Nädal välismeedias 12-18. aprill 2004

EUROOPA LIIT

Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

The future Estonian EU commissioner, Siim Kallas, said he backed the Stability and Growth Pact, but wanted the EC to improve the way it was applied. Kallas called for a stronger focus on government debt and fiscal sustainability, although not at the expense of deficit rules. On euro entry, he said all candidates should be treated equally, but added that their readiness should be evaluated on a case-by-case basis. (Afp, 14.04)

Irish FM Brian Cowen would present a timetable for the negotiations on a constitution to fellow ministers at a session in Luxembourg on April 26. EU FMs may not formally resume talks on a constitution for the enlarged bloc until May 17, only a month before the EU is meant to wrap up a deal, an Irish official said. (Reuters, 15.04)

Poland is ready to accept a "wise and fair compromise" on a new EU constitution, and wants talks to conclude as soon as possible, Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said after a meeting with his British counterpart. (Afp, 15.04)

Chancellor Gerhard Schröder signaled flexibility over the composition of the EC, saying Germany could accept not always having a representative on the EU executive. The number of commissioners could be reduced so that all 25 memberstates would take turns at going without a representative on the Commission, he added. (Reuters, 15.04)

British PM Tony Blair remains opposed to a British referendum on the EU constitution despite press reports asserting that he was toying with the idea. "Our consistent position has been 'no' to a referendum on Europe," a spokeswoman for Blair's official residence said. (Afp, 15.04)

Socialist Party leader Jose Luis Rodriguez Zapatero promised a relentless crackdown on terrorism as he opened a two-day debate set to culminate in his investiture as Spanish PM. Zapatero told parliament that stronger European ties would be one of the five top priorities for his government. Announcing his wish to see an EU constitution adopted before the current Irish presidency ends in June Zapatero said he hoped the document could be signed in Madrid "in homage to the victims" of March 11. (Reuters, Afp, 15.04)

Speaking at the start of an informal two-day meeting of EU FMs, Irish Minister Brian Cowen said he would soon start talks with Spain on a constitution for the EU. Still he said the constitution was not on the agenda for the meeting. (Reuters, 16.04)

Saksamaa ajakirjandus

Värske tuulepuhang Läänemerelt... Siim Kallas esineb Brüsselis liberaalina, kes armastab selgeid sõnu. Tema pretensioonitu esinemisstiil ning jutu sisu on Brüsseli jaoks seni harjumatud. Paljud EP saadikud ei ole seetõttu temast eriti vaimustuses. Ei vaimusta paljusid ka tema seisukohad maksupoliitika ja finantsdistsipliini küsimustes. Lissaboni strateegia luhtumises või stabiilsuspakti ohustamises süüdistab Kallas pigem liikmesriike kui ELi. (Werner Musser, FAZ, 16.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Piibli järgi on keelte paljusus jumala karistus selle eest, et inimesed ehitasid torni, mille tipp oleks ulatunud taevasse jumala juurde. Kuid kui maailmas on olemas koht, kus keelte paljusus on igapäevane nähtus, siis on selleks Brüssel. Kui 15 liikmesriigi ja 11 töökeelega liidus oli institutsioonide toimimine keerukas, siis laienenud 25 liikmesriigiga liidus saab olema 25 töökeelt. Isegi ÜRO ei kasuta rohkem kui kuute töökeelt. ELis saab töökeeli olema 20 ning juhul, kui toimub Küprose ühinemine, saab ametlikuks keeleks ka türgi keel. EKi tõlketeenistuse juhi Karl Johan Lonnrothi sõnul on EL ainuke organisatsioon maailmas, kus rakendatakse kõigi keelte võrdsuse põhimõtet. Igal ELi kodanikul peab olema juurdepääs kõigile ELi dokumentidele ja otsustele oma emakeeles. "Suurem osa eurooplastest räägib vaid emakeelt. Kui nad ei saaks aru sellest, mida me siin teeme, suurendaks see demokraatia defitsiiti veelgi ,” rõhutab Lonnroth. (Luc de Barochez, Le Figaro, 13.04)

Soome ajakirjandus

EPs küsitleti uusi volinikukandidaatide. Siim Kallas kaitses jõuliselt Euroopa stabiilsuspakti ning pooldas mõtet eurotsooni laiendamisestb. Kallas pooldas ka madalaid makse, mis meelitavad Euroopasse investeeringuid. Põhjadimensioonist rääkides rõhutas volinikukandidaat uute ja konkreetsete projektide olulisust. Kallas tänas Soomet ja Rootsit toetuse eest Eesti liitumisläbirääkimiste ajal. Endiselt Eesti rahandusministrilt päriti aru ka Eesti Pangast kadunud raha kohta, kuid Kallas väitis oma südametunnistuse puhta olevat. Kommunistliku mineviku kohta küsimusi ei esitatud. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 16.04)

Vanadel ELi riikidel paistab olevat probleeme suhtumisega uutesse ELi riikidesse. EPs toimunud EK volinikukandidaatide küsitlus näitab, et uusi liikmesriike koheldakse tihti madalama klassi esindajatena. Näiteks Eesti kandidaat Siim Kallaselt küsiti kümne miljoni dollari kadumise kohta ning Tšehhi Pavel Telicka puhul puudutati tema kommunistlikku minevikku. Vaevalt, et eurovoliniku tööd mõjutab see, kuidas ta elu oli korraldatud kommunistliku režiimi ajal, ning kindlasti oskab seda mõju voliniku kodumaa valitsus adekvaatsemalt hinnata. Europarlamendi liikmed võiksid rohkem uute maade valitsusi usaldada. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.04)

Poola ajakirjandus

EPs kõnelenud Poola eurovolinikukandidaat Danuta Hübneri rünnati teravate sõnadega. “Ülekuulajateks” osutusid eeskätt tema euroskeptikutest rahvuskaaslased, kes heitsid Hübnerile muuhulgas ette tema kommunistlikku minevikku. Hübneri sõnul oli ta omaaegse süsteemi osa, kuid hinnangute andmisel ei tohiks unustada erinevust küsimuses, kas oldi lihtsalt nime poolest kommunist või oldi seda ka tegelikult. Poola tulevase eurovoliniku sõnul on ta Poola huve alati igati esindanud ning süüdistusele, nagu oleks ta riigi kahjulikel tingimustel ELi juhtinud, vastas Hübner: “Mina polnud peamine läbirääkija”. Asjaolu, et mitmed Hübnerile esitatud küsimused polnud ELi problemaatikaga otseselt seotud, äratas paljude debatil osalenud parlamendisaadikute tähelepanu. Nii küsiti Hübnerilt millegipärast ka tema seisukohta Iraagi sõja küsimuses. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 15.04)

Uudisteagentuurid

Interior ministers from seven European countries began meeting to discuss ways for the continent to combat terrorism in the wake of the March 11 attacks in Madrid. The ministers are also due to discuss measures to protect the new borders of the enlarged 25-member EU and combat crime within the bloc. French Interior Minister Dominique de Villepin told journalists that the EU was concerned about protecting its new borders once 10 countries join on May 1. (Afp, 16.04)

EU FMs convened for talks over the Middle East peace process that could compound tensions over Iraq. The ministers' two-day retreat in the Tullamore was billed as an informal chance for the EU to take stock of pressing international issues. Heading into the Tullamore talks, the Irish EU presidency said the bloc opposes any unilateral change to Middle East borders, after US President George W. Bush backed Israeli claims to some Arab lands captured in the 1967 war. (Afp, 16.04)

More efforts are needed to improve human rights if China wants to see Europe's 15-year-old arms embargo lifted, EC president Romano Prodi said. "I did not put it as a pre-condition, but I told them twice how important it is for the European public opinion that there are progresses on human rights," Prodi said. (Afp, 14.04)

The EU and Russia agreed at ministerial talks in Dublin to step up efforts to resolve their differences over the EU's enlargement. Russian FM Sergei Lavrov said he had raised Russian concerns over extending the cooperation agreement, but was positive that a deal would be reached before May. The Dublin encounter also focused on Russia's war-torn republic of Chechnya, especially on EU concerns about human rights abuses there. Irish Minister Brian Cowen admitted: "Clearly, there are differences between us" on the subject. Lavrov promised any abuses would be investigated, adding: "Human rights are a very serious subject which we take very seriously”. (Afp, 14.04)

Russia hopes to sign an accord on April 27 with the EU extending its partnership to the 10 new EU members a senior Russian diplomat confirmed. Russian Deputy FM Vladimir Chizhov said that the negotiations over mainly trade issues were nearly completed. (Afp, 12.04)

"We have succeeded in covering 95% of the questions (concerning the PCA). We have found solutions, but we are pursuing discussions on two issues," Arancha Gonzalez, spokeswoman for Trade Commissioner Pascal Lamy, said. The spokeswoman said discussions -- concerning the rights of ethnic Russians living in incoming EU states and the status of the Russian enclave of Kaliningrad -- had taken place in Brussels and will continue when EC head Romano Prodi and seven other members of EC visit Moscow in an effort to work through several policy disputes, notably concerning the bloc's enlargement and Russia's contested membership bid at the WTO. (Afp, 16.04)

The rights of Russian minorities in new EU states and trade links with Kaliningrad remain sticking points in talks on EU-Russia ties after enlargement of the bloc, the EC said. Russia has feared trade losses and wants guarantees about rights of minorities, particularly in the Baltic states. Moscow has expressed concern over the rights of large Russian minorities in Latvia and Estonia. It says both have a policy of discrimination, which they strongly deny and in turn accuse Russia of trying to intimidate them. (Reuters, 16.04)

