Nädal välismeedias: 5-11.aprill 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

The EU must spruce up its image and explain itself to its increasingly sceptical citizens if it wants to survive, Ireland's minister for Europe said. Less than a third of the EU electorate plans to vote in June EP elections and the proportion of European citizens who believe the EU is "a good thing" fell below 50 percent for the first time last year, according to Eurobarometer. Launching a major EU charm offensive to address such disillusionment among the bloc's 375 million inhabitants, minister Dick Roche said the stakes for the union were high. (Reuters, 7.04)

Uudisteagentuurid

The EU has secured Russia's agreement to extend their partnership to its 10 incoming members, ending a bitter dispute ahead of the bloc's enlargement on May 1, a senior EU official in Moscow said. Russia will sign the new Partnership and Cooperation Agreement (PCA) to cover the 10 mainly eastern European states on April 27, the deputy head of the EC's Moscow representative office, Vincent Piket, told. "That extension is not and has not been negotiable for us. We have reached an understanding with the Russian side that it is so," he said. (Afp, 9.04)

As the EU expands, Russia is worried that new borders in Europe will put up a dividing wall between it and the wealthy Western bloc. Russian President Vladimir Putin reaffirmed Moscow's commitment to closer ties with the enlarged 25-member EU, which will account for half its trade, as he met French President Jacques Chirac. (Afp, 6.04)

Russia said the EU was encouraging terrorism by asking the UN to condemn human rights abuses in Chechnya. The EU presented a draft resolution to the U.N. Human Rights Commission calling for condemnation of abuses in Chechnya as well as "terrorist acts" elsewhere in the country. "This is encouragement for terrorists and contradicts the uncompromising fight against international terrorism," Interfax news agency quoted deputy FM Yuri Fedotov as saying. (Reuters, 9.04)

ÜRO Inimõiguste Komisjoni 60. istungil ELi esitatud resolutsioon inimõiguste olukorrast Tšetšeenias on Venemaa arvates poliitiliselt motiveeritud, mistõttu loodab viimane, et resolutsioon kinnitamist ei leia, teatas Vene asevälisminister Juri Fedotov. Asevälisministri arvates õhutab resolutsioon terroriste ja läheb vastuollu kompromissitu rahvusvahelise terrorismivastase võitluse põhimõtetega. (Interfax, 9.04)

Irish PM Bertie Ahern said he was determined to strengthen transatlantic ties by highlighting the positive aspects of relations between Europe and the US. "Working together, the EU and the US can be a formidable force for good in the world," he said in a speech. Describing a successful US-EU working relationship in areas from counter-terrorism and non-proliferation to Afghanistan and the Balkans, Ahern said: "We have, I believe, a responsibility to inform our citizens that, in fact, the EU-US relationship is immensely productive." (Afp, 5.04)

EU defence ministers pressed ahead with plans to take over a NATO peacekeeping mission in Bosnia, amid warnings that recent clashes in Kosovo underlined the seriousness of the task the bloc faces. In informal talks they also thrashed out more details of a planning cell to give Europe a bigger military punch, as part of a wider tightening up of EU's defence capabilities. On Bosnia, EU foreign policy chief Javier Solana said he hoped that planning for the takeover of the NATO-led Stabilization Force (SFOR) could begin shortly after a NATO summit in Istanbul at the end of June. (Afp, 6.04)

ELi esindaja asetäitja VFis Vincent Piketi teatel toimub ELi ja Venemaa valitsuse kohtumine 22. aprillil Moskvas, kus Romano Prodi juhitud ELi delegatsiooni üheks eesmärgiks on isiklik tutvumine Venemaa uue valitsusega. (Interfax, 8.05)

Saksamaa ajakirjandus

Juba 1967. aastal kutsus NATO üles looma üleeuroopalist julgeolekuruumi. Sinna peaksid kuuluma Venemaa ja kõik teised Nõukogude Liidu järglasriigid. Praegu tuleks vältida uute eraldusjoonte kujunemist piki ELi idapiiri. Ühine majandus-poliitiline ruum nõuab ühtse infrastruktuuri loomist. Vabamajandustsooni loomine Venemaa ja teiste NSV Liidu järglasriikidega peaks kujunema ELi kaugeleulatuvaks perspektiiviks. ELi-Venemaa tippkohtumine 21. mail ei tohi kujuneda rutiinseks sündmuseks. Tuleb kasutada võimalust usalduslike suhete loomiseks. Venemaad tuleks WTOsse astumisel toetada. Saksamaa peab oma aktiivse rolli relvastuskontrolli ja -piiramise protsessis tagasi võitma, kuna see on ka NATO seisukohalt üks rahvusvahelise julgeoleku nurgakividest. Me vajame täiesti uut idapoliitikat, kuid järgima endisi eesmärke nagu stabiilsuse, koostöö ja usalduse edendamine kogu Euroopas. (Hans-Dietrich Genscher, Der Tagesspiegel, 6.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa president Jacques Chiraci ning paari mikrobussitäie ajakirjanike saabumine Krasnoznamenski linna ei tundunud linna 25 000 elanikus mingit erilist ärevust tekitavat. Krasnoznamensk on suletud linnake 45 kilomeetri kaugusel Moskvast, mis polnud väga pikka aega märgitud ühelegi Nõukogude Liidu kaardile. Linna sisenedes tekib tunne, nagu oleksite "back in the USSR,” kõigepealt tuleb mööduda kontrollpunktist ning linnaväravas tervitab teid pronksist Lenin, pilk suunatud silmapiiri poole. Tasakesi toimetavad oma tegemisi babuškad. See on esimene kord, kui üks välismaine riigipea külastab Venemaa sõjaväe satelliitide peajuhtimiskeskust. Sündmus peab näitama Chiraci vaid mõnetunnise visiidi tähtsust ning seda, kui oluliseks peab Venemaa oma suhteid Prantsusmaaga. President Vladimir Putini sõnul näitab see žest "millise läbipaistvuse ja usalduse taseme on saavutanud kahe riigi vahelised suhted." Hoolimata oma murelikust ilmest kinnitas ka president Chirac, et "kahe riigi vahel on spontaanne ja loomulik suhe,” lisades, et Venemaa on edukalt asunud reformide ja demokraatia teele." (Laure Mandeville, Le Figaro, 5.04)

"Te olete halvasti kasvatatud. Minuga pole kunagi nii räägitud," ütles Jacques Chirac ägedalt žestikuleerides, ning Tony Blair vastas silmnähtava imestusega: "Ma saan aru, mida te ütlesite, kuid mul on teistsugune seisukoht." See sõnavahetus toimus 25. oktoobril 2002. aastal ning oli pöördepunktiks kahe riigi ning ühtlasi ka kahe riigijuhi suhetes. Järgnesid veel erimeelsused ühtse põllumajanduspoliitika ja Iraagi sõja osas, kuid sildu ei põletatud siiski lõplikult. Septembris 2003 toimus kolmepoolne kohtumine Chiraci, Schröderi ja Blairi vahel ning sündis "kolmnurk". (Martin Kettle, Christophe Boltanski, Veronique Soule, Libération, 5.04)

Sada aastat peale Entente cordiale'i sõlmimist Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel eelistab Pariis end paari panna Berliiniga ning Londonil jätkub silmi vaid Washingtoni jaoks. Sellegipoolest otsustasid Suurbritannia ja Prantsusmaa tähistada Entente'i sajandat aastapäeva, sest hoolimata kõigest on nende kahe riigi poliitiline allianss üks planeedi vanimaid. Paradoksaalsel kombel liidab allianss kahte riiki, keda kutsutakse "ajaloolisteks vaenlasteks". Britid on alati valmis süüdistama prantslasi Liidu institutsioonide kasutamises oma huvides. Ja kuigi endiselt valitsevad La Manche’i kallastel traditsioonilised erimeelsused, on Entente’i meenutamise tähistamise taga tugev poliitiline tahe. Peale kohutavat 2003. aastat soovivad Tony Blair ja Jacques Chirac pöörata kahe riigi vahelistes suhetes uue lehekülje ning jääda koos Saksamaaga juhtivaks jõuks ka laienenud ELis. (Luc de Barochez, Le Figaro, 5.04)

Entente cordiale'i lepinguga, mis kirjutati alla 8. aprillil 1904 Londonis, et lahendada kahe riigi vahelisi erimeelsusi koloniaalküsimustes, andis Pariis Londonile rohelise tule Egiptuses ning London lubas Pariisil tegutseda Marokos. Kuus aastat varem, 1898. aastal olid need kaks riiki sõja veerel. Lepingu initsiaatoriteks olid tollane prantsuse välisminister Delcass, Briti kuningas Edward VII ja välisminister Lord Landsdowne. (Veronique Soule, Libération, 5.04)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Matti Vanhanen üllatas paljusid oma Ylihärmäs peetud kõnega, mis enneolematult tuliselt rõhutas rahvusvahelise koostöö ja ELi ühisvastutuse tähtsust Soome välispoliitikas. Vanhanen rõhutas ELi solidaarsusprintsiipi – kui mõni ELi liikmesriik palub abi, siis Soome seda ka osutab. Soome pole peaministri sõnul erapooletu, vaid pühendunud ELi eesmärkidele terrorismivastase võitluses, kriisilahendusoperatsioonides ning kiirreageerimisüksuste loomises. Ilmselt reageerib Vanhanen nii kriitikale tema varasemate “ebaeuroopalike” avalduste tõttu. Rõhutades julgeolekukoostööd ELiga lükkab peaminister NATO-võimalust päevakorras kaugemale tulevikku. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 6.04)

