Nädal välismeedias: 22 - 28. märts 2004

02.04.2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

French President Jacques Chirac and Irish PM Bertie Ahern said an agreement on a constitution for the EU could be reached at an EU summit on June 17 and 18. "We think today it is possible to reach a conclusion on that date," Chirac said. (Reuters, Afp, 22.03)

Chancellor Gerhard Schröder said that both Germany and Poland seek to finalise a deal over the EU constitution during Ireland's EU presidency, which ends on June 30. (Reuters, 23.03)

Terrorism has supplanted economic reform to dominate an EU summit this week but the bloc is all too aware that time is running out on its goal to become the world's "most dynamic economy" by 2010. "Member states do not seem to realise that 2010 is around the corner," EC chief Romano Prodi has said. "Four years after Lisbon it is clear that we are going to miss our mid-term targets. This should be a strong enough message to serve as a wake-up call to governments." Brussels argues reforms are even more pressing now as the EU prepares to welcome 10 more members states on May 1. (Afp, 22.03)

Poland said there were grounds for guarded optimism on a breakthrough for the historic charter. Hopes for progress on the EU's constitution have been transformed by the election of a new government in Spain. Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said now was the time for "quiet diplomacy (Afp, 22.03)

Irish PM Bertie Ahern aims to secure a timeframe for negotiating a new EU constitution in Brussels this week, a government official said. Ahern has already set out his stall by expressing optimism that talks can be wrapped up by the end of June. (Reuters, 23.03)

Poland is coming round to compromise ahead of a two-day EU summit. "I see some ground for optimism because at least some of the concepts being unofficially suggested or consulted seem to be a good basis for compromise," FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. (Afp, 23.03)

Polish President Aleksander Kwasniewski and PM Leszek Miller indicated on Wednesday they believed Poland should hold a referendum before agreeing to a future EU constitution. (Afp, 24.03)

EU enlargement commissioner Günter Verheugen urged Poland to bend on its objections to a draft EU constitution by May before the bloc expands to include 10 new members. Verheugen told German radio that recent signals from Poland indicated a willingness to compromise on the thorny issue of voting rights in the EU's first-ever constitution and called for a rapid deal. But he said EU member countries "must find a formulation that allows Poland to demonstrate its ability to compromise with its head held high". (Afp, 24.03)

There is a good chance that the EU's constitution can be agreed by the end of June, EU Commissioner Michel Barnier said. (Reuters, 24.03)

Italian PM Silvio Berlusconi said he was pessimistic about hopes of doing a deal by June. "No, honestly, to be objective, I think it won't be easy to find an agreement ... when the positions of various countries are still so distant from each other," he told reporters. (Afp, 25.03)

EU leaders were expected at summit talks to take a decisive step towards a historic constitution, as the bloc prepares to take in 10 new members. "The willingness is there now to achieve a breakthrough," Irish Europe Minister Dick Roche told. (Afp, 25.03)

Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said that Warsaw could accept a compromise on the key sticking point of voting rights in a future EU constitution. Speaking ahead of an EU summit he said Poland could reach a deal on the so-called double majority voting system which led to the suspension of negotiations in December. (Afp, 25.03)

Poland's PM and president have called for a referendum on the proposed EU constitution, in an apparent attempt to defuse criticism of a planned compromise, Polish media reported. (Reuters, 24.03)

Quiet Irish diplomacy won plaudits from European leaders for achieving what many had thought impossible just months ago -- putting the EU charter back on track. Under Ireland's presidency of the 15-nation bloc, European governments have agreed to revive stalled negotiations aimed at forging a new constitution during a Brussels summit. (Reuters, 26.03)

British PM Tony Blair said he wants to see a deal "as soon as possible" on a EU constitution, but not at the expense of Britain's core interests. Speaking at the end of an EU summit in Brussels, Blair said there was "a very strong sense to move quickly" on the constitution which EU leaders spectacularly failed to agree upon at their last conclave in December. "The reason I think it's right that we get a deal, and get one as soon as possible, is that I think it is important that we make sure that Europe can be effective," he said. (Afp, 26.03)

EU leaders called Friday for Russia to renew "without precondition" a partnership agreement before May 1. In conclusions from a two-day summit, the heads of government said the Partnership and Cooperation Agreement (PCA) "remains the essential cornerstone" of the EU's relationship with Russia. "The European Council expects it to be applicable to all member states without precondition or distinction as from May 1, 2004," the statement said. "The EU is open to discussing any of Russia's legitimate concerns over the impact of enlargement, but this shall remain entirely separate from PCA extension." (Afp, 26.03)

EU leaders rediscovered a spirit of unity after the Madrid bombings, agreeing to revive stalled constitution talks, boost joint action against terrorism and -- less convincingly -- pursue economic reform. (Reuters, 26.03)

The EU pledged to accommodate any peace settlement agreed on Cyprus before it joins the bloc in May and gave strong backing to U.N. diplomatic efforts to reunite the divided island. (Reuters, 25.03)

EU lawmakers may be risking their health while working in the Belgian capital as their parliament building contains very high trace levels of hazardous chemicals, environment lobby group Greenpeace said. (Reuters, 24.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaid kolm kuud pärast esmakordset ELi põhiseadusliku leppe vastuvõtmise läbikukkumist kohtuvad ELi juhid taas. Kaks korda ebaõnnestuda oleks häbi ja katastroof nende kõigi jaoks. Rahvusvahelise ebakindluse ajastul peavad ELi liidrid demonstreerima ühtsust ja pühendumust, tehniliste küsimuste üle vaidlemine praegusel ajahetkel on naeruväärne. Hääletajaid tuleb veenda, et tulevane konstitutsioon ei muuda ELi mitte üksnes tõhusamaks, vaid ka demokraatlikumaks. Põhiseaduslik lepe peab olema tasakaalustavaks jõuks väikeste ja suurte riikide huvide vahel. (Quentin Peel, Financial Times, 25.03)

Pärast kolmekuist varjusurma on Euroopa põhiseaduslik lepe taas ellu ärkamas. Dokument, mis on ELi integratsiooni mootoriks, annab täiskohaga presidendile, välisministrile, ülemkohtule ning valitsemisaparaadile senisest suurema võimu. ELi praegune eesistuja Iirimaa teeb kõik, et juunikuus leitaks üksmeel ELi tuleviku suhtes. Erimeelsus puudutab häälte jagunemist: Nizza lepe sätestas Poolale ja Hispaaniale pea sama suure häälte arvu kui neist kaks korda suurema rahvaarvuga Saksamaale. Nüüd on Poola ja Hispaania valmis sõlmitud kokkuleppest taganema, kuid küsivad vastutasuks rohkem kohti EPs, uue valimissüsteemi edasilükkamist ja kahekordse häälteenamuse klausli muutmist leppe projektis. Hispaanias, Portugalis, Hollandis, Luxembourgis, Iirimaal, Taanis, Eestis ja Tšehhis seisab antud teemal ees referendum. Eitava tulemuse korral kasvõi ühes riigis põhiseaduslik lepe ei jõustu. (Juhtkiri, The Daily Telegraph, 24.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa väliskaubandusvolinik Pascal Lamy sõnul oli Madridi terrorirünnakutel tugev mõju kõigile Euroopa kodanikele - šoki tulemusel on tekkinud poliitiline energia, millest viimasel ajal on puudus olnud. Juba viiskümmend aastat on Euroopa edasi liikunud just läbi kriiside. Berliini müüri langemise tulemuseks oli ELi laienemine ning 11.09 sündmuste tulemusel viidi sisse ühine arreteerimisorder. Madridis 11.03 toimunud sündmuste tulemuseks on kindlasti struktureeritum koostöö infovahetuse vallas. Kui selles osas on olemas selge poliitiline tahe riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil, siis on sise- ja justiitsministrid sunnitud seda järgima. ELi laienemisega seoses tekib teatud probleeme nii Brüsselis kui liikmesriikides, nagu ka kõikide varasemate laienemiste puhul. Majanduslikus, juriidilises ja administratiivses plaanis on laienemine juba toimunud, kuid poliitilises plaanis on tulemas veel suuri üllatusi. (Pierre Avril, Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 25.03)

Brüsselis toimunud tippkohtumisel sai uuesti rööbastele vahepeal teelt välja jooksnud Euroopa põhiseaduse rong. Brüsselisse kogunenud liikmesriikide riigi- ja valitsusjuhid ning välisministrid otsustasid uuesti alustada läbirääkimisi ELi põhiseadusliku lepingu projekti üle. Eesmärgiks on jõuda kokkuleppele enne juunis toimuvat Ülemkogu. Praktikas võtavad tehnilised küsimused enda alla terve nädala ning poliitilises plaanis peab ära ootama Hispaania uue valitsuse ametisseasumise, mis juhtub ilmselt aprilli keskel, nii et tegelikkuses jääb läbirääkimisteks aega vaid kaks kuud. Taani välisminister Per Stig Mølleri sõnul tuleks jõuda kokkuleppele enne 13. juunil toimuvaid EP valimisi ning tegi ettepaneku pidada 1. juunil erakorraline, ainult põhiseaduse küsimusele keskenduv tippkohtumine. Kiire on nii praegustel kui tulevastel liikmesriikidel, sest laual on ootamas veel Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise küsimus ning ELi finantspakett perioodiks 2007-2013. (Luc de Barochez, Le Figaro, 26.03)

Taani ajakirjandus

Brüsselis toimunud ülemkogul selgus, et ELi põhiseadusliku leppe eelnõu osas on Iirimaa eelistumise ajal toimunud positiivseid muutusi riikide seisukohtades. On tekkinud lootus, et juunikuisel ELi tippkohtumisel võib põhiseaduslik lepe allkirjad saada. Sellele järgneb aga leppe ratifitseerimise protsess, milleks mitmetes ELi riikides, sealhulgas Taanis, tuleb läbi viia rahvahääletus. Arvatavalt ei kujune kõigilt rahvastelt põhiseaduslikule leppele positiivse hinnangu saamine kergeks. Jah-sõna kättesaamine oma rahvalt võib olla problemaatiline ka Taani valitsuse jaoks. Ühelt poolt võib Taani põhiseadusliku leppe sõlmimise järel kaotada alalise volinikukoha. Teiseks komistuskiviks võib aga kujuneda Türgi-küsimus. EL otsustab detsembris, kas Türgiga alustatakse liitumisläbirääkimisi või mitte. Kui alustatakse, võib see suurendada taanlaste vastuseisu ELi põhiseaduslikult leppele. Nende kahe ebapopulaarse otsuse selgitamine kujuneb peaminister Anders Fogh Rasmussenile suureks proovikiviks. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 27.03)

