Nädal välismeedias: 15 - 21. märts 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK
Terroriakt Madridis

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU leaders are likely to agree to revive stalled talks on a constitution. Irish PM Bertie Ahern will make a recommendation to an EU summit after three months of intensive soundings. "I read Ahern as signaling he wants a June 30 deadline," one EU ambassador said. "The Madrid bombings have shown we need the constitution to fight terrorism," the ambassador said. (Reuters, 21.03)

EU leaders expressed guarded optimism over hopes for resuming talks on a first-ever constitution. "Next week I shall set out my assessment of where we stand," Irish PM Bertie Ahern, wrote in the Financial Times. "We have found our partners willing to enter into meaningful discussions with us and ... we now have a full appreciation of their concerns. "We also have a clear understanding of where scope for compromise and agreement may lie. None of the gaps on any of the issues is so wide that it cannot be closed," he said. (Afp, 16.03)

France and Germany want the EU to adopt its new constitution by the end of the year and trust the Irish presidency to come up with a way to achieve this, President Jacques Chirac said. Schröder said there was still a chance a deal could be struck by the end of the Irish presidency on June 30. This did not depend on Paris and Berlin but on their partners, he said. (Reuters, 16.03)

Spain's PM-elect said he wants to see an "accelerated" adoption of a EU constitution. Socialist Party leader Jose Luis Rodriguez Zapatero told: "I believe that we will rapidly reach an agreement which will maintain a reasonable balance of power that will define the new Europe, an enlarged Europe." (Afp, 15.03)

Spain's change of government could help the EU resolve differences holding up approval of its planned constitution, French FM Dominique de Villepin said. Villepin said the constitution, which has been blocked by stiff opposition from Spain and Poland to its system of voting rights, should be the top issue for Spain's PM-elect Jose Luis Rodriquez Zapatero. Poland has signalled flexibility in recent weeks in negotiations on the constitution draft, with diplomats saying Warsaw does not want to earn a reputation as a troublemaker. (Reuters, 15.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sotsialistide üllatuslik võit Hispaania üldvalimistel toob ilmselt kaasa suuri muutusi Euroopa poliitikamaastikul. Lahkuv peaminister Aznar oli peamine Prantsusmaa-Saksamaa koostöötelje vastane. Koos Poolaga blokeeris Hispaania ELi põhiseaduse vastuvõtmise 2003. aasta detsembris toimunud tippkohtumisel ning koos Suurbritannia ja kandidaatriikidega oli Hispaania USAle toeks Iraagi sõjas. Hispaania uus peaminister Zapatero on lubanud teha Hispaania välispoliitikas 180-kraadise pöörde. Zapatero sõnul on tema sooviks töötada Euroopa ühendamise ja ELi põhiseaduse vastuvõtmise nimel. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 16.03)

Kas EL saab põhiseaduse enne juunis toimuvaid EP valimisi? Peale sotsialistide võitu Hispaania parlamendivalimistel on tekkinud uus lootus. Kindlust siiski pole, sest Hispaania uus valitsus ei ole veel teatanud oma valimisolekust põhiseadusliku lepingu tekstile alla kirjutada. Prantsusmaa jaoks on oluline säilitada Giscard d'Estaingi loodud tekst originaalkujul, seetõttu ei vaadata Prantsusmaal hästi eesistujariigi Iirimaa kompromissettepanekutele. Madridi ja Varssavi soovide rahuldamiseks on Dublin teinud ettepaneku reguleerida häälte arvu nõukogus nii, et väiksed ja keskmise suurusega riigid oleksid suurriikidega võrreldes eelisolukorras. Saksamaa kinnitab oma valmidust kompromissiks, mistõttu on hakatud Chiraci pidama detsembris toimunud tippkohtumise läbikukkumise peamiseks süüdlaseks. (Jean Quatremer, Libération, 22.03)

Soome ajakirjandus

Jaan Kaplinski kirjutab, et ELi võimukeskust võiks hajutada üle kogu ELi territooriumi, mis vähendaks Kesk- ja Ida-Euroopas levinud umbusku Brüsseli bürokraatide suhtes. Administratiivkeskuste hajutamisel oleks uute liikmesriikide jaoks nii praktiline kui sümboolne tähendus. Nii ei tunneks me end Euroopas vaeste sugulastena, vaid et Euroopa tuleb meie juurde ja tunnistab ajaloolist ühtsust. (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 19.03)

Uudisteagentuurid

Vene välisminister Sergei Lavrovi kinnitusel EL mõistab Venemaa ELi laienemisega seonduvaid muresid. Välisministri sõnul tuleb Venemaal ELi laienemise osas jõuda kompromissile ELiga, mis väldiks Venemaa kaubandus-majanduslike huvide kitsendamist ning lubaks parendada ELi ja Venemaa vahelist kokkulepet Kaliningradi osas. (Interfax, 17.03)

Vene välisminister Sergei Lavrov kohtub ELi “troika” välisministritega k.a. aprilli esimesel poolel Dublinis, et arutada Venemaa ELi laienemisega kaasnevaid muresid. (Interfax, 17.03)

Ukraina ja EL kolmandal ühise tegevuskava-alasel kohtumisel Brüsselis otsustati jätkata konsultatsioone Ukraina ja ELi ühise tegevuskava dokumendi viimistlemiseks. (Interfax, 16.03)

Saksamaa ajakirjandus

Veel enne tagasivalimist saatis Putin oma poliitika kritiseerijatele läänes nende kriitikat ümberlükkava sõnumi, moodustas liberaalseima valitsuse pärast NSV Liidu lagunemist. Jeltsini ajal USA ja Prantsusmaaga kaubandust arendanud Fradkov on parim lääne majanduse ja WTO asjatundja, pikaajalise ÜRO kogemusega Lavrov tunneb USAd vahest pareminigi kui oma kodumaad. Venemaa soovib ilmselt lõplikult liituda globaalse maailmamajandusega, kasutades selleks kahepoolseid suhteid USA ja ELiga ning samuti WTOd, ÜROd ja G8 struktuure. Ajades valitsusest minema viimased Jeltsini aegsed “mohikaanlased”, saatis Putin signaali oma rahvale – on alanud uus ajastu. Ees ootavad mitmed tõsised reformid. Putini teisel ametiajal hakkab Vene-Lääne suhteid tõsiselt mõjutama võistlus USA ja ELi ning Venemaa vahel Ida-Euroopa majandus- ja julgeolekupoliitilise kujundamise ümber. (Alexander Rahr, Die Welt, 16.03)

Soome ajakirjandus

Vasakpoolsete võit Hispaania valimistel tundub muutvat ELi liikmesriikide vahelist tasakaalu – varem USAga sõbrustanud Hispaania näib siirduvat tagasi vana Euroopa suunas. Zapatero on juba avalikult süüdistanud Bushi ja Blairi sõja alustamises valedel alustel. Brüsselis ei juleta veel ennustada valimisvõidu olulist mõju ELi parlamendivalimistele. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 17.03)

