Nädal välismeedias: 08 - 14. märts 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK
Terroriakt Madridis

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

Time is running out for the EU to agree its first constitution, EU president Ireland warned, while Poland said it was willing to consider a compromise despite earlier perceived intransigence. EU leaders will discuss the proposed constitution, designed as a rule book to enable the bloc to function smoothly after it expands to 25 members from 15 on May 1, at a summit later this month. "We still haven't reached that elusive ground in which it's possible to say that we will have agreement. And we are aware that time isn't on our side," Dick Roche, Europe minister for Ireland told Reuters. (Reuters, 8.03)

The EU's Irish presidency warned that time is running out on the EU's stalled bid to forge a constitution, amid signs of a potential breakthrough in the divisive debate. Irish Europe Minister Dick Roche said that after two years of debate, "I do not believe that outstanding differences will become easier to resolve over time". "Time is not on our side. We need to reach an agreement as early as it is possible to do so," he told the EP, warning of "the dangers for the Union which would flow from continuing stalemate". (Afp, 10.03)

Germany is mulling a compromise proposal aimed at resolving the complex tangle over voting clout that has held up the signature of the first EU constitution, according to a newspaper report. The Frankfurter Allgemeine daily said Berlin was thinking of suggesting to Poland and Spain a deal on the principle of double majority voting. As it stands, the EU constitution would envisage a double majority system under which measures would require the support of a simple majority of member states representing at least 60 percent of the bloc's population. (Afp, 8.03)

German Chancellor Gerhard Schröder signalled a willingness to compromise over voting rights in the expanding EU while remaining rigid on the "double majority" principle. (Reuters, Afp, 9.03)

Spain rejects a new proposal to solve a battle over EU voting rights, a diplomatic source said. Under a proposed EU constitution, decisions in an enlarged EU would be taken by at least half of its memberstates, representing at least 60 percent of the bloc's population. Spain says that gives too much power to the EU's four biggest nations and makes it almost impossible for it to block legislation without having one of the heavyweights on its side. (Reuters, 10.03)

PM Bertie Ahern of Ireland backed a contested voting reform which has blocked progress on the EU’s first-ever constitution. "The reason I am prepared to move to 'double majority' as, I think, is the vast majority (of EU states), is because we see the difficulty that we'll be creating if we don't", Ahern said. (Afp, 12.03)

The Presidents of the Czech Republic and Slovakia scolded the governments of three future members of the EU for not backing Poland in last December's talks to create a new EU constitution. They said failure by their governments plus that of Hungary to back Poland undermined the mutual clout they hoped to develop when they become the four biggest newcomers to the EU on May 1. (Reuters, 12.03)

The Swedish government outlined a series of measures aimed at protecting its workers and social welfare system from an influx of low-skilled labourers when eight Eastern European countries join the EU. Sweden has been an ardent supporter of EU enlargement, but "the fact that most (EU) member states have presented temporary restrictions has significantly changed the situation," the Social Democratic government said. (Afp, 12.03)

Slovakian PM Mikulas Dzurinda chastised EU states for back-tracking on pledges to open their labour markets to the 10 countries due to join the bloc in May. He urged other EU countries to follow Ireland's example and allow equal access to jobs to all EU citizens. (Reuters, 12.03)

Two potential contenders for the top EU job appeared to rule themselves out of the race, fuelling further speculation on who will replace Romano Prodi as head of the powerful EC. Former Belgian PM Jean-Luc Dehaene, who was an unsuccessful candidate for the job 10 years ago, told a news conference "remakes are the worst kind of movie”. He was referring to a 1994 EU summit in Corfu where his candidacy to replace then French EU Commission President Jacques Delors was vetoed by Britain, which perceived him as being too federalist. Luxembourg PM Jean-Claude Juncker told reporters at the same conference he would also not be replacing Prodi. (Reuters, 9.03)

Greece's new conservative government proposed Stavros Dimas, a 62-year old lawyer and economist with Wall Street experience, as the country's new member of the EC. (Afp, 9.03)

Millions of EU citizens who live in another EU country will no longer have to go through the headache of getting new identity papers when they move, under a new law. The EP's definitive adoption of the law, which has already been agreed by EU member states, marks a decisive step forward for the free movement of people within the bloc, officials said. (Afp, 10.03)

A large majority of EU citizens want entry checks on non-European immigrants coming into bloc to be beefed up, according to an opinion poll. But the EC also pointed out that the poll showed that 56 percent of those asked acknowledged the economic need for immigrants, and 66 percent believe that legal immigrants should have the same rights. In all, 80 percent of Europeans back strengthening entry controls into the EU for persons coming from non-EU countries, said the Eurobarometer poll published by the commission, the EU's executive arm. (Afp, 8.03)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa on nõus tegema järelandmisi Põhiseadusliku lepingu küsimuses. Võimalik kompromiss oleks 55%-line enamus (riikide ja nende rahvastiku arvust) Ministrite Nõukogu otsuste tegemisel. Schröder ja Fischer on seisukohal, et aasta lõpuks tuleb kompromisslahendus leida. Uut tippkohtumise ebaõnnestumist ei tohi lubada. Kõige suurem küsimus praegu on Prantsusmaa seisukoht. Poola on juba näidanud üles huvi kompromisslahenduse vastu. (Wolfgang Proissl, FTD, 9.03)

Kes saab EK etteotsa pärast Romano Prodit? Üks võimalikest kandidaatidest on Paavo Lipponen. Usutluses nädalalehele märgib Lipponen, et juhul, kui põhiseadusliku lepinguga luuakse Ministrite Nõukogu presidendi ametikoht, aitab see kaasa laienenud ELi tasakaalustamisele. Selles ametis on paremad võimalused liikmesmaade arvamust kuulda võtta. Keskmise suurusega ELi liikmesmaad on eriti huvitatud tugevast EKst, mille volinikud oleksid vabad rahvuslikest huvidest. Juba paari aasta eest kutsus Lipponen üles looma supervoliniku kohta, et ületada praegune komisjonitöö killustatus. Paremat koordineerimist nõuab ka suurenenud komisjon. (Werner Perger, Die Zeit, 11.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Praegune eesistujariik Iirimaa sooviks lõpetada läbirääkimised ELi põhiseaduse üle enne ELi laienemist 1. mail. Kui iirlased jõuavad järeldusele, et põhiseadusliku lepingu projekti osas on võimalik saavutada kokkulepe kõigi praeguste ja tulevaste liikmesriikide vahel, siis võib aprillis alata uus VVK voor. Iiri Euroopa asjade minister Dick Roche sõnul avatakse läbirääkimised uuesti vaid juhul, kui ollakse kindlad kokkuleppe saavutamises. Roche sõnul aga praegune olukord seda veel ei võimalda. (Stephane Kovacs, Le Figaro, 13.03)

Intervjuus ajalehele Le Monde leiab Hispaania pikaaegne peaminister José Maria Aznar, et tugevama positsiooni saavutamiseks rahvusvahelisel areenil peab EL olema poliitiliselt ja majanduslikult tugev. Aznari sõnul võiks EL arendada konkurentsivõimelisemat majandust rahvusriikide põhiselt ning tugevdada transsatlantilist sidet. Kui vaadata ELi ja USA majandusnäitajaid viimase 20 aasta jooksul, siis on EL selgelt mõju kaotanud, leiab Aznar. Oma kaheksast peaministri aastast rääkis Aznar: “Poliitikud sooviksid küll alati olla armastatud, kuid oluline on teha seda, mida peetakse õigeks ning jääda iseendaks. Kaheksa aastat tagasi, kui ma ametisse asusin, kutsuti mind “vuntsiks". Üks imagokonsultant kinnitas, et vuntside mahaajamisel võidaksin populaarsuses kohe 4-5%. Ma ei ajanud. Sellest hoolimata on hispaanlased mind kahel korral peaministriks valinud ning see on minu jaoks olulisem," ütleb Aznar. (Marie-Claude Decamps, Arnaud Leparmentier, Martine Silber, Le Monde, 9.03)

