Nädal välismeedias: 01 - 07. märts 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

Work on the EU's first constitution is unlikely to resume after the next EU summit in Brussels later this month, Irish PM Bertie Ahern said. "I don't think we will move to the situation of recommending an IGC unless we could make substantial more ground than we are at the moment," Ahern said. "We can't make that call until we have realistic proposals that we think would get broad agreement," he said. Ireland is to report on prospects for resuming work on an EU constitution when the leaders of the 25 current and future EU member states convene on March 25-26. (Afp, 3.03)

The presidents of Italy and Germany, Carlo Azeglio Ciampi and Johannes Rau, called on EU governments to step up efforts to reach an agreement on a future constitution for an enlarged EU. "On the eve of the enlargement of the EU, the two presidents are convinced it is necessary to intensify efforts to measure up to this historic challenge. This is particularly necessary insofar as a joint European constitution is concerned," the two said in a statement. "The constitution is essential for making the EU more efficient and stronger. Time is running out. The constitution cannot fail. National interests cannot oppose common interests for a European future in peace and justice." (Afp, 5.03)

German Chancellor Gerhard Schröder said that he was "optimistic" agreement could be reached to resolve a long-running wrangle over the first EU constitution before the end of June. Despite the pessimism voiced a day earlier by Irish PM Bertie Ahern, Schröder said he still thought an accord could be reached by the time Ireland's rotating EU presidency expires on June 30. EC president Romano Prodi concurred. "We have both elaborated a strategy to help Ireland by whatever means reach a conclusion to the constitutional process," he said. "We both think that we should do all we can so that the constitution can be concluded under the Irish presidency if possible." (Afp, 4.03)

British PM Tony Blair said there was no question of establishing a "self-appointed directoire" in the EU after talks with his Italian counterpart Silvio Berlusconi. The two leaders signed a joint letter to Irish PM Bertie Ahern lending their full support to the hope that negotiations on the future EU constitution can be relaunched during the Irish presidency. (Afp, 4.03)

France said it remained committed to pursuing closer EU integration with other "pioneer" countries after German FM Joschka Fischer dropped his vision of a core of states forging a federal Europe. The debate is central to the EU's future because smaller countries fear France and Germany want to create a "two-speed" Europe" and move ahead faster than the rest. Fischer said that "visions of a small Europe" no longer suited a world in which global problems such as terrorism could be tackled only at a broad, continental level. Officials in Paris said France's policy was not aimed at excluding current or future EU members. "We oppose the idea of a two-speed Europe. We want to build a 25-member Europe sped along by reinforced cooperation," said Foreign Ministry spokeswoman Cecile Pozzo di Borgo. "This is not about making two Europes. This is about giving momentum to Europe as a whole," she said. (Reuters, 1.03)

EC chief Romano Prodi said he will leave decisions on key Brussels jobs to be given to 10 new EU member states to his successor, who takes over later this year. The EU newcomers have each nominated a commissioner for the Brussels EU executive, seen by its supporters as the defender of smaller EU countries' interests. From May 1 the new commissioners will shadow members of the current commission, due to end its four-year mandate in October on a "twinning" basis. They will then receive their own policy portfolios in the new commission. But Prodi said he would not prejudge which job each commissioner will get. (Afp, 4.03)

Saksamaa ajakirjandus

Tuum-Euroopa idee kuulub sakslastele. 1994. aastal, mil idee välja käidi, ei tundnud prantslased asja vastu huvi. Alles 2000. aastal võttis Chirac küsimuse üles. Viimatine kursimuutus Saksamaal, mis väljendus välisminister Fischeri sõnavõttudes, ei ole Pariisis samuti tähelepanu pälvinud. Prantsuse välisministeeriumi pressisekretär teatas vaid, et “Prantsusmaa pole kunagi kahekiiruselist Euroopat pooldanud”. Visiidil Ungarisse täiendas Chirac tuum-Euroopa ideed märkusega, et teatud küsimustes võivad ELi liikmesriigid teha tihedamat koostööd, kui see on kooskõlastatud EKga. Multipolaarse maailma teesile rõhudes õhkub Prantsusmaa gaullistlikust välispoliitikast endiselt soov tõusta ELi kaudu maailma suurvõimuks. (Michaela Wiegel, FAZ, 3.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iiri peaminister Bertie Ahern sooviks läbirääkimised ELi põhiseadusliku lepingu osas peale detsembris toimunud fiaskot patiseisust uuesti välja tuua. Oluline sündmus seisab ees 25. märtsil, mil toimub Ülemkogu õhtusöök. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks on Ahern jaanuarist alates pidanud kahepoolseid läbirääkimisi. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, võib Iirimaa aprillis teha ettepaneku läbirääkimiste taasalustamiseks. Keegi ei tea, kui kaugel läbirääkimised erinevate osapooltega on, sest Iiri on läbirääkimiste käigu suhtes säilitanud konfidentsiaalsuse. Ühe iiri diplomaadi sõnul on veel vara öelda "et oleme saavutanud baasi lepingu ülesehitamiseks", kuid kõik osapooled püüavad ennast näidata konstruktiivsest küljest. Jacques Chirac, kes detsembris lubas edasi liikuda nn "pioneer-riikidega", muutis veebruaris Budapesti külastades oma retoorikat täielikult, väites, "Meil pole mingit kavatsust lõigata Euroopat kaheks või luua kahte Euroopat, see oleks absurdne". Ühe saksa diplomaadi sõnul oleks samuti vaja põhiseadust, mis võimaldaks toimida 25 liikmesriigiga ELil, tõhustatud koostöö seda ei asenda." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 4.03)

Käimasolev ELi institutsioonide reform ning läbirääkimised ELi eelarve üle on kõige keerulisemateks küsimusteks homse Euroopa ehitamisel. Portugal soovib, et reform ning tulevane finantsperspektiiv teeniksid integreerituma Euroopa huve, austaksid ELi aluspõhimõtteid ning võrdsuse, ühtsuse ja solidaarsus valitsemist liikmesriikide vahel. Samuti on Portugali huvides, et liit oleks kohanemisvõimelisem muutuvas maailmas. Konvendi töö tulemusel valmis põhiseadusliku lepingu projekt, mis kõigi liikmesriikide nõustumiseks nõuab väikeseid muudatusi. Portugal soovib uues lepingus näha selget viidet liikmesriikide võrdsusele ning Portugali pikale ajaloole. (José Manuel Durao Barroso, Le Monde, 2.03)