Poola ajakirjandus

Ilmselt võib Euroopa põhiseaduse tuleviku küsimuses arvestada kompromissiga ja kõik märgid näitavad, et see ka saavutatakse. Poola peaministri Leszek Milleri jaoks oleks vajalik, et 1. maiks 2004 oleks see keerukas ja pingeline peatükk läbitud. Jäiga hoiaku demonstreerimine ja kompromissitus ei tooks kasu mitte ühelegi osapoolele, vaid tekitaks uusi probleeme. Kuivõrd poolakad moodustavad 8,5% ELi rahvaarvust, siis on Poola näol ühel või teisel moel tegemist olulise jõuteguriga. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 22.03)

Elu on võimalik ka ilma Nizza süsteemita. Tõenäoliselt ollakse ELi põhiseaduse osas kokkuleppe saavutamisele üsna lähedal. Pärast kohtumist Saksamaa liidukantsleri Gerhard Schröderiga andis peaminister Leszek Miller mõista, et Nizza süsteemi kaitsmine pole tingimata hädavajalik. See aga tähendab, et tulevases ELis jääb peale suurema rahvaarvuga riikide hääl. Milleri ja Schröderi kohtumine möödus sundimatus meeleolus. Poola peaministri sõnul on Madridi katastroof mõndagi muutnud ja Euroopa riikide tihedale koostööle tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Järeleandmised konstitutsiooniprojektis on mõlemapoolsed. "Poola poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist potentsiaali tuleb konstitutsioonis arvesse võtta," olid nii Miller kui Schröder veendunud. President Aleksander Kwasniewski sõnul pole Poola seisukohamuutus Hispaania positsiooni muutumisega seotud. (Jedrzej Bielecki, Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 24.03)

Kuigi Hispaania uus peaminister ei pea Nizza hääletussüsteemi kaitsmist vajalikuks, on peaminister Leszek Milleri väitel Poolal ja Hispaanial Euroopa konstitutsiooni osas endiselt ühiseid huve ning kahe riigi liit võimalik. Uus valitsusjuht Luis Zapatero ei tahtnud esialgu oma riigi seisukohta Euroopa Nõukogu hääletussüsteemi osas selgelt väljendada. Milleri seisukoht on märksa selgem. "Kaldun järjest rohkem pooldama varianti, et konstitutsioonilepingu üle otsustataks referendumil. See on niivõrd oluline õiguslik ja poliitiline akt, et Poola ühiskond peaks siin oma soovi ise väljendama," ütles Miller. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 25.03)

Poola loobus Nizza hääletussüsteemi kaitsmisest Euroopa Nõukogus. Välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz seadis Nizza süsteemist loobumise eeltingimuseks olemasoleva hääletuskava modifitseerimist nii, et Poola säilitaks ELis võimalikult suure mõju. Peaminister Leszek Milleri sõnul oli valitsuse seisukohamuutus paljuski tingitud 11. märtsil Madridis toimunud terroriaktist, mis tõi kujukalt esile vajaduse teha senisest tõhusamat ELi-sisest koostööd. Euroopa ühise põhiseaduse probleemideta vastuvõtmine olevat seega tuleviku huvides vajalik. Poola on valmis järeleandmisteks EKi suuruse osas, ilmselt ei tooda konstitutsioonis esile ka Euroopa kristlikke väärtusi. (Anna Slojewska, Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 26.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU leaders appointed their first counter-terrorism coordinator and agreed to better share intelligence. They also invoked a solidarity clause that commits EU states to assist any member hit by terrorism, without waiting for the provision to take legal effect in a stalled EU constitution. (Reuters, Afp, 25.03)

Two weeks after the Madrid bombings, the EU has rushed to name a new "counter-terrorism tsar" but security analysts say the role is vaguely defined and risks creating rivalries and duplication. (Reuters, 25.03)

Dutch liberal politician Gijs de Vries, who was named the EU's new "anti-terror coordinator", is known in Brussels as a safe pair of hands. The EU's "Mr Terrorism" will be charged with setting up a system for member states' intelligence services to exchange information, under the supervision of EU foreign policy chief Javier Solana. "We will invite him to improve our internal coordination from the point of view of exchange of information including intelligence, while also cooperating with third countries," Solana said. (Afp, 25.03)

An effective EU policy against terrorism needs to tackle the root causes of terrorism as well as increasing security measures, French FM Dominique de Villepin said. "A hardline security policy does not improve security unless it is completed by a political strategy," de Villepin argued. "There is a political dimension to terrorism... It is true in Iraq, it is true in the Middle East," he said, arguing that EU leaders needed to "attack the root causes of evil (that are) injustice, resentment and frustration." "The best response to terrorism is to settle the world's various conflicts. Unless we do so, there will be a growing number of terrorist attacks," the French minister warned. (Afp, 22.03)

British PM Tony Blair made a heartfelt appeal for European nations to put aside their differences over the Iraq war and "seek common ground" to defeat terrorism. "Let us put aside for this purpose at least, our disagreement over the war in Iraq, and let us unify to defeat terrorism around an agenda that is just and humane, just as the agenda of the terrorists is unjust and inhumane," he said. (Afp, 24.03)

European anti-terrorism officials were to meet in Madrid to help coordinate a police probe into the March 11 suspected al Qaeda-linked train bombings that killed 202 people. (Reuters, 22.03)

The international police agency, Interpol, rallied behind the raft of counter-terrorism measures adopted by EU leaders at their Brussels summit, saying they would make an important contribution to public safety. "Interpol stands ready to assist the EU in any way possible to make this important series of new initiatives against terrorism work as effectively as possible," Interpol Secretary General Ronald K. Noble said. (Afp, 26.03)

Madridi terroriakti järel kokku kutsutud kahepäevane erakorraline ELi liikmesriikide politseiesindajate kohtumine terrorismivastase võitluse tõhustamiseks toimub Dublinis kinniste uste taga. (RIA-Novosti, 22.03)

Poland, one of several countries on an Al-Qaeda hit list, expressed regret at not being invited to a meeting of intelligence chiefs from the EU's five biggest powers. "It's a mistake," Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. But he told reporters: "We will support (the initiative), we will be cooperative." (Afp, 22.03)

The EU condemned the upsurge of violence in Kosovo as a "major setback" for the UN-run Serbian province and called on all sides to show restraint, particularly ethnic Albanian leaders. "The priority (is) to avoid further violence and loss of life, to restore calm in Kosovo as well as to preserve regional stability," EU FMs said in a statement. (Afp, 22.03)

EU FMs condemned Israel's "assassination" of Hamas spiritual leader Sheikh Ahmed Yassin, saying it had inflamed the situation in the region. The ministers called for restraint on all sides after Yassin's killing, which it said will only fuel violence in the region and further hinder Middle East peace efforts. (Afp, 22.03)

Israel's killing of Hamas spiritual leader Sheikh Ahmed Yassin was "extremely unwise, some may say stupid," EU External Affairs Commissioner Chris Patten said. (Afp, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

“Just terroriohtu silmas pidades, peaks tugeva Euroopa tekkimine olema USA huvides”, arvab Prantsuse Euroopa asjade minister Noëlle Lenoir. Pöörates liiga suurt tähelepanu erimeelsustele, ei märka me enam, kuivõrd kattuvad on meie arusaamad ja vaated paljudes küsimustes nagu terrorism, massihävitusrelvade levik, Iraani, Afganistani ja Aafrika probleemid. Saksamaa ja Prantsusmaa ei soovi sugugi luua mingit telge vastukaaluks USAle. Ka nendel kahel riigil on erinevad huvid näiteks laienemise, põllumajanduse ja siseturu küsimustes. Meie majanduskasv ning panus maailma julgeolekusse sõltub suuresti headest suhetest USAga, me oleme USA liitlased. Seepärast peaks USA ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat toetama. Me peame tõstma Euroopa kaitsevõimet, et USA kõrval võrdse partnerina ohtudele vastu astuda. Prantslased ei soovi “kahekiiruselist Euroopat”, me soovime struktureeritud koostööd. Me ei saa lubada, et ELi vähem otsustusvõimeliste ja ettevaatlikumate liikmete tõttu korduksid 1990ndate aastate Balkani sündmused. Euroopa oli tollal teovõimetu ning USA ei toiminud kohe. Euroopa iseseisvate sõjaliste juhtimisstruktuuride ja sõjalise võimekuse väljaarendamine ei saa kuidagi olla vastuolus transatlantilise partnerluse põhimõtetega. EL ja USA peavad järgima ühiseid eesmärke ning toimima üheskoos, kuid jälgima, et see koostöö ei kujuneks lääne koalitsiooniks kogu ülejäänud maailma vastu. (Noëlle Lenoir, Die Welt, 22.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Gijs de Vries, diplomaat ning endine Hollandi siseminister, nimetati ametlikult ELi "härra Terrorismiks". De Vries on 48-aastane, sündinud USAs ning seetõttu on tal ka topeltkodakondsus. De Vriesi ei valinud välja mitte liikmesriikide esindajad vaid Javier Solana. Valik talle langes just seetõttu, et de Vries tunneb hästi nii diplomaate kui ka erinevaid siseministreid. Aastatel 1984-1998 oli de Vries EP liige ning aastatel 2002-2003 ELi tulevikukonvendi liige. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 26.03)

Terrorismivastases sõjas on Eurooplastel raske millegi originaalsega välja tulla. Hiljuti vastuvõetud ELi terrorismivastase võitluse deklaratsioonis püütakse taotluslikult vältida USA administratsiooni poolt kasutatavaid termineid. Kuid deklaratsioonis ettenähtud meetmed on väga tõhusad. Iiri peaminister Berie Aherni sõnul pole sellise ohu vältimiseks muud lahendust kui ülim rangus. "Me peame tegema kõik, et oma elanikke kaitsta," ütles Ahern. Deklaratsioonis on sees ka klausel, mis sarnaneb väga Washingtoni leppe artiklile 5, nn. solidaarsusklausel, mis näeb ette kõikide vahendite, k.a. sõjaliste vahendite mobiliseerimist terrorirünnaku ohvriks langenud liikmesriigi abistamiseks. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 26.03)

Tavapäraselt on ELi kevadised tippkohtumised pühendatud majandusele, kuid seekordne Brüsseli toimuv tippkohtumine on pühendatud terrorismiga seotud küsimustele. Kaks nädalat peale Madridis toimunud rünnakuid püüab Euroopa näidata koostöövalmidust, lisaks tuleb tippkohtumisel aga arutlusele ELi põhiseadusliku lepingu projekt. Kuid Komisjoni president Prodi sõnul on selles osas olnud mitmeid positiivseid signaale ning paljud riigipeadest on näidanud üles valmidust kompromissideks. Sellelt kohtumiselt siiski ilmselt mingeid märkimisväärseid uuendusi oodata pole, kuna Hispaaniat esindab veel senine valitsusjuht Aznar. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 25.03)