Peaminister Aznari sõnul on tema riik praegu maalima kaheksas majandusvõim. Samuti osaleb Hispaania kõigis ELi tihendatud koostöövormides, olles osa EMUst ja Schengenist. Hispaania positsioon maailmas on viimastel aastatel muutunud ning ka ELis ei soovi Hispaania jääda teiseks viiuliks. Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia kolmepoolsete kohtumiste kohta ütleb Aznar, et igaühel on õigus kohtuda kellega tahes. Mis puudutab ELI põhiseadusliku lepet, siis Nizzas oli Aznar selle poolt, et Saksamaale antaks Nõukogus veel kaks häält lisaks, kuid seal hoiti kinni Saksamaa ja Prantsusmaa pariteetsuse põhimõttest. Nüüd soovitakse sellest pühast põhimõttest taganeda, kuid Aznari seisukohad häälte jagunemise suhtes on jäänud endiseks. (Marie-Claude Decamps, Arnaud Leparmentier, Martine Silber, Le Monde, 9.03)

Uudisteagentuurid

After rows over trade, climate policy, a global war tribunal and the war in Iraq it is time for Washington and the EU to repair ties, Denmark's PM said. Anders Fogh Rasmussen said the transatlantic relationship had suffered from a number of serious political tensions in the past year. "In my opinion we need to relaunch the cooperation between the EU and the U.S.," said Rasmussen. Rasmussen suggested that the EU and Washington formulate a charter or agreement as a basis for a dialogue beyond NATO cooperation, which he said was the only formal, regular transatlantic forum at present. Rasmussen said first steps towards improving relations should be taken in June at an EU-U.S.-summit. (Reuters, 9.03)

Finland will host the Asia-Europe Meeting (ASEM) for leaders from the two continents in the second half of 2006 when the Nordic country takes over the EU's rotating presidency, Finnish officials said. (Afp, 9.03)

ELi välis- ja julgeolekupoliitika ülemesindaja Javier Solana tervitas Sergei Lavrovi Venemaa välisministriks nimetamise puhul, avaldades lootust ELi ja Venemaa vahelise koostöö tugevdamisele uue välisministri eestvedamisel. (Intefax, 10.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui ELis on olemas valdkond, kus Suurbritannia soovib oma juhtrolli tugevdada, siis on selleks kaitsepoliitika. London soovib sellele valdkonnale pühendada oma jagamatu tähelepanu. Ning siin ei piirdu London mitte ainult võtmepositsioonidega, nagu näiteks juhtiv koht Euroopa relvastusagentuuris, vaid soovib propageerida ka oma nägemust ELi kaitsepoliitikast. Londoni arvates peaks ELi kaitsepoliitika olema reaalne, st "mõõdukas", kus võimalikult palju toimuks liikmesriikide tasemel koostöös NATOga, et mitte öelda USAga. Londoni viimaseks mureks hetkel on ELi sõjalise peakorteri asutamine Brüsselisse. Hoolimata taolise otsuse langetamisest juba detsembris toimunud Ülemkogul, eksisteerib peakorter siiani vaid paberil. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 11.03)

Soome ajakirjandus

Soome Välispoliitika Instituudi teadur Hiski Haukkala ootab huviga, kuidas algaval kevadel Venemaa paneb ELi proovile. Saab näha, kas EL ajab ennast Venemaa suhetes jälle retoorilisse lõksu, või õpitakse Venemaad kompromissidele sundima. ELi sanktsioonid Venemaale teise Tšetšeenia sõja ajal ei mõjunud, mis sundis ELi oma positsioonidelt taganema. Seetõttu omandas EL nn topeltstrateegia, rõhudes koostööle ja kritiseerides Venemaa rikkumisi samal ajal. Nüüd aga, seoses koostöölepingu laienemisega uutele liikmesmaadele, on asjaolud teised. Venemaa puutub otseselt ELi siseasjadesse, mida EL ei saa aktsepteerida ning suudab Venemaad ehk edukamalt sanktsioneerida. Samas pole teada, kui kaugele Venemaa on valmis ähvardustega minema ning kas ELil üldse on võimalusi Venemaad ohjeldada – Venemaa ei vaja majandusabi ning vene ekspordiartiklid on hädavajalikud ELile endale. Ka suhete katkestamine ELi poolt ei tundu olema hea variant. Samuti on varasemad katsed Venemaad ohjeldada jäänud puudulikuks, kuna ELi suurriigid on üritanud säilitada oma häid suhteid Moskvaga. (Hiski Haukkala, Helsingin Sanomat, 8.03)

Poola ajakirjandus

Ajaleht Le Figaro esines hiljuti Prantsuse valitsuse väidetavat venesõbralikkust kritiseeriva avaldusega. Kesk- ja Ida-Euroopa küsimuste väljapaistev spetsialist Alain Besançon halvustas Prantsusmaa presidendi Jacques Chirac`i Budapestis väljendatud muret vene vähemuse olukorra üle Leedus, Lätis ja Eestis. Besançoni sõnul tuleks vene mõju alt vabanenud riikide probleemidega enne hinnangute jagamist põhjalikumalt tutvuda. Besançoni sõnul valitseb paljudes endise nõukogude bloki riikides endiselt kartus Venemaa ees, seetõttu olevat nende ameerikameelne välispoliitika ka mõistetav. Võibolla pole selline valik küll igakülgselt õigustatud, ent kogemused näitavad üht - Prantsusmaaga ei saa arvestada. Analüütiku väitel peaks Prantsusmaa poliitiline eliit mõistma, et Venemaa arvestab oma välispoliitikas eeskätt Ameerika Ühendriikide ja Saksamaaga, kusjuures Prantsusmaa on etturiks, millega saab vajadusel Venemaa huvides manipuleerida. Kuna hetkel kasutavat Venemaa Prantsusmaad oma tööriistana ELi vastu, siis olevat ka Prantsusmaa prestiiži suurenemine Venemaal kahtlase väärtusega eesmärk. (Franciszek L. Cwik, Nasz Dziennik, nr. 57, 8.03)

Juhul, kui EL ei täida Venemaa esitatud 14 tingimust, ei kavatse viimane tunnustada ELi laienemist 1. mail 2004. Muuhulgas nõuab Venemaa venelaste liikumisvabadust ahistava viisarežiimi kaotamist, järeleandmisi Eestis ja Lätis elavale vene vähemusele viisavabaduse ja kodakondsuse andmist. Enamiku Eesti ja Läti venekeelsest elanikkonnast moodustavad aastatel 1957-1991 Baltikumi saabunud vene kolonisaatorid, sõjaväelased ning nende perekonnad. Putini Venemaa tahab taas jõudu näidata ja osaliselt on see juba õnnestunud, leitud on ka mõttekaaslane - Prantsusmaa. Äsja Budapestis viibinud Prantsusmaa president Jacques Chirac tõlgendas oma missiooni “uue Euroopa lepitamisena”, unustamata seejuures rõhutada Vene huve. Prantsusmaa riigipea sõnavõttu Eestis ja Lätis elava vene vähemuse kaitseks võib pidada künismi ja silmakirjalikkuse tipuks. (Krzysztof S. Skibinski, Glos, nr.10, 6.03)

