Nädal välismeedias 19.-25. aprill

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

British PM Tony Blair pledged to give Britons the final say on an EU constitution, a major political gamble that could even doom the charter. His policy U-turn was greeted with concern in some European quarters -- to enter into force, the constitution must be ratified by all 25 member states of the new enlarged EU that comes into being on May 1. With opinion polls showing Britons are highly wary of closer integration with the EU, one senior politician in the bloc accused Blair of putting domestic politics before the interests of the Union and endangering the constitution. (Reuters, 20.04)

British PM Tony Blair's decision to hold a referendum on an EU constitution strengthens his hand in negotiations, but could sink the charter if other countries follow his lead, analysts said. "I think that would probably kill it," said Heather Grabbe, of the Centre for European Reforms. Blair's apparent yielding to opposition demands and public opinion could lead to irresistible calls for referendums in other member states. Grabbe saw two risks in the wake of Blair's decision that could torpedo the constitution. These were a rejection of the charter by Britain and another major country like France, or a rejection by Britain and smaller states like Ireland and Denmark, which must hold referendums. (Reuters, 20.04)

Swedish PM Göran Persson said that he was surprised at Britain's decision to hold a referendum on the proposed EU constitution, and reiterated his opposition to holding a similar popular vote in Sweden. "We have a parliament that has been elected to make difficult decisions. I think we're heading down a dangerous path if we take this kind of decision away from the parliament and hand it over to a referendum," Persson said. The negative effects on the Swedish democratic system would be much greater "than any potential gains a referendum could bring about," he insisted. (Afp, 20.04)

France will choose whether to put the EU's future constitution to a referendum only when a final text has been agreed, FM Michel Barnier said. British PM Tony Blair's pledge to let Britons have the final say on adopting the charter should not influence President Jacques Chirac's choice between ratifying it by referendum or parliament, he said. "When the time comes, it is up to the president... There is not just the English in Europe," he said, noting that Germany was among those countries seen skipping a referendum and letting parliament decide. (Reuters, 20.04)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel expressed opposition to the holding of individual national referendums on a new EU constitution, as British PM Tony Blair has proposed. "When we consider holding such a referendum, it should be a European vote, a Europe-wide referendum and not 8 or 10 or 15 or 25 single nation ballots," Schüssel said. Asked how far the enlargement could eventually go, Schüssel said: "For me Europe is there, where the principles of Europe live," referring to concepts such as cultural diversity and freedom of religion. "It is not a geographical problem alone," he said. But he said admitting Turkey to the EU was "a very difficult decision." (Afp, 22.04)

Germany is sceptical about holding a EU-wide referendum on the proposed EU constitution, as suggested by Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel. "Such a referendum would raise constitutional questions in all member states and a legally not-binding referendum would raise political questions," said the official who declined to be named. (Reuters, 23.04)

Slovakia's new president-elect Ivan Gasparovic who was elected in a second-round vote spoke out against holding a referendum on a EU constitution. "I think the European constitution is quite complicated and it causes problems even for those who read it," he said. "That's why I am against holding a referendum." (Afp, 22.04)

Irish PM Bertie Ahern renewed a call for EU states to show flexibility on a new constitution for the expanding bloc, saying he hoped agreement could be reached "shortly." (Afp, 22.04)

Spanish FM Miguel Angel Moratinos signalled that Spain's new government was prepared to accept a double majority voting system in the EU, removing a key block to a new EU constitution. Asked in an interview if Spain would maintain the power it wields in the union to propose and block initiatives, Moratinos said: "Power in that sense will be maintained, (but) the mechanism will be different because we are moving to the double majority (system) and there will be other instruments. "What people don't realise is that no one defends Nice any more," he said. (Reuters, 19.04)

Spanish FM Miguel Angel Moratinos predicted that a deal on a constitution for the EU would be even more favourable to his country than the 2000 Treaty of Nice which it will supersede. "The Spanish position is to defend in the best way the interests and weight of Spain and I can guarantee you that it (the constitution) will be considered as a result of which I would say that it'll be more favourable to us than the Treaty of Nice," he said. (Afp, 20.04)

Finland's government hinted that it could consider relinquishing its seat on the EC when the EU expands to 25 members if smaller member states are given increased voting rights in exchange. "Of course, we have to consider what our priorities are, a place in the Commission is one element, another is more voting rights in the EU Council," Finland's secretary of state for EU affairs Antti Peltomäki said. "What we expect is that there should be an overall institutional balance and equality between the member states," he said. (Afp, 22.04)

The EU has no back-up plan for the bloc's proposed constitution if it is rejected by any member states, the FM of Ireland Brian Cowen said. (Afp, 23.04)

German Chancellor Gerhard Schröder was quoted as saying the EU had to find a way for its planned constitutional treaty to enter into force even if Britain or other countries failed to ratify it. In an interview Schröder declined to agree with the view that the constitution would be dead if Britons voted against it in a planned referendum. (Reuters, 24.04)

USA ajakirjandus

USA kaitseminister Donald Rumsfeld määratles möödunud aastal kahe sõna (Uus Euroopa) abil Euroopa sisemise vastolu. Kesk- ja Ida-Euroopa uustulnukad oponeerisid Vanale Euroopale, eeskätt Prantsusmaa-Saksamaa liinile, toetades USA Iraagi-plaane. Nüüdseks näib Euroopa olevat oma ühtsuse taastanud. EL on Põhiseaduslikku lepet Suurbritannia toetusel oma uutele liikmetele peale surumas, prantslased ja sakslased saavad aga liikuda ühtse välis- ja kaitsepoliitika poole. Hetkest, mil ELi põhiseaduslik lepe muutub kõikidele liikmesmaadele siduvaks, ei näe me ilmselt kunagi sõltumatut Ameerika-toetust, mis on iseloomustanud Suurbritannia ajaloo parimaid päevi. Kuid isegi ilma Põhiseadusliku leppeta on EL riivanud USA huvisid, näiteks bürokraatia kaubavahetuse arendamisel ja satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo. Väljaspool NATOt võtab kuju uus Euroopa sõjavägi, mis hakkab õõnestama Atlandi alliansi tegevust. (Frank J. Gaffney Jr., The Washington Times, 20.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Seaduse järgi pole Euroopa põhiseaduslik lepe siduv siis, kui kasvõi üks liikmesriik seda ei ratifitseeri. Tegelikult võib EK aga väikese riigi "ei" (näiteks Taani) puhul tulemust tõlgendada kui üksnes segavat asjaolu. Seevastu Suurbritannia "ei" tähendaks kriisi. Seni on referendumi korraldamisest teada andnud vaid 8 riiki 25st: Taani, Iirimaa, Hispaania, Portugal, Holland, Luksemburg, Eesti ja Tšehhi. Prantsusmaal ning Saksamaal valitsevad rahvahääletuse korraldamise suhtes siiani vastakad arvamused. Suurbritannia peaminister Tony Blairi veeremalükatud pall võib tuua ettearvamatuid tagajärgi. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 20.04)

Saksamaa ajakirjandus

Artikli autor on veendunud, et Euroopa vältimatu allakäik lähitulevikus ei tulene mitte ainult majanduslikest, vaid ka kultuurilistest põhjustest. Ta ei usu, et Euroopa suudab kujuneda USA laadseks ekspansiivseks impeeriumiks, pigem muutub ta USA antiteesiks ning võib-olla hoopis koloniseeritakse välisjõudude poolt. Majanduskasv, töötuse näitajad, isegi töötundide arv – kõikide näitajate poolest on USA Lääne-Euroopast ees. Ei lahenda probleeme ka laienemine, sest uued riigid avastavad peagi, et nende vabadusi piiravad nüüd liigsed reeglid ja korraldused. Lääne-Euroopa rahvusriigid ei järgi Jean Monnet’ põhimõtteid, vaid üksnes omaenda, eriti rasketööstuse ja põllumajandusringkondade huvisid. Söe- ja teraseühendus piirdus sisuliselt sellega, et Saksa maksumaksjad poputasid ebaefektiivset Belgia mäetööstust. Saksa maksumaksjad rahastasid koguni Prantsuse koloniaalimpeeriumi arenguabi projekte. Suurem osa ELi põllumajandustoetustest koosneb Saksa maksumaksja rahadest. Kõik see näib väga tavaliste reparatsioonimaksete moodi, mida Saksamaa maksis pärast Esimest maailmasõda. Saksamaa praegust majanduskasvu arvestades võib teda “Euroopa haigeks meheks” kutsuda. Mis saab, kui Saksa rahakraanid – Euroopa ühtsuse n-ö määrdeõli - kuivavad? Teine põhjus Euroopa allakäiguks on rahvastiku vananemine ja sisseränne. Sisserännet ei saa lõputult takistada, see muudab aga kultuurikonteksti. Euroopa poliitika sarnaneb üha enam vanade liikmesmaade surmatantsule. (Niall Ferguson, Die Welt, 25.04)

