetes rõivastes inimeste sigina-sagina alla. Tegelikult on Eesti viimastel aastatel tuntust kogunud tulevikku kiirustamisega. Riik on nimelt teinud mõned suured sammud IT-valdkonna arengus. Üle 75 000 eestlase on käinud kursustel, et õppida interneti kasutamist. Lapsed õpivad loomulikult arvutit ja internetti kasutama koolis. Eesti ministrid ei kasuta oma iganädalastel istungitel enam paberit. Selle asemel istub neist igaüks arvutiekraani ees. Paljud riigid, eriti vähemjõukad maad, soovivad eestlaste IT-kogemusest õppida. Ka Riigikogu liige Sven Meikar arvab, et paljud ELi liikmed soovivad tulevikus Eesti infotehnoloogia alastest kogemustest õppida. Meikar on vaid 26-aastane, kuid Eestis ei ole noored poliitikud mingi haruldus. (Charlotte Harder, DR, 14.04)

Eesti on suurte purjetamistraditsioonidega riik. Kuigi paljud sadamad ei vasta lääne standarditele, on Eesti tore koht purjetamiseks oma ilusate rannikualadega. (Ann Nissen, Jyllands-Posten, 1.05)

Soome ajakirjandus

Lennart Meri ütleb Kaleva intervjuus, et Eesti ei ole enam kunagi üksi. Meri leiab, et NATO ja ELi liikmeks saamine annavad Eestile tugeva baasi tuleviku rajamiseks, kuid mitte enamat. Järgmiseks eesmärgiks on heaolu kasvatamine ja töö efektiivsuse suurendamine. Meri sõnutsi tuleneb Eesti kiire areng sellest, et riigi juhid suutsid lühikese aja jooksul teostada väga liberaalset maailmavaadet – mõnes mõttes äratati muinasjutu-unest eestlaste tahte- ja algatusvõime. Meri arvates on Eestis unustatud, kuidas elu hoida tasakaalus – näiteks peredes on rohkem autosid, kui lapsi. Eestlased on ehitanud uuesti kaubamajad, kuid mitte tehaseid – see on suurim vahe Soome ja Eesti puhul. Kui varem oli Soome Eesti jaoks aken läände, siis nüüd võiks Soomet Meri arvates pidada ukseks klassiruumi, kust õppida riigiasjade ajamist, töötegemist ja rahvuslike huvide ajamist ELis. (Pekka Mikkola, Kaleva, 1.05)

Eesti rahandusministeeriumi juhtide keskmine vanus on 33. See on kümme aastat vähem kui Eesti valitsuse ja 20 aastat vähem kui Soome valitsuse keskmine vanus. Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul toimus Eestis mõtteviisi muutus ja noorte võimuletulek oli vältimatu. Mart Laar oli 1992.a. võimule saades 32-aastane, seega Euroopa noorim peaminister. Praegune valitsusjuht Juhan Parts (36) on samuti Euroopa noorim. Samas pole noorte võimuletulek valutult toimunud: vanemate” ametite esindajad, arstid, õpetajad ja teadlased, on raskustes enesekindlate ja uuenduslike lapsametnike” tõttu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 30.04)

Proportsionaalne tulumaks on keskmise sissetulekuga eestlastele karm. Avaliku ja erasektori palkade vahe on Eestis suur. Noori on keeruline meelitada näiteks õpetajaks. Soome maksusüsteemi järgi peaks 450 euro suurusest (Eesti keskmisest) palgast maksma makse ainult 8%, eestlane maksab aga sissetulekust sõltumata 26%. (Anni Lassila, Helsingin Sanomat, 30.04)

Venemaa ajakirjandus

Petseri piirivalvurid on häireolukorras: Eesti on hakanud koondama oma piirivalvejõudusid tulevasele ELi idapiirile. Piirivalve looderegiooni ülema asetäitja polkovnik Andrei Martovitski sõnul ei vasta Eesti Piirivalve ELi standarditele, eriti just salakaubaveo vastases võitluses. Eesti ELiga liitumine viib hinnad Eestis ülesse, mis järsult suurendab salakaubavedu ning omakorda põhjustab piiriäärse elanikkonna vaesumise, mistõttu on nad sunnitud salakaubaveos kaasa lööma - vaat mis Eesti ELiga liitumine piiriäärsele elanikkonnale tähendab. (Aleksandr Abrossimov, Argumentõ i Faktõ, 29.04)