Nädal välismeedias: 23. - 29. veebruar 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

French President Jacques Chirac called on current and future EU members to adopt a constitution for the EU as "soon as possible". "We are at a crossroads now. Our Europe needs a new political project”, Chirac said. "Let's adopt the constitution as soon as possible in 2004." Chirac called the adoption of the constitution a "priority in the coming months" to which European governments "must dedicate all (their) energies." (Afp, 24.02)

German FM Joschka Fischer said he no longer believed a core of states should forge a federal Europe, dropping a controversial vision of a two-speed Europe. Fischer said that the 9.11.2001, attacks on the US had created a need for a large, integrated Europe capable of tackling global problems alongside the US, Russia, China and India. Asked if the idea of a core Europe was passe, he said: "Yes, I think so. The concept of a European avant garde can be useful temporarily in certain circumstances." Also, he said that Germany would not accept a watering down of the draft constitution's so-called double majority system of voting. "We are firmly convinced: It's better to have no constitution rather than a bad one," said Fischer. (Reuters, 28.02)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker did not rule out running for the post of EC president if he failed to get re-elected as PM in his home country. Diplomats say France and Germany have privately indicated a preference for Juncker. But they said countries like Britain might consider Juncker, a Christian Democrat, too strong a European integrationist. Analysts say Juncker might also be tainted by his opposition to the U.S.-led war in Iraq. (Reuters, 27.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa integratsiooni tulised toetajad loodavad ja usuvad, et käesolev aasta tuleb suure progressi aasta: kirjutatakse alla Euroopa põhiseaduslikule leppele, mis arendaks edasi valdkondi nagu ühine välis- ja kaitsepoliitika, kriminaalõigus ning immigratsiooniga seonduv. Neil võib olla õigus. Kuid on ka teine võimalus. Eurooplased võivad hiljem 2004. aastale tagasi vaadata kui "kuldse integreerumise ajastu" lõpule, hetkele, mil kogu protsess jäi seisma või hakkas koguni tagurpidi liikuma. On suur võimalus, et konstitutsioonikavandi üle ei jõutagi kokkuleppele, ja isegi kui jõutakse, siis jääb võimalus, et seda ei ratifitseerita. Samal ajal pannakse proovile ka ELi kolm keskset põhimõtet - isikute vaba liikumine, ühisturu loomine kaupadele ja teenustele ning ühisraha kasutamine. ELi liikmed on muutumas närviliseks väljavaatest, et esimesel mail liitub 10 uut praegustest liikmetest tunduvalt vaesemat riiki. Hirm odava tööjõu sissevoolu ees, kes hakkaks küsima rikkalikke sotsiaalhüvitisi, on pannud enamuse vanadest olijatest uute liikmesriikide kodanikele piiranguid seadma. ELi seadused lubavad taolisi piiranguid kehtestada kokku kuni seitsmeks aastaks. Loodetavasti, ei leia kartused tohutust odava tööjõu tulvast kinnitust ning piirangud kaotatakse peagi. (The Economist, 26.02)

Saksamaa ajakirjandus

Üksikute riikide vahel viljeldav tippkohtumiste diplomaatia Euroopas on ammendumas. Seda oli märgata juba möödunud aastal, hiljutine kolmikkohtumine kinnitas seda veel kord. Uute riikide liitumisega muutub peale liikmete arvu ka võimustruktuur. Võimuvahekorrad riikide, valitsuste ja mitmesuguste Euroopa institutsioonide vahel põimuvad täiesti uuel moel. Kuidas, seda ei tea veel keegi. Autor prognoosib ELi integratsiooniprotsesside elavnemist pärast laienemist, sest uued riigid toovad endaga kaasa suurema liberalismi majanduses ja poliitikas. Tõeline võim Euroopas on liberaalsete jõudude käes, kelle eestvedajaks on EK. Ühtse Euroopa institutsioonid on parimaks vahendiks teovõimeliste koalitsioonide loomiseks. Liberaalse majandussüsteemi pooldajatele on ELil igatahes rohkem pakkuda kui rahvusriikidel, eriti uuendusteks võimetutel suurriikidel. (Wolfgang Münchau, FTD, 24.02)

Kartused, nagu takistaks ELi laienemine tugevama Euroopa teket, on rumalad. Ka praegused liikmed ei ole valmis majandus- või rahandusvõimu Brüsselile loovitama. Lootust on vaid sise- ja välispoliitilistes küsimustes, sedagi vaid islami fundamentalismi ja USA neoimperialismi survel. Arvatavasti oleks isegi Türgi liitumine katalüsaatoriks ELi ühisele välispoliitikale, mis muutuks sel juhul aktiivsemaks Lähis-Ida küsimustes. Probleem on pigem toimivates institutsioonides ja põhiseaduses. Kui üksikute riikide koalitsioonid püüavad väljaspool ELi Euroopa asja ajada, võib tõesti minna nii, nagu kardavad skeptikud. (Thomas Klau, FTD, 26.02)

Soome ajakirjandus

Autor arvab, et Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia koostöö ei kujuta ohtu ülejäänutele, ning vaevalt tekitatakse ametlik kolme suurriiki hõlmav direktoraat või triumviraat. ELi üks suurim probleem on riikide enesehuvist lähtumine, ning kolm suurriiki on justnagu kolm musketäri, kes ühendavad jõud, võitlemaks ELis levinud enesekesksusega ja tõstmaks liidu kriisist välja. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 18.2)

Turu linna külastav Saksa suursaadik Soomes Hanns Schumacher ei mõista, miks ELis kardetakse Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhtide kohtumisi. Schumacheri sõnul on normaalne, et ELi kolme majanduslikult suurima riigi esindajad arutavad omavahel ELi majanduslikku olukorda. Kolme riigi arupidamistel pole suursaadiku sõnul otsustatud midagi, mis oleks hiljem siduv ülejäänud Euroopale; kolm suurriiki arutavad vaid, kuidas Lissaboni lepinguga seatud eesmärke paremini täita. Samuti ei võrsu kohtumistest direktoraati. Schumacheri teatel näeks ta meeleldi EK presidendina Paavo Lipponeni. (Elina Tuukkanen, Turun Sanomat, 25.02)

Eduskunta majanduskomisjoni esimees Risto E. J. Penttilä pakub välja positsioonid Soome ELi poliitikale. Soome peaks nõustuma kolme ELi suurriigi koostööga, kuna see on parem Prantsuse-Saksa teljest. Suurbritannia juuresolek tugevdab ELi suhteid USAga; transatlantilised suhted on olulised Baltimaadele ja Soomele. ELi enda julgeolekugarantii ei ole vähemalt Põhjala jaoks piisav. Lisaks tugevdab Suurbritannia juuresolek vabakaubanduse pooldajate rinnet - Soome majandusele on oluline rahvusvahelise vabakaubanduse püsimine. Kolmandaks, paljud uued liikmesriigid suhtuvad Prantsuse-Saksa telge kriitiliselt, eelistades vähemalt ühe osapoole lisandumist. Ka Komisjoni suhtumise peaks Soome üle vaatama – on selge, et EKst ei saa märkimisväärne välispoliitiline osaleja, suurem roll jääb ELi välisministrile või presidendile. Seega väikeriikide jaoks on kasulik tugev president. On ka selge, et väike Komisjon on tõhusam, kui suur, mistõttu tuleks loobuda jäigast nõudest oma voliniku kasuks. Kompromissiks võiks olla süsteem, kus volinikud jagunevad hääleõiguslikeks ja sõnaõigust omavateks. Penttilä ei näe ka põhjust, miks Soome peaks loobuma ELi julgeolekugarantiidest. (Risto E. J. Penttilä, Helsingin Sanomat, 27.02)