Poola ajakirjandus

Saksamaa välisminister Joschka Fischer on rohkem kui keegi teine veendunud, et EL vajab senisest tõhusamat integratsiooni ja tugevamaid institutsioone. Nelja aasta eest Humboldti ülikoolis esinedes rääkis ta oma ideest, mille kohaselt saaks mõningate riikide kaasamisel moodustada põhjalikumat eurointegratsiooni soodustava "elitaarse klubi." Fischer ei varjanud, et eesmärgiks oleks Euroopa riikide föderatsioon. Nüüd pöörab Saksamaa välisminister "integratsioonimootori" kõrval tähelepanu ka lähiminevikus ilmnenud asjaoludele - näiteks konstitutsiooniprojekti läbikukkumisele ning teeb neist omi järeldusi. Praegu arvab ta, et elitaarsete struktuuride loomine ELis ei vasta Saksamaa huvidele. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 1.03)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

French President Jacques Chirac spoke of the need for stronger ties between the EU and Russia. "We are determined to be more dynamic in reinforcing the link between the EU and Russia," Chirac said at a meeting with Russian FM Igor Ivanov and Defence Minister Sergei Ivanov. Chirac also stressed it was necessary to "give all possible substance" to four key areas of common interest identified by the EU and Russia: the economy, education and culture, domestic affairs and justice, and security and defence. These areas of interest were established at a Russia-EU summit held in May 2003 in Saint Petersburg. (Afp, 5.03)

The EC welcomed Russian President Vladimir Putin's nomination of Moscow's envoy to the EU as his new PM, saying it will help strengthen Russia-EU ties. The EU's executive arm reacted after Putin named unknown former tax collector Mikhail Fradkov as his government head just weeks before elections, in a move which took observers by surprise. "This is a positive signal of the importance that Russia attaches to relations with the EU. Mr Fradkov has deep knowledge of the EU and his appointment will certainly facilitate... understanding between us," said commission spokesman Reijo Kemppinen. (Afp, 1.03)

EK esindaja Moskvas Richard Wright tervitas Venemaa uut PMi kandidaati Mihhail Fradkovi ja avaldas lootust, et M. Fradkov panustab ELi ja Venemaa vaheliste suhete arengule. (Interfax, 2.03)

Russian FM Igor Ivanov rejected allegations that his country was opposed to the upcoming EU enlargement. Moscow "does not agree with certain very isolated statements that it is opposed to enlargement," Ivanov said." This is not true; Russia has always had a positive vision of enlargement." The expansion will "not have any negative repercussions for Russia's economic interests but certain economic issues which are the consequences of enlargement, are currently being discussed in Brussels," he added. (Afp, 4.03)

ELi laienemine ei põhjusta Venemaale tõsiseid majanduslikke tagajärgi, teatas Venemaa välisministri kt Igor Ivanov visiidil Hispaaniasse. Välisministri kt sõnul on ELi laienemisega seoses lahendada vaid rida Venemaa poolseid muresid, mis käimasolevate läbirääkimiste jookusul lahenduse kindlasti leiavad. (RIA-Novosti, 4.03)

Admitting Europe's past weaknesses, German FM Joschka Fischer called for a "reconstruction of the West" to shape globalisation and face up to terrorism. He said that Europe should have confidence in itself. He said the deadly September 11, 2001 attacks in the US had laid bare "the weaknesses of Europe." "The Europeans failed to get together to thrash out a strategic analysis in the wake of the attack on their closest ally," he said. "We were not capable of dialogue when we needed to be, when conflict broke out, and that was definitely the case during the Iraq crisis." That lack of foresight, with Europe starkly divided between supporters and opponents of the US-led invasion of Iraq, meant the bloc was unable to hold a coherent dialogue with the US. (Afp, 5.03)

Eesti ELi volinik kutsus ELi ülesse kasutama Venemaa suhtes jäika poliitikat. Siim Kallase teatel ei tohi Venemaale teha erandeid, kuna on oht, et Venemaa võib iga järgneva ELiga liituja puhul esitada uusi nõudmisi. S. Kallase väitel on Moskva teated Eesti venekeelse vähemuse probleemidest alusetud. (News.ru, 4.03)

ELi ja Venemaa vahelistel kaubandusläbirääkimistel toimus läbimurre. Venemaa majandusministri kt German Grefi ja ELi kaubandusvoliniku Pascal Lamy kohtumisel Brüsselis õnnestus jõuda pooli rahuldavate tulemusteni pea kõikides ELi laienemisega kaasnevates küsimustes. Venemaa kaupade vedu Kaliningradi käsitletakse 1. maist kui Venemaa-sisest kaupade transporti kooskõlas WTO reeglitega. G. Grefil õnnestus likvideerida enamus Venemaa kaupade ekspordi vastaseid dumpinguid ning kokku leppida üleminekuperiood tollimaksumäärades. (Strana.ru, 5.03)

EL loodab lõpetada läbirääkimised Venemaaga 1. maiks kõigis ELi laienemisega seonduvates kaubandusalastes küsimustes, teatas ELi kaubandusvolinik Pascal Lamy esindaja. Venemaa nõuab jätkuvalt oma kaupadele laienemiseelseid impordimahtusid ELi. (Interfax, 4.03)

Venemaa ja ELi vahelised läbirääkimised on viimasel ajal omandanud positiivse dünaamika, teatas Vene diplomaat. On selgunud, et ELi laienemisega seonduvate konkreetsete probleemide tõttu ei kahjustata strateegilist perspektiivi Venemaa ja ELi vahelistes suhetes. (Interfax, 4.03)

Vene välisministri kt Igor Ivanov teatas Madridis, et Venemaa viisavaba režiim Euroopaga jääb Venemaa pikaajaliseks eesmärgiks. Praegu peab Venemaa viisarežiimi lihtsustamis-alaseid läbirääkimisi mitme ELi liikmesriigiga. (Interfax, 4.03)

Šveitsi ajakirjandus

Saksamaa ja Prantsusmaa on töötanud välja ELi ühtse Lähis-Ida poliitika kava (ELi keskne), mis ei kattu USA omaga (NATO-keskne). Aluseks on 2003. aasta detsembris vastu võetud ELi julgeolekustrateegia. Eesmärgiks edendada demokraatiat ja õigusriiklust Vahemere ja Pärsia lahe piirkonna riikides. ELi Vahemere-harta peaks toimima sõltumatult NATO Vahemere-initsiatiivist. Varem oli Saksa välisminister Fischer rääkinud USA ja ELi jõudude ühendamise vajalikkusest antud regioonis. USA nägemuse kohaselt võiks ühise lähenemise probleemile välja töötada juunis üksteise järel toimuvatel G8, ELi ja USA ning NATO tippkohtumistel. (Raul Lautenschütz, Neue Zürcher Zeitung, 5.03)