Kümne aasta tagune veresaun Ruandas on hoiatav ja traagiline näide sellest, mis võib juhtuda, kui välisjõud ei suuda sekkuda asjade kulgu. ELi soov kindlustada õigeaegne reageerimine tulevikus on õige lähenemine. Eesmärgiks on moodustada kuni 1 500 sõdurist koosnevad üksused kiireks kriisipiirkondadesse saatmiseks. Projekt läks käima ELi kaitseministrite koosolekul esmaspäeval. Soome võiks selles küsimuses arendada koostööd Rootsi ja Baltimaadega. Soome on seni jätnud rahuvalve teiste õlule, kuid kui EL on tõstmas sõjalist profiili, tuleb ka Soomel rohkem panustada. Sama meelt on ka peaminister, kes oma pühapäevases kõnes kinnitas, et Soome peab osalema rahvusvahelise julgeoleku ülesehituses. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 7.04)

Soome kindral Gustav Hägglundi arvates võiksid NATO ja EL Euroopas kokku kasvada. Nii tekiks ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitikast NATO euroopa-sammas, mis hoolitseks iseseisvalt Euroopa kaitse eest. See sobiks kokku ka USA plaaniga vähendada sõjalist juuresolekut Euroopas. Soome välisministeeriumi hinnangul ei unista isegi ELi juhtivad riigid täiesti iseseisvast, NATOst sõltumatust ELi kaitsepoliitikast. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 9.04)

Uudisteagentuurid

States due to join the EU on May 1 are more optimistic about the future of an enlarged EU than the existing "Old Europe" members, according to an opinion poll. The Linz-based IMAS polling institute survey of some 6,000 people from the Old Europe countries of Austria and Germany, as well as the Czech Republic, Hungary and Poland representing New Europe members, showed the incoming countries believed in political integration while the existing EU nations thought the advantages would be solely economic. (Afp, 8.04)

The head of the EU drugs agency has expressed grave concern about the bloc's ability to deal with the trafficking and abuse of drugs, saying it is badly prepared for the challenges presented by enlargement. "Faced with the real challenge of enlargement, the EU still only has diffuse, fragmented and weak competences, which are still under-utilised in the absence of sufficient political will," Georges Estievenart told AFP. He called for a section on drugs to be included in the EU's constitution when it is finally approved by the bloc's leaders and urged the creation of a drugs agency that is directly attached to the EU commission. /.../ After enlargement, the EU will share 2,000 kilometres (1,250 miles) of borders with Russia, where drugs trafficking is rising sharply and the number of heroin addicts is put at 2.5 million. The EMCDDA head said that the anti-drugs measures in the new EU members were "often fragile or very shaky". According to European police sources, Poland and the Baltic states, where Russian criminal gangs have a strong footprint, are the most important passage points for Afghan opium that is destined for Europe. (Afp, 11.04)

France's new FM Michel Barnier reiterated France's position that Turkey's accession talks to the EU depended on a report by the EC due at the end of this year. (Reuters, 7.04)

Croatia is hoping to get the go-ahead to become an official candidate for EU membership in the near future, and possibly this month, the Balkan country's FM said. Among factors cited by FM Miomir Zuzul to favour his country's entry were the transfer to a UN court of six men wanted for war crimes committed during the bloody conflict in neighbouring Bosnia-Hercegovina between 1992 and 1995, and measures to facilitate the return of wartime refugees to Croatia. /.../ "Our priority is to obtain candidate country status in June and to open negotiations (on membership terms) before the end of the year," he said. "If that happens, I think we will be able to wrap up the negotiations in two and a half years, and join the EU in 2007," he added. (Afp, 5.04)

Millions of gypsies from central and Eastern Europe join the EU on May 1 hoping the bloc can bring more pressure to bear on governments to address their dire needs. Some two million gypsies, also known as Roma, from eight countries in central Europe will become EU citizens in less than a month, and another two million from Bulgaria and Romania are waiting to join the bloc in 2007. (Afp, 8.04)

Suurbritannia ajakirjandus

ELiga ühinevatest endistest sovetimaadest on Eesti kõige väiksem, kuid tehnoloogiliselt enim arenenud. Juhtmeta internetipunkte (ligi 300) võib leida kõikjalt - bensiinijaamadest, raamatukogudest ja kohvikutest. Tööjõu haritus on välisinvestorite (eriti põhjanaabrite Soome ja Rootsi) silmis Eesti peamine eelis. Liberaalne majanduspoliitika, madalad maksud ning madalad palgad - ainult viiendik võrreldes Soomega - hüüavad muutusi. Soome elektroonikatööstuse liidri Elcoteqi kohalolek on märk usaldusest, mida Eesti taolised uued riigid ELile pakkuda võivad. Eesti üks uuendusi on ID-kaart, mis on hetkel veerandil eestlastest. Lisaks isiku tõendamisele saab selle abil jälgida tulumaksu tagasilaekumist, suhelda pangaga, osaleda valimistel ning isegi osta soodsamalt bussipilet. (Oana Lungescu, BBC News, 7.04)

Saksamaa ajakirjandus

Siim Kallas on oma kodumaal saavutanud peaaegu kõik, mis üldse võimalik, nii erialaselt kui ka perekonnaelus. Nüüd peab aga 55-aastane taas madalalt alustama. “Tunnen end nagu tudeng, kel mägede kaupa kirjandust laual,” ütleb Kallas. Nüüd peab ta 1.4 miljoni asemel 450 miljoni inimese eest vastutama. Eesti oli nii tsaaririigis kui ka punaimpeeriumis alati üks eesrindlikemaid piirkondi. Nüüd on olukord sootuks vastupidine. Kallas loodab, et küllap eestlased end üles töötavad, nagu soomlasedki pärast sõda. Terve rida olemasolevaid probleeme on eestlaste jaoks vaid nõukogude aja pärand, mis küllap iseenesest kunagi lahenevad. Kuid nii lihtne see pole. Näiteks elab riigis 100 000 kodakondsuseta isikut, kelle enda poole meelitamiseks pole muidu nii reformialtid eestlased piisavalt vaeva näinud. Ebameeldivatele küsimustele, nagu näiteks Kallase kommunistlik minevik, tuleb nüüd sagedamini vastata. Kuni Eesti veel üksi oli, kuulus lääne sümpaatia jäägitult eestlastele. Nüüd saab ELi poolne surve suurem olema. (Jan Pallokat, Die Welt, 10.04)

Saksa tolli ja ametühingutöötajad ennustavad tööjõu musta turu kasvu pärast 1. maid. Seevastu Jan Sliwanski, Poola katoliku misjonist Hamburgis, kes Poola võõrtöölistega iga päev kokku puutub, arvab, et suur tung läände jääb ära. “Poolakad on patrioodid, nad jäävad põhimõtteliselt oma kodumaale,” märgib ta. Kui aga nii juhtub, siis ei tegevat see Saksamaale paha midagi. Saksamaa elanikkond vaid nooreneb. (Katja Gerhartz, FAZ, 5.04)

Korruptsioon on EK arvates üks tõsisemaid probleeme uutes liikmesmaades. Kardetakse struktuurifondide rahade ja nende jaotamise pärast. Visiit arsti juurde, ehitusluba või ülikooliharidus – kõik maksab, altkäemaks on igapäevane nähtus. Liitujariigid pingutavad kõigest väest, et korruptsiooni ohjata. Tšehhidel läheb selles vallas hästi. 90% poolakaid on võimuladviku korruptsiooni vastu, kuid peavad ise altkäemaksu igapäevases asjaajamises vältimatuks. Samas on mõned vanad ELi riigid nagu Itaalia ja Kreeka korrumpeerunumad kui Eesti või Sloveenia. (Matthias Rumpf, FTD, 9.04)

Šveitsi ajakirjandus

Saksamaal pärast sõda laialt levinud tees holokausti erakordsusest kaldub ilustama GULAGi kuritegusid. Kõikjal, kus tegutses Stalin, kadusid sajad tuhanded inimesed. Ei järgitud sealjuures omaenda seadusi ega ka rahvusvahelist õigust. Natside ajal võis Raoul Wallenberg Rootsi kodakondsuse varjus tuhandeid juute päästa, Punaarmee saabudes muutus tema pass vanapaberiks. Ei Nõukogude Liidu ega tema liitlaste eesmärgiks polnud mitte juutide päästmine, vaid Kolmanda Riigi purustamine. Antikommunism või antifašism oli vastavalt natside ja kommunistide jaoks loosung Euroopa rahvaste enda poolele meelitamiseks. Nõukogude Liit kui sõja võitja suutis antifašismi edukalt ära kasutada oma imago parandamiseks. Mida stalinistlik süsteem endast tegelikult kujutas, sellest saab aimu selliste teoste nagu “Kommunismi must raamat” või Anne Applebaumi “Gulag: A History” kaudu. ELi laienemisega seoses peab avarduma ka eurooplaste ajaloo mõistmise ja tõlgendamise horisont, stalinismi kuriteod peavad leidma kaalukama koha eurooplaste ühises ajalooteadvuses. Vaidlused selle üle, kumma režiimi ohvrid olid suuremad, on üleliigne. (Richard Wagner, NZZ, 7.04)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi tervitab ELi uusi liikmeid kõrvakiiluga. Rootsi on läbi peaminister Göran Perssoni arvamusavalduste teinud kannapöörde oma Euroopa-suunalises poliitikas, kaotades riikide usalduse, kes kolme nädala pärast saavad ELi liikmeteks. Rea märkimisväärsete sammude tulemusena on usaldus muutunud usaldamatuseks. Hoiatav ongi just see, et siiani entusiastlikust eurooplasest Göran Perssonist on saanud isolatsiooni pooldaja. Rootsi lõi silmapaistva usaldatavuse kapitali oma energilise laienemise pooldamisega, mille kõrgpunktiks võib pidada 2001. aasta Göteborgi tippkohtumist. Nüüd on aga see usaldus kergekäeliselt lendu lastud. Alles hiljuti vaadati Rootsis laienemisele positiivselt näiteks Läänemere regiooni positsiooni tugevnemise seisukohalt. Nüüd seab Persson Läänemeremaade koostöö küsimärgi alla. Äkitselt on ta avastanud, et tegu võib olla erinevate ühiskonnamudelitega, kel on erinevad huvid. Persson näitab näpuga Eesti ja Poola suunas, kritiseerides nende riikide maksupoliitikat. Samas on Rootsi aga jäigalt vastu ELi sisesele maksude ühtlustamisele. Miks ei võiks siis Eestil olla teistsugune maksusüsteem kui Rootsil? Laienemise eelõhtul uute liikmete suhtes võetud kriitiline hoiak võib Rootsi rolli Euroopas marginaalseks muuta. Pikka aega oli Rootsi eemalehoidmine eeliseks, kuid nüüd panustab Euroopa integratsioonile ja koostööle. (Jakub Swiecicki, Svenska Dagbladet, 10.04)