Poola ajakirjandus

"Poola ja Hispaania nõustusid ENi hääletussüsteemi kompromissvariandiga, mis viib ühise konstitutsiooni osas uuele teineteise-mõistmisele," ütles Konvendi president Valery Giscard d`Estaing. Poola diplomaatide sõnul on see väide põhimõtteliselt, ent mitte lõpuni õige. Niikaua, kui Nizza hääletussüsteemi osas pole lõplikku otsust langetatud, jääb ka teisi võimalusi. Üldiselt võib täheldada kompromissisoovi süvenemist: eilsel konverentsil "Tugev Poola tugevas Euroopas" õhutas konsensusele jõudmise vajalikkust ka endine välisminister Bronisław Geremek, kelle sõnul Poola paindumatu hoiak Nizza süsteemi osas pingestas esimest korda viieteistkümne aasta jooksul suhteid Saksamaa ja Prantsusmaaga. Geremeki sõnul raskendab Poola jäikus tulevikus ühiste struktuuri-fondide kasutamist ning seab kahtluse alla ELi "ühtse identiteedi" sünni. (Jędrzej Bielecki, Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 22.04)

"ELi ühise konstitutsiooni vastuvõtmise või tagasilükkamise üle otsustavad Suurbritannia elanikud referendumil," ütles eile peaminister Tony Blair. Võimalik, et tema eeskujul kavatsetakse toimida ka Poolas. Tegemist pole ainsate liikmesriikidega, kus kõnealuses küsimuses on rahvahääletust vajalikuks peetud, nende riikide nimekirja tuleb lisada ka Taani, Iirimaa ja Luksemburg. Prantsusmaal pooldab referendumit peaminister Jean-Pierre Raffarin, president Jacques Chirac pole selles küsimuses veel selgele otsusele jõudnud. Rahvahääletus ELi tulevase põhiseaduse üle on sisuliselt välistatud Saksamaal ja Itaalias. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 21.04)

Soome ajakirjandus

Valitsuse viimased sõnavõtud viitavad sellele, et Soome võiks teatud tingimustel loobuda oma eurovoliniku nõudmisest. Kui ELi arengus saavutatakse üksmeel ja tagatakse ELi otsustusvõime, võib Soome rotatsiooni põhimõttel mõne aja olla volinikuta. Väikese riigi mõjuvõim sõltub eelkõige ELi poliitika järjepidevusest ja ühtsusest. Uutele liikmesriikidele on oma volinik EKs eriti oluline. ELi edasi laienedes volinike arv tõenäoliselt väheneb. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 25.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU and Russia are "very close" to an accord on their future relations after the EU's imminent expansion, officials said. In any case, the extension of a Partnership and Cooperation Agreement (PCA) is guaranteed to happen before the enlargement on May 1, they said. Prodi's spokesman, Reijo Kemppinen, indicated that a breakthrough on the PCA negotiations was more likely at a meeting in Luxembourg between an EU team and Russian FM Sergei Lavrov. A spokesman for EU External Affairs Commissioner Chris Patten said that if a deal were not announced next week in Luxembourg, he was "certain" the PCA would be extended before May 1. "We are very, very close. There are just minor final adjustments to be made to enable the PCA's uninterrupted application to all 25 EU member states without discrimination," said Diego de Ojeda. (Afp, 21.04)

EK president Romano Prodi sõnul Venemaa võidab ELi laienemisest. Venemaa ELi eksporditingimused paranevad tunduvalt: tariifid Vene ekspordile langevad keskmiselt 4-9%; Venemaa energiatarned, mis hetkel moodustavad 55% Venemaa ELi ekspordist, vabastatakse tariifidest ja kvootidest täielikult, teatas R. Prodi. (RIA-Novosti, 23.04)

Peale kohtumist ELi delegatsiooniga, mida juhtis EK president Romano Prodi, teatas Vene peaminister Juri Fradkov, et pooled jõudsid kokkuleppele Kaliningradi tarnsiidi osas. Kokkulepe formuleeringud tuuakse ära partnerlus- ja koostööleppe laienemise protokolliga kaasnevas ELi ja Venemaa ühisavalduses 27. aprillil. Vene pool avaldas kohtumisel lootust, et ka vene vähemuste olukord Balti riikides leiab ühisavalduses pooli rahuldava formuleeringu. (Interfax, 22.04)

Vene president Vladimir Putini teatel edeneb ELi ja Venemaa dialoog ELi laienemisest lähtuvate Venemaa murede osas konstruktiivselt. Vene presidendi sõnul arendab Venemaa suhteid laieneva ELiga neljal suunal: majandus, humanitaarsfäär, õigus ja terrorismivastane võitlus. V. Putini kinnitusel suhtub Moskva ELi laienemisse üldiselt positiivselt. (Interfax, 21.04)

Vene välisministeerium tervitab EK soovitust ENile sõlmida lihtsustatud viisarežiim Venemaaga, mis lubaks lühiajaliste viisade väljastamist vastastikkusel põhimõttel. (Interfax, 24.04)

Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitas VFi subjektide rahvusvaheliste ja välismajandussidemete konsultatiivnõukogu 15. istungi avamisel, et Loode-Venemaal on kõige reaalsemad võimalused Euroopa majandusruumiga lõimumiseks, mistõttu on Loode-Venemaal “piloodi roll.” (Informpskov.ru, 21.04)

Venemaa WTOga liitumise läbirääkimiste delegatsiooni juht Maksim Medvedkovi teatel võivad Venemaa ja ELi vahelised erimeelsused energiapaketi osas peatselt laheneda. Siiski ei tähenda ELiga kokkuleppele jõudmine Venemaa automaatset WTOga liitumist, lisas M. Medvedkov. M. Medvedkovi sõnul muutub 1. maist transiit Kaliningradi odavamaks ja lihtsamaks tänu ELi ja Venemaa vahelisele kokkulepe. (Interfax, 23.;24.04)

Vene Riigiduuma plaanib ELi laienemist puudutava avalduse vastu võtmist. Duuma väliskomitee esimees Konstantin Kossatševi sõnul selgub peale kümne uue liikme ELiga liitumise protokolli allakirjutamise tseremooniat 27. aprillil Luxembourg’is, kui palju on arvestatud Venemaa ELi laienemisega johtuvate muredega. (Interfax, 19.04)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov tõstatas kohtumisel Moskvas oma prantsuse kolleegi Michel Barnieriga vene vähemuste inimõiguste küsimuse Balti riikides. S. Lavrovi sõnul on vaja teha kõik, et Balti riigid, saades ELi liikmeteks, täidaksid rahvusvahelistes dokumentides märgitud kohustusi. (Interfax, 25.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Alates Eestist põhjas kuni Sloveeniani lõunas on igas ELiga liituvas riigis probleeme etniliste vähemuste integreerimisega. Nüüd saab sellest ka ELi mure, sest paljudele rahvusvähemustele on Lääne-Euroopasse suundumine ainuke väljapääs. Baltimaades elab rohkem kui miljon venelast, kes moodustab 28% Eesti elanikkonnast, Lätis 30%, Leedus 8,7%. Nad saavad kodakondsuse, kui sooritavad keele- ja rahvuskultuuri tundmise eksami. Eesti keelt näiteks peetakse aga väga raskesti omandatavaks. Seetõttu pole paljudel baltivenelastel ei Venemaa ega kohalikku kodakondsust: nad on passideta, hääleõiguseta ja peavad tegema kõige viletsamaid töid. (Roger Boyes, The Times, 23.04)

ELiga ühinevates riikides on kokku umbes 432 000 meditsiiniõde, kellest 80 000 võivad otsustada Inglismaale tööle tulla. Üks suuremaid probleeme meditsiiniõdedega, kes pärit riikidest nagu Eesti, Poola, Sloveenia ja Slovakkia, on nende vilets ettevalmistus, mis ilmselt ei vasta ELi direktiividele. EKi sõltumatu tervishoiukonsultant Tom Keighley hinnangul ei võeta liituvate riikide õdesid ELi maadesse tööle enne, kui neis riikides on seadused paigas ning töötavad meditsiiniõdedele mõeldud koolitusprogrammid. Viimase viie aasta jooksul on Inglismaale tööle tulnud üle 61 000 meditsiiniõe. (Hélène Mulholland, The Guardian, 20.04)

Soome ajakirjandus

Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Arkady Moshes kutsub ELi üles selgusele Venemaa-poliitikas. Koostöös Venemaaga on valida kahe tee vahel: puhtalt majanduslik või siis lisaks poliitilis-kultuuriline ühtsus. Uurija arvates sobiks paremini viimane variant ehk aktiivne poliitika, mis püüab Venemaad Euroopaga ühendada. Pelgalt majandusliku koostöö puhul häiriksid koostööd mitmed probleemid. ELil pole seni õnnestunud tihedamate sidemete loomine Venemaaga. Suhete arendamisega peaksid uurija arvates tegelema bürokraatide asemel intellektuaalid ja poliitikud, kes usuvad Venemaa muutumisse. (Arkady Moshes, Helsingin Sanomat, 21.04)