Soome ajakirjandus

Genfis ja Brüsselis suursaadikuna tegutsenud Venemaa peaministrikandidaadi Mihhail Fradkovi taust näib viitavat sellele, et Putin peab oma teise valitsemisaja keskseks küsimuseks Venemaa ja laieneva ELi vahelisi kaubandus- ja majandussuhteid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.03)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The main international agency specialising in migration dismissed reports that a tidal wave of migrants would enter EU states from countries set to join the bloc in May. The International Organisation for Migration (IOM) -- in a study analysing migration trends in Bulgaria, the Czech Republic, Poland, Romania, Slovakia and Slovenia – forecast temporary migration from some areas, but at modest levels. The IOM report dismissed as "groundless" what it called fears that Polish economic migrants, for example, would "overrun EU countries immediately after accession". (Reuters, 2.03)

After EU enlargement on May 1, immigrants from accession countries will not be able to claim welfare benefits in Ireland until they have lived in the country for two years, Social Welfare Minister Mary Coughlan announced. Ireland and Britain share a common travel area and after Britain announced a two-year welfare ban last month, Coughlan signalled she planned restrictions "no less robust" than those planned by London for immigrants from the 10 accession countries. Ireland had been the last member of the 15-strong EU bloc whose doors were going to be fully open to citizens from the accession countries. (Afp, 2.03)

A special report for the Council of Europe said that Turkey had proven its commitment to constitutional and legislative reform and no longer needed to be monitored for democratic shortcomings. The report said Ankara had "in two years realised more reforms than in the 10 preceding years". The report proposed Turkey be dropped from a list of monitored countries it has been on since 1996. The Council of Europe must still approve its proposal but diplomats said this was a formality. The diplomats described the report as an important step on Turkey's path towards possible membership in the EU. (Reuters, 3.03)

British Foreign Secretary Jack Straw said he believed the EU would agree at a summit in December to open entry talks with Turkey, provided Ankara stuck with its reforms. Britain has long backed Ankara's eventual EU membership, which has won more favour within the bloc since Turkey adopted a raft of democratic reforms and threw its weight behind revived Cyprus peace talks. "I am very hopeful that Turkey will achieve its aim of starting negotiations," Straw said. "The EU promise is clear -- if Turkey does what it has to do, the EU will start negotiations without delay," Straw said. (Afp, Reuters, 3.03)

EC president Romano Prodi urged Macedonia to continue pro-Europe reforms and submit its application to join the EU as he spoke at the funeral of late president Boris Trajkovski. "Honouring Boris Trajkovski's memory means taking up the challenge, meeting the objectives he believed in and completing the work he started," Prodi said in a eulogy. "For the international community it means continued backing for the efforts this country has already made. We must support Macedonia's bold reform programme to become a full member of the EU." (Afp, 5.03)

Belgian FM Louis Michel expressed his country's firm support for Croatia's ambition to join the EU and NATO. Belgium is ready to finance projects in Croatia, he said, notably those regarding the return of ethnic Serbs who fled the country during the 1991-95 war. According to UN figures some 280,000 ethnic Serbs fled Croatia during the war and so far only some 100,000 have returned. Croatia hopes to get official EU candidate status by June and join the bloc in 2007. (Afp, 4.03)

A stern EU warning to Romania that it may miss its 2007 accession target unless it works harder to push through harsh but vital reforms may well be the last, officials said. The EP told the Balkan country last month that it might be left behind by faster-moving Bulgaria if it did not produce results soon in key areas such as privatisation, human rights, press freedom and the war against corruption. Missing the 2007 entry target would be a huge shock for Romania, demoralising the public and consolidating bad practices instead of encouraging real reform, analysts said. (Reuters, 2.03)

USA ajakirjandus

ELi suhteliselt süngel ja ebakindlal ajal elavad liidu kõige tulisemad toetajad Aasias. Lääne-Euroopat on tabanud hiiliv mure eelseisva laienemise pärast. Türgis hoomavad aga poliitikud rahva suuremat toetust kui kunagi varem liitumisele ELiga. Liitumises nähakse Türgi sekularismi nurgakivi ning loodetakse sissetulekute kasvamist, mis praegu moodustavad ELi keskmisest umbes veerandi. Hiljutine arvamusküsitlus näitas, et üle 70% türklastest soovib oma riigi liitumist ELiga. See väga suur number on sündinud liitumise eeltööna elluviidud reformide toel. Kas tehtud reformidest piisab liitumiskriteeriumide täitmiseks, selle üle otsustab juba EK, mis annab vastava eduraporti välja oktoobris. Raport saab aluseks ELi detsembris toimuvale tippkohtumisele, kus otsustatakse ELi ühe suure eksistentsiaalse küsimuse saatus - kas alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi või mitte. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 6.03)

Nad on nooremad ja võib-olla eksperimenteerivad rohkem kui nende Lääne-Euroopa kolleegid. Nad tulevad võimule ja lähevad sealt mõnikord peadpööritaval kiirusel. Ja üldiselt imetlevad nad USAd. Ida-Euroopast tulevate juhtide puhul ei saa loomulikult välja tuua vaid üht ja ainsat ühisnimetajat, kuid neid kõiki seob tõsiasi, et vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, Londonis, Pariisis või Frankfurdis, ei tunne pea keegi nende nimesid ja nägusid. Uutel ning suhteliselt nõrkadel demokraatiatel on tendents jääda toppama vähetähtsatele aruteludele, mis ajavad lõhki logisevad valitsuskoalitsioonid. Korruptsioon on väga levinud. Kevadel ühinevad 8 Kesk- ja Ida-Euroopa maad ning kaks Vahemere saart ELiga ning igaüks neist saadab Brüsselisse ka oma eurovoliniku. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 6.03)

Saksamaa ajakirjandus

Laienemisvolinik Günther Verheugen märgib usutluses ajalehele, et loodab laienemisest tõuget ELi reformimiseks. Uued liikmesriigid on vabamad rutiinist ning rohkem tulemuslikkusele orienteeritud. Türgi liitumine osutub küll kulukaks, kuid see on investeering tulevikku - modernne ja liberaalne Türgi on meie kõigi huvides. Liitumisest tähtsam on aga see, et üldse algaksid läbirääkimised. Liitumine ise ei pruugi kohe või üldse teostuda, selliseid näiteid on olnud ennegi – näiteks Malta ja Norra. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 4.03)