Venemaa ajakirjandus

ENPA kümnest esindajast koosnevat Venemaa presidendi valimiste vaatlemise delegatsiooni juhib Rudolf Binding, keda aasta tagasi süüdistati Venemaa suhtes "kaksikstandardite" kasutamises, kusjuures Dmitri Rogozin kahtlustas teda isegi sidemetes saatanaga. Vene duuma välisasjade komitee esindaja Konstantin Kosatševi sõnul ekspluateerib R. Binding otseselt Tšetšeenia teemat Venemaale ebasõbralikelt positsioonidelt. R. Binding on üritanud veenda ENPAd looma analoogiliselt Jugoslaaviale rahvusvahelist tribunali Tšetšeenia küsimustes. Ka on Bundestagi liige kritiseerinud valimisi Tšetšeenias ja M. Hadarkovski vahistamist. Peale R. Bindingu kuulub delegatsiooni veel David Atkinson - kuulsa ENPA Tšetšeenia resolutsiooni teine autor, kelle arvates olid presidendivalimiste eelsed valimiskampaaniad "täiesti puudulikud." (Aleksandr Daniltshuk, Gazeta, 10.03)

Efektiivse Poliitika Fondi asedirektori Venemaa ja ELi vaheliste suhete analüüsist selgub, et kahe kogukonna vaheline näiline kriis on pelgalt sügavamate ja kaalukamate suhete eripära. Erimeelsused koostöö ja partnerluse lepingu (PCA) üle pole muud kui Moskva katse saavutada ELi tähelepanu oma legitiimsetele PCA laienemisega kaasnevatele probleemidele. Sama kehtib ka muude probleemide kohta - erinevate teemade sidumine tugevama jõuõla saavutamiseks läbirääkimistel on normaalne diplomaatiline strateegia. Samas Venemaa katsed moodustada uusi läbirääkimismehhanisme nagu PCA asendamine NATO-Venemaa Nõukogu-laadse mudeliga on ebareaalsed. Siiski peaks EL mõningate teemade nagu rahvusvaheline terrorism üles näitama paindlikkust väljaspool PCA formaati. Venemaal on senini puudunud ELi-poliitika ühtne koordinatsioon, mida just Mihhail Fradkov on õige inimene valitsuse reformimisel muutma. Kuigi struktuurilised ja protseduurilised takistused Venemaa-ELi suhtes on võimalik kiiresti kõrvaldada, jääb selgusetuks, kas suhete püsivaks arenguks jätkub poliitilist tahet. (Vladimir Frolov, The Moscow Times, 10.03)

Uudisteagentuurid

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen called on Romania to go after the "big fish" in a crackdown on corruption. At the same time a key EP lawmaker warned that Romania's target date of 2007 to join the expanding bloc was not guaranteed. (Afp, 10.03)

EU enlargement commissioner Günter Verheugen called on Greek and Turkish Cypriots to seize a "unique" chance to reunify the island, while blaming Turkish Cypriot leader Rauf Denktash for delaying accord. (Afp, 10.03)

Bulgaria is trying to transform its farming practices to allow it to find a big market for its fruit, wine and cereals in the enlarged EU. Sofia hopes to join the bloc in 2007 but has already adapted 98 percent of its agriculture legislation to meet EU demands after spotting a way to boost the country's lagging economic development. (Afp, 14.03)

Dutch EU Commissioner Frits Bolkestein wants Turkey kept outside the EU to act as a buffer protecting Europe from Syria, Iran and Iraq, the Financial Times said. The newspaper said Bolkestein's views were in a new book, "The Limits of Europe", in which he warns that a geographically overstretched Europe would become "little more than a glorified customs union". (Reuters, 8.03)

The EU praised Turkey's political reforms and said it was on track to open entry talks, distancing itself from reported comments by a Dutch EU commissioner that Ankara should stay outside the bloc. EU leaders are due to decide in December whether Turkey has made sufficient progress on human rights to begin what are expected to be lengthy and difficult accession negotiations. (Reuters, 8.03)

The PM of Luxembourg was quoted as saying he believed Turkey would start long-delayed entry talks with the EU in the first half of 2005, when he holds the bloc's rotating presidency. "I think the idea of giving a date for negotiations will be accepted in the European Council. When Luxembourg has the rotating presidency in the first half of next year, the talks begin," PM Jean-Claude Juncker told in an interview. (Reuters, 8.03)

The far-right Danish People's Party (DPP) intends to launch a campaign ahead of the forthcoming European elections to keep Turkey out of the EU, party vice president Peter Skaarup said. (Afp, 10.03)

The Turkish government is planning to push through parliament a set of constitutional amendments to haul itself up to EU norms before a key decision by the EU in December on whether to open accession talks with Ankara, Justice Minister Cemil Cicek said. (Afp, 9.03)

Fears of waves of immigrants pouring into the EU from the 10 states joining in May are the fault of politicians for failing to prepare their people, the bloc's Enlargement Commissioner said. Günter Verheugen blasted political elites for stoking populist concerns in the 15 current EU member states, leading to restrictions being placed on immigrant labour across the bloc just weeks before enlargement. (Reuters, 10.03)

Germans fear the consequences of EU enlargement, expecting a dramatic rise in unemployment and crime when 10 new nations join the bloc this spring, a poll showed. The survey for the daily Leipziger Volkszeitung showed that 84 percent of Germans across the country predicted an exodus of companies and investors toward eastern and central Europe when the EU expands May 1. Eighty-two percent of respondents said that cheap labor from the new member countries would flood the German labor market, while 68 percent said they expected joblessness and crime to climb as a result. (Afp, 8.03)

ELi väliskaubandusevoliniku Pascal Lamy teatel ei põhjusta ELi laienemine uusi antidumpinguvastaseid meetmeid Venemaale. Uute liikmete suhtes kohaldatakse antidumpinguvastased meetmed ümber peale nende liitumist ELiga. (RIA-Novosti, 8.03)

Venemaa paeminister Mihhail Fradkovi teatel võivad Venemaa ja ELi jõuda kokkuleppele tegevusplaanis ELi laienemisega kaasnevate Venemaa murede osas, mis jaotuvad majandus-, sise- ja välisjulgeoleku, ning teadus-, kultuuri- ja haridusvaldkondadesse. (RIA-Novosti, 10.03)

Saksamaa ajakirjandus

ELi siseturuvolinik Frits Bolkenstein on Türgi ELi astumise vastu. Pärast Türgi liitumist ELiga oleks juba raske keelduda näiteks Ukraina vastuvõtmisest. Samas on Ukraina palju euroopalikum maa kui Türgi. ELi edasine laienemine itta seaks liidu integratsioonivõimekuse küsimärgi alla. Türgi peaks olema pigem ELi kaitsepuhvriks Süüria, Iraani ja Iraagi vastu. Sama funktsioon kaitseks Venemaa eest peaks olema Ukrainal, Moldoval ja Valgevenel. Bolkenstein on üks kaalukamaid EK volinikke, kellel on head võimalused saada volinikuks ka uues EK koosseisus. (George Parker, FTD, 8.03)

Samal aja kui Saksamaal kasvab hirm Ida-Euroopa odava konkurentsi ees, on uued liitujad ise kriisidest ohustatud. Esimeseks signaaliks oli hiljutine rahanduskriis Ungaris. See võib tabada kõiki liitujaid, v.a. Sloveeniat. Kui peaks puhkema uus paanika maiilma rahandusturul, oleks näiteks Eesti väga ohustatud. Baltikumi suurim probleem on väliskaubandusdefitsiit. Poola rasketööstus käib alla ning põllumajandus on ajast maas. Puudulik haldussuutlikkus ei lase Poolal piisavalt efektiivselt ELi toetusfondide rahasid kasutada. Eksperdid arvavad siiski, et üheski uues liikmesriigis ei pea kriis ilmtingimata puhkema, kuid järgnevad kuud tõotavad kaasa tuua hulganisti probleeme. (S.Dullien/K.Elger, FTD, 11.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