Taani ajakirjandus

Mitme peagi ELiga liituva riigi valitsused on väga ebastabiilsed ja see võib põhjustada laienenud liidus suuri probleeme. Mõttekoda Centre for European Reform juhib tähelepanu sellelegi, et kaheksast ELiga liituvast eks-kommunistlikust riigist neljas ripub praeguse valitsuse püsimine juuksekarva otsas või on valitsus sügavas kriisis. Lisaks vahetuvad valitsused Ida-Euroopa riikides sellise kiirusega, et need riigid on mõttekeskuse hinnangul ülejäänud ELi liikmetele ettearvamatuteks partneriteks. Ben Crum uuringukeskusest Centre for European Policy Studies sõnab: "Kui valitsused vahetuvad sedavõrd tihti nagu see praegu tavaks on, siis on väga raske jõuda kokkuleppele ajas kaugeleulatuvate projektide osas, sest ei ole teada, millal valitsus vahetub ning võib juhtuda, et järgmine kord tuleb sama asja arutada uue peaministriga, kel on hoopis teistsugune nägemus". Taolise kaootilise olukorra põhjus peitub selles, et mitmetes Ida-Euroopa riikides ei õnnestunud üles ehitada korralikku parteisüsteemi nagu seda võib kohata Lääne-Euroopa maades. Ida-Euroopa riikides on poliitilised parteid sageli populistlikud ning neil puudub pikem perspektiiv ja kandev poliitika. (Klaus Givskov, Børsen, 7.04)

Soome ajakirjandus

Läheb veel aega, enne kui varjatud sidemed Venemaaga ei häiri enam Baltimaade poliitilist juhtimist. Leedu pressi sõnul oli ametist vabastatud presidendil Rolandas Paksasel sidemed Moskvast juhitava salateenistusega. Sellist asja ei saa kiita heaks riigis, kes mai algul liitub ELiga. Oma probleemid toovad kaasa ka Eesti ja Läti seoses venekeelse elanikkonnaga. (2. juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 8.04)

ELi laienedes tekib uute ja vanade liikmesriikide vahel suur elatustaseme vahe. Baltimaad ja Poola on uustulnukatest vaeseimad. Eestil võtab aega vähemalt 20 aastat Soome elatustasemeni jõudmiseks. Uute liikmesriikide “ameerikalik” majandusmudel erineb oluliselt praeguse ELi riikide heaolumudelist. Seda on kritiseerinud Rootsi peaminister Göran Persson, pidades ebaõiglaseks, et suuri makse maksvad rootslased peavad maksma kinni uute liikmesmaade golfiväljakud. Perssonil on mõnes mõttes õigus, kuid mitte kõiges. Vähemalt lähiaastatel ei hakka vanad liikmesriigid uutele olulisi toetusi maksma – põllumajandustoetused tõusevad praeguste liikmesmaade toetuste tasemele alles kümne aasta pärast. Perssoni mure Euroopa heaolumudeli tuleviku pärast on sellegipoolest õigustatud, kuna uued ELi maad tekitavad maksukonkurentsi. Kui selle tõttu väheneksid heaoluteenused, kaotaksid vanad liikmesriigid olulise poliitilise ja ideoloogilise võistluse, mistõttu võib kasvada vaesus ja ebastabiilsus. Samas on tõenäoline, et uued liikmesmaad on sunnitud makse tõstma oma kohustuste täitmiseks ELi ja NATO ees. (Kristiina Markkanen, Helsingin Sanomat, 10.04)

Josef Janning Müncheni ülikoolist toob välja ELi laienemisega kaasneda võivad muutused. Tema sõnul on olemas ebaõnnestumise võimalus, nimelt võib EL ka laguneda. See on küll ebatõenäoline, kuid laienemine toimub just hetkel, kui EL on väga ebaühtne. Uute liikmete tulek võib halvata otsustamisprotsessi, kuna uut põhiseadust pole veel vastu võetud. 25 riigist koosnev EL peab hakkama saama kuue riigi jaoks mõeldud reeglitega. Janning ei usu, et uued liikmesmaad moodustavad ühtse rinde. Janningu sõnul kujuneb ELi uus rindejoon mitte suurte ja väikeste, vaid tegijate ja järellohisejate vahel, kus tegijad on initsiaatorid ja lahenduste otsijad ning suurema mõjuvõimuga. Suured riigid omakorda kindlustavad üha enam oma mõjuvõimu – Prantsusmaa ja Saksamaa telg on täienemas Suurbritannia osalusega. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 10.04)

Uudisteagentuurid

EU public deficit rules must first be respected by all nations that adopted the euro currency before they can be reformed, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said. "We cannot amend the pact while it is not respected by all member states," he said. "It is necessary that more member states be more presentable from a budgetary point of view before we can make the amendments which are being suggested," added Juncker. (Afp, 5.04)

The EC issued a flurry of budget rebukes as its forecasts showed that half of the euro zone's dozen members would not qualify for euro entry if they applied this year. Italy, Greece, the Netherlands and Portugal are seen running 2004 deficits above three percent of gross domestic product, flouting the Stability and Growth Pact on budget discipline as Germany and France will do for the third year running. (Reuters, 7.04)

The 10 states set to join the EU on May 1 want also to adopt the euro but have come to realize this will take more time than they first thought. /.../ The European Central Bank as well as leading economists had warned the candidate countries against joining the eurozone too soon. The four largest countries set to join the EU -- the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia -- will probably not be able to adopt the euro before 2009 or 2010. They will need time to reduce their public deficits below the three percent of gross domestic product required in the EU, as defined in the Maastricht Treaty of 1992. Slovenia and Estonia, Latvia and Lithuania had public deficits below three percent in 2002, and should be the first of the new EU countries to join the euro, said Konrad Reuss of the Standard and Poor's credit rating agency. (Afp, 11.04)

Finnish labour unions warned of a loophole in the Nordic country's legislation for the enlarged EU that makes Finland's job market accessible to temporary workers from the bloc's new members. Under Finland's agreement with the 10 countries set to join the EU on May 1, their service sectors are exempt from a two-year provisional curb on the free flow of workers from new member states, said Matti Viialainen, deputy director of Finland's Central Organization of Trade Unions (SAK). This exemption makes it possible, for example, for Estonian service firms and subcontractors to lease their Estonian workers on temporary contracts to companies operating in Finland, thereby circumventing immigration authorities, he said. (Afp, 6.04)

Latvia favours stricter measures to protect the Baltic Sea from dangers of increased shipping but will ban single-hulled tankers from its ports only if other countries do likewise, Latvian FM Rihards Piks said. Piks said he agreed with Denmark's insistence that only double-hulled tankers should be allowed in the Baltic. (Afp, 5.04)

USA ajakirjandus

ELi konkurentsivolinik Mario Monti soovitas tagasi pöörduda piitsa-ja-prääniku-lähenemise juurde, mis töötas hästi 1990ndate alguses, kui EL püüdis enne ühisraha euro kasutuselevõttu majandusi tõhustada ning luua ühisturgu. Euroopa poliitikute probleem pole Mario Monti sõnul mitte kokkulepitud kava konkurentsivõimelisemaks muutmine, vaid selle kava teostamine. Poliitilisi preemiaid ja sanktsioone on keeruline rakendada, kui ähvardatud karistus - avalik alandus ja ulatuslikud trahvid - on kaotanud oma mõjujõu. Reformide läbi edukamaks saamine kui preemia on aga liiga abstraktne. (Alan Friedman, The Wall Street Journal, 5.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui Romano Prodi neli aastat tagasi EKi presidendi ametisse astus, lubas ta nulltolerantsiga võidelda pettuste ja finantsilise väärjuhtimise vastu ELi institutsioonides. Kas ta on oma lubadusi täitnud? Raske öelda, kas Romano Prodi ametisoleku jooksul on asjad paranenud või halvenenud. Pettusestatistika jätab alati lahtiseks küsimuse, kas pettuste arv on suurenenud või on uurijad neid lihtsalt paremini paljastanud. EK märgib, et paljud pettuseskeemid on aset leidnud liikmesmaades, mitte Brüsselis. Vähem kui aasta tagasi lahvatanud skandaal Eurostati ümber mõistis hukka küll Eurostati ametnikud, kuid mitte poliitikud Brüsselis. Millised ka poleks Romano Prodi saavutused, pettusevastast võitlust jäädakse mäletama kui läbikukkumist. (Tobias Buck, Financial Times, 5.04)