Vene välisminister Sergei Lavrov teatas, et EL ja Venemaa lepivad kokku Venemaa ELi laienemisest tulenevate murede ühisavalduse osas 21. aprilliks. “Kokkulepet pole veel leitud veoste transpordis ja Balti riikide venekeelse elanikkonna olukorras suhtes,” märkis välisminister. (Interfax, 12.04)

Vene asevälisminister Vladimir Tšižovi kinnitusel loodab Venemaa lahendada rea ELi laienemisega kaasnevaid muresid 1. maiks. Asevälisminister loodab kohtumisel Romano Prodi juhitud EK delegatsiooniga 22. aprillil Moskvas heita valgust ELi ja Venemaa vahelise strateegilise koostöö etappidele. (Interfax, 12.04)

Vene asevälisminister Vladimir Tšižovi sõnul jätkab Moskva läbirääkimisi ELiga venekeelse vähemuse olukorra üle Balti riikides. Aseväliministri sõnul on vene vähemuste olukord Eesti ja Lätis juba aastaid olnud ELi-Venemaa poliitilise dialoogi takistuseks, mis jätkub kuni probleemi lahendamiseni. (RIA-Novosti, 12.04)

Vene välisminister Sergei Lavrovi ja ELi “troika” kohtumise eel Dublinis, teatas Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko, et Vene-ELi suhete üleviimine kvalitatiivselt uuele tasandile nõuab võrdõiguslikku ja avatud dialoogi ning koostöömehhanismide uuendamist vastavalt Sankt-Peterburi tippkohtumise kokkulepetele. (RIA-Novosti, 13.04)

Vene välisminister Sergei Lavrovi väitel on Venemaa ja ELi “troika” kohtumise kokkulepete tulemusel alustatud Venemaa ja ELi laienemisjärgsete suhete õigusliku baasi uuendamist. (Interfax, 15.04)

Venemaa ajakirjandus

Vene välisminister Sergei Lavrov ja ELi “troika” jõudsid kohtumisel Dublinis kokkuleppele pea kõigis ELi laienemisega kaasnevate Venemaa murede osas, välja arvatud veoste transiit Kaliningradi ja venekeelse elanikkonna olukord Balti riikides. Vene pool loodab, et partnerlus- ja koostööleppe (PCA) laienemine uutele liikmesriikidele ning ELi ja Venemaa ühisavaldus Vene murede osas kirjutatakse alla 27. aprillil Vene-ELi partnerluse nõukogu istungil Luksemburgis. S. Lavrovi sõnul on Kaliningradi transiidiküsimus surnud punktist edasi liikunud ning kokkulepe 1. maiks saavutatav – tõuke andis selleks PCA raamistiku lähem uurimine. Brüsseli väitel püüab Moskva ennast kindlustada võimaliku hilisema ELi transiidirežiimi karmistamise vastu, nagu juhtus viisarežiimiga, nõudes samuti et säiliksid Venemaa-sisesed transiidi tariifimäärad. Siiski, veel märtsis andis EL Venemaale mõista, et mingeid erilisi tingimusi välja kaubelda ei õnnestu – kui nõuate tingimusi, siis laiendame PCA automaatselt “vene muresid” arvestamata, oli Brüsseli positsioon tollal. (Georgi Bovst, Izvestia, 14.04)

Uudisteagentuurid

There will be no "grace period" before the EC starts legal action to enforce the implementation of EU law among the bloc's biggest ever single intake. "If there are clear cases of non-implementation or wrong implementation of community law, the Commission must act and will act," EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen told in an interview. Where necessary, the Commission would use safeguard clauses in the accession treaty to protect the EU's internal market or start infringement procedures immediately, Verheugen said. (Reuters, 13.04)

When the EU expands on May 1, the bloc will inherit a new, large and largely-alienated Russian-speaking minority. Without citizenship and voting rights, and with difficulties getting jobs, they will be outsiders within the EU's borders. In Estonia 125,702 people have been naturalized, while 88,155 have adopted Russian citizenship, according to Estonia’s Citizenship and Migration Board. Estonia's Minister for Population and Ethnic Affairs, Paul-Eerik Rummo, told the integration process was "going swiftly," while acknowledging many Russian speakers were still put off naturalising by the required language exam, despite government programs compensating them for lesson costs. (Afp, 15.04)

With only three weeks to go before the EU's enlargement, European crime fighting organisations are preparing for a predicted rise in organised crime. Many police services in the newcomer countries "already surpass the level of professionalism" demanded by the EU, said Kevin O'Connel who is monitoring the integration of EU member police services at the European police organisation Europol. Europol director Jürgen Storbeck believes that EU enlargement will cause "a change in the fight against organised crime, because it will be more efficient". (Afp, 12.04)

An inheritance of the communist era, most of the countries set to join the EU on May 1 have creakingly slow and corrupt justice systems. Bribes, links between judges and the mafia and lengthy waiting times for trials, all are still commonplace in those countries. (Afp, 12.04)

The problem of prostitution in the EU, particularly with the EU expanding, has become to a large extent one of human trafficking, experts agree. In Estonia, police spokeswoman Helin Taal said the problem of prostitution is "international for sure. The intensity of international trafficking depends mostly on one's neighbour’s legislation”. (Afp, 12.04)

A bigger EU would have to operate at two speeds in certain core areas if it wants to function properly, Chancellor Gerhard Schröder of Germany warned. Schröder said the EU expansion was "a date of outstanding historic significance" but which would also severely test the bloc's operating systems and ability. He said it was a great opportunity to unite Europe "not only economically, but also politically”. (Afp, 15.04)

From May 1, when Vilnius and Warsaw will join the EU the 15,000 square kilometre Russian enclave Kaliningrad will be entirely surrounded by the enlarged 25-member bloc. Brussels is not about to ease general visa requirements for the enclave, whose firms might also have to pay much higher EU transit tariffs to transport goods to the rest of Russia. EU diplomats retort that Kaliningrad still has a host of ills including the highest rate of tuberculosis in Russia and an HIV epidemic that remains a serious threat despite progress in curbing it. (Afp, 15.04)

The EU is due to give a formal opinion on whether to open accession talks with would-be member Croatia, the EC said. Although Zagreb is economically far ahead of many of its Balkan neighbours, the main obstacle to its joining is its failure to hand over General Ante Gotovina, indicted for war crimes, to the UN war crimes tribunal. (Reuters, 14.04)

As the EU prepares to welcome new members on May 1, seven other countries from Eastern Europe and the Balkans are engaged in an uneven race to join the bloc. The two best placed, Bulgaria and Romania, pushed aside this wave of EU enlargement, hope to become members in 2007. In the Balkans, Croatia has filed its candidacy in February 2003 and is keen to acquire official EU membership candidate status in April and start negotiations before year-end. For Macedonia, Bosnia and Serbia-Montenegro, former Yugoslav republics, impoverished by communism and 1990s wars, as well as Albania, the hard tasks of fulfilling criteria set by the EU have just began. (Afp, 16.04)

USA ajakirjandus

Töötajad ELiga peatselt ühinevatest riikidest aitaksid elustada stagneerunud majandusi Lääne-Euroopa maades, kus sündivus on langenud, pensioniealiste protsent kasvab ning tööjõupuudus on tavapärane. Samas on levinud hirmud, justkui hakkaksid arvukad idaeurooplased kolima Lääne-Euroopasse, et saada tööd ning sotsiaalseid tagatisi. Seepärast on praegused ELi liikmesmaad oluliselt karmistanud immigratsioonipiiranguid. Viimasena toimis nii Suurbritannia. (Glenn Frankel, The Washington Post, 12.04)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaale kui ELi tuumale avab liidu laienemine eelkõige uusi võimalusi, selles on kõik üksmeelel. Samas saab kuritegevus kaupade ja teenuste vaba liikumisega endale vabamad käed. Kuid millises mahus ja mis vallas, seda ei ta veel keegi. Alam-Saksimaa endine justiitsminister on nõudnud uute vanglate ehitamist, kuna uutest liikmesriikidest tulevat “pisisulisid, tööõiguse rikkujaid ja kerjuseid hordide kaupa”. Mõnes teises liidumaas nii pessimistlikud ei olda. Saksa LV kriminaalamet oletab tehtud uuringute alusel, et tõenäoliselt pärast laienemist kuritegevus märkimisväärselt ei kasva. Kuritegevuse import leidis aset juba 1990ndate aastate alguses ning mitmes valdkonnas (inimkaubandus, pangaröövid, sissemurdmised) tegutsevad migrantide organiseeritud grupid juba ammu. Kas vanades liikmesmaades kasvab pärast laienemist korruptsioon, seda ei saa samuti ennustada. Sõltumatu Transparency International on ELile ette heitnud, et too olevat laienemise tuhinas korruptsioonile liituvates riikides läbi sõrmede vaadanud. Minnalaskmistele korruptsiooni vallas osutas märtsi keskel ka EP. Kõik see on veel üheks põhjuseks, miks 1. maist piiridel midagi ei muutu – Schengeniga uued riigid niipea ei liitu ning tööjõu vaba liikumist pole. Vabalt liiguvad ainult kaubad. Nüüd on Saksamaal välispiir üksnes Šveitsiga, kõik ülejäänu on “sisemaa”. (Helmut Schwan, FAZ, 14.04)