Poola ajakirjandus

Endiselt valitsevad erimeelsused selles osas, millise läbirääkimisstrateegia Poola peaks valima. “Valitsuse kohus oli kaitsta Nizza süsteemi, aga mitte elu hinnaga,” arvab ekspeaminister Tadeusz Mazowiecki. President Aleksander Kwasniewski sõnul tuleb arvestada, et Brüsseli kõneluste läbikukkumisel polnud määravaks mitte ainult hääletussüsteem, vaid ka solidaarsuspõhimõtted, mis alati ei vasta Saksamaa ja Prantsusmaa hegemooniataotlustele. Kwasniewski sõnul on Poola endiselt vastu “kahekiiruselise Euroopa” ideele ükskõik millisel kujul. (Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 17.02)

Uudisteagentuurid

EU FMs warned Russia of a "serious impact" on relations if Moscow fails to sign a new partnership accord before the bloc enlarges in May. The ministers adopted a statement that told Russia to stop stalling on signing a new Partnership and Cooperation Agreement (PCA) to cover the 10 countries joining the EU on May 1. The statement warned Moscow to renew the accord "without pre-condition or distinction by May 1", diplomats said. "To do so would avoid a serious impact on EU-Russia relations in general," it said. (Afp, 23.02)

ELi välisministrid kinnitasid partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) alustpanevat rolli ELi suhetes Venemaaga. Välisministrite kinnitusel peab PCA laienema tingimusteta kõigile ELi 25-le liikmele peale 1. maid. (Interfax, 24.02)

Russia is "very surprised" at warnings from Brussels over their dispute ahead of the bloc's enlargement in May and is confident of a resolution. EU FMs warned Russia of a "serious impact" on relations if Moscow fails to sign a new partnership accord before May 1. "We are counting on concluding this work exactly on time, before May 1", an unnamed Russian diplomat said. "Moscow is engaged in serious negotiations on all aspects of EU enlargement and the impact it will have on Russia," the official said, adding that Russia was "very surprised at the fuss surrounding a supposed freeze in Russian-EU relations." But it is still pressing for its demands to be met, including compensation for the loss of preferential trade tariffs after the acceding nations join the EU. (Afp, 24.02)

The EC hopes to press ahead with talks to renew a pivotal accord with Russia despite the shock sacking by President Vladimir Putin of his government. Commission spokeswoman Emma Udwin said: "We remain hopeful that we can continue to work with the new government in the quest for further economic development, improving relations with the EU and the international community." Whatever the political manoeuvring in Moscow, renewal of the Partnership and Cooperation Agreement (PCA) "remains as important as the day before yesterday", Udwin said. Russia, however, has proved adept at exploiting divisions in the EU. (Afp, 25.02)

EU foreign policy chief Javier Solana said that Moscow should accept the bloc's expansion to 25 member states, claiming that a larger EU would benefit Russia. "Russia has to accept the fact that the EU will enlarge on May 1 and that all member states have the same rights," Solana said. "Then we can see how the issue can be organized, so that Russia does not suffer from the expansion," he added. "In the longer run, the birth of a market with nearly 500 million people, will benefit even Russia," Solana concluded. (Afp, Interfax, 26.02)

French President Jacques Chirac called on the EU to have "more respect" for Russia. "We have seen in the recent past behaviour, which was not exactly what it should have been from the part of the EU vis-a-vis Russia," Chirac said. "At least we should be able to talk on friendly terms... have a little more respect for Russia." (Afp, 24.02)

Russia is confident it can resolve a dispute over trade with east European states before May 1. "Economy Minister German Gref is sure that there is enough time to finish the talks by May 1," said Yastrezhembsky, who is also the Kremlin's main spokesman on Chechnya. "There is no crisis in relations with Europe, there are some key points of disagreement. We are affected by this process financially and economically," he added. "We think it is worth getting over these difficulties and to find a compromise." (Reuters, 26.02)

Russian Deputy FM Vladimir Chizov said it was still possible to remove hurdles to renewing a pivotal accord with the EU before the bloc's May 1 enlargement. "I believe that we have time and it is possible to solve most of the problems before May 1," Chizov said. He said any remaining problems could then be mopped up after the expansion. "Russia regards EU enlargement as an objective process, but considers itself fully justified to stand for its interests and to take appropriate measures to avoid harming not just Russia's interest but also Russia's relationships with new acceding EU countries," Chizov said. (Afp, 25.02)

Vene asevälisminister Vladimir Tshizhovi teatel soovib Venemaa viia partnerlus- ja koostöölepingusse (PCA) sisse muudatusi, mis kompenseeriksid ELi laienemisega kaasnevaid kaubandusalaseid kahjusid Venemaale. Asevälisministri sõnul ei kavatse Moskva blokeerida PCA laienemist uutele ELi liikmetele, küll aga otsib võimalusi lepingu aluste muutmiseks laienemisest tulenevate kahjude hüvitamiseks. (Interfax, 23.02)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tshizhov ei kahtle partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) automaatses laienemises ELi uutele liikmetele, kuid ainult pärast Venemaa ELi laienemisjärgsete muredega arvestamist. Tema sõnul on ELile esitatud 14 nõudmist pelgalt nimekiri ELi laienemisest tulenevatest Venemaa muredest. Siiski on 1. maini piisavalt aega PCA üle erimeelsuste lahendamiseks. (RIA- Novosti, 26.02)

Euroopa Parlament soovitab Venemaal ratifitseerida piirilepingud Eesti ja Lätiga ning laiendada partnerlus- ja koostöölepingut (PCA) kõigile 25 ELi liikmele peale 1. maid. Soovitus on suunatud Euroopa Ministrite Nõukogule ELi ja Venemaa suhete kujundamiseks. (Interfax, 26.02)

Iirimaa kui ELi eesistuja ei tee Venemaale järelandmisi Eesti ja Läti suhtes ning nõuab partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) automaatset laienemist neile riikidele. Venemaa murele venekeelse elanikkonna pärast Eestis ja Lätis vastas Iiri välisminister Dick Roche, et kõik uued liikmed vastavad Kopenhaageni kriteeriumidele. (Interfax, 23.02)

Venemaa föderatsiooninõukogu spiiker Sergei Mironovi sõnul peab Venemaa suhtlemisel ELiga, kaasa arvatud partnerlus- ja koostöölepingu (PCA) laiendamisel ELi uutele liikmetele, lähtuma iseäranis oma rahvuslikest huvidest. Lepingu laiendamisel uutele liikmetele võtab Venemaa aluseks venekeelse vähemuse olukorra ning lepingu laienemisega kaasnevad kahjud kaubandusele. (Interfax, 24.02)