ELi uued liikmesmaad on maksnud salaja suuri toetusi oma tootjatele. Poola toetab illegaalselt laevaehitust ja terasetootmist. Slovakkia ja Tšehhi on toetanud terasetootmist. Tšehhi on maksnud suuri toetusi pangandussektori erastamise käigus. Meetmed saab EL tarvitusele võtta alles pärast 1. maid. (Martin Halusa, Die Welt, 6.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Sünkroontõlgid, tõlgid, õigustoimetajad, sekretärid - kümne uue riigi liitumine toob kaasa uute ametnike palkamise enneolematus mahus. Aastani 2010 tuleks uutest riikidest tööle võtta pea 6000 ametnikku, kes asuksid tööle Komisjoni, Nõukogusse, EPsse või Euroopa Kohtusse. Praegu on neis institutsioonides kokku 34000 ametnikku. Vaid Komisjon üksi peaks aastaks 2010 võtma juurde 3400 ametnikku. Ligi 800 ametnikku tuleks tööle võtta sellel aastal. Tänu üheksale uuele töökeelele on vaja ka tõlke ja tõlkijaid. Kuna dokumendid tuleb nüüd tõlkida kahekümnesse keelde, tõuseb tõlgitavate lehekülgede arv võrreldes 1.5 miljoni leheküljega aastal 2003 juba 2.37 miljoni leheküljeni aastal 2005 ning seda ainult Komisjonis. (Philippe Richard, Le Monde, 2.03)

Kas kümne uue riigi liitumine toob endaga kaasa suure immigratsioonilaine? Taoline perspektiiv on väga ärevaks muutnud praegused liikmesriigid, kes peaaegu ühehäälselt on teatanud üleminekuperioodide kehtestamisest. Isegi kui esialgsed piirangud kirjutatakse sisse liitumislepingusse, pole see meelepärane Komisjonile, kes on läbi viinud mitmeid uuringuid näitamaks praeguste liikmesriikide hirmude põhjendamatust. Viimase vastava uuringu põhjal lahkub viie esimese liitumisjärgse aasta jooksul vaid 1% liituvate riikide tööealisest elanikkonnast praegustesse liikmesriikidesse. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 3.03)

Soome ajakirjandus

Ida-Euroopa tulevased ELi liikmesmaad on ärritatud vanade liikmesriikide otsustest piirata tööjõu vaba liikumist. Ungari, Slovakkia ja Tšehhi ähvardavad omapoolsete vastusammudega. Valitsevat meeleolu ilmestab hästi ühe leedu poliitiku ettepanek võtta tagasi lubadus Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest. Odava tööjõu tulvadega seotud hirme peetakse uutes liikmesmaades liialdatuks. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 6.03)

 

Venemaa ajakirjandus

Venemaa majandusminister kt German Gref on veendunud, et Venemaa ja ELi suhtes ei ole kriisi, käimas on vaid "väga positiivne dialoog". G. Grefi sõnul on Venemaal kõik võimalused lõpetada läbirääkimised ELiga 1. maiks kaotamata ühte dollaritki seoses liidu laienemisega. Mõningate allikate arvates kaotab Venemaa ELi laienemisega 150 kuni 300 miljonit dollarit. Grefi hinnangul võib 150 miljonit dollarit olla maksimaalne võimalik kaotusmäär, kuid isegi sellest on veel vara rääkida. Venemaale palju kahjulikumad on mitmesugused diskrimineerivad meetmed ekspordile, mis toovad Venemaale kahju kuni 2,5 miljardit dollarit. Majandusarengu ja kaubanduse ministeeriumi asejuhi Aleksei Kaulbarsi sõnul on Venemaa väliskaubanduse diskrimineerimise tasemelt teisel kohal maailmas, veel hullem olukord valitseb vaid Hiina väliskaubanduses. A. Kaulbarsi sõnul valmib peatselt Vene välismajanduse poliitika strateegia, mis edaspidi peaks paremini koordineerima Venemaa välismajandust. (Vera Sitnina, Vremja Novostei, 3.03)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Economic growth in the 12-nation eurozone should pick up to 0.4-0.7% in the first half of this year, "stabilizing" after a sluggish 0.4% in 2003, according to data. "This prediction suggests that growth of the euro area economy is stabilizing after the turnaround that took place in the third quarter of 2003," said the commission, releasing forecasts for the first two quarters of 2004. The commission's forecasts were unchanged from previous predictions, which have indicated that the eurozone is set to recover slowly from a prolonged slowdown of recent years. (Afp, 4.03)

The EU's trade chief pledged to protect incoming EU members from a possible trade spat with Russia. Moscow is demanding concessions from Brussels such as bigger export quotas and easier travel rules for Russians before it agrees to extend to the 10 incoming EU countries a trade and cooperation deal it had agreed with the EU's 15 current members. Businessmen from many of the incoming EU member states fear their exports to Russia could be frozen if a compromise is not reached before the EU's enlargement on May 1. "You need not worry. We are taking care of this," EU Trade Commissioner Pascal Lamy said in Warsaw after meeting local business executives. (Reuters, 2.03)

USA ajakirjandus

Peaministrid ja investeerimispankurid räägivad pikaajalisest konjunktuuri paranemisest Eestis, Lätis ja Leedus. Valmistudes liituma ELiga kasvavad Balti riikide majandused jõudsalt. Kuid reakodanike optimismi on hajutamas kartused inflatsiooni ees. See on vägagi tõenäoline arvestades impordi kasvu ning seda, et ettevõtted peavad ELi standardite täitmiseks moderniseerima tootmist. Ka investeerimispangad ennustavad inflatsiooni. Hinnanguliselt kasvab Eesti inflatsioonitase 2003. aasta 1.4%-lt käesoleval aastal 3%-le. Läti ja Leedu vastavad näitajad oleksid 3.5% ja 2.7%. (Rick Smith, International Herald Tribune, 2.03)

 

Saksamaa ajakirjandus

Tulevane Eesti EK volinik Siim Kallas tunneb muret Saksamaa võlgade ja väikeriikide pärast. Eesti on küll väikseim liituja, kuid temalt on nii mõndagi õppida. Igal juhul püüab Eesti ELi dünaamilisemaks ja turumajanduslikumaks muuta, märgib Kallas ajaleheusutluses. Suurriikidel ei soovita Kallas väikeriike ignoreerida, see võib osutuda ELile suureks ohuks. Stabiilsuspakti küsimuses ei ole Kallasel Saksamaa ja Prantsusmaa suhtes mingit mõistmist. Nõudmised pole ju suured, 3% on liiga palju. (Claudia von Salzen, Der Tagesspiegel, 5.03)