Uute ettevõtete laienemine Kesk- ja Ida-Euroopasse on ehk läbinud juba oma kõrghetke, sest tugevnenud on konkurents Hiinaga. Uutel ELi liikmetel tuleb luua kvalifitseeritud töökohti sellistes valdkondades nagu teadustöö ja infotehnoloogia. Enamik barjääre vanade ja uute riikide vahel on langenud. Kuid see ei tähenda lähiajal suurenevat odavate toidukaupade sissetungi läände. Põllumajandustoodete hinnad on tõusnud ELi tasemele, loomakasvatuses on tootlikkus ikka veel madal, piimatööstusel on peal koodid ning ELi ranged standardid takistavad lihatoodete eksporti. (The Economist, 8.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Veel ELi volinikuna töötades kaitses praegune Prantsusmaa välisminister Michel Barnieri ELi suurendatud eelarvet, mille suuruseks oleks 1.24% liidu SKPst. Tema uus kolleeg, Prantsuse rahandusminister Sarkozy on aga ELi eelarve suurendamise vastu. "Mis puudutab Michel Barnieri, siis tema on nüüd meie välisminister," ütles Sarkozy rahandusministrite kohtumisel. Komisjon sooviks on suurendada ELi eelarvet 1.24%ni liidu SKPst perioodil 2007-2013. Seejuures möönab Komisjon, et liidu reaalsed kulutused võiksid jääda 1.15% SKP piiridesse. Kuid ka seda on liiga palju liidu kuuele suurimale majandusjõule, ehk siis Saksamaale, Suurbritanniale, Prantsusmaale, Hollandile, Rootsile ja Austriale, kes sooviksid säilitada Liidu eelarve senisel tasemel, milleks on 1% liidu SKPst. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.04)

"Ecofini kohtumisel osaledes arendan ma oma intellektuaalseid võimeid,” teatas Prantsusmaa uus rahandusminister Nicolas Sarkozy oma kolleegidele teistest liikmesriikidest. Hiljem aga arendas kahepoolseid suhteid oma briti, itaalia ja luksemburgi kolleegidega, kontrastina oma eelkäijale, Francis Merile, kes pidas end kolleegidest paremaks, kritiseerides nende tehnokraatliku sisuga vaidlusi ning adresseerides neid fraasiga "teie, poliitikud". Oma meeldiva avalöögiga proovis Nicolas Sarkozy probleemidest hoiduda, sest Prantsusmaa rikub juba kolmandat aastat järjest stabiilsuse- ja kasvupakti ettekirjutust kuni 3% suuruse eelarvedefitsiidi kohta. Lisaks Prantsusmaale, Saksamaale ja Portugalile rikkusid möödunud aastal 3% eelarvedefitsiidi piirangut ka Holland ja Suurbritannia. Selles kontekstis tunduvad Komisjon ja Euroopa Keskpank Iirimaal toimuval tippkohtumisel küllaltki isoleeritud, kinnitades järjekindlalt, et iga riiki tuleb vaadelda eraldi ning et jätkuvalt tuleb stabiilsuse ja kasvupaktist kinni pidada. Kuid seitse ELi liikmesriiki, kes moodustavad 85% Liidu SKPst, on 3% piirile kas väga ligidal või seda juba rikkunud. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 6.04)

Rootsi ajakirjandus

Harva on nii erinevate tasemetega majandused end nii tihedalt sidunud, kui see juhtub ELis uute liikmete liitumisel. Näiteks sissetulekute vahe uutes ja vanades liikmesmaades on nii suur, et arvatavalt kulub nende ühtlustamiseks kümneid aastaid. Siiski on peagi ELiga liituvad Ida-Euroopa maad viimase kümnendi jooksul läbi teinud tohutu majandusarengu. Pealegi sõltub erinevuste suurus mõõtmismeetodist. Lõhe on tohutu, kui vaadata tavapärast toodete ja teenuste tootmist ühe elaniku kohta: Balti riikides ulatub SKP vaid 20% Rootsi samast näitajast. Suhteline hinnatasemete vahe näitab aga muud. Enamuses uutest liikmetest ulatub hinnanivoo 60% võrreldes vanade liikmetega. Kogu pilt muutub veelgi keerulisemaks, kui võtta arvesse teistsuguseid vaesuse-rikkuse mõõdupuusid nagu näiteks hariduse kättesaadavus, tervishoid või naiste võrdne kohtlemine. Arvestada tuleks ka valdkondi nagu innovatiivsus või uute tehnoloogiate levik. Suured erinevused tõusevad aga selgesti esile, kui võrrelda tunnipalkade suurust. Praegustes liikmesmaades ulatub see 22-23 euroni, Eestis, Lätis, Leedus ja Slovakkias makstakse hetkel keskmiselt vaid 3-4 eurot tunnis. (Johan Myrsten, Svenska Dagbladet, 10.04)

Soome ajakirjandus

ELi praeguste liikmesriikide eksport uutesse liikmesmaadesse on veel suhteliselt väike. ELi maadest on suurim kaubavahetus tulevaste liikmetega Austrial, Kreekal ja Saksamaal, madalaim vastav eksporditase on aga Iirimaal, Portugalil ja Suurbritannial. Ekspordi suurenemist ühinevatesse riikidesse pidurdab ida-eurooplaste madalam sissetulek – inimestel pole raha kallite lääne toodete ostmiseks. Tõenäoliselt suureneb kaubavahetus peale uute liikmesmaade EMUga liitumist. Paremini täidavad liitumiskriteeriume Läti ja Leedu, Eesti probleemiks on liiga suur inflatsioon. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 5.04)

Soome otsus seada ELi uutest liikmesriikidest tuleva tööjõu liikumisele üleminekuaeg on kaheldav. Kartused sotsiaalturismist on liialdatud. Rootsi peaminister Göran Persson on samuti hoiatanud sotsiaalsete hüvede jahtijate eest ning teinud ettepaneku üleminekuajaks, kuid enamik parteisid on ettepaneku vastu. Üleminekuajaga kaasnevad omad probleemid, nagu näiteks renditööjõud. (3. juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.04)

ELi stabiilsuspakti usutavus on jälle kahtluse all – kuus riiki on ületanud või ületamas eelarvepuudujäägi piiri. Oleks vaja täiendavat lepingut, mis koordineeriks ELi majanduspoliitikat ja pööraks enam tähelepanu majanduse pikaajalisele stabiilsusele, näiteks võlgadele ja struktuuripuudustele, mitte niivõrd kõikumistele. Majandusvolinik Pedro Solbesi erruminekuga lükkub ilmselt stabiilsuspakti uuendus edasi ning sügisel on rahandusministrid sama, kuid ulatuslikuma probleemi ees. (2. juhtkiri, Helsingin Sanomat, 8.04)

Turun Sanomate juhtkirjas toetatakse Soome peaminister Matti Vanhaneni ettepanekut lühendada tööjõu liikumise piirangu aega uutele ELi maadele. Eestlased ja muud välismaalased saavad nii või naa Soome tööle, kuna Soome ei piira tööjõu pakkumise teenuste vaba liikumist. Ajalehe seisukoht on, et vajatakse just professionaalset tööjõudu, keda Soomes napib. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.04)

Hoolimata üleminekuaegadest on tööjõul Eestis ja Soomes peagi samad tingimused, mis vaevalt et pöördelisi muudatusi põhjustab. Üleminekuaeg uutele liikmetele võiks olla võimalikult lühike, kuna selle venitamisel hakkavad tekkima uued probleemid. Samas on kaheaastase üleminekuaja seadmine poliitiline reaalsus. Laienenud ELi ühine tööjõud tekib paratamatult. Probleeme tekitavad aga erinevad ühiskonnakorraldused – Eesti on valinud puhtalt kapitalistliku tee ja sealne palgatase on põhjanaabrist madalam. Eri tingimustel toimides on keeruline rääkida tööturu ühildumisest. (Juhtkiri, Kaleva, 9.04)

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer met a chilly response from President Vladimir Putin during a bridge-building mission that followed NATO's latest round of expansion to Russia's borders. "Russia's position toward the enlargement of NATO is well-known and has not changed," Putin told the NATO chief, visiting days after seven countries joined the transatlantic alliance. (Afp, 8.04)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer assured Russia that the US-led alliance had no plans to build up its military presence in the three Baltic republics. Scheffer defended the decision to deploy four F-16 fighter jets to patrol the airspace of new NATO members Latvia, Lithuania and Estonia. "There will not be a build-up of military forces, for instance on the territory of the three Baltic states, which last week joined NATO," he told the Moscow Echo radio. But the NATO chief added: "Russian planes patrol Russian airspace, NATO planes patrol NATO airspace. It's perfectly normal. There's nothing special with that, no meaning behind that." (Afp, Reuters, 8.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer avaldas Vene duumasaadikutega kohtudes veendumust, et Balti riikide õhuruumi patrullivad NATO hävitajad ei kujuta mingit ohtu Venemaale. Peasekretär kinnitas ühishuvidest lähtuvat NATO-Venemaa koostöö vajadust. Märkides ära Riigiduuma olulist rolli Vene-NATO suhtes, kinnitas NATO peasekretär valmidust taaskohtuda duumasaadikutega, kui mõnes küsimuses peaks ilmnema raskusi üksmeelele jõudmises. (RIA-Novosti, 8.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kinnitusel ei ohusta NATO laienemine Venemaa julgeolekut. Hoolimata sellest vaadatakse NATO laienemist Venemaal “puhvertsoonide” ja geograafiliste mõjualade võtmes, mis on täiesti kohatu tänapäeva vastastikuses sõltuvuses üleilmastuvas maailmas. Alliansi laienemine on soodustanud demokraatlike reformide protsessi ning võimaldanud naaberriikide suhete rahumeelset arenemist, mida näitlikustavad Poola, Tšehhi ja Ungari liitumine NATOga. (RIA-Novosti, 6.04.; 7.04)

NATO peasekretäri ja Venemaa presidendi kohtumist kokku võttes, teatas Vene Julgeolekunõukogu esimees Igor Ivanov, et pooled arutasid kujunenud olukorda Afganistanis, Iraagis ja Balkanil ning leppisid kokku edasistes konsultatsioonides kriiside reguleerimiseks nimetatud piirkondades. Peasekretär esitas V. Putinile kutse osaleda juunis Istanbulis toimuval NATO-Venemaa Nõukogu kohtumisel. (Interfax, 8.04)