Venemaa põllumajandusministri esimene asetäitja Sergei Dankverti sõnul raskendab ELi laienemine Venemaa toiduaineteturu olukorda, kuna lähiajal on oodata Vene turule ELi poolt subsideeritud põllumajandussaaduseid, millega Venemaa põllumajandus konkureerida ei suuda. (Interfax, 25.02)

USA ajakirjandus

Poola ja Taani välisministrid avaldavad arvamust, et ELi ja Venemaa suhetes on deklaratsioonide tegemise aeg läbi saanud. Tuleks liikuda konkreetsete tegude juurde. Kohtutakse sageli, räägitakse paljudel erinevatel teemadel, kuid tulemusi on vähe. Üheks peamiseks väljakutseks ELi ja Venemaa suhetes on mõlemapoolse usalduse loomine. Välisministrid kirjutavad: "Me peaksime hoiduma suhete vaatlemisest konkurentsi vaatenurgast ning alustama teineteise tunnustamist vanade partneritena, kes soovivad teha koostööd, millest võidaksid mõlemad pooled. Vanade mõtteviiside murdmisel ei ole väheoluline kaal. Et see saaks aga sündida, tuleb teineteist paremini tundma õppida. Korralik koostöö rajaneb vastastikkuse põhimõttel. ELi peaks omalt poolt näitama üles suuremat järjekindlust oma Venemaa-poliitikas. Me peame rääkima ühel häälel. ELi Venemaa-suunalise poliitika kujundamine saab liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika proovikiviks." (Wlodzimierz Cimoszewicz, Per Stig Møller, The Wall Street Journal, 23.02)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi tegi üsna harva ette tuleva sammu - tunnistas vajakajäämisi suhtluses Venemaaga, öeldes, et suhted on ebaefektiivsed ja puudulikud ning vajaka jääb üldisest strateegiast. Hinnang, mis on üheks kõige kriitilisemaks ELi ja Venemaa suhetest, tuli otsustaval hetkel. Mais võtab ELi vastu 10 uut liiget, Venemaa aga keeldub tunnistamast ELi ja Venemaa vahelist suhtlust reguleeriva partnerlus- ja koostöö lepingu automaatset laienemist uutele riikidele. Moskva peamiseks kaebuseks on seejuures, et partnerluslepe lubab ELi uutel liikmetel eksportida Venemaalt kaupu madalate tariifide järgi. Diplomaadid tunnistavad, et PCA on vaid üheks näiteks sellest, et ELil puudub ühtne Venemaa-poliitika ning ei tee samas illusioone, kui raskeks võib kujuneda ELi liikmesriikidel ja EKl Venemaa-küsimuses ühel häälel rääkimine. (Judy Dempsey, Financial Times, 23.02)

EL ähvardab Venemaad majandussanktsioonidega vastusena Venemaa taktikale Ida-Euroopa riikide suhtes, samuti reaktsioonina Venemaa-poolsele inimõiguste rikkumisele ning kriminaalõiguse kuritarvitamisele poliitilistel eesmärkidel. ELi 25 välisministri kohtumisel tehtud avalduses seisab, et Venemaalt oodatakse ELi riikide võrdset kohtlemist ilma "eeltingimuste ja eristamiseta". Vaid kaks kuud enne ELi laienemist nõuab Venemaa, et ELi ja Venemaa suhteid määrav partnerlus- ja koostöölepe ei laieneks automaatselt kümnele uuele liikmesmaale, viidates Moskva-poolsele majanduslikule kaotusele. ELi ametnike sõnul sooviks aga Putin säilitada pisutki poliitilist kontrolli endiste idabloki riikide üle. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 23.02)

Saksamaa ajakirjandus

Ainus asi, mida Putinile kogu tema autokraatliku valitsemisviisi juures ette ei heideta, on selge tulevikuprogramm - selleks on tsentraliseerimine, majanduskasv, restauratsioon. Putin on Venemaale tagasi andnud selle vaimu, mille kohta nii läänes kui ka idas öeldakse: “Venemaa jääb Venemaaks”. NSV Liidu lagunemisest peale on EL, NATO ja OSCE toiminud siiras usus, et Venemaa “euroopastub”. Venemaale tehti mööndusi, võeti seltskonda ning anti abi. Alles nüüd võtavad eurooplased Gorbatšovi ja Jeltsini aegsed roosad prillid eest. Tšetšeenia teema mahavaikimine, reformide ilustamine, omaenda huvide ja nõudmiste unustamine ei aidanud õrnal liberaalsuse lillel sirguda (kui ta üldse mujal olemas oli kui eurooplaste unistustes). Pigem on lääs sattunud Venemaaga strateegilist partnerlust arendades tema suurriiklike ambitsioonide lõksu. (Jasper von Altenbocktum, FAZ, 23.02)

“USA käitub nagu elevant portselanipoes”, ütles Saksa liidukantsleri juhtiv kõnedekirjutaja Reinhard Hesse Saksa Välispoliitika Seltsi korraldatud ELi-Venemaa foorumil. Sündimas on uus maailmakord ning Euroopa julgeoleku tagatiseks selles võiks olla ELi ja Venemaa julgeolekunõukogu. See peaks “väikeseid naabreid” rahustama. OSCE? See organisatsioon on marginaalseks muutunud ning tema põhipuuduseks asjaolu, et põhjaameeriklased osalevad selles. Poliitika peaks, Hesse arvates, majanduslikust pragmatismist rohkem õppima. Samal foorumil kõnelenud Vene välis- ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov kuulutas nagu nõukogude ajal: EL olevat nõrk, Venemaa aga tugev. Venemaa vastus USA strateegiale olevat tuumalõhkepeadega raketid, Kaukaasia ja Kesk-Aasia ei kuuluvat Ameerikale. Vene kindralstaabi juhi asetäitja kõne oli vaoshoitum ja realistlikum, pakkudes välja mitmeid koostööideid. Hesse esinemisega võrreldes oli Berlusconi omaaegne soolo süütu lapsetemp. Kui Berliin ja Moskva mõtlevad kontinentaalse julgeolekunõukogu ja USA-vastase maailmakorra ideed tõsiselt, siis on Saksamaa loobumas  oma transatlantilistest traditsioonidest. Lõhe Euroopa ja USA vahel oleks sel juhul ületamatu. (Michael Stürmer, Die Welt, 24.02)