 

Saksamaa ajakirjandus

EL pole oma võimalusi USA vastu sanktsioonide rakendamisel veel sugugi ammendanud. Trahvitollid USA kaupadele on alles sissejuhatus, WTO on andnud loa enamaks. Seetõttu ei saa päris kaubandussõjast rääkida. Põhjus on selles, et meetmed eksporditoetuste reformimiseks on parajasti arutlusel USA Kongressis. Samas ei taha EL kahjustada ka enda huvisid. Olulisemad importkaubad on sanktsioonide nimistust välja jäänud. (Andreas Schnauder, Die Presse, 2.03)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Slovakia said it and six other countries, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania and Bulgaria, would become NATO members at a ceremony on April 2 in Brussels, months before a summit originally planned to welcome them in June. "There will probably be a ceremony in Brussels on the level of FMs in April...but we are still not sure what the official ceremony will be like," said Slovak FM spokesman Juraj Tomaga. Tomaga said there would probably be another celebration to mark the landmark enlargement sometime later. (Reuters, 1.03)

NATO peasekretäri asetäitja Jean Fournet sõnul võetakse uued liikmed NATOsse vastu ennetähtaegselt, kuna kõik NATO liikmesriigid on ratifitseerinud liitumislepingud ning NATO Istanbuli tippkohtumise päevakava on juba liigselt koormatud. (Interfax, 1.03)

NATO is determined to provide the three Baltic states with airspace defence when they become members next month despite the suspicions of neighbouring Russia, the alliance's chief said. Moscow has softened its stand on NATO's enlargement beyond the old Iron Curtain but remains uneasy about the possible basing of alliance forces on its border. "NATO must do and will do in the Baltics what it is doing in all its territory," Secretary-General Jaap De Hoop Scheffer said. "We are speaking about the protection of NATO airspace rather than Baltic air space, and I can assure you that we have the support of all member states," de Hoop Scheffer added. (Reuters, 2.03)

The seven eastern European nations set to join NATO next month will make their debut in its annual crisis management exercise, which gets under way this week, the security alliance said. The March 4-10 exercise will be based on a hypothetical scenario involving threats from terrorism and weapons of mass destruction, which have emerged as the biggest security challenges for the alliance since it won the Cold War. "For the first time, the seven countries invited to join NATO will participate..." the alliance said. (Reuters, 1.03)

NATO-Venemaa Nõukogu egiidi all viiakse 8.-12.03 läbi esimesed raketitõrjealased staabiõppused Colorado Springis, USAs. Õppuste eesmärgiks on NATO-Venemaa Nõukogu raames välja töötatud eksperimentaalse koostöökontseptsiooni efektiivsuse kontrollimine. (Interfax, 6.03)

NATO is set to invite Russian President Vladimir Putin to attend a NATO summit in June, its chief Jaap de Hoop Scheffer said as the alliance seeks to ease recent tensions with Moscow. The NATO invitation will come as NATO prepares to welcome seven countries into its ranks next month. "President Putin will be invited at the end of March" to attend the NATO summit in Istanbul scheduled for June 28-29," said De Hoop Scheffer, stressing that he wants "very good and very constructive relations" with Moscow. "I will do everything I can to ensure that the partnership with Russia is as strong as possible, he added. (Afp, 1.03)

Itaalia välisminister Franco Frattini edastas Venemaale kutse osaleda NATO välisministrite istungil 2. aprillil, kus toimub seitsme uue liikme Alliansi vastuvõtmise pidulik tseremoonia. (Interfax, 3.03)

NATO is ready to send troops to Iraq if the new sovereign government that is to take over on July 1 makes that request, NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said. De Hoop Scheffer also said that the UN should provide a mandate for a stabilisation force for Iraq under a sovereign government. "If both elements are met, the Alliance will approach this question with a very positive attitude," said the NATO chief. "After the 1st of July, it is up to the sovereign Iraqi government to decide" whether to ask NATO to send troops, said De Hoop Scheffer. The US has set a date of June 30 to formally end the occupation of Iraq and hand over power to a sovereign government although it will retain a military presence in the country. (Afp, 4.03)

Finland could join NATO quickly and at little extra cost, a government-commissioned report showed, increasing pressure on the Nordic country to end its decades-old policy of military non-alignment. The report said Finland met most of the membership criteria and could be militarily ready for the move in four years. It put the cost of membership at around 300 million euros to be spread over 12 years. The report will form a key plank of Finland's 2004 defence review, which a ministry spokesman said could be ready by October. The issue is especially sensitive politically as a majority of Finns are against joining the alliance. (Reuters, 1.03)

NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer soovib tugevdada alliansi suhteid Venemaaga, mistarvis peavad kahepoolsed suhted olema avatud, otsesed ja erapooletud. Sellega seoses peab edendama koostööd NATO-Venemaa Nõukogu raames, kus peatselt istuvad Venemaaga laua taha 26 liikmesmaad arutama Euroopa tavarelvastuse uuendatud lepingu ratifitseerimist ja Venemaa Istanbuli kohustusi. (Interfax, 6.03)

 

USA ajakirjandus

Itaalia välisminister Franco Frattini kirjutab, et NATO vajab pikkaajalist poliitilist strateegiat. Tänapäeva julgeolekusituatsioonis on NATO roll muutunud, vähemasti potentsiaalselt, tähtsamaks kui kunagi varem. Et võidelda uute ohtudega, on vaja tervet hulka uusi initsiatiive ning strateegiaid. Peale sõjalise võimekuse vajab NATO poliitilist strateegiat ohte ennetava "pehme võimu" meetodi ühiseks kasutamiseks. Frattini on veendunud, et NATO liikmed on valmis alliansi uueks transformatsiooniks. Iraagi üle tekkinud erimeelsused ei peaks panema liitlasi unustama ühiseid põhiväärtusi, millele toetutakse mõlemal pool Atlandit. Oma julgeolekustrateegiates on ELil ja USAl ühesugune arusaam täna maailma ähvardavate ohtude iseloomust. Pea kõigis punktides ollakse kahel pool Atlandi ühe nõul ka selles, kuidas neile ohtudele vastata. Ning keegi ei kahtle NATO toimimise eeltingimuses, milleks on Euroopa ja Põhja-Ameerika ühine tegutsemine. (Franco Frattini, International Herald Tribune, 1.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Venemaa hoiatas NATOt, et ei kavatse suhtuda alliansi vägede või relvastuse paigutamisega Balti riikidesse, kui viimased aprillis NATOga liituvad. NATO peakorterit külastanud Venemaa presidendi Vladimir Putini eriesindaja Sergei Jastržembski sõnul peab Venemaa väga negatiivseks võimalust, et allianss jätab Eestisse, Lätisse või Leetu mingi jälje, ükskõik kui suur see ka poleks. Tema sõnul peab NATO Venemaa kaalutlusi arvesse võtma. Jastržembski ütles: "Me suhtume mõistvalt NATO kohalolekusse Rumeenias või Bulgaarias, mille aladel asuvad terrorismitõrjes kasutatavad lennuväebaasid. Samas on raske mõista terrorismivastaste operatsioonide vajalikkust Balti riikides". Jastržembski seisukoht peegeldab Venemaa välispoliitika jäigastumist laias küsimusteskaalas, eriti Euroopa kaitsepoliitika nurgakivi, tavarelvastuslepingu osas. (Judy Dempsey, Financial Times, 1.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Igor Ivanovi sõnul hakkab NATO oma järgmise laienemise tulemusel "opereerima tsoonis, kus on mängus ka Venemaale eluliselt olulised huvid." Seetõttu võib Venemaa lääneriikide vägede sisseviimisel Balti riikidesse taganeda tavarelvastuse piiramise leppest. (Le Nouvel Observateur, 26.02-3.03)