Vene president Vladimir Putin avaldas kohtumisel NATO peasekretäriga lootust, et alliansi laienemine tugevdab usaldust Euroopas ja maailmas ning tugevdab rahvusvahelist julgeolekut. Presidendi kinnitusel teeb Venemaa kõike endast oleneva alliansi ja Venemaa vaheliste suhete arendamiseks positiivses võtmes. (Interfax, 8.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer teatel jätkab NATO Euroopa tavarelvastusleppe (CFE) kinnitamise sidumist Vene vägede väljaviimisega Gruusiast ja Moldovast. Peasekretäri sõnul tuleneb Venemaa vastav kohustus otseselt lepingust. Peasekretär pani ette arutada antud teemat NATO-Vene Nõukogus. (Interfax, 8.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ja Vene kaitseminister Sergei Ivanov vahetasid vastastikku dokumente Vene sõjaväelaste kontaktgrupi moodustamisest NATO peakorteri juurde ja NATO missiooni laiendamisest Moskvas. (Interfax, 8.04)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer urged Russia to set aside concerns about the US-led alliance's expansion and concentrate on fighting global threats in an interview. Scheffer regretted that Cold War stereotypes still persisted within Russia's military. "A significant part of the Russian military still sticks to the idea that NATO is a military bloc with an aggressive military doctrine," Scheffer said in an interview with the Izvestia daily. NATO's most recent acceptance of seven former Soviet satellite countries as its new members sparked irritation in Moscow, in particular the inclusion of the three Baltic republics. The NATO chief dismissed Russian protests about the deployment of four F-16s to patrol the Baltic trio's airspace, describing it as a "routine move which represents no threat to Russia". (Afp, 7.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi kinnitusel suhtub ta hiljuti Vene kaitseministeeriumi poolt välja antud “valges raamatus” seisvasse lubadusse vaadata üle Vene tuumapoliitika johtuvalt alliansi “ründedoktriinist” kui Moskva mitteametlikku seiskohta. Samuti avaldas peasekretär rahulolematust märkimisväärse hulga Vene sõjaväelaste arvamuse kohta NATOst kui “agressiivset ründedoktriini” omavat sõjalist blokki, kelle doktriin Venemaa “valge raamatu” süüdistuse järgi sisaldab “vene-vastaseid elemente”. (Interfax, 7.04)

Russian Defence Minister Sergei Ivanov, on a working visit to Washington, expressed irritation in a speech over NATO's most recent acceptance of seven former Soviet satellite countries as its new members. Ivanov also criticized what he said were NATO's mistakes in Afghanistan and Kosovo, as well as US policies in Iraq. "Rest assured, our attitude is calm but negative," said Ivanov. "There is still a window of opportunity between NATO and Russia, and it is up to NATO and first the US to prevent this window from getting completely shut," he said. (Afp, 6.04)

Vene kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul vastutab NATO Euroopa tuleviku eest, kuna peale NATO infrastruktuuri rajamist Balti riikidesse vastab Venemaa igasugusele sõjalisel-poliitilisele tegevusele enesekaitsega. Samuti ei tee Venemaa endale illusioone NATO lennukite paigutamise üle Balti riikidesse – neil ei ole terrorismivastase võitlusega mingit seost. Muidugi eksisteerib NATO ja Venemaa vahel “võimaluse aken” koostööks, mille lahtihoidmise eest vastutab ennekõike USA, teatas S. Ivanov. (RIA-Novosti - Interfax, 7.04)

Moscow hopes this year to strike an unprecedented deal with NATO, which would allow Cold War foes to deploy combat units on each other's territories, Itar-Tass news agency quoted Russia's defence chief as saying. Defence Minister Sergei Ivanov's statement, made in Oslo, contrasted sharply with previous remarks, in which he said Russia might review its NATO-friendly military stance if the alliance failed to change its "offensive" nature. "This year I hope we will sign an agreement with NATO 'on the status of forces'," Tass quoted Ivanov as saying. (Reuters, 4.04)

The UN must have responsibility for all operations in Iraq before a wider NATO role in stabilising the country can be considered, French Defence Minister Michele Alliot-Marie said. "Before considering anything at all, the UN must have responsibility for all operations. There must be a legitimate Iraqi government -- we want this to come as quickly as possible -- and there must be a request from this government," she told a news conference in Brussels. (Reuters, 6.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer teatel on NATO väekontingendi Iraaki saatmise tingimuseks Iraagi suveräänse juhtkonna vastav palve ja ÜRO Julgeolekunõukogu vastavasisuline resolutsioon. (Interfax, 8.04)

Balti riikide NATOga liitumine tugevdab alliansi võimalusi välispoliitika suunamisel relvajõududele toetudes ja vähendab Venemaa mõju Euroopas, teatas sõjalis-diplomaatiline allikas Moskvas. NATO juhtkond kavatseb Balti riikide infrastruktuuri kasutada alliansi relvajõudude operatiivse ja sõjalise valmiduse tagamiseks, mistõttu on hetkel käimas Balti riikide sõjalise infrastruktuuri tundmaõppimine, et viia see vastavusse sõjalise bloki standarditega, teatas allikas. (Interfax, 9.04)

Balti riikide Karmelavas, Leedus asuv õhuseirekeskus BALTNET lülitatakse NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINEADS, teatas Leedu kaitseministeeriumi pressiteenistus. (Interfax, 6.04)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kutsus Eestit ja Lätit üles paindlikumalt lähenema vene vähemusi puudutavatele küsimustele. Peasekretäri väitel tutvus ta Eestit ja Lätit väisates rahvusvähemuste õiguste kaitsega, eriti haridusalaste küsimustega. Eesti ja Läti on konstruktiivsed alliansi liikmed ja mitte kuidagi ei takista NATO-Venemaa Nõukogu tööd, kinnitas peasekretär. (Interfax, 8.04)

Vene kaitseminister Sergei Ivanovi kinnitusel suhtub Venemaa Balti riikide NATOga liitumisse jätkuvalt “rahulikult negatiivselt”. Venemaa ei näe NATO infrastruktuuri laienemisel Balti riikidesse ja NATO-Venemaa koostöö prioriteetide vahel mingit seost. (Interfax, 5.04)

Vene kaitseminister Sergei Ivanov teatas Venemaa ja NATO koostöös loodavast dokumendist “Praegused ja tulevased terrorismiohud Venemaa relvajõududele ja NATO liikmesriikidele”. (Interfax, 6.04)

Vene välisminister Sergei Lavorvi teatel kinnitasid NATO peasekretär ja neli NATO uut liikmesriiki, et NATO uued liikmed ühinevad Euroopa tavarelvastuselepinguga koheselt peale lepingu ratifitseerimist. (RIA-Novosti – Interfax, 5.04)

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko sõnul on kaks aastat tööd NATO-Vene Nõukogus kinnitanud nõukogu elujõulisust. Nõukogu on osutunud piisavalt heaks poliitilise konsultatsioonide ja praktilise koostöö mehhanismiks. (Interfax, 6.04)

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko teatel tekitavad Vene ühiskonna ringkondades muret NATO laienemisega kaasnevad aktsioonid nagu AWACS lennuki demonstratsioonlend Leedus ja Lätis ning NATO hävitajate paigutamine Leetu, mis viitab NATO võimetusele arvestada reaalsete julgeolekualaste ohtudega nii tundlikus regioonis kui Baltikumis. (Interfax, 6.04)

Vene kaitseminister Sergei Ivanovi teatel ei paranda tuumarelvast loobumine Venemaa suhteid USA ja teiste NATO liikmesriikidega, sest praegune USA ja Venemaa vaheline strateegiline partnerlus põhineb külma sõja aegsel vastastikkusel tuumarelva ohjeldamise kultuuril, mis võimaldas austada partnerit. (RIA-Novosti, 7.04)

Vene Riigiduuma “Ühtne Venemaa” fraktsiooni liikmed Riigiduuma esimene asespiiker Ljubov Sliska, väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšev ja julgeolekukomisjoni esimees Vladimir Vassiljev kohtusid NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga. Peale kohtumist teatas asespiiker L. Sliska, et suhete arendamine alliansiga aitab kaasa Euroopa ja rahvusvahelise stabiilsuse arengule. Siiski põhjustas NATO laienemine murelikkust Vene ühiskonna kihtides, millele aitasid kaasa viimase laienemisega kaasnevad demonstratiivsed aktsioonid, teatas asespiiker. NATO peasekretär kutsus omakorda Venemaad üles rajama NATOga uued suhted, kuna Nõukogude Liit on surnud ja külm sõda on läbi. (Interfax, 7.04; 8.04)

Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšev hindab positiivselt võimalikku NATO ja Venemaa vahelist vägede staatuse lepingu (SOFA) sõlmimist. Duumasaadiku sõnul ei riivaks sõlmitav leping kuidagi Vene valitsuse suveräänsust ja ei võimaldaks NATO vägede kooskõlastamatut tegevust Venemaa territooriumil. (Interfax, 6.04)

Vene Riigiduuma fraktsiooni “Rodina” liider Dmitrij Rogozin kutsub poliitikuid seoses NATO laienemisega üles mõtlema sõjaväelaste ajudega: tugevdama relvajõudusid, suurendama kaitse-eelarvet, viima läbi kaitsereformi ning tagama moodsaima tehnika võõrvägedega vahetus kontaktis olevatele üksustele. (Interfax, 7.04)

Vene tööstus- ja kaubanduskoja president, tuntud poliitik Jevgeni Primakov suhtub NATO laienemisse eitavalt ning kodanikuna ootab diplomaatiliste ja sõjaliste meetmete kasutamist Venemaa huvide ja julgeoleku tagamiseks. (Interfax, 9.04)

Vene õhujõudude juhataja armeekindral Vladimir Mihhailovi kinnitusel ei põhjusta NATO lennukite paigutamine Balti riikidesse muudatusi Vene õhujõudude õhuvalverežiimis. Kindrali teatel on Venemaal loodepiirkonnas piisavalt vahendeid julgeoleku tagamiseks. NATOle järele ei joosta, kinnitas kindral. (Interfax, 7.04)

USA ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov edastab Venemaa seisukoha: vaatamata erimeelsustele soovib Venemaa üleilmse turvalisuse nimel alliansiga koostööd teha. Venemaa-NATO Nõukogu raames on Venemaa kaasatud mitmesse ühisprogrammi. Venemaale teeb aga muret laienenud alliansi parem võimalus kontrollida ja jälgida Venemaa territooriumi. Baltimaad ning Sloveenia pole Euroopa tavarelvastuslepet allkirjastanud, nende liitumine NATOga on loonud n.-ö. halli tsooni, kus allianss saab mistahes koguses raskerelvastust üles rivistada. Ameerika plaanib mõned oma Lääne- Euroopa väed paigutada lähemale Venemaa piiridele, mida Washington põhjendab rahasäästmise ja üleilmse terrorismivastase võitlusega. Siiski, sellise tegutsemisviisi igasugune potentsiaalne kasu kahvatub võimaliku kahju kõrval NATO-Venemaa suhetele. (Sergei Ivanov, The New York Times, 7.04)

Uued liikmesriigid aitavad NATOl leida visiooni rohkete väljakutsetega maailmas. Erimeelsused "vanade" liitlaste, eurooplaste ja ameeriklaste, eurooplaste ja eurooplaste vahel viimase aasta jooksul on tõsiselt kahjustanud rahvusvahelisi suhteid. Kindlasti on NATO kõige väiksem oht Venemaale. NATO kohalolek Baltimaades koosneb neljast Belgia hävituslennukist F-16, mida toetavad Belgia, Norra ja Taani väed. Kas keegi suudab meenutada, millal avas Belgia õhuvägi viimati tule? Täna ei ole Lääne suurim oht mitte Venemaa, vaid radikaalne fundamentalism, terrorism ning massihävitusrelvade leviku kasv. NATO avas hiljuti esimese missiooni Afganistanis ning võib üle võtta kontrolli Iraagi üle. Selles võitluses on ida- ja lõunapoolsed baasid uutes NATO maades olulised logistilised asupaigad. (Helle Dale, The Washington Times, 7.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Uute NATO riikide täielikuks integreerumiseks alliansi struktuuri kulub 10-12 aastat. NATOga äsjaliitunud riikide aktiivsus mitmetel ühisõppustel õhus, maal ja merel on aastate jooksul suurenenud programmi Partnerlus Rahu Nimel (PfP) programmi raames. Kõigil värsketel NATO liikmetel on suhteliselt väike rahvaarv ning kaitsekulutused. Seetõttu on neid julgustatud arendama võimekust oma nišis nagu seda tegi Tšehhimaa keemia-, bioloogilise-, radioloogilise- ja tuumarelva kaitse osas. Uute liikmete niši valik on kahepoolsete läbirääkimiste teemaks NATO peakorteris septembris ja oktoobris. (Luke Hill, Jane`s Defence Weekly, 7.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Gijs de Vries, ELi uus "Härra Terrorism,” hakkab koordineerima ühist poliitikat valdkonnas, mis on peale Madridis toimunud plahvatusi endisest veelgi tundlikum. "Kui ei osata täpselt midagi teha, siis nimetatakse koordinaator. Kuid kui Euroopa soovib tõesti efektiivselt reageerida, tuleks luua keskne uurimisorgan ning mitte piirduda vaid ühe postkasti lisamisega majaseinale," leiab Christian de Valkener, Belgia karistusõiguse õppejõud ja kõrgema astme kohtu ametnik. De Valkneneer on veendunud, et 11.09 sündmustest saadik on Euroopa kaotanud pea kaks ja pool aastat terrorismi puudutavate küsimuste lahendamisel. (Jean-Pierre Stroobants, Le Monde, 6.04)

Entente cordiale'i kaasaegsemaks versiooniks saab olema ELi sõjaline peakorter, mis peaks ilmavalgust nägema juuni lõpus Brüsselis. Uudisest teatas ELi kaitseministritele Javier Solana. Tema ettekanne oli samavõrd lühike, kuivõrd see teema on tundlik, jättes varju erinevate tehniliste küsimuste arutamise. Briti kaitseminister Geoff Hooni arvates peaks ELi sõjaline peakorter hakkama tegelema humanitaarkriiside haldamisega Aafrikas, mille käigus sõdurite ülesandeks on "toidu jagamine põgenikele”. See ei kattu Briti peaministri, Prantsusmaa presidendi või Saksa liidukantsler Schröderi seisukohtadega. Kolmele eelmainitule ja nende kaitseministritele peab Solana enne peakorteri tööle hakkamist regulaarselt ette kandma arengutest. Peakorteri juhiks saab aga kas britt või prantslane. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 6.04)

Soome ajakirjandus

Baltimaade ühinemine NATOga ei pruugi omada suurt tähtsust Soome ja Rootsi julgeolekupoliitikale. Ametlikult tervitab Soome uute NATO riikide liikmelisust, kuna Läänemere nõrgima kaitsevõimega riikide julgeoleku tagamine suurendab stabiilsust kogu Läänemere piirkonnas. Samuti toetab Soome põhimõtet, et iga riik võib vabalt valida oma julgeolekupoliitilise suuna. Ent Soome ja Rootsi on kaitsevõimelt hoopis teist masti riigid ning mõlemad pole pikka aega olnud okupeeritud. Seega võivad Soome ja Rootsi rõõmustada Baltimaade liikmelisuse üle, ise aastakümneid ennast õigustanud sõjalisest neutraalsusest loobumata. Venemaa püüab alles harjuda NATOga oma läänepiiril ning Soome ja Rootsi alliansiga liitumine ei aitaks kindlasti pinget Läänemere piirkonnas vähendada. Soome ja Rootsi neutraalsus aitab kaasa ennustatavusele kõikide naabrite suhtes ja vähendab Venemaa kiusatust suurendada vägede hulka loodepiirkonnas. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.04)

Poola ajakirjandus

Sageli küsitakse, miks meie sõdurid on Iraagis ja miks me üldse selle kauge ja mittevajaliku probleemiga seotud oleme. Ohtu satuvad inimelud, ohtu satub riigi julgeolek, pealegi polevat see meie sõda. Paraku pole kõik nii lihtne, kui esmapilgul tundub - kui me ei aita Iraagi uut valitsust ning vaatame pealt Ameerika Ühendriikide lüüasaamist, siis on see samavõrra ka meie - kogu läänemaailma - kaotus. Terrori ees taganemine toob kaasa vaid uue terrori - seega on Iraagi sõda ka meie sõda. (Jan Skórzyński, Rzeczpospolita, 9.04)

Venemaa presidendi Vladimir Putini sõnul tugevdab laienenud NATO rahvusvahelist julgeolekut. Nendest NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferile öeldud sõnadest kumab uus toon Venemaa suhtumises NATO laienemisse. Kui varem oldi valmis Balti õhuruumis viibivaid Belgia hävitajaid riigipiiri rikkumise korral alla tulistama, siis nüüd rõhutab Putin heade suhete vajalikkust. Venemaa riigipea sõnul on igal riigil õigus valida endale kõige meelepärasem julgeolekugarantii, kuid hoiduda tuleks kasutust “mehhaanilisest laienemisest.” Vene võimude sõnul on taunimisväärne, et Eesti, Läti ega Leedu pole ühinenud tavarelvastuse piiramise lepinguga. (Rzeczpospolita, 9.04)

Venemaa ajakirjandus

Kuigi NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi visiidil Moskvasse alliansi uut laienemist ei arutatud, on selge, et NATO uut laienemist Brüsselis juba plaanitakse. NATO järgmise laine justkui "ilmsete" kandidaatide Horvaatia, Makedoonia ja Albaania sabas on juba SRÜ liikmed Gruusia, Ukraina ning isegi Aserbaidžaan, Moldaavia ja Armeenia. Riigiduuma väliskomisjoni aseesimees Natalja Narotšnitskaja leiab, et 250 aastat Venemaa tööd lõunas on ohus. Baltikum ja Must meri on kaks regiooni, mis alati on määratlenud Venemaa staatuse. Lääs rahustab Venemaad, et Ukraina ja Gruusia peavad enne liitumist kriteeriumidele vastamist tõestama - mis siis aga, kui võtavad kätte ja tõestavad? Gruusiale esitatakse individuaalne partnerlusprogramm juba NATO Istanbuli tippkohtumisel juunis ning hiljuti sõlmis Ukraina alliansiga vägede staatuse lepingu (SOFA). Juhul kui Ukraina presidendiks saab Juštšenko, kiireneb Ukraina lähenemine alliansile veelgi. Ukraina ja Gruusia alliansiga lähenemist "kureerib" Türgi. Kui V. Putini sõnul on Venemaa huvitatud partnerlusest NATOga strateegilises perspektiivis, siis NATO peasekretäri võtmesõnaks Moskva visiidil oli "usaldus". Venemaa ja NATO vahel on vaja usaldust, mitte armastust, märkis peasekretär, mispeale Moskva pakkus usalduse proovikiviks Euroopa tavarelvastuseleppe kinnitamist. (Andrei Zaitsev, Izvestija, 8.04)

Peale NATO peasekretäri visiiti Moskvasse ootab NATO oma võtmestaapidesse Monsis ja Norfolkis kahte kõrgemat Vene ohvitseri sõjalise koostöö arendamiseks alliansi ja Venemaa vahel. Omalt poolt laiendab NATO missiooni Moskvas. Vladimir Putini ja Jaap de Hoop Schefferi kohtumisel arutati ka olukorda Iraagis. Näib, et NATOl pole selgust oma võimalikust rollist Iraagis, rääkimata koostööst Venemaaga sel teemal. Norfolkis märkis Vene kaitseminister Sergei Ivanov, et kuigi NATO peab terrorismivastast võitlust prioriteediks number üks, pole selge, missugust konkreetset funktsiooni allianss terrorismivastases võitlus täidab. "Paistab hoopis, et NATO juhtkond on rohkem huvitatud vägede ja lahinglennukite paigutamisest võimalikult Venemaa lähedale,” teatas S. Ivanov. (Julija Petrovskaja, Nezavisimaja Gazeta, 8.04)

Kohtumisel NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferiga teatas Vladimir Putin, et ainult koos suudavad Venemaa ja allianss lahendada nende ees seisvad probleemid. NATO laienemist arutades jäid pooled eri arvamustele, vältides teravaid väljaütlemisi. Kõik rasked diskussioonid käivad madalamal tasemel. V. Putini sõnul on elu - terroriakt Madridis - näidanud, et NATO mehhaaniline laienemine ei aita kaasa tänapäeva julgeolekuohtude tõrjumisele. Presidendi kinnitusel osales Vene välisminister Sergei Lavrov alliansi ja Venemaa vahelise usalduse tõstmise märgiks Brüsselis NATO laienemise pidustustel. Peasekretär omalt poolt lubas, et alliansi nii vanad kui uued liikmed järgivad Euroopa tavarelvastuseleppe piiranguid. Inimlikku faktorit ilmutades, kinnitas Jaap de Hoop Scheffer, et mõistab täielikult alliansi laienemisest johtuvat vene psühholoogiat ning et NATO peab ümber veenma inimesi, kes laienemist valesti mõistavad. Venemaa presidendile kutset Vene-NATO Nõukogu kohtumisele Istanbulis üle andes kinnitas Jaap de Hoop Scheffer, et alliansi liikmed hindavad Vene presidendi osalemist kõrgelt - kohtumisel peab sisu olema. (Jekaterina Dobrõninia, Rossiiskaja Gazeta, 9.04)

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel vabastas ametist senise põllumajandusministri Tiit Tammsaare ja nimetas tema asemele põllumajandus-kaubanduskoja juhatajat Ester Tuiksoo. T. Tammsaar esitas tagasiastumispalve seoses kolmandiku riigi strateegilise viljavarude kadumisega. (RIA-Novosti, 5.04)

Eesti peaminister Juhan Partsi kinnitusel ei saa valitsus mittekodanike sotsiaal- ja tööhõiveprobleeme lahendada kodakondsuse mõtlematu andmisega mittekodanikele; Eesti on täitnud kõik Kopenhaageni kriteeriumid ELiga liitumisel ning kõik suuremad probleemid on lahendatud. Kodakondsuse võimaldamise tingimused ei kuulu mitte ELi kompetentsi, vaid on valitsuse sisepoliitika reguleerida, teatas peaminister valitsuse ELi tegevuskava 2004-2006 esitamisel parlamendis. (Interfax, 6.04)

Läti ja Eesti peaministrid Indulis Emsis ja Juhan Parts tegid kohtumisel Elvas ühisavalduse ELi ja Venemaa vahelise partnerluse- ja koostöölepingu laienemiseks uutele ELi liikmetele peale ELi laienemist 1. mail ning et uutesse liikmetesse suhtutakse ühtemoodi. (Interfax, 7.04)

Eesti parlamendi riigikaitsekomisjon kiitis heaks valitsuse projekti Eesti Afganistani-missiooni pikendamiseks. Ühe valitsuse projekti parandusena esitas komisjon Afganistani-missiooni pikendamise sidumist vastava ÜRO mandaadiga. (Interfax, 8.04)

The two Estonian judges nominated respectively for judge at the European Court of Justice and judge at the Court of First Instance in the EU are Uno Lõhmus and Küllike Jürimäe. (Agence Europe, 7.04)

Eesti kaitseminister Margus Hanson ja Saksamaa Liitvabariigi asekaitseminister Walter Kolbow allkirjastasid Tallinnas Eesti-Saksamaa pikaajalise sõjalis-poliitilise ja kaitsealase koostöölepingu. M. Hansoni sõnul on leping eelduseks koostöö tugevdamise rahvusvahelises Kirde-korpuses. (Interfax, 7.04)

Kodakondsus- ja migratsiooniameti teatel kahekordistus Eestis märtsikuus naturalisatsiooni korras esitatud kodakondsuse taotluste arv. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on see märk ükskõiksuse, ebausaldamatuse ja infoblokaadi ületamisest. (Interfax – Rosbalt.ru, 8.04)

Eesti õhujõudude ülem brigaadikindral Teo Krüüneri sõnul on Eesti huvitatud oma õhuruumi kaitsmiseks rahuajal USA hävitajatest Javelin Jet, mis on palju odavamad hävitajatest F-16 ja F-18. (Interfax, 6.04)

Ämaris avati Norra kuningriigi kingitud radar, mis Norra õhujõudude staabiülem kindralmajor T. Archeri sõnul võib Eestit teenida veel palju aastaid. Radar ASR-8 toetab primaarseireradarit Kellaveres ja abistab Tallinna lennujaama dispetšereid. (Interfax – RIA-Novosti, 6.04)

Estonian actress Carmen Kass, who works for Dior, Prada, DKNY and Calvin Klein will be entering politics. Voted model of the year by Vogue in 2000, this young 25 year old woman is expected to be elected on behalf of the right-wing Res Publica party during the June European elections in Estonia. (Agence Europe, 7.04)

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei kutsub üles esitama ühist “vene” kandidaati Euroopa Parlamendi valimistel. Eesti parteide vene poliitikuid  ei saa toetada, kuna nad on nimekirjadesse lülitatud vaid vene häälte püüdmiseks ning esindavad vaid eesti parteide huvisid, kinnitas partei peasekretär Anatoli Jegorov. (Interfax, 5.04)

Vene Kodanike Ühendus juht Vladimir Lebedev leiab, et Eesti venekeelsetel kodanikel on võimalus oma esindaja Euroopa Parlamenti valimiseks, mille tarvis on vaja ühendada kõik venekeelsete ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide jõud. V. Lebedev eitab Eesti pressi teateid radikaalse liikumise “Uus poliitika” moodustamisest tema juhtimisel. (Interfax, 7.04)

VFi delegatsiooni esindaja Andrei Lantšikov kutsus ÜRO Inimõiguste Komitee 60. istungil Genfis Balti riike üles mitte muutma integratsiooni vähemuste ühiskonda assimileerimiseks. A. Lantšikov kutsus Eestit ja Lätit üles vähemuste õiguste realiseerimiseks praktikas alustama dialoogi vähemustega emakeelse hariduse küsimustes. (RIA-Novosti - Interfax, 8.04)

Soome ajakirjandus

Tallinn on otsustanud küsida linlastelt, kas öist alkoholimüüki peaks piirama. Eesti alkoholipoliitika on kogu taasiseseisvusajal olnud ultraliberaalne, nüüd aga on politsei sõnul alkoholi mõju kuritegevuse juures kasvanud ning noored hakkavad jooma üha varem. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 7.04)

Venemaa ajakirjandus

Olles tunnistajaks Eesti NATOga liitumise tähtpäevale Tallinnas, märgib autor, et verstaposte Eesti ajaloos saab mõõta sõdurisupiga - viimati söödi Tallinnas sõdurisuppi Vene armee lahkumisel Baltikumist kümne aasta eest. Siis lubasid kohalikud poliitikud Eesti neutraalsust. "Vaat kui tuleb NATO, küll siis rõõmustate!" raevutses tollal üks vene erusõjaväelane. Ja NATO tuligi... Vabaduse väljakule püstitatud NATO-telki külastas 8 000 inimest - rohkem kui sõdureid Eesti kaitseväes. Rahvas rõõmustas siiralt, kuigi NATOga liitumiseks referendumit ei toimunud - küsimus asetus hoopis nii: te kas liitute NATOga või NATO teiega. Kui veel eile olid Peeter ja Toomas tavalised Eesti sõdurid, siis tänasest on nad NATO sõdurid - selles alliansiga liitumise võlu seisnebki. Tegelikkuses muretsevad nii eestlased kui Eesti venelased rohkem sellepärast, et ELiga liitudes kallineb suhkur kolm korda, ega huvitu alliansi poolt pakutavatest igavestest julgeoleku garantiidest. Alles aastate pärast selgub, kas NATOga liitumine oli samaväärne viga kui Punaarmee sisselaskmine 1940. a. On selge, et NATO astus Eestisse, mitte vastupidi - vaevalt, et allianss Eesti kaitseväest huvitatud oleks. Ennekõike huvitab NATOt Baltikumi geopoliitiline asukoht ja Venemaa tundmine. Nii et ärge üllatuge, kui NATO teiega vene keeles rääkima hakkab - see ongi Baltikumi salarelv. (Galina Sapožnikova, Komsomolskaja Pravda, 5.04)

Uudisteagentuurid

Eesti Ametühingute Keskliidu juht Maris Lehtmetsi sõnul on ametühingud vastu välismaalaste seaduses parandustele, mis lihtsustaksid välistööjõu rakendamist Eestis. M. Lehtmetsa sõnul lubaksid seaduseparandused Eesti ettevõtjatel kokkuleppel kolmandate riikide ettevõtjatega sisse tuua ja vahetada tööjõudu, mille puhul käibemaks läheks Eestist välja kolmandatesse riikidesse. (Interfax, 7.04)