2003. aasta detsembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused on Komisjoni jaoks rõõmustavad. 56% küsitletuist leiab, et ELi teatud majandussektorid vajavad võõrtööjõudu. Komisjoni arvates on ELil kindlasti vaja uut tööjõudu ELi rahvastiku vananemise kompenseerimiseks. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 10.03)

Soome ajakirjandus

Soome on asetanud piirangud tööjõu liikumisele uutest ELi liikmetest, kuid seadustes on üks lünk: Eestis tegutsevad tööjõudu pakkuvad ettevõtted võivad kohe peale 1. maid hakata eestlastest töölisi Soome tooma. Soomes kardetakse, et eestlastele makstakse palka Eesti standardite järgi, mistõttu Soome vastavad ettevõtted satuvad ebasoodsasse seisu. (Pekka Hakanen, Turun Sanomat, 13.03)

Poola ajakirjandus

Poola ei ava 1. mail 2004 oma tööturgu kõigile ELi viieteistkümnele vanemale liikmesriigile. Piirangud tühistatakse vaid riikide suhtes, kes on Poola tööjõule avatud - sellise ettepaneku on esitanud valitsusele Poola majandusministeerium. Hetkel on valida kahe strateegia vahel- rakendub kas “silm silma ja hammas hamba vastu” või mõni suuremat manööverdamisruumi võimaldav variant. Poola välisministeeriumi andmetel on Rootsi ja Taani valmis mingil määral Poola-vastaseid piiranguid leevendama. Poola seisukohtadel on mõju ka Ungarile, Tšehhi Vabariigile ja Slovakkiale, kus soovitakse demonstratiivselt kehtestada piirangud EList tulnud töötajatele. Praha ja Budapesti arvates on neid koheldud teise kategooria riikidena. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 11.03)

Uudisteagentuurid

Finance ministers from 11 European countries have agreed to create an economic research unit based on the model of US think tanks, they said in a statement. Provisionally dubbed the European Centre of International Economics and based in Brussels, it is to be financed equally with public and private funds. A Franco-German initiative, it is also supported by Belgium, Britain, Denmark, Hungary, Ireland, Italy, the Netherlands, Poland and Spain. (Afp, 9.03)

Swedish PM Göran Persson said his country was unlikely to hold a new referendum on joining the euro zone before 2010. "My opinion is that we will belong to that group sooner or later," Persson told a news conference, referring to the 12 members of the 15-nation EU that have adopted the single currency. But "I can't see the new referendum in Sweden before 2010," said the Swedish premier. (Afp, 9.03)

Poland faces legal action as soon as it joins the EU. The EC threatened to sue Poland after May 1 if the reforms currently before the Polish parliament on value-added tax, notably on VAT for Internet services, are carried through. Influential Polish lawmakers are pushing for Internet services to be VAT exempt, in contravention to EU law which lays down that online transactions within the bloc should attract a standard rate of VAT. (Afp, 10.03)

Public works, automobiles and consumer goods are likely to be among most profitable foreign investment outlets in the 10 nations set to join to the EU May 1 despite the traditional volatility of such sectors. A study by independent consulting firm Bipe urged west European investors to concentrate on the opportunities offered in the 10 soon-to-be members of the EU rather than on the associated risks. (Afp, 14.03)

Venemaa võib tühistada rea nõukogudeaegseid kahepoolseid lepinguid ELi astuvate riikidega, teatas duuma välisasjadekomitee esimees Konstantin Kosatšev. Kahepoolsete lepingute tühistamine ELi laienemist kuidagi ei takista ning sellega jõutakse lõpule 1. maiks. (RIA-Novosti, 10.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa Keskpank hoiatab, et mais ELiga liituva 10 uue liikme üha kasvavad eelarvedefitsiidid võivad liidu kriisi tõugata. Keskpanga sõnul peavad uued liikmed kas kulusid vähendama või makse tõstma, et tuua oma eelarvedefitsiidid lähemale 3% piirile SKPst. “Enamus liituvate maade fiskaalsest defitsiidist näib olevat peamiselt strukturaalset laadi,” seisab Keskpanga igakuises majandusülevaates. “Nende riikide fiskaalsituatsiooni stabiliseerimiseks peavad kõnealused maad jätkama avaliku sektori kulude ja sissetulekute struktuuri reformimist tulevikku vaatadates. (Philip Thornton, The Independent, 8.03)

Austria ajakirjandus

EK on selle poolt, et mõned liikmesriigid maksude küsimuses rohkem koopereeruksid. Siseturuvolinik Frits Bolkenstein on ettevõtluse maksustamise ühtlustamise poolt. Põhiseaduslik leping võimaldab liikmesriikidel, kes seda soovivad, teha teatud valdkondades tihedamat koostööd. Pioneerriigid näitaksid head eeskuju ning hiljem liituksid nendega teised. Mitmed väikeriigid on ideesse positiivselt suhtunud. Dublin ja London sellega kaasa ei lähe. Erinevad maksusüsteemid ELi liikmesriikides on eriti pinnuks silmas keskmistel ja väiksematel ettevõtetel. Suurtel firmadel on vähem probleeme, neil on paremad võimalused makse vältida. (Andreas Schnauder, Die Presse, 13.03)

Uudisteagentuurid

NATO said it would patrol the air space of Baltic members joining next month despite Russian worries and believed Moscow would understand. "There will be no Baltic air space -- it will be NATO air space, and NATO air space will be policed," the alliance's Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer told a news conference during a visit to Latvia. "Russia understands this very well, because NATO has always behaved like this." NATO is working on a plan to give the Baltic region – which lacks fighter jets -- air protection after they join in April along with Bulgaria, Romania, Slovakia and Slovenia. (Reuters, 11.03)

Danish fighter jets are likely to patrol the skies over Estonia, Latvia and Lithuania after the Baltic states join NATO, an arrangement that could cause unease in neighbouring Russia, diplomats said. NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer will visit Moscow at the end of this month to allay its suspicions about the plan for the Baltic trio, which were left with no combat aircraft when they broke free from the Soviet Union in 1991. "The Danes will be deploying four aircraft on a rotational basis in Lithuania, plus there will be some Norwegian support on the ground," said one NATO source, who asked not to be named. "The secretary-general is going to Moscow to brief the Russians on what this is all about and reassure them that this is a standard alliance commitment to all allies," he added. (Reuters, 12.03)

NATO baasid võivad ikkagi ilmuda Balti riikidesse: lähiajal NATOga liituvad Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia paluvad tungivalt tulevasi liitlasi, et viimased võtaksid oma ülesandeks nende õhuruumi kaitsmise. NATO ametniku kinnitusel ei riku nelja hävitaja paigutamine Balti riikidesse NATO-Vene kokkulepet NATO vägede mittepaigutamisest uutesse liikmesriikidesse. (Strana.ru - ITAR-TASS, 9.03)

The Baltic state of Latvia urged visiting NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer to help it improve relations with neighbouring Russia by sealing a border treaty. "Positive relationships between NATO and Russia .. may influence relationships between Latvia and Russia in a positive direction," Latvia's new FM Rihards Piks told a joint news conference with De Hoop Scheffer. (Afp, 11.03)

The Lithuanian parliament ratified the Baltic state's NATO entry treaty, in what PM Algirdas Brazauskas said was a "historic step." The ratification, voted by 100 to four of parliamentarians present, came a day before ceremonies to mark Lithuania's independence from the Soviet Union more than 13 years ago. (Afp, 10.03)