Berliini-Moskva telg on purunemas. Esmaspäeval Berliinis toimunud kõrgetasemeline ELi-Venemaa foorum näitas ilmekalt, kui teravad on praegu suhted Brüsseli ja Moskva vahel. Venelased väljendasid nördimust seoses ELi karmide avaldustega, kasutades algusest peale agressiivset tooni. “Kui EL niimoodi oma partneritega käitub, võib Venemaa otsida liitlasi ka mujalt”, sõnas Vene välis- ja kaitsepoliitika nõukogu esimees Sergei Karaganov. “Kui me oma kodutööd paremini teeksime, jõuaksime kokkulepeteni, millega mõlemad pooled rahule jääksid”, arvas Javier Solana. Samas näeb Solana ELi trumbina Venemaa soovi saada WTO liikmeks. (Jens Althoff, Die Welt, 29.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Peale Vladimir Putini ees koogutamist on Euroopa viimaks selja sirgu ajanud. Brüsselis toimunud välisasjade nõukogul otsustasid ELi välisministrid, et Venemaaga tuleb üles ehitada strateegiline partnerlus, mis põhineb “ühistel õigustel ja kohustustel, vastastikusel usaldusel ning avatud ja otsekohesel dialoogil”. See on küllalt range sõnum Venemaale, kes on lootnud laienemisprotsessile kaikaid kodaratesse loopida kuna ELi uute liikmete hulgas on ka endised liiduvabariigid. Praegu võib konflikti sisu kokku võtta kolme sõnaga: partnerlus- ja koostööleping, mis on alates 1997. aasta 1. detsembrist reguleerinud ELi ja Venemaa vahelist koostööd. Alates 1. maist peaks leping teoreetiliselt laienema ka uutele liikmesriikidele, kuid siinkohal on Moskva välja tulnud erinevate ettekäänetega, väites muuhulgas, et laienemise tõttu on Moskva kaubandushuvid selles regioonis kahjustatud. (Pierre Avril, Le Figaro, 24.02)

Soome ajakirjandus

ELi välisministrid, arutades Venemaa ELile esitatud nõudmisi, rõhutasid ELi ühtse joone tähtsust suhetes Venemaaga. ELi ühtsusega on seni olnud probleeme, kuna eelkõige suured liikmesmaad kalduvad suhtlema otse Venemaa juhtkonnaga. ELil on siiski raske leppida Venemaa katsega ühendada mitmed kokkusobimatud teemad (WTO liikmelisus, Kyoto lepingu ratifitseerimine) Baltimaade vene vähemuse probleemiga. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 25.02)

Javier Solana ütles Soome visiidil, et NATO liikmelisus pole eelduseks ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas osalemisele. ELi tegutsemise lähtekoht ei ole ühine kaitse, vaid keskendub kriisilahendusele. NATO puhul seob liikmesriike aga artikkel viis ühisele kaitsele. Solana kommenteeris ka viimaseid arenguid Venemaal ning arvas, et Putini tugev võim säilib ka peale valimisi. Solana sõnul peab Venemaa esmalt aktsepteerima, et uutele ELi liikmesriikidele saavad osaks vanadega samad õigused, alles seejärel võib hakata tegelema Venemaa ELi laienemisest tulenevate probleemidega. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 26.02)

Käimasolev kriis ELi ja Venemaa vahel tuletab taas kord meelde vajaduse selge ELi Venemaa-strateegia järele, millest järeleandmatult kinni peetaks. Tuleks vältida vastastikkuseid ähvardusi ja leida ühine keel. Viimasel ajal halvenenud suhete tõttu Venemaa ja USA vahel ei taha Putin tõenäoliselt ELiga vastuollu sattuda. Üks loogiline seletus Venemaa järsule hoiakule on presidendivalimiste lähenemine. Putin ei pea küll muretsema taasvalituks saamise pärast, kuid Venemaa huvide eest seismise näitamine tugevdab veelgi Putini positsiooni. Seetõttu pole ELil hetkel mõtet kiirustada tugevate meetmete rakendamisega Venemaa vastu. Samas tuleb enne mais toimuvat laienemist Venemaale selgeks teha, et ELi asjade üle otsustatakse Brüsselis, mitte Moskvas. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 26.02)

Poola ajakirjandus

Moskva venitab ja šantažeerib. Taani ja Poola välisministrite sõnul oleks vaja külm sõda ELi ja Venemaa vahel lõpetada. Ajalehes Wall Street Journal Europe ilmunud Wlodzimierz Cimoszewiczi ja Per Stig Mølleri ühises artiklis väidetakse, et Venemaa keeldumine partnerlus- ja koostöölepingu laiendamisest ELi kümnele uuele liikmesriigile näitab ühtlasi Venemaa soovimatust ELi laienemist tunnustada. Euroopa Ministrite Nõukogu raportis rõhutatakse erinevusi EKi ja teatavate liikmesriikide suhtumises Venemaasse. Kui EK ei pea mingisuguseid järeleandmisi vajalikuks, siis mõningad liikmesriigid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia - on otsesest kriitikast Moskva aadressil reeglina hoidunud. Eriti tasub siinkohal meenutada Itaalia peaminister Silvio Berlusconi käitumist president Putiniga. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 24.02)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa ei lepi ELi ähvardusega kehtestada sanktsioonid, kui Venemaa automaatselt ei laienda partnerluse- ja koostöö lepingut (PCA) ELi uutele liikmetele. Kusjuures ELi pretensioonid PCA suhtes on vaid osa ELi uuest Vene strateegiast - põhiline lahknemine on siiski väärtuste osas. EL ei mõista Venemaa nõudmist kehtestada ühele ELi osale (uuele) teistsugune koostöörezhiim Venemaaga. Vene asevälisminister V. Tshizhov aga leiab, et Vene seisukoht on Euroopa ja rahvusvaheliste kriteeriumide seisukohast õigustatud. Paistab, et EL on otsustanud just sellise Venemaa suhete strateegia lõplikult maha matta. EK on kindlal seisukohal: Venemaale pakutakse võimalust ELiga integreeruda, kuid Venemaa katsed ELi laienemist takistada ei oma EK silmis mingeid šansse. (Natalja Ratiani, Izvestija, 24.02)

ELi ja Venemaa on V. Putini teise valitsemisaja künnisel liikumas konfrontatsiooni erimeelsuste pärast PCA laienemise ja sellest johtuva Venemaa 14-punktilise ultimaatumi üle. EL ähvardas hiljuti Venemaad sanktsioonidega, kui viimane ei laienda automaatselt PCAd kõigile ELi liikmetele 1. maiks. EL võib ennekõike blokeerida Venemaa pääsu WTOsse, vähendada naftasaaduste importi Venemaalt ja kapitalivoogusid Venemaale. Lisaks veel traditsioonilised skandaalid-konfliktid nagu Tshetsheenia, rahapesu ja viisaküsimusega venitamine. Globaliseerumise probleemide instituudi esindaja Mihhail Deljagini arvates pole EL viimase 15 aasta jooksul soovinud Venemaaga koostööd teha, mida näitlikustavad WTOga ühinemise raskused, Kaliningradi küsimus ja Kyoto protokollid. Ühest küljest on selle põhjuseks ELi bürokraatia töövõimetus, teisalt Venemaa oskamatus oma huve kaitsta. EK esindaja Diego de Oheda sõnul arutatakse ELi laienemisläbirääkimistel paralleelselt ka Venemaa muresid, kus EL võib ilmutada mõningat vastutulelikkust, lubades oletada, et EL on sanktsioonide rakendamise asemel valmis kompromissideks. (Julija Pterovskaja, Jevgeni Grigorev, Andrei Terehov, Nezavisimaja Gazeta, 25.02)