Rootsi ajakirjandus

ELi detsembrikuisel tippkohtumisel võttis liit esmakordselt vastu julgeolekustrateegia. Selles on kirjas, et inimeste julgeolekut ohustavad uued ohud nagu massihävitusrelvad, organiseeritud kuritegevus ja kindlasti ka rahvusvaheline terrorism. Viimasel Brüsselis toimunud ülemkogul tuli aga selgelt esile, et EL on terrorismivastases võitluses valmis minema kaugemale. Vastu võeti solidaarsusklausel, milles liikmesriigid lubavad võimaliku terroriakti puhul kasutada kõiki kättesaadavaid vahendeid üksteise aitamiseks. Samuti seati sisse terrorivastase võitluse koordinaatori ametikoht. Suure tähendusega on ka, et liikmesriigid otsustasid tihendada infovahetust luureteenistuste vahel. Samas kinnitatakse, et Euroopa CIA loomist kavas ei ole. ELi välispoliitika juht Javier Solana kirjutas mõni aeg tagasi Financial Timesis: ”Euroopal puudub terrorismiga võitlemiseks kas tahtmine või võime. Meie peamine eesmärk ei ole luua uusi üksusi, vaid parendada neid vahendeid, mis meil on.” Sõnad pole midagi väärt kui neid ei saa tegudesse panna. See on sageli just ELi probleemiks kui liit püüab ühist välispoliitikat ajada. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 27.03)

Soome ajakirjandus

Turu Kauppakorkeakoulu Pan-Euroopa instituudi juht, professor Kari Liuhto võrdleb ELi ja Venemaad siiami kaksikutega – kui üks kahjustab teist, kahjustab ta ka ennast. Professori hinnangul ei põhjusta ELi laienemine suhete katkemist Venemaaga, kuna mõlemal poolel on palju kaotada. ELi sõltub Venemaa energiavarudest, Venemaa aga võib lõigata kasu laienemisega kaasnevast Ida-Euroopa majandusarengust. Uutel liikmesmaadel pole põhjust karta, et nad seekord peaksid maksma Moskva ja Brüsseli vahelise kaubanduse sujumise eest. Venemaa ELi laienemisest tulenevad nõudmised on Liuhto sõnul lihtsalt venelaste viis poliitikat teha; Venemaa proovib võtta kõik, mis võtta annab. Venemaa nõudmist vilja- ja terasekvootide suurendamise kohta peab Liuhto normaalseks, kuna ELi turg kasvab koos laienemisega. Probleemseimad küsimused puudutavad viisavabadust, energiaturu vabastamist ja vene vähemuse positsiooni uutes ELi maades. Neid küsimusi ei suudeta lahendata 1. maiks. Liuhto ennustab, et Baltimaade ja Poola majanduse tase tõuseb märgatavalt peale ühinemist. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 22.03)

Hispaania poliitilise maastiku muutuste põhjal võivad terroristid leida, et demokraatiate otsuseid saab mõjutada ähvardustega. Sellist sõnumit ei tohi anda, EL peab võtma terrorismiohtu tõsisemalt. Hispaania rünnak ja soomlaste mõrvad Bagdadis näitavad, et süütuse aeg on Euroopas läbi. Terrorismi saab tõrjuda nii parema koostöö kui uute institutsioonide rajamise läbi. Viis ELi suurriiki on nüüd minemas oma teed, mis võib viia uue tuumiku sünnile. Erikiiruseline EL oleks aga ebaefektiivne ka terrorismivastases võitluses. Riikidevaheline infovahetus peaks toimima kogu ELi ulatuses. (Juhtkiri, Kaleva, 24.03)

ELi tippkohtumistel peaks hetkel keskenduma esmajärgus julgeolekule. Lissabonis seatud eesmärk saada maailma esimajanduseks ei saa realiseeruda ilma ELi rollita maailma julgeolekupoliitikas. ELi tegevus peab ulatuma väljapoole liidu piiridest, Põhja-Aafrikasse ja Lähis-Itta. Islamiterrorismi poolt tekitatud muutusega maailmas tuleb arvestada ka Soomes. Panustama peaks ka ELi ja USA vahelise koostöö parandamisele. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 26.03)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The palatial surroundings of Britain's Foreign Office are to be thrown open to the public next month in a publicity drive designed to welcome the 10 nations about to join the EU, officials said. Normally closed off to the public, the magnificent Victorian edifice of the Foreign Office headquarters in London will play host to a day of events on April 24 to "celebrate the talents and cultural diversity" of the EU entrants. Titled "Meet the Neighbours", the day will allow Britons to revel in the food, wine, music and other culture of the countries which formally sign up to the EU on May 1, a Foreign Office statement said. (Afp, 25.03)

British PM Tony Blair might look isolated on the European stage for the moment but his fortunes could change for the better once the EU enlarges to the east, analysts say. The 10 countries that will join the EU family on May 1 have a more pro-US point of view -- and that could play in Blair's favour. (Afp, 22.03)

Romania will carry out reforms demanded by the EU even if pressures to curb them arise in elections this year, President Ion Iliescu said. "We will not back off from or fail to carry out what we have promised in order to join the EU in 2007," Iliescu said. (Afp, 22.03)

Russia is confident of reaching a deal with the EU to end their dispute over the bloc's enlargement, a top foreign ministry official said. Russia says it is worried about suffering economic losses as a result of enlargement but EU FMs last month warned Moscow of a "serious impact" on relations if it failed to sign a new partnership accord before May 1. (Afp, 23.03)

Venemaa majandusminister German Gref arutab Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Pascal Lamy`ga ELi laienemist. Samuti jätkatakse “energia dialoogi” Venemaa WTOga liitumise raames. (Interfax, 22.03)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tžišovi sõnul on ELi poolt märgata edasiminekut Venemaa ELi laienemisega seonduvate probleemide arvestamisel. (Interfax, 22.03)

ELi Üldasjade ja Välissuhete nõukogu istungil avaldasid ELi praegused ja tulevased kümme välisministrit lootust, et ELi ja Venemaa vaheline partnerluse- ja koostöölepe laieneb automaatselt kümnele uuele ELi liikmele peale 1. maid. (Interfax, 23.03)

Venemaa ja ELi läbirääkimistel Brüsselis jõuti kokkuleppele, et Venemaa laiendab ELi ja Venemaa vahelise partnerluse- ja koostööleppe kümnele uuele ELi liikmele samaaegselt Venemaa ELi laienemisega kaasnevate probleemide lahendamisega. (Interfax, 23.03)

People from eight eastern European nations about to join the EU who want to work in Britain will have to pay 50 pounds (75 euros, 90 dollars) to sign up to a special registration scheme, ministers said. The one-off charge to join a "workers registration scheme" for nationals from the eight countries must be paid before a job can be taken, Britain's Home Office said. (Afp, 25.03)

Romania is back on track to join the EU in 2007 after "warning shots" about corruption prompted the sacking of its justice minister, EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said. Verheugen said it was possible fellow candidate Bulgaria might complete accession talks before Romania. But he added it was still realistic to expect both southeast European nations to join the bloc in January 2007. (Reuters, 25.03)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen accused Turkish Cypriot leader Rauf Denktash of failing to seize opportunities for peace and said he no longer represented a majority of his people. (Reuters, 25.03)

Five weeks before 10 new members join the EU, Hungarian PM Peter Medgyessy asked the bloc's existing members to drop restrictions and open their labour markets to the newcomers. In a letter to EU Commission President Romano Prodi and Irish PM Bertie Ahern, Medgyessy asked for a change of heart by the EU's 15 members. "The Hungarian PM finds it regrettable that some EU countries have made negative comments on this issue," Medgyessy's office said. (Reuters, 25.03)

Poland's PM Leszek Miller lashed out at current EU states who have imposed restrictions aimed at preventing a mass influx of low-skilled labour when the bloc expands in May. "We stressed very strongly, very decisively the problem of different barriers to the free flow of the labour force," Miller said. (Afp, 26.03)

Embattled Polish PM Leszek Miller said he would resign the day after the country joins the EU on May 1, caving in to pressure from his own party. (Reuters, 26.03)

Croatia is likely to become a formal candidate for EU membership this summer but its bid hinges on cooperation with the U.N. war crimes tribunal, a EC diplomat said. (Reuters, 24.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Poola, Läti, Leedu, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari ja Eesti kodanikud, kes asuvad Suurbritannias tööle vähemalt viieks aastaks, peavad end registreerima töötajate andmebaasi. Arvele võtmine maksab 50 naelsterlingit. Uuendus on kantud hirmust, et ELiga ühinemise järel 1. mail kasvab immigratsioon Suurbritannias, samuti loodetakse nii peatada sissesõitnute töötamine n.-ö. varimajanduses. (George Jones, The Daily Telegraph, 26.03)

Inglismaa Kõrghariduse Instituudi prognoosi kohaselt kasvab uutest ELi maadest tulnud üliõpilaste arv kümnendi lõpuks vähemalt kolm korda. Briti õppejõud näevad sel tulevikuperspektiivil kahte poolust: ühest küljest on neil heameel tulevaste andekate õppurite üle, kes valdavad mitut võõrkeelt, teisalt jääb uute tulijate tõttu vähem kohti Suurbritannia enda üliõpilastele. (Liz Lightfoot, The Daily Telegraph, 15.03)

Saksamaa ajakirjandus

Üks kuu enne ELi laienemist hoiatas Euroopa Parlamendi asepresident Ingo Friedrich laienemise tagajärgede eest. Juba 1. maist saavutab EL oma finantsiliste võimete piiri, kiiret edasist laienemist tuleks vältida. “Sellised protsessid ei möödu tagajärgedeta”, märkis ta. Tuleks lahtiseks jätta, kas Bulgaaria ja Rumeenia liitumine 2007. aastal on ikka võimalik. Poliitiliselt pole isegi selliste riikide nagu Horvaatia liitumist muidugi enam võimalik vältida, kuid EL vajaks sisemiseks konsolideerumiseks aega vähemalt 10-20 aastat. Friedrich on Saksa kristlik demokraat, CDU on aga teinud ELi laienemisest oma EP valimiste peateema. CSU eesistuja Edmund Stoiber on varem hoiatanud Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia kiire liitumise eest. (Nils Kreimeier, FTD, 23.03)