Kui Brüssel, olles ärevil Putini režiimi autoritaarsuse märkide tekke ning Balti riikide huvide pärast, suhtleb Venemaaga kõrgendatud hääletoonil, siis Prantsusmaa jätkab suhtlemist Venemaaga mesikeelel. Pariisis kohtusid kahe riigi välis- ja kaitseministrid, kes arutasid Venemaa ja ELi suhteid julgeolekuküsimustes. Vene kaitseminister Sergei Ivanovi sõnul on peamiseks Venemaad huvitavaks küsimuseks NATO laienemine. Ivanovi sõnul loodi NATO külma sõja ajal, nüüdseks on maailmakord täiesti muutunud. Praegu on peamised ohud seotud terrorismi ja tuumarelvade levikuga. Venemaa ei ohusta enam kedagi. Seetõttu ei saa Venemaal keegi aru, miks käib NATO laienemisega kaasas baaside toomine Balti riikidesse. “Kui meie ühiseks ohuks on terrorism, siis miks on vaja luua baase Leedusse või Poolasse,” küsib Ivanov. Oht tuleb ju Lähis-Idast. Samuti on probleemiks Balti riikide välja jäämine tavarelvastuse piiramise lepingust (CFE), mistõttu on Loode-Euroopa kui must auk julgeoleku plaanis. Ivanovi sõnul on CFE ainus leping, mis võimaldab kontrollida sõjalist tegevust Euroopas. Kui kellelegi tuleks pähe hullumeelne mõte paigutada Balti riikidesse kümnete tuhandete meeste suurusi üksusi, siis võib ta seda häirimatult teha. Kui Balti riikidesse paigutatakse tavarelvastuse lepingut rikkudes sõjaväebaasid, võtab Venemaa kasutusele vastavad meetmed. (Laure Mandeville, Pierre Rousselin, Le Figaro, 5.03)

Soome ajakirjandus

ESSi juhtkiri kiidab Soome kaitseministeeriumi töögrupi aruannet, mis toob välja Soome NATOga liitumise head küljed. Peale NATO eelseisvat laienemist saab Soomest Venemaa läänenaabritest ainus riik, mis pole alliansiga ühinenud. Soome vajab partnereid; ise küsimus on aga, mis tasemel kaitsekoostööd teha. Kui ELil jääb sõjalisest võimekusest puudu, tuleb NATOsse minna. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 3.03)

Autor leiab, et tuumiku tekkimine ELis on paratamatu, olles seega eri meelt Soome välisministri Erkki Tuomiojaga. Tegemist on julgeolekutuumikuga, mille moodustavad nii NATOsse kui ELi kuuluvad riigid. NATOst kujuneb laiem euroatlantiline julgeolekukollektiiv, kus otsuseid langetavad mõlemasse organisatsiooni kuuluvad riigid, ülejäänud maad marginaliseeruvad paratamatult. NATO taolisest arengust johtub ka NATO ja Prantsusmaa lähenemine. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 4.03)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa kaitseministri kt Sergei Ivanov on töövisiidil Prantsusmaal, kus kohtub oma Prantsuse kolleegi Michele Alliot-Marie`ga. Hiljem Pariisis toimuva Venemaa ja Prantsusmaa julgeolekualase koostöökomisjoni istungile lisandub Venemaa välisministri kt Igor Ivanov ja Prantsuse välisminister Dominique de Villepin. Vene külalised võtab vastu ka Prantsusmaa president J. Chirac. Moskva sõjalised allikad märgivad, et Venemaa on valmis osalema Euroopa kiirreageerimisjõudude loomises, seda enam, et Moskval juba on sarnane kogemus SRÜ Kollektiivse julgeoleku lepingu organisatsiooni raames. Venemaa pakkumisega peavad siiski nõustuma ka Suurbritannia ja Saksamaa. Nelja ministri kohtumisel arutatakse ka terrorismivastast võitlust, massihävitusrelvade leviku piiramist, olukorda Iraagis ja Afganistanis ning viisarežiimi lihtsustamise ettevalmistamist. Viimase suhtes ootab Pariis Moskva vastutulelikkust, kuna Venemaal on hetkel kõige karmimad sissesõitnute registreerimise protseduurid maailmas. (Vladimir Muhhin, Nezavisimaja Gazeta, 4.03)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel ei kinnitanud Euroopa Parlamendi valimiste seaduse muudatust. Presidendi sõnul ei anna seadusemuudatused valijale vajalikku kindlust, et valituks osutunud kandidaat nende huve EPs tõesti kaitsma hakkab. (Interfax, 3.03)

Tallinna linnakohus karistas aasta tagasi USA saatkonna ees Iraagi sõja vastasel piketeerimisel avalikku korda rikkunud vene noorukeid rahatrahvist kuni mõnekuise vangistusega. (Interfax, 1.03)

VFi suursaatkonnale Tallinnas edastatud noodis teatatakse haridusdokumentide ja akadeemiliste kraadide ekvivalentsuse tunnustamise kahepoolse lepingu tühistamisest lepingu iganemise põhjustel. Eesti haridusministri sõnul tunnustatakse Euroopas kõrgharidusdiplomeid Lissaboni konventsiooni alusel. (Interfax, 5.03)

Tallinna linnakohus ei rahuldanud Nikolai Mikolenko apellatsioonikaebust Tallinna halduskohtu otsuse peale, mis määras N. Mikolenko väljasaadetute laagrisse möödunud aasta novembris. (Interfax, 1.03)