Uudisteagentuurid

The EU does not face an influx of uneducated and unemployed migrants from the10 states set to join the bloc in May, the EC said. "This study confirms the view of the EC that fears of a huge wave of migration from the new member states after May 1, 2004 will be proven to be unfounded," acting EU Employment and Social Affairs Commissioner Margot Wallström said. When Spain and Portugal joined the EU in the 1980s, many northern neighbours also feared the influx of immigrants. "France and others feared floods of migrants coming north. The flood never came," EP president Pat Cox said. (Reuters, 26.02)

An increased supply of cheap labour will be one of the main effects of the EU's eastward expansion, a survey of medium-sized companies showed. "Access to cheaper labour and large markets would be the most probable effects of EU enlargement," a business consultancy said, highlighting the findings of the poll. The findings regarding EU enlargement were part of Grant Thornton's International Business Owners Survey, which polled 6,600 owners of medium-sized companies in 26 countries between September 1 and October 31, 2003. (Reuters, 24.02)

Most existing EU members will invoke rules upon the EU enlargement allowing them to restrict the traditional right of citizens to live and work in any member state for up to seven years. The following outlines the restrictions EU members will impose on citizens from accession countries:

BRITAIN, IRELAND - Britain and Ireland are the only two members that are aiming to allow citizens from accession states to work from May 1 without restrictions. However, the government is expected to tighten access to its welfare system.

GERMANY, AUSTRIA – Both will use the full seven-year transition period and plan no exceptions. Those searching for work in either country must have valid work permits arranged by employers before they can begin employment. Benefits will not be available to those arriving without pre-arranged work permits.

THE NETHERLANDS - A final decision is still being debated in parliament. Government officials have said they want to allow as open access as possible but seek the right to cap the inflow at 22,000 workers in the first year after enlargement if some sectors become flooded with workers.

DENMARK, SWEDEN - Both have indicated some restrictions will be needed to keep out "welfare tourists". Denmark will now only grant permission to live and work within its borders to those employed in jobs paid according to a tariff system of minimum salaries. Both say migrants from new member states will not have automatic access to their social security systems.

FRANCE, BELGIUM, SPAIN - Will apply a two-year transition period and then review the situation to see if they need to implement any further restrictions on labour movement. They are also in talks with individual countries such as Poland on signing bilateral agreements. All three will stick to the current law that states only those paying into the welfare system will be allowed access to benefits.

ITALY, PORTUGAL - Will apply a two-year transitional period, and then review the situation to see if they need to implement any further restrictions on labour movement. Migrants from new EU members will not be allowed access to welfare benefits.

FINLAND - Finland will impose a two-year transition period for the free movement of labour for East Europeans but not Cyprus and Malta. A decision on whether to prolong the period will be made before the end of the second year. New member state citizens will not be entitled to welfare benefits unless they have Finnish residence and work permits.

GREECE - Greece looks set to apply a two-year transition period. Unemployment benefits are currently only available to legal workers who pay contributions, and this will remain unchanged. No bilateral deals are in the works although Poland and Estonia have made unofficial queries. (Reuters, 23.02)

Britain was to unveil measures to control a feared influx of migrants from the 10 nations about to join the EU. The government has made clear that it favours letting in skilled workers needed by a now-recovering British economy, but that it will not tolerate those who aim only to exploit the nation's welfare benefits. Officially, the Home Office says it expects up to 13,000 people to enter Britain every year as a result of EU enlargement. (Afp, 23.02)

Planned restrictions in Ireland on migrants from EU accession countries claiming social benefits will be "no less robust" than the ones unveiled by Britain. Ireland would match the two-year waiting period for social benefits that Britain will impose on workers from EU accession nations. Ireland, which operates a common travel area with Britain, had been the only one of the 15 current EU member states which planned no restrictions at all on workers from the accession countries. (Afp, 24.02)

EC chief Romano Prodi congratulated Croatia on its "remarkable progress" towards EU entry criteria, but underlined the country still needed to cooperate with a UN war-crimes court. Prodi said: "Croatia has made very remarkable progress in satisfying the political criteria for starting EU negotiations." "Cooperation with the international criminal court in The Hague is very important for Croatia. If any country is interested in cooperation with The Hague, it's Croatia," he said. (Afp, 25.02)

French President Jacques Chirac praised Hungary's "exemplary" and "enthusiastic" preparation for joining the EU on May 1. "Hungary has completed its preparation for EU integration in exemplary fashion," Chirac said. He urged Hungary, which has a Socialist-Liberal coalition in power, to continue along its current road and to "defend your identity, remain yourselves while becoming part of Europe." Chirac said France would open its doors to Hungarian students, but he was also in favour of establishing a francophone university in Hungary. (Afp, 23.02)

The Czech Republic named a new candidate, former communist Pavel Telicka, to serve as its future EU commissioner. The government's original candidate, former environment minister Milos Kuzvart, shocked Prague and Brussels by withdrawing his name after he had already been accepted by EC president Romano Prodi. Telicka, 38, is currently the Czech ambassador to the EU and previously served as his country's chief negotiator on its accession to the EU. (Afp, 23.02)

Slovenian President Janez Drnovsek criticized current EU members for taking measures to bar citizens of new member states from their labour markets for several years. "We are of course not happy with these transition periods and we hope they will be as short as possible," Drnovsek said. Most affected by the EU labour bans are the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Slovakia and Slovenia, while the Mediterranean island states of Cyprus and Malta in many cases will not be hit by the restrictions. (Afp, 25.02)

Hungary said it may erect barriers to migrant workers from those EU states that have imposed labour restrictions on Hungary and nine other east European countries due to join the bloc in May. Hungarian Foreign Ministry State Secretary Peter Gottfried said Hungary would draw up its own labour rules on a case-by-case basis with existing EU members. Currently some 40,000-44,000 Hungarians work in EU member states, over half of them in Germany and Austria. (Reuters, 27.02)

Romania's bid to join the EU risks being decoupled from the accession process of Bulgaria because of its lacklustre political reforms, EP President Pat Cox said. The Balkan neighbours hope to join the bloc together in 2007. But a report by the EP's Foreign Affairs Committee said last week that Bucharest stood no chance of meeting that target unless it fought corruption, reformed its judiciary, guaranteed media freedom and respected human rights. (Reuters, 25.02)

The EC has asked for an investigation into the use of EU funds in a region of northern Romania due to fears of a conflict of interest. "The Commission has called for an investigation into the SAPARD program in Suceava, after having received signals about irregularities,” the commission's spokesperson in Romania Angela Filote said. The EU has said Romania must do more to fight corruption if it is to become a candidate to join the EU in 2007. (Afp, 27.02)