Venemaa ajakirjandus

ELi Tšetšeenia resolutsiooni põrumine ÜRO Inimõiguste Komisjoni istungil tugevdab Vene positsioone vaid ajutiselt - tõenäoliselt taastõstatakse sama küsimus juba järgmisel aastal. Resolutsiooni autorid märkisid, et Vene kohtuorganid ei täida oma missiooni föderaalsete allüksuste inimõiguste täitmise jälgimisel Tšetšeenias ning soovitasid Venemaal alustada läbirääkimisi iseseisvuslastega. Vene diplomaatia vähe veenva võidu foonil Tšetšeenia resolutsiooni pareerimisel torkab fašismi-vastane resolutsioon palju enam silma. Praktilist kasu sellest Balti riikide venekeelse elanikkonna olukorra parandamiseks siiski pole. Komisjon avaldas sügavat muret endiste Waffen-SSi liikmete austamise ja avalike SSlaste demonstratsioonide üle Balti riikides. Leiti, et fašismi üle võidu 59. aastapäeva eel pole taolised aktsioonid ÜRO liikmesriikidele kohased. (Nadezhda Sorokina, Rossiiskaja Gazeta, 20.04)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Croatia won an invitation to start talks on joining the EU after convincing the bloc's executive that it was fully cooperating with efforts to bring war criminals to justice. "The College has decided to recommend... that accession negotiations be started with Croatia in due course," External Relations Commissioner Chris Patten told the EP. "Our criteria have been met in full and the way is now clear for a positive assessment on this crucial issue," he added. EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said Croatia was economically well set for membership. (Reuters, 20.04)

British PM Tony Blair said the enlargement of the EU on May 1 would boost EU economic reform and make Europe safer and more prosperous. “The record of modernisation which the new members have demonstrated in the last decade and a half is an inspiring example to all of us," Blair said. "Their proven determination and commitment to reform will be an asset to the whole of the EU." (Reuters, 19.04)

The EU's Enlargement Commissioner said Greek Cyprus would enter the bloc under a shadow following its rejection of a U.N.-backed reunification deal for the island. Günter Verheugen said the referendum result would unnecessarily complicate EU relations with Turkey. The EU would seek ways to end the Turkish north's economic isolation. Official results showed Greek Cypriots voted 75.8% against the U.N. plan, condemned by their own government. Turkish Cypriots voted 65% for the unity plan. The Greek Cypriot 'no' means that only the Greek part of Cyprus will enter the EU on May 1 -- something the EU, the UN and the US had sought to avert. (Reuters, 24.04)

The UN announced it was shutting its Cyprus peace envoy office after Greek Cypriots rejected a U.N. plan to reunify with Turkish Cypriots. "I will be paying farewell calls at the beginning of the week. The office we had kept up here will be closing in coming weeks," U.N. envoy Alvaro de Soto, who drew up the failed peace plan and worked on it for nearly five years, said. (Reuters, 24.04)

As the realisation of a Grand Europe of 25 approaches, the West has become gripped with fear about the future while the east is disillusioned by the lack of generosity from the EU's present 15, the so-called Old Europe. In the three largest EU countries which intend to direct the future path of the enlarged Union -- Germany, France and Britain -- there are more opponents to enlargement than supporters, according to the last Eurobarometer. France is by far the most hostile, with 55% of those questioned against and only 34% in favour. Even nations like Portugal have gone cold on the expansion. "Only a minority of Europeans understand what we have achieved these last 10 years," said Günter Verheugen, the EU's commissioner for enlargement. (Afp, 22.04)

Praised last year by the US as model allies, the future EU member states are more pro-European than US Defence Secretary Donald Rumsfeld implied when he coined the term "New Europe". Most West European countries opposed the war in Iraq, saying it should be backed by a UN resolution. One year later, the divisions over Iraq are less clear. "All this has been blown out of proportion", said Andres Kasekamp, director of the Estonian Foreign Policy Institute. "It was only one issue, otherwise, the new (EU) members have 99% common interests with the old members". "The new members want a strong transatlantic alliance, but on most foreign policy issues, they go with the Europeans not the Americans. They are strongly multilateralist, having suffered greatly from superpower domination", said Heather Grabbe, deputy director of the London-based Centre for European Reform. "The foreign policies of these countries will become more European. They will not be observers. They will be joint decision-makers," Maxime Lefebvre, a researcher at the French Institute of International Relations, said. Once in the EU, the new member states are going to learn to stand up for their interests and will not hesitate to find new allies if necessary. "Coalitions will shift according to the issues," Kasekamp said. Estonia, for instance, has already joined Britain and Ireland in refusing wide-spread harmonisation of taxes throughout the EU. (Afp, 25.04)

USA ajakirjandus

Euroopa immigratsioonidebatis on seni põhiliselt nähtud vaid ühte aspekti: liituvate riikide kodanike võimalikku läände kolimist. Ent viimased Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) uuringud hoiatavad teistsuguse tendentsi eest. Kui uutes liikmesriikides tõuseb elatustase ning sissetuleku ja hindade erinevused teiste ELi maadega võrreldes vähenevad, langeb eeldatav emigratsioon ning suureneb hoopis immigrantide arv kolmandatest riikidest. Nagu Lääne-Euroopa, vajab ka Kesk-ja Ida-Euroopa sissesõitnuid. Iive langeb ja elanikkond vananeb. Kuid erinevalt Läänest on Kesk- ja Ida-Euroopa ühiskonnad veel etniliselt homogeensed tänu kommunistlike režiimide eralduslikule poliitikale. (Luke Allnut, International Herald Tribune, 21.04)

Pärast seda, kui Suurbritannia peaminister Tony Blair teatas plaanitavast referendumist ELi põhiseadusliku leppe üle, ei jää teistel ELi liikmetel muud üle, kui seda eeskuju järgida. Tony Blair on õigesti ja kaua pidanud oma maad koos Prantsusmaa ja Saksamaaga Euroopa keskmängijaks. Nüüd peaks ta panema eurole ülemineku ning konstitutsiooni ühele hääletusele. ELi laienemine toob taas päevakorda kahesuunalise Euroopa teema. Kui brittide liider ootustele vastavalt toimib ega korralda referendumit kummalegi küsimusele eraldi, saab ta poliitilise võidu ilma oma rahva praegust olukorda muutmata. (Juhtkiri, The New York Times, 22.04)

1. mai märgib Küprose kohtumist Euroopaga. 450 miljonit inimest on ühendanud oma saatuse, oodates vendluse ja vabaduse ideede jagamist. Kui Prantsusmaa ja Saksamaa poleks peaaegu pool sajandit kestnud tüliküsimust lahendanud, ei eksisteeriks Euroopat tänases mõistes. Kui Külm sõda poleks 15 aastat tagasi lõppenud, poleks Euroopal võimalik kujutleda oma uusi piire. 1. mail saab see kujutlus tõelisuseks. 24. aprillil sõltub kõigist Küprose saare elanikest, kuidas kõige paremini anda oma panus visiooni realiseerimiseks. Usun nende võimekusse langetada arukas ning julge otsus. (Javier Solana, International Herald Tribune, 20.04)

Saksamaa ajakirjandus

Usutluses ajalehele räägib Günter Verheugen laienemisest kui uue Euroopa stabiliseerimisest ajalooliselt ja sotsiaalökonoomiliselt. Uued tahavad tagasi oma endist kohta Euroopas. “Nende traumaks on stalinism, mitte holokaust”, märgib Verheugen muuhulgas. “Jah, ka Teine maailmasõda, kuid mitte holokaust. Lääs peaks seda ükskord mõistma.” Milline juhus - intervjuu ajal esineb kõrvalmajas küsimuste-vastustega parajasti Sandra Kalniete, GULAGis sündinud, Lätit esindav EK volinik. Laienemist on ta nimetanud “triumfiks 20. sajandi üle”. Milline prantslane või itaallane kirjeldaks seda niimoodi? (Joachim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 22.04)

Alates 1. maist on Ida-Euroopa prostituudid Hamburgis (40% prostituutide koguarvust, ligikaudu 1800 naist) legaalne tööjõud. Formaalselt pole nad mitte töövõtjad, vaid FIEd, mistõttu piirangud tööjõu vabale liikumisele nende puhul ei kehti. Hamburgi politsei kurdab, et nüüd on neil inimkaubitsejate ja sutenööride vahelevõtmiseks palju vähem võimalusi. Samas, kui formaalselt nende naiste olukord paraneb, siis tegelikult kardab politsei, et psüühiline vägivald muutub füüsiliseks, kuna prostituudid ei pea enam politseid kartma ning nende kontrolli all hoidmiseks võidakse hakata kasutama palju julmemaid võtteid. Näiteks võidakse nende päritolumaale jäänud lähedaste kallal füüsilist vägivalda tarvitada. Kogu endine probleemidering jääb nüüd rohkem itta, näiteks Baltimaades hakkavad prostitueerima Venemaalt pärit naised. Baltimaade prostituudid aga tulevad Saksamaale, kuna nad loodavad, et teenivad siin rohkem. “Inimkaubandus jääb ka vaatamata välismaalase staatuse ärajäämisele endiselt kuriteoks”, märgib valdkonna eest vastutav peakomissar Detlev Ubben. “Peame nende naiste usalduse võitma ning neile selgeks tegema, et me ei võitle prostitutsiooni, vaid sellega seotud kuritegevusega”. (Andre Zand-Vakili, Die Welt, 25.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaid mõne päeva pärast toimub ELi viies laienemine, mis teeb lõpu Euroopa jagatusele. ELiga liitub kümme endist sotsialistlikku riiki. ELi rahvastikuarv kasvab 20%, kuid SKP kõigest 5%. Üks uusliikmetest on Eesti, kuhu mõni aeg tagasi soovis oma peakorteri kolida maailma mobiiltelefonitootmise hiiglane Nokia. Eesti pealinn Tallinn asub Helsingist vaid umbes saja kilomeetri kaugusel ning plaani takistamiseks oli vaja Soome peaministri sekkumist. (Georges Quioc, Le Figaro Economie, 19.04)