Russia, Poland, Ukraine and Belarus agreed to hold joint exercises of their anti-terrorist units to boost security in eastern Europe as well as to prevent human trafficking and arms smuggling. "We have invited the Poles for anti-terrorist training, but I cannot say what structures on our side will be able to take part in these exercises," said Oleg Chernov, the deputy chief of Russian President Vladimir Putin's Security Council. Marek Siwiec, the Polish president's top security adviser, added after talks with Chernov that Ukrainian and Belorussian units were also invited to join the exercises. (Reuters, 10.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer seob Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) kinnitamise Vene vägede väljaviimisega Moldovast ja Gruusiast. Peasekretär ei pea võimalikuks Balti riikide NATOga ühinemise küsimuse liitmist CFE laienemisega Balti riikidele. Jaap de Hoop Scheffer ei usu NATO-Venemaa suhete halvenemisse seoses Balti riikide NATOga liitumisega. (Interfax, 9.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer tuleb tutvumisvisiidile Leetu. Leedu Seim plaanib Leedu NATOga liitumise leppe ratifitseerida veel enne NATO peasekretäri visiiti. (Interfax, 9.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer kutsus Läti uut peaministrit Indulis Emsist jätkama Läti kaitseväe reformi, rõhutades kaitseväe mobiilsuse tõstmise vajadust. (Interfax, 11.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi sõnul ei mõjuta NATO laienemine NATO-Vene suhteid. Sellest hoolimata on NATO-Vene kahepoolsetes suhetes siiani lahendamata probleeme nagu Euroopa tavarelvastuse lepingu täitmisest tulenevad Venemaa Istanbuli kohustused. (Interfax, 11.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer lubas märtsis toimuval Moskva visiidil tõstatada Venemaa Istanbuli kohustuste täitmise ja arutada NATO laienemisega kaasnevaid Venemaa muresid, mis tuleb lahendada NATO-poolsete järeleandmisteta. (Interfax, 9.03)

Soome ajakirjandus

Endine Soome suursaadik Washingtonis nõustub USA välispoliitika analüütiku Robert Kagani arvamusega, et USA vajab oma Euroopa liitlasi ega saa pidada lõpuni kinni unilateralismi põhimõttest. Peamine kriitika USAs Iraagi sõja kohta pole suunatud valedele põhjendustele või olematutele massihävitusrelvadele, vaid suutmatusele leida laiemat rahvusvahelist toetust operatsioonidele. Iga liberaalselt ja demokraatlikult mõtleva inimese jaoks kõlab mõiste “unipolaarne maailm” ebalegitiimselt, ebaõiglaselt. Loomulikult on USAs neid, kelle jaoks rahvusvaheline toetus polegi oluline, kuid igaüks, kes mõistab ameerika mentaliteeti, teab, et tuleviku jaoks on liitlaste tugi oluline. Ka Bush tegi jõupingutusi Euroopa heakskiidu nimel. USA ja Euroopa moodustavad koos liberaalse, demokraatliku maailma tuuma. (Richard Müller, Turun Sanomat, 14.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer külastas Eestit ja Lätit. Peasekretäri kõne põhjal tundub NATO rohkem härrasmeeste kaardimänguklubi, kui sõjaline allianss. Küsimusele Läänemere valvamisest ja Eesti palgaarmee suurusest vastas Scheffer, et ta ei tunne üksikasju, kuid solidaarsusega hoitakse asjad korras ja tuleb loota NATOle. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 12.03)

Poola ajakirjandus

“Ei tule Balti õhuruumi, tuleb NATO oma,” rõhutas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer. NATO Euroopas paiknevate vägede ülemjuhataja James L. Jonesi sõnul pole mingit põhjust käsitleda Balti õhuruumi kaitset Venemaa vastu suunatuks. Balti riikidel pole oma lahingulennukeid. Tõenäoliselt saadab Taani Baltikumi neli lennukit F-16, radarisüsteeme ning umbes sada sõdurit. (Rzeczpospolita, 12.03)

Venemaa ajakirjandus

Prantsusmaa-Venemaa välis- ja kaitseministrite julgeolekualase koostöö nõukogul tegi Prantsuse välisminister Dominque de Vilepen ettepaneku luua uus täiendav tegevmehhanism EL ja Vene suhete arendamiseks ning töötada välja ELi ja Venemaa ühine kriisireguleerimise kontseptsioon. Kohtumisele leppisid kaitseministrid kokku ühistes jõupingutustes Vene treeninglennuki MIG-AT turule toomiseks. Prantsuse välisminister kinnitas, et mõistab Venemaa muresid adapteeritud Euroopa tavarelvastuse lepinguga (CFE) seoses - Prantsusmaa on valmis kasvõi kohe CFEd ratifitseerima. Vene Ivanovid kasutasid kohtumise formaati, et veel kord rõhutada CFE ratifitseerimise ja Venemaa Istanbuli kohustuste täitmiste sidumise "kunstlikkust". (Jekaterina Grigorjeva, Izvestija, 5.03)

Uudisteagentuurid

The EU will shortly appoint an anti-terrorism supremo to coordinate security measures in the face of threats of further attacks like the devastating bombings in Madrid, officials said. They said he would work under Javier Solana, the EU's high representative for foreign and security policy. Solana was scheduled to propose a raft of security measures to EU ambassadors, the sources added. "Unfortunately, here in Europe we are going to suffer. We have to be prepared, not just psychologically but even more through cooperation," Solana said in an interview on France Inter radio. The EU officials said the proposed "Mr Terrorism" would be a coordinator -- an expert who knows the subject well rather than a politician. The officials rejected any comparison with Tom Ridge, the US Homeland Security director. (Afp, 13.03)

ELis luuakse terrorismivastase tegevuse koordinaatori ametikoht. ELi ühtse terrorismivastase strateegia ja ELi elanikkonna terrorismi eest kaitsmise eest vastutav ametikoht kinnitatakse ELi tippkohtumisel Brüsselis 25-26 märtsil Brüsselis. (RIA-Novosti, 13.03)

Belgium said it had proposed to fellow EU members setting up a dedicated centre to share and analyse intelligence, following train bombings in Madrid. The government's Web site said PM Guy Verhofstadt had asked other European leaders to consider an intelligence equivalent to police cooperation body Europol at an EU summit in Brussels on March 26. "(The centre) would analyse terrorist threats and communicate its analyses to all the member states of the EU," the prime minister's office said in a statement. (Reuters, 13.03)

In the wake of the Madrid terror attacks, Belgium urged the EU's Irish presidency to focus on joint action against terrorism when EU leaders gather for a summit in two weeks. Belgian PM Guy Verhofstadt wrote to his Irish counterpart, Bertie Ahern, saying the EU must respond in concrete ways after nearly 200 people were killed train blasts in the Spanish capital. "The terrorist attacks in Madrid... are an outrage," Verhofstadt wrote in the letter, a copy of which was obtained by AFP. "I am convinced that the EU as a whole must react." The Belgian leader recommended that at its March 25-26 gathering, the EU go further than a joint action plan against terrorism adopted at a special summit just after the September 11, 2001 attacks on the US. (Afp, 12.03)

European governments tightened security across the continent, increasing police protection around official buildings and major transport hubs, a day after the devastating rail bombings that killed around 200 people in the Spanish capital. As Greece's new government appealed to NATO for help with security at the Olympic Games in August -- seen as a prime target for potential attacks -- several national governments announced they were stepping up border controls and internal security. The rush-hour strikes in Madrid, described by many newspapers as Europe's "September 11", sent a wave of fear rippling across Europe, not only because of the scale of the bloodletting, but because of suspicions that it might have been the work of extremists linked to the Islamic Al-Qaeda terror network. (Afp, 12.03)