ELi uued liikmesmaad meelitavad lääne firmasid madalate maksudega. Makse alandavad praegu kõik riigid, kuid Ida-Euroopa paistab selles vallas eriti silma. Konkurentsivõitlus ettevõtluse tulumaksu alandamise kaudu saab aina hoogu juurde, olukord on tõsine. Saksa Tööstuse Liit ei rõõmusta sellise maksudumpingu üle sugugi. Siiski ei kardeta seal ettevõtete võidujooksu Itta või hoopis null-maksu-riiki Eestisse. Peale maksude etendab asukohavalikul olulist rolli ka logistika, tööjõu kvaliteet jpm faktorid. Saksa teenindusettevõtete ametühingu Verdi majanduseksperdid märgivad seevastu, et konkreetsed maksumäärad ei peegelda tegelikkust. Saksa suurettevõtetel, näiteks, on mitmesuguste erireeglite kaudu võimalik oma maksukoormust poole võrra alandada. Reaalne maksustamine on Saksamaaga võrreldavates riikides suurem kui Saksamaal. Ida-Euroopa liitumine ELiga toob aga endaga kaasa võidujooksu maksude alandamises. (Hermannus Pfeiffer, Frankfurter Rundschau, 24.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kümme ELiga liituvat riiki meelitavad edukalt ligi uusi investoreid. Ettevõtjad viivad uutesse liikmesriikidesse üle tehaseid ja teenuseid, kuigi samuti kolitakse neid üle Põhja-Aafrikasse ja Aasiasse. Maailmakaubanduse liberaliseerimine ja takistuste järk-järguline kadumine pakuvad uusi võimalusi ning samas tekitavad ka ebakindlust. Seetõttu on Hispaania hirmul ja Prantsusmaa ärevuses, Itaalias toimuvad meeleavaldused. Koos ELi laienemisega tekib sotsiaal-majanduslikus plaanis uus olukord, mis muudab vältimatuks ettevõtete kolimise ja ka teised samalaadsed majanduslikud kohanemisprotsessid, mis käivad kaasas ELi laienemisega. Selles halastuseta võitluses pakuvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid suurettevõtete jaoks ideaalseid tingimusi: madalad palgad, kvalifitseeritud tööjõud ning tugev soov reformideks. Kuus liituvat riiki on välisinvestorite jaoks vastupandamatud, hoolimata sellest, kas välisinvestoritega kaasneb või mitte ettevõtete üleviimine neisse riikidesse. (Ricardo Matinez de Rituerto, Le Monde, 28.03)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine on majanduslikult ja poliitiliselt positiivne, kuid institutsionaalselt ja otsustusvõime seisukohalt katastroof. Kujutlege ette 25 riigi siseministreid sama laua ääres – kui igaüks kasutab kümme minutit oma seisukoha ütlemiseks, nagu seni kombeks, võtab see istumisharjutus aega üle nelja tunni. Otsustusprobleemi lahendaks vaid enamushääletuse sisseviimine, mis väldiks otsuste blokeerimise kolme suurriigi poolt. Viis suurimat liikmesriiki on juba hakanud omavahel arutama info vahetamise üle, ning Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia tahavad näidata ELile teed omavahelistel kohtumistel. See ei kõla ELi moodi. EL ei pruugi veel laguneda, kuid selle ühenduskohad juba nagisevad. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 26.03)

Venemaa ajakirjandus

Moskva nõustus partnerluse- ja koostööleppe (PCA) kõigi soodustuste laiendamisega ELi uutele liikmetele peale 1. maid. Nüüd on läbirääkimiste teemaks kõigest ELi kompensatsioonid Venemaale. EK pressiesindaja Diego de Oheda sõnul jõuti suulisele kokkuleppele Venemaaga, et paralleelselt PCA laienemisega esitab EL lahendused Venemaa ELi laienemisega kaasnevatele muredele. Sellealased kõnelused jätkuvad Komisjoni rahandusvolinik Pascal Lamy ja Vene majandusminister German Grefi vahel Moskvas. Veel kahe nädala eest oli Venemaa nõus vaid PCA "ajutise" laienemisega, kuniks pole arvestatud kõigi Venemaa nõudmistega. (Jekaterina Kudashkina, Vedomosti, 24.03)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The trade surplus in the 12-nation eurozone shrank to 1.2 billion euros (1.5 billion dollars) in January from 6.1 billion euros in December, Eurostat reported. The full 15-member EU, the eurozone plus Britain, Denmark and Sweden, posted a trade deficit of 9.5 billion euros after a surplus of one billion euros in December. (Afp, 22.03)

The EU is prepared to discuss the elimination of agricultural export subsidies on all products, EU agriculture minister Franz Fischler said. Fischler recalled that the EU last year asked developing countries to provide a list of specific products on which they wanted to see the subsidies scrapped. "It is up to them to say in which products they are interested, and if they say 'all products,' then we have to engage in a discussion also about that," Fischler told a press conference at the WTO. (Afp, 22.03)

Europe needs to raise its game on economic reform to compete with the growing technological prowess of economies such as China and India, British PM Tony Blair said. "The best contribution pro-Europeans can make to the cause of Europe is by ensuring that in Europe we face up to, rather than duck, the difficult decisions about economic reform," Blair said. (Afp, 22.03)

EU regulators ordered U.S. computer software giant Microsoft Corp to pay a record 497 million euro ($606 million) fine for violating EU antitrust law and change its business model fundamentally to stop crushing rivals. (Reuters, 24.03)

EU finance ministers agreed to appoint Spain's Jose Manuel Gonzalez Paramo to succeed his compatriot Eugenio Domingo Solans on the board of the European Central Bank, EU officials said. (Afp, 25.03)

The eurozone's Stability and Growth Pact is losing one of its staunchest defenders following the recently announced departure of European Commissioner Pedro Solbes, raising questions about reforms of European economic coordination. Solbes earned himself a solid reputation during his nearly five-year tenure as a principal protector of the often-attacked pact. (Afp, 25.03)

As terror fears threaten to choke off Europe's fledgling recovery, EU leaders will attempt at a summit to reignite the bloc's drive to become the world's most competitive economy by 2010. That goal has been marred by weak growth in the bloc's top economies and shaken again by the deadly train bombings in Madrid. (Afp, 25.03)

Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes will keep that key portfolio in the EC. Chief Commission spokesman Reijo Kemppinen said Commission President Romano Prodi saw no point in reshuffling roles six months before the EU executive ends its term on October 31. (Reuters, 25.03)

German Chancellor Gerhard Schröder said Europe should not rush into enforcing targets to curb greenhouse emissions if Russia fails to sign the Kyoto treaty on climate change, warning it could harm industry. EU leaders renewed their commitment to economic reforms to boost competitiveness as well as to the early entry into force of the Kyoto treaty in a joint statement at a Brussels summit. (Reuters, 26.03)

Luxembourg lashed out after an EU "stitch-up" saw a little-known Spaniard appointed to the European Central Bank board as intrigue deepened over which European should lead the IMF. Finance ministers of the 12-nation eurozone nominated economist Jose Manuel Gonzalez-Paramo for the ECB position, setting tongues wagging over whether Spain's hopes of getting the IMF job were now dead. (Afp, 26.03)

USA ajakirjandus

Me peame terrorismi võitma, võlgneme seda rünnaku ohvritele, usub Hispaania endine peaminister José Maria Aznar. Tuhandeid inimesi puudutanud traagika mõjul on Hispaania tänaseni šokis. Sündmustik arenes vahetult enne valimisi, mistõttu mõned erakonnad ei suutnud tõrjuda kiusatust lõigata valjuhäälselt juhtunu arvelt poliitilist profiiti. Võin öelda ühte: minu poolt juhitav valitsus ei ole valetanud. Segaduse külvamine hispaanlaste keskele on terrorismiakti üks eesmärke. Terrorismi kiuste peame säilitama üksmeele, võitlema koos vabaduse, demokraatia ja inimväärikuse eest, rohkem kui kunagi varem peame mõtlema poliitilisele ühtsusele ning rahvusvahelisele koostööle. Vastasel juhul jäävad ründajad uskuma, et võitjad on nemad. (José Maria Aznar, The Wall Street Journal, 24.03)

11. septembri šoki järel 2001. aastal mõistis maailm terrorismi hukka, sama järgnes 2002. aasta oktoobris Bali pommiplahvatuste puhul. Kuid 200 inimese surmaga lõppenud Madridi sündmuste taustal näivad kommentaarid olevat pigem suunatud Lääne valitsuste arvamisele pahategijate hulka. Austraalia peaminister John Howard rõhutab oma artiklis, et informatsiooniajastul on sõnad relvadeks. Sõnumid, mida saadetakse - kas siis valitsusjuhtide või arvamusliidritena - peavad kinnitama, et püsime valitud kursil ja viime alustatu lõpule. Jutt vägede varasemast vägede väljatoomisest või meelevaldsetest tähtaegadest õõnestab koalitsioonivägede rolli Iraagis ja annab võimaluse neile, kes on vastu vaba ja demokraatliku Iraagi loomisele. (John Howard, The Wall Street Journal, 26.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa on ikka veel kaugel ametlikust vahetuskursipoliitikast. Hetkel on ainus poliitiline instrument Keskpanga kõnepruugis "sellest avalikkuse ees rääkimine". Euroopa Lepingu artikkel 111 näeb vahetuskursi kehtestamiseks ette valitsuste kvalifitseeritud häälteenamust. Seaduseparanduse hääletus saab toimuda üksnes Euroopa Keskpanga või Euroopa Komisjoni ettepanekul. Seni pole Euroopa valitsused söandanud artikli 111 piire testida. Alternatiivina võiksid nad saavutada Keskpangaga mitteametliku kokkuleppe. Sekkumine võiks toimuda vaid sel juhul, kui vahetuskurss jõuab teatud piirini. Ilma vahetuskursi reglementeerimiseta tuleb tulevikus silmitsi seista dollari jätkuva nõrgenemisega. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 26.03)

Poola ajakirjandus

Poolal ei õnnestunud veel ELi veenda oma põllumeestele viieteistkümne vanema liikmesriigiga võrdse põllumajandustoetuse saamiseks. "Kavatseme veel võidelda. Astume peagi ELi liikmeks," ütles Poola asepõllumajandusminister Jerzy Plewa. Tema sõnul pole "mäng veel kaotatud", võimalike liitlastena põllumajandustoetuste küsimus näeb Poola teisi praegusi kandidaatmaid, eriti Tšehhi Vabariiki, Slovakkiat, Ungarit ja Balti riike. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 23.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

US President George W. Bush in a White House ceremony next week will host the heads of government of seven countries now joining NATO, a spokesman said. On March 29, Bush will welcome the PMs of Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia, as well as NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer, White House spokesman Scott McClellan said. On the same day, the seven nations will hand their ratification documents to US officials in the last step before adhesion to NATO. (Afp, 23.03)

NATO warplanes will start to patrol Baltic airspace on March 29, Latvian Defence Minister Atis Slakteris said, confirming plans by the alliance that have edged up tensions with neighbouring Russia. Slakteris said the patrols would be carried out by Belgian Air Force planes. Denmark had originally been expected to provide the planes. "It is symbolic indeed that Latvia’s airspace will be patrolled by Belgian airplanes, because Belgium is a small NATO country likewise Latvia," Slakteris said. (Afp, 25.03)

Belgia osaleb Balti riikide õhuruumi patrullimisel. Belgia õhujõudude esindaja sõnul on Belgia vastava nõusoleku juba esitanud. Balti riigid avaldasid Belgiale tänu - nüüd jääb üle lahendada vaid tehnilised probleemid. (RIA-Novosti, 24.03)