Vahetult enne ELi laienemist käib Saksamaal paaniline debatt töökohtade kandumise üle Ida-Euroopa riikidesse. See on ülepaisutatud probleem. Ükski teine riik ei saa laienemisest sellist kasu nagu Saksamaa. Sakslastel on üldse kalduvus tühjast tüli teha, olgu see siis linnukatk, hullulehmatõbi, euro langus, raketi- või muud kujuteldavad kriisid. Nüüd räägitakse iga päev mingitest firmadest, kes justkui minema kolida tahavad. Meeletus! Bundesbank pole mingit kapitali väljavoolu täheldanud. Samuti pole märgata töökohtade arvu vähenemist tööstuses. Autotööstus, mis pidavat tervenisti minema kolima, näitas 2003. aastal hoopis tööhõive kasvu siseriigis. Miks peaks 1. maist midagi kardinaalselt muutuma, on ju Ida-Euroopa ammu majanduslikult integreeritud. Vaevalt hakkab nüüd, 15 aastat pärast müüri langemist, ridamisi firmasid ilmuma, kes avastavad, et nad võivad ka Ida-Euroopas toota. Globaliseerunud majandus toimib keerukamalt, kui seda nüri majanduspopulism väljendada lubab. Seesama autööstus on tõestanud, et tootmise väljaviimine ja tootmise laiendamine sisemaal võivad olla omavahel tihedalt seotud. Saksa ettevõtete tegevus Ida-Euroopas liidab selle piirkonna majanduslikult Saksamaaga, nagu Ungari, Poola ja Slovakkia puhul. Selle pealt teenivad eelkõige sakslased. 20 aastat tagasi kardeti samamoodi Portugali ja Hispaania sisserändajaid ning tootmise väljakolimist. Kuid läks teisiti. Aga ärge sellest kellelegi rääkige, muidu võib veel sakslastel hirm nahast kaduda. Õudne mõte! (Thomas Fricke, FTD, 16.04)

Samal ajal kui Euroopa mandri loodealad on tiheda kiirteede võrguga kaetud, tuleb Ida-Euroopast kiirteid luubiga otsida. Saksamaa kiirteed lõpevad idapiiril. Lääne-Ida ühendus on olemas vaid Sloveenia ja Itaalia ning Austria ja Ungari vahel. Siseriiklik kiirteede võrk on tükati olemas vaid Leedus, Sloveenias ja Tšehhis. Need on halvad eeldused osalemiseks ühisturus, mis elatub piiriületavast kaubaveost. Lähema 20 aasta jooksul on oodata kaubavedude kahekordistumist Ida-Euroopas, ennustab Brüssel. Raudteevedude asemel peaks tugevalt tõusma maanteetranspordi osakaal. Raudteetranspordi ettevõtted liituvates riikides on rahvusvahelisteks kaubavedudeks halvemini ette valmistatud, kui maanteetranspordi ettevõtted. (Mathias Rumpf, Frankfurter Rundschau, 16.04)

Baltimaadel on selja taga eriti rasked ajad. Sissetulek elaniku kohta on seal liituvatest riikidest kõige väiksem. Samas muude näitajate poolest on nad kõige konkurentsivõimelisemad. Tööturu ja sotsiaalsüsteemi reformimisel orienteeruvad nad Skandinaaviale, kuid võtavad üle vaid majanduskasvu soosivaid reeglid. Soomlaste sotsiaalpartnerluse toob eeskujuks Tiit Kaadu Eesti sotsiaalministeeriumist. Sirkka Potila Soome tööministeeriumist märgib, et soomlased ei taha olla eestlastele õpetajaiks, vaid vahendavad kõigest oma kogemusi. Rootslased on aidanud üles ehitada tervishoiu ja pensionikindlustuse süsteemi Lätis. Pensionikindlustust plaanib Rootsi eeskujul reformida ka Leedu. Sellega on baltlased tulevasteks demograafilisteks protsessideks paremini ette valmistatud kui nii mõnigi senine ELi liikmesriik. Baltlaste konkurentsivõime, mida skandinaavlased ise on aidanud edendada, on aga hakanud viimastes ka hirmu tekitama. Selgeks märgiks sellest on Göran Perssoni avalik rahulolematus liberaalse maksasüsteemiga Baltimaades. (Clemens Bomsdorf, FTD, 17.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Alates 1. maist on EKl 30 liiget - enneolematult suur arv. Praegusele kahekümnele volinikule lisanduvad kümme uut liituvatest riikidest. Nende nimetamise on heaks kiitnud juba ka EP. Esimene laienenud Komisjoni istung toimub 7. mail. Siiski tundub, et Brüsseli kõige peenemal klubil seisavad ees kuus tormilist kuud. Uutel stažööridel on samuti hääleõigus ning kui erimeelsusi tekkis juba praeguses 20-liikmelises Komisjonis, siis kümne uue liikmega on erimeelsuste tekkimine vägagi tõenäoline. Seetõttu ähvardab takerduda ka "Euroopa mootori" töö. Romano Prodi meeskond on küll proovinud enne laienemist lahendada kõige kuumemad küsimused nagu probleemid stabiilsuse- ja kasvupaktiga, ELi eelarve ning Microsofti afäär. Samuti peab laienenud Komisjon enne oma mandaadi lõppu lahendama veel mitmed tähtsad küsimused nagu näiteks mõnede liituvate riikide turumajanduse reeglite eiramisest tulenevad probleemid. Niisiis peavad uued volinikud asuma tegutsema oma valitsuste vastu, kes neid Brüsselisse saatsid - see ei saa olema kerge. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 13.04)

1. mail toimub ELi "big bang,” 15 liikmega liidust saab 25 liikmega liit ning elanike arv kasvab 376 miljonilt 453 miljonile. Toimub ajalooline revanš, mis teeb lõpu külma sõja aegsetele eraldusjoontele.  Viiskümmend aastat kommunismi käes "pantvangis" olnud  (tsiteerides Milan Kunderat) Ida-Euroopa saab tagasi talle ajaloolise õigusega kuulunud koha. Käesolev laienemine on ELi ajaloos viies ning toob endaga kindlasti kaasa muudatusi kõigis valdkondades. (Laure Mandeville, Le Figaro, 13.04)

“Tänu eurooplastele ei leia meie noored enam normaalse hinnaga kortereid” – on saanud juba ammu Brüsseli üheks klassikaliseks lausungiks. Aastaks 2010 peaks praegustele Brüsseli eurokraatidele lisanduma veel umbes 2000 inimest liituvatest riikidest. Ükskõik, kas on tegu hullunud üürikorterite omanike või transpordiummikutega, kohalikud brüssellased süüdistavad kõiges "ametnikke". Brüsseli rahvusvahelistes koolides on praegu umbes 500 vaba kohta, samas kui keskpikas perspektiivis peaks oma eurokraatidest vanematega koos Brüsselisse tulema umbes 2 900 last. (Pierre Avril, Le Figaro, 13.04)

Pole mõtet unistada - Euroopa ei muutu neoromantiliseks. Kuid siiski taaskangastuvad mõningad vinjetid, näiteks mõni lõhn. Baltimaades käies meenuvad ajad, mil Riia ja Tallinn kuulusid Hansaliidu 80 linna hulka; kui Leedu ja Poola moodustasid ühe riigi ning kui Rootsi võimu Eestis ja Lätis peeti "kuldajastuks". (Irina de Chikoff, Le Figaro, 14.04)

Rootsi ajakirjandus

ELi eelseisva laienemise järel saab Balti riikidest, Poolast ja teistest Ida-Euroopa maadest üks osa “meist” – Euroopa perekonnast. Kuid kas me tervitame neid kahel käel? Eksperdid sellesse ei usu. Eelarvamusi on liiga palju ja nende juured liiga sügaval. Kui Hitler nimetas idaeurooplasi “untermenchen,” ei teinud ta seda tühjalt kohalt, ta kasutas ära juba olemasolevat jagunemist idaks ja lääneks. Raudne eesriie vaid süvendas lõhet ja veendumusi. Balti riikide osas on aga rootslaste peades selge hierarhia ülalt alla. Selgitusi sellele võib ehk otsida kontaktide ulatusest. Rootsis elab umbes 10 000 eestlast, 2 500 lätlast ja 1 300 leedulast. Eesti on alati rootslastele Balti riikidest kõige lähemal olnud. Ülo Ignats, kes on eesti soost vanemate Rootsis sündinud laps, praegune Rootsi Eesti Päevalehe peatoimetaja kinnitab, et rootslastel on eestlaste kohta mõned päris tõsised eelarvamused. Samas on eestlased arvatavalt Rootsi ühiskonda kõige paremini integreerunud vähemus. Ignats selgitab, et mõni aasta tagasi viidi Rootsis läbi uurimus sisserändajate majanduslikust olukorrast võrreldes rootslastega. Selgus, et eestlased olid ainus vähemus, kelle keskmine sissetulek on rootslaste omast kõrgem. (Magnus Jacobson, Svenska Dagbladet, 13.04)

Taani ajakirjandus

Taani tulla soovivate hooajatööliste hulk kasvab drastiliselt peale ELi laienemist 1. mail. Euroopa Tööhõiveliikuvuse portaali EURES taani osakonna hinnangul võib käesoleval aastal 12 000-15 000 ELi kodanikku küsida luba tulla Taani hooajatöödele nagu marjakorjamine või jõulukuuskede langetamine. EURES on kolme kuuga vastu võtnud juba üle 3 000 taotluse, millele iga päev lisandub sadakond. Võrreldes eelmise aastaga on taotluste arv kõvasti kasvanud – mullu tehti kokku umbes 6 000 taotlust. EURESi assistent Birgit Fobian Larseni sõnul teenivad Ida-Euroopa maades kõige halvemini makstud inimesed vaid 400 DKK kuus. Taanis võivad nad sama raha teenida ühe päevaga. Seetõttu otsivadki nad Taanis õnne ning elavad pärast kojusõitu mõni aeg üsna hästi. Taani Tööhõiveameti esindaja Jens Vibjerg ei näe selles probleemi, et paljud välismaalased Taanis tööd otsivad. Tema sõnul ei suuda tööandjad igal juhul leida Taanist piisavalt tööjõudu töödele nagu marjakorjamine ja jõulupuude langetamine. Seetõttu on tema arvates lausa hädavajalik, et Ida-Euroopast tulev tööjõud selle töö ära teeb. “Nad ei võta taanlaste eest töökohti ära, kuna tegemist on töökohtadega, mida Taani ise ei suudaks mehitada,” sõnab Vibjerg. (Anders Krab-Johansen, Børsen, 16.04; Mette Østergaard, Jyllands-Posten, 16.04)