Saksa siseminister Otto Schily pani ette Madridi terroriaktidest tulenevalt kutsuda kokku ELi siseministrite ja eriteenistuste juhtide kohtumine. Kui Madridi veresauna taga on islami äärmuslased, siis on Euroopas tegu terrorismi uue kvaliteediga, sõnas O. Schily. (RIA-Novosti, 14.03)

Poola ajakirjandus

Pärast Hispaanias toimunud tragöödiat tekib hulgaliselt küsimusi, millele on vägagi raske vastata. Kuna süüdlased pole veel teada, on toimunut veidi ennatlik määratleda rünnakuna lääne tsivilisatsiooni vastu. Hoolimata sellest, et terroristide poolt kõige rohkem ohustatud on endiselt Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia, pole ühelgi riigil põhjust end täiesti turvaliselt tunda. Ilmselt pole Saksamaa ja Poola näol tegemist Al-Quaida`le oluliste sihtmärkidega. Millised võivad olla 11. märtsi katastroofi välispoliitilised tagajärjed? Nähtavasti on oodata transatlantilise koostöö tugevnemist. Pärast kahe ja poole aasta eest toimunud terroriakti USAs tihenesid isegi USA ja Venemaa suhted. Selle eeltingimuseks oli muuhulgas USA loobumine kriitikast Venemaa aadressil Tšetšeenia küsimuses. (Stephan Lamby, Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 13.03)

Uudisteagentuurid

The Estonian parliament ratified the Baltic state's NATO entry treaty, giving the state's final approval to joining the defence organisation ahead of its expansion ceremony on April 2. All 85 parliament members present approved the treaty. Estonia, a former Soviet republic, is one of seven mainly ex-communist countries on course to join the transatlantic organisation. "NATO membership will give Estonia a security guarantee that Estonia has never had during its existence," PM Juhan Parts told the assembly. "After that decision Estonia will never be alone again." Former PM Siim Kallas, who is the country's nominee to the EU executive Commission, touched a raw nerve in his own speech, after Estonia recently lost its first soldier in Iraq. "Estonia will have to share responsibility for security and we may have to make some unpleasant decisions, but we cannot hide from them," Kallas said. (Afp, 10.03)

Eesti parlament kinnitas NATO 1949. a. asutamisleppe, mille poolt hääletasid kõik 85 saadikut. Peaminister Juhan Partsi sõnul annab NATOga liitumine Eesti julgeolekugarantiid, mida Eestil pole kunagi varem olnud – Eesti pole enam kunagi üksi. (Interfax, 9.03)

Estonian parliamentarians are mulling proposing to scrap a special body, called the Baltic Assembly, which promotes cooperation between three Baltic former Soviet republics, the chairman of the parliament's foreign affairs committee said. The deputy, Marko Mihkelson told AFP the parliament felt the body should be abolished in favour of wider cooperation with other Nordic countries in the so-called Nordic Council, as the three Baltic states prepare to join the EU and NATO. /.../ "It is a question of ending one historic phase," Mihkelson said. "The timing is related to the enlargement of NATO and especially the EU as the international cooperation within these organisations will take a different form for Estonia, Latvia and Lithuania." (Afp, 10.03)

Presidendi ja Riigikogu vahel puhkenud vaidluse tõttu lahtiste või kinniste nimekirjade eelistamise üle Euroopa Parlamendi valmistel on parlamendivalimised Eestis läbikukkumise äärel, kinnitas valmiskomisjoni esimees Heiki Sibul. (Regnum.ru, 9.03)

Eesti President kuulutas välja Euroopa Parlamendi valimised lahtiste nimekirjade alusel, peale parlamendi teistkordset vastava seadusemuudatuse kinnitust, mille President esimesel korral suletud nimekirjade eelistusel tagasi lükkas. (Interfax, 11.03)

Ministrite komisjon kiitis seoses Eesti NATOga liitumisega heaks Eesti kaitseväe arengukava 2010. Arengukava näeb ette Eesti kaitseväe struktuuri ja kaitsestrateegia kohandamise NATOga. (Interfax, 8.03)

Eestit väisab NATO vägede ülemjuhataja kindral James Jones, kes kohtub Presidendi, pea- ja kaitseministri ning kaitseväe juhatajaga. Kindral tutvub olukorraga Eesti kaitsejõududes ja kaitsejõudude edasiste perspektiividega. (Interfax, 14.03)

OSCE ülemkomissar rahvusvähemuste küsimustes Rolf Ekeus võttis nõuks välja töötada ettepanekud Eesti ja Läti venekeelse vähemuste olukorra parandamiseks kõigi pooltega arvestades, teatas R. Ekeus oma töövisiidil Moskvasse. Oma ettepanekud töötab ülemkomissar välja konfidentsiaalselt. (Interfax, 10.03)

OSCEl puudub konkreetne seisukoht venekeelse elanikkonna olukorra suhtes Eestis ja Lätis, teatas Moskvas visiidil olev OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar Rolf Ekeus. R. Ekeuse sõnul toetab ta antud küsimuse lahendamist mõlemaid pooli rahuldava koostöö tulemusel. (RIA-Novosti, 10.03)

Eesti peaminister Juhan Partsi arvates Eestis mittekodanike probleemi pole ning muulaste integratsioon toimub väga hästi  – taasiseseisvumisperioodil on Eesti kodakondsuse saanud 150 000 inimest, keda peaminister peab eesti patriootideks. (Interfax, 11.03)

Eesti soovib ühepoolselt juurutada lihtsustatud Venemaa turistidele ja ärimeestele Venemaalt ja SRÜst. Eesti Välisministeeriumi taotleb valitsuselt töögrupi loomist, mis olemasolevate seaduste raames töötaks välja lühijalaiste kutseta viisarežiimi projekti. (Interfax, 8.03)

Eestis algasid Vene presidendi eelvalimised Narvast ja Tallinnas. VFi suursaatkond Eestis avaldas kahetsust Eesti äraütlemise üle lisavalmispunktide avamisel. (Interfax, 13.02)

Vene kodanikud Eestis osalesid aktiivselt Vene presidendi valimistel. VFi saatkonna nõuniku Sergei Overtšenko sõnul kulgesid valimised rahulikult, järjekordasid polnud. (Interfax, 13.03)

Vene kodanikud Eestis eelistasid V. Putinit. VFi suursaatkonna esindaja sõnul andsid V. Putinile oma hääle 83,5 % hääletanutest, hääletamas käis 23 851 Vene kodanikku. (Interfax, 14.03)

Euroopa Parlament pööras märtsi istungil erilist tähelepanu rahvusvähemuste õiguste rikkumisele ELiga liituvates riikides. Selles kontekstis tõsteti esile venekeelse elanikkonna olukord Eestis ja Lätis, teatas Venemaa alaline esindaja ELi juures Dmitri Poljanski. Erilist muret tekitas naturalisatsiooni aeglane tempo. Siiski ei takista tõstatud probleemid Eesti ja Läti ELiga liitumist, lisas Vene diplomaat. (Rusedina.org, 12.03)

Vene asevälisministri Juri Fedotovi teatel tõstatab Venemaa järgmisel nädalal ÜRO 60. rahvusvähemuste istungil Genfis venekeelse elanikkonna olukorra Eestis ja Lätis. (Interfax, 10.03)

Venemaa õhujõudude esindaja lükkas ümber Eesti massiteabevahendite teate Vene hävitajate Eesti õhuruumi rikkumisest veebruaris. Ametniku sõnul ei saatnud Vene kaugraadiolokatsiooni lennukit A-50 mitte ükski hävitaja. (Interfax, 9.03)