Teist korda Venemaa presidendiks valitud Vladimir Putin saab oma sisuliselt piirituks kasvanud võimu kasutada ära ka välispoliitikas. Varem tuli tal balansseerida erinevate osapoolte vahel, näiteks relvastuse piiramise arutelude puhul. Nüüd võib Putin endale lubada tugevamat strateegiat näiteks Venemaa ja ELi vahelise koostöölepingu või NATO tugipunktide küsimustes. (Juhtkiri, Kaleva, 17.03)

Poola ajakirjandus

Pärast sotsialistide ootamatut valimisvõitu Hispaanias ähvardab Poolat märkimisväärne mõjukaotus ELis toimuvatele protsessidele. Uus valitsus Madridis saab olulisel määral nõrgestada Poola ohvitseride juhitavat rahvusvahelist diviisi Iraagis. "Euroopa peab meid taas mõistma euroopaliku riigina, mis ei genereeri vana ja uue Euroopa vahelisi lõhesid," ütles sotsialistide liider José Luis Rodriguez Zapatero oma esimeses raadiokõnes. Zapatero rõhutas vajadust tõhustada tööd ELi põhiseaduse vastuvõtmise huvides. Kas Poolatki ootab Euroopa tulevase põhiseaduse osas kompromiss? Kas Poola peaks kurvastama, et on kaotanud olulise liitlase - Hispaania? Ilmselt ei saanud varemgi rääkida mingisugusest kindlamast Poola-Hispaania liidust, vaid lihtsalt teatud ühishuvidest. ELi konstitutsiooniprojekti saatus oleneb nüüd eeskätt Poola ja Prantsusmaa käitumisest. Brüsseli ekspertide arvates peaks Poola muutuma senisest kompromissialtimaks, vastasel korral võib ta osutuda eurointegratsiooni ainsaks blokeerijaks. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 16.03)

Uudisteagentuurid

Six of the 10 countries to join the EU had public deficits greater than those allowed by the EU's Stability and Growth Pact. Only Estonia spent less than it brought in last year with a surplus in its public accounts equivalent to 2.6 percent of GDP. (Afp, 16.03)

All 10 countries joining the EU are behind with preparations with just six weeks to go before they enter the bloc, a spokesman for the EU's executive Commission said. Fabrizio Barbaso, acting director-general of the Commission's Enlargement department, wrote to the 10 countries highlighting shortcomings. These are the establishment of payment agencies to enable farmers in new member states to receive subsidies under the EU's Common Agricultural Policy; and food safety at businesses such as meat processing plants. He said the letter was not a warning, but a standard part of the monitoring process designed to make sure the countries were ready by May 1, and more may follow. (Reuters, 16.03)

The charms of the 10 nations set to join the EU are well placed for a boom, tourism industry analysts say, but caution remains. "The new members are putting great hopes in tourism," Francesco Frangialli, secretary-general of the World Tourism Organisation (WTO), said. "They are not just destinations but tourism-generating markets as well", he said. Each country has its particular attractions. The Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania offer Hanseatic cultural heritage and unspoilt nature. (Afp, 17.03)

EU enlargement commissioner Günter Verheugen gave Turkey a possible start date of spring 2005 for talks on joining the EU, provided it has made enough progress in democratic reforms by the end of the year. "I think that the treaty on enlargement is very clear, any country that is willing to respect our values can apply for membership," said Verheugen. (Afp, 19.03)

Turkey will probably have to draw up a new constitution to reflect profound changes required for membership of the EU. "A modern constitution may form the basis for the modernisation of the Turkish state," said a report by the EU parliament's foreign affairs committee. The report said that any state wanting to join the EU must first satisfy several criteria. It must in particular be able to ensure "stability of institutions guaranteeing democracy, the rule of law, human rights and respect for and protection of minorities." (Reuters, Afp, 17.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti, Sloveenia ja Tšehhi on ELiga liitumiseks valmis, teiste puhul kehtib see vaid tinglikult. Sloveenia ja Balti riigid on kõige paremini ette valmistatud eurole üleminekuks. Artikkel annab üksikasjaliku ülevaate liituvate riikide finantsilisest ja majanduslikust olukorrast. (Dietmar Hornung, FAZ, 18.03)

Kõik hea tuleb Idast. Võib juhtuda, et tulevikus saab EL oma parimad ametnikud just uutest liikmesmaadest. Lääne-Euroopas siirdub üha enam väljaõppinud haldusametnikke majandusse, Ida-Euroopas on olukord hoopis teine. Siin pürgivad paljud noored Euroopa kõrgkoolidesse ja institutsioonidesse, misjärel nad omal maal eliidi hulka arvatakse. Kui võrrelda uusi ja vanu liikmesmaid esindavate EK volinike elulugusid, siis torkab silma uute tulijate rahvusvaheline haare ja tase. Ühe EK ametniku sõnul võib juhtuda, et kümne aasta pärast on komisjon kindlalt nende kätes, nad olla sedavõrd perfektsed. (Joachim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 18.03)

Usutluses ajalehele märgib Ungari peaminister, et tema arvates peab Euroopa enne liitriigi loomist praeguse laienemise läbi seedima. Alles seejärel võib suuremaid visioone harrastada. Ungari pooldab topeltenamuse põhimõtet. Rohkem Euroopat ei tähenda aga vähem USAd. USA kohalolu Euroopas on asendamatu Euroopal peab olema oma sõjavägi, kuid vältida tuleks NATOga paralleelsete struktuuride loomist. Ungari on väga huvitatud Rumeenia ja Horvaatia liitumisest ELiga tulevikus. Liituvad riigid on pidanud palju tegema selleks, et üle ELi lävepaku pääseda. Nüüd toovad nad endaga kaasa kogu ELi muutumise elavamaks ja reformialtimaks. (Jacques Schuster, Die Welt, 16.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüsselis toimunud ELi siseministrite erakorralisel kohtumisel ei suutnud Prantsusmaa siseminister Nicolas Sarkozy varjata oma ärritust laua ümber olnud viiekümne ministriga töötamise raskuste ja pelgalt retooriliste sõnavõttude üle. Peamiseks vastuvõetud otsuseks sai terrorismivastase "G 5" loomine, s.o. pioneerriikide rühmitus, kes sooviksid teha tihendatud koostööd terrorismivastases võitluses. Rühmitusse kuuluvad Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, kelle siseministrid arutasid ühenduse loomist Briti saadiku juures toimunud hommikusöögil. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 20.03)

Läti president Vaira Vike-Freiberga sõnul proovib Venemaa jätta muljet, justkui oleks Balti riigid pisikesed kohutavad riigid, keda ei peaks ELiga lõimima. Nad sooviksid hoida meid oma egiidi all, ütles Freiberga ajalehele Le Monde antud intervjuus. “Venemaa sooviks näiteks endiselt eksportida oma naftatooteid läbi kolme Balti riigi sadama samamoodi, nagu ta tegi seda nõukogude ajal. Praegu peab Venemaa selleks kasutama Primorski sadamat, mis on pool aastat jääs,” lausus Läti president. Freiberga sõnul avaldab Venemaa praegu Balti riikidele survet, et neile õppetundi anda. “Iga kord, kui EL julgeb Venemaale meelde tuletada olukorda Tšetšeenias, või kui NATO räägib Istanbuli kokkuleppest, mille kohaselt Venemaa peab oma väed Gruusiast ja Moldovast välja tooma, käib Venemaa välja Balti riikide kaardi,” ütles president Freiberga. (Laure Mandeville, Le Figaro, 15.03)