Poola ajakirjandus

“Suurimaks rikkuseks, mille uued liikmesriigid ELi viivad, on üliõpilased ja teadlased,” ütles Krakowi Jagiellooni Ülikooli (Uniwersytet Jagielloński) rektor Franciszek Ziejka, kelle sõnul ei tohi unustada, et 2004. aastal lisandub ELi seniste liikmesriikide 12,5 miljonile üliõpilasele rohkem kui 3,5 miljonit tudengit uutest liikmesriikidest. Kuivõrd “uustulnukad” asuvad peatselt konkureerima Euroopa suurematest ja vanematest ülikoolidest pärit üliõpilastega, siis selguvad peatselt erinevate haridussüsteemide eelised ja puudused. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 15.04)

Uudisteagentuurid

EU banana experts will thrash out import quotas for the 10 countries shortly to become bloc members, carving up the prized allocations among the world's producers of the fruit. The EC will have to pay compensation to the acceding countries, which will incur higher costs to buy their bananas since the average EU import tariff taken across 25 countries will increase after May 1. "The compensation negotiations are for the fact that through enlargement, tariff protection in the new member states will increase. This is a WTO procedure," a Commission official said. (Reuters, 15.04)

Economic growth in the 12-state eurozone rose 0.3% in the 2003 fourth quarter from the third quarter, and 0.6% compared with the fourth quarter last year, EU statistics office Eurostat said. "This is in line with the gradual acceleration of growth projected in the commission spring forecasts for the first half of 2004," the commission said. (Afp, 16.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Valdavalt näitavad prognoosid ELiga liitumisest tõuget uusliikmete majanduse arengule, elavnevat kaubavahetust, tootlikkuse kasvu ning investeeringute suurenemist. Konsultatsioonifirma MCKinsey & Co hinnangul suurendab ühinemine ELiga uute liikmete majanduskasvu 1-1,8% aastas. Nii võivad riigid nagu Tšehhimaa saavutada sama SKP taseme Kreeka ja Portugaliga 15 aasta jooksul. Selleni jõudmiseks peab eelkõige kasvama majanduse avatus rahvusvahelisele konkurentsile. Uutel liikmetel pole kasutada ELi külluslikke abirahasid nagu kunagi Hispaanial, Portugalil ja Kreekal. Vaatamata sellele läheb kesk- ja idaeurooplastel ning baltlastel praegu palju paremini kui kümnend tagasi. SKP on enamikes maades tõusnud rohkem kui 50 %, Eestis ja Leedus aga kahekordistunud. (Peter Gumbel, Time, 12.04)

ELiga maikuus ühinevad riigid kordavad refräänina: "Me tahame olla nagu Iirimaa". Iirimaa on ELi liikmeksoleku aja jooksul Briti regionaalmajandusega lagunevast, seiskunud riigist transformeerunud kaasaegseks jõukaks Euroopa maaks. Kuid ELi astumine ei toimi imeteona, Iirimaagi saavutas oma tänased majandusnäitajad aastakümnete vältel. Uued liikmed on Iirimaa õppetunnid hoolikalt omandanud: kasutusel on madalad maksud ja väikesearvuline valitsusaparaat. Üks esimesi riike uuendusi sisse viima oli 1990ndate keskel Eesti. Iirlaste jaoks polnud eduretsept pelgalt maksude alandamine ega kulutuste kärpimine, nad oskasid välisinvestoritele pakkuda poliitilist stabiilsust. (The Economist, 16.04)

Saksamaa ajakirjandus

Schröder ja Stoiber arvavad, et Ida-Euroopa riigid ei peaks oma maksupoliitikat ettevõtete investeerimispoliitikale orienteerima. “Millele siis, kui lubate?”, küsib artikli autor. Saksmaa peaks nüüd ise midagi ette võtma. Konkurentsi ei tohi keelata, see tuleb hoopis enda hüvanguks tööle panna. Saksamaa vajab uut maksusüsteemi. Madalad maksumäärad toovad majandustõusu ja investeeringute kaudu pikas perspektiivis isegi rohkem raha sisse. (Cornelia Schmergal, Die Welt, 18.04)

Soome ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson rääkis Uppsala ülikoolis politoloogide ja riigiteadlaste konverentsil, et tema arvates on vale, kui Rootsi toetab Brüsseli kaudu põllumajandust neis riikides, kus elatustase on kõrgem kui Rootsis – näiteks Iirimaal. Persson tahaks, et toetused suunduksid eelkõige kümnele uuele ELi liikmesriigile, näiteks Balti riikidesse. (Juhani Roiha, Turun Sanomat, 15.04)

Venemaa ajakirjandus

ELi laienemisjärgselt teravnev maksukonkurents võib kasvada maksusõjaks, kus võitjateks osutuvad tõenäoliselt kõrgeimate maksudega Euroopa suurriigid. Mitte juhuslikult pole peatsete ELi uusliikmete summaarne maksumäär on 7% madalam "vana" Euroopa keskmisest - see on radikaalsete maksureformide tulemus. Musternäidiseks kõigile parempoolsetele liberaalidele üle maailma on Eesti, kus puudub ettevõtete tulumaks ja ühtlustatud tulumaksumäär fikseeriti 26%-le juba 1990ndatel aastatel. Füüsilise isiku ühtlustatud tulumaksumäära idee on tõsine oht sotsialistide XX sajandi saavutustele ning on unistustepiiriks isegi USA neoliberaalidele. Sisepingete vältimiseks räägitakse üha enam maksude harmoniseerimisest Euroopas - mõistmatuks jääb ainult, mis suunas see toimuma hakkab. Kriitikute arvates maksude tõstmise suunas. Kuigi EKl pole hetkel reaalseid lahendusi maksude harmoniseerimiseks, ei võimalda kujunenud olukord rahulikku kooseksisteerimist ühtses Euroopas - finantsvahendid voolavad ikka madalamate maksudega riikidesse, kuid suurriigid ei saa sotsiaalsetel põhjustel makse alandada. (Aleksandr Bezlepkin, Aleksei Tihhonov, Finantsovõje Izvestija, 13.04)

Uudisteagentuurid

NATO's top commander in Europe reiterated that the alliance's expansion represented no threat to Russia, as he welcomed new military chiefs from seven countries into the bloc. US General James Jones said terrorism was among key new threats facing the West's former Cold War military force. "Today's threats... are much more insidious and in many ways much more difficult to deal with. We are facing a collective attack on the values that we hold as free people”. And he added: "We hope to work with Russia for example in making sure that we share information and that we understand that the potential for threats coming from the skies can come from any direction”. (Afp, 15.04)

Vene asevälisminister Vladimir Tšižovi kinnitusel ei pea Venemaa jätkuvalt õigeks Euroopa tavarelvastusleppe (CFE) kinnitamise sidumist Venemaa Istanbuli kohustuste täitmisega. “Venemaa on oma CFE kohustused täitnud,” kinnitas asevälisminister. (RIA-Novosti, 12.04)

Vene kaitseministeeriumi teatel asuvad kaks Vene kõrgemat ohvitseri peatselt teenistusse NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteris Monsis. Tulevikus lisandub neile veel kaks ohvitseri. (Interfax, 12.04)

Vene kaitseministeeriumi sõjalise koostöö peajuhtimise ülem kindralmajor Vladimir Nikišini teatel ei soovi NATO kinnitada Euroopa tavarelvastuslepet (CFE), kuna CFE takistab NATO laienemist. NATO katseid siduda CFE ratifitseerimine Vene Istanbuli kohustuste täitmisega võib vaadelda kui CFE kinnitamise venitamist ja uute liikmete CFEga ühinemise vältimist, märkis kindral. (Interfax, 13.04)

Vene Riigiduuma kaitsekomitee esimehe Viktor Zavarzini teatel arutab komitee lähiajal NATO laienemisega seonduvaid probleeme ja Venemaa julgeoleku kindlustamise vajadust sellega seoses. (Interfax, 14.04)

Vene Julgeolekunõukogu esimees Igor Ivanov esines rahvusvahelisel parlamentaarsel üle-euroopalise koostöö konverentsil üleskutsega kontinendi kõikidele riikidele arendama süvendatud ja laiendatud dialoogi Euroopa julgeoleku tagamiseks. I. Ivanovi sõnul võib juba täna märgata mõningaid Euroopa julgeolekuarhitektuuri printsiipe ning osutas vajadusele tunnetada ohtude üldisust ja Euroopa riikide julgeoleku jagamatust. (RIA-Novosti, 16.04)

Kui NATO jääb sõjaliseks alliansiks olemasoleva sõjalise strateegiaga, siis on Venemaa sunnitud üle vaatama oma sõjalise planeerimise alused, kaasa arvatud strateegiliste tummarelvajõudude omad, teatas Vene relvajõudude peastaabiülema esimene asetäitja kindralpolkovnik Juri Balujevski. (Interfax, 13.04)