Soome ajakirjandus

Eesti Riigikaitse Akadeemia direktori nõunik Lauri Väättänen kirjutab, et 20. veebruari Helsingin Sanomates ilmunud artikkel Eesti sõjalisest valmisolekust on väga ebatäpne. Ajalehes toodi välja Eesti vägede koosseis ja suurus, mis on tegelikkuses palju suurem. Ise küsimus on aga see, kas eestlased suudavad ohu korral ise oma maad kaitsta. Väättänen kirjeldab ka kaitseministeeriumi kava Eesti Kaitseväe reformist. (Lauri Väättänen, Helsingin Sanomat, 9.03)

Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond on teinud ettepaneku seksi ostmise keelustamiseks. Ettepanekut toetavad ka kaks suurimat parteid, Res Publica ja Keskerakond. Umbes 60 protsenti Eesti lõbumajade klientidest on välismaalased, peamiselt Soomest ja Rootsist. Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko sõnul on lubamatu, et Rootsis ja Soomes kriminaalideks määratletud inimesed tunnevad ennast Eestis vabalt. Sama mõtet kordas ka sotsiaalminister Marko Pomerants. Eesti poliitikakujundajate suhtumises on toimunud täielik muutus. Kevadel läbi viidud Põhjamaade Ministrite Nõukogu uurimuse kohaselt toetasid Eesti otsustajad valdavalt pigem seksiäri legaliseerimist. Nüüd paistab ainult Aidsi tugikeskuse juhataja Juri Kalikov olevat seksi keelustamise vastu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 11.03)

Venemaa ajakirjandus

Just NATO peasekretäri visiidi eel Balti riikidesse avaldas Eesti kohalik ajaleht artikli "Vene hävitajate jõhkrast Eesti õhuruumi rikkumisest," millekohase Eesti võimude protestinoodi Moskva tagasi lükkas. Avalduse üheks põhjuseks oli Tallinna soov näidata Brüsselile oma kaitsetust "Vene sõjalise ohu eest." NATO peasekretäri visiidi põhiküsimuseks kujuneski Balti riikide õhuruumi kaitsmine, mis "lõplikult" otsustatakse 2. aprillil. Eesti kaitseministeerium selgitas "häbistavat" abipalumist NATO vanadelt liikmetelt kui konsultatsioone vanade ja uute liitlaste vahel. Sõnademängust hoolimata on selge, et NATO baasid tulevad Balti riikidesse ja nad lülitatakse alliansi õhukaitsesüsteemidesse. On mõistetav, et isegi ühe taolise baasi rajamine kutsub esile Moskva protesti. Tõenäoliselt Taanist tulevad NATO hävitajad paigutatakse Leetu, demonstreerimaks NATO uut piir Idaga. Esimeste pääsukeste saabumisega pole kaugel ka aeg, et olemasolevatest jõududest ei piisa julgeoleku kindlustamiseks Idapiiridel. (Aleksei Ljaštšenko, Krasnaja Zvezda, 13.03)

Uudisteagentuurid

The jobless rate in the Baltic state of Estonia remained stable at 5.1 percent of the working population in February, the Estonian Labour Board said. It said 42,180 people were out of a job in the country which is set to join the EU on May 1. (Afp, 11.03)

Venemaa kalapüügi komitee ei kompenseeri Pihkva kaluritele möödunud aasta 25 miljoni rubla suurust eesti kalurite ülepüügi tõttu tekkinud kahju, kuna Eesti pool tunnistas oma viga ja lubas võtta tarvitusele meetmed sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. (Regions.ru-Pskov.ru, 9.03)

USA ajakirjandus

Hewitt Associates poolt läbiviidud uurimus sellest, millised firmad on Euroopa parimad tööandjad, asetab Eestis tegutsevatest ettevõtetest esimese 15 hulka koguni 3 firmat. Tabeli esimeselt kohalt leiame TNT Express Eesti filiaali, seitsmendale kohale asetub Nordea Panga Eesti filiaal ning kümnendal kohal on AS Narva Elektrivõrk. Küsitluse tulemused näitavad, et idaeurooplasd on üldised oma tööandjatega rohkem rahul kui lääneeuroplased. Uuringu läbiviijate hinnangul võib see aga tuleneda tõsiasjast, et Ida-Euroopa maade majandused kasvavad jõudsalt ning see sisendab võrreldes Lääne-Euroopaga suhteliselt nooremale tööjõule optimismi. (The Wall Street Journal, 12.03)

Saksamaa ajakirjandus

Tohutu väliskaubanduse puudujääk koormab Balti riike. Esmapilgul näib, et kõige suurem risk kriisi puhkemiseks valitseb Eestis. Maksebilansi jooksevkonto puudujääk moodustas möödunud aastal 15% SKP-st, s.o. umbes viis kordas enam kui Argentiinas 2001. aastal vahetult enne kriisi puhkemist. Eestis ja Lätis on peale selle ka suur tööpuudus. Kõigele vaatamata arvavad majandusteadlased, et Baltimaid Argentiina saatus ei taba. Baltimaade majandus on üldiselt palju stabiilsem ning probleemid ajutise iseloomuga. Juba käesoleval aastal peaks Eesti jooksevkonto puudujääk langema 9%-le. Baltlastele tuleb au anda, et nad importi mitte tarbimiseks ei kasuta, vaid eelkõige investeerimiseks. Suure osa impordist moodustavad masinad ja seadmed, mis tõstavad produktiivsust ja konkurentsivõimet ning lõppkokkuvõttes soodustavad eksporti. Kriisi tõenäosust vähendab ka Balti riikide tasakaalustatud eelarvepoliitika. Võimaliku finantskriisi tõenäosust vähendab euroruumiga liitumise perspektiiv. (Katrin Elger, FTD, 10.03)

Soome ajakirjandus

Baltimaade ELi liikmelisust ei peeta märkimisväärseks ohuks Soome toiduainetööstusele. Soome Gallup Elintarviketieto poolt läbi viidud uurimus Baltimaade põllumajanduse ja toiduainetööstuse väljavaadetest näitab, et toiduainete import Balti riikidest jääb lähiaastatel väheseks, kuigi toodang kolmes riigis kasvab peale liitumist. Põllu- ja metsamajandusministeeriumi nõunik Seppo Koivula arvab, et Balti põllumajandustoodang saavutab mõne aastaga Soome taseme. Näiteks Eesti viljasaak võib lähiaastatel kasvada kuni 40 protsenti. Siiski suundub toodang enamasti kohalikule turule, kuna tarbimine kasvab seoses elatustaseme tõusuga. Erandiks on Baltimaades toodetavad piimatooted, mida võidakse hakata müüma Soome kaubamärkide all. (Turun Sanomat, 11.03)

Uudisteagentuurid

Estonia's ruling Res Publica Party has proposed that people should be punished for buying sex from prostitutes. The party's deputy chairman and member of parliament Jaanus Rahumägi told AFP the party wanted customers to be either fined or given a five-year prison term for using prostitutes, because of the prostitution racket's link with organised crime. "The issue could not be hotter as the cash-flow that comes from the prostitution and circles within the criminal world is increasing every month and year," Rahumägi said. "Soon Estonia may not be able to control it." The proposal would move Estonia more into line with restrictive practices in neighbouring Sweden. (Afp, 11.03)

Eesti Kultuuriministeerium nimetas Eesti Moskva suursaatkonna kultuuriatašeeks endise Tallinna linnapea Ivi Eenmaa, kes enne linnapeaks saamist töötas pikki aastaid Rahvusraamatukogu direktorina. Vastne klutuuriatašee asub teenistusse maikuus. (Rosbalt.ru, 9.03)