Rootsi ajakirjandus

1. mail suureneb ELi kodanike arv 75 miljoni võrra. See on nii mitmelgi moel ajalooline sündmus. Rootsil on aastatepikkused kontaktid mitmete liituvate maadega, eelkõige muidugi Balti riikidega, kus noorte kõrge haridustase ja teovõimelisus võiks olla suunanäitajaks ka Rootsile. Pealegi on tegu naabritega. Poola, Eesti, Läti ja Leedu ei paikne mitte ainult geograafiliselt lähedal, vaid Rootsil on nende riikidega mitmeid ühiseid kokkupuutepunkte. Seda teab terve rida Rootsi ettevõtteid, kes on olnud piisavalt kärmed end endistes sotsialismimaades sisse seadma, kus majandused raginal kasvavad. (Gunilla Herlitz, Dagens Industri, 17.04)

Soome ajakirjandus

ELi laienemise käesoleva laine raames on reaalsusele vaadatud läbi sõrmede, tulevikus tuleks liikmete vastuvõtmisel kasutada tihedamat sõela. Poliitilised eesmärgid ei tohi domineerida valikukriteeriume. Liituvad riigid on majanduslikus, sotsiaalses ja demokraatlikus mõttes väga kirjud ning järgmist laienemist ootav seltskond eesotsas Türgi, Bulgaaria ja Rumeeniaga on veelgi kirjum. Küprose ühendamise ning Slovakkia mustlaste probleemidega seoses oleks laienemise juba ammu pidanud peatama, kuni ELi kagunurga draama lahendamiseni. Edaspidi tuleks liitujakandidaatide puhul võtta kasutusele mingisugune EFTA-tüüpi ootetoasüsteem. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 20.04)

Soome Välispoliitika Instituudi teadur Kristi Raik kirjutab, et uute ELi kodanike ebavõrdne kohtlemine nõrgendab nende lõimumist Euroopasse. Laieneva ELi ühtsust ei ohusta idaeurooplaste ükskõikne suhtumine Euroliitu, vaid vanade liikmesmaade tendents rõhutada ida ja lääne vahelist piiri. Uute liikmesriikide noored kodanikud on rahvusvaheliselt meelestatud ning ootavad ELilt eelkõige võrdset kohtlemist ja võimalusi eneseteostuseks. Noored suhtuvad kriitiliselt tööjõu vaba liikumise piiramisse. Just õppivate ja haritud noorte hulgas on levinud tugev euroopa identiteet, näitas Eurobaromeetri uurimus veebruaris. Rahvuslik identiteet on vanades liikmesmaades tugevam. ELi suhtutakse uutes liikmesmaades positiivsemalt kui oma rahvuslikesse institutsioonidesse. (Kristi Raik, Helsingin Sanomat, 22.04)

Helsingin Sanomate juhtkirjatoimetaja Paavo Rautio kritiseerib Soome otsust piirata uute liikmesriikide tööjõu vaba liikumist. Mida lähemale laienemine jõuab, seda umbusklikumalt uutesse ELi kodanikesse suhtutakse – justnagu Berliini müür, mis kaugelt paistab madal, lähedale jõudes aga kasvab üha kõrgemaks. Uusliikmetele tööjõu liikumisele piirangute seadmisega näitab Soome, et ELis on mõned võrdsemad kui teised. (Paavo Rautio, Helsingin Sanomat, 23.04)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Frenchman Jean Lemierre was re-elected president of the European Bank for Reconstruction and Development, effectively ruling him out of the race to head the IMF. "We congratulate Jean Lemierre for his re-election as president of the EBRD," Luxembourg's Prime Minister Jean-Claude Juncker said of the decision by the board of governors. (Reuters, 19.04)

The EU has agreed on former Spanish finance minister Rodrigo Rato as its candidate to take over as head of the IMF, the Irish EU presidency announced. By tradition, the head of the IMF is a European while the top job at the World Bank, the IMF's Washington-based sister institution, goes to a US national. (Afp, 21.04)

Senior officials at the EBRD voiced scepticism about whether EU enlargement would bring immediate economic benefits. Chief economist Willem Buiter said he was expecting that expansion on May 1 would boost growth but only in the long-term. "Of course the new countries' share of EU GDP is going to increase," Buiter said, "but that will be a question of generations." "It will take 40 years for Poland to catch up to average EU states," he said, adding that 15 to 30 years would be needed for other new entrants. (Afp, 23.04)

The 10 countries set to join the EU on May 1 should remain outside the eurozone until their public deficits are well below the EU ceiling of 3% of output, Portuguese central bank governor Vitor Constancio said. For the new members of the 15-state EU, "a deficit well below 3% should be achieved before joining the euro," Constancio said. (Afp, 23.04)

The IMF warned that widening current account deficits in many of the 10 countries set to join the EU May 1 were not sustainable and could unsettle their financial markets. "Firm action is needed to re-establish budgetary discipline," the IMF stressed in its twice-yearly World Economic Outlook report. Projected 2004 deficits in the current accounts of the 10 accession countries range from 0.6% of GDP in Slovenia to 11% in Estonia. (Afp, 21.04)

In order to attract foreign investors, new EU members have sharply reduced corporate taxes. Since January 1, business taxes have fallen below 20% in most of the Eastern European countries that are to join the EU on May 1. Within the union's current 15 members, the average rate is 31-32%. Baltic countries have favoured business-friendly policies for some time, with Lithuania and Latvia both maintaining tax rates of 15%. Estonia imposes a higher level of 26% but businesses are exempt if profits are reinvested in the country. Estonia plans to reduce its average tax rate further in the coming years and would like to abolish it altogether. "Our European commissioner Siim Kallas could argue the case in Brussels," Signe Ratso, a senior official at the Estonian economy ministry said. (Afp, 25.04)

The EC will launch excessive deficit procedures against Britain and the Netherlands and will give Italy a formal early warning, an EU source said. Portugal will see the excessive deficit procedure lodged against it two years ago lifted, the source said. Earlier this month, the EC put Britain and the Netherlands under formal surveillance for letting their public deficits breach an EU target, while sending a warning to Italy and upbraiding Greece. In its spring economic forecasts, Brussels said that both Britain and the Netherlands last year broke the deficit ceiling laid down in the EU's Stability and Growth Pact – 3% of GDP. Italy and Greece were in danger of violating the rules this year, the commission said. (Afp, 23.04)

The Finnish parliament voted to restrict for at least two years job opportunities for nationals of eight countries due to join the EU on May 1, among them the country's neighbour Estonia. Lawmakers agreed by 135 votes to 33 to measures requiring nationals of the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Slovakia and Slovenia to seek a work permit, which would only be granted if the job in question could not be filled by a Finn. At the end of the two-year period the government could extend the measures on a renewable, yearlong basis. (Afp, 23.04)

Suurbritannia ajakirjandus

ECB president Jean-Claude Trichet ütleb usutluses ajalehele Financial Times, et ei jaga paljude poliitikute muret ELiga liituvate riikide majandusnäitajate mõjust ELile, kuna 10 uue riigi SKP moodustab vaid 4,8% ELi SKPst. Kui Hispaania ning Portugal ühinesid ELiga 1986. aastal, oli nende osakaal ühenduse SKPs 8,2 %. Jean-Claude Trichet näeb laienemises ELi SKP kasvu ja on praegu sama positiivselt meelestatud kui 18 aastat tagasi Hispaania ja Portugali suhtes. (Andreas Krosta, Tony Major, Financial Times, 23.04)