NATO contacts with Russia on the alliance extending eastwards have been straightforward and non-polemical, and there is no sense of crisis over enlargement, United States NATO ambassador Nicholas Burns said. (Afp, 26.03)

Italian military fighters will safeguard Slovenia's air space from Monday when the republic joins NATO, the Slovenian defence ministry said. (Afp, 26.03)

Slovenia will be seeking when it joins the NATO to regain the sort of military muscle it has lacked since declaring independence. The defence ministry announced that Italy has agreed to protect its neighbour's air space from Monday, after it earlier said Hungary would also help with the task. (Afp, 27.03)

Russia may revise its NATO-friendly military stance if the U.S.-led alliance does not drop its "offensive military doctrine", the Russian defence minister said. Sergei Ivanov, writing in the magazine "Russia in Global Affairs", charged NATO with failing to evolve fully into a political organisation, and said Moscow wanted NATO military plans to be purged of anti-Russian features and alliance members to stop making anti-Russian remarks. "If NATO remains a military alliance with its current offensive military doctrine, Russian military planning and principles of developing the armed forces, including its nuclear component, will be revised," Ivanov wrote. (Reuters, Afp, 25.03)

Russia warned that it would "respond" to NATO warplanes patrolling on its frontiers once the three Baltic states join the U.S.-led defence bloc next week-- but it did not say what that response would be. "If the alliance thinks the region needs such defences, Russia has a right to draw its own conclusions and will be forced to respond accordingly," Foreign Ministry spokesman Alexander Yakovenko said. (Reuters, 23.03)

Russia may take retaliatory steps if NATO goes ahead with plans to station warplanes and air defences in the Baltic republics, a top Russian foreign ministry official warned. (Afp, 23.03)

Russia will confront NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer at upcoming talks in Moscow over the alliance's plans to station warplanes in the Baltic republics, Defence Minister Sergei Ivanov said. "In the nearest future the NATO general secretary is due to visit here, and I hope that he will inform us about plans to expand the alliance's military presence into the Baltic states," Ivanov said. (Afp, 24.03)

Venemaa Riigiduuma välisasjade-, julgeoleku- ja kaitsekomitee ühisistungil 2. aprillil arutatakse välisasjadekomitee esimehe Konstantin Kossatševi sõnul Venemaa julgeolekualaseid probleeme seoses NATO laienemisega ja nö “halli tsooni tekkimisega” Balti riikides, kes pole Euroopa tavarelvastuse lepinguga ühinenud. (Interfax, 22.03)

Venemaa Riigiduuma välisasjade-, julgeoleku- ja kaitsekomitee laiendatud istungil vaadati üle Riigiduuma avalduse projekt seoses NATO laienemisega. Avalduses märgitakse, et NATO laienemine ei vasta Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamise huvidele ning NATO infrastruktuuri arendamine Venemaa piiride lähistele on vastuolus Venemaa-NATO koostöö senistele saavutustega. (RIA-Novosti, 25.03)

Venemaa Riigiduuma julgeolekukomitee esimehe asetäitja Mihhail Grišankovi kinnitusel peab Riigiduuma NATO laienemise avalduse projekt sisaldama üleskutset välisministeeriumile ja kaitseministeeriumile NATO laienemise suhtes palju karmima seisukoha võtmiseks. Samuti peab andma hinnangu Ukraina Ülemraada otsusele lubada oma territooriumile NATO väed, lisas M. Grišankov. (Interfax, 25.03)

Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksandr Jakovenko teatel ei vasta NATO hävitajate paigutamine Balti riikidesse NATO-Venemaa koostööle, eriti Rooma tippkohtumisel kinnitatud orientiiridele ja üldisele vaimule. A. Jakovenko teatel riivab NATO otsus Venemaa julgeolekut, mistõttu on Venemaa sunnitud vastavalt reageerima. (RIA-Novosti, Interfax, 23.03)

Moskva leiab, et NATO otsus Balti riikide õhuruumi patrullimisest riivab Venemaa julgeolekut. Venemaa välisministeeriumi esindaja Aleksandr Jakovenko sõnul tähendab see uue sõjalise potentsiaali asetamist Venemaa piiride vahetusse lähedusse. Venemaa jätab endale õiguse teha tekkinud olukorrast omad järeldused ning vajadusel reageerida vastavalt. (Interfax, 23.03)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer visited strife-torn Kosovo as the UN-administered province marked a day of mourning following anti-Serb riots which left 28 people dead. Serb houses in Kosovo continued to smoulder after NATO troops failed to prevent a bloody wave of violence targeting the Serb minority last week. (Afp, 22.03)

Poland will remain in Iraq as long as necessary to help maintain security there, but does not plan to send more troops to the war-torn country, Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. "We shall pursue our mission," Cimoszewicz said. (Afp, 22.03)

NATO agreed to provide security for Afghanistan's planned elections, a senior official at the alliance said. (Afp, Reuters, 24.03)

Bulgaria will continue to back the U.S.-led mission in Iraq despite fears that Spain's decision to pull out its troops might snowball, PM Simeon Saxe-Coburg said. (Reuters, 24.03)

Kosovo President Ibrahim Rugova demanded independence for the troubled province. Amid calls for calm from senior diplomats, Rugova said independence was the only way to end violence between the ethnic Albanian majority and the Serb minority in the wake of anti-Serb violence. (Afp, 24.03)

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ootab NATO peasekretärilt selgitusi NATO lennukite paigutamise kohta Balti riikidesse. Kuigi nelja hävitaja paigutamine Balti riikidesse ei riku rahvusvahelisi kokkuleppeid, jätkab Venemaa olukorra jälgimist ja ohu tekkimisel oma julgeolekule võtab tarvitusele vastumeetmed, ütles S. Lavrov. (RIA-Novosti, 24.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer on valmis dialoogiks Venemaaga NATO hävitajate paigutamisest Balti riikidesse. ”Peab silmas pidama, et NATO liikmesriikidel ei ole eraldi oma õhuruumi, on vaid NATO õhuruum, mida allianss ühiselt kaitseb”, ütles peasekretär. (Interfax, 24.03)

Venemaa-USA konsultatsioonidel Washingtonis 22.-23. märtsil arutati venekeelse vähemuse olukorda Balti riikides ja NATO laienemisest johtuvaid Venemaa muresid. (Inerfax, 24.03)

Venemaa Riigiduuma kaitsekomisjoni liikme kindral-polkovnik Viktor Zavarzini arvates ei jää järjekordne NATO laienemine viimaseks. NATO järgmine laienemine võib Venemaa lõplikult alliansi rõngasse haarata. (Interfax, 25.03)

USA ajakirjandus

USA president George W. Bush võõrustab järgmisel nädalal Washingtonis Eesti, Läti, Leedu, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia ja Bulgaaria liidreid, kes deponeerivad NATOga liitumise dokumendid. Kõik need riigid kuuluvad Vilnius 10 gruppi (lisaks veel Horvaatia, Makedoonia ja Albaania). Koos Poola, Tšehhi ja Ungariga, kes liitusid alliansiga 1999. aastal jagavad nad visiooni, mis kaitseb läänelikke väärtusi ning riikide julgeolekut Euro-Atlandi idapoolsel lävepakul. Valgevene, Ukraina, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani ja Armeenia jaoks hoitakse NATO uks avatuna. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 26.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa välispoliitika juht Javier Solana küsib enne Euroopa Ülemkogu, kuidas reageerida vägivallale Euroopas. Oma vastused liigitab ta kolme gruppi: senisest tõhusam infovahetus ja vastava seadusandluse täiustamine; järjekindlus terrorismivastases võitluses; meile, Euroopa kodanikele oluliste väärtuste kaitsmine. Mõttevahetuse katkestamine terrorismi teemadel võrdub Javier Solana sõnul demokraatia reetmisega. Peame rakendama kogu oma energia, et võidelda seaduse abil ja nimel. Terrorism ründab väärtusi, millele on rajatud EL. Terrorism on võidetav nendele väärtustele kindlaks jäädes. (Javier Solana, Financial Times, 25.03)

Hispaania üldvalimised võitnud sotsialistide partei liider ja peaministrikandidaat José Luis Rodriguez Zapatero esines avaldusega, milles rõhutas soovi tuua Hispaania väed Iraagist välja, hinnates sõda Iraagiga ning hilisemat rahvusvaheliste vägede kohalolekut selles piirkonnas veaks. Tulevane peaminister mainis Hispaania 1300-mehelise vägede Iraagist lahkumise võimaliku kuupäevana 30. juunit. See on tähtaeg, mil USA võimud on planeerinud võimu üleandmist Iraagi ajutisele valitsusele. (The Times, 15.03)

Taani ajakirjandus

Neli Belgia lahingulennukit saadeti kaitsma Balti riikide iseseisvust. Neli lahinglennukit ei ole maailma kontekstis just muljetavaldav hulk õhuväge, kuid Eesti, Läti ja Leedu jaoks on neli F-16-tüüpi lennukit suur asi. Nimelt ei ole neil riikidel veel jaksu omale moodsaid lahingulennukeid soetada. Taani saadab Balti riikidesse 15 õhujõudude sõdurit, Norra annab mobiilse radarisüsteemi, samuti aitab omalt poolt Suurbritannia. Neli Belgia F-16 jäävad Balti riike valvama vähemalt kolmeks kuuks. Seejärel on Taani kaitseminister Svend Aage Jensby sõnul vägagi võimalik, et taanlastel palutakse oma F-16 valmis panna. Kaitseministri sõnul “vaatavad nad sellele võimalusele positiivselt”. (Christian Brøndum, Berlingske Tidende, 26.03)

Norra ajakirjandus

Venemaa hoiatab Norrat ja teisi NATO liikmeid Eesti, Läti ja Leedu abistamise eest Balti riikide õhuruumi kaitsmisel. Venemaa on korduvalt manitsenud, et NATO lennukite paigutamine Balti riikidesse ohustab Venemaa julgeolekut. Vene kaitseminister Sergei Ivanov on näiteks öelnud, et Venemaa võib vastusena NATO sammudele tugevdada kaitset Kaliningradis. Balti riigid jälgivad venelaste kriitikat suure murega. Venemaa ei ole jätkuvalt Läti ja Eestiga piirilepingut sõlminud. Eriti Eestiga on suhted praegu teravad. Mõni aeg tagasi saatis Eesti välja kaks Vene diplomaati, keda süüdistati spionaažis. Venemaa vastas koheselt kahe Eesti diplomaadi väljasaatmisega. NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer sõnas hiljuti Balti riike külastades, et NATO tugi Balti riikidele ei kätke endas mingit Venemaa-vastast tegevust ega püüa muuta Euroopa strateegilist tasakaalu. “Pärast laienemist ei eksisteeri Baltikumi õhuruumi, vaid NATO õhuruum ning seda õhuruumi valvatakse. Seda mõistab Venemaa hästi, sest NATO on alati nii toiminud,” sõnas ta. (Dagbladet, 23.03)