Eestimaa Ühendatud Rahvapartei juht Jevgeni Tomberg kutsub üles Balti riikide kõiki venekeelseid ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone kahe miljoni balti-venelase ühise esinduse loomiseks EPs. (Interfax, 1.03)

Venemaa kavatseb OSCE ülemkomissar Rolf Ekeusega arutada rahvusvähemuste olukorda Eestis ja Lätis nende ELiga ühinemise valguses. (RIA-Novosti, 4.03)

Venemaa suursaadik Eestis Konstantin Provalovi teatel ei lahenda Eesti ühinemine NATO ja ELiga automaatselt Vene-Eesti kahepoolsete suhete probleeme. Suursaadiku sõnul lähtuvad taolisest vananenud jõudiplomaatia kontseptsioonist NATO ja ELi poolsed “sanktsioonide” ja ”ultimaatumitega” ähvardused. (Interfax, 4.03)

Nii kogenud kui noored poliitikud arvavad, et Eesti sõdurite Iraaki saatmine otsustati rahva arvamust arvestamata. Heimar Lenk jagab Keskerakonna noortekogu esindaja asetäitja Henri Kaselo süüdistust partei juhtkonna Eesti sõjaväelaste Iraaki saatmise otsuse kohta, mis langetati ülejäänud keskerakondlaste selja taga. H. Lenki sõnul on Iraagis tegu USA, mitte Eesti sõjaga. Keskerakonna nõunik Max Kauri sõnul olid Eesti sõjaväelaste Iraaki saatmise vastu Ain Seppik, Vilja Savisaar ja Heimar Lenk. Eesti peab mõtlema selle peale, mis saab Eesti Iraagi-missioonist siis, kui John Kerry, kes lubab USA sõdurite äratoomist Iraagist ja Iraagi rahva ees vabandamist, võidab USA presidendivalimised, arvab M. Kaur. (Regnum.ru, 5.03)

 

Soome ajakirjandus

Eesti peaminister Juhan Parts usub kindlalt, et mais hakkab kehtima ELi ja Venemaa vaheline koostööleping (PCA) ka uutele liikmesriikidele ning Eesti suhtes kaovad topelttollid. Partsi sõnul on koostöölepingu laienemine põhimõtteline küsimus, mis näitab, kas EL on reaalselt olemas või mitte. Parts peab positiivseks, et EL on leidmas ühtset joont Vene-poliitikas. Parts saab aru Venemaa nõudest terase- ja viljakvootide suurendamise kohta, kuid venekeelse vähemuse olukorra rõhutamist peab peaminister Venemaa propagandatrikiks, sarnanedes 1939 aasta kavala strateegiaga, mis lõppes Eesti okupeerimisega. Rääkides tööjõu liikuvuse piiramisest ELis, läheb Parts hoogu. Euroopa on tema sõnul laisk, tööjõu liikumine parandaks Euroopa vildakaid sotsiaaltoetuste mudeleid. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 6.03)

Eesti sõjaväe juhtkond teatas Eesti sõduri hukkumusest Bagdadis. Esimese eesti sõduri surmajuhtum toimus ajal, kui Eestis planeeritakse rahvusvahelistes operatsioonides osalevate sõdurite hulga suurendamist. Kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi sõnul on arutatud võimalikku eestlaste patrullimisala vahetamist Iraagis. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 1.03)

Riigiteaduste doktor Markku Salomaa analüüsib Eesti julgeolekupoliitikat, mis erineb kardinaalselt soomlaste omast. Eestile ei sobinud Soome ohvitseride õpetused. Baltimaade julgeolek rajaneb NATO ja USA jõududele. Kuna Balti riikidesse ei paigutata püsivalt NATO maavägesid ega relvastust, ei saa Venemaa nõuda neilt Euroopa tavarelvastuse lepingu (CFE) rakendamist. Balti riigid ei paista NATOga liitudes kartvat Venemaa reaktsioone, kuid samas välditakse Venemaa ärritamist. ELi tulevane julgeolekugarantii ei oma Baltimaade arvates mingit olulist väärtust, kuna see rajaneb solidaarsusel, mitte abiandmise kohustusel. Hoolimata suurte riikide pingutustest on ELi ühise julgeoleku tuleviku ees suur küsimärk – sellele loota ei saa. Ainult USA poolt juhitav NATO suudab sõjaliselt tagada kogu ELi territooriumi julgeoleku. (Markku Salomaa, Turun Sanomat, 2.03)

Soome “suure venna” suhtumine Eestisse peab muutuma. ELis on Eesti võrdne koostööpartner, kelle positsioon on kohati Soomest erinev. Koostöö ei kao, kuid Soome pole enam Eestile esmajärguline nõuandja. Tallinna pilk suundub üha rohkem Brüsselisse ja mujale Euroopasse. Eestist saab Soomele suurem konkurent. Hetkel pole Eesti strateegia ELis veel selge: kas orienteerutakse transatlantilisuse asemel ELi siseringile? Kas ja mis ulatuses järgitakse Soome mudelit? Kust Eesti otsib esmajärgus partnereid? Ka Venemaa ja ELi lähenemine muudab positsioone ning Eesti on saamas lähedasemaks Venemaale, kui seda arvati ELi liikmelisust taotlema hakates. Kui midagi ennustada, siis tõenäoliselt saab Eestist kohanemisvõimeline ja paindlik liikmesriik. (Pirjo Kukko-Liedes, Kaleva, 3.03)

Venemaa ajakirjandus

Eurobaromeetri poolt hiljuti läbiviidud küsitluse järgi on ELi kandidaatriikidest kõige negatiivsemalt laienemise suhtest meelestatud eestlased: vaid 38% usub elu paranemisse peale liitumist ja 40 % suhtuvad ükskõikselt ELi liikmelisusesse. Taolise tulemuse üheks põhjuseks võib olla Eesti taasiseseisvumise perioodi suhteline majanduslik edukus ning hirm "impeeriumiga" taasühinemise ees, kuigi tegu on ELiga. Eestlased ei usu majanduse edenemisse ELis ning kardavad senisaavutatu majandusliku edu asendumist ELi majandushädade vastu. Saksa välispoliitika analüütiku Aleksander Rari sõnul tulenevad Eesti hirmud asjaolust, et Eesti suutis lühikese ajaga oma majanduse jalule tõsta keskmise suurusega ettevõtluse arendamise abil, mille üle Eesti kardab ELiga liitudes mõju kaotada. Samuti mängib rolli Eesti unikaalne rahvuslik-ajalooline iseloom: Eesti pole peaaegu kunagi olnud täisvereline suveräänne riik, vaid alati vene kultuuriväljal, mistõttu on eestlastel raske leppida järjekordse "impeeriumi" mõju alla sattumisega. (Jelizaveta Romanova, RBC Daily, 4.03)