Saksamaa ajakirjandus

Vahetult enne liidu laienemist avastab saksa Gulliver, et tema uued naabrid pakuvad talle oma madalate maksudega tõsist konkurentsi ning ähvardab toetuste kärpimisega. 2002. aasta detsembris Kopenhaagenis kõlanud paatosest pole jäänud midagi järele. “Kes toetustest kasu lõikab, ei tohi alatult maksude alandamise võidujooksu alustada”, märgib Bundestagi SPD fraktsiooni esimees Joachim Poss, toetades liidukantsler Schröderi ning CSU juhi Edmund Stoiberi seisukohti. Veidi mõõdukamalt on meelestatud CDU: “Me ei tohiks maksude küsimuses teistele näpuga osutada”, arvab Matthias Wissman (CDU), Bundestagi Euroopa asjade komisjoni esimees, “hoopis Saksamaa peaks reformid ette võtma.” Ikkagi nii võimas riik nagu Saksamaa ei tohiks, tema sõnul, selliseid riike nagu Eesti hirmust tardunult jõllitada. Werner Langen, EP saadik (CDU), arvab samuti, et puhkenud diskussioon on mõttetu: “Kui seni on kõik katsed maksundust ühtlustada luhtunud, siis kuidas saaks see laienenud Euroopas õnnestuda?” Ida-Euroopa riikide madalate maksude üle kaebamine olevat puhtalt paanika õhutamine. Nad on kogu möödunud aastakümne vältel makse pidevalt alandanud ning investeerijad on seda ammu märganud. Sellisel arvamusel on ka Berliinis asuv majandusuuringute instituut DIW. Pealegi sai ju näiteks Iirimaa ELi liikmena suuri dotatsioone, kuid rakendas samas ülimadalaid maksumäärasid. Nüüd on Iirimaa majanduslikult sedavõrd tugev, et muutub varsti ise ELi netomaksjaks. Hea väljavaade Ida-Euroopa riikidelegi. (Andreas Middel, Die Welt, 20.04)

Austria ajakirjandus

Kas maksud peaksid olema Euroopas ühtlustatud? Selleks, et jõuda USAle ja Aasiale majanduskasvus järele, oleks vaja kõik jõud ühendada. Samas tuleb Iirimaa näitel tõdeda, et üksikute liikmesriikide majanduslikule arengule on nende iseseisvus maksude küsimuses kasuks tulnud. Kas Ida-Euroopa riikidel tuleks keelata sama teed minna? Ei oleks “vanade” liikmesmaade huvides uutele liituljatele jalga taha panna, viimaste püüe järele jõuda võib positiivselt mõjutada ka ülejäänud Euroopale. Ei maksa nii väga karta. Ka uued riigid tahavad eurot kasutusele võtta ning peavad eelarve tasakaalus hoidma. Makse ei saa allapoole teatavat taset lasta. Pealegi on maksud vaid üks paljudest kriteeriumidest ettevõtete asukoha valikul. Konkurents annab alati positiivseid tulemusi. (Martin Fritzl, Die Presse, 19.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson kardab sotsiaalsete hüvitiste põhjustatud sisserännet uutest ELi maadest. Kuigi ametiühingud kardavad Poolast ja Balti riikidest saabuvat konkurentsi oma tööjõule näitab tegelikkus, et varasem sisseränne Baltikumist ja Poolast tõi Rootsile pigem kasu kui kahju. II maailmasõja lõpus tuli Rootsi ligi 30 000 eestlast ja rannarootslast. Lätlasi tuli umbes 5000 ja leedulasi mõnesaja ringis. Terve rida toonaseid põgenikke või nende lapsed on Rootsi ühiskonnas kõrgetele kohtadele jõudnud. Kaks Balti põgenike järeltulijat istub näiteks Rootsi valitsuses. Poolakaid tuli viimase sõja ajal Rootsi umbes 7000 ning 1960-ndatel, kui Poolas oli antisemitismilaine, saabus veel Poola juute. Siis nagu praegugi kolisid peamiselt ettevõtlikud noored inimesed. Täna on 60 aastat tagasi Rootsi tulnud balti põgenikud ja nende järeltulijad sedavõrd hästi integreerunud, et rootslased kipuvad unustama, et tegu on sisserändajatega. Miks ei peaks korduma toona Balti ja Poola sisserändajatega kaasa tulnud positiivne mõju Rootsi ühiskonnale? (Reet Waikla, Dagens Industri, 17.04)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine seab vanad liikmesriigid raske katsumuse ette, kuid Euroopa jaoks on üksteise kogemustest õppimine kasulik. Uusi liikmesmaid tuleks näha eelkõige võimalusena, mitte ohuna. Siseturu laienemine tõstab eksporti ja annab mõlemale poolele kasuliku koostöövõimaluse tööstuses. Vanad liikmesmaad on sunnitud uuendama jäiku struktuure ja kergendama makse konkurentsis püsimiseks, mis kokkuvõttes mõjub hästi Euroopa stagneerunud majanduskasvule. Uute ja vanade liikmesriikide lähendamiseks tuleb inimestel, kaupadel ja kapitalil lasta liikuda võimalikult vabalt. Tööjõu liikumisele seatavad piirangud peaksid olema võimalikult ajutised. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.04)

Venemaa ajakirjandus

EL ja Venemaa on jõudmas kokkuleppele PCA laienemise osas, ent läbirääkimised Venemaa WTOga liitumise osas venivad endiselt. Venemaa maagaasi ja elektri piirhinnad sisetarbijale on suurimaks takistuseks Venemaa WTOga liitumisel. ELi protektsionismi kriitikat Vene suunal heidab ELile endale ette Rootsi endine diplomaat Anders Öslund. Moskva Carnegie Keskuse 10. aastapäeva kohtumisel ennustas A. Öslund Venemaale ja ELile keerulisi suhteid pikkadeks aastateks. EL võib ka edaspidi karistamatult maksustada Venemaa eksporti nagu juhtus Vene teraviljaga - WTO on Venemaa ainus kaitse, kinnitas A. Öslund. Samal ajal veenis EK president Romano Prodi Vladimir Putinit kinnitama Kyoto protokolle, lubades vastutasuks lihtsustada Venemaa WTOga liitumist. Prodi kinnitusel püütakse Vene WTOga liitumise läbirääkimised lõpetada veel enne ELi-Venemaa tippkohtumist 21. mail. (Alex Fak, The Moscow Times, 23.04)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Nine southeast European nations said at a summit that a NATO presence continues to be crucial in order to preserve stability in the volatile Balkans region. "A robust NATO-led KFOR remains essential in Kosovo. Furthermore, we have welcomed NATO's readiness to assess options for its future presence in Bosnia-Hercegovina, including a new NATO headquarters in Sarajevo" a final declaration of the annual summit said. Presidents and premiers of Albania, Bosnia-Hercegovina, Bulgaria, Croatia, Greece, Macedonia, Romania, Serbia-Montenegro and Turkey praised the EU's resolve to take over the Bosnian mission from NATO at the end of this year. They also voiced hope of future accessions to alliance. (Afp, 21.04)

Alarmed by an outbreak of riots, NATO members gathered in Kosovo to review their five-year-old peace mission in the U.N.-administered province. NATO is considering appointing its own political representative in Kosovo following last month's ethnic violence, as the EU has done. Some 2,600 NATO reserves rushed to Kosovo to reinforce NATO's 18,000-strong force as Albanian violence against Kosovo's Serb minority spread out of control, resulting in 19 deaths and hundreds of injured. (Reuters, 22.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi sõnul soovib NATO arendada palju lähedasemaid ja efektiivsemaid suhteid Venemaaga. NATO partnerluspoliitika on muutumas palju individuaalsemaks ning on üha enam suunatud Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikidele terrorismivastase võitluse eesmärgil, teatas peasekretär. (RIA-Novosti, 24.04)

NATO will hold informal ministerial-level talks with Ukraine in June, an official said. "It's more or less confirmed," said the official, commenting on reports that an informal meeting of NATO defence ministers with Ukraine is planned for June 6-7 in Warsaw. The plans are firming up after NATO chief Jaap de Hoop Scheffer visited Kiev this week and complimented Ukraine for being an "important contributor" to UN peacekeeping forces stationed in Kosovo. (Afp, 21.04)

Kohtumisel Ukraina välisminister Konstantin Grištšenkoga kinnitas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer NATO-Ukraina koostöö arendamise vajadust. Peasekretäri sõnul on koostöö vajalik julgeoleku kindlustamiseks Euroopas, inimõiguste ja meediavabaduse tagamiseks ning demokraatia kaitsmiseks Ukrainas. (Interfax, 19.04)

Vene välisminister Sergei Lavrov pidas vajalikuks mitte dramatiseerima NATO-Ukraina koostöö laienemist. “Me ei sule silmi NATO-Ukraina koostöö laienemisest johtuvatele probleemidele Venemaa ja Ukraina vahel, kuid neid probleeme pole vaja dramatiseerida, vaid tuleb otsida võimalusi NATO-Vene koostöö sidustamiseks Ukrainaga,” sõnas minister. (Interfax, 22.04)

Vene Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Viktor Zavarzini sõnul on NATO ja Ukraina vahel sõlmitud vastastikkuse mõistmise memorandumi tõttu Venemaa läänepiir sattunud ohtu, mille pareerimiseks peab koheselt abinõud tarvitusele võtma. (Interfax – AVN, 22.04)

Vene kaitseminister Sergei Ivanovi teatel kavatsevad Venemaa ja NATO allkirjastada vägede staatuse lepingu (SOFA) veel enne käesoleva aasta lõppu. Ministri kinnitusel luba leppe kinnitamine operatiivselt plaanida NATO-Vene ühisõppusi. (Interfax, 21.04)

Vene Geopoliitiliste Probleemide Akadeemia asepresident kindralpolkovnik Leonid Ivašovi sõnul on Vene poliitilisel juhtkonnal tekkinud väärastunud ettekujutus NATOst kui partnerist, kellele võib loota. Kindrali sõnul ei tohi NATO juhtkonna magusa jutu ja lubaduste pärast riigi julgeoleku huvidest lahti öelda. Venemaa on viimase 15 aasta jooksul NATOle esitanud 64 ettepanekut - ükski neist pole realiseerunud, lisas kindral. (Interfax, 21.04)