Soome ajakirjandus

Kõik loogilised mõttekäigud räägivad selle poolt, et Euroopa ja USA suhted tuleb korrastada hoolimata raskustest. Ülesanne on raske, kuna USA uusparempoolsed juhid on lähtunud pidevalt oma kinnisideest Iraagi suhtes, mis piirab tõhusat terrorismivastast tegutsemist. USA jõupõhine lähenemine viis tulemusteni al-Qaida puhul, kuid nüüd on Afganistanis segadus ja Iraagis tundub minevat samas suunas. USA külvab kodanike hulgas hüsteeriat ja piirab kodanikuõigusi terrorivastase sõja nimel. Vahe eurooplastega kasvab pidevalt. Iraagi sõja taoline tegutsemine süvendab veelgi terroriohtu. Terrorismist on saanud mitmepäine lohe, mille võitmine on võimatu ilma liitlaste ja sõpradeta. Iraagi olukorra kontrollimine on juba muutunud võimatuks ilma ÜRO tugeva rollita. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 25.03)

Soome julgeolekuanalüütikud ei pea Venemaa ähvardusi seoses NATO laienemisega tõsisteks, hoolimata võrdlemisi teravast keelekasutusest. Soome välispoliitika instituudi teaduri Kristi Raiki sõnul on Baltimaad ühtlustanud oma julgeolekupoliitika vanade NATO riikidega, mistõttu Venemaad ei peeta enam sõjaliseks ohuks. Mitteametlikult on olukord aga teine – NATO liitumise põhjuseks on hirm Venemaa ees. Raiki sõnul puudub Baltimaadel alternatiiv alliansiga ühinemisele – iseseisvat kaitset ei peeta lihtsalt võimalikuks, ei piisaks isegi kogu majanduse kogutoodangust. Soome seisukoht NATO laienemisest muudab eelkõige olukorda Läänemerel – pea kogu meri on ümbritsetud NATO maadega. Pauli Järvenpää Soome kaitseministeeriumist ei usu siiski, et Venemaal oleks põhjust oma relvajõudude tugevdamiseks loodepiirkonnas, suuri muutusi pole oodata. (Leo Pugin, Helsingin Sanomat, 27.03)

Poola ajakirjandus

"Poola otsustas anda oma panuse Iraagi stabiliseerimisprotsessi ja kavatseb seda jätkata," ütles Saudi-Araabias viibinud president Aleksander Kwasniewski. Poola riigipea sõnul tooks vägede enneaegne tagasitõmbamine kaasa senisest veelgi suurema kaose ja suurendaks veelgi ohvrite arvu. Seetõttu nägevat Poola oma vägede väljaviimise eeltingimusena ÜRO kaasamist Iraagi stabiliseerimisprotsessi ja Iraagi valitsusasutuste efektiivset toimimist. Kaitseminister Jerzy Szmajdzinski sõnul on Poola tänu Iraagi kriisile muutunud välisriikide silmis senisest usaldusväärsemaks ning ajaga toob Iraagi missioon riigile mitte ainult poliitilist, vaid ka majanduslikku kasu. (Rzeczpospolita, 22.03)

Poola võib pärast Hispaanias toimunut osutuda terroristide järgmiseks märklauaks - selle väitega on riigi julgeolekuteenistused seni igati arvestanud. On olnud mitmeid väidetavate pommidega seotud vahejuhtumeid, ent üldine meeleolu on rahulik. Politseis valitseb kõrgendatud valmisolek, eriteenistused valvavad strateegilisi objekte. (Anna Marszalek, Rzeczpospolita, 23.03)

Sünagoogid Lódzis, Bialystokis, Krakowis ja Varssavis või roomakatoliku kirikud võivad osutuda terroristide märklauaks Poolas. Eriteenistuste teatel on andmeid Poola saabuvatest islamiäärmuslastest, kel võivad olla sidemed terrorirühmitustega. (Anna Marszalek, Rzeczpospolita, 26.03)

Venemaa ajakirjandus

Samal ajal kui NATO seab üles Balti riikide õhukaitsesüsteemi, jätkub adapteeritud Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) kinnitamise kunstlik venitamine. Keda siiski huvitab CFE režiimi lagunemine, kelle vastu on suunatud Balti riikide õhukaitsesüsteem? Alliansi väitel mitte kellegi vastu, tegu on lihtsalt oma liikmete julgeoleku kindlustamisega - samuti nagu Islandi õhukaitsesüsteem pole suunatud konkreetselt kellegi vastu. Moskva on algusest peale NATO laienemisse suhtunud valvsalt, mille põhjuseks on laienemisest tulenev oht CFE-põhisele sõjalisele stabiilsusele kontinendil. Kuigi NATO kinnitusel Balti riikidesse suuri väekoondisi ei paigutata, arendatakse välja infrastruktuuri, mis vajadusel lubab suurte väehulkade kiiret kohaletoomist. Seepärast eksisteerib võimalus jõudude vahekorra rikkumiseks Venemaa piiride vahetus läheduses. Balti riikide ühinemist CFEga takistab Brüsseli soovimatus leping ratifitseerida, põhjendades seda Venemaa Istanbuli kohustuste täitmata jätmisega. Kuid Smolenski väljakul kinnitatakse, et Istanbulis võetud kohustused kuidagi ei seostu adapteeritud CFE lepinguga, vaid esialgse, 1990. a. CFE lepinguga. Eurooplased seisavad valiku ees: kas kinnitada adapteeritud CFE või kaotada piirangud, mis võib viia külma sõja aegsete hoiakute taastumiseni (Andrei Lebedev, Izvestija, 22.03)

Bratislavas toimunud konverentsil "Teel laienenud Euroopasse: uued ülesanded" jagasid Vilnius 10 ja “Võšegrad 4” juhtivpoliitikud mõjusfääre NATOs ning "sponsor-funktsioone". Eesti peaminister Juhan Parts seisis Moldaavia alliansiga liitumise eest. Kiievi liikmelisust kaitsesid nii Balti riigid kui Poola. ELi laienemisvolinik Günter Verheugen oli lubadustega ettevaatlik: teatud riikidele on koht ELis juba garanteeritud, teiste riikide liikmelisus pole aga veel päevakorras. Kuid NATO liikmed näevad asja teisiti: Vilnius 10 riigipeade lootuse kohaselt esitatakse Albaaniale, Horvaatiale ja Makedooniale NATO liitumiskutse juba Istanbuli tippkohtumisel 2. aprillil. Paistab, et NATO ja Valgevene suhete arendamine delegeeriti Tallinnale, kuna Eesti välisministeeriumi esindaja teatel ei ühine Eesti ELi viisaboikotiga Aleksandr Lukašenko suhtes. (Natalja Korneljuk, Izvestija, 23.03)

Vastuseks nelja NATO hävitaja paigutamisele Leetu kutsus Vene kaitseminister üles kohendama Venemaa sõjalist doktriini, muuhulgas muutma tuumarelvajõudude struktuuri. NATO infrastruktuuri arendamine Balti riikides tähendaks Sergei Ivanovi sõnul ohtu Venemaale, mis tingib aktiivsete vastumeetmete kasutamisele võtmise. Peale hiljutisi teateid Venemaa relvajõudude viletsast lahingvalmidusest on aga raske uskuda tuumarelvajõudude tugevdamist. Viimasel ajal on märgata olnud sõjaväeliste õppuste aktiviseerimist üle kogu Venemaa, mis on juba esile kutsunud Eesti protesti õhuruumi "rikkumisest" Vene sõjalennuki poolt. Venemaa sõjalistele õppustele reageeris "ridade vahel" ka Ukraina, viies läbi sõjalise õppuse Vene-Ukraina ühiskasutataval lennuväljal. Paistab, et NATO-Venemaa vastuseis kasvab iga päevaga. Kui USA sõlmis lepingu USA sõjaväeüksuste paigutamiseks Usbekistani, teatas Venemaa lennuväeüksuse suurendamisest Kasahstanis ja aktiviseeris tegevust Gruusias. Näib, nagu kihaks postsovetlik ruum konfliktidest, sõjaväemanöövritest ja -õppustest - nii pole ka ehtsat sõda vaja kaua oodata... (Vladimir Muhhin, Nezavisimaja Gazeta, 26.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti peaminister Juhan Parts lendab Ameerika Ühendriikide presidendi George Bushi kutsel NATO laienemise tseremooniale Washingtoni, kus annab üle Riigikogu poolt ratifitseeritud Eesti NATOga liitumise lepingu, mis tähistab Eesti ametlikku liitumist alliansiga. (Interfax, 28.03)

Eesti kaitseminister Margus Hansoni sõnul peaks Eesti aastaks 2015 oma õhuruumi kaitsmiseks iseseisvalt või koostöös Läti ja Leeduga hankima 5-10 hävitajat, kusjuures pilootide väljaõpe peab algama tunduvalt varem. (Interfax, 26.03)

Eesti kaitseminister Margus Hansoni väitel plaanitakse Ämarisse aastatel 2006-2008 rajada NATO minimaalsetele tingimustele vastav lennuväli, kus aeg-ajalt paiknevad Eesti õhuruumi kaitsvad NATO lennukid. Aastaks 2010 peab Ämari lennuväli võimaldama NATO lennukite alalist paiknemist. (Interfax, 26.03)

Taani, Rootsi, Soome, Leedu, Läti ja Eesti peaministrid kohtusid Vilniuses, et arutada ühiseid positsioone 25.-26. aprillil Brüsselis toimuva ELi riigipeade ja valitsusjuhtide Nõukogu istungiks. Arutlusel on ELi ja Venemaa suhted ning ELi põhiseadusliku leppe läbirääkimised. (RIA-Novosti, 23.03)

Kohtumisel Eesti peaminister Juhan Partsiga kinnitas Itaalia peaministri asetäitja Gianfranco Fini, et partnerluse- ja koostöölepe (PCA) peab laienema ELi uutele liikmetele automaatselt peale 1. maid. Pooled tõdesid ühiselt, et EL peab aitama Venemaal toime tulla oma minevikuga. (Interfax, 23.03)

Eesti peaminister Juhan Parts kohtus põllumajandusministri kandidaadi Ester Tuiksooga. Lõpliku otsuse uue põllumajandusministri nimetamisest langetab J. Parts peale Washingtonist naasmist järgmisel nädalal. (Interfax, 28.03)

Kõigis Eesti linnades toimuvad stalinliku küüditamise 55. aastapäeva pühendatud mälestusüritused. (Interfax, 25.03)

Grupp Eesti kaitseväe ohvitsere hindab oma Iraagi rahuvalveüksuse olukorda. Hinnatakse rahuvalvajate moraalset seisundit, väljaõppe taset ja varustatust relvastuse ning lahingmoonaga. (RIA-Novosti, 22.03)