German Chancellor Gerhard Schröder was set to offer Turkey strong support for its drive to join the EU and praise its role in helping to revive talks on reunifying Cyprus. Schröder, on his first official visit to Turkey, will tell PM Tayyip Erdogan he will back a decision to open accession talks at an EU summit in December, provided Turkey sticks to its reform programme. Germany is Turkey's biggest trade partner and investor and is also home to an estimated 2.5 million Turkish immigrants. (Reuters, 23.02)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemine avaldab Rootsile ja Soomele tugevat survet. Soome on olnud vodkaturismi vaoshoidmiseks sunnitud alandama alkoholiaktsiise, mitmed ettevõtted on kolinud tootmise Eestisse. Kuid kaubandus Balti riikidega on siiski mõlemapoolselt kasulik. Edukalt toimib ka teadmiste ja oskuste vahetus, näiteks ScanBalt projekt peaks muutma Läänemere piirkonna Euroopa üheks juhtivamaks biotehnoloogia alal. Soome ametühingud kardavad Eesti tööjõudu, seetõttu on nende survel kehtestatud kaheaastane üleminekuperiood. Veebruari alguses loodi politsei eriüksus võitluseks illegaalse sisserände ja musta tööturuga. Soome ametühingute aseeesistuja Matti Viialainen loodab samuti, et peagi muutub madalama palga maksmine eestlastele Soomes kriminaalkuriteoks. (Gerhard Fischer, Süddeutsche Zeitung, 21.02)

ELi laienemisvolinikku Verheugenit Türgi küsimuses enamasti kuulda ei võeta. Verheugeni meelest ei ole pärast Helsingi 1999. aasta tippkohtumisel vastu võetud otsust arutelul Türgi sobivuse ümber enam mingit mõtet. Verheugen hoiatas ELi valitsusjuhte korduvalt, et ei maksa Türgile liigseid lubadusi jagada. Kuid nagu näitab kogemus, ei kuula valitsusjuhid Brüsseli nõu kuigi meelsasti. Nüüd on otsused tehtud, taganeda pole enam kusagile. Surve nii Türgi kui ka 15 valitsuse poolt on suur, aasta lõpuks peab laienemisvolinikul valmima raport, mis tunnistab Türgi Euroopa-küpseks. (Helmut Bünder, FAZ, 27.02)

ELi uued liikmesriigid on euronormid perfektselt täitnud, kuid Euroopa kultuuriline ühendamine võtab veel aega. Lääneeurooplased imestavad tihtilugu ikka veel, et Varssavis polegi Ladina-Ameerikale omaseid slumme ega prügikuhilaid tänavatel. Budapest ja Bukarest aetakse alatasa segamini. Kes oskab Balti riikide pealinnu eristada, seda peetakse juba eksperdiks. Zürichi politsei teatas hiljuti ühest “idabloki aktsendiga” kõnelenud kurjategijast. Pool sajandit raudset eesriiet on vorminud lääne inimestes mitmesuguseid stampettekujutusi. Tegelikult jätkavad idaeurooplased sealt, kust Läänes pärast teist maailmasõda edasi mindi. Enne sõda olid need rahvad arengutaseme poolest võrreldavad Läänega. Eestis oli elatustase sõdadevahelisel perioodil, enne kui kolm Balti riiki Nõukogude Liiduga liideti ja nad seal ruineeriti, kõrgem kui Soomes. Ungari oli võrreldav Soomega. Tšehhoslovakkia oli maailma üks juhtivaid tööstusriike. Mahajäämus Lääne-Euroopast tuletab idaeurooplastele veel aastakümneid meelde kommunistlikku üheparteidiktatuuri. Esimest korda ajaloos saavad nüüd Vahe-Euroopa rahvad määrata oma saatust ilma välisjõudude sekkumiseta, ilma tagasilöökideta nende arengule ning kindla rahu tingimustes. Samas süveneb nendes kahtlus, kas nad ikka on teretulnud – piirangud tööjõu vabale liikumisele ning tuum-Euroopa ideed süvendavad teise sordi eurooplase tunnet. Klišeed mõlemal pool eraldusjoont (tsiviliseeritud lääs on püsti rikas, metsik ida puruvaene) on visad kaduma. (Andreas Oplatka, Neue Zürcher Zeitung, 28.02)

Austria ajakirjandus

Austria kehtestas üleminekuperioodi ELiga liituvate riikide tööjõu vabale liikumisele. See tähendab küll suuremat kindlustunnet Austria töövõtjatele, kuid võib soodustada võõrtööjõu valgumist mustale turule. Paljud liituvate riikide kodanikud elavad ja töötavad juba praegu Austrias. Alates 1. maist muutub nende alaline viibimine Austrias seaduslikuks, kuid mitte nende töötamine seal. Seitsme aasta pärast vajavad uued liitujad juba ise võõrtööjõudu. Tõenäoliselt rändab järgneva 20 aasta jooksul läände umbes neli miljonit inimest. Elitsa Markova Sofia Majanduspoliitika Instituudist arvab seevastu, et üleminekuperiood tuleb liituvatele riikidele kasuks. Ajude äravool Bulgaarist olevat juba praegu tohutu. Austria ja Saksamaa on 65-75% uute ELi kodanike sihtmaaks. (Franziska Annerl, Die Presse, 25.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Jacques Chirac kasutas visiiti Ungarisse selleks, et püüda leevendada mitmete Ida-Euroopa riikide umbusku Prantsusmaa suhtes ning kinnitada, et Prantsusmaa pole ELi laienemise vastu. Pind selleks oli ka viljakas. Ungarit peetakse uute liikmesriikide klassi "heaks õpilaseks" ning Ungari president Ferenc Madl tänas president Chiraci korduvalt Prantsusmaa toetuse eest Ungarile riigi üleminekuaastatel ning uue, 25 liikmega ELi tekkimisel. Esinedes Ungari parlamendi ees, kasutas Chiac ka võimalust rääkida Prantsusmaa Euroopa-poliitikast, öeldes, et ka laienenud EL peab edasi liikuma. Chiraci sõnul on ta näinud teatud praegustes ja tulevastes liikmesriikides mõningast hirmu kahekiiruselise Euroopa tekke ees ning kinnitas, et Prantsusmaa soovib üles ehitada 25-liikmelist ELi. Chiraci sõnul ei tähenda teatud kahe- või kolmepoolsed kohtumised üldse mitte uute eraldusjoonte teket Euroopas. (Claire Tréan, Le Monde, 24.02)

Ametlikul visiidil Ankaras kinnitas Saksa liidukantsler Schröder oma toetust Türgi liitumisele ELiga niipea, kui riik on täitnud Kopenhaageni kriteeriumid. Schröderi sõnul on Türgi reformiprotsess läinud edukalt ning Türgi võib igal juhul loota Saksamaa toetusele. "Kui laienemisvolinik Verheugen soovib Saksamaa seisukohta, siis selle ta ka saab ning see seisukoht on selgelt positiivne," ütles Schröder. (Nicole Pope, Le Monde, 2.03)