Vene Balti laevastiku pressiteenituse ülem 1-järgu kapten Anatoli Lobski kinnitusel on Vene Balti laevastiku õppuseid jälgimas üle kümne NATO luurelennuki, nende hulgas ka Leedus paiknevad Belgia hävitajad F-16 ning mitmed NATO luurelaevad. (Interfax, 16.04)

Vene eksperdid leiavad, et alliansi operatiivvahendid Balti riikide territooriumil on võimelised avastama Vene õhukaitse ja –tõrjesüsteemid kuni 450 km sügavuses Venemaal. Lisaks lühendab Balti riikide infrastruktuuri kasutamine alliansi eelvägede lahingvalmiduse tõstmise aega Venemaa läänepiiride vahetus läheduses, leiavad eksperdid. (Interfax, 12.04)

Fondi “Ühiskondlik arvamus” poolt aprillis läbiviidud küsitluse järgi peavad 58% küsitletutest venelastest NATOt agressiivseks sõjaliseks blokiks ning 17% kaitseotstarbeliseks blokiks, kusjuures esimeste hulk on viimase kahe aasta jooksul kasvanud 4% ja viimaste hulk vähenenud tervelt 8%. (Interfax, 18.04)I

Saksamaa ajakirjandus

Zbigniew Brzezinski hoiatab usutluses päevalehele, et kogu Lähis-Ida võib USA senise poliitika jätkudes leekides lahvatada. USA peaks püüdma ÜROd ja Euroopa riike Iraagi ülesehitamisse kaasata, siis võivad ka mõõdukad moslemiriigid nagu Maroko või Pakistan vägesid Iraaki saata. Praegune olukord laseb äärmuslastel liialt kergesti tõmmata paralleele Palestiina ja Iraagi vahele, mis jätab mulje, nagu käiks sõda islami kui sellise vastu. USA magas lihtsalt terve aasta maha, selle asemel, et aktiivselt lahendust kogu Lähis-Ida probleemideringile otsida. Selle ajaga kogunes viha, mis nüüd lõpuks lahvatas. (Nathan Gardels, Die Welt, 16.04)

Soome ajakirjandus

Soome välisminister Erkki Tuomioja sõnul on Venemaa endiselt Soome ja Rootsi jaoks julgeolekupoliitiline probleem, seniks kuni Putin ei nõustu täiel määral astuma dialoogi ELiga. Seetõttu pole kõik ELi liikmesriigid valmis kaasama Venemaad lääne koostöö ringi. Soome ja Rootsi välisministrid leidsid kohtumisel Stockholmis, et kahe riigi julgeolekupoliitika on sarnane, mõnetine erinevus seisneb vaid Soome valmisolekus kaaluda NATOga ühinemist. Rootsi peaminister Leila Freivalds möönis, et NATOga liitumise põhjuseks võiks olla eelkõige riigi mõjuvõimu suurendamine, kuid rõhutas, et NATO seisukohalt kaks neutraalset riiki ei häiri Põhja-Euroopa julgeolekut. (Juhani Roiha, Turun Sanomat, 16.04)

Poola ajakirjandus

Kas Iraagis toimuv on test tsiviliseeritud maailmale? Ameerika Ühendriikide riigipea seisukohavõttudest saab seda järeldada. George W. Bush meenutab taas, et Iraagi küsimusest vastutustundetu kõrvalehiilimise tagajärjeks on iraaklaste pettumus ning löök kogu vaba maailma mentaliteedile. “Vägivalla ja terrori lõpetamisel Iraagis on võtmetähtsus vägivalla ja terrori lõpetamisel kogu maailma ning ameeriklaste julgeoleku seisukohalt,” ütles Bush. Mis Iraagis tegelikult toimub? Presidendi sõnul ei saa toimuvat pidada kodusõjaks ega rahvuslikuks vastuhakuks okupatsioonivõimudele, vaid “ekstremistlike jõudude võitluseks võimu saavutamise nimel”. Võimaliku lahendusena näeb Bush ÜRO vastavasisulise resolutsiooni ilmumist või NATO senisest suuremat aktiivsust. (Krzysztof Darewicz, Rzeczpospolita, 15.04)

Juhul, kui ÜRO ei kavatse 30. juuniks võtta endale vastutust Iraagi stabiliseerimisprotsessi kulgemise üle, tahab tulevane Hispaania peaminister Zapatero Hispaania väed Iraagist tagasi kutsuda. Euroopa tulevase põhiseaduse osas arvas valitsusjuht, et see, mis on hea Euroopale, on hea ka Hispaaniale. Zapatero sõnul teeb tema valitsus omalt poolt kõik, et konstitutsiooniprojekt juuniks vastu võetaks. (Rzeczpospolita, 16.04)

Venemaa ajakirjandus

NATO itta laienemisele vaatamata läheneb Moskva alliansile. Vene relvajõudude peastaabiülema esimene asetäitja kindralpolkovnik Juri Balujevski sõnul otsib Venemaa tsiviliseeritumat lähenemist alliansile, et vältida emotsionaalsetes puhangutes tehtavaid vigu. Sellest hoolimata võib Venemaa üle vaadata sõjalise planeerimise alused, strateegilised tuumarelvajõud kaasa arvatud, kui NATO säilitab sõjalise alliansi staatuse olemasoleva sõjalise doktriini alusel. Eriti häirib Vene sõjaväelasi NATO infrastruktuuri laienemine Balti riikidesse. “Täiesti abstraktselt võib oletada, et USA lepib Balti riikidega kokku vägede või tuumarelva paigutamise nende territooriumile,” märkis kindral. Hetkel on NATO-Venemaa koostöö suurimaks takistuseks keelebarjäär – väga vähesed vene ohvitserid oskavad inglise keelt, möönab kindral. Hiljaaegu laiendasid NATO ja Venemaa vastastikku oma kontaktmissioone: nüüdsest kuulub alliansi missiooni Moskvas kolm, Venemaa NATO-missiooni aga kokku kümme ohvitseri. Lisaks formeerib Venemaa eraldi brigaadi ühisoperatsioonideks NATOga ning käivad ettevalmistused vägede staatuse lepingu (SOFA) sõlmimiseks, mis lubab väeüksusi üksteise territooriumile saata. Alliansiga võimaliku ühinemise suhtes leiab kindral, et Venemaa on eneseküllane riik, kes suudab ennast kaitsta ühtegi sõjalisse blokki või liitu kuulumata. Liiati näitavad sündmused Afganistanis ja Iraagis, et USA ei pea NATOt enam strateegiliseks prioriteediks. (Ivan Jegorov, Gazeta, 14.04)I

Uudisteagentuurid

The Estonian parliament voted to extend a mission by the Baltic country's troops in Iraq by one year. Estonia, which lost a soldier at the end of February, has 45 soldiers in Iraq. Under the resolution, Estonia can send a maximum of 55 soldiers to Iraq up to June 20, 2005. (Afp, 14.04)

Eesti parlament kiitis 51 poolthäälega 101st heaks valitsuse esitatud seaduseprojekti Iraagi-missiooni pikendamise kohta aasta võrra. (RIA-Novosti - Interfax, 14.04)

Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni sõnul ei sunni olukord Iraagis Eestit oma sõdureid tagasi tooma. M. Mihkelsoni kinnitusel ei anna Iraagis toimuv Eestile alust oma positsiooni muutmiseks, ennekõike on Eesti Iraagis koos oma liitlastega. (Interfax, 14.04)

Sotsioloogiline uuringufirma Faktumi küsitlus aprilli alguses näitab, et 62% Eesti elanikkonnast on Iraagi-missiooni pikendamise vastu. Kolmandik eestlastest toetab missiooni pikendamist, seevastu kolm neljandikku mitte-eestlastest peab vajalikuks sõdurite väljaviimist Iraagist, näitas küsitlus. (Interfax, 15.04)

Eesti parlament kiitis heaks valitsuse esitatud välismaalaste seaduse parandused, mis lihtsustavad tööleasumist Eestis kolmandate riikide kvalifitseeritud tööjõule. Seaduseparandused tingis Eesti seadusandluse ühtlustamise vajadus Schengeni-ruumiga. Vastavalt seaduseparandusele, võib kolmanda riigi kodanik Eestis töötada pool aastat ilma elamis- ja tööloata. (Rosbalt.ru, 15.04)

Seoses Eesti ELiga liitumisega võttis parlament vastu välismaalasete seaduse parandused, mille kohaselt karmistub peal 1. maid viisaväljastamise kord Venemaa ja kolmanda riikide kodanikele. Edaspidi peavad kõik eraisikute külastuskutsed heaks kiitma peale kodakondsus- ja migratsiooni ameti lisaks veel vastavad siseministeeriumi teenistused. (Interfax, 15.04)

Eesti parlamendi väliskomisjoni esimees Marko Mihkelsoni sõnul jäi Eesti parlamendi delegatsioon Venemaa visiidiga rahule, kuna suudeti luua kontaktid Vene Riigiduuma ja Föderatsiooninõukoguga. Siiski, “lähtudes ajaloost, vaevalt et õnnestub kiiresti taastada vastastikune usaldus,” sõnas M. Mihkelson. (Interfax, 14.04)

Vene Föderatsiooninõukogu väliskomitee esimees, Pihkva oblasti senaator Mihhail Margelov teatas vajadusest allkirjastada Eest-Venemaa piirileping. “Venemaal ei saa puududa piir ELiga, sellest on huvitaud nii Brüssel, Tallinn kui Moskva,” teatas M. Margelov Eesti parlamendi väliskomisjoni delegatsioonile Moskvas. (Interfax – Informpskov.ru, 14.04)

Eesti peaminister Juhan Parts kutsus elanikke üles hoiduma kaasa minemast  toiduainete ja esmatarbekaupade kokkuostmise ažiotaažiga seoses Eesti peatse liitumisega ELiga. “Pole põhjust arvata, et ELiga liitudes saavad need kaubad otsa,” sõnas peaminister pressikonverentsil. (Interfax, 15.03)

Eesti valitsus keeldus väljastamast alalist elamisluba 29 Vene sõjaväepensionärile. Viimased saavad ajutised elamisload üldistel alustel. (Interfax, 15.04)

Tallinnas parlamendihoone ees toimunud miitingul nõudsid pea viis tuhat pensionäri pensioni indekseerimise seadusandluse muutmist pensionide tõstmise eesmärgil. Eesti Pensionäride Liidu esimees Sven Pärni kinnitusel ei pööranud valitsus tähelepanu 25 000 pensionäride allkirjaga pöördumisele pensionide indekseerimise ülevaatamise kohta. S. Pärni teatel jääb pensionide indekseerimise tempo keskmise palga kasvust kaks korda maha. (Interfax, 14.04)

Peale kohtumist Keskerakonna liider, Tallinna linnapea Edgar Savisaarega teatas Riigiduuma spiiker, Ühtne Venemaa fraktsiooni juht Boriss Grõzlov, et Venemaa on valmis suhete edasiseks arendamiseks ning heanaaberlike ja vastastiku kasuliku koostöö edendamiseks Eesti Vabariigiga. “Meile imponeerib teie partei välispoliitika Venemaa suhtes,” ütles B. Grõzlov. Duumaspiiker tänas E. Savisaart osutatud toetuse eest Moskva patriarhaadi õigeusukirikute probleemide lahendamisel Eestis. (RIA-Novosti – Interfax, 14.04)

Tallinna ja Moskva meerid, Edgar Savisaar ja Juri Luzkov allkirjastasid protokolli peallinnadevahelise koostöö kohta. E. Savisaar hindas protokolli “Moskva sulaks kahe riigi vahelistes suhetes”. Allkirjastatud dokumendis nähakse ette ühisettevõtete rajamist, näituste ja laatade korraldamist ning kogemuste vahetamist transpordi, side ehituse ja linnavalitsuse alal. (Rosbalt.ru, 16.04)

Tallinna meer Edgar Savisaar andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II-le ülevaate vene õigeusu kiriku ehitamisest Tallinnas. Pühamu valmib 2007. aastal Lasnamäel, kus elab ligi pool Tallinna elanikkonnast, kes on peamiselt venekeelne. (Interfax, 15.04)

Tallinna Vene sõjaveteranide ja -pensionäride liit ei toetanud grupi Vene sõjaväepensionäride initsiatiivi piketeerimise läbiviimiseks VFi suursaatkonna ees Tallinnas. Sõjaveteranide ja -pensionäride liit leiab, et poliitilisest vaatenurgast on piketeerimine ebaproduktiivne ja võib anda alust massiteabevahenditele venevastase meeleolu sütitamiseks ühiskonnas. (Interfax, 13.04)

Eesti kahe opositsioonipartei, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna esindajad läksid omavahel käsikähmlusse valimiskomisjoni ukse taga, püüdes esimesena komisjonile üle anda europarlamendivalimiste kandidaatide nimekirju. Korra seadis jalule politsei. (RIA-Novosti – Interfax, 14.04)

Kirde-Eesti klubi “Otsing” liikmed andsid VFi suursaatkonnale üle Teise maailmasõja ajal Narva all hävitatud nõukogude lennuki IL-2 piloodi nooremleitnant Fjodor Vaštšenko isiklikud asjad ja dokumendid. (Interfax, 14.04)

Vene välisminister Sergei Lavrov pööras kohtumisel ELi “troikaga” Dublinis veel kord Läti ja Eesti valitsuste ning kogu ELi tähelepanu vajadusele tagada venekeelse elanikkonna õigused ELis täpselt vastavalt ELi konventsioonidele. “Me ei nõua midagi lisaks ELi enda poolt kinnitatud sätetele oma kodanike suhtes,” kinnitas S. Lavrov. (Interfax, 14.04)

Kanada ajakirjandus

Supermodell Carmen Kass võib vahetada moelavad poliitikaareeni vastu. Väidetavalt tuntuim ja jõukaim eestlane maailmas, osaleb sinisilmne blondiin 13. juunil toimuvatel EP valimistel. Ta on kaks kuud kuulunud erakonda nimega Res Publica, mille liidrid loodavad Carmen Kassi abiga tuua valima senisest rohkem noori ning äratada huvi Eesti vastu. Res Publica vastased aga rõhutavad, et Kassil puudub ettevalmistus avalikus sektoris töötamiseks ning kritiseerivad tema poliitilist kogenematust. (AP, Toronto Star, 12.04)

Soome ajakirjandus

Eesti pubid muutuvad Iirimaa eeskujul suitsuvabaks, kui valitsuse poolt heaks kiidetud eelnõu Riigikogus läbi läheb. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 13.04)

Eesti uus tubakaseadus piirab ka soomlaste suitsetamist, kui seaduseelnõu heaks kiidetakse. Tallinki laevad sõidavad Eesti lipu all, alludes seega Eesti seadustele, ning aasta pärast on ilmselt laevadel suitsetamine keelatud. (Hannele Tulonen, Helsingin Sanomat, 14.04)

Venemaa ajakirjandus

Eesti on valmis delegeerima EPsse oma sekssümboli – fotomodell Carmen Kassi, kelle Res Publica erakond eesotsas peaminister Juhan Partsiga lülitas oma Europarlamendi kandidaatide nimekirja, kus  Kassi šansse hinnatakse kõrgelt. Partei juhtkond loodab, et Kass saavutab väikesele Eestile tuntust suures Euroopas ning kodanikuvastutust demonstreerides suudab panna noori rohkem huvituma poliitikast. Modell ise seletab oma poliitikasse tulemist kui soovi oma riigile kuidagi tasuda, sest on senini Eestilt palju saanud. Modelli reputatsiooni rikuvad aga mitmed sekeldused politseiga  ning fotosessioonid, mis kuidagi ei mahu partei “terve konservatismi” kaanoni alla. (Anna Špak, Vremja Novostei, 14.04)

USA ajakirjandus

Kui uusi ELi liikmeid tõmbab poliitiliselt Läände, siis majandus ja geograafia dikteerivad tähelepanu vastassuunda. Eesti riigile kuuluv Eesti Energia tahab neis tingimustes luua Baltimaade oma elektrituru, mis võistleks Venemaa energiahindadega. Ettevõte loodab end siduda Soomega, et vähendada sõltuvust idanaabrist ning avada ekspordiliin läänesuunal. Plaan pole aga seni õnnestunud, sest teised Balti riigid ei taha sõltuda Eestist. (Alexei Barrionuevo, The Wall Street Journal, 16.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Põhjamaade suurim telekommunikatsiooni operaatorfirma TeliaSonera tegi Eesti Telekomile 7,82 miljoni krooni suuruse aktsiate ülevõtmispakkumise. Praegu kuulub TeliaSonerale 48,9% Eesti Telekomist. Samm on osa TeliaSonera plaanist võtta enda valdusse aktsiate kontrollpakk Baltimaade kõigis teleoperaatorite firmades, kus ettevõttel on juba osalus. (Christopher Brown-Humes, Financial Times, 15.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestlased meenutavad meelsasti, et enne Teist maailmasõda oli Eesti SKP Soome omast suurem ning lätlastele meeldib rõhutada seda, et nende pealinn Riia oli tähtsam kui Stockholm. Balti- ja Põhjamaade suhted on olnud keerulised juba viimased tuhat aastat tänu rivaalitsemistele ja erinevate liitude sõlmimistele. Kuid peale taasiseseisvumist võtsid baltlased entusiastlikult vastu skandinaavlaste sajad miljonid dollarid. Kui kõndida Riia või Tallinna tänavatel, siis on võimatu vältida põhjamaise päritoluga ettevõtet. Eestlased käivad poes suurtes soomlastele kuuluvates ostukeskustes. Taave Vahermäe, Eesti Stockholmis resideeriva majandusesindaja sõnul on Soome Eesti esimene kaubanduspartner ning Rootsi suurim välisinvestor. Eesti välisinvesteeringutest on üle kahe kolmandiku tulnud Põhjamaadest. (Marie-Laure Foulon, Le Figaro, 14.04)

Rootsi ajakirjandus

49% Eesti Telekomi aktsiate omanik TeliaSonera tegi pakkumise kõigi ettevõtte aktsiate ostuks, eesmärgiga saada oma kontrolli alla aktsiate kontrollpakk, vähemalt 85% aktsiaist. Lisaks TeliaSonerale kuulub Eesti Telekomi aktsiaomanike ringi ka Eesti riik, kellele kuulub 27% aktsiaist. TeliaSonera pakkus ühe aktsia hinnaks 111,3 krooni. Eesti rahandusministri Taavi Veskimägi sõnul on aga TeliaSonera poolt pakutud hind liiga madal ning sellel hinnatasemel ei nõustu riik oma osalust müüma. Ka Eesti analüütikute jaoks oli TeliaSonera hinnapakkumine pettumuseks, sest 111.3 krooni aktsia kohta oli allpool aktsia hetke turuhinda, mis oli 122,36 krooni. Siiski on riik rahandusministri sõnul nõus TeliaSoneraga riigile kuuluvate 27% Eesti Telekomi aktsiate müügi üle läbi rääkima. TeliaSoneral on Eesti riigiga kompromissi leidmiseks aega 42 päeva. (TT, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, Dagens Industri, 14.04, 15.04)

Soome ajakirjandus

Varem kardeti, et Eest ELiga liitumine toob suure hulga eestlasi Soome tööturule. Nüüd kardetakse, et soome ettevõtted põgenevad Eestisse. Kumbki stsenaarium ei realiseeru kardetud ulatuses. Soome ettevõtted on juba Eestis ning eestlased ei tule massiliselt Soome, vaid vaatavad pigem Rootsi ja Saksamaa suunas. Peaminister Matti Vanhanen on pakkunud välja üleminekuaja lühendamist, millega ametiühingud ei nõustu. Sellest hoolimata tuleb renditööjõud Soome, kus ta saab kohalikega võrdsed tingimused. Soome tööminister Tarja Filatov kava uutest kontrollmehhanismidest lepingujärgsetest palkadest kinnipidamiseks allhankefirmade poolt pole Euroopas uudne ning sellega kiirustada pole mõtet. Reeglina on kasulik jälgida, mis ELi laienedes tegelikult muutub ning vältida enneaegseid struktuurimuudatusi, mis võivad osutuda tarbetuteks. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.04)

Veebruaris läbi viidud küsitluse põhjal nimetab 13 protsenti eestlastest Soomet esimeseks riigiks, kuhu tööle minna. Teise riigina nimetasid Soomet 9 protsenti vastanutest. Eriti huvitatud on Soomes töötamisest kaheksa protsenti eestlastest, ehk umbes 84 000 inimest. Soome tööturust on eelkõige huvitatud alla 25-aastased noored, õppurid ja töötud, ning ka venekeelsed kodanikud. Soomet esmajärguliseks töövõimaluseks nimetanud küsitletud kandideeriksid eelkõige teenistusalale, müügitööle, ehitustele, koristajaks, elektrikuks või tehasetööliseks. Enam koolitatud eestlased eelistavad töötamiseks aga Saksamaad või muid ELi riike. Uurimuse kohaselt on Soome ja Saksamaa eesti töölistele sama atraktiivsed riigid. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 14.04)

Helsingi Ülikooli tööõiguse professor Matti Mikkola analüüsib Eesti ja Soome tööjõuturgude ja sotsiaalhoolekandesüsteemi ühtlustamist seoses ELi laienemisega. Riikidevaheline maksuametite ja kontrollialane koostöö on keeruline eelkõige erinevate haldamiskultuuride tõttu. Eriti keeruline on uurida andmeid teise riigi registritest. Renditööjõu tulek Baltimaadest Soome tööturule teeb paberimajanduse veelgi keerulisemaks. Ajutised tööjõu liikumise piirangud süvendavad soomlaste arvamust eesti töölistesse kui kahtlasesse seltskonda, kuna renditööjõule palga maksmine hakkab olema keeruline. Selles küsimuses on kahtlane pigem valitsuse otsuse taust, millest lähtuvalt võib Soomes vabalt töötada välismaa renditööjõu firma all, kuid mitte Soome ettevõtte töötajana. (Matti Mikkola, Helsingin Sanomat, 14.04)

Sõltumatu uurija Ralf Sund usub, et kümne aasta pärast on Eesti ja Soome palgavahe kahanenud 20 protsendini, seda juhul, kui Eesti majandus jätkab kuue protsendilise kasvuga aastas. Sund ennustab, et Eesti kasutab ELi toetusrahasid sama efektiivselt kui raketikiirusel arenenud Iirimaa. Sund leiab veel, et osa soome ettevõtete investeeringutest Eestisse on halvasti kaalutletud ja toovad kahjumit – üks selline näide on Elcoteq. (Ursula Lehtivuori, Etelä-Suomen Sanomat, 14.04)

Soome Parlamendis arutlusel olev seadus ELi uute liikmesriikide tööjõu liikumise piiramisest  kahe aasta jooksul põhines hinnangutel, mille kohaselt Eestist võiks Soome tulla 400 000 töölist. Seda hirmu ei kõrvaldanud ka välis- ja tööministeeriumi seisukoht, et üleminekuaeg pole vajalik. Kui uskuda mitmeid eksperte, siis üleminekuaeg pole mitte ainult kasutu, vaid kahjulik, kuna osa teenindussektori tööandjatest võib kasutada renditööjõudu, mis kokkuvõttes moonutaks konkurentsi. Sellisel juhul peaks Soome üleminekuperioodist loobuma. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.04)

Uudisteagentuurid

Tartumaal rajatakse uusi Peipsi-äärseid turismimarsruute. Piiriülese Koostöö Keskuse esindaja Angelika Reema sõnul kinnitas Tartumaa Turismi fondi projekti organisaator Signe Somelar, et juba on koostatud Saadjärve- ja Peipsi-äärseid vaatamisväärsusi hõlmav turismimarsruut. S. Somelari sõnul on fond korduvalt kutsunud üles aktiivse puhkuse organisaatoreid koostööle, kuid siiani on huvi asja vastu üles näidanud vaid soomlased. (Informpskov, 14.04)

USA ajakirjandus

Veebruaris Seattle´is toimunud festival ja konverents "Balti hääled" andis ülevaate Läänemereäärsete riikide klassikalisest muusikast. Eestit esindas konverentsil Muusikaakadeemia professor Merike Vaitmaa, kelle ettekanne käsitles eesti heliloojaid. Helena Tulve veenis kuulajaid oma haikuainelise teosega "Jooned" (sõnalist osa luges Merike Vaitmaa) ning eriti klarnetile ja viiulile kirjutatud palaga "Saar". Nagu paljud tänapäeva noored heliloojad, kasutab Helena Tulve vabalt mängutehnikaid, et võimendada sellist tonaalset vabadust, mida naudivad arvuti- ja elektriakustilise muusika autorid. Isegi Helena Tulve loomismeetodeid tundmata on tema malbelt sepistatud, kuid žilett-teravad ja meeldejäävad kompositsioonid tõelised meistritööd. (Richard Taruskin, The New York Times, 18.04)

Simon Wiesenthali Keskus Los Angeleses alustas kaks aastat tagasi kampaaniat “Viimased natsid,” leidmaks viimaseid elusolevaid idaeurooplasi, kes osalesid juutide hukkamises Teise maailmasõja ajal. Ühe Miami ärimehe välja pandud 10 000 dollari suurune preemia info eest, mis viiks kriminaalsüüdistuse esitamiseni ootab seni uut omanikku. Enamus inimesi Baltimaades suhtub aktsiooni ükskõiksusega. Pärast hiljutist NATOga liitumist ootavad Leedu, Läti ja Eesti pingsalt ELiga ühinemist, soovides edasi liikuda ning saada lõpuks ometi ja lõplikult eurooplasteks. Nendest meeleoludest on kantud ka soovimatus süveneda minevikku. Operatsioon “Viimased natsid” algas Baltimaades, liikus Poola, Austriasse ja Rumeeniasse ning lõppeb sel varasuvel Saksamaal. (Frank Brown, Newsweek, 12.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Kõik need munakivid, kitsad tänavad, tornitipud ja kaitserajatised - Tallinna vanalinn on keskaja pärl ning kahtlusteta Eesti põhiline turismimagnet. Mõõgavendade ordu rüütlid ja boogie-ööd, nõukogude retro ja Skandinaavia vaba olek - see kõik on siin olemas. Ent Eestimaa hinge mõistmiseks on vajalik ka külastus okupatsioonimuuseumisse. Siin jutustatakse lugu traumadest, mida Eesti 1939-1991 üle elas - alguses lühikest aega natside, siis sovetisüsteemi all. Liigutav on vanade kohvrite pikk väljapanek, mis sümboliseerib neid, kes kadusid GULAGis. (Sankha Guha, Financial Times, 17.04)

Üks suuremaid merekatastroofe Euroopa ajaloos leidis aset kümnend tagasi. 28. septembril 1994. aastal, kui Läänemeres hukkus parvlaev Estonia, pardal rohkem kui 850 inimest. Sündmus on siiani avalikkuse tähelepanu all. William Langewiesche artikkel baseerub ametlikel ja mitteametlikel aruannetel ja ellujäänu tunnistusel. Novellilaadne kirjutis annab edasi traagilise öö emotsioonid, sündmuste arengu kahe pääsenu, Pierre Thiger` ning Rolf Sörmani pilgu läbi. (William Langewieshe, The Atlantic, 5/2004)

Saksamaa ajakirjandus

Eestlased esitlevad end edumeelsete ja moodsatena. Võimalik, et Europarlamendis esindavad neid varsti muskliline Erki Nool ja tippmodell Carmen Kass. Atraktiivne on Eesti nii investorile kui ka turistile. Eesti elanikud olid juba NLs ühed kõige valgustatumad. Olles ise “aken Euroopasse”, vaatasid nad Soome TVd ja kuulasid Soome raadiot. Varem kui teised NLi kodanikud, teadsid nad, kuidas elu olla võib ja olema peaks. Kui tuli vabadus, teadsid nad kohe, mida tahta ja mida mitte. Nüüd on Eesti saavutanud edu mitmes vallas, eelkõige infotehnoloogias. Enesestmõistetavaks peab valitsus ELi tulevase IT-agentuuri peakorteri loomist Eestisse. (Hannes Gamillscheg, Die Presse, 17.04)

Kõige rohkem hirmutab Emil Todet jutt demokraatia lõplikust võidust. See tuletab meelde kunagisi loosungeid kommunismi lõplikust võidust. Eestlased ei suuda poliitikat ja ideoloogiaid väga tõsiselt võtta, sest nad on näinud, millise kergusega kindlatena näivad süsteemid on purunenud, kui kiiresti inimesed oma veendumusi ja seisukohti muudavad. Lääne inimestele võime me seetõttu vahest küünilistena tunduda. Eestlased on mugavad, neile ei meeldi uuendused. Kuid maailm muutub ning meil tuleb muganduda. Seni on see meil hästi õnnestunud. Tööstuse allakäik, sotsiaalsüsteemi kokkuvarisemine, järsk avanemine konkurentsile ning massiline töökohtade kaotus – kõik see on meiega juba juhtunud. Me võime öelda nüüd, et võitjaid on siiski rohkem kui kaotajaid. Suutmatus muudatustega kohaneda on eluohtlik. Tode ei usu, et eestlased globaliseerumise viimasteks katsejänesteks jäävad. Globaliseerumine, mis purustas idabloki, ei saa jätta mõju avaldamata ka Lääne-Euroopale. (Emil Tode, Die Presse, 17.04)

Emil Tode kirjutab sellest, mis Baltikumi Euroopaga ühendab. Eestist kui piiririigist, mida välisajakirjanikud vaid pinnapealselt kirjeldada püüavad. Eestlasi see ärritab, kuigi nende endi teadmised teistest maadest on peaaegu sama pinnapealsed. (Emil Tode, Die Zeit, 15.04)

Eestlaste puudeistutamise aktsioon on žest. Mitte et Eestis metsast puudus oleks. Sellega tähistab Eesti liitumist ELiga, kes on siinseid keskkonnahoiu projekte heldelt rahastanud. Teine suuraktsioon on suhkrukogumine, millest jätkub nüüd vist küll kahele järgnevale põlvkonnale. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 16.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti on esimene e-valitsuse süsteemiga riik, kusjuures taasiseseisvumisest on möödunud vaid 13 aastat. Eesti peaminister Juhan Parts on vaid 38-aastane ning Eesti valitsuse istungitesaal on üks maailma moodsamaid. Õigupoolest on selle toa ainsad traditsioonilised asjad peaministri kass ning vanaaegne puust haamer. Esimene e-valitsuse istung peeti 8. augustil 2000. aastal. Sellest ajast saadik on valitsuse istungite kestvus keskmiselt tund aega, lühim istung kestis 14. minutit. Süsteem maksis 2 miljonit krooni, kuid aitab igal aastal säästa umbes miljon krooni, peamiselt tänu kokkuhoiule paberi pealt lõppdokumentide kopeerimisel! Nii on ka väike Eesti sattunud uute tehnoloogiate kuradikeste võrku, nagu ka tema põhjanaaber teiselpool lahte. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja direktori Siim Raie sõnul omab 70% Eesti elanikest mobiiltelefoni, 45% elanikkonnast kasutab regulaarselt internetti, 90% pangatehingutest toimub elektrooniliselt ning internetipanga teenuseid kasutab üle 812 000 elaniku. Eesti kroon on alates 1. jaanuarist 2002 seotud euroga ning riik jälgis Maastrichti kriteeriume juba 2003. aastal. (Alain Baron, La Tribune, 9.04)

Rootsi ajakirjandus

Svenska Dagbladet tähistab ELi laienemist rea lugudega nii “uuest” kui “vanast” Euroopast. Esimeses laienemisele pühendatud artiklis kirjutatakse käesoleva aasta alguses Vormsil viimsele teele läinud Maria Murmanist, kes 1944. aasta 9. septembril Haapsalu sadamas laeva ootas, mis ta Läänemere teisele kaldale viiks, kuid kelle reis viis Rootsi ranniku asemel tagasi kodusaarele Vormsile. 1944. aasta septembris ei mahtunud Maria Murman koos oma pulmakingiks saadud kirstuga esimesele Rootsi suunduvale laevale. Kirstu ei saanud aga maha jätta, sest see oli kalleim vara, mis Vene sõjaväkke võetud abikaasast, kellest viis aastat ei olnud midagi kuulda, järel oli. Maria ootas päevi järgmist laeva, mida ei tulnud aga kunagi. Tagasi kodusaarel, leidis ta oma maja tühja ja rüüstatuna. Maria Murman elas vaikselt edasi oma Söderby külas asuvas kollases majas ning ühel 1944. aasta hilissügisesel päeval tuli tema abikaasa haige ja alatoidetuna sõjast tagasi. Maria Murman oli üks kuuest rannarootslasest, kes pärast 1944. aasta sügist Vormsile jäi. Kui igivanad fossiilid merevaigus trotsisid nad aega ja elasid edasi uue võimu all. Nad suutsid säilitada vana talupojaühiskonnaaeglase elurütmi ja rootsi keele, milles verbe pöörati mitmuses. (Elisabeth Hedborg, Svenska Dagbladet, 13.04)

Papist pakendis müüdaval veinil on Rootsis suur menu. Nüüd hakkab aga Soome alkoholifirma Altia ka oma kangemat toodangut papist pakendis turustama. “Pakiviina” turustamisega teeb Altia algust Eestis. Kahe nädala pärast saavad rootslased Tallinnast osta kaks liitrit viina vaid 175 SEKi eest. Altia ei usu, et papist pakend mõjuks halvasti nende kõrgkvaliteetse ja tunnustatud viina mainele. Ettevõte toob võrdlusena, et ka kõige peenemaid ja paremaid veine turustatakse viimastel aastatel pakkides ja mitte pudelites. (Johan Edgar, Aftonbladet, 16.04)

Taani ajakirjandus

Eesti uus tubakaseadus näeb ette, et Eestis keelustatakse suitsetamine avalikes paikades sama suures ulatuses kui Iirimaal. Eesti valitsus on heaks kiitnud seadusettepaneku, mille kohaselt keelustatakse suitsetamine restoranides, poodides, avalikes tualettides ja kortermajade trepikodades. Rongides ja laevades lubatakse suitsetada selleks ettenähtud ruumides. Söögikohtades võib seaduseparanduse kohaselt suitsetada vaid välisukse taga. Sigrid Tappo sotsiaalministeeriumist kinnitab, et seaduse punktid jõustuvad juba 1. maist. Näiteks peab edaspidi 30% sigaretipaki pinnast moodustama suitsetamise kahjulikkusest teavitav kiri. Praegu on kohustuslikuks protsendiks vaid 4%. Samuti kõrvaldatakse Tappo sõnul pakkidelt eksitavad kirjad “light,” “mild,” “ultra light” ja “super light”. Samuti plaanib valitsus lähiajal korraldada ulatuslikke kampaaniaid teavitamaks inimesi suitsetamise kahjulikkusest. Eesti 1,4-st miljonist elanikust on suitsetajaid 355 000. Eesti valitsuse ainus suitsetaja on peaminister. (Politiken, 14.04)

Norra ajakirjandus

Norrasse prostituutidena tööle suunduvate eesti naiste hulk kasvab pärast ELiga liitumist plahvatuslikult. Sotsiaalministeeriumi projektikoordinaator Kristiina Luht sõnas Põhjamaade Nõukogu korraldatud kohtumisel Helsingis, et juba praegu on tüdrukutel lihtne läände reisida, kuid ELiga liitudes muutub see veelgi lihtsamaks ja ahvatlevamaks. Lääs tuleb lähemale ning võimalused asuda tööle mõnes riigis, kus palgad on tunduvalt kõrgemad, nagu näiteks Norras, köidab üha enam tähelepanu. Luht seletab, et Eestis on kõrge töötuse määr. Noorte tüdrukute hulgas läbiviidud küsitlused näitavad, et peaaegu kõik neiud sooviksid läände reisida. Juba praegu on noorte naiste väljavool Eestis suureks probleemiks. Rahvusvaheliste organisatsioonide arvates suundub igal aastal inimkaubitsejate vahendusel Eestist läände umbes 500 naist, kuid nende tegelik hulk võib Luha sõnul olla poole suurem. Kristiina Luha arvates on olukord murettekitav, sest vaatamata kõigele peidavad paljud Eesti poliitikud pea probleemide eest liiva alla. Alates 2002. aastast on Eesti saanud Põhjamaade Nõukogult majanduslikku abi. Selle rahaga on läbi viidud ulatuslik teavituskampaania, mis suunatud just eelkõige noortele neidudele. Kampaania eesmärgiks oli levitada teadmisi inimkaubitsemisest seksuaalsetel eesmärkidel ning anda tüdrukutele konkreetset informatsiooni, mille suhtes nad peaksid eriti tähelepanelikud olema, enne kui vastavad mõnele lääne tööpakkumisele jaatavalt. (Reidun J. Samuelsen, Aftenposten, 16.04; Erik Sagflaat, Dagsavisen, 15.04)

Soome ajakirjandus

Koos Eesti ja Lätiga saab EL kaasa kokku umbes pool miljonit endist NLi kodanikku, kes pole siiani valinud kodakondsust. Venelaste osakaal Eesti rahvastikust kasvas nõukogude ajal seitsmelt protsendilt neljakümnele. Paljud neist suunati Eestisse elama. Viimase nelja aasta jooksul on Eesti vene vähemuse lõimumiseks kulutatud 15 miljonit eurot, millest pool on tulnud välistoetustena. Venemaa ainukesena kritiseerib vähemusrahvuste olukorda Eestis; näiteks Amnesty Internationali raport Eesti kohta keskendub hoopis naiste olukorrale ja vangide tingimustele. Venelaste ja mittekodanike osakaal on aga suhteliselt suurem heroiinisõltlaste, vangide, töötute ja Ateena olümpiamängudel osalevate sportlaste seas. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 14.04)

Soomlastele tuttavat Saaremaa idülli varjutab töötus ja halvad toimetulekutingimused, mis sunnivad noori mandrile kolima. Saaremaa probleeme vahendab Turun Sanomatele Kihelkonna vallavanem Marju Lobus. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 14.04)