Soome-ugri professor Carel Corradi Musi initsiatiivil õpetatakse eesti keelt nüüd ka Euroopa ühes vanimas ülikoolis - Bologna ülikoolis Itaalias, kus eesti keelt on asunud õpetama Ülle Toode. Üldse õpetatakse eesti keelt 37 ülikoolis 17 riigis üle maailma. (Rosbalt.ru, 8.03)

Venemaa Pihkva oblasti administratsiooni ülema asetäitja Dmitri Šahovi sõnul võidakse laevaliin Pihkva ja Tartu vahel avada 2004. aasta suvel, kuid lõplik otsus ei sõltu Pihkva administratsioonist. Projekti käikuminekut võib segada vaid asjaolu, et riigipiiri kaitsmise nõuded Vene poolel on kordi rangemad kui Eesti poolel. (Regnum.ru, 9.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti välisminister Kristiina Ojuland on väljas ka Eesti IT arengute eest, mis oma lahenduste ja praktilise ellu rakendamise poolest on maailmas kaheksandal kohal. Ojulandi sõnul võimaldas edumeelsete IT lahenduste teket õigete poliitiliste lahenduste vastu võtmine õigel ajahetkel. 90ndate alguses tegime me suure sammu edasi varustades iga kooli ja maakohta arvutitega. Eesti adusammud infotehnoloogia vallas paistavad silma ka kodust eemal. Ojuland selgitab näiteks, et ta on ainuke ELi Ministrite Nõukogu 25st ministrist, kes istungite ajal laptopi kasutab. Samuti annab minister intervjuus ülevaate Eesti e-valitsuse istungitest ning selgitab võimalust järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel oma hääl anda online. (Victor Keegan, The Guardian, 11.03)

Saksamaa ajakirjandus

Eestlased lihvivad traditsioone ja kõrgtehnoloogiaid üheaegselt. Noored ja moodsad tahavad nad olla. Kuid mitte kõik kaaskodanikud ei pea tempole vastu. Tallinna vanalinn näeb välja kui ehe vabaõhumuuseum, stiilsetes restoranides saab tõelise keskaja-elamuse. Üks teistmoodi keskaega valitseb Koplis, kus inimesed ilma sooja vee ja elektrita, ebasanitaarsetes tingimustes vegeteerivad. Siin haiseb rottide, napsu ja hallituse järele. Siin elavad venelased. Neid on Eestis 30%, Tallinnas 50%. Nad ei räägi eesti keelt, neil pole kodakondsust ega valimisõigust. Eestlased oma elegantsetes büroodes – poliitikud, ajakirjanikud, pankurid ja ärimehed – noogutavad mõistvalt, et ega nemad püüagi probleemi maha vaikida. Lääne inimeste lõputud pärimised sel teemal ajavad neid siiski närvi – kas siis Eesti polegi viimase aastakümnega muud saavutanud kui allakäinud paneelmajade getod, kuritegevus, aids ja narkomaania?! Tõepoolest, pigem annab Eestist rääkida palju positiivsemaid lugusid. Eestis on tekkinud uus, rikaste ja edukate noorte inimeste kiht. Kuid selle peale nad veel ei mõtle, kas Kopli Olgal pole internetiühenduse asemel hoopis ravimeid, jalanõusid ja head haridust vaja. Kõik see näeb pigem fassaadi poleerimise moodi välja. (Susanne Gaschke, Die Zeit, 11.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui Pariisi orkester kutsus oma dirigendiks külmast Eestist pärit Paavo Järvi, siis ei kaheldud, et programm saab olema sarnane dirigendi enda juurtele. Nii nagu Paavo kuulus isa Neeme on sidunud oma nime Sibeliusega, nii on ka Neeme oma missiooniks võtnud kaitsta põhjamaiseid heliloojaid, keda muidu harva mängitakse. (Figaroscope, 10.03)

Soome ajakirjandus

Eestis toimus üritus meenutamaks Soome endise presidendi Urho Kekkoneni visiiti Eestisse 40 aastat tagasi. Tartus peetud Eesti suusaliidu ja Soome-seltsi poolt korraldatud seminaris pidas kõne suusaliidu president Toomas Savi, esindades üldist eestlaste arvamust Kekkonenist kui Eestile Soome silla avajast. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 13.03)

Eestlasest arstiteaduse tudeng Piret Tilk räägib tema kursusele korraldatud seminarist “Kuhu lähed Eesti arst”, kus üle poole osavõtjatest teatasid kindlast soovist Soome tööle minna. Peamise põhjusena nimetab Tilk raha. Tema sõnul kasvas soome keele õppimise populaarsus eelmisel sügisel järsult, kuna see võimaldab arstitudengitele tulevikus paremat võimalust saada tööd Soomes. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 14.03)

Autor toob välja põhjused reisimise vähenemisele Soome ja Eesti vahel. Eesti hinnad lähenevad ELi omadele ning ainult alkohol ei hoia turismi taset üleval. Lisaks on soomlased juba näinud ära kõik vaatamisväärsused Eestis. Võibolla siiski on tähtsaimad tegurid psühholoogilised. Eestlaste suhtumine soomlastesse on muutunud külmemaks, lähenev ELi ja NATO liikmelisus on tõstnud eestlaste rahvustunnet ja eemaldanud neid üha rohkem põhjalast, nagu ka idanaabrist. Samas võivad soomlased ennast ise süüdistada – aastaid kestnud laaberdamine Tallinna tänavatel ja häiriv käitumine kultuuriüritustel pole just suurendanud respekti soomlaste suhtes. Kuigi Soome on Eestit paljuski aidanud, ei anna see õigust käituda ülemeeliku suure vennana. Eestile võib aga ette heita petmisi, kuritegevust, ametnike ükskõiksust ja ärakasutamist. (Ranan Rimon, Etelä-Suomen Sanomat, 14.03)

Eesti Psühhiaatrite Liit on teinud Eesti Sotsiaalministeeriumile ettepaneku piirata Subutex ravimi retseptide väljastamisõigust ning võimaldada seda vaid psühhiaatriahaiglatele. Põhjuseks on kahtlus, et mitte-eestlastest ravimi ostjad kasutavad seda ebaseaduslikeks otstarveteks. Aasta alguses palus Soome Sotsiaalministeerium Eesti Sotsiaalministeeriumil uurida, kas eesti arstid on kirjutanud Subutexi põhjendamatult välja soomlastele. (Turun Sanomat, 12.03)

Paari viimase aasta jooksul on noorte hulk Eesti Kaitseliidus kasvanud, eriti just tüdrukute osas. Üheks põhjuseks on koolides valikainena pakutav riigikaitseõpetus. Artiklis küsitletud noored kaitseliitlased vastasid küsimusele “mis ohustab Eestit?” justkui ühest suust: “Venemaa”. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 10.03)

Venemaa ajakirjandus

Vene Pihkva piirivalveüksus on käesoleva aasta esimese kahe kuuga kinni pidanud ligi 180 piirirežiimi rikkujat, kes kõik on Venemaa kodanikud. Samas on Eesti poolel piiririkkujaid märkimisväärselt vähem, mis küllap seletub sealse piiriäärse elanikkonna vastutustundlikuma suhtumisega Balti riikide ELiga liitumisse. Peatne Eesti ja Läti NATOga liitumine, mis plaanitud septembrikuu asemel toimub juba aprilli lõpus, peaks samuti kaasa aitama piiririkkujate korralekutsumisele. (Aleksandr Abrosimov, Argumentõ i Faktõ, 11.03)