Rootsi ajakirjandus

Välisminister Kristiina Ojulandi sõnas usutluses Dagens Nyheterile, et tööjõu vaba liikumise piiramine ohustab üht ELi tuumideed: “Üleminekureeglid ei takista neid, kes soovivad uutest liikmesriikidest sõita Rootsi ja leida seal tööd. Samas suureneb risk, et nad satuvad mustale turule”. Ojuland leiab, et “need, kes soovivad antud riikides töötada, teevad seda niikuinii, kuid plaanitavate uute reeglitega muutub nende sotsiaalne situatsioon veelgi ebakindlamaks”. Siiski ei taha Kristiina Ojuland end “segada” Rootsi sisepoliitilisse debatti. Selle asemel tõstab ta esile printsiibid: “Kui uusi liikmesriike ei kohelda samaväärselt teiste liidu liikmetega, peaksid nad saama kompensatsiooni. Me mängime ju sama mängu, kus peaksid kehtima samad reeglid”. Ta usub, et uus diskussioon piiritakistuste kehtestamise teemal toimub juba kaugelt enne kahe aasta möödumist, kui üleminekureeglid peaksid lõppema, kuna hetkel on päevakorra küsimus number üks, kuidas EL saaks käima oma majanduskasvu. “Ilma tööturu liikumiseta ei ole ka majanduskasvu,“ arvab Ojuland. (Anders Boling, Dagens Nyheter, 17.03)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine muudab Euroopa Parlamendi ilmselt lähedasemaks kaheparteisüsteemile ja vähendab oluliselt väikeste parteide mõjuvõimu. Ka Saksa ja Prantsusmaa juhtpositsioon jääb ilmselt edasi kestma. Uusi liikmesmaid huvitab Briti mudel, kuid kas nad mõistavad, et tegemist on lisaks vabamajandustsoonile ka poliitilise liiduga? On ka tõenäoline, et Venemaa ja ELi lähenemine muutub laienemisega seoses keeruliseks, kuna uued maad ei ole sellest huvitatud. Venemaa trumbiks on ELI sõltuvus tema energiavarudest. (Matti Kohva, Turun Sanomat, 15.03)

Poola ajakirjandus

EKi hinnangul on Poola viinud oma idapiiri kontrolli vastavusse euronõuetega. Poola asend ELi välispiiri valvurina on mõneti pretsedenditu: tema idapiir on pikem kui mistahes teisel kandidaatriigil. Poola kontrollitav ELi välispiir Ukraina, Valgevene ja Venemaaga (Kaliningradi oblastiga) on umbes 1100 kilomeetri pikkune, sellisele olukorrale sarnaneb mõneti sama ulatuslikku riigipiiri kaitsva Soome situatsioon. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 19.03)

Uudisteagentuurid

The 10 future members of the EU called on large euro zone countries to respect the Stability and Growth Pact that requires them to limit their public deficits. "It is necessary to respect the Stability Pact," Slovak Finance Minister Ivan Miklos told following a meeting here of finance ministers from the 10 accession states. Most of the 10 countries said they were satisfied with the EC’s proposal to increase expenditures from the communal budget to finance enlargement during the period 2007 to 2013. "We are also in agreement in saying that there are needs for a reduction in spending but that does not have to be to the detriment of the entrant countries," added Miklos. "We must not weaken the principle of solidarity," he said. (Afp, 19.03)

Britain racked up a budget deficit of 3.2 percent of gross domestic product in 2003, joining Germany and France in breaching the EU's deficit cap of three percent, Eurostat data showed. The Netherlands ran a deficit of 3.0 percent of GDP in 2003 compared with a shortfall of 1.9 percent of GDP in 2002, Eurostat said. Britain and the Netherlands were not the only countries to suffer budget slippage as a result of the economic slowdown last year. In the 10 states joining the EU on May 1, the highest deficit was in the Czech Republic. Estonia was the only acceding country to run a surplus. Eight of the 10 acceding countries had debt levels below 60 percent of their GDP, with Estonia, Latvia, and Lithuania reporting the lowest levels. (Reuters, 16.03)

Uudisteagentuurid

US President George W. Bush will host a White House ceremony welcoming seven new members of NATO. The Washington event, to be attended by the PMs of the newcomers, will be held on March 29, ahead of an April 2 ceremony at the US-led alliance's Brussels headquarters where FMs will participate. In the US capital the leaders of Estonia, Latvia, Lithuania, Slovenia, Slovakia, Romania and Bulgaria will deposit their articles of ratification to NATO's 1949 founding Washington Treaty, said the NATO official. That is the final step on the path to joining the alliance. In Brussels the FMs will be formally welcomed as members of the currently 19-member alliance by NATO secretary general Jaap de Hoop Scheffer. (Afp, 17.03)

The Bulgarian parliament ratified the adhesion treaty for joining NATO. In an address to parliament, Bulgarian President Georgy Parvanov urged NATO to play a role in Iraq and notably to take over command of the Polish-led international force in southern Iraq which includes 480 Bulgarian soldiers. (Afp, 18.03)

A U.N.-mandated NATO presence in Iraq could be a face-saving formula for Spain's incoming Socialist PM as allies put pressure on him not to withdraw troops from the country, diplomats said. Jose Luis Rodriguez Zapatero has said he will probably withdraw Spain's 1,300 troops, who are a key component of the 9,000-strong multinational stabilisation force in Iraq's central-south division. (Reuters, 16.03)

Polish President Aleksander Kwasniewski ruled out sending extra troops to Iraq if Spain decides to withdraw its soldiers from a Polish-led multinational force there. "Poland will not send a single extra soldier to Iraq. We are working according to a precise timetable laid down well in advance and have no troops available," he was quoted as saying. (Afp, 16.03)

NATO will invest 537 million zlotys ($139 million) to upgrade Poland's military infrastructure this year, Deputy Defence Minister Janusz Zemke said. The NATO investments, which are part of the alliance's Security Investment Programme, include modernising airfields, naval bases, fuel supply systems, radar and navigational aids and communications systems. (Reuters, 17.03)

NATO Nõukogu otsuse kohaselt hakkavad alates 2. aprillist Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi kaitsema Taani neli hävitajat F-16, mis paigutatakse Šiauliai lennuväljale Leedus. Hiljem vahetavad taanlased välja belglased, seejärel hollandlased. Reservlennuväljadeks määrati Ämari Eestis ja Lielvarde Lätis. (RIA-Novosti, 17.03)

NATO ülemvägede juhtaja kindral James Jones`i kinnitusel transformeerub NATO uute liikmete vastuvõtmisel külma sõja-aegsest staatilise kaitse organisatsioonist rahvusvahelist julgeolekut tagavaks organisatsiooniks. Kindral kinnitusel ei tehta NATOs vahet uutel ja vanadel liikmetele, julgeolekugarantiid laienevad kõigile liikmetel ühtemoodi. (Interfax, 15.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ja Vene välisminister Sergei Lavrov kinnitasid telefonivestluses Venemaa-NATO koostöö edendamise vajadust Euroopa julgeoleku kindlustamiseks. S. Lavrov avaldas lootust, et NATO uued liikmesriigid ühinevad adapteeritud Euroopa tavarelvastuse lepinguga (CFE), Jaap de Hoop omakorda kinnitas CFE laienemise sõltuvust Venemaa vägede väljaviimisega Moldovast ja Gruusiast. (Interfax, 17.03)

Leedu on NATOga liitudes huvitatud aktiivsest osalemisest Venemaa-NATO Nõukogu töös. Leedu välisministri Antanas Valionise kinnitusel pole Venemaa läänepiir peale Leedu NATOga liitumist olnud kunagi nii ohutu. (Interfax, 18.03)

Läti valitsus kiitis heaks riigipiiri seaduse muutmise projekti, mis võimaldab NATOl kontrollida Läti õhuruumi. (Interfax-BNS, 16.03)

Ukraina Ülemraada kiitis heaks Ukraina-NATO vastastikuse mõistmise memorandumi, millega andis NATO relvajõududele loa kiireks sissepääsuks Ukraina territooriumile. Eelnõu vastu hääletasid kommunistid ja rida sotsialiste. (Interfax, 17.03)

Venemaa ja NATO ühised Colorado Spring`is, USAs läbi viidud raketitõrje-alased staabiõppused lõppesid edukalt. Kõik Venemaa-NATO Nõukogu poolt õppusteks püstitatud ülesanded ja eesmärgid täideti. (RIA-Novosti, 16.03)

Venemaa relvajõudude peastaabi esimene asetäitja kindral Juri Balujevski teatel nõuab Venemaa NATOga liituvatelt Balti riikidelt kinnitust vägede oma territooriumile mittelubamisest. Samuti kutsus kindral Euroopa tavarelvastuse lepinguga (CFE) ühinenud riike ratifitseerima adapteeritud CFE. Kindrali sõnul rahuldab Moskvat ka Balti riikide lubadus ühineda CFEga enne liitumist NATOga. (Interfax, 19.03)

Venemaa välisministeeriumi teatel ei vasta Ukraina Ülemraada otsus NATO vägedele ligipääsu võimaldamisest oma territooriumile ilma Venemaa-poolse nõusolekuta Ukraina ja Venemaa vahelise Suure Kokkuleppe vaimule. Erilist muret Moskvale valmistab asjaolu, et Ukraina lubab toetust NATOle ka ilma ÜRO heakskiiduta. (Interfax, 20.03)

Maailma majanduse ja rahvusvahelise suhete instituudi rahvusvahelise julgeoleku keskuse juht Aleksei Arbatov leiab, et planeeritav NATO hävitajate Balti riikide õhuruumi patrullimine kinnitab, et NATO laienemine on suunatud Venemaa vastu, mis tuleneb rahvusvahelise õiguse vaimu rikkumisest. (Interfax, 18.03)

Saksamaa ajakirjandus

Maailma panga hinnangul kulub Iraagi ülesehitamiseks kolme järgneva aasta jooksul ligikaudu 55 miljardit dollarit, juhul kui saavutatakse stabiilne julgeolek piirkonnas. Seda aga vist ei juhtu. Suurettevõtted ei taha praegu veel oma kaastöölisi Iraaki saata, nad ei võta ka suurtellimusi vastu. Ülesehitustöö ei suju, iraaklased ei näe mingeid muutusi. Kannatamatus on suur, ei taheta mõista, et ülesehitustöö on raske ja aeganõudev. Institutsioonide ülesehitamine kulgeb paremini. (Rainer Hermann, FAZ, 21.03)

Austria ajakirjandus

1. maist liituvad ELiga korraga neli riiki, kellel puudub oma õhuvägi. No näete, saab ju rahuajal ka ilma hirmkallite hävitajateta hakkama! Miks ei võiks Austria samamoodi toimida? See ei tähenda veel, et õhuruum kaitseta jääb. Need neli riiki sõlmivad ühise kaitse lepingu NATOga. Poola, Norra ja Saksa hävitajad hakkavad patrullima Baltikumi taevas, sloveenlastele tulevad appi Itaalia õhujõud. Sellele ei tohi lootma jääda, et midagi ju niikuinii ei juhtu. Isegi meist vaesemad liitujariigid on mõistnud, et tuleb kas omaenda rahakotti kergendada või usaldada õhuruumi kaitse teistele. Muidugi, sotsiaaldemokraatide (SPÖ) vaatenurgast ei sobi Saksa või Itaalia lennukid Austria taevas kuidagi kokku neutraliteediga. Seega tahame raha kokku hoida ning neutraalseks jääda, aga samas ka õhuruumi kaitsta. Selline loogika võib poliitikutele kahjuks järgmistelgi valimistel hääli tuua. Me ei ela ju, lõppude lõpuks, Baltikumis ega Sloveenias. (Christian Ortner, Die Presse, 15.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kas terrorismioht on muutunud nii tugevaks ja ähvardavaks, et muudab meie ühiskonda ja majanduspoliitikat? See küsimus väärib küsimist eriti just viimaste sündmuste valguses, mis puudutavad peaminister Raffarini ja Aventise laboratooriumi müüki. Peaministrit häirib Šveitsi ravimifirma Novartis pakkumine ettevõtte ostmiseks. Rahvuslike huvide kaitsele viidates leiab peaminister, et kõik ravimeid ja teadusuuringuid puudutav on ülimalt oluline osa terrorismivastasest võitlusest, eriti just võitluses bioterrorismiga. Miks peaminister nii arvab? Selleks on kolm võimalikku lahendust. Peaminister kas peab ravimitööstust strateegiliselt oluliseks sektoriks võrdväärselt riigikaitsega, või soovib ta mingil põhjusel jätta mulje, et see nii on? Või järgib ta lihtsalt oma kuulsat ettevaatuse põhimõtet? (Yves Thréard, Le Figaro, 18.03)

Poola ajakirjandus

"Massihävitusrelvade leidumise osas Iraagis oleme eksinud," ütles president Aleksander Kwasniewski, “aga maailma ajakirjandusse jõudis teave, nagu oleks meid "petetud" või "eksiteele viidud.”" Sellise eksituse põhjustasid ilmselt Poola riigipeaga kohtunud prantsuse ajakirjanike tõlkeprobleemid. Kwasniewski sõnul on tänane Iraak tunduvalt parem kui Saddam Husseini-aegne riik. President tunnistab, et massihävitusrelvade puudumine vastupidiselt varasematele väidetele tekitas enesestmõistetava ebamugavustunde. See aga polevat mitte ainult Ameerika Ühendriikide, vaid ka Suurbritannia ja teiste koalitsioonipartnerite probleem. (Rzeczpospolita, 19.03)

Hispaania uus peaminister José Luis Rodriguez Zapatero on rääkinud võimalusest tuua Hispaania üksused Iraagist välja. Kuigi tegemist pole ametliku deklaratsiooniga, on see Poolas põhjustanud vastakaid tundeid. "Hispaania väljatõmbumine Iraagist oleks meile vägagi oluline probleem," ütles Poola suursaadik NATO juures Jerzy Nowak. Suursaadiku sõnul on hispaania sõdurid osutunud kõrge kvalifikatsiooni ja hea koostöövõimega spetsialistideks, seega väga olulisteks liitlasteks. Oluline on ka küsimus, mis saab Iraagis viibivatest Kesk-Ameerika riikidest tulnud väikestest sõjaväeüksustest. Brüsseli diplomaatide arvates pole kuigi tõenäoline, et Madrid langetaks Iraagi küsimuses radikaalse otsuse. "Hispaania sotsialistid on teistsugune partei kui prantsuse omad. Nad on alati olnud euroatlantiliste sidemete poolt," kommenteeris üks Brüsseli diplomaat. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 16.03)

Venemaa ajakirjandus

Kuigi NATO peasekretär kinnitab vastupidist, räägivad kõik sellest, et NATO ei kavatsegi Balti riikides endiste nõukogude radarite asemel õhutõrjesüsteeme üles seada. Brüsselil on kasulik omada "õhuauku" Venemaa läänepiiridel. Paradoks seisneb selles, et alliansil pole vaja kaitsta Balti riikide õhuruumi - idas on Venemaa, kellega NATOt seovad koostööalased lepingud. Balti riikide endi õhukaitsevahendid ja vastav infrastruktuur on tühised. Seega on Tallinna, Riia ja Vilniuse lootused Brüsselil, kes vaatamata lubadustele pole siiani krossigi abi tarvis eraldanud. Leedulased kahtlustavad, et NATO pettis neid lubadusega saata Leetu neli Taani hävitajat F-16. Samuti pole selge, kui palju peavad Balti riigi maksma liitlaste õhuturbe eest. Taani kaitseministri Sven A. Jensby sõnul pole NATOs üksmeelt "õhupatrulli" vajalikkusest Balti riikides - enne otsuse langetamist peab Brüssel konsultatsioone Moskvaga. Kõne all on ühine Balti õuruumi patrullimine, millega NATO püüab tekitada lisakulutusi Moskvale. Jaap de Hoop Schefferi peatsel esimesel visiidil Moskvasse oodatakse NATO-poolset kompromissi "lääne augu" kaitsmisel, mis ohustab meid kõiki. Riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšovi arvates on aga NATO "pikalisus" pelgalt tehniline või rahaline probleem - peatselt lülitatakse Balti riigid eranditult NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi. (Gennadij Netšajev, Novõje Izvestija, 17.03)

Venemaa peastaabi ülema asetäitja kindral-polkovnik Juri Balujevski arvates ei tähenda NATO otsus paigutada Balti riikide õhuruumi kaitsmiseks mõeldud hävitajad Leetu, nagu oleks NATO huvitatud olukorra keerustamisest Venemaa piiride vahetus läheduses. Peale musklite näitamise soovitas kindral NATOl otsida teisi koostöövorme Venemaaga läbi NATO-Venemaa Nõukogu. Vastasel juhul võtab Moskva kasutusele "adekvaatsed" vastumeetmed. Kuigi NATO lennukite Balti õhuruumi patrullimine ei ole vastuolus rahvusvahelise seadusega ega riku ka Euroopa tavarelvastuse lepingut, leiavad Vene sõjaväelased taolise teguviisi "ebasõbraliku" olevat. Samuti kahtlevad Vene sõjaväeeksperdid patrullimise sõjalises otstarbekuses, kuna "Lahtise taeva" leping võimaldab informatsiooni lihtsamat koguda. Sellest aga, kuivõrd on arvestatud "adekvaatsete" vastumeetmete tagajärgedega, Vene sõjaväelased vaikivad. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 19.03)

Uudisteagentuurid

EU interior ministers agreed to set up an "operational unit" to exchange intelligence between member states, French Interior Minister Nicolas Sarkozy said after emergency talks on how to respond to the Madrid attacks. EU foreign policy chief Javier Solana has been asked to draw up proposals by June for "a unit to transmit (information) between intelligence services. This exchange must be as full as possible (and) as as discreet as possible," he said. "It is something which remains to be defined but the principle of an operational unit to exchange intelligence was confirmed" by the EU ministers. (Afp, 19.03)

EU ministers agreed to appoint a counter-terrorism coordinator for Europe and called for early moves to give the EU its own intelligence capacity on terrorist threats. Irish Justice Minister Michael McDowell the interior and justice ministers had approved "new institutional arrangements by way of the proposal for the appointment of a counter-terrorism coordinator". (Reuters, 19.03)

ELi siseministrid toetasid Madridi terroriakti järgsel erakorralisel kohtumisel terrorismivastase võitluse koordinatsiooni ja informatsiooni vahetamise ameti loomist ELis. (Interfax-RIA Novosti, 19.03)

Europe is not at war against terrorists, the EU foreign policy chief Javier Solana has said, warning against a hysterical reaction to the threat of attacks in the wake of the Madrid bombings. "We have to energetically oppose terrorism, but we mustn't change the way we live," Solana has told. But Solana stressed that what was needed to combat terrorism was "better cooperation between the police, justice and intelligence services. "We have to uncover international terrorism's sources of finance and boost security on our transport services." (Reuters, 15.03; Afp, 20.03)

At emergency EU talks in Brussels called in response to last week's attacks in Madrid, EU interior and justice ministers debated a raft of measures to beef up the EU's front of the war on terror. The measures include appointing a new "coordinator" to oversee the fields involved in the anti-terrorism fight -- including police and judicial work, intelligence-sharing and cracking down on extremists' financing. (Afp, 20.03)

Spain hosts a meeting of anti-terrorist services from across the EU to coordinate the investigation following Madrid's suspected al Qaeda bomb attacks. (Reuters, 15.03)

Viie ELi liikmesriigi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Hispaania eriteenistuste juhid kohtuvad Madridis terrorismivastase võitluse tõhustamise arutamiseks. (Interfax, 19.03)

Spain's new Socialist government will urge EU allies and Washington to seek a "new strategy" to counter terrorism. According to FM-elect Miguel Angel Moratinos the existing strategy "has failed". (Afp, 20.03)

EC chief Romano Prodi called on EU leaders to agree new "concrete" measures to tackle terrorism at a Brussels summit. "We already made quite a few actions after September 11," he said. "Now we must have a more systemic action and it will be decided at next summit. We need an action plan to fight terrorism and show that there is joint action and not just action by individual member states," he added. (Afp, 15.03)

EK president Romano Prodi sõnul on hiljutine terroriakt Madridis Iraagi sõja “negatiivne tulem”, kuna rahvusvaheline terrorism on täna mõõtmatult tugevam kui aasta eest. R. Prodi kinnitusel ei saa terrorismi vastu võidelda jõuga. (Interfax, 15.03)

The EU's External Affairs Commissioner Chris Patten called for governments to work more closely together in combating terrorism following last week's blasts in Madrid. "If there is one European message regarding terrorism it is this: we have to collaborate to deal with the issue as we have never collaborated before," Patten said. (Afp, 18.03)

France backs a plan to create a high-level "security coordinator" to head up the EU’s fight against terrorism, FM Dominique de Villepin said. (Reuters, 18.03)

Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin pani ette kutsuda kokku ELi välisministrite erakorraline kohtumine rahvusvahelise terrorismi vastu võitlemise meetmete tõhustamise arutamiseks. Kuna toimub ELi siseministrite vastavasisuline kohtumine, siis peavad ka välisministrid antud teemal kokku tulema, leidis D. de Villepin. (Interfax, 15.03)

"After the Madrid bomb attacks, EU member states should intensify their cooperation and exchange of information to combat terrorism," Rajamäki said. According to Rajamäki the upcoming enlargement of the Union to 25 members on May 1 puts increased strain on the bloc's existing channels for exchanging confidential police information. Instead of founding a new institution to counter terrorism however -- like Belgium has proposed -- the bloc should upgrade its capabilities and focus its anti-terrorism activities on the European Police Office (Europol), he said. (Afp, 16.03)

European leaders came under growing pressure to act to prevent new atrocities. EU justice commissioner Antonio Vitorino underlined the immediate need to implement the solidarity clause. Such a clause is included in a EU draft constitution, but has been opposed by neutral states such as Ireland and Austria. "Member states definitely have to learn to trust each other and trust European institutions. Otherwise it's not possible to improve things very rapidly," EC spokesman Reijo Kemppinen said. (Afp, 15.03)

EK pressiesindaja Pietro Petrucci esines üleskutsega ELi liikmesriikide valitsusjuhtidele võtta lähiajal kõrgemal tasemel vastu “solidaarsuse deklaratsioon” rahvusvahelise terrorismiga võitlemise vastu, kus liikmesmaad kinnitaksid oma valmidust ühiselt terrorismi vastu astuda, kui ühte ELi liikmesriiki peaks tabama terroristide rünnak. (Interfax, 16.03) 

NATO väljendas hiljutise Madridi terroriakti ohvritele solidaarsust ja kutsus järjekordselt üles võitlema terrorismi vastu kõigi olemasolevate vahenditega. Oma üleskutses mõistab NATO terrorismi hukka “kõigis tema vormides.” (Interfax, 17.03)

NATO Nõukogu otsustas laiendada 11. septembril 2002. a. alustatud terrorismivastaste operatsioonide ala üle kogu Vahemere basseini. NATO kinnitusel pole langetatud otsusel seost hiljutise terroriaktiga Madridis. (Interfax, 16.03)

USA ajakirjandus

Madridis toimunud pommiplahvatused mõjutasid valijate meelsust Hispaanias. Rahvas otsustas öelda "ei" USA-sõbralikule poliitikale, mida esindas senine valitsusjuht José Maria Aznar. Londonis asuva Välispoliitika Keskuse direktor Mark Leonardi arvates tuleb sündmusi vaadelda Euroopast märksa laiemas kontekstis. Juhtunu võib korduda mistahes riigis, selliste sündmuste mõjuväli on väga lai. Peaminister Aznarile heidetakse ette sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. Tema oponent José Luis Rodriguez Zapatero on end vastandanud eeskätt kriitikaga Washingtoni aadressil, viidetega Hispaania iseseisvale käitumismallile ning lubanud tulevikus suuremat läbipaistvust riigi juhtimisel. (Glenn Frankel, The Washington Post, 16.03)

Kas ajalugu jääb Madridi pommirünnakuid mäletama Pearl Harbouri või Münchenina? Süvenevas transatlantilises lõhes on läinud kaduma arusaam, et kommunismi võitmist võimaldanud solidaarsus on hädavajalik ka terrorismi löömiseks. Madridis toimunu kinnitab: me kõik oleme al Qaeda jaoks vaenlased, sest jagame samasid vabaduse ja demokraatia väärtusi. USA president George W. Bush peaks transatlantiline koostöö taastamiseks ise hispaanlaste poole pöörduma. Samuti peaks ta taotlema Põhja Atlandi Nõukogult ühtse terrorismivastase võitluse strateegia loomist, mis võimaldaks rakendada artiklit V - näidata, et rünnates Hispaaniat rünnatakse NATOt. Euroopa omakorda peaks suhetes NATOga olema koostööaltim. Lõpuks peaks "värskendatud " allianss taotlema uut ÜRO resolutsiooni, mis võimaldaks NATO vägedel ühineda terrorismivastase võitlusega Iraagis. (Joe Lieberman, The Washington Times, 19.03)

11. märts sundis eurooplasi tunnistama: ka nemad on sõjas nii “uus” kui “vana” Euroopa. Islamifundamentalism on sõjas demokraatiate vastu. Hispaania valimistulemusi peaks vaatlema demokraatia võiduna. Paljude ameeriklaste jaoks on aga sotsialistide võit Hispaanias kinnitus, et eurooplastel puudub julgus maailma karmidele tõsiasjadele näkku vaadata. Enamike eurooplaste jaoks on 11. märts aga kinnituseks, et Iraagi liidri Saddam Husseini kukutamise järel ei ole maailm turvalisem ning Ameerika Iraagi sõja õigustused on osutunud valeks igas aspektis. Iraagis ei olnud massihävitusrelvi ja terroristid on otsustavamad kui kunagi varem. Enamik iraaklasi eelistab praegust olukorda Saddami-ajajärgule ja soovib ühtlasi ameeriklaste lahkumist Iraagist, seega on Iraak siiski täna paremas olukorras kui aasta eest. Atlandi ookeani mõlema kalda asukad peavad mõistma, et terrorismivastane sõda sunnib neid omavahelisi lõhesid ületama. Transatlantilistele suhetele ei teeks halba tagasipöördumine “vana liberaalse Ameerika” juurde George W. Bushi lüüasaamisega eelolevail presidendivalimistel. Senikaua ei tohi aga eurooplased segamini ajada, et ohuks ei ole mitte Bushi Ameerika, vaid barbaarsus. Madridi järel on Euroopa ühtsuse puudumine vastutustundetu ja lapsik. (Dominique Moisi, International Herald Tribune, 19.03)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa kogemus RAFi terroristidega on näidanud, et järelandmised terroristidele ainult suurendavad edasiste terroritegude tõenäosust. Hispaania uus valitsus tegi oma vägesid Iraagist tagasi kutsudes küll seda, mida juba ammu lubanud oli, kuid siiski polnud nüüdsed valimised pärast terroriakti enam need, mis olid mõeldud enne seda. Seetõttu on Zapatero otsus kapitulatsioon. See ohustab ka teisi lääneriike, kes nüüd sarnaseid väljapressimiskatseid kartma peavad. Nagu näitab ajalugu, maksavad taolised otsused end varem või hiljem valusalt kätte. Valitsuse eesmärk ei tohiks olla vaid valimislubaduste täitmine, sageli tuleb arvestada ka riiklike huvidega, mis ei pruugi avaliku arvamusega parajasti kooskõlas olla. Terroristid vastavad kapitulatsioonidele tavaliselt veel suurema terroriga. (Andreas Platthaus, FAZ, 17.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa sooviksid tugevdada ELi-sisest koostööd terrorismivastases võitluses. Chiraci ja liidukantsler Schröderi ühisel pressikonverentsil kinnitas president, et märtsi lõpus toimuval ELi tippkohtumisel arutatakse terrorismivastase võitluse tõhustamist. Schröderi sõnul on terve Euroopa muutunud terroriaktide lavaks. "Me peame ühiselt võitlema terrorismi vastu", ütles Schröder. Chiraci sõnul tuleks veelgi tõhustada terrorismivastase võitluse meetmeid ennekõike siseriiklikul tasandil. Schröderi arvates peab kaaluma Austria poolt tehtud ettepanekut luua ELi infovahetusagentuur, kuid praegu peaks ennekõike tõhustama olemasolevate organite koostööd terrorismivastases võitluses. (Henri de Bresson, Thomas Ferenczi, Le Monde, 18.03)

Brüsselis avati uus terrorismivastase võitluse rinne. Komisjoni arvates peab tõhustama liikmesriikide vahelist infovahetust, kuid liikmesriikide kinnitusel pärsib traditsioonide erinevus taolise protsessi tõhusust. Euroopa siseasjade volinik Antonio Vitorino esitas Komisjoni sellekohase kava liikmesriikide ELi saadikutele, mida peaksid arutama liikmesriikide justiits- ja siseministrid. Tegu pole just hambutu dokumendiga, kusjuures mainitakse ka politsei mentaliteedi uuendamist. Komisjon ei rahuldu ainult Europoli ja Eurojusti süsteemsema kasutamisega, vaid teeb ettepaneku luua ühine andmepank. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 19.03)

Soome ajakirjandus

Hispaania valitsuse vahetumine võib kergesti muuta ELi ja USA suhted keeruliseks juhul, kui juhindutakse ideoloogidest. Peale Madridi terrorirünnakut peaks tiheda koostöö vajadus ELi liikmesmaade vahel ning ka üle Atlandi olema selge. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 18.3)

Uudisteagentuurid

According to the daily Eesti Päevaleht, the foreign ministry of Estonia gave the two Russian diplomats 48 hours to leave the country. The last time Estonia expelled Russian diplomats was in August 2000. In the past Estonian officials have alleged that Russia was primarily interested in information relating to the NATO military alliance and the EU. (Afp, 20.03)

Eesti peaminister Juhan Parts kinnitas kohtumisel NATO vägede ülemjuhtaja kindral James Jones`iga, et Eesti kaitsekulutused moodustavad ka edaspidi 2% SKPst. (RIA- Novosti, 15.03)

Eesti valitsus kuulutas NATOga liitumise päeva, 2. aprilli riiklikuks tähtpäevaks, mille puhul tuleb välja panna riigilipud. Eesti Välisministeeriumi kinnitusel omab Eestile suurt tähtsust välis- ja julgeolekupoliitika sidumine transatlantiliste struktuuridega. (Interfax, 18.03)

Eesti president Arnold Rüütel saatis oma õnnitlused Venemaa presidendile Vladimir Putinile presidendivalimiste võitmise puhul. Oma õnnesoovides märkis president Rüütel, et viimase nelja aasta jooksul on Venemaal loodud hea baas Venemaa ühiskonna edasiseks reformimiseks, tema heaolu ja julgeoleku edendamiseks. Rüütel leiab, et Eesti liitumisel NATO ja ELiga avanevad uued võimalused koostööks Venemaaga, kus Eesti võiks kaasa aidata partnerluse edendamisele Brüsseli, NATO ja Venemaa vahel. (RIA-Novosti, 16.03)

OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar Rolf Ekeus ei toeta Venemaa ettepanekut OSCE missiooni naasmiseks Balti riikidesse rahvusvähemuste olukorra jälgimiseks. Komissari kinnitusel on OSCE Balti missiooni sulgemine 2001. a. ajalugu. Integratsioon Eestis kulgeb õiges suunas ja vajalikus tempos. R. Ekeuse arvates peaks Lätis olema vaid üks riigikeel. (Interfax, 18.03)

OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar Rolf Ekeus kohtus Eestis Inimõiguste infokeskuse esindajatega, huvitus venekeelse hariduse probleemidest, vene sõjaväepensionäride olukorrast ning vene keele asjaajamiskeelena kasutamise võimalustest. (Interfax, 18.03)

Eesti valitsus otsustas siseminister Margus Leivo juhitud komisjoni soovitusel, mis toetus välismaalaste seaduse muudatusele 2003. a. detsembris, mitte anda kolmekümnele vene sõjaväepensionärile ja nende pere liikmetele alalist elamisluba Eestis. Küll aga võivad pensionärid jätkuvalt taotleda ajutist elamisluba üldises korras. (RIA-Novosti, 18.03)

Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Margus Laidre loodab, et Putini tagasivalimine Venemaa presidendiks tugevdab demokraatlikke väärtusi Venemaal ning annab uue impulsi Eesti-Venemaa kahepoolsete suhete arengule. M. Laidre teatel lubas Vene endine välisminister Igor Ivanov mitmel korral Eestit külastada, kutse Eestit külastamiseks jääb jõusse ka uuele Vene välisministrile Sergei Lavrovile. (Interfax, 15.03)

Valdav osa eestlasi ja kolmandik Eesti venekeelsest elanikkonnast – so 83% ja 38 % vastavalt - toetab Eesti NATOga liitumist, selgub “Faktumi” poolt läbi viidud küsitlusest. (Interfax, 17.03)

Eesti opositsioonipartei Keskerakond toetab venekeelse Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) initsiatiive Eesti parlamendis, mille tarvis partei esindajad sõlmisid koostööleppe. Kolmandat aastat järjest sõlmitud koostöölepe erineb eelmistest selle poolest, et EÜRP pole enam parlamendis esindatud. EÜRP põhieesmärkideks on kodakondsuse ja elamisloa taotlemise lihtsustamine ning vene keelele asjaajamiskeele kasutamisõiguse taotlemine venekeelse elanikkonnaga ülekaalus olevates kohalikes omavalitsustes. (Interfax, 17.03)

Soome ajakirjandus

Venemaa üha jätkuv korrutamine vene vähemuse rõhumisest Baltimaades muutub viimastele juba tüütuks, kuna olulisi probleem nende arvates muukeelsetega ei ole. Taolist seisukohta jagavad ka arvukad rahvusvahelised vaatlejad Euroopast ja mujalt. Hea näide sellest on kirjaniku Ain Kaalepi ja ajaloolane Sulev Vahteri avalik kiri, milles tauniti Venemaa ähvardavaid avaldusi. Kiri saadeti Baltimaade, Soome ja Poola presidentidele. Ka ELi parlamendi vaatleja Toomas Hendrik Ilves on kinnitanud Venemaa välispoliitika Läti ja Eesti suunalist aktiviseerumist seoses NATO ja ELi laienemisega. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.3)

Riigikogus läbis esimese lugemise otsus pikendada Eesti sõdurite saatmist Iraaki veel aastaks. Eelnõu esitasid valitsusparteid ja Keskerakond. Otsuse vastu on sotsiaaldemokraadid. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 18.03)

Res Publica ettepanek seksi ostmise keelustamiseks Rootsi eeskujul on saanud Eestis üha rohkem toetust. Ettepanekule on avaldanud toetust üle 90 erineva organisatsiooni. Jaanus Rahumägi sõnul on väga suure tähtsusega arutluse jõudmine parlamenti, tegemist ei ole populistliku algatusega. Rahumägi sõnutsi pole eesmärk ainult Eesti maine parandamine, vaid võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.03)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ja Venemaa vaheline lühike, kuid küllastunud spionaaži ajalugu rikastus möödunud nädalal uue episoodiga, kui Eestist lahkusid kaks Vene diplomaati, süüdistatuna liigse huvi ilmutamisest Eesti NATO ja ELiga liitumist puuudutava info kohta. Teate väljasaatmisest tõi ära Eesti Päevaleht, mida Eesti eriteenistused leketeks kasutavad. Endise Eesti suursaadik Moskvas Mart Helme sõnul on diplomaatide väljasaatmine ELi ja Venemaa suhete jahenemise tulemus. M. Helme sõnul on oodata Moskva vastukäiku ehk paari Eesti diplomaadi väljasaatmist Venemaalt, kuid dramaatilisi tagajärgi siiski oodata pole. Tallinn ja Moskva on vastastikku "meelitusi" vahetanud ennegi. Tavaliselt püüab Eesti paljastatud Vene luurajatest vabaneda formaalselt protestinooti esitamata - kasutatakse "pehmet väljapigistamist". Eelmisel aastal näiteks kasutati selleks väga originaalset meetodit: KaPo avalikus aastaraamatus avaldati Vene suursaatkond Tallinnas 1. sekretär Nikolai Tšerbakovi ja kahe saatkonna kolleegi foto joonealuse märkusega "Luureohvitserid ei lase Eesti vene kogukonda silmist". Teisi taolisi väljaandeid Eesti eriteenitused kasutama ei pidanud: päevad hiljem sõitis Tšerbakov joobnult vastu puud ja käitus politseiga äärmiselt väljakutsuvalt. Tõusnud skandaali tõttu, mida kõik Eesti massiteabevahendid kajastasid, tuli diplomaadil naaseda kodumaale. (Aleksei Smirnov, Russkii Kurjer, 20.03)

Uudisteagentuurid

Eesti põllumajandusminister Tiit Tammsaar esitas peaministrile tagasiastumispalve seoses kolmandiku strateegilise viljavaru kadumise avastamisega. Rakvere viljahoidla direktor Vladimir Semjonov tunnistas oma süüd vilja hoidmise reeglite rikkumisel isiklike majanduslike huvide tõttu. Keskerakond heitis V. Semjonovi oma ridadest välja. (Interfax, 17.03)

Soome ajakirjandus

Soome päritoluga investeeringupankur Joakim Helenius usub, et 10-15 aasta pärast on Eesti ja Soome majandus läbi põimunud. Eesti on Heleniuse arvates justkui Jumala kingitus Soomele, andes eeskuju konkurentsivõime säilitamiseks. Kogu Euroopa peab mõistma, et praegusest heaolumudelist peab radikaalselt loobuma. (Sami Loitila, Talouselämä, 2/2004)

Uurija Esa Östberg Soome hotellindus- ja toitlustusliidust arvab, et soomlaste seas suureneb alkoholi sissevedu Eestist kõige enam poole võrra. Põhjuseks on eelkõige Soomes märtsi alguses läbi viidud alkoholiaktsiisi madaldamine. (Heikki Lankinen, Helsingin Sanomat, 17.03)

Eesti viljavarust on varastatud kolmandik. Peaminister Juhan Partsi sõnutsi on tegemist tema valitsusaja tõsiseima skandaaliga. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 20.03)

Turu Ülikooli majandusteaduse professor arvab, et Soome võiks võtta eeskuju Eesti maksupoliitikast ja minna üle ühtlasele tulumaksusüsteemile. (Matti Virén, Turun Sanomat, 21.03)

Uudisteagentuurid

Narva linnavalitsus püüab segada Tšetšeenia dokumentaalfilmide festivali korraldamist. Linnavalitsus otsustas mitte rentida kultuurimaja “Rugodiv” festivali korraldajatele seoses “rahutu olukorraga maailmas” hiljutise Madridi terroriakti taustal. Festivali korraldajad, Eesti Sõjamemoriaal ja Moskva Andrei Sahharovi nimeline muuseum ja ühiskondlik keskus otsustasid festivali korraldada Narva Aleksandri kirikus 25. märtsil. (RIA-Novosti, 18.03)

Eesti laevakompanii Tallink Grupp toetab ühe miljoni euroga Peterburi meresadama rekonstrueerimist eesmärgiga parandada Eesti ja Soome laevade vastuvõtmise tingimusi Peterburi sadamas. Samuti lubas Tallink Grupp juhatuse esimees Enn Pant pöörduda Tallinna võimude poole palvega investeerida turismi edendamiseks Peterburi ja Tallinna vahel. (Rosbalt.ru, 15.03)

Tartu ringkonnakohus rahuldas konsultatsiooni- ja konjunktuuri rahvusvahelise õppekeskuse EMONO-R hagi Eesti haridusministeeriumi vastu, kes süüdistas õppekeskust ebaseaduslikus tegevuses. Õppekeskuse kinnitusel kahjustas haridusminister Toivo Maimetsa esitatud süüdistus õppekeskuse sidemeid Vene kõrgkoolidega. (Interfax, 15.03)

Tallinna linnaohus mõistis Venemaa kodaniku Juri Ustimenko süüdi viies tapmises, kahes tapmiskatses ja reas röövimistes ja muudes kuritegudes ning määras talle eluaegse vanglakaristuse. Kohtu kinnitusel on J. Ustimenko süü kindlalt tõestatud. (Interfax, 16.03)

USA ajakirjandus

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raportis resistentsete tuberkuloosijuhtumite levikust leiab probleemse piirkonnana äramärkimist ka Eesti. 77 riigist koosnevas nimestikus domineerivad endise Nõukogude Liidu vabariigid ning Hiina. Eesti on Venemaa ja Usbekistani järel kolmandal kohal, peamistele ravimitele on allumatud 12,2 % siinsetest esimest korda tuberkuloosi haigestunutest. (Robert Barr, The Washington Post, 18.03)

Soome ajakirjandus

Tallinna politseinikud ei oska piisavalt hästi eesti keelt. Keeleamet nõuab umbes 60 politseinik lahtilaskmist. Politsei arvates oleks siin aga tegemist ohtliku lahendusega julgeoleku seisukohalt. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.03)

Eesti ja vene võõrtöölised on väga erinevad ja vajavad erinevat tüüpi kohandumist soome ühiskonda. Nii selgus Helsingi Ülikooli koolitus- ja arengukeskuses tehtud uurimuses. Eestlaste positsioon Soome tööturul on selgelt soodsam, sarnanedes soomlastele. Paljude venelaste jaoks aga on probleemiks nõukogude igand – autoritaarse juhtimiseta ühiskond eeldab isiklikku algatusvõimet ja eesmärkide püstitamist. (Riitta Vainio, Helsingin Sanomat, 19.03)