Soome ajakirjandus

ELi laienemine võib ohustada ELi ja Venemaa vahelisi suhteid. Venemaa näeb ELi survet Kyoto lepingu sõlmimiseks siseasjadesse sekkumisena. Samuti ei meeldi Venemaale ELi hoogustuv naaberriigipoliitika, mis ulatub Ukrainasse, Moldovasse ja Kaukaasiasse, mida Venemaa näeb oma lähivälismaana. ELi allikate nägemuses tähendaks Venemaale järele andmine ELi põlvili langemist Venemaa ees. Kui Venemaal lastakse otsustada partnerluslepingu laiendamise üle ELi uutele riikidele, kannataks ELi solidaarsus uute liikmesmaade vastu. ELi nägemuse kohaselt võib Venemaa nõudmisi arutada alles peale lepingu laiendamist uutele liikmetele. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 21.02)

Venemaa asevälisminister Vladimir Tshizhovi visiit Eestisse ja Lätisse kinnitas, et Venemaa kavatseb hoida Balti vene vähemuste ja mittekodanike küsimuse päevakorras ELi ja Venemaa vahelistes läbirääkimistes. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 26.02)

Soome Keskkaubanduskoja tegevdirektor Kari Jalasi arvates ei sobi Eesti tööjõu sissevoolu piiramine kokku Soome pikaajaliste eesmärkidega ja mõjub halvasti riigi konkurentsivõimele. Probleemiks pole mitte Soomet ähvardav võõrtööjõu tulv, vaid hoopis Soome võimetus meelitada piisavalt võõrtöölisi, kes korvaks pensionile siirduvaid töölisi ja suurendaks oskustööliste hulka. Soome otsust piirata eestlaste vaba liikumist on raske mõista. Põhjenduseks ei piisa teiste riikide vastavad otsused – nt Saksamaa ja Austria olukord on sisepoliitiliselt tundlik. Tulevane NATO liige Eesti on aga osa lääne tugevnevast julgeolekusüsteemist, ning Soome vajab eesti oskustöölisi, kes ka keeleliselt sobivad hästi Soomes töötama. (Kari Jalas, Helsingin Sanomat, 29.02)

Soome õiguskantsler Paavo Nikula peab vajalikuks Soome kriminaalseadusandluse ühtlustamist Balti riikidega, vastasel juhul saab Soomest kurjategijate pesitsuspaik. Karistusmäärad on Baltimaades reeglina palju pikemad. Soomes pesitsevad juba mitmed eesti ja vene kuritegelikud rühmitused. Osa neist on sealse leebe karistuspraktika tõttu viinud Soome üle oma narkotehased. (Juhtkiri, Kaleva, 29.02)

Poola ajakirjandus

Debatt Türgi tulevase liikmelisuse üle on Saksamaal omandamas üha suuremat sisepoliitilist tähendust. Selleks on ka põhjust: rohkem kui kaks miljonit saksamaalast on türgi päritolu. Roomakatoliikliku Baieri liidumaa kantsler Edmund Stoiber usub, et Euroopa kristlik-judaistlikku pärandit arvestades pole võimalik leida ühist alust islamiusulise riigiga, kus euroopalikud väärtushinnangud pole kuigivõrd juurdunud ning islamiga kooskõlas. Opositsiooniliider Angela Merkel lisab usulis-moraalsetele eriseisukohtadele ka majandusliku problemaatika: mida teha Türgi 26 miljoni põllumehega? Gerhard Schröderi arvates oleks juba tänavu mõttekas otsustada Ankaraga liitumisläbirääkimiste alustamise kasuks. Saksamaa toetuseta oleksid Türgi võimalused liitumiskõnelustele kutsumiseks kaduvväikesed. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 17.02)

Kuidas näevad välja ühinenud Euroopa tulevased piirid? Eeskätt on see küsimus seotud Türgi problemaatikaga - kas detsembris alustatakse selle riigiga liitumiskõnelusi? Laienemisvolinik Günther Verheugeni sõnul pole valikut: "Kui on tõestatud, et Türgi vastab demokraatliku õigusriigi kriteeriumidele, peame liitumisläbirääkimisi alustama." Verheugeni sõnul on Türgi viimase kümne aasta jooksul demokraatia juurutamisel saavutanud rohkem kui möödunud kaheksakümne aastaga. Tunduvalt keerukam on Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Moldova olukord: need riigid ei vasta kuidagi ühistele standarditele. Brüssel ei saa nendele riikidele esitada kutset, kuna sel juhul väljuks väga suureks paisunud EL kindlasti kontrolli alt. Mitte eriti vähem komplitseeritud pole ka Balkani riikide situatsioon: arvukatest kandidaatidest on kõige enam lootust Horvaatial. Murettekitav on Rumeenia suutmatus vastata kõige vähemalgi määral liitumiseks vajalikele eeltingimustele. Kuigi Bulgaaria ja Rumeenia kutsutakse ELi 2007. aastal ning nende jaoks on ühisest eelarvest raha juba eraldatud, võib Bukaresti asemel kutsutuks osutuda Zagreb. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 26.02)

Venemaa ajakirjandus

EL on kindlal seisukohal, et koostööleping Venemaaga pole avatud läbirääkimistele. Kui Venemaa väidab, et partnerluse- ja koostöölepingu (PCA) automaatne laienemine kahjustab Venemaa kaubandushuvisid, siis EL, vastupidi, rõhutab, et Venemaa võidab ELi laienemisest. Venemaa leidis hiljutise ELi välisministrite avalduse sanktsioonide kehtestamisest Venemaale võrdväärsetele partneritele mittekohase olevat. Vene pool on siiski ilmutanud koostöötahet ning leiab, et erimeelsused on võimalik lahendada. ELi poliitikud on tihti frustreeritud Venemaa katsetest siduda PCA laienemisega asjasse mittepuutuvate küsimustega nagu vene vähemuste olukord Balti riikides. (Aleks Fak, The Moscow Times, 25.02)

Uudisteagentuurid

EU Trade Commissioner Pascal Lamy said the EU would impose $200 million in economic sanctions on the United States because of Congress' failure to repeal tax breaks declared illegal by the WTO. The retaliation will hit a wide array of agricultural and manufactured goods ranging from buckwheat to nuclear reactor parts. Lamy said the sanctions would remain in effect until Congress passes legislation to repeal the tax breaks. However, the sanctions will be dropped "the day Congress passes the new legislation" to repeal the tax breaks, Lamy said. (Reuters, 26.02)

Germany raised its projections for public deficit spending in 2004, saying it would be equal to 3.3 percent of gross domestic product (GDP). The estimate was revised upwards from the 3.25-percent. It would make 2004 the third year running that Germany exceeds the limits set by the Stability and Growth Pact. The government has pledged to bring its public deficit back below the 3.0-percent ceiling in 2005. But the commission warned that Germany might not be able to reduce its deficit ratio by 2005 to match Stability Pact rules. (Afp, 28.02)

Soome ajakirjandus

Soomlaste suhtumine ELi on Majanduskomisjoni (EVA) uuringu kohaselt muutunud positiivsemaks. Soomlased usuvad, et EL pakub kaitset välisohtude vastu. EVA uurija Kai Torvi arvates näevad soomlased ELi justkui "kodupesana", mis kaitseb kriiside ja globaliseerumise vastu. Vastupidiselt varasemale tõlgendavad Soomlased ELi oma rahvusliku eripära kaitsjana. (Juhtkiri, Ilta-Sanomat, 27.02)