Balti riikide vene aktivistid on Moskva käendusel alustanud uut avantüüri, mis peab saavutama üleeuroopalise dimensiooni. Tagasihoidlikelt aktsioonidelt vene keele kaitseks kohalikes koolides on üle mindud poliitilise struktuuri "Venelased Euroopa Liidus" loomisele ning vene keelele ELi ametliku keele staatuse taotlemisele. Sel eesmärgil avaldasid Eesti ja Läti venekeelsed organisatsioonid hiljuti Riias "Venelaste ühtsuse manifest ühises Euroopas", mis kutsub üles osalema uue üleeuroopalise poliitilise jõu loomises. Dokumendile kirjutasid alla Eestimaa Ühinenud Rahvapartei juhatuse liikmed ja Läti poliitilise ühenduse "Inimõiguste eest" kaasesimehed. Paistab, et Moskva margelovid ja rogozinid on otsustanud ära kasutada Balti riikide vene vähemuste organiseerimatust ELi institutsioonidesse sisse pugemiseks. Teisalt võib nähtust seletada Venemaa nostalgiaga möödanikust ja Balti riikide vene vähemusi "viienda kolonnina" kasutades püütakse ELi laienemise läbirääkimistel edu saavutada kompensatsioonide nõudmisel. (Marina Kalashnikova, Russkij Kurjer, 3.03.)

 

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian supermodel Carmen Kass wants to swap the catwalk for the corridors of power and will run for a seat in the EP in June for the right-wing Res publica party of PM Juhan Parts. "Competition and work is as tough in politics as it is in business," Res publica's Siim Männik said. "Carmen has reached the top in her own field, and this will enable her to gain influence in the arena of political debate." Another prominent Estonian who will run in the EP elections is decathlete Erki Nool, the gold medal winner in the last Olympics and a contender this year in Athens. (Reuters, 5.03)

“Moskovskie Novosti” peatoimetaja Jevgeni Kisseljov kritiseeris teravalt olukorda Venemaal ETV saates “Välisilm”. J. Kisseljovi arvates pole Venemaal võimude lahusust. Samuti kutsus ta üles Balti riike mitte uskuma Venemaa praeguseid poliitikuid, kes jätkavad Nõukogude Liidu imperialistlikku poliitikat ning kellele Balti riikide iseseisvus on võõras. (Rosbalt.ru, 2.03)

Rahvusradikaalid Eestis (Isamaaliit) tegid ettepaneku püstitada Tallinna kesklinna Vabaduse samba, mis oleks vastukaaluks Tõnismäel asuvale nõukogude Tallinna vabastajate mälestusmärgile. Isamaaliidu teatel ei sobi Vabaduse samba püstitamine mujale kui linna keskele senikaua, kui Tõnismäel seisab okupantidele püstitatud ausammas. (Rosbalt.ru, 3.03)

Suurbritannia ajakirjandus

Estonian Business School (EBS) astus märkimisväärse sammu oma maine tõstmise teel nimetades Nicola Hijlkema akadeemiliste välissuhete prorektoriks. Hijlkema on kõrgelt hinnatud Euroopa MBA (Master of Business Administration) ringkondades ja valmis vahendama oma rahvusvahelist kogemust ja kontakte, mida Tallinnas asuv EBS peab enda edasise arengu võtmeküsimuseks. EBSi rektor ja asutaja Madis Habakuke sõnul on EBSi hariduse kvaliteeti sageli alahinnatud. “Ausalt öeldes ega “ärikool endisest plaanimajandusest” ei kõla väga veenvalt ja meil võtaks väga kaua aega veenmaks lääne kolleege oma eelarvamustest loobuma. Nicolast saab vahendaja ja diplomaat selle protsessi lühendamisel,” ütles Habakuk. Lisaks plaanib EBS kasutada õppejõudkonna ja strateegia planeerimisel Nicola Hijlkema teadmisi lääne juhtimiskoolide kultuurist ja strateegilisest mõtlemisest. (Linda Anderson, Kester Eddy, Financial Times, 1.03)

Balti riigid on oma peatse astumisega ELi uues olukorras. Seetõttu on Helsingi moodsa kunsti muuseumis aset leidev näitus Faster Than History (Ajaloost kiiremini) eriliselt hästi ajastatud. Näitus keskendubki just kunsti hetkeseisule Läänemere idakalda riikides - Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Eestit esindavate Erkki-Erich Merila ja Arbo Tammiksaare meelest on nende riigi uus logo "Welcome to Estonia" üsna koomiline. Nad näitavad oma arvamust kasutades modellidena irvitavaid skinhead'e, kelle T-särgiga kaetud õllekõhtudel logo ilutseb. Läänemere idakalda kunstnike ühisjoonena võib aga välja tuua lõbususe. Kuigi töödel on mitmeid tõsiseid sihte, jääb neid vaadates kumama siiski rõõm. (John Russell Taylor, The Times, 3.03)

Prantsusmaa ajakirjandus

Peatselt Euroopasse kuuluval Tallinnal seisavad ees toredad ajad. Aprillis toimub rahvusvaheline jazzifestival “Jazzkaar”, kus esinevad Manu Dibango ja Ronnie Peterson, suvel toimuvatel vanalinnapäevadel lõbutsevad keskaegsetesse kostüümidesse riietunud tallinlased munakivisillutisega tänavatel keskajast pärinevate hoonete keskel. (L'Express, 1.03)

Soome ajakirjandus

Tervishoiuasjatundja Jussi Huttuneni sõnul selguvad Eesti ELiga liitumise mõjud soomlaste alkoholitarbimisele alles järgmise aasta keskpaiku. Teiste Euroopa riikide kogemused näitavad, et alkoholi hakatakse odavamate hindadega naaberriigist suurel hulgal tooma, mistõttu Soome otsus viinaaktsiisi langetada oli õige. Ka illegaalne kaubandus oleks ilma hindade võrdsustamist rohkem levinud. (Sari Sakala, Helsingin Sanomat, 2.03)

Tundmatu mees üritas sooritada ametnikelt nõutavat eesti keele eksamit Maardu linnapea Georgi Bostrovi nimel. Vale-Bostrov kadus eksamilt, kui eksamineerijad pettusest aru said. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 5.03)