Soome ajakirjandus

USA liitlasvägede olukord Iraagis pole kiita – Hispaania viib väed välja, mis võib vallandada ahelreaktsiooni. Bushi kõva liin viib ainult täielikku ummikusse, mida tuleks igati vältida. Paistab, et ameeriklased ei tea, mida edasi teha. Hetkel oleks aga vaja eelkõige diplomaatiat, kuid kas USA tuleb sellega toime? (Juhtkiri, Turun Sanomat, 21.04)

Demokraatlikud riigid ei tohi alistuda terrorismi ees. USA praegune valitsus on oma Iraagi-poliitikaga terroriohtu hoopis suurendanud. Iraagist on saamas terroristide pesa, mida tõenäoliselt polnud Saddam Husseini ajal. Siiski ei tohiks eurooplased tunda kahjurõõmu USA ebaõnne üle, sest liitlasvägede lahkumisel Iraagist saaksid terroristid innustust uuteks nõudmisteks ja terrorirünnakuteks. Kuigi Prantsusmaa on USAd kõvasti kritiseerinud, ütles Jaquez Chirac selgelt, et terroristidega ei peeta läbirääkimisi. Hispaania otsus raskendab liitlastel põhjendada kodus vägede hoidmist Iraagis. Lääne demokraatia alandamine Iraagis annab hoogu terroristide nõudmistele. (Juhtkiri, Kaleva, 21.04)

Venemaa ajakirjandus

NATO-Vene Nõukogu raames toimunud sõjatööstuse reformimise küsimuste ümarlaual osalenud NATO majandusdirektoraadi juht Patrick Arduan andis ülevaate NATO-Vene koostööst nagu sõjaväereformid, kriisiohjamine, terrorismivastane võitlus ja massihävitusrelvade leviku tõkestamine. Siia kuulub ka Vene kaitseministeeriumi ja NATO ühisprojekt Moskva info-, konsultatsiooni- ja õppekeskus, mis on mõeldud erusõjaväelaste ühiskonnaga kohanemisele kaasa-aitamiseks, siiani on abi saanud üle 24 00 erusõjaväelase. Sõjalistehniline koostöö on alles algusjärgus, möönab P. Arduan. Käimasoleva üleilmse sõjatööstuse transformatsiooni valguses võib perspektiivis kõne alla tulla kolmandate riikide sõjaliste vajaduste ühishindamine. (Marina Jelissejeva, Krasnaja Zvezda, 20.04)

Venemaa kasutas kümne viimase aasta jooksul esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigust, sellises kahjutus küsimuses nagu Küprose ühendamise referendum. Vene ÜRO alaline esindaja Gennadi Gatilovi sõnul tingis taolise käitumise esiteks ÜRO soov avaldada küproslastele survet, teisalt aga JN otsustamise "tehnoloogia" - ei meeldinud, et meiega arutamata pandi otsuseprojekt hääletusele. Harv juhus: neliteist JN liiget on poolt ja Venemaa üksi vastu. Paistab, et venelased seda just tahtsidki - teadlik demarš. Moskval oli vaja efektset, palju kära tekitavat ja hästi kajastatud aktsiooni. Tekib küsimus - milleks? Võib oletada, et demarš on mõeldud lääne liitlaste, ennekõike USA vastu: Moskva ei soovi alandlikult vormistada resolutsioone, mille koostamisse teda pole kaasatud. Kuid on ka teine, eelmist täiendav seletus: tegu on uue Vene välispoliitikaga - Sergei Lavrovi diplomaatiaga, mis on palju agressiivsem kui seda oli Igor Ivanovi oma. Mingis mõttes oli tegu ÜRO köögipoolt hästi tundva S. Ivanovi isikliku PRiga, kes täpselt teadis kuidas riigi huve kahjustamata palju kära tekitada. (Maksim Jussin, Izvestija, 22.04)

Valgevene ajakirjandus

Kuigi NATO liikmelisuse üheks põhitingimuseks on piiriküsimuste reguleerimine naabritega, puuduvad kõigil alliansiga 2. aprillil liitunud Balti riikidel piirilepingud Venemaaga. Paistab, et "Brüsseli oblastikomitee" ei näe Balti riikide territoriaalsetes pretensioonides idanaabrile "põhjuseid pingeteks," nagu ka endiste SSlaste kui "vabaduse ja sõltumatuse eest võitlejate" austamises - NATO uusliikmete kasarmutes ripuvad Waffen SSi ülistavad plakatid. Balti riigid liitusid de facto NATOga juba 1994. aastal ning tänaseks on nad seda protsessi lääne riikide toetusel lõpetamas. Valgevene naabrid Poola, Leedu ja Läti jätkavad sõjalise koostöö tugevdamist teiste NATO liikmesmaadega, mistõttu võimaldab alliansi järjekordne laienemine strateegiliste väekoondiste paigutamist laiale rindele Läänemerest Musta mereni, mis üheselt ohustab Valgevene ja Venemaa liitriiki. (Anton Andrejenko, 7 dnei, 24.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti peaminister Juhan Parts ei nõustu ELi ja Venemaa ühisvalduses märkusega Eestist kui riigist, kus rikutakse venekeelse elanikkonna õigusi. Peaministri kinnitusel ei nõustu Eesti ühegi talle kahjuliku otsusega. (Interfax, 23.04)

Eesti Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kutsus ELi üles mitte andma järele Venemaa survele lisada ELi ja Venemaa ühisvaldusse viide vene vähemuse olukorrale Balti riikides. M. Mihkelsoni kinnitusel on see EK ühisavalduse projekti osa Eestile ja Lätile vastuvõetamatu. (Interfax, 23.04)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland lükkas visiidi Moskvasse edasi seoses kiireloomulise valitsuseistungiga välispoliitilistes küsimustes. (Interfax, 20.04)

Eesti Riigikogu spiiker Ene Ergma ja Läti välisminister Rischard Piks kritiseerisid Venemaa vene vähemuse poliitikat Eesti ja Läti suhtes ning avaldasid toetust demokraatia arengule endises NLis, pidades silmas just Ukrainat, kes potentsiaalse Lääne pärandi kandjana aitab kaasa demokraatia arengule kogu regioonis. (Interfax, 19.04)

Hollandi kaitseminister Henk Kamp teatas visiidil Eestisse, et Holland on valmis osalema Balti riikide õhuruumi kaitsel niipea, kui NATO langetab lõpliku otsuse alliansi uute liikmete õhuruumi kaitsest. (Interfax, 22.04)

British Foreign Secretary Jack Straw pulled out of a three-nation Baltic tour some hours before he was due to begin it. "We postponed with regret this visit to the Baltic countries," a Foreign Office official said. He said the postponement was due to the need for Straw to fulfil his duties to Parliament. Straw was due to visit Estonia, Latvia and Lithuania on a three-day trip. (Afp, 19.04)

Isamaaliidu kutsel väisab Eestit EP suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei liider Hans-Gert Pöttering. Isamaaliidu esimees Tunne Kelami sõnul külastab H.-G. Pöttering Eestit kriitilisel ajal, mil partnerluse- ja koostööleppe laiendamisel on tekkinud ohud Eesti rahvuslikele huvidele. (Interfax, 25.04)

Eesti Riigikogu asespiiker ja EP vaatleja Toomas Savi leiab, et Venemaa peab vabandama Nõukogude okupatsiooni eest Balti riikides. Kuigi Venemaa on mures venekeelse elanikkonna olukorra pärast Balti riikides, ei ilmuta Venemaa vähimatki kavatsust vabandada Balti riikide okupeerimise pärast, leiab T. Savi. Vene vähemus Balti riikides on NLi agressiivse koloniaalpoliitika tulemus, kinnitas asespiiker. (Interfax, 25.04; Rosbalt.ru, 24.04)

Vene välisministeerium ei jaga Eesti poliitikute optimismi kahepoolsete suhete kiirest soojenemisest. “Rääkida kardinaalsetest muudatustest Eesti seisukohas lahenduste otsimisele humanitaarsfääris, mis Vene poolele on olulisimad kriteeriumid suhtumiseks Eestisse kui koostööaltisse partnerisse, on kahjuks enneaegne,” teatas VFi välisministeerium. (RIA-Novosti, 20.04)

Eesti Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti-Vene parlamentääride grupi liige Sergei Ivanov pole nõus Vene välisministeeriumi väitega, nagu Eesti poliitikute kinnitused kahepoolsete suhete soojenemisest ei “vasta asjade tegelikule olukorrale.” S. Ivanovi sõnul võeti Eesti parlamentäärid Moskvas väärikalt vastu ning kõnelused Vene saadikutega olid konstruktiivsed. S. Ivanovi sõnul kuulati teda kui eesti-venelast eriti hoolikalt; visiidi jooksul oli näha olukorra paranemist. Kommenteerides Vene välisministeeriumi vastupidist avaldust, ütles S. Ivanov: “Vene välisministeeriumi seisukoht on teada – neil on omad probleemid.” (Regnum.ru, 23.04)