Põhiseadusliku komisjoni ettepanekul katkestas Eesti parlament välismaalaste seaduse teise lugemise ning seaduseprojekt läheb täielikule ümbertegemisele. Paranduste sisseviimise vastu olid opositsiooni ja ametühingute esindajad. Eesti Ametühingute Keskliidu juhi Maris Lehtmetsi sõnul oleksid parandused täielikult avanud Eesti tööjõuturu Venemaalt ja SRÜst pooleaastase turismiviisaga sissesõitnutele. (Interfax, 8.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui teie äri laieneb, kolige Tallinna. Eestis on reinvesteeritud kasum tulumaksuvaba. (The Economist, 8.04)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti autokaupmees Tiit Arge ei karda ELi astumisega kaasnevat konkurentsi. Pigem tunneb ta EK toetust, kes seisab igati Euroopa autoturu liberaliseerimise eest. See avab automüüatele uusi võimalusi. “Alates juunist oleme 22 Hummeri maasturit müünud,” juubeldab Arge. Sellega olevat Eesti Hummerite levikult ühe elaniku kohta teisel kohal maailmas pärast Iraaki. Vaid üks asi teeb talle muret - ELis tõuseb uute autode maksustamine. Seni võisid eestlased endale mõnevõrra paremaidki autosid soetada kui lääneeurooplased. (Jan Pallokat, Die Welt, 7.04)

Venemaa ajakirjandus

Pihkva oblastis viimasel ajal paljuräägitud transpordikoridori "Venemaa-Euroopa" arendamist takistavad mitmed tegurid. Esiteks, Balti riigid on julmas konkurentsis Peterburi linna ja Leningradi oblastiga. Kuna Vene valitsus püüab kõikide jõududega suunata vene äri vene sadamatesse, siis on Pihkva oblasti ja Balti riikide ühised püüdlused transiidikoridori arendamisel ebavõrdses konkurentsis Vene valitsuse transpordipoliitikaga. Teisalt takistab transiidi arendamist Pihkva oblasti autopargi äärmine kulumus - juba praegu haaravad Balti riikide transpordifirmad suure osa transporditeenustest. Balti riikide ELiga liitudes ei pääse suur osa vene transpordivahenditest viletsate tehniliste näitajate pärast üle piiri Läände. Lisaks sellele on Balti riikide transpordifirmad finantsiliselt tugevad, omavad moodsat autoparki ning nende tulu jääb Balti riikidesse. Pihkva oblast meenutab varsti sügavat tunnelit, kus toimetab suurel kiirusel võõras transport. (Valentin Tšesnokov, Pskovskaja Lenta Novostei, 7.04)

Uudisteagentuurid

ETV juht Ilmar Raag teatas, et venekeelsete saadete translatsioon on kallis ja mõttetu. Vene telekanalite propagandale vastuseismiseks on vaja luua eraldi kohalik venekeelne teIekanal: Raagi sõnul edastab ETV venekeelseid saateid demokraatia tõestamiseks ja rahvusvähemuste diskrimineerimise puudumise kinnituseks. (Grani.ru, 7.04)

Tallinna linnakohus karistas rahuvalveoperatsioonide keskuse relvastus- ja laskemoonalao endist ülemat Edmund Tänavotsa seitsmeaastase, skautpataljoni jaoülemat-instruktorit Jüri Tänavat kaheksa-aastase, reameest Jaan Kärsinit ja endist kaitseväelast Aramis Tullust mõlemat viieaastase tingimisi vangistusega. Kaitsepolitsei süüdistas neid kahe tuhande padruni ja kahe kilogrammi ammoniidi varguses ja edasimüügis. (Interfax, 5.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti pealinna Tallinna kohvikud, baarid ja ööklubid on juba aastaid siia meelitanud kogu Euroopa hedoniste. Ent "stratosfeeriliselt populaarne" 60 miljoni kasutajaga Kazaa failivahetusprogramm trumpab menukusega kõik üle. Kazaa lubab maailmas igaühel, kel on internetiühendus, vahetada faile, muusikat, pilte, sõnu või filme. Ühe maa kohta, mis on viimase 800 aasta jooksul olnud iseseisev vaid 35 aastat, oli internetiga kaasaminek loomulik. "Oleme loovust arendanud lakkamatu vabadusvõitluse kontekstis," ütleb Jaan Tallinn, Kazaa üks loojaist. Kazaa tõestab, et loomingulisus aitab Eestil, mis loomupäraselt kardab lõhustumist suurtes struktuurides (nagu EL), oma piire nihutada. Eesti rahva tuntud poegade ja tütardena nimetatakse helilooja Rudolf Tobiast, luuletaja Jaan Kaplinskit, rallisõitja Markko Märtinit ja supermodell Carmen Kassi. (Tom Templeton, The Guardian, 11.04)

Rohkem kui 90 % Eesti sanatooriumide külastajatest on soomlased, kes veedavad nädala Eestis sama summa eest, mida nad oleksid Soomes kulutanud ühel päeval. Meritsi on Helsingi vaid pooleteise tunni kaugusel, eestlased ja soomlased mõistavad üksteist hästi soome-ugri keelte tõttu. Haapsalu asub pealinnast Tallinnast 100 kilomeetri kaugusel, 1825. a. alustas Dr. Carl Abraham Hunnius patsientide ravi mudaga, mida ta oli leidnud sealtsamast lahekaldalt. Linn sai kiiresti populaarseks Peterburi aadlike hulgas. Praegune Eesti suvepealinn Pärnu võeti Hansa Liitu 1346. aastal, nelja sajandi jooksul võistles siinne sadam Tallinna ja Riia sadamatega, kuid 19. sajandist alates on linn tuntud pigem tervisekeskuse ning kuurordina. (Chris McCooey, The Times, 10.04)

Saksamaa ajakirjandus

Kui Eesti koolipoiss Raul Sepping koolitükke teha ei viitsinud, luiskas ta vanematele, et õpetaja pole kodutööd andnud. Nüüd on vanemate päralt iseäralik valedetektor, mis Euroopaski ilma teeks. Nimelt saavad nad internetist ülesantud kodutööd üle kontrollida, tunniplaani vaadata ja puudumisi kontrollida. Isa kasutab seda relva harva, kuid selle olemasolu mõjub iseenesest strateegiliselt hoiatavalt. Selle kõige nimi on “E-kool”. Alles 1990. aastal pidi Lennart Meri USAsse ühe Stockholmi eestlasest arhitekti kaudu helistama, otseühendus läänega puudus peaaegu täielikult. Praegu on see lugu enamiku eestlaste jaoks anekdoot ammu unustatud aegadest. Eestlased on esimestena maailmas käivitanud navigatsioonisüsteemi, mille abil saab päästeamet hädasolija-helistaja asukoha teada. E-valitsus, kavandatavad e-valimised, ID-kaart, mobiiliga maksmine ning üleriigilised internetipunktid tõendavad, et Eesti on tee informatsiooniühiskonda ammu leidnud. (Frank Nienhuysen, Süddeutsche Zeitung, 7.04)

Rootsi ajakirjandus

Pärast mõningat varitsustegevust sai Stockholmi politsei jälile Eestist pärit inimkaubitsejatele. Vahistati kaks meest ja üks naine. Paralleelselt Rootsi politsei tegutsemisega toimus samalaadne aktsioon ka Tallinnas, kus Eesti politsei käis mitmetes kahtlustäratanud korterites. Mitu inimest Tallinnas vahistati, ei ole Rootsi politseil teada. Taoline vahistamisoperatsioon sai teoks tänu kahe riigi politseikoostööle. Kahtlusaluseid süüdistatakse inimkaubitsemises seksuaalsetel eesmärkidel, kupeldamises, inimkaubitsemisele kaasaaitamises ning ebaseaduslikus relvaäris. (Burre Behdjou, Expressen, 7.04)

Norra ajakirjandus

Flora jalgpalliklubi ründajana krooniti ta Eestis skoorikuningaks. Nüüd Norras tagasi olles peab Tor Henning Hamre võitlema koha eest Vålerenga koondises. Hamre seletab, et Eestis on jalgpalli tase üsna madal, kuigi Flora on üks parematest klubidest. Norra klubi esindajate sõnul oskab Hamre suurepäraselt väravaid lüüa, kuid Norras mängides kohtab ta tunduvalt tugevamaid, kavalamaid ja paremaid poolkaitsjaid kui Eestis ning seetõttu seisab noorel mängijal ees tubli töö jõudmaks oma eesmärgini - lüüa väravaid. (Stein Eirik Kirkebøen, Aftenposten, 5.04)

Venemaa ajakirjandus

Moskvas toimus rahvusvaheline konverents "Liberaalne programm uueks sajandiks: globaalne pilk,” kus Lääne ja vene majandusteadlased ning poliitikud, teiste hulgas ka Eesti ekspeaminister Mart Laar, arutasid liberaalsete reformidega seonduvaid küsimusi ning vahetasid oma kogemusi Venemaa võimukandjatega. Konverentsil võtsid sõna V. Putini majandusnõunik Andrei Illarionov, Rahvusvahelise Pensionireformi Keskuse president Jose Piniera, Nobeli majanduspreemia laureaat Milton Friedman jpt. Liberaalsete reformide edu kolmele sambale: eraomandi kaitse, erapooletu kohtu ja vaba pressi olemasolule lisas Mart Laar sõltumatuse välisabist. Uus-Meremaa endine rahandusminister Ruth Richardson täiendas M. Laari, lisades nimistusse demokraatia olemasolu ning vajaduse alustatud reformid lõpule viia. Vene töösturite ja ettevõte liidu asepresident Kahha Bendukidze resümeeris konverentsi sõnadega: "Vaja on teha, mitte rääkida". (Ilona Vinogradova, Izvestija, 9.04)