Nädal välismeedias: 29. märts - 4. aprill 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK
NATO laienemine

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

USA ajakirjandus

Euroopa põhiseadusliku leppe peene kirja varjus peitub radikaalne majandusprogramm. Traditsiooniliselt on liberaalsed demokraatlikud ühiskonnad sotsiaalse heaolu ja majanduskulude tasakaalustamise usaldanud rahva poolt valitud seaduseandjatele. Mitmel ELi liikmesriigil on juba oma põhiseadus, mis reguleerib sotsiaalseid põhiõigusi, Suurbritannial aga mitte. Et selle aasta ELi laienemine ei viiks bürokraatliku suluseisuni, tuleb kiiresti menetlusi demokratiseerida ning neid ümber korraldada. Euroopa liberaalid peaksid koonduma kohtunike juhitud heaoluriigi väljarebimisele peenekirjalisest dokumendist. (Georges De Menil, International Herald Tribune, 1.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Põhiseadusliku leppe korduvast esilekerkimisest hoolimata on sel märkimisväärselt vähe pooldajaid. ELi hääletussüsteemi suhtes üksmeele leidmine nõuab keerukaid kompromisse häälteenamuse ning valimiskünnise osas. Väikeriikide tahe jääda EKi liikmeks peab sobituma Prantsusmaa ja Saksamaa järjekindla sooviga EKi liikmelisuse piiramisest seoses ELi laienemisega. Lisaks Suurbritannia tuntud soov säilitada makse, sotsiaalhooldust, välispoliitikat ja kriminaalkohust puudutavates küsimustes vetoõigus. ELi maade seas on uue põhiseaduse pooldajad Belgia, Luxembourg ja  Saksamaa. Kahtlevad aga Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Poola ja Itaalia. Ükski 1. mail liituvatest riikidest pole ilmutanud suurt entusiasmi. Isegi traditsiooniline föderalist Holland käitub tujukalt. See on oluline, kuna Hollandi nagu ka veel seitsme riigi seisukoht antud küsimuses selgub referendumil. (The Economist, 2.04)

Vaid kaks aastat tagasi oli Suurbritannia peaminister Tony Blair "uue" Euroopa eestvõitleja. Paljude eurooplaste silmis on Briti liider ohverdanud oma Euroopa ideaalid ning eiranud avalikkuse arvamust Iraagi suhtes. Täpselt nagu Silvio Berlusconi Itaalias ja John Howard Austraalias, seisab Tony Blair hetkel silmitsi riskiga jääda sarnaselt Jose Maria Aznariga kõrvaleheidetuks järgmistel üldvalimistel. Ta pole mõistnud oma kaasmaalaste ideoloogilist ja sentimentaalset arengut kontinentaal-Euroopa suunas. Sellega kaotas Tony Blair oma võimaluse mängida liidrirolli ELis: ajal, mil Euroopa vajas juhte, kes väljendanuks ühtset seisukohta. (Philippe le Corre, Financial Times, 31.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa Komisjon pole iial olnud nii mahajäetud. Prantsusmaa uueks välisministriks nimetatud Michel Barnier on kolmas volinik, kes enne oma ametiaja lõppu Romano Prodi meeskonnast lahkub. Vaid veidi aega tagasi lahkus rahandusvolinik Pedro Solbes, kes asus tööle Hispaania uues valitsuses. Esimesena põgenes euroopa paadist tööhõive ja sotsiaalasjade volinik Anna Diamantopoulou, kes läks Kreekasse toetama sealsete sotsialistide valimiskampaaniat, mille nad kaotasid. Vähem kui kuu aja jooksul on lahkunud kolm volinikku, kuigi praeguse Komisjoni koosseisu ametiaeg peaks lõppema alles seitsme kuu pärast. Selle seitsme kuu jooksul peaksid aga lahenduse leidma sellised küsimused nagu ELi põhiseaduslik leping, laienemine, EP valimised ja otsus Türgi liikmeks võtmise kohta. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 1.04)

Soome ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Perssoni ELi-liin jääb kaugele ELi tuumikust. Persson pooldab ELi komisjoni esimeheks pigem kõrget ametnikku kui peaministri taustaga poliitikut nagu Paavo Lipponen. Kuna Rootsi ei kuulu ei EMUsse ega NATOsse, siis jääb ta perifeeriasse. Persson räägib ka riigi traditsioonilisest neutraalsusest, kuid tegemist on vaid sõnadega, kuna ELis kehtib julgeolekupoliitiline solidaarsus. Persson kritiseerib eriti tugevalt Eestit, pidades ebaõiglaseks, et kõrgete maksudega riigid peavad üleval neid ELi liikmesmaid, kes ei maksusta oma ülemklassi. Läänemere koostööd näeb ta Põhjamaade vahelisena, mis põhineb ühisel keelelisel alusel. Perssoni ideed on kaugel Lipponeni ELi poliitikast, kuid lähedasemad peaminister Matti Vanhanenile. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 31.03)

Poola ajakirjandus

On võimalik, et kompromiss Euroopa tulevase põhiseaduse osas rahuldab kõiki, ka Prantsusmaa president Jacques Chirac`i. Arvatavasti peaks Poola unustama Nizza-süsteemi eest surma minemise. "Poola võib Euroopa Nõukogus omandada hoopis tugevama positsiooni, kui talle andis Nizza-süsteem," ütles üks Brüsseli mõjukamatest diplomaatidest. Hetkel võib põhilisi tagasilööke oodata seimilt: juhul, kui esialgne kokkulepe parlamendis tagasi lükatakse, on Poola diplomaatide võimalused kompromissi saavutamiseks senisest veelgi väiksemad. Tüli hääletussüsteemi pärast tuleks lahendada mõne nädala jooksul. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 30.03)

Uudisteagentuurid

"To attack terrorism as close as possible to its foundations, action must be taken on the sources of finance of terrorist organisation," the EC paper said. It called on EU states to draw up an electronic list of persons; groups and entities under investigation for organised crime and terrorist offences to ensure assets were frozen. Finally, the Commission presented concrete proposals to boost the exchange of information between EU states through the bloc's law enforcement agency Europol and Eurojust, which helps facilitate cooperation between national judicial authorities. (Reuters, 31.03)

The European Parliament rejected a U.S.-EU accord on handing over air passengers' personal details to Washington in a show of hostility at American methods of fighting terrorism. The vote had no legal force, but sent a strong political message and may force a reopening of negotiations. The vote comes a day after EU justice and interior ministers agreed to start collecting some of the same data on EU-bound air passengers. EC, which negotiated the deal on behalf of EU member states, said it would weigh its options. (Reuters, 31.03)

Border controls between the current 15 EU states and the 10 countries joining the EU will remain in place, at least until 2007, officials in Brussels said. In order to guarantee security with fewer border controls, police, customs officials and the courts have reinforced each other with a computer system called the Schengen Information System, that helps to exchange information throughout member states on suspect people or cargo. EC experts said the system won't be online before 2007. As of 2007, the EU's 13 Schengen states will verify if the new information-sharing system works well and evaluate the border situation. They will then decide if the EU's new east is to become part of Schengen. (Afp, 4.04)

The EU's eastward expansion will allow criminal gangs to smuggle drugs and illegal immigrants into the West more easily. German police said once 10 mostly east European countries join the EU, the bloc's eastern border will be less secure than it has been, despite an impressive new network of watchtowers and observation equipment. "The problem is the human factor. A border guard who earns little will find a 100 euro bribe very attractive," said Uwe Kranz, a specialist on east European organised crime at Europol. (Reuters, 1.04)

The EU's first constitution should be signed in Madrid to show defiance of terrorism, the European Parliament urged in a vote. European leaders have agreed to resume talks on the constitution and hope to reach a deal by the middle of the year. (Reuters, 1.04)

The EC said talks on a Cyprus peace settlement had not failed and urged Cypriots to back U.N. Secretary-General Kofi Annan's plan to reunite the divided island before it joins the EU. In a statement that could have implications for Turkey's own bid to open EU accession talks next year, Enlargement Commissioner Günter Verheugen told the EP: "Turkey played a very constructive and cooperative role in the negotiations. I would like to say that expressly." (Reuters, 1.04)

ELi terrorismivastase võitluse koordinaator Gjies de Vries tunnistas, et julgeolekut pole võimalik 100% tagada, kuid kutsus samas kõiki Euroopa institutsioone üles tugevdama koostööd ja võtma õigeaegselt ja koordineeritult tarvitusele vajalikud meetmed. (Interfax, 30.03)

Moskva plaanib päevakorralt maha võtta kõik partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) laienemisega kaasnevad kaubandus-majandusalased küsimused 22. aprilliks, mil Moskvat väisab ELi kõrgetasemeline delegatsioon, teatas Venemaa majandusminister German Gref. Majandusministri sõnul soovib Venemaa allkirjastada ELiga ka sellekohase avalduse. (Interfax, 29.03)

Venemaa ja Prantsusmaa presidendid arutavad kohtumisel Moskvas ELi ja NATO laienemisega seonduvaid probleeme ning koostööd viisarežiimi lihtsustamisel. Jacques Chiraci arvates peab Lääs arvestama Venemaa ELi ja NATO laienemisest johtuvate õigustatud muredega. (Interfax, 3.04)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko sõnul jätkab Venemaa viisarežiimi lihtsustamise dialoogi ELiga kahel tasandil: kahepoolselt iga Schengeni riigiga kahepoolsete lihtsustatud viisarežiimi lepingute sõlmimiseks ning pikaajalises plaanis viisadest loobumise eesmärgil kogu Schengeni süsteemis. (Interfax, 30.03)

Venemaa president ja Saksamaa liidukantsler arutavad kohtumisel Moskvas Venemaa-ELi koostööga ning ELi põhiseadusliku leppega seonduvaid küsimusi. Vladimir Putini sõnul on Venemaa huvitatud Prantsusmaa ja Saksamaa positsiooni tugevnemisest ELi laienemise valguses, et Euroopas oleks tugev keskus, kellega Venemaa saaks lahendada probleeme kahepoolsetel alustel. (RIA-Novosti, 2.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi Prantsuse-Saksa teljel on omad nõrgad küljed. Hoolimata ELi institutsioonide töö tõhustamise murest, mis osalt põhjustatud õhus rippuvast terrorismiohust, tundub siiski, et Pariis ja Berliin ei suuda kokku leppida isegi Europoli tulevase peadirektori nime osas. Praeguse ELi politsei juhi, sakslasest Jürgen Storbecki ametiaeg saab täis tuleval juunil. Liikmesriikide siseministrid peaksid talle võimalikult kiiresti leidma mantlipärija. Kuid Brüsselis toimunud siseministrite kohtumiselt lahkusid ministrid lahendust leidmata ning Prantsusmaa ja Saksamaa pooldavad jätkuvalt kumbki omaenda kandidaati sellele kohale. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 31.03)

Uudisteagentuurid

Turkey does not yet meet the political standards for EU membership, the European Parliament concluded; just months before the Union is due to decide whether to start accession talks. Deputies voted by 211 to 84 to adopt a report on Ankara's progress towards accession, which states starkly: "Turkey does not yet meet the Copenhagen political criteria". "The EP notes that torture practices and mistreatment still continue; regrets the fact that little progress has been made in bringing torturers to justice," the report, written by Dutch Christian Democrat Arie Oostlander said. (Reuters, Afp, 1.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Laienenud EL peaks ilma vastastikuste järelandmisteta õhutama demokraatlikku arengut oma naabermaades lõunas ja idas: Marokos, Ukrainas ja Valgevenes. Idas on laienev Euroopa Venemaa tagahooviks. Vähendamaks Venemaa survet, peab EL pakkuma naabermaadele suuremat ligipääsu Euroopa ühisturule, soodsamaid viisarežiime, töö- ja sissesõiduvõimalusi, samuti võimalust kapitali- ja tehnilisele abile. EL vajab suhete intensiivistamist Ukraina, Moldova ja Gruusiaga. Seni pole Venemaa selle regiooni arengut edendanud. Pärast kaootilist perioodi heidab Venemaa eneselt omandatud avatud ühiskonna atribuudid. Olles läbikukkunud efektiivse abi andjana, saab Lääs siin vähest mõju avaldada. Ainus viis tugevdada majanduslikke sidemeid on kohelda Venemaad kui tärkavat demokraatiat. (George Soros, Financial Times, 30.03)

ELi jaoks on kümne riigi liitumine maikuus dramaatilise mõjuga. ELi rahvaarv kasvab 77 miljoni võrra, tarbijaskond 20%. Kuigi uusliikmed lisavad üksnes 5% ELi SKPle, kasvavad nende majandused ELi keskmisest kiiremini. Ent need majandused on ülesupitatud alandatud tariifide, kasvavate siseinvesteeringute ja ELi subsiidiumidega. Lääne-Euroopa ettevõtete jaoks tähendavad liitujad haritud inimesi, kelle tööjõud maksab ELi keskmisest vaid viiendiku. Seni järgivad valitsused pigem mõistlikku eelarve- ja rahapoliitikat, julgustatuna peatsest euro-liikmelisuse staatusest, mis mõnele liituvale maale terendab aastal 2006, kõigile aga enne aastat 2010. (Sarah Ross, Financial Times, 3.04)

Saksamaa ajakirjandus

ELiga liituvad peagi riigid, kes omavad vahetut kogemust suhtlemisel Venemaaga. Seni pole EL kui tervik osanud ühtseid seisukohti suhetes Venemaaga kujundada. Tuleks osata head esile tõsta ning halba hukka mõista. Nagu ütleb üks ameerikalik reklaamlause: “Head sõbrad ei luba sõpradel joobnult autot juhtida!” Liiga sageli on mõned ELi riigid valmis Euroopa huvisid oma egoistlikele rahvuslikele huvidele ohvriks tooma. Uued liikmesmaad on valmis andma oma panust Venemaa-poliitika mõistlikumaks ja ühtsemaks kujundamisel. Eelkõige peaks ELi Venemaa-poliitika tuginema ühistele väärtustele. On masendav tõdeda, kui paljud poliitikavaatlejad Euroopas räägivad ühistest huvidest Venemaaga ning kui vähe ühistest väärtustest. Kui EL ei suuda leida ühist keelt, püüab Venemaa kindlasti kujundada oma huvisfääre ELi sees. Väärtused loevad. Euroopa peab tõestama oma elujõudu, usutavust ja oma väärtuste ekspordiväärtust. (Riina Kionka, Die Welt, 4.04)

ELi laienemist saadab pidevalt üks vari, mis laiub Baltikumi kohal. Niipea kui baltlased “nõukogude fašismi” ja natsionaalsotsialismi võrdlema hakkavad, süüdistatakse neid nii Venemaa, Euroopa kui ka USA poolt revisionismis. Viimati juhtus see Leipzigi raamatumessi avamisel, kus Läti endine välisminister ja tulevane EK volinik Kalniete raudse eesriide taga jätkunud terrorist rääkis. Läänes on levinud väärarusaam, nagu oodanuks lätlaste põline juudivastasus pikisilmi võimalust, mis avanes Saksa okupatsiooni ajal. Unustatakse, et autoritaarse Ulmanise režiimi ajal olid äärmuslikud ning antisemiitlikud rühmitused keelatud. Juudid ja vene vähemus nautisid eesõigusi, mis mujal Euroopas olid haruldased. Tõsiseltvõetavate uurijate hinnangul osales juutide tapmises 300 kuni 1500 lätlast, mitte aga 110 000, mis on Läti leegionides ja politseiüksustes teeninute ligikaudne koguarv. Üldse on holokaust Lätis paremini uuritud teema kui nii mõneski teises “revisionistlikus” Euroopa riigis. (Jasper von Altenbockum, FAZ, 3.04)

Soome ajakirjandus

Roheliste Erakonna Liit juhtkonna liige Ville Niinistö arvates annab tööjõu vaba liikumisele ELi poolt seatud üleminekuaeg ELi põhimõtete seisukohalt halva signaali uutele liikmetele, mis paneb neid teise klassi kodanikena tundma. Lisaks pole üleminekuaeg ka majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatav. Eestlased ise naeravad soomlaste hirmu üle, nagu tahaksid eestlased ära kasutada Soome sotsiaalhoolekandesüsteemi. Uurimuste ja varasemate kogemuste põhjal on selgunud, et enamik tööotsijaid on noored ja saavad kergesti tööd. Samas kui renditöölistele on võimatu tagada  Soomes kehtivaid töötingimusi. (Ville Niinistö, Turun Sanomat, 31.03)

Poola ajakirjandus

“Mitte paljud riigipead ei saa arvestada valijate 71% toetusega” - nii tervitas Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder Venemaa president Vladimir Putinit. Pärast vestlust Schröderiga ütles Putin ajakirjanikele, et Venemaal pole põhjust karta ELi ega NATO laienemist. “ELi ja NATO laienemisega seoses pole me kunagi mingisuguseid kartusi väljendanud,” väitis Putin. Kuigi tee eduka koostööni pole riigipea sõnul kerge, ei soovivat Venemaa Euroopa uut jagunemist ning olevat mõlemapoolsest konstruktiivsest käitumisest igati huvitatud. Agentuuri ITAR-TASS väitel ei välistanud Putin isegi võimalust, et kunagi võiks mõelda Venemaa liitumisele ELiga, kuigi hetkel polevat see eesmärgina käsitletav. Kohtumine toimus usalduslikus õhkkonnas, arutati Venemaa jaoks problemaatilisi, eeskätt peatselt ELi astuvate riikidega seonduvaid viisa- ja kaubandusküsimusi. Vene pressi teatel on Putinil ELi lihtsam mõista läbi “Euroopa tuumiku” - Saksamaa ja Prantsusmaa, kui pidada läbirääkimisi 25 liikmesriigiga. Kolmiku teineteisemõistmist kergendavad ka sarnased seisukohad Iraagi küsimuses. (Rzeczpospolita, 3.04)

Venemaa ajakirjandus

Moskva ei sega enam Brüsselit ELi laienemisel. EK kaubandusvolinik Pascal Lamy sõnul lahendati kohtumisel Brüsselis Venemaa majandusminister German Grefiga 90% ELi laienemisega seonduvatest probleemidest. "Oli oodata äikest, kuid nüüd võib oodata ilma paranemist", ütles EK kaubandusvolinik. Ilusat ilma on oodata aga Euroopas, mitte Venemaal. Kuigi Mihhail Fradkovi veebruarikuine ultimaatum ELile Venemaa kahepoolsete lepingute säilitamise nõudest laienenud ELis teenis hästi M. Fradkovi huve - temast sai peaminister -, siis ülejäänud Venemaa läbirääkijatel tekkisid probleemid. Brüssel ähvardas Venemaad kaubandussõjaga, kui Venemaa ei lepi PCA laiendamisega uutele liikmetele. Selgus, et EL ei tule Venemaale vastu isegi Kaliningradi transiidis. Venemaa positsioonid WTOga liitumise läbirääkimistel ELiga on veelgi nõrgemad, mistõttu tuleb Venemaal teha järelandmisi Brüsselile. Samuti ei leitud lahendust Venemaa sisesele gaasihinna küsimusele ja vabale ligipääsule gaasijuhtmetele. Jääb lootus, et mais Moskvas toimuval ELi-Venemaa kohtumisel jõutakse kokkuleppele Venemaa WTOga liitumise tingimustes. Igal juhul on Vene läbirääkijate väitel veel võimalus vahetada ELi gaasialased nõudmised ligipääsuga Venemaa finants- ja transporditurule. (Konstantin Smirnov, Kommersant, 29.03)

Uudisteagentuurid

EU trade chief Pascal Lamy said that the tone in the bloc's negotiations with Russia on the renewal of a bilateral trade agreement had improved. Lamy was holding monthly meetings with his Russian counterpart, German Gref, who said that 90 percent of both sides' differences over the renewal of their existing trade agreement, the Partnership and Cooperation Agreement (PCA), had been resolved. He warned however that the remaining ten percent included three sensitive and important issues, including anti-dumping procedures for Russian exports into the EU, as well as sanitary food regulations for Russian food products marketed in the bloc. The thorniest issue is however the transition of Russian goods through Lithuania to the Russian enclave of Kaliningrad. Gref said that he hoped to have all the remaining issues resolved and have an agreement ready to be signed by April 22, when a team of EU commissioners will be visiting Moscow. (Afp, 2.04)

Russian President Vladimir Putin acknowledged that there were difficulties in clinching an agreement to govern relations with an expanded EU, but pledged to work for a compromise solution. Putin, speaking alongside German Chancellor Gerhard Schröder, said it was vital to establish formal relations, as 51 percent of Moscow's trade would be with the expanded bloc. EU Commissioner Chris Patten called for rapid progress on outstanding issues. He called disagreements an "unnecessary distraction" to building EU relations with Russia. (Reuters, 2.04)

EC is to recommend disciplinary measures against Italy and the Netherlands for breaching strict euro zone budget rules. EC will urge the launching of a so-called excessive deficit procedure against the Netherlands for breaching the 3 percent of GDP ceiling on public deficits set by the euro zone’s Stability and Growth Pact. Italy will meanwhile face an early warning over its deficit, which is reportedly set to reach 3.2-3.3 percent of GDP this year, the sources said ahead of the commission's publication of spring economic forecasts. (Afp, 3.04)

The European Central Bank "sees continued reasons for concern" with the regard to the state of public finances in some eurozone countries, ECB President Jean-Claude Trichet told. "We strongly urge governments to take corrective action in a timely and sustained fashion, where and when necessary." (Afp, 1.04)

Poolat tabas ELiga liitumise lävepakul “suhkrupalavik”, mille põhjustas teade mõningate toiduainete hinna tõusust peale 1. maid. (RIA-Novosti, 30.03)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson hoiatab taas laienemise järel ELi tabada võivate sisepingete eest. Ta kardab, et Põhjamaad peavad kinni maksma teiste riikide madala maksustamise poliitika. Intervjuus Soome Hufvudstadsbladetile sõnas Persson: "Kui nad arvavad, et Soome, Rootsi ja Taani saadavad oma kõrgete maksudega kogutud raha Ida-Euroopasse, et seal saaks eksisteerida ülemklass, kes makse ei maksa, siis nad eksivad. Üheks selliseks riigiks on Eesti ja ehk ka Poola. Nad peavad kehtestama maksud ka kõrgete sissetulekute pealt". Ajalehe sõnul tõstatab Persson samuti küsimuse, kui ulatuslikuks kujuneb ELis tegelikult koostöö Läänemeremaade vahel. Rootsi peaministri arvates võib saada üha selgemaks, et tegu on erinevate ühiskonnakorraldustega riikidega, kel on erinevad huvid. Persson rõhutab ka, et näeks Romano Prodi järeltulijana EK presidendi kohal meelsasti teenistujat. Samas ei välista ta, et Rootsi toetab Soome endise peaministri Paavo Lipponeni kandidatuuri. (Lena Hennel, Svenska Dagbladet, 31.03)

Rootsi Riigipanga juhi Bengt Dennise sõnul on raske uskuda, et Rootsi suudaks mõjutada ELiga liituvaid maid oma makse tõstma. Eesti ja Leedu püüavad pigem tulumaksumäära langetada kui tõsta, seetõttu on Dennise arvates üsna väike võimalus selles küsimuses läbimurre saavutada. Aastatel 2004-2006 peaksid 1. mail ELiga liituvad maad ELi kassast abi saama 45 miljardi euro väärtuses, samas kui nad ise maksavad sellesse kassase vaid 16 miljardit. Siiski usub Bengt Dennis, et liituvad riigid ei suuda kogu abi tegelikkuses välja võtta, kuna mitmetes neist riikides on riigiaparaat siiani nõrk ning poliitiline süsteem ei ole täit stabiilsust saavutanud. Rootsi Riigipanga juhi sõnul on Poolal, vaatamata tema pingutustest võimalik eurole üle minna kõige varem aastal 2010. Balti riigid lähevad tema hinnangul eurole üle koos aastal 2008, seda vaatamata asjaolule, et Eesti ja Leedu loodavad euro käibelevõtuks valmis olla juba varem. (Johan Schück, Dagens Nyheter, 31.03)

Poola ajakirjandus

Poola valitsuse ja EKi ekspertide hinnangul kahekordistub Poola toidukaupade eksport Euroopasse kahe-kolme järgneva aasta jooksul. Poola eksportijate eeliseks liidusiseste konkurentide ees on eeskätt toidukaupade odavus, kusjuures toodete kvaliteet ja reklaam on umbes samal tasemel kui mujal ELis. Poola majandusele mõjub positiivselt ka uute turgude avanemine - 1. mail avavad Poolale teiste hulgas oma turu ka seitse ELiga ühinevat endist sotsialismimaad ning kaovad mitmed kaitsetollid. (Lidia Oktaba, Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 31.03)

Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder kritiseerib 1. mail ELi astuvate riikide maksupoliitikat. Saksamaast madalam maksukoormus annab paljudele saksa ettevõtjatele põhjuse jätkata oma tegevust uutes liikmesriikides, mis Schröderi hinnangul on "ebapatriootiline" tegu. Ettevõtte tulumaks Eestis on 0%, 15% Leedus, 19% Poolas ja Slovakkias, seega tunduvalt vähem kui Saksamaal. Ettevõtjate käitumine on mõistetav. Mida peaksime tegema, kas Saksamaa valitsusjuhi soovile vastu tulema ning tulumaksu tõstma? Seega väheneks koheselt ka välisinvestorite huvi ning Iirimaale sarnanevast kiirest majanduskasvust ei saaks juttugi olla. Kas Schröderi halva nõuande pärast oleks mõtet saagida oksa, millel ise istume? (Paweł Jabłoński, Rzeczpospolita, 30.03)

Uudisteagentuurid

The US urged NATO to consider taking a wider role in stabilising Iraq after a sovereign Iraqi government takes office in July. But German FM Joschka Fischer said NATO was already threatened with "overstretch" and should concentrate on its priority peacekeeping missions in Afghanistan, the Balkans and fighting terrorism. NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said ministers had only a brief discussion on Iraq and it would take a request from a sovereign Iraqi government and a new U.N. Security Council resolution before the allies might consider a role. (Reuters, 2.04)

A new U.N. mandate for peacekeeping forces in Iraq is "politically essential" if NATO is to assume more responsibility for security, as the United States wants, NATO's secretary-general Jaap de Hoop Scheffer said. Washington wants NATO to take formal command of some forces in southern Iraq, where the alliance is currently helping support Polish, Spanish and other coalition troops as part of the U.S.-led occupation. But some European leaders have said they wanted the U.N. to be given greater authority first. "I think it (a Security Council resolution) is essential, politically essential, although legally not 100 percent necessary ... mandating not only the U.N. role after the transfer of sovereignty but also giving a specific mandate for a stabilization force," de Hoop Scheffer said. (Reuters, 29.03)

Moskva loodab eelseisval NATO-Venemaa Nõukogu istungil Brüsselis, kus osalevad ka alliansi uued liikmed, jõuda kokkuleppele adapteeritud Euroopa tavarelvastusleppe (CFE) osas. Venemaa loodab fikseerida, et kõik alliansi uued liikmed kohustuvad liituma CFEga. (Interfax, 29.03)

NATO-Venemaa Nõukogu kohtumisel Brüsselis leppisid 26 alliansi ja Venemaa välisministrid kokku koostöö jätkamises Euroopa tavarelvastuse leppe (CFE) kui “Euroopa julgeoleku nurgakivi” osas. Välisministrid tervitasid nelja uue alliansi liikme, Balti riikide ja Sloveenia kavatsust ühineda CFEga peale lepingu jõustumist. (RIA-Novosti - Interfax, 3.04)

Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia suursaadikud Moskvas teatasid oma riikide valmisolekust liituda Euroopa tavarelvastuse lepinguga (CFE). Eesti suursaadik Karin Jaani märkis, et Eesti valitsus on juba teatanud Eesti liitumisest CFEga kohe peale CFE kinnitamist. Suursaadikud teatasid ka valmisolekust koostööks Venemaaga ning tundsid kahetsust Venemaa terava reageerimise üle seoses NATO laienemisega. (RBC.ru, 2.04)

Venemaa on rahul 2. aprillil Brüsselis NATO-Venemaa Nõukogu kohtumisel nii NATO peasekretäri kui nelja uue alliansi liikme, Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia poolt tehtud otsustega Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) osas. Seega õnnestus Venemaal päevakorrast maha võtta NATO laienemisega kaasnev suurim probleem, kuna neli uut NATO liiget soostusid liituma CFEga peale lepingu jõustumist. (RIA-Novosti, 3.04)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov teatas peale NATO-Venemaa Nõukogu kohtumist Brüsselis, et Venemaa sai kinnitust alliansi uue “neliku” so Balti riigid ja Sloveenia Euroopa tavarelvastuse lepingu tingimuste järgmise kohta, mis antud hetkel Venemaad rahuldab. (Interfax, 2.04)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas Oslos, et Venemaa loodab 2004. a. NATO-Venemaa terrorismivastase koostöö raames allkirjastada NATOga vägede staatuse leping (SOFA), mis reguleerib NATO vägede toomist Venemaale ja vastupidi. (Interfax, 4.04)

NATO-Venemaa Nõukogu kohtumisel Brüsselis vaidlustab Venemaa välisminister Sergei Lavrov NATO nelja hävitaja Balti riikide õhuruumi patrullimise vajaduse. S. Lavrovi väitel pole NATO argumendid Balti õhuruumi patrullimisest kui “normaalsest” ja “kaitseotstarbelisest” tegevusest veenvad, vaid pärinevad külma sõja aegsest kommunismi-vastasest kaitsest. (RIA-Novosti, 2.04)

Moskva nõuab esmalt Balti riikidelt ja Sloveenialt Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) tingimuste de facto järgimist ning hiljem de jure lepinguga liitumist, teatas Venemaa välisministeeriumi pressisesindaja Aleksandr Jakovenko. (Interfax, 30.03)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko sõnul muretseb Moskva “halli tsooni” pärast Balti riikides, kus hakatakse kontrollimatult relvajõude suurendama, kuna Balti riigid pole siiani ühinenud Euroopa tavarelvastuse lepinguga (CFE). (RIA-Novosti, 30.03)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul ei plaani Venemaa NATOga liitumist, vaid jätkab suhete arendamist alliansiga läbi NATO-Venemaa Nõukogu. (Interfax, 31.03)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko teatel ei saa Venemaa uute ohtude tõrjumisel ja väljakutsetel hakkama ilma koostööta NATOga, nagu ka NATO ei saa hakkama ilma Venemaata. A. Jakovenko sõnul on Venemaa ülesandeks koostöö laiendamine NATOga rahvuslikest huvidest lähtuvalt, nagu terrorism ning massihävitusrelvade leviku ja narkokaubanduse tõkestamine. (Interfax, 4.04)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko sõnul on NATO põhiolemuse muutumine NATO-Venemaa kvalitatiivselt uute suhete realiseerimise vaimus parim Euroopa julgeoleku tagamise moodus. (RIA-Novosti, 29.03)

USA ajakirjandus

Laienemine, mis kasvatab NATO liikmesmaade arvu 26ni, tabab 55-aastast sõjalist alliansi hetkel, mil kollektiivse kaitse tarvis ühise vaenlase vastu loodud ühendus on muutumas kiirreageerimisüksuseks. Üks alliansi ametnikke ütles usutluses, et NATO liikmelisuse olemus on muutunud. NATO pole enam pääse strateegilisele puhkusele. Praegu tähendab see võimalust jagada kollektiivset vastutust kõigi maailma probleemide pärast. Kui rahvad seda ei adu, jäävad domineerima alliansi poliitilised ambitsioonid ning arusaam tegelikust võimekusest ähmastub. (Glenn Kessler, The Washington Post, 3.04)

Rootsi ajakirjandus

NATO laienemise taustal arutletakse Rootsis riigi rolli marginaalseerumise üle rahvusvahelises julgeolekupoliitikas. Valitsuse viimasest kaitseteemalisest kirjutisest võib leida, et riik soovib omada suuremat mõju ning et Rootsi on laiemalt huvitatud kontrollist NATO tegevuse ja arengute üle. On loomulik, et Rootsi valitsus soovib sõna sekka öelda nende missioonide osas, millest nende oma sõdurid osa võtavad, kuid kui "mõju" ja "järelvalve" on kaks prioriteeti, siis ei leidu ühtegi mõistlikku põhjendust, miks NATOsse mitte kuuluda. Vaid liikmetel on kohta laua ääres, mille taga otsuseid vastu võetakse. Ja liikmeid on sel organisatsioonil üha rohkem. Autor leiab, et loomulikult võib Rootsi elada NATOta, kuid see viib mittevajaliku marginaliseerumiseni ning puuduliku võimekuseni rääkida kaasa küsimustes, mis Rootsit mõjutavad. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 31.03)

Soome ajakirjandus

NATO sarnaneb viinapoega – mõlemad pakuvad ühte toodet. NATO pakub sõjalist julgeolekut ja erisuhet üliriigi USAga. Kuna toode on konkreetne ja selge, tundub see ahvatlevam kui erinevatel aladel katsetav EL. Kuid maailma kiired muutused näitavad, et ühele tootele keskendunud poed on kergemini haavatavad. NATOl kadus raison d’être peale põhivastase NSVLi kadumist. Seejärel pani NATO Iraagi sõjas osalemise keeldumisega proovile USA kannatuse – kahtluse alla seati USA eristaatus. Seni on NATO jäänud ellu tänu kohanemisele ja laienemisele – ta on korvamatu suurtes rahvusvahelistes rahuvalveoperatsioonides, ning tänu uutele liikmetele on õigustatud ka sõjalise julgeoleku tootmine. Uued liikmed aitavad ka säilitada USA nõrgenenud sidet Euroopaga. Vahetute mõjude poolest Euroopa elanike jaoks pole NATO laienemine kaugeltki nii oluline sündmus kui ELi peatne laienemine. ELi võib pidada kas kaubamajaks või täituruks, vastavalt vaatenurgale, kuid selle tootevalik on igatahes suurem kui NATOl. Puudub vaid julgeoleku tagamine, kuid sedagi pakutakse tulevikus arvatavasti üha rohkem. Uutel NATO liikmetel on vähemalt üks eelis teiste ees – nad ei pea enam arutlema NATOsse astumise üle nagu mõned teised. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 3.04)

Poola ajakirjandus

NATO ei kavatse end Iraagi stabiliseerimise küsimusega siduda. Brüsselis toimunud NATO 26 liikmesriigi välisministrite kohtumisel avaldas USA soovi kaasata NATO Iraagi kriisi lahendamisse, kuid selle ettepaneku vastu ei tuntud sisuliselt mitte mingisugust huvi. NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tegi ettepaneku tulla antud teema juurde tagasi siis, kui ÜRO Julgeolekunõukogu vastav resolutsioon on avaldatud. Enamik NATO riikide kaitseministritest põhjendas huvipuudust järjest pingestuva olukorraga Afganistanis. NATO kaasamist Iraagi kriisi lahendamisse ei pooldanud ka varem sellesse küsimusse entusiastlikult suhtunud Poola välisminister Włodzimierz Cimoszewicz. “NATO ei peaks tegelema Iraagi problemaatikaga, sellega peaks tegelema Iraagi valitsus. NATO ei saa vastutada kogu maailmas toimuva eest,” ütles Poola asevälisminister Adam Rotfeld. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 3.04)

“Terrorioht on reaalne,” ütles president Aleksander Kwaśniewski Poola Raadiole tehtud avalduses ning kutsus kodanikke üles valvsusele. Riigipea sõnul kutsutakse Poola üksused Iraagist koju peale missiooni lõpetamist, kuid kindlasti mitte enneaegselt. “Selleks, et Iraak ei muutuks järjekordseks ohupiirkonnaks, peame seal oma missiooni täitma,” ütles riigipea, kelle hinnangul järgneks rahvusvaheliste jõudude väljatõmbumisele Iraagist kindlasti kaos, kodusõda ning üleüldine ebastabiilsus. Seega vastandus Kwaśniewski otseselt kuulujuttudele, mille kohaselt kavatsevat Poola oma üksused Iraagist tagasi kutsuda. (Rzeczpospolita, 3.04)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa-NATO Nõukogu istungil Brüsselis jõuti kokkuleppele, et NATO laienemise järel ei muutu Euroopa tavarelvastuse leppega (CFE) mitteliitunud alliansi uued liikmed "halliks tsooniks" Euroopas, kus puudub kontroll tavarelvastuse üle. Alliansi liikmed kinnitasid Venemaale, et Balti riigid ja Sloveenia jälgivad CFE nõudeid ning selle jõustumisel ühinevad koheselt leppega. NATO peasekretäri teatel laienevad NATO seitsmele uuele liikmele kõik senised NATO-Venemaa vahelised kokkulepped. Kuigi kõik need lubadused ei vasta rahvusvahelis-õigusliku kokkuleppe nõuetele, rahuldavad nad hetkel Kremlit. Nõukogus arutati ka adopteeritud CFE ratifitseerimist, kuid NATO uued liikmed tõlgendavad Venemaa Istanbuli kohustust lõpetada läbirääkimised Gruusiaga Vene vägede väljaviimisest kui Vene vägede väljaviimist Gruusiast. Eesti suursaadik Moskvas Karin Jaani on mitmel korral teatanud Eesti valmidusest liituda CFEga niipea, kui see tehniliselt võimalikuks osutub - ilmselge, et tehnilised võimalused seda niipea ei luba. (Andrei Lebedev, Izvestija, 4.04)

Uudisteagentuurid

The new members formally joined NATO when they deposited their accession treaties in Washington. "Welcome to the greatest and most successful alliance in history," U.S. Secretary of State Colin Powell told the nations' prime ministers, who formally handed over their accession documents. Russia has bitterly criticized the enlargement. On accession day, a Russian parliamentary deputy dismissed the Washington ceremony to formally receive the seven allies' acceptance documents as a "show." (Reuters, 29.03) USA president George Bush korraldab täna Washingtonis vastuvõtu seitsmele NATOga liituva riigi peaministrile, kus peaministrid esitavad kinnitatud NATOga liitumise protokollid, mis ühtlasi tähendab nende riikide ametlikku liitumist NATOga. 2. aprillil toimub Brüsselis NATO peakorteri ees seitsme uue liikme lippude heiskamise tseremoonia, kus osalevad alliansi 26 riigi välisministrid. (Interfax – RIA-Novosti, 29.03)

NATO järjekordse laienemise tseremoonial Washingtonis 29. märtsil, kinnitas USA president George Bush, et terrorism ei suuda NATO liikmeid üksteisest eraldada. Presidendi sõnul panustavad kõik seitse uut alliansi liiget omal moel vabaduse kindlustamiseks Afganistanis ja Iraagis. (Interfax, 30.03)

The flags of seven new East European members were raised at NATO headquarters as FMs prepared to confer on a growing list of global trouble spots where their overstretched forces are involved. "At the dawn of a new century, the entry of the seven new members extends the area of stability of our continent," said Italian FM Franco Frattini. "It confirms that the divisions of the past have been overcome." Former Lithuanian President Vytautas Landsbergis told state radio: "People have been trying to tell us that the Cold War is over but there are many facts showing us that this is an illusion. "I speak not of the Russian people, but in the minds of Russian leaders nothing is different from 10 or even 15 years ago. The Cold War against the Baltic States continues." (Reuters, 2.04)

Four NATO F-16s, run by the Belgian air force, had arrived in Lithuania to patrol the airspace of Estonia, Latvia and Lithuania, which have very small air forces. Russia, scowling at the inclusion of the three Baltic states has threatened to retaliate to the arrival of NATO fighter aircraft. "People's desire to defend themselves has been Estonia's strength in the past and will be in the future," Estonian President Arnold Rüütel said as the NATO flag was raised over his castle. In Tallinn ceremonies were held in schools, and trams and trolleybuses flew miniature Estonian and NATO flags. (Afp, 2.04)

At a ceremony in Brussels, the newly enrolled eastern European countries of NATO vowed to keep their troops in Iraq, while calling for greater international involvement to restore stability to the shattered nation. (Afp, 2.04)

US Secretary of State Colin Powell has said Russia has nothing to fear from NATO's expansion up to its borders while demanding Moscow do more to comply with its own military obligations in Europe. Powell countered that Moscow was failing to meet its own CFE obligations by continuing to station troops in Georgia and Moldova. Powell said Russia should stop fretting about NATO air patrols in the airspace of the new members. He said he had spoken with Russian FM Sergei Lavrov to reassure him that deployment of the F-16 fighters was just "to essentially bring the new nations of NATO under NATO air cover". Powell played down a resolution passed by the Russian parliament that attacked NATO's enlargement as a threat to Moscow and demanded a military reinforcement in kind. (Afp, 2.04)

Russia's President Vladimir Putin told visiting German Chancellor Gerhard Schröder that Moscow was not concerned about NATO's expansion to its borders but reserved the right to change its military policy should things turn sour. Schröder for his part told the Russian leader that NATO expansion was a "sensitive subject" that both sides could deal with as they try to bridge their military misunderstandings and push forward to issues like trade with Europe and the United States. (Afp, 2.04)

Russian FM Sergei Lavrov lashed out at the enlargement process following talks between NATO and Russia in Brussels. "We didn't want this enlargement, and we will continue to maintain a negative attitude. It's a mistake," Lavrov told. "The presence of American soldiers on our border has created a kind of paranoia in Russia," he added. (Afp, 2.04)

Suurbritannia, Taani, Belgia ja Norra on valmis võimaldama oma vahendeid Balti riikide õhuturbeks. Alates 29. aprillist hakkavad Balti riikide õhuruumi ööpäevaringselt patrullima neli Belgia hävitajat, mida Leedu lennuväljadel hakkavad hooldama Norra spetsialistid. (RIA-Novosti, 29.03)

NATO peasekretär leiab, et NATO laienemine ning NATO hävitajate Balti riikide õhuruumi patrullimine ei põhjusta tõsiseid raskusi NATO ja Venemaa vahelistes suhetes. (Interfax, 29.03)

USA välisminister Colin Powell lükkas ümber Venemaa väite justkui kujutaks NATO laienemine ohtu Venemaa julgeolekule. C. Powelli arvates ei muuda NATO nelja hävitaja paigutamine Leetu strateegilist olukorda piirkonnas ning Venemaa vaevalt et peab vajalikuks vastata destabiliseeriva või ohtliku provokatsiooniga. (Interfax, 2.04)

USA suursaadik Moskvas Aleksander Vershbow kinnitusel ei kujuta NATO nelja hävitaja F-16 paigutamine Leetu mingit sõjalist ohtu Venemaale – hävitajad on lihtsalt kaitsemeede. NATO kartused on seotud 11. septembriga, mille kohaselt võib mõni lennuk anda löögi Riiale või Vilniusele, selgitas suursaadik. (Interfax, 2.04)

USA suursaatkond Moskvas esindaja John Bayrle teatel ei pea NATO Venemaa tuumapotentsiaali tugevdamist põhjendatuks NATO laienemisest lähtuvalt. Samuti pole NATOl kavatsust paigutada Balti riikidesse arvestatavaid sõjalisi objekte, kinnitas J. Bayrle. (Interfax, 2.04)

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Markijan Lubkivski sõnul tervitab Ukraina NATO laienemist ja näeb perspektiivis ka ennast alliansi liikmena. Pressiesindaja sõnul on Ukraina jaoks oluline, et ka edaspidi jäävad uksed NATOsse avatuks Euroopa demokraatlikele riikidele, kes soovivad alliansiga ühineda. (Interfax, 30.03)

Venemaa president Vladimir Putini kinnitusel pole Venemaal julgeoleku tagamise muresid seoses NATO lähenemisega Venemaa piiridele. Küll aga jälgivad Vene spetsialistid NATO sõjalise infrastruktuuri lähenemist Venemaa piiridele, millele vastavalt Venemaa kujundab oma sõjalist poliitikat, märkis president. (RIA-Novosti, 2.04)

Venemaa Riigiduuma võttis seoses NATO laienemisega vastu avalduse, mis lubab vaadata üle Venemaa osaluse eesmärgipärasuse rahvusvahelistes tavarelvastuse lepingutes ning tugevdada oma tuumapotentsiaali juhul, kui NATO ei arvesta Venemaa alliansi laienemisega johtuvate muredega. (Interfax, 31.03)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov kinnitas, et NATO infrastruktuuri lähenemisel Venemaa piiridele võib Venemaa üle vaadata oma relvajõudude korralduse. NATO infrastruktuuri lähenemist Venemaa piiridele pole võimalik põhjendada rahvusvahelise terrorismivastase võitlusega – see oleks naljakas, leiab S. Ivanov. (Interfax, 4.04)

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko teatel peab Moskva NATO otsust patrullida Balti riikide õhuruumi liigseks ja mõistmatuks. Nüüd, kus Venemaa koos NATOga peab terrorismivastast võitlust, on NATO hävitajate Balti riikide õhuruumi patrullimine liigne ja mittevajalik. (RIA-Novosti, 30.03)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižovi teatel võib Venemaa tarvitusele võtta aktiivsed meetmed, kaasaarvatud relvajõudude ümberstruktureerimine tiibadel, kui Venemaa piiride vahetus läheduses asuvad relvajõud hakkavad ohustama Venemaa julgeolekut. (Interfax, 29.03)

Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjadekomitee esimees Mihhail Margelovi sõnul ei aita NATO itta laienemine kaasa julgeoleku tugevdamisele Euroopas. Alliansi uued liikmed, kes ei ole kinnitanud Euroopa tavarelvastuselepingut, lisavad Venemaa ja NATO suhetesse uue usaldamatuse keeru, leidis M. Margelov. (RIA-Novosti, 29.03)

Venemaa Riigiduuma “Rodina” fraktsiooni esimees Dmitri Rogozini arvates muudab NATO vägede paigutamine Balti riikidesse sõjaliste jõudude tasakaalu, mis on vastuolus Venemaa ja ELi lähenemisega ja üleeuroopalise koostöö loogikaga. D. Rogozini sõnul peab Venemaa tugevdama NATO riikide keskel asuvaid julgeoleku saari so suurendama oma vägede koosseisu Kaliningradi oblastis. (RIA-Novosti – Interfax, 29.03)

Venemaa Föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironovi sõnul on Venemaal adekvaatsed vastumeetmed võimaliku ohu tekkimisele oma julgeolekule. Vene relvajõud on pidevas lahingvalmiduses ja jälgivad olukorra kujunemist Venemaa piiride läheduses seoses NATO laienemisega Balti riikidesse, kinnitas spiiker. (Interfax, 29.03)

Venemaa Föderatsiooninõukogu välisasjadekomitee seoses NATO laienemisega tehtud avalduses märgitakse, et NATO ekstensiivne laienemine juhib kõrvale NATO jõudusid ja vahendeid võitlusest rahvusvahelise terrorismiga ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ülesannetest. Samuti leiab komitee, et NATO laienemine itta kuidagi ei tugevda Euroopa julgeolekut. (Interfax, 29.03)

Venemaa Riigiduuma välisasjadekomitee esimees Konstantin Kossatševi sõnul soovitab Riigiduuma VFi Julgeoleku Nõukogul arutada NATO laienemisjärgset olukorda Venemaa piiride läheduses. Viimasel ajal on NATO astunud Venemaa suhtes ebasõbralikke samme, leiab K. Kossatšev. (Interfax, 29.03)

Venemaa Riigiduuma kaitsekomitee esimees kindralpolkovnik Viktor Zavarzin leiab, et Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond peab üle vaatama Vene relvajõudude ülesehituse kavad seoses NATO laienemisega. Kindrali väitel peab Venemaa demonstreerima, et on valmis ennast kaitsma, mistõttu on vaja tõsta kaitsekulutusi. (Interfax, 29.03)

Venemaa Riigiduuma kaitsekomitee esimees kindralpolkovnik Viktor Zavarzin sõnul peab Venemaa relvajõudude peastaap välja töötama rea vastumeetmeid NATO ülemvõimu tasakaalustamiseks Euroopas. Sealhulgas võib mõelda taktikalise tuumarelva kui heidutamise vahendi rolli tõstmisest. Balti riikide NATOga liitumine halvendab julgeolekut regioonis, kuna Balti riikide lennuväljad tagavad NATO õhujõudude lahingtegevuse kuni 1600 km sügavuses Venemaa õhuruumis. (Interfax, 31.03)

Endine Venemaa õhujõudude ülem armeekindral Anatoli Kornukov kutsub Venemaa juhtkonda üles mitte tseremoonitsema Vene piiri lähedale sattunud NATO lennukitega. NATO laienemisega seoses tuleb tarvitusele võtta otsustavad meetmed: kui NATO lennuk rikub piiri, siis tuleb ta ilma seletamata alla lasta. (Interfax, 29.03)

Välis- ja kaitsepoliitika nõukogu politoloog Armen Oganesjani sõnul võib NATO laienemine viia Ida- ja Lõuna-Euroopa riikide suhete teravnemisele Venemaaga juhul, kui NATO relvajõudude ja kaugulatusega relvasüsteemide paigutamine alliansi uute liikmete territooriumile reaalselt ähvardab Venemaa huvisid. Samas on Venemaa poliitiline ressurss alliansi laienemist ära hoida ammendud. Täna on Venemaa olukorras, kus ta suudab pelgalt toimunule reageerida. (Interfax, 29.03)

Vene Balti laevastiku ülem admiral Vladimir Valujevi teatel peab Balti laevastik tugevdama sõjalisi valveüksusi seoses NATO relvajõudude üksuste paiknemisega alliansi uute liikmete, Balti riikide territooriumile. Tormiline ja sõjalis-poliitiliselt mitte millegagi seletatav õhuväeüksuse paigutamine Leetu nõuab meiepoolset valveteenistuse tugevdamist, selgitas admiral. (Interfax, 30.03)

Kaliningradi oblasti kuberner Vladimir Jegorov leiab, et NATO laienemine Venemaa piirideni võib põhjustada negatiivseid tagajärgi Läänemeremaade rahvusvaheliste suhete arengule tulevikus. Ümbritsetuna NATO liikmesriikidest tunnevad Kaliningradi elanikud ennast palju ebamugavamalt, selgitas kuberner. (Interfax, 30.03)

Venemaa Riigiduuma kommunistliku, liberaaldemokraatliku ja partei “Rodina” fraktsioonid ei toetanud Riigiduuma avaldust seoses NATO laienemisega, pidades seda liiga pehmeks. Kõige rahulolematum oli kommunistliku partei fraktsioon, kes kutsus kõiki Venemaa patrioote hukka mõistma fašismi NATO näol. (Interfax, 31.03)

Vene sõjateaduste akadeemia president armeekindral Mahmud Garejevi kinnitusel kujutab NATO laienemine Venemaa piiridele kindlat ohtu Venemaa julgeolekule. NATO vägede paigutamine ja baaside rajamine uutele territooriumidele on täiesti õigustamatu, leiab kindral. (Interfax, 29.03)

Venemaa välisministeeriumi Euroopa koostöö osakonna direktor Aleksandr Gruško sõnul riivab NATO laienemine Venemaa julgeolekuhuvisid. Venemaa suhtub alliansi laienemisse jätkuvalt “rahulikult negatiivselt”. Diplomaadi sõnul ei näe Venemaa julgeolekuprobleeme, mida saab lahendada NATO laiendamisega. Viimase alliansi laienemise eripäraks on asjaolu, Balti riigid ei ole ühinenud Euroopa tavarelvastuse lepinguga. (RIA-Novosti, 1.04)

A Bulgarian barber changed his name to NATO and thousands danced the night away in Bucharest as Romania and Bulgaria celebrated their entry into the Western alliance. (Reuters, 2.04)

USA ajakirjandus

2. aprillil tervitas NATO ametlikult alliansi uusi liikmeid, laiendades turvalisuse vihmavarju Venemaa piirideni. Riigisekretär Colin Powell kinnitas Moskvale, et too ei peaks end ähvardatuna tundma. Lisaks võtsid NATO ministrid vastu otsuse suuremast omavahelise tegevuse koordineerimisest terrorismivastases võitluses. NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ütles kohtumisel "Tänane päev on selgeim tõestus, et Euroopas ei võrdu geograafia enam ettemääratusega". Uute liikmete vastuvõtt tuli kergendusena Bushi administratsioonile, kes põhjustas Iraagi sõja ägeda kritiseerimise vana Euroopa poolt. Värsketest liikmest pole ainult Sloveenia osalenud Iraagi sõjas; kõik seitse liitujat on aktiivsed Afganistani ülesehitamisel. (Christopher Marquis, The New York Times, 3.04)

Ükski uutest NATO riikidest ei kujuta endast sõjalist jõudu, kuid neilt eeldatakse tõsist mõju alliansi sisemisele dünaamikale. Nende tugevad sidemed Washingtoniga pärinevad külma sõja aegadest, ja vastanduvad Prantsusmaa ning teiste Lääne-Euroopa maade püüdlustele üles ehitada USAga konkurentsivõimelised poliitilised ning sõjalised institutsioonid. (David R. Sands, The Washington Times, 29.03)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tõdeb, et seitsme liikme lisandumisega astub allianss suurema sammu vaba Euroopa suunas, mis on ühtne demokraatia ja väärtushinnangute poolest ning turvalisem tugeva transatlantilise sideme tõttu. Kui viis aastat tagasi liitusid NATOga Poola, Tšehhi ja Ungari, inspireerisid nad tervet Euroopat poliitiliste, majanduslike ja sõjaväereformidega. Laienev NATO suurendab turvalisust kogu Euroopa, samuti demokraatliku Venemaa jaoks. NATO uusliikmed tõestasid juba enne ühinemist, et pole pelgalt kasusaajad, vaid ka ise turvalisuse eest võitlejad. (Jaap de Hoop Scheffer, Financial Times, 2.04)

Viisteist aastat pärast Berliini müüri langemist andsid NATO hävituslennukid eile Baltimaade, oma värskete liikmesriikide piiril Venemaaga sümboolse etenduse. Brüsselis toimunud tseremoonial said Lätist, Leedust ja Eestist koos endise Varssavi pakti maade Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Sloveeniaga alliansi liikmed. Venemaa välisminister Sergei Lavrovi oli teavitatud NATO peasekretäri otsusest saata Belgiale lennukid näidislendu sooritama. Järgmine Venemaa juhtide proovilepanek puudutab küsimust, kas Venemaa president Vladimir Putin nõustub NATO riikide valitsusjuhtidega osalema Istanbuli tippkohtumisel juunis. (Stephen Castle, The Independent, 3.04)

Rõõmustavad Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia peaministrid kogunesid Washingtonis liitumistseremoonial, et märkida dramaatilist võimumuutust Euroopas. Nad tervitasid unistuse täitumist, mis veel pisut rohkem kui kümme aastat tagasi oli mõeldamatu. NATO külma sõja aegne vastane Venemaa jagas oma kahtlusi kõige tähenduslikuma laienemise kohta alliansi ajaloos. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Jakovenko ütles, et NATO laienemine tingimata puudutab Venemaa poliitilisi, sõjalisi ning teatud piirini ka majandushuvisid. Õhujõudude positsioonidele asumine ning õhuruumi patrullimine Baltimaade kohal pahandab tulevikus kahtlemata vene marurahvuslasi, kelle väitel hakatakse luurama nende emamaad. (Alec Russell, The Daily Telegraph, 30.03)

Saksamaa ajakirjandus

Seitse uut NATO liiget teevad Euroopa tugevamaks ning hoiatavad Venemaa eest. See on külma sõja sümboolne lõpp. Jalta pole enam üksnes surnud, ta on ka maha maetud. Tinglikult öeldakse, et ameeriklased on pärit Marsilt, eurooplased aga Veenuselt. Sel juhul pärinevad idaeurooplased Plutolt, meie päikesesüsteemi kõige salapärasemalt planeedilt. Baltlaste ärksus kõige Venemaal toimuva suhtes võib kaasa tuua korrektiive alliansi poliitilisse kultuuri. Seni on Putini “KGB näoga juhitud demokraatiat” lihtsalt ignoreeritud eeskätt Venemaa osalemise tõttu terrorivastases sõjas. Uued liitujad toovad endaga kaasa n-ö antiamerikanismi vastasuse. Nad ei talu USA-vastasust kui poliitilist relva. Seda ei tohi segi ajada pimeda ameerika-meelsusega, mida tõestab ka fakt, et idaeurooplased toetasid USA sõdurite tegevuse rahvusvahelise kohtu pädevusse andmise küsimuses ELi, ja seda vaatamata tohutule USA-poolsele survele. Selles mõttes on praegune NATO laienemine tõeliselt hea võimalus alliansi tugevdamiseks. Uued liikmed on veendunud transsatlantiliste sidemete vajalikkuses. Samas suurendab ELi laienemine Euroopa osakaalu NATOs. (Ivan Krastev, Die Zeit, 1.04)

Baltimaade pealinnades pole NATOga liitumise puhul oodata proteste ega pidustusi. Mõningaid dramaatilisi noote on kosta vaid Venemaalt. Samas ei võta keegi tõsiselt kartusi, nagu võiks nüüd puhkeda uus võidurelvastumine. Balti riikide armeed on selleks liiga väikesed, et kedagi ähvardada. Vene diplomaatide väljasaatmised ja väited Eesti õhuruumi rikkumise kohta Vene lennukite poolt olevat Venemaa arvates vaid baltlaste püüd end tähtsustada. Venemaa kardab siiski NATO ja ELi muutumist Vene-vastasemaks seoses uute, Venemaaga kurbi kogemusi omavate riikidel liitumisega. (H.Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 29.03)

Austria ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu võtmine NATO liikmeks tähistab Venemaa diplomaatilist lüüasaamist. Vahetult enne liitumist sattusid eriti Eesti ja Läti taas kord Venemaa tohutu surve alla. Moskva püüdis igati ära kasutada suure venekeelse vähemuse olemasolu, et nende riikide integreerumist Läänega pidurada. Venemaa esindajad kaebavad eeskätt rahvusvahelistes organisatsioonides pidevalt Läti rahvusvähemuste vastase poliitika üle. Sellele lisandub majanduslik surve. Kas Moskva surve jääb endiseks ka siis, kui Balti riigid on NATO ja ELI liikmed? “Esialgu kindlasti, sest Venemaa vajab aega, et uue olukorraga kohaneda”, ennustab üks diplomaatidest. Hiljemalt kahe-kolme aasta jooksul lepib Venemaa reaalsusega. (Burkhard Bischof, Die Presse, 3.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Seitse uut Ida-Euroopa riiki liitusid ametlikult NATOga 29. märtsil. Viis aastat peale Tšehhi, Poola ja Ungari liitumist alliansiga on järg Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja kolme Balti riigi käes. Niisiis on tegu alliansi kõige olulisema laienemisega, millega nihkub itta ka alliansi gravitatsioonikeskus. See kõik juhtub 55. aastat peale alliansi asutamist 1949 aastal, mil NATO loodi NLi poolt ähvardava ohu vastu. Valges majas toimus pidulik tseremoonia, kus president George Bush võttis vastu seitsme liituva riigi peaministrid ja NATO peasekretäri, "et tähistada ametlikult nende riikide liitumist Põhja-Atlandi lepinguga," mille depositaar on USA. Liikmeks saavad seitse riiki peale liitumislepingute deponeerimist USA välisministeeriumis. Reedel, 2. märtsil toimus pidulik vastuvõtutseremoonia NATO peakorteris, kus NATO 26 liikmesriigi välisministrite osavõtul heisati nii uute kui vanade NATO liikmete lipud. (Laure Mandeville, Le Figaro, 29.03)

Sloveenia armees on 6400 sõdurit (peamiselt jalaväelased) ning 18 000 reservväelast, mistõttu on Sloveenia sõjaline panus NATOle piiratud. Sloveenial pole ka hävituslennukeid, sest nende MIGid jäid Jugoslaavia föderaalarmee kätte, kui Sloveenia 1991. aastal iseseisvus. Nüüdsest kaitseb Sloveenia õhuruumi NATO liige Itaalia. Vastutasuks pakub Ljubljana alliansile oma teadmisi Balkanist. ELi kaitsedimensiooni arendamise suhestumise osas NATOga ei soovi Sloveenia president Janez Drnovseki jagatud Euroopat, vaid erinevate nägemuste ühendamist. Sloveenia jaoks on ELi kaitsepoliitika oluline, mida tuleb arendada vältides konkurentsi NATOga. (Stéphane Kovacs, Le Figaro, 29.03)

2. aprillil osalevad Brüsselis NATO 26 liikmesriigi välisministrid seitsme Ida-Euroopa riigi NATOga liitumise tseremoonial. Seda ajaloolist laienemist tähistati juba ka 29. märtsil Washingtonis, kus USA president George Bush tervitas Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia välisministreid. Alliansi laienemist tähistatakse veelkord juuni lõpul, mil Istanbulis toimub NATO liikmesriikide riigipeade kohtumine. NATO ja ELi paralleelsed laienemised tähistavad külma sõja lõppu ja Euroopa taasühendamist. (Laurent Zecchini, Le Monde, 3.04)

Rootsi ajakirjandus

NATO sai 29. märtsil seitse uut liiget - Eesti, Läti, Leedu, Sloveenia, Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria. See on 55-aastase organisatsiooni ajaloo suurim laienemine. Põhja-Atlandi Alliansi laienemine toob endaga kaasa Euroopa poliitilise kaardi muutumise, mis hakkab suuresti mõjutama ka Läänemere regiooni, kus Soome ja Rootsi saavad ümbritsetud kahte läänemaailma kõige eksklusiivsemasse klubisse - ELi ja NATOsse - kuuluvatest endistest Ida-Euroopa riikidest. Rootsi, mis varasematel aegadel mängis Läänemereregiooni kaitsepoliitikas "suure venna" rolli, muutub julgeolekupoliitika osas "kääbuseks". Siiani valitseb Rootsis NATOga liitumise debati osas täielik vaikus. Keegi ei räägi sellest muutusest, mis Euroopa käesoleval aastal läbi teeb. Keegi ei hoiata marginaalseks muutumise eest, mida NATO viimane laienemine Rootsi jaoks kaas toob. (Juhtkiri, Expressen, 30.03)

Norra ajakirjandus

NATO julgeolekutagatise juures on oluline, et Ida-Euroopa riigid on tugevamini seotud USAga kui ühegi teise riigi või riikide grupiga, kaasa arvatud ELiga. Just nagu ainsa suurvõimuna, rajanedes suuresti Ida-Euroopa riikidega jagatavatele väärtustele, seisab USA kui lõplik ja viimane garantii naaberriikidest tulla võivate ebameeldivate üllatuste ärahoidmise eest. NATO seisab eelkõige USA tugeva poliitilise kohaloleku eest Euroopas, ajal mil EL püüab välja töötada oma välis- ja julgeolekupoliitikat. Peame lootma, et laienenud NATO saab raamiks tegusamale koostööle ELi ja USA vahel. Ida-Euroopa rahumeelselt kulgenud vabaduse saavutamise tee näitas, kuhu võib viia aktiivne transatlantiline koostöö. (Juhtkiri, Aftenposten, 30.03)

Soome ajakirjandus

Soome poolt vaadates muutub NATO laienemisega kogu julgeolekustrateegiline olukord. NATO on nüüd Soomest nii põhja- kui ka lõunapool. Venelased on aga mures NATO laienemise pärast itta. Kuid Läänemerd ei ohusta ei NATO õhuturve ega venelaste ähvardused, vaid hoopis Venemaa suured ja üha arvukamad naftatankerid, mis võivad Soome lahte reostada. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 29.03)

NATO laienemine on suurim muutus Euroopa julgeolekuarhitektuuris peale NSVLi lagunemist. ELi kaitsealane koostöö hakkab üha enam kujunema käsi-käes NATOga ning kuigi Soome juhtkond seda eitab, on moodustumas NATO-ELi tuum, mis kujundab Euroopa julgeolekupoliitikat. Baltimaad tunnevad end nüüd esmakordselt turvaliselt. Okupeerimine 60 aastat  tagasi, küüditamised ja tapmised ning venelaste sisseviimine Baltikumi on jätnud sügavad jäljed nende riikide ühiskonda. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 30.03)

Poola ajakirjandus

"Tere tulemast ajaloo kõige suuremasse ja efektiivsemasse ühendusse," ütles uute NATO liikmesriikide peaministreid tervitanud USA riigisekretär Colin Powell. Nüüd on NATOs juba 26 liikmesriiki, ent Washingtoni hinnangul peaks laienemisprotsess jätkuma. "Kuni kogu Euroopa pole ühendatud vabaduses ja rahus, jäävad uksed NATOsse avatuks," ütles president George W. Bush ning juhtis tähelepanu vajadusele kutsuda NATO koosseisu ka Albaania, Horvaatia ning Makedoonia. Poola kaitseminister Jerzy Szmajdziński sõnul on teostunud NATO laienemise kõige optimistlikum variant, mis ühtlasi on Poola "avatud uste" poliitika triumf. (Jacek Przybylski, Rzeczpospolita, 30.03)

Brüsselis heisatakse NATO seitsme uue liikmesriigi lipud. Endise kommunistliku bloki riikide tegevus NATOs tugevdab ühelt poolt alliansi ameerikasõbralikku fraktsiooni, kuid võib teisalt komplitseerida NATO suhteid Venemaaga. Poola NATO suursaadiku Jerzy Nowaku sõnul tugevneb alliansi käesoleva laienemisega USA sõjaline kohalolek Euroopas. NATO uued liikmesriigid suhtuvad USAsse märksa sõbralikumalt kui näiteks Prantsusmaa, Saksamaa või Belgia. Ekspertide sõnul pole uute liikmesriikide sõjaline võimsus kuigi märkimisväärne, ent NATO ei muutu seepärast kaugeltki nõrgemaks - pärast vastuvõtmist reorganiseeritakse uute liikmesriikide sõjajõud ning seejärel on nad valmis saatma oma sõdureid sinna, kus allianss viib läbi operatsioone. Igal juhul tähendab senisest suurem NATO ka Euroopa stabiilsuse suurenemist. Venemaa on eriti Eesti, Läti ja Leedu NATOsse kutsumise tõttu mõnevõrra häiritud, USA esindajate sõnul polevat Venemaal põhjust midagi karta. Nowaku hinnangul on Musta mere ja Kaukaasia stabiilsuse seisukohast Rumeenia ja Bulgaaria vastuvõtmine NATOsse igati teretulnud. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 2.04)

Viie aasta eest tundsime suurt rõõmu - olime saanud koos Ungari ja Tšehhi Vabariigiga NATO täieõiguslikuks liikmeks. Meie kindlustunne kasvas igakülgselt ja on nüüd veelgi rohkem suurenenud. Seda enam, et meie hulgas on nüüd ka Leedu, Läti ja Eesti. Maailm viie aasta eest ja nüüd pole siiski kattuvad mõisted - 11. septembri terrorirünnak on toonud kaasa uusi arenguid. Pole põhjust kahelda NATO efektiivsuses, ent ilmselt mängivad tulevikus järjest suuremat rolli ad hoc tüüpi koalitsioonid eesotsas USAga. (Krzysztof Gottesman, Rzeczpospolita, 2.04)

Brüsselis toimunud tseremoonial tõusid masti NATO uute liikmesriikide lipud. Seitsmele postkommunistlikust blokist tulnud riigile oli see rõõmupäev - Bulgaaria välisministril olid silmis pisarad. Ülev üritus ei möödunud leedulaste jaoks siiski väikeste intsidentideta: esmalt peatus Leedu lipp teel vardasse. Teisalt soovis Leedu näha NATO triumfilendu Vilniuse, Riia ja Tallinna kohal ning Belgia lennukid tõusid juba maast, kui NATO peakorteri käsul need jälle maanduma sunniti. Brüsselis levinud arvamuste kohaselt tõkestati lennukite tegevus soovist vältida niigi pingeliste suhete teravnemist Venemaaga, kus häälekalt väljendatakse vastumeelsust sellele, et NATO väed Vene piire järjest tihedamalt ümbritsevad. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 3.04)

Venemaa ajakirjandus

Eesti PM Juhan Parts esitas Washingtonis Eesti NATOga liitumise lepingu. Sõjavendluse märgiks anti J. Partsile üle muuseumis hoiul olnud Eesti kindrali ja Vabadussõja kangelase J. Laidoneri aurahad. Eestlased, nagu ka lätlased, otsustasid NATOga liitumist tähistada 2. aprillil, kui Brüsselis NATO peakorteri ees heisatakse Eesti lipp. Samaaegselt heisatakse NATO sinilipud Tallinnas presidendi lossi ees, kus Arnold Rüütel avab tseremoonia; pealinlastele pakutakse sõdurisuppi. Eesti NATOga liitumise lepingu USA välisministeeriumile üleandmisega ühel päeval pidas oma 75. sünnipäeva Eesti esimene president Lennart Meri, kes juba 1992. a. seadis eesmärgiks Eesti NATOga liitumise ning 1995. a "õhutas" valitsust kinnitama Eesti ELiga liitumise avaldust. Samuti on USA-Balti harta L. Meri idee. Balansseerides halbade ja väga halbade suhete piiril Venemaaga, saavutas L. Meri samm-sammu haaval Eesti liitumise kõikide Lääne struktuuridega. (Gennadi Netshajev, Ilja Nikiforov, Novõje Izvestija, 30.03)

Eesti suursaadik NATO juures Harri Tiido sõnul pole Eesti NATO-liikmena enam "väike, üksik riik" ning Eesti-Vene suhted asetuvad NATO-Vene suhete tasandile, kuhu peale 1. maid liitub veel ka EL. Sellest hoolimata soovib Eesti häid suhteid Venemaaga. Kohalikud ärimehed näiteks elavad Venemaa turule pääsemise ootustes, mida hetkel piiravad topelttollid. Tallinnas ollakse veendunud: niipea kui Moskva ja Brüssel lepivad kokku uutes kaubandusreeglites, saavad Tallinna ja Moskva sidemed enneolematu impulsi. Kuigi Eesti ei arva, et NATO neli hävitajat ohustaksid Venemaa julgeolekut, ei jäänud neile märkamatuks Venemaa endise õhujõudude ülema soovitus piiri ületanud NATO lennukid alla tulistada. Balti riigid tõid endaga NATOsse kaasa terve rea probleeme, nagu vene vähemuste õigused, millele NATO suhetes Venemaaga käega lüüa ei saa, kuidas ta seda ka ei tahaks. Samuti leiab Tallinn, et Moskva hirm Balti riikide kui "halli tsooni" ees, kuhu NATO relvajõud koonduma hakkavad, on asjatu. H. Tiido kinnitusel on selle probleemi lahenemine vaid aja küsimus. (Ruta Pels, Moskovskije Novosti, 2.04)

Moskva reageeris NATO laienemisele segaselt ja teemast mööda. Vene poliitiline "eliit" ei huvitu endiste vasallide ärajooksmise põhjuste otsimisest, vaid tegeleb NSVLi võrdkuju taastamisega. Samal ajal kiikavad  NATO poole juba ka Ukraina, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Venemaale oleks justkui täiesti ootamatult saanud eluliselt oluliseks NATO nelja hävitaja ilmumine Balti riikide õhuruumi. Samaväärselt "õõnestav" on Moskva arvates NATO nelja uue liikme väljajäämine Euroopa tavarelvastuse lepingust, mis justkui tekitaks "halle tsoone" Euroopas, mis muidugi on poliitilise skleroosi vallast. Nüüd, kus NATO laienemine on siiski toimunud, peab Kreml ilmutama moraalseid ja intellektuaalseid jõupingutusi selleks, et tunnistada oma manöövrite läbikukkumist ning püstitama kainemad ja vähem riskantsed programmid tulevikuks. Mis puutub vastastikusesse usaldusse, millel lõppeks püsib kogu rahvusvaheline julgeolek, siis siinkohal nõutakse Vene ladvikult pretsedenditut kangelastegu, sest Moskva Lääne verivaenlaste jätkuv toetamine ei anna põhjust Moskva sõbralikuks süleluseks. (Viktor Kalašnikov, Russkii Kurjer 30.03)

Venemaa strateegiliste uuringute instituudi direktor Jevgeni Košokin leiab NATO laienemist kommenteerides, et Balti riikide NATOga liitumine on eelmiste põlvkondade poliitikute lüüasaamine, mille eest meil tasuda tuleb. Külmale sõjale ei järgnenud ei Vene ega Lääne demokraatia triumfi, kuid lüüasaamise eest peab tasuma. Kahjuks ei lähtu Balti riigid ikka veel tänapäeva julgeolekualastest nõuetest, vaid möödunud sajandi keskpaiga foobiatest, hirmudest ja illusioonidest. Läänemere regiooni ohustavad hoopis nn pehmed julgeolekuohud, mille tarvis pole NATOl kogemusi ega vahendeid. Seepärast saavutasid Balti riigid NATOga liitudes vaid kaitsekulutuste suurenemise. Ja kui arvestada Balti riikide peatset ELiga liitumist, mis omakorda põhjustab uusi majanduslikke muudatusi tavaelanikele, siis jääb üle vaid kaasa tunda nende riikidele - lähtuda mineviku illusioonidest ja müütidest pole just parim poliitika. Liitudes NATOga hirmu pärast Venemaa ees, kaotasid Balti riigid osa oma iseseisvusest - reaalpoliitika seisukohast kuulatakse nende häält NATOs viimases järjekorras. Siit edasi võib NATO areneda kas koostöös Venemaaga terrorismivastase võitluse suunas või Venemaa isoleerimise suunas. Vastavalt sellele peab Venemaa reageerima mitte ideoloogilisel aga just reaalse tegevuse tasemel. (Nadežda Sorokina, Rossiiskaja Gazeta, 31.03)

Venemaa politoloogide arutlused NATO laienemise mõjudest Venemaale. Poliitilise tehnoloogia keskuse analüüsosakonna juhataja Aleksei Makarkini arvates pole Venemaale kahjulik mitte NATO laienemine, vaid dialoogimehhanismi kaotamine alliansiga. Koostöö laiendamiseks on vaja üksteise mõistmise ja integratsiooni mehhanismi. Kui suudetakse lahendada Venemaal sisepingeid tekitavad probleemid, siis on edasine integratsioon võimalik.

Fondi "Ekspertiis" juht Mark Urnov leiab, et NATO viimane laienemine on Venemaale ohtlik ainult siis, kui Venemaa satub alliansi laienemise tõttu vastuollu ELi ja USAga.

"Merkator" grupi juht Dmitrij Oreškini sõnul pole küsimus mitte selles, kas teha koostööd NATOga või mitte - koostöö on vajalik. Analüüsima peab hoopiski põhjuseid, miks endised Venemaa mõjualased riigid NATOsse nii meelsatsi pürgivad - kas siin pole mitte Venemaa süüd?

Rakenduspoliitika instituudi direktor Olga Krõštanovskaja kinnitusel kujutab NATO lähenemine Venemaa piiridele kindlasti ohtu viimasele, kuid ELiga lähenemiseks peab konfrontatsiooni NATOga lõdvendama.

Moskva Carnegie keskuse ekspert Aleksei Malašenko leiab, et kuidas ka NATOsse "noort verd" juurde ei valataks, ikkagi on tegu külma sõja aegse igandiga. Ida-Euroopa liitumine NATOga seletub hirmuga NSVLi monstrumi ees, kuid seda valitsust enam ei ole ega tulegi. NATO laienemine stimuleerib paadunud vene rahvuslasi, kes võivad käivitada Venemaad Euroopast eemale tõukavad poliitilised protsessid. Samuti pidurdab NATO Venemaa piiridele lähenemine Vene relvajõudude reformi. Vene-NATO suhetes on vaja läbimurret - plahvatused Hispaanias ja Usbekistanis näitavad, et oodata enam ei saa.

Poliitilise konjunktuuri keskuse direktor Konstantin Simonovi arvates on NATO laienemise valulikkuse põhjuseks kasvõi asjaolu, et NSVLi kuulunud Balti riigid on nüüd hiljutise "põhivaenlase" leeris. Kuid ise oleme süüdi: ei suutnud õigel ajal üles kasvatada venemeelset eliiti postsovetlikus ruumis. (Gazeta, 31.03)

Uudisteagentuurid

Estonian President Arnold Rüütel accepted the resignation of agriculture minister Tiit Tammsaar after a third of Estonia's strategic grain supply went missing. Ester Tuiksoo, a former leader of Estonia's Chamber of Agriculture and Commerce, was appointed as his replacement. (Afp, 2.04)

Eesti president Arnold Rüütel kinnitas Eesti NATOga liitumise tähtpäeval, 2. aprillil peetud kõnes, et NATO liikmelisus on tõhusaim vahend Eesti julgeoleku tagamiseks. Eesti on teinud head tööd NATO liikmeks saamisel, samuti on eesti valmis jagama alliansi liikmelisusega kaasnevat vastutust. (Interfax, 2.04)

Eesti NATOga liitumise tähtpäeval, 2. aprillil kinnitas Eesti president Arnold Rüütel, et Eesti sõltumatus jääb ka tulevikus võõrandamatuks püsiväärtuseks, mille parimaks garantiiks on NATO-liikmelisus. Suhetes Venemaaga kiidab Eesti heaks koostöö jätkumise NATO ja Venemaa vahel. President avaldas lootust, et mitmesugused rahvusvahelised koostööprojektid Venemaaga aitavad viimasel jõuda äratundmiseni, et Balti riikide liitumine NATOga vastab Venemaa huvidele. (RIA-Novosti, 2.04)

Eesti president Arnold Rüütel ei pea vajalikuks Venemaa relvajõudude koosseisu tugevdamist Eesti piiridel vastuseks NATO laienemisele Balti riikidesse. Vastupidi, leiab Eesti president, meil on vaja tugevdada koostööd Venemaaga, et seista vastu kaasaegsetele julgeolekuohtudele, nagu näiteks terrorism. (Interfax, 2.04)

Eesti valitsus kuulutas 2. aprilli, Eesti NATOga liitumise tähistamise päeva riiklikuks tähtpäevaks, mille puhul pannakse välja riigilipud. Kõikjal koolides toimuvatel aktustel esinevad Riigikogu liikmed. (Interfax, 1.04)

Eesti peaminister Juhan Parts kinnitas NATOga liitumisleppe üleandmisel Washingtonis, et Eesti tunneb kindlust ja lootust, millesarnast pole riigil olnud läbi ajaloo. Tseremooniale järgnenud lõunalauas ütles USA välisminister Colin Powell, et NATO viimane laienemine tähendab vana võla tasumist Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. (Rosbalt.ru, 30.04)

Eesti peaminister Juhan Parts ei usu, et dialoogist Moskva ja NATO vahel võiks kujuneda külma sõjaga sarnane vastasseis. Peaministri sõnul on hetkel tegu pelgalt Moskva lühiajalise propagandasõjaga, millele ei tasu tähelepanu pöörata. J. Parts leiab siiski, et NATO-Venemaa suhete arengule peab igati kaasa aitama. Venemaa pole vaenlane, eesmärgiks peab olema partnerlus, leiab J. Parts. (Interfax, 2.04)

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministeeriumid tervitasid ühisavalduses NATO otsust Balti riikide õhuruumi kaitseks meetmete rakendamisest. Ministrite kinnitusel tagatakse NATO lennukitele vaba ja takistusteta ligipääs Balti riikide õhuruumile. (Interfax, 29.03)

Põhja-Leedus paiknevad Belgia kuningliku õhujõudude kolm hävitajat F-16, mis kaitsevad Balti riikide õhuruumi sooritasid esimese lennu Eesti kohal Rakvere-Kunda kandis. (Interfax, 31.03)

Rahvusvaheline õigeusklike rahvaste ühtsuse fond annetas Eesti presidendile Arnold Rüütlile preemia “silmapaistvate teenete eest õigeusklike rahvaste ühtsuse tugevdamisel”. Moskva ja kogu Venemaa Patriarh Aleksius II sõnul on preemia presidendile väärikaks tasuks Eesti õigeusukiriku ja Moskva patriarhi vaheliste suhete parandamise eest. (RIA-Novosti, 31.03)

Eesti kultuuri- ja haridusministeerium esitas valitsusele kinnitamiseks 9. klassi lõpetanutele kodakondsuse taotlemise lihtsustamiseks mõeldud kodakondsuse seaduse parandused. Seaduseparandus näeb ette ühiskonnaõpetuse vähemalt tasemele rahuldav vastanud 9. klassi lõpetajale kodakondsuse taotlemist ilma täiendavate eksamiteta. (Interfax, 30.03)

Raadios “Ehho Moskvõ” kinnitasid Eesti ja Läti suursaadikud Moskvas, Karin Jaani ja Normos Penke vastavalt, et lähiajal pole oodata muudatusi Eesti ja Läti viisarežiimis Venemaaga. Karin Jaani sõnul võib viisa-alaseid muudatusi Eesti poolelt oodata alles Eesti liitumisel Schengeniga so kahe aasta pärast. (Interfax, 29.03)

Suurbritannia ajakirjandus

ELiga ühineva Eesti majandus on alates 1995. aastast kasvanud keskmiselt 5% aastas, taasiseseisvusaja jooksul on uutel alustel üles ehitatud välisministeerium, toll, kohtusüsteem ning politsei. Eesti peaminister Juhan Parts sõnul on võimekus muutuda olulisim. Muutumisprotsessi võtmesõnaks on Eesti jaoks olnud administratiivne võimekus, vaid 20 000 teenistujaga avalikus sektoris saavutati Eesti seadusandluse ühtlustamine ELi dokumentidega. Eesti taastab oma õigusliku positsiooni Euroopas pärast 50 aasta pikkust okupatsiooni, sest Euroopasse kuuludes jagab ta Euroopaga samu väärtusi ning kultuuritausta. (Joseph McHugh, Public Finance, 2.04)

Soome ajakirjandus

Eestis algas NATOga ühinemise tähistamine. Kadriorus toimunud üritusel osales Eesti president, kaitseväge juhataja, kaitseminister ja parlamendi liikmed. President Rüütel tänas rahvast NATOga liitumise toetamise eest. President pole mures Venemaa suhtumise pärast alliansi laienemisse ja kinnitas, et Eestisse ei tule NATO baase. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 3.04)

Eesti eelmine president Lennart Meri ütles oma 75. aastasel juubelil, et Eesti pole enam kunagi üksi. Üksi jäämine on olnud eestlastele korduv traumaatiline kogemus, seetõttu on arusaadav ka tugev motiiv NATOsse ja ELi astumiseks. Laienemine paneb aga Venemaa ja NATO suhted proovile. Putin on suhtunud alliansi laienemisse pragmaatiliselt, kritiseerides lääneliitlasi siis, kui sisepoliitiline olukord seda nõudnud on. Muus osas on Putini valitsuse ajal suhted NATOga pigem lähedasemaks muutunud. Venemaa on suurriigina endiselt nõrk – seda näitab võimetus NATO otsustele tõhusat survet avaldada. Tahe sõjalise jõu demonstreerimiseks on aga Venemaal olemas. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 30.03)

Leedus võeti vastu esimesed NATO lennukid. Juhan Partsi sõnutsi on Eesti iseseisvuse vundament tugevnenud. Eestis on vallandunud tõeline eufooria seoses NATO liikmeks saamisega, mitmel pool toimuvad erinevad üritused ja kontserdid. Ainult kaitseväe juhtkonnas esineb mõningat kriitikat NATO-liikmelisuse tingimuste kohta, kuna Eesti peab vähendama oma territoriaalkaitset ja suurendama valmisolekut NATO operatsioonides osalemiseks. Kaitseväe juhtkonna ja kaitseministeeriumi vahel on sellega seoses tekkinud pingeline vastuseis. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.03)

NATO uued liikmesmaad liitusid enda arvates sõjalise alliansiga, kuid vanad liikmed tegelevad eelkõige kriisilahendamise ja terrorismi temaatikaga. Vanade liikmesriikide kommentaarides ja NATO ametlikes avaldustes välditakse NATO käsitlemist kui ennekõike sõjalist allianssi, kuna see tähendaks Venemaa enama kui koostööpartnerina kaasamist. Bulgaaria saadik NATOs Emil Dimitrov Valev peab NATO eelkõige sõjaliseks liiduks ning leiab, et uutel ja vanadel maadel on selles suhtes erinev arusaam. Eesti NATO suursaadik Harri Tiido sõnul on Eesti kohanenud NATO muutumisega, pidades siiski oluliseks NATO põhialuste säilimist. Läti saadik NATOs Imants Liegis tuletab meelde, et keegi pole veel loobunud NATO põhikirja viiendast artiklist, mis kohustab vastastikusele abiandmisele. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 1.04)

Baltimaade pürgimine NATOsse ei ole leidnud suurt tuge Soome juhtkonnalt, võrreldes Eesti ELiga liitumise püüdlustele. Baltimaid on juba ette peetud tulevasteks NATO-maadeks, mistõttu ilmselt suhted Venemaaga pinevamaks ei muutu. NATO ja Venemaa on mõlemad muutunud ja külma sõja aegne vastasseis on vaibunud. (Juhtkiri, Kaleva, 29.03)

Uudisteagentuurid

ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy sõnul edenevad ELi-Venemaa vahelised ELi laienemisega seonduvad läbirääkimised edukalt, on jäänud vaid mõned tehnilised probleemid, nagu näiteks Kaliningradi transiidi küsimus. P. Lamy märkis, et partnerlus- ja koostöölepe ELi ja Venemaa vahel laieneb uutele liikmetele peale 1. maid, mille tulemusel kaovad Venemaa-poolsed topelttollid Eestile. (Interfax,1.04)

Eesti laevakompanii Tallink Group avab uue laevaliini Helsingi-Tallinn-Peterburi. Esialgu hakkab liinil sõitma vaid üks Eesti laev Fantaasia, kuid projekti eduka arenemise puhul võib juba juunist lisanduda veel teinegi laev. (Interfax, 1.04)

USA ajakirjandus

Kuigi Baltimaadest räägitakse tihti koos, on tegemist omanäoliste eri riikidega. Eesti, Läti ja Leedu soovivad hoida häid (majandus)suhteid Venemaaga ning ühtlasi näevad end tulevikus tihedalt seotuna Euroopa ja USAga. Seni on Eesti peamised kaubanduspartnerid olnud Rootsi, Soome ja USA. Eestis on Baltimaadest kõige vähem bürokraatiat, valitseb soodne ettevõtluskliima, seepärast on siia investeerinud enam kui 100 USA ettevõtet. Rahvusvahelist koostööd tehakse keskkonna-, geeni- ja infotehnoloogia valdkonnas. Eesti meelitab investoreid efektiivsuse, asjatundlikkuse, innovatiivsuse, samuti soodsa asukohaga Venemaale laieneda soovivatele ettevõtetele. (Forbes, 29.03)

Saksamaa ajakirjandus

Kes päästab Eesti geenivaramu, geenajastu ühe ambitsioonikama projekti? Eestlastele on see auküsimus. 8. aprillil langetatakse otsus lepingu pikendamise kohta rahvusvahelise konsortsiumiga. Andres Metspalu kutsub üles kannatlikkusele, et ärihuvid ei seaks löögi alla kaugemaleulatuvaid eesmärke. Samasuguste eesmärkidega astuvad üles teisedki vähem või rohkem “rahvuslikud” geenivaramu projektid Euroopas ja Kanadas. Vastuolud teaduse ja äri vahel on seni lahendamata. See, mis teadlastele paistab hüvena, on investorite jaoks tõeline nuhtlus. (Joachim Müller-Jung, FAZ, 31.03)

“Meie maksupoliitika on parim – lihtne maksusüsteem ning madalad maksumäärad”, ütleb Tõnis Palts, Eesti endine rahandusminister. Palts arvab, et see ongi see, miks paljud “vana Euroopa” rahandustegelased ELi laienemisesse skeptiliselt suhtuvad. See on seotud kapitaliturgude laialdase avanemisega lääne ettevõtetele. Mitte kõikjal pole maksudealased raamtingimused nõnda ettevõtjasõbralikud kui Eestis. Kuid ettevõtluse maksumäär on reeglina kõikides uutes liitujariikides madal. Lääneriikides räägitakse üha enam “ruineerivast võidujooksust maksude alal”. Kas aga idaeurooplaste maksupoliitika ei võiks olla hoopis eeskujuks Lääne-Euroopa maksureformijatele? (Werner Mussler, FAZ, 2.04)

Rootsi ajakirjandus

Majanduskasv Balti riikides ja Venemaal jätkub, seda ennustavad SEB grupi analüütikud. Viimases ülevaates "Baltic Outlook", mis jälgib arenguid Baltikumis, Venemaal, Poolas, Tšehhis, Slovakkias ja Ungaris tuuakse välja, et poliitilised riskid on kasvanud nii Balti riikides kui ka Poolas. See ebakindlus muudab neis riikides raskemaks majanduse tasakaalu saavutamise. Balti riikide majandus kasvab järgmise kahe aasta vältel prognoosi kohaselt 5-7%. Samas toob raport välja Eesti "alarmneerivalt suure väliskaubanduse defitsiidi". Sama on probleemiks samuti Lätis ja Leedus, neis riikides lisandub sellele aga ka sisepoliitiline ebastabiilsus. (Johan Myrsten, Svenska Dagbladet, 1.04)

Taani ajakirjandus

Taani äri- ja tööandjate organisatsioon Dansk Industri korraldab ELi laienemisega seonduvate teemade arutamiseks konverentsi "Bigger & Better? - How to Make Enlargement a Shortcut to Growth in Europe" (Suurem ja parem? - Kuidas kasutada laienemist Euroopa majanduskasvu kiirendamise huvides). Konverentsi eesmärgiks on selgitada, kas ELi uued liikmed on tõesti oma arengus sedavõrd mahajäänud, kui seda sageli kujutatakse või on nad mõnes valdkonnas ka ELi vanadest liikmetest ees. Kas laienemine seab ohtu euroopaliku heaolu või soodustab hoopis ELi kujunemist maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega regiooniks? Ja seejärel võib juba esitada küsimuse, kas 1. mail toimuv laienemine on lõpp-punkt või vahepeatus. Konverentsil esinevad väljapaistvad poliitikud ja analüütikud nagu Taani välisminister Per Stig Møller, Eesti valitsuse nõunik ELiga seonduvates küsimustes Henrik Hololei ja Dansk Industri Euroopa-poliitika juht Lykke Friis. Lisaks tehakse konverentsi raames avalikuks raport "Enlargement - Detour or Shortcut to Goals of Lisbon" (Laienemine - Lissaboni eesmärkide saavutamist takistav või soodustav tegur"). Raport ja ka konverents on Eesti ja Taani koostööprojekti tulemus, millest lisaks Dansk Industrile võtsid osa Eesti Riigikantselei ning Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit. Konverents "Bigger & Better?" toimub 21. aprillil Kopenhaagenis. (Industrien, 29.03)

Soome ajakirjandus

Odav alkohol meelitab maikuus hulgaliselt soomlasi Eestisse. Mõningatelt laevafirmadelt on broneeritud juba rekordarv pileteid. (Pauliina Grönholm, Lasse Kerkelä, Helsingin Sanomat, 1.04)

Soome Ettevõtjate Liidu esimees Eero Lehti kutsub soome ettevõtjaid üles kohanduma Eesti üha agressiivsemaks muutuva maksupoliitikaga. Konkurentsivõimele aitab kõige paremini kaasa just globaliseerumine, mitte ettevõtete toetamine maksude suurendamise läbi. (Veikko Niemi, Etelä-Suomen Sanomat, 2.04)

Eesti renditööjõudu pakkuvad firmad on valmistunud tööjõu rentimiseks mujale ELi. Suurimateks sellisteks firmadeks on Varumeesteenindus, Extra ja Manpower. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.04)

Venemaa ajakirjandus

Selle aasta alguses olid Venemaa naftaekspordi mahud läbi Läänemere sadamate esimest korda suuremad Musta mere sadamate vastavatest näitajatest. Läänemeri on saanud Venemaa naftaekspordi suurimaks kanaliks. Venemaa naabritele see aga ei meeldi - Vilniuses hiljuti toimunud konverentsil lõid Põhjamaad ja Balti riigid koalitsiooni Vene naftakontsernide isu piiramiseks, sundides neid jälgima keskkonnakaitse nõudeid. Balti riikide peaministrid püüdsid veenda oma naabreid ühendada jõud Läänemere keskkonna kaitseks ehk siis karmistada nafta meretranspordi julgeolekumeetmeid, mis Venemaale tähendaks ühepõhjaliste tankerite kasutamisest loobumist. Rahvusvaheline Merendusalane Organisatsioon (IMO) võib ühepõhjaliste tankerite kasutamise keelata alles 2010.a. Kuna Skandinaavia on Balti riikide tõeline liitlane, võib Balti koalitsioon perspektiivis tõsiselt piiarata Vene naftaärimeeste eksporti. (Aleksei Tihhonov, Timur Hikmatov, Finansovõje Izvestija, 30.03)

Rahvusvaheline Merenduse Organisatsioon (IMO) keskkonnakomitee istungil Londonis arutatakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Taani ja Saksamaa ettepanekut kuulutada Läänemeri eriti tundlikuks merepiirkonnaks. Taolise aktsiooni põhjuseks on mereäärsete riikide rahutus Venemaa naftatransiidi kasvu pärast Läänemerel, mis peatselt Soome lahes avatavate sadamate tõttu veelgi hoogustub ning ökoloogilist olukorda veelgi halvendab. Venemaa koos Panama ja Libeeriaga, kelle lippe Vene tankerid üha sagedamini vastutusest pääsemiseks kasutavad, plaanivad ettepanekut blokeerida. Kui Läänemerele vastav staatus kinnitatakse, siis karmistub kontroll ka naftatransiidi üle, näiteks keelustatakse ühepõhjaliste tankerite kasutamine. Venemaa pole sellega rahul, sest Vene naftatarnete hind tõuseb ning Venemaal on raskem konkuteerida maailma toormeturul. Liiati on Vene laevad viletsas tehnilises seisuskorras. Venemaa pole Läänemere kaitsmise vastu, kuid nõuab, et seda tehtaks rahvusvahelise õiguse raames ning põhjendatud alustel. Kuigi Venemaa-Libeeria-Panama troika sel korral lahingu tõenäoliselt võidab, algab järgmine lahing ühinenud ELiga. (Aleksei Smirnov, Russkii Kurjer, 30.03)

Uudisteagentuurid

Eesti, Läti, Leedu ja Venemaa venekeelsete õppeasutuste ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad allkirjastasid akti “Transsnatsionaalse ülikooli” konsortsiumi loomiseks. Eesti vene hariduse keskuse juht Aleksandr Kuzmini sõnul on ülikool mõeldud venekeelsetele vähemustele kõrgkoolieelse ettevalmistuse, professionaalse suunitluse, mitmeastmelise kõrghariduse ja kõrgkooli järgse hariduse võimaldamiseks. (Interfax, 31.03)

Eesti Kodakondsuse- ja migratsiooniameti andmetel ei soovi mittekodanikest lapsevanemad oma lastele Eesti kodakondsust. Eestis alates 1992. a. sündinud 11 000 lapse mittekodanikust vanemast pole 7000 esitanud avaldust sooviga määratleda lapse kodakondsust. Samas on Eesti kodakondsuse andmine endistele NSVL vabariikide elanikele saanud Venemaa põhiliseks kaasmaalaste toetamise poliitika suunaks. (Rosbalt.ru, 29.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti 0 - Põhja-Iirimaa 1. Mängu otsustav hetk saabus kaks minutit enne esimese poolaja lõppu, mil Dave Healy löödud üks ja ainus värav Eesti - Põhja-Iirimaa jalgpallikohtumisel kindlustas Põhja-Iirimaa ülekaalu. Põhjaiirlastele oli see esmakordne võit pärast 16 peetud matši kahe aasta ja viie kuu jooksul.(Astrid Andersson, The Daily Telegraph, 1.04)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti saatkonnas trükimasinat ei kasutata. Isegi arvuti printer seisab suurema aja kasutult. Nii Riina Kionka kui ka Eesti valitsuse töökeskkond on virtuaalne, paberivaba. Seda nimetatakse “@-riigiks”. Faksiaparaati vajatakse saatkonnas vaid seetõttu, et Saksamaal on nii kombeks. Selleks on ka paber olemas. Peale tehnoloogilise edumeelsuse tahab Eesti ja tema saatkond silma paista ka sugudevahelise võrdsusega. Naised domineerivad poliitika ja kultuuri vallas, mehed tegelevad konsulaartöö ja sõjandusküsimustega. Riina Kionka on Berliini noorim naisdiplomaat. Vastuvõttudel mängib ta trompetit. Tihedat sidet hoiab ta nii baltisakslaste kui ka väliseestlaste kultuuriühendustega. Kölnis tegutseb nüüd koguni korralik eesti koor, nii nagu ühele “laulurahvale” kohane. Saadik ei pea ühtegi seltsi, ühendust või asukohamaa kommuuni tähtsusetuks või ebaoluliseks, tehes visiite kõikjale, kuhu teda kutsutakse. (Jörg Niendorf, FAZ, 30.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

"Peale äikesevihma pole kokkuleppe saavutamine enam kaugel", ütlesid Venemaa majandusminister German Gref ja ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy. Selle metafoori taga on ELi ja Venemaa vaheline kokkulepe, mille kohaselt pooled peaksid sõlmima 23. aprillil uue, ka ELiga liituvaid riike hõlmava kaubanduskokkuleppe. Sellega peaks Moskva lõpetama ka oma topelttollide poliitika Eesti ja Läti suhtes. (Pierre Avril, Le Figaro Economie, 27.03)

Samaaegselt majanduse paranemisega USAs ja Jaapanis, pidi ELi majandus- ja rahandusvolinik Pedro Solbes tunnistama eurotsooni kesist majanduskasvu. Kuigi majanduskasv peaks kiirenema 2005 aasta teisel poolaastal, ei varja Komisjon oma ärevust kesiste väljavaadete üle keskpikas perspektiivis. Põhjusteks on vähene tarbimine ning vaikselt välja voolavad välisinvesteeringud. Kui asi jätkub samas rütmis, siis ei suuda EL lõigata kasu maailma majanduse kasvust ning pidada kinni 2000 aasta Lissaboni tippkohtumisel antud lubadusest muuta EL aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majandusruumiks. (Philippe Ricard, Le Monde, 31.03)

Norra ajakirjandus

Tal ei ole mitte ainult pikad jalad, vaid ka hea nina - eestlasest supermodell Carmen Kass soovib kandideerida Europarlamenti. "Siis tõstavad vast vanaldased mehed Brüsselis oma ninad paberite kohalt üles. Ja see on ju ainult hea," sõnab Kass. Täna räägitakse Carmen Kassist kui Eesti suurimast ekspordiartiklist ja riigi rikkaimaist naisest. Hetkel elab ta luksuslikku elu Californias, kuid on nõus selle vahetama kontorielu vastu Brüsselis. Oma eesmärgiks seab Kass teha Eesti Euroopas nähtavaks ja Euroopa nähtavaks Eestis. Ta armastab oma maad selle metsade ja siniste sisejärvede poolest. "Eesti rahvas on tugev ja uhke. Vaatamata pikale okupatsioonile on eestlased säilitanud oma keele ja kultuuri. See on vahva," sõnab Carmen. (Ole Kristian Strøm, Verdens Gang, 30.03)

Kui keegi küsiks minu käest, kas ma oskan soovitada mõnd linna, kus saaks sel kevadel mõnusalt veeta ühe pika nädalavahetuse, soovitan ma Eesti pealinna Tallinnat. Seal pole Pariisi, Rooma, Praha või Barcelonaga võrreldavaid vaatamisväärsusi, ei palju kalleid riidebutiike ega tormilist suurlinnapulssi, kuid see just võlubki. Tallinnas on imetlemiseks täpselt sobiv annus väikesi ilusaid asju. See on linn, kus sa lõpetad jooksmise muuseumist muuseumisse muretsedes, et midagi jääb nägemata. Lisaks kõigele võib Tallinnas veeta ühe odavama suurlinnapuhkuse, mis Euroopas võimalik. (Christine Baglo, Dagsavisen, 31.03)

Soome ajakirjandus

Üle 800 Soomes elava Eesti kodaniku kavatseb hääletada Soome europarlamendivalimistel. (Kaarina Laine, Etelä-Suomen Sanomat, 1.04)

Eesti tähistab NATOga liitumist. Eesti presidendilossi lipumasti heisati reede hommikul NATO lipp. Oodatud Belgia hävitajate lend Tallinna kohal jäi ära, kuna NATO peakorterist ei antud lennuluba. Väikesed NATO lipud kaunistasid tramme ja trolle. Laupäeval pakuti Vabaduse platsil möödakäijatele suppi. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 3.04)

Eesti ühinemine ELiga ei too olulisi muudatusi piirikontrolli. Suuremad muutused tekivad aga tollipraktikas. (Markku Peltonen, Helsingin Sanomat, 4.04)