Uudisteagentuurid

An Estonian soldier was killed by a roadside bomb in Baghdad, the first from his country to die in Iraq. The 21-year-old Junior Sergeant Andres Nuiamäe was part of a 12-man foot patrol when the bomb exploded. No other soldier was hurt in the blast. "This is a very painful reminder that the situation in Iraq has not stabilised yet and common efforts by coalition troops to restore peace are necessary," Estonian PM Juhan Parts said. (Reuters, 29.02)

Estonian PM reaffirmed his country's continuing commitment to peacekeeping in Iraq, despite the death of one of its servicemen in Baghdad. "It's both a political and a moral decision," PM Juhan Parts said. "What happened is no basis for abandoning aims that Estonia has set for its security," Parts said. Estonia plans to increase the number of its troops serving abroad on peacekeeping missions to 250, with 98 in the UN-administered Kosovo. (Afp, Interfax, 29.02)

NATO is planning to provide air security for the Baltic states and Slovenia. A NATO official said military planners were working urgently on a plan to ensure the new eastern wing of the alliance was not left undefended because of these four countries' lack of fighter jets. "It is highly political in the context of the Conventional Forces in Europe (CFE) treaty and Russian sensitivities about the basing of NATO aircraft”, the official said. The Russian air force expressed anxiety about a demonstration flight this week by one of NATO's AWACS aircraft over Latvia. (Reuters, 25.02)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer believes the military alliance is likely to approve the deployment of its forces to Iraq if the move is requested by a sovereign Iraqi government. De Hoop Scheffer added that the tensions over the US-led war in Iraq were over. "If a sovereign government of Iraq were to ask NATO to play a larger role in the country, I think we would have a very serious debate and the reply would certainly be 'yes'," he said. (Afp, 27.02)

The historic expansion of NATO to take in seven new members will not hurt its relations with Russia, the head of the military alliance said. "I think NATO-Russia relations are not decided, or should not be influenced by, NATO enlargement," Jaap de Hoop Scheffer said. "I think it is in the interest of NATO to have constructive relations with Russia as it is in the interests of Russia to have constructive relations with NATO." (Afp, 27.02).

Russia accused NATO of spying on its military facilities by deploying AWACS reconnaissance jets in the Baltic region "It can only put us on the defensive that they chose such a time for this when the Russian armed forces are carrying out massive military manoeuvres," Anatoly Lobsky, an aide to the Baltic Fleet commander, said. "These type of actions do not help to build the trust and cooperation which were shown in previous international naval exercises," he added" (Afp, 26.02)

Eesti Kaitsejõudude Peastaap lükkas ümber Venemaa välisministeeriumi teate NATO AWACS-lennuki lendudest Eesti kohal. Venemaa välisministeerium avaldas kahetsust, et Eesti ja Läti võimude soovile vihjates keeldus NATO Vene vaatleja lubamisest AWACSi pardale. (RIA-Novosti, 24.02)

NATO luurelennuk E3 teostab 23.-25. veebruaril demonstratiivlende Leedu ja Läti õhuruumis Venemaa piiride lähedal eesmärgiga katsetada õhuseiresüsteemi “BALTNET” ühildamist NATO vastavate struktuuridega. Sellega seoses kutsus Venemaa kaitseministeerium üles Eestit ja Lätit austama Vene ja NATO vahelise koostöö põhiprintsiipe. (Interfax, 23.02)

Venemaa alaline esindaja NATO juures Konstantin Totski sõnul ei kahjusta NATO AWACS-i lennud Leedu ja Läti kohal Venemaa julgeolekut. Alliansi ja Venemaa vahel sõlmitud “Avatud taeva lepingu” kohaselt võiks NATO taotleda lendamist ka Venemaa õhuruumis. K. Totskij sõnul oli hiljutised NATO E3 lennud ette planeeritud ja Venemaale teada juba poolteist aastat. (RIA- Novosti, 26.02)

The Slovenian parliament ratified an accession charter to NATO. Just three of the country's 90 members of parliament opposed the move, while 68 backed the entry charter's ratification. (Reuters, 24.02)

USA ajakirjandus

NATO ja Balti riigid peaksid kõigepealt määratlema regiooni julgeolekunõuded ja relvastuse vajaliku osakaalu, et tagada Artiklis 5 ette nähtud garantiisid. Vaid pärast taolise määratluse tegemist ja mitte enne on Balti riikidel võimalik jätkata Euroopa Tavarelvastuslepingu (CFE) ratifitseerimist ja läbirääkimisprotsessi leppega kehtestatud relvastuskvootide üle. Olenemata Euroopa Tavarelvastusleping jõustumisest ning Balti riikide sellega ühinemisest, ei tohi lubada ei NATO kollektiivse kaitsevõime ega ka Balti riikide kaitsemehhanismide piiramist. Venemaa otsib takistavaid klausleid nii CFE raames kui väljaspool seda, viidates ohule oma piiridel, kui Balti riigid saavad adekvaatselt kaitstud. See loogika lükati ümber juba NATO laienemise esimeses ringis, mis - nagu ka Moskva nüüd nõustub - suurendas mitte ei vähendanud stabiilsust ja üldist julgeolekut Kesk- ja Ida-Euroopas. (Vladimir Socor, The Wall Street Journal, 27.02)

Saksamaa ajakirjandus

Ajaleheusutluses märgib Robert Kagan, et enamik ameeriklasi ei pea ÜRO Julgeolekunõukogu ainsaks sõjalise jõu legitiimsuse tagajaks. Üldine arusaam liberaalsest ja demokraatlikust maailmakorrast võiks olla selleks aluseks, millest lähtuda. Asjaolu, et selline lähenemine on ebamäärasem kui ÜRO Harta või Julgeolekunõukogu otsus, kuulub kord juba rahvusvahelise poliitika juurde. Robert Cooper märgib samuti, et ÜRO ei ole ainus  rahvusvahelise õiguse allikas. Maailmas on aga vähe probleeme, mida USA või EL suudaksid üksteisest eraldi, iseseisvalt lahendada. (Julian Knapp, Die Welt, 24.02)

Soome ajakirjandus

Baltimaad soovivad, et NATO paigutaks sõjalennukeid ühte kolmest riigist. Eestil, Lätil ja Leedul puuduvad sisuliselt õhujõud, mistõttu loodetakse NATO ressurssidele. Osa NATO liikmesriike kardavad aga Venemaa suhtumist. Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov on öelnud, et Moskva ei aktsepteeri NATO vägesid Baltimaades. Probleemiks on ka majanduslik külg – kes maksaks Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvamise eest? Ühe lääne diplomaadi sõnul saadetaks sellisel juhul õhujõud Lätisse või Leedusse, mitte Eestisse. Soome suursaadik Eestis Jaakko Blomberg näeb küsimust põhimõttelisena – eestlaste jaoks on oluline, et nii uusi kui vanu liikmesriike koheldakse samamoodi ehk toetatakse puuduste korral kaitsesüsteemis. (Kaius Niemi, Helsingin Sanomat, 20.2)