Tallinna ja Helsingi linnapead plaanivad linnade ühendamist ühtseks ruumiks. Tallinna meeri sõnul kahe linna ühendamine “Talsinkiks” ära toodud linna arenguplaanis aastani 2025. (RIA-Novosti, 22.03)

Eesti kaitsejõudude peastaabi teatel tungis 19. märtsil Vene transpordilennuk AN-26 Eesti õhuruumi Vaindloo saare lähistel. Venemaa õhujõudude pressiesindaja polkovnik Aleksandr Drobõševksi lükkas Eesti süüdistused tagasi. (Interfax, 23.03)

Eesti endine suursaadik Venemaal Mart Helme Eesti Päevalehes avaldatud arvamuse kohaselt peab Eesti oma huvide kaitseks ähvardama Venemaad veto kasutamisega WTOs, nõudes Venemaalt Sosnovõi Bori tuumaelektrijaama sulgemist ja piiride ülevaaamist. (Interfax, 24.03)

Eesti Välisministeeriumi pressesindaja Ehtel Halliste kinnitas kahe Vene diplomaadi väljasaatmist Eestist, kuid keeldus avaldamast väljasaadetute nimesid ja ametikohti, viidates väljakujunenud rahvusvahelisele tavale. (Interfax, 22.03)

Estonia's Foreign Ministry confirmed it had expelled two Russian diplomats in the Baltic country's run-up to NATO and EU entry and Russia immediately retaliated by ordering out two Estonian diplomats. (Reuters, 22.03)

Moscow has expelled two Estonian diplomats in an apparent tit-for-tat response to the tiny Baltic state's decision to kick out two Russian diplomats for allegedly spying, the Russian foreign ministry said. (Afp, 22.03)

Vene välisministeerium kuulutas kaks Eesti diplomaati Eesti suursaatkonnas Moskvas persona non grataks, mistõttu peavad diplomaadid lahkuma Venemaalt 48 tunni jooksul. (RIA-Novosti – Interfax, 22.03)

Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja Meelis Virkebau sõnul ei kao Eesti ELiga liitumisel automaatselt Venemaa Eestile kohaldatud topelttollid. Samuti kaotab Eesti ELiga liitumisel oma kehtivuse Eesti-Ukraina kahepoolne vabakaubanduse leping. (RIA-Novosti, TorgRus.com, 22.03)

Eesti opositsiooniline konservatiivne partei Isamaaliit kutsus üles mitte kinnitama jalaväemiinide keelustamise konventsiooni, väites, et jalaväemiinid on tõhusaim kaitsevahend võimaliku Venemaa rünnaku vastu. Isamaaliit viitab Soome sarnasele seisukohale. (RIA-Novosti, 23.03)

Eesti põllumajandusminister Tiit Tammsaar pani vastutuse riigi strateegilise viljavaru riisumise eest oma eelkäijatele. Põllumajandusminister arvates eksis ta oma eelkäijate liigses usaldamises. Ministri sõnul peab juurdluse tulemustest hoolimata materiaalset vastutust kandma Eesti Viljasalv, kes hoidis riiklikku viljavaru. (RIA-Novosti, 23.03)

Eesti riiklikust gaasimaskide hoidlast riisuti ja müüdi maha gaasimaskide filtrid. Peale uurimise algatamist tunnistas spetsiaalvarustuse hoidmise eest vastutav ametnik end süüdi filtrite riisumises ja edasimüümises ajavahemikus 2000-2001 aastal. Kahjudeks hinnatakse 170 000 krooni. (Interfax, 25.03)

OSCE vähemusrahvaste volinik Rolf Ekeuse OSCE Eesti ja Läti alalise missioon ajalooks tunnistamine näitab OSCE võimetust (või ehk varjatud soovimatust) seista inimõiguste kaitse eest Eesti ja Lätis, mis vähendab OSCE autoriteeti üle maailma. (Vor.ru, 25.03)

Venemaa välisministri esimene asetäitja Eleonora Mitrofanova kinnitusel tuleb arendada koostööd ajaloolise kodumaa ja Venemaa diasporaa vahel. E. Mitrofanova sõnul on partnerluse arendamise rõhuastekuseks järkjärguline kõrgendatud ootuste ja ülalpidamisreflekside väljatõrjumine mõningate diasporaa liikmete poolt. Otsesele materiaalsele abile saavad loota Teise maailmasõja veteranid. Samuti tuleb välja töötada diasporaa sisemise sideme tugevdamise mehhanismid ning määratleda autoriteetsed diasporaa juhid, kelleta pole võimalik diasporaa heaolu suurendamine asukohariikides. (RIA- Novosti, 25.03)

Narvas tulistati Vene tolliametnikku. Narva linna korrakaitseametnikud kontrollivad, kas tolliametniku tulistamine võib olla seotud kuu alguses Eetsi-Vene piiril kaheksa tonni alkoholi konfiskeerimisega. (Interfax, 26.03)

Tallinna politsei pidas kinni Eesti siseministri poja, kes püüdis osta narkootikume. Eesti peaminister Juhan Parts toetab siseminister Margus Leivo jätkamist ministrina. Peaminister avaldas kaastunnet siseministrile, öeldes, et saab aru siseministri raskest olukorrast ja ei soovi olla tema situatsioonis. (Interfax – RIA Novosti, 27.03)

Vene Riigiduuma asespiiker Vladimir Žirinovksi teatel pommitab Venemaa konflikti korral NATOga mitte Brüsselit, vaid Vilniust, Riiat ja Tallinnat. Venemaa on NATO ja USA lennukite Balti riikide õuruumi patrullimise vastu, kuna kaasaegsed luurelennukid näevad 500 km kaugusele – so Kaluuga ja Smolenskini, väitis asespiiker. Olukorra teravnemisel NATOga, lepivad Washington ja Moskva omavahel Balti riikide arvel kokku, nagu tehti Hitleriga, kuid sel korral lõplikult, lisas Liberaaldemokraatliku partei liider.(Vibory.ru, 24.03)

USA ajakirjandus

Venemaa saatis riigist välja kaks Eesti diplomaati, vastates nii Eesti eelnevale nõudmisele kahe Venemaa diplomaadi riigist lahkumise kohta spionaažisüüdistuste tõttu. (Erin E. Arvelund, The New York Times, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti tippmodell Carmen Kass tahab edaspidi keha asemel oma mõistust näidata. Palja kõhuga ei sünni Brüsselis ringi liikuda, küllap võtab ta siis pükskostüümi kapist. Praegu on Carmen kõigest modell, mis sest, et üks maailma parimaid. Euroopa Parlamenti kandideerib konservatiivsesse parteisse asunud Kass selleks, et Eestit tuntuks teha. Brüsseli 626 saadikust on vaid 20 naised, Carmen oleks nende seas üks nooremaid. Kassi aitab suhtlemisoskus ja enesekindlus, kui mõni peaks kahtlema tema võimetes poliitikas läbi lüüa. Ta on varakult pidanud õppima iseseisvalt toime tulema. Parlamendis ei kavatse ta niisama istuda, vaid küsida, pärida ning asjasse sekkuda. Mida arvab Kass Putinist? “Ta on tark mees ja teab, mida tahab. Me tahame teda usaldada”, ütleb Kass. (Dagmar von Taube, Die Welt, 28.03)

Soome ajakirjandus

Eesti riik tahab ärgitada kodanikke oma tervise eest hoolitsema, makstes kinni osa selle jaoks tehtavatest kulutustest. Valitsusparteid on teinud põhimõttelise otsuse, mille kohaselt tervise eest hoolitsemine muutub uuest aastast maksuvabaks kuni 3 000 krooni ulatuses. Eesti valitsusel on sarnane mure Soomega – lääneliku elulaadiga kaasneb liikumise vähenemine ja rahva tervise nõrgenemine. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 22.03)

Eesti on võtmas vastu ELi poolt nõutava võrdõiguslikkuse seaduse. Kolm aastat Riigikogus väldanud arutelu on lõppemas, kuna Eesti peab seaduse vastu võtma enne ELiga liitumist. Sotsioloog Marion Pajumetsa hinnangul läheks ilma ELi poolsete trahvide võimaluseta veel paar aastat aega võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmiseni. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 24.03)

Eesti suursaadik ELis Väino Reinart vastab Helsingin Sanomate ajakirjanike küsimustele. Reinarti sõnul on ajalugu Eesti seisukohalt viimasel sajandil ebaõnnestunud. Lääne-Euroopaga liitudes jõuavad eestlased tagasi oma loomulikku keskkonda. Suursaadiku sõnul on ta märganud, et vastupidiselt paljude eestlaste ootustele suhtutakse Brüsselis Eestisse juba mõnda aega kui ühte liikmesriiki. Mis puutub vanade ja uute liikmesmaade suhetesse, siis nüüd on kõik samal pool lauda, ütleb Reinart. Hoolimata Euroopa siseste arvamuste erinevustest (näiteks USA toetamisest Iraagi sõja puhul), loodab suursaadik, et Eesti suudab laienenud ELis seista oma huvide eest. (Laura Pekonen, Annamari Sipilä, Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 27.03)

Mart Laar ütles Euroopa rahvapartei (EPP-ED) koosolekul, et Paavo Lipponen oleks tema arvates Euroopa sotsiaaldemokraatidest parim ELi Komisjoni president. Lipponenil on uutes liikmesriikides hea maine ja ta oli laienemisläbirääkimiste ajal Eesti suhtes väga abivalmis. Eestlaste seas toetatakse Lipponeni tugevalt, rõhutas Laar. Ta lisas, et eesseisvate europarlamendivalimiste tulemus mõjutab esmakordselt olulisel määral seda, millise fraktsiooni esindaja presidendiks saab. (Tuomo Yli-Huttula, Kaleva, 27.03)

Poola ajakirjandus

Vene välisministeerium kuulutas persona non grata`ks kaks Eesti suursaatkonna töötajat ja andis neile käsu lahkuda Venemaalt 48 tunni jooksul. Mõlemat diplomaati süüdistati "diplomaadi staatusele mittevastavas tegevuses." Siiski on selge, et eestlaste väljasaatmise tegelikuks põhjuseks oli Eesti valitsuse samalaadne käitumine Vene diplomaatidega, keda Tallinn süüdistas "aktiivses katses omandada NATO ja ELi käesolevat laienemist puudutavaid dokumente." (Gazeta Wyborcza, 22.03)

Venemaa ajakirjandus

Puhkenud spiooniskandaal näitab kogu maailmale, et jutt Moskva ja Tallinna suhete soojenemisest on enneaegne. Eesti Moskva suursaatkonna teenistujad keeldusid kommenteerimast viimaseid sündmusi - saatkond ei saa anda oma hinnangut toimuvale seni, kuni pole teada Tallinna ametlik vastav reaktsioon. ELi vaatleja Michel Fletcheri sõnul peavad Eesti ja Venemaa lahendama selle küsimuse tsiviliseeritult ja asjatundlikult. Eesti jaoks on see praegu eriti tähtis, kuna riik integreerub lähimal ajal Euroopa struktuuridega. USA tuntud analüütiku Stanley Hamiltoni sõnul peab just Venemaa tulema Eestile vastu ja kontrollima vene diplomaatide tegevust Eestis ning rikkumiste tuvastamisel lubama Eestile, et edaspidi sääraseid juhtumeid ei toimu. Nii huvitav kui see ka pole, Balti riikide ja Venemaa vahelise diplomaatilise pingpongi puhul süüdistab Lääs üldjuhul Venemaad. (Dimitri Babitš, Utro, 23.03)

Tai ajakirjandus

Eesti Vabariigi 86. aastapäevale pühendatud lehekülg annab ülevaate nii riigi ajaloost kui tutvustab president Arnold Rüütlit. Eesti Vabariigi aukonsul Taimaal Dr. Virachai Techavijit kirjeldab kokkupuuteid kahe maa vahel alates diplomaatiliste suhete loomisest 27. aprillil 1992. aastal. Aukonsul rõhutab Eesti soodsat geograafilist asendit Läänemere areaalis, tuues esile Eesti kasvava majanduse, liberaalse maksupoliitika, avatuse välisinvesteeringutele ning madala korruptsioonitaseme. Kahe maa suhtlemises peab Dr. Techavijit oluliseks koostööd tehnoloogia, oskusteabe ja õpilasvahetuse vallas. (Virachai Techavijit, Naew Na, 24.02)

Majandus

Uudisteagentuurid

The tax-free store on the ferry from Estonia's capital Tallinn to Helsinki is packed with crates of beer and spirits and it is hard to tell whether it is the Baltic swell or the booze that makes the passengers stagger. Many of the Finns on board load up with the maximum ration of drink allowed, getting a bargain compared to the hefty prices in the stores of the national monopoly Alko. But now Finland has slashed its alcohol tax and Estonia is about to join the EU, a squeeze is on the multi-billion-euro shipping industry that has long reaped the benefits of prohibitive liquor policies in the Nordic countries. (Reuters, 24.03)

Taani ajakirjandus

Taani ehitusmaterjalidetööstuse ühing ja ajaleht Dansk Industri korraldavad mai keskel Riias, Vilniuses ja Tallinnas kampaaniapäevad. Ettevõtmine saab teoks koostöös Balti riikides asuvate Taani saatkondadega. Eesmärgiks on soodustada kontaktide tekkimist Baltimaade ja Taani ehitusettevõtete vahel. Baltimaade ehitusmaterjaliturud kasvavad kiiresti. Eestis, Lätis ja Leedus kasvab nõudlus ehitusmaterjalide järele, seda nii seoses uute hoonete ehitamise kui vanade renoveerimisega. Lisaks elamuehituse ja renoveerimistegevuse kasvule lõikavad taani ettevõtted kasu ka kontori- ja tootmishoonete ehituse suurenemisest, mis on Baltikumis tõusuteel. (Industrien, 22.03)

Soome ajakirjandus

Soomes kardetakse toodangu ja töökohtade kadumist, kuna ettevõtted siirduvad madalate toodangukuludega riikidesse, sealhulgas ka Eestisse. Kuid Eesti lähedus võib saada hoopis õnnistuseks Soomele. Nii arvavad Sitra juhtpersoon Aatto Prihti ja ärimees Joakim Helenius, kes on aastaid tegutsenud Eestis. Soome ettevõtted saavad kasutada ära lähipiirkonna odavapalgalisi allhankefirmasid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 23.03)

Soome võiks võtta eeskuju Eesti maksusüsteemist. Kõrge tulumaksuvaba miinimumi puhul poleks vähese sissetulekuga maksumaksjad progressiivse maksusüsteemi sisseviimisel olulised kaotajad ning riik võidaks süsteemi lihtsuse pealt. (Anu Marttila, Helsingin Sanomat, 24.03)

Soomest pärit rõivatootja Leo Tauschi, kes juba 11 aastat laseb oma firma rõivad õmmelda Eestis, soovitab Soome väikefirmadel viia tootmine üle Eestisse. Kuigi palgatase Eestis on tõusnud, tasub see ära, kuna suurettevõtted on siirdunud ära kaugematesse riikidesse ja töö tootlikkus Eestis on samuti tõusnud. Eesti õmblejad on professionaalsed ning nende toodang on kvaliteetne. (Liisa Enkvist, Turun Sanomat, 27.03)

Varia

Uudisteagentuurid

Bagdadis tapeti Eesti aukonsul Tamperes Jorma Antero Törönen. Aukonsul viibis Iraagis Soome ettevõtjate delegatsiooniga, koos J. A. Töröneniga hukkus veel üks Soome ärimees. (Interfax, 22.03)

Narvas algas Tšetšeenia dokumentaalfilmide festival, kus oma linateoseid Tšetšeenia sõjast ja terroriaktist Moskvas näitavad Poola, Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa ajakirjanikud. Kuna Narva linnavalitsus keeldus festivali tarvis kultuurimaja “Rugodiv” rentimast, toimub festival Narva Aleksandri kirikus. (Interfax, 27.03)

Eesti kunstnik Aapo Pukk andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II-le üle kaks patriarhist tema Eesti visiidi ajal möödunud aasta septembris maalitud portreed. (Interfax, 24.03)

Tallinna politsei pidas kesklinnas kinni Vene diplomaadi tugevas alkoholijoobes 14-aastase poja ning toimetas ta haiglasse. Alaealise avalikku joobes olek on Eestis kuritegu. (Grani.ru, 23.03)

Saksamaa ajakirjandus

Rongisõit Berliinist Tallinna kestab 60 tundi – selline olukord peab muutuma! Saksamaa pole enam jagatud maailma ääreala, vaid transiitmaa. EL nõuab raudteetranspordi osatähtsuse tõstmist, kuid laienemisega seotud puudusi selles valdkonnas ei ole märganud. Alles eelmisel aastal kutsus EK kokku ekspertkomisjoni, kelle ülesandeks sai Euroopa-ülese teede- ja kommunikatsioonipoliitika ülevaatamine. Selles valdkonnas on raudne eesriie endiselt püsti. Berliinist Tallinnasse sõites peab 9 korda ümber istuma, rong peatub 60 jaamas ning Eesti-Läti piir tuleb ületada jalgsi. Enne sõda jõudis auruvedurgi kaks korda kiiremini kohale. Eelmise aasta lõpus avalikustatud komisjoni töö tulemis oli üks suur pettumus. Asjaomaste valitsuste heakskiitu pole saanud isegi kavandatud ehitustööde algus 2010. aastal. Komisjoni ettekandes on loetletud 42 projekti, puudub aga rahastamise skeem ning prioriteedid. Erinevad elektripinge standardid ning rööbaste laiused on samuti probleemiks. Eeskuju tuleks võtta USAlt, kus 60% kaubavedudest toimub raudteedel. Euroopa tuleb ühendada Lissabonist Helsingini ning Londonist Ateenani ühtse raudteevõrguga. Kiirrongiga jõuaks Tallinnasse praegusega võrreldes kuus korda kiiremini. (Michael Cramer, Die Welt, 28.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Pianist Helin Karja ja mezzosopran Monika-Evelin Liiv annavad Colmaris eesti muusika kontserdi. Kaasaegne eesti muusika on saanud toitu oma esivanemate muusikast, mis põhinevad paganlikel ja šamanistlikel traditsioonidel. See muusika kõlab otsekui värske tuul kaugelt Läänemerelt. Muusikute soome-ugri keel jääb küll alatiseks mõistatuseks. Kuna Eesti hakkab liituma ELiga, annavad Karja ja Liiv mitmeid kontserte, et paremini tutvustada Eesti 19. ja 20. sajandi muusikat. Nad mängivad Kreegi, Saare, Kapi ja Türnpu muusikat. Helin Karja mängib klaveril lisaks Urmas Sisaski ja Lepo Sumera palu. Mõlemad on rõõmsad selle üle, et saavad oma muusikat Prantsusmaal esitleda ning usuvad, et prantslastele peaks eesti muusika meeldima. (Franck Buchy, Dernières Nouvelles d'Alsace, 24.03)

Rootsi ajakirjandus

Uus Eesti ja Rootsi vahel sõitma hakkav reisilaev Victoria I, oli pärast 11-aastast pausi esimene tuttuus liinilaev, mida Stockholmi sadam võõrustas. Tallinki uue aluse proovireisil Rootsi tutvusid laevaga esimestena Rootsi kroonprintsess Victoria, kelle järgi laev oma nime sai, ning eesti soost kunstnik Ilon Wikland, kes kaunistas laeva lastetoa seinad oma originaalloominguga - idüllilise suvemaastikuga. Victoria personali hulka kuulub nii eestlasi, soomlasi kui ka rootslasi. Mõned laevapersonali liikmetest teenindasid ka põhjaläinud Estonial. Tallinki suuromanik ja nõukogu esimees Enn Pant, kes 38-aasta vanuses kuulub Eesti rikkamate inimeste hulka, arvab, et Stockholmi-liinile võiks tuua teisegi samasuguse uue ja suure Rootsi turu jaoks kohandatud laeva. See sõltub aga Victoria I menust rootslaste hulgas eeloleval suvel. Laev on üheks rootsi turistide Eestisse meelitamise vahendiks. Statistika näitab, et kui 2/3 soomlastest on Eestis käinud, siis rootslastest on teisele poole Läänemerd jala tõstnud vaid paar protsenti rahvast. (Charlotte Wendt, Svenska Dagbladet, 21.03)

Jaapani ajakirjandus

Eesti on ühinemist ELiga oodanud alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Eestlased on uhked, et nende keel saab üheks EL ametlikest keeltest. Nõukogude okupatsiooni ajal olid siinsete linnade ja tänavate nimed kasutusel ka venekeelsetena. Peaaegu iga eestlase mõnda sugulast on puudutanud nõukogudeaegsed repressioonid. Venemaale väljasaadetuilt eeldati suhtlemist üksnes vene keeles, eesti keel kui "fašistlik" polnud lubatud. Paljud surid nälja ja külma tõttu. Sõjas ning sunnitöölaagrites kaotas Eesti 20% oma elanikkonnast. Nõukogude võim rajas Eestisse sõjaväeosi ning tehaseid, mille töötajaskond oli enamasti pärit Valgevenest, Venemaalt ja Ukrainast. Sel perioodil kõneles 40% siinsest rahvastikust vene keelt. Täna eeldab kodakondsusseadus Eesti kodanikult eesti keele valdamist. Euroopa Liit kindlustab Eestile stabiilsuse ning annab lootuse, et kaks erinevat keelt ja rahvast saavad koos eksisteerida. (Akihiro Onoda, Shinano Mainichi Shinbun, 28.02)