Eesti valitsuskoalitsiooni kolme partei esindajad esitasid välisminister Kristiina Ojulandile arupärimise seoses Tallinna linnapea Edgar Savisaare Moskva visiidiga. Parlamentääre huvitab kas välisministeerium osales visiidi ettevalmistustes ja läbiviimises ning kas vastab tõele Eesti pressi väide, et Riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov kiitis Keskerakonna Vene-sõbralikku poliitikat. (Interfax, 19.04)

Eesti suurima opositsioonilise partei Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas koostööleppe sõlmimise plaanist Venemaa parteiga Ühtne Venemaa. E. Savisaare sõnul on samuti plaanis ühise majanduskomisjoni loomine. Esimeseks koostööprojektiks on plaanitud transiidi-alane konverents mai lõpus. E. Savisaare hinnangul tuleb Eesti-Venemaa suhete parandamiseks sõlmida rida kahepoolseid lepinguid. Kuna Ühtne Venemaa omab Riigiduumas enamust, siis on paljude küsimuste lahendamine lihtsam ja kiirem, leiab Tallinna meer. (Interfax, 20.04)

Tallinnas toiminud vene ühiskondlik-poliitilisel foorumil valiti europarlamendivalimiste ühiskandidaadiks Maardu linnapea ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) esimehe asetäitja Grigori Bõstrov. EÜRP peasekretär Anatoli Jegorovi sõnul on G. Bõstrovi põhiülesandeks Europarlamendi aus ja objektiivne teavitamine muulaste olukorrast Eestis. (Interfax, 22.04)

Vene asevälisminister Juri Fedotovi hinnangul viitab Balti riikide liig valulik reaktsioon ÜRO Inimõiguste Komisjoni neonatsismi resolutsioonile probleemidele Balti riikides. “Kõigile on selge, et SSlaste rongkäikude õhutamine ja mälestusmärkide avamine viitab taoliste probleemide olemasolule,” kinnitas minister. (Interfax, 23.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Regiooni kõige radikaalsemad majandus-reformid on toonud riigile edu: Eestil praktiliselt puudub riigivõlg, pensionireformiga ühines üllatuslikult peaaegu kogu töötav elanikkond, maksukärbete-eelsele tasemele maksulaekumises jõuti prognoositud nelja aasta asemel 18 kuuga. Hiljutisim samm on Euroopa kõige liberaalsemate investeerimistingimuste kasutuselevõtt lootuses saada investeerimisparadiisiks. Mõne aastaga on Eesti üle läinud elektroonilisele asjaajamisele nii valitsusasutustes kui ettevõtluses. Seaduseelnõud on üleval internetis ning igaüks, kel muudatus-ettepanekuid, saab seal oma arvamust avaldada. Uuendused tahavad demokraatia viia kodanikeni, et kõigil oleks võimalus seadusloome protsessis osaleda. Pangad on pidanud kontoreid sulgema, sest paljud kliendid eelistavad ise arvuti teel makseid sooritada. Probleemidest tõstab ajakirjanik esile suhteid eestlaste ja okupatsiooni pärandina Eestisse jäänud muulaste vahel. (Ben Aris, The Guardian, 22.04)

Venemaa ajakirjandus

Väike Eesti käitub kui suurriik, niisamuti ka tema kaitsevägi. Neli tuhat kaitseväelast viivad läbi manöövreid, õpivad sõjaväeakadeemiates ja omandavad kogemusi välismaal. Eesti osaleb ka Iraagi-missioonis oma 40-mehelise üksusega ESTPLA-8, mis 1. märtsil kandis kaotusi nooremseersant Andres Nuiamäe hukkumise läbi. Eesti NATOga liitumisega algas ühtlasi piirivalve ümberpaigutamise ja -orienteerimise operatsioon. 1. maiks paigutatakse piirivalve jõud lõunapiirilt üle idapiirile, kuhu koondub kokku üle tuhande piirivalvuri. NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri kaastöötaja Morrigan Doherty kinnitusel plaanib Eesti kaitsejõudude peastaap paigutada Narva-Meegomäe liinile mõned kompaniid Pärnu pataljonist ja Paldiski erioperatsioonide pataljonist seoses uue kujunenud olukorraga. (Venjamin Ginodman, Gazeta, 23.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

Pihkvas toimub sõpruslinnade Tartu ja Pihkva ärikontaktide päev. Pihkva administratsiooni partnerlussuhete osakonna juhataja Tatjana Rumjantseva sõnul on oodata umbes 140 ettevõtjat, kellest 47 on kutsutud Eestist. Arutusele tulevad Pihkvasse investeerimise võimalused ning äripartnerluse tingimused Tartu ettevõtjatega. (Pskovskaja Lenta Novostei, 21.04)

Pihkva oblasti välissuhete- ja turismikomitee eestvedamisel toimus Tartu ja Pihkva turismifirmade koostöö perspektiivide ümarlaud. Kohtumisel osalesid Pihkva oblasti ja Tartu turismibüroo esindajad ning üle 20 kohaliku ja Lõuna-Eesti turismifirma. Eesti pool avaldas lootust, et “kiirviisade” protseduuri uuendamine ja Tartu-Pihkva veetee avamine meelitavad rohkem turiste Pihkva oblastisse. Pihkva oblasti välissuhete- ja turismikomitee juhataja Vadim Laptevi sõnul on Storoženetsi piiripunkti avamine Moskva otsustada, oblast on oma ülesanded täitnud. V. Laptevi sõnul võib Vene pool käesoleval aastal Luhamaa-Šumilkino piiripunktis taasalustada “kiirviisade” väljastamist turisidele. Pihkva arvates on Eesti “talu-” ja raviturismil vene turisti jaoks palju potentsiaali. Tõdeti, et turismi arendamise takistuseks on viisade kõrge hind ja taotluse keerukus. (Informpskov.ru, 23.04)

Saksamaa ajakirjandus

Tallinna vanalinn sarnaneb automessiga – uusimad mudelid igal sammul, näha on isegi Saksamaa teedel harulduseks peetavad Porsched, Maseratid ja Lamborghinid. Ja seda kõike hästi restaureeritud keskaegse linna taustal. Euroopa noorima valitsusjuhi Juhan Partsi käe all on väike Balti riik teistest agaramalt liberaliseerinud, privatiseerinud ning hingematva kiirusega plaanimajanduse selja taha jätnud. Ülikiirelt on Eesti edasi liikunud ka IT alal. Narva poole sõites näeb aga teist Eestit: venelastega asustatud paneelmajad, metsade vahele eksinud üksikud talud, kus inimesed mõne krooni eest rasket tööd rügavad. Siiski on paljud Eesti poliitikud juba aru saanud, et majandusbuumist ei tohiks kasu lõigata ainult vähemus. Ehk on Tallinna tänavail varsti vähem luksuslimusiine. Eriline kaotus see küll poleks. (Helmut Steuer, Der Tagesspiegel, 22.04)

Rootsi ajakirjandus

Kui laienemisest saab ELile uut hoogu andev tõuge, ei peaks püüdma lämmatada edukaid maksureforme uutes liikmesriikides. Ära mõtlegi selle peale Göran Persson! Eesti maksureformidel on olnud osa konkurentsivõimelise majanduse edendamisel. Eesti kavatseb maksude langetamisega jätkata! Eesti on üks parimaid näiteid maailmas majanduse ümberkorraldamisest viimase 15 aasta jooksul. Mis puutub konkurentsivõimelisusesse ja majandusvabadusse, siis väidame, et meil on prognoositust paremini läinud, arvestades mineviku kümnenditepikkust hambutut plaanimajandust. Üks edu põhjusi peitub kindlasti just maksureformis, mis nüüd ELi künnisel tekitab aeglase majanduskasvuga liidu riikide tipp-poliitikutes pahameelt. Saksa kantsler Gerhard Schröderi ja Rootsi peaminister Göran Perssoni väljaütlemisi liitujate maksusüsteemide teemal ei saa mõista kaheti – Schröder ja Persson soovivad kindlustada oma valijate poolehoiu ka pärast ELi laienemist ja liidu majanduse stagneerumist. (Andres Lipstok, Dagens Industri, 24.04)

„Ma tunnen üht rootslast, kes alustas 12 aastat tagasi Eestis äri. Kohtasin teda hiljuti ja küsisin, kas ta teeks praegu sama. Ta vastas, et mitte mingil juhul, sest Eestis on äri ajamine muutunud sama igavaks kui Skandinaavias. Nüüd rajab ta ettevõtet Venemaale, kus põnevust palju enam. Tõsi, Eestis ei ole enam metsiku vesterni põnevust. 1. mail saab Eestis ELi liige. Mitmelgi moel elame nüüd samas rütmis kui vana Euroopa. Ja me oleme kiiresti üle võtnud nii Euroopa pluss- kui miinusküljed. Ma usun siiski, et Eesti saab oma ettevõtlust soosiva rolliga hakkama ELiski ning et Eestiga on ka edaspidi huvitav äri teha,“ kirjutab Rootsi Dagens Industri tütarlehe Äripäev peatoimetaja Igor Rotov ELi laienemisele pühendatud ajalehenumbris. (Igor Rotov, Dagens Industri, 23.04)

Soome ajakirjandus

Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad reisilaevad valmistuvad võistlema alkoholi müügi pärast eesti poodidega. Mõned laevafirmad kavatsevad alustada alkoholi ettetellimist. (Sanna Vaajoensuu, Turun Sanomat, 20.04)

Kesko ja S-ryhmä on Soome toiduaineteketid, mis vallutavad üha suurema osa Baltimaade turust. Kesko Baltimaade osakonna juhataja Seppo Hämäläineni sõnul on Tallinnas veel palju ruumi uute ostukeskuste rajamiseks. Eestlaste ostuharjumusi mõjutab kaks trendi: Lasnamäe-tüüpi betoonmajadest eramajadesse kolimine ning autostumine – vanades kitsastes linnaosades pole ruumi ostukeskustele. Ainus konkurent Keskole ja S-ryhmäle on Balti riikides leedu kett VP Market, mis Eestis veel ei tegutse. Restoranialal soomlastest aga kohalikele ettevõtetele konkurente ei ole, mistõttu sellesse oluliselt ei panustata. (Sakari Nupponen, Ilta-Sanomat, 20.04)

Soome ehitussektori ettevõtted hoiatavad probleemide eest seoses Eesti liitumisega ELiga. Kõige enam kardetakse ebaseaduslikke töölisi, kes tulevad Soome turule rendifirmade kaudu. (Marcus Lindqvist, Huvudstadsbladet, 20.04)

Varia

Uudisteagentuurid

In the EU's northernmost new member Estonia, border guards say they are geared up and ready to police the bloc's bleak new frontier with Russia from May 1. "Of course the EU means also more work for us, but we are well aware of the problems facing us and ready to meet them," Harry Hein, the director of the Estonian borderguard said. "Our border meets the EU requirements and we have done quite well so far. So I don't see a reason why should we fail in the future," he said. After Estonia joins the EU its 461-kilometre border with Russia will become an EU border, with the Baltic country taking on responsibility for keeping out illegal immigrants and criminals. Despite their enthusiasm in the run-up to EU membership, border guards complain of their working conditions, with their low salaries -- close to the minimum wage following budget cuts in all departments and ministries -- seen as an incentive to corruption. "The borderguard's salary is near the minimum salary, there could be a danger of corruption here," Hein said. (Afp, 22.04)

Finns, separated from Estonia by a mere hour and a half boat-ride, are preparing in record numbers to invade its capital Tallinn for a historic beer-shopping spree when the Baltic state joins the EU on May 1. "We expect huge masses of Finns to come to Tallinn for May 1," said Kattri-Helina Raba, spokeswoman for the Estonian embassy in Helsinki. For months it has been impossible to get boat tickets for the May 1 weekend. Last year some 3.4 million tourists visited Estonia and almost half the tourists were Finns whose main incentive was access to cheap alcohol, said Toomas Kahur, economic attache with the Estonian embassy in Helsinki. Estonia has since its independence from the Soviet Union in 1991 been a prime destination for Finns wanting to stock up on cheap beer and vodka, which in Tallinn often cost just a third of the Finnish price. In fact, one fifth of Finns' average annual alcohol consumption, some 9.3 liters of pure alcohol last year, is bought in Estonia, research shows. (Afp, 19.04)

Estonia's Internet guru Linnar Viik helped his country hook up to new technologies after independence from the Soviet Union to become in 13 years the most technology savvy country set to join the EU. "One reason why the Internet was used early on in Estonia, was the government's urge to have additional and independent windows to the international media and public," Viik, 39, a media personality, former government adviser and lecturer, said. With the help of Viik's "revolution of elitists" the Internet spread like wildfire to all sectors of society with hundreds of open Internet points being set up mostly in the countryside. Under his Tiger Leap project all Estonian schools got computers and went online. He was also adviser for the Look @ World foundation under which within two years 102,697 people took part in free Internet courses. Then in 2000 Viik helped Estonia become the first country in the world to adopt a system of e-governance, changing its cabinet meetings to paperless sessions using a web-based document system, with ministers able to take part from anywhere. Viik says that pragmatic Estonians see education and information technology as a guarantee of their childrens' future, after a difficult history of occupation and oppression. (Afp, 20.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestit iseloomustavalt inforikkalt leheküljelt saab lisaks ajalooülevaatele (1227-2004) ja strateegilistele andmetele (rahvaarv, pindala, SKP) teada viiest kuulsast eestlasest. Nendeks on Kalevipoeg: hiiglane eesti folkloorist, tema poolt laialiloobitud esemetest on vormitud Eesti maastik. Lennart Meri: kirjanik, filmimees, diplomaat ja poliitik. Eesti president aastail 1992-2001. Välisministrina seadis sisse suhted Läänega ning oli esimene idaeurooplane, kes NATO peakorteris sõna võttis. Lembit Öpik: Suurbritannia poliitik, liberaaldemokraat. Tema vanaisa oli astronoom Ernst Julius Öpik, ta ise on võlutud ideest, et Maad võib riivata asteroid. Mart Poom: Sunderlandi AFC väravavaht, mängis enne Derby County ja Portsmouthi ridades. Carmen Kass: supermodell, kes astus 2004. aasta veebruaris valitsusparteisse Res Publica ning kandideerib pärast Eesti ühinemist ELiga EPsse. (Jukka Viskari, The Guardian, 21.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui liita kokku küüditatud, läände põgenenud ning peale taasiseseisvumist lahkunud venelased, siis on Eesti elanikkond alates Teisest maailmasõjast vähenenud 20%. Eesti rahvastiku taastootlus, 1.2 last naise kohta on üks maailma madalamaid. Juba nõukogude ajal, kui kortereid said peamiselt vene rahvuse esindajad, ei julgustanud see eestlasi sünnitama. Peale taasiseseisvumist seisab Eesti silmitsi tõsise demograafilise probleemi ning suure hulga pensionäridega. Kui midagi ei muutu, võib Eesti elanikkond 2050. aastaks veel väheneda poole võrra ning sajandi lõpuks võib see rahvas sootuks kaduda. (Marie-Laure Le Foulon, Le Figaro Economie, 21.04)

Rootsi ajakirjandus

Eesti näol saab EL endale ühe vägagi tehnika arengu suunas vaatava liikme. Infotehnoloogia, telekommunikatsioon ja internet iseloomustavad Eesti ühiskonda. Paljudel noortel edukatel majandusinimestel on IT-toodangut, mida eksportida. Nad on kannatamatud ja loodavad, et koostöö ELi turgudega läheb kergemaks, eelkõige seeläbi, et Eesti on üha rohkem tuntud. Kõikjal sadama- ja kaubanduslinnas Tallinnas käib kibe ehitustegevus – ehitatakse galeriisid, elamuid, kontoreid ja uusi teid. ELiga liitumine jõuab üha lähemale ning seda on näha ja kuulda. Ettevõtjad on üldiselt mitte väga, aga parasjagu optimistlikud. Eraisikute mure tõusvate hindade suhtes on seevastu suurem ning nad koguvad hamstrite kombel kaupa, näiteks suhkrut. Et Eesti ei satuks kõrgtehnoloogiliste riikide alltöövõtja rolli, on valitsus keskendunud IT-sektori, telekommunikatsiooniettevõtete, bio- ja geenitehnoloogia arendamisele tulevikusuundadena, mis peaksid andma Eestile “tiivad”. Täna on Eesti uute tehnoloogiate arengu seisukohalt kõige eesrindlikum endine sotsmaa. Mobiiltelefonide ja internetiühenduste arvu poolest on Eesti eespool ka sellistest riikidest, nagu Itaalia ja Prantsusmaa ning internetipõhiste pangateenuste poolest on Eesti Soomest ja Rootsistki edumeelsem. (Reet Waikla, Dagens Industri, 23.04)

Soome ajakirjandus

Soomlase Max Jakobsoni poolt juhitav rahvusvaheline komitee avaldas raporti Eestis nõukogude okupatsioonivägede poolt 1941-44 toime pandud inimsusevastaste kuritegude kohta. Raport on suunatud eelkõige Euroopa publikule. Jakobsoni sõnul tuntakse Eestit ELis halvasti, kuid huvi kasvab. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 24.04)

Baltimaades valmistutakse ELi laienemiseks soola ja äädika ostmisega. Eesti poodides on hiigelsoolapakkide kõrval ka hiigelsuhkrukotid, mis on toodud odavalt Ukrainast. Kuigi Baltimaade ametnikud on lükanud ümber väite, justkui ELis ei müüda tavalist soola, jätkub massiline soolaostmine. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 22.04)

Jaapani ajakirjandus

Eestist pärit kaks tulevast sumomaadlejat on liitunud Irumagawa ja Mihogaseki sumotallidega Jaapanis. Kaido Höövelson (19), varasem amatöörsportlane, treenib Mihogasekis Tokyos ning Ott Juurikas (19), kel samuti eelnev sumokogemus, Irumagawas Saitamas. (Kyodo News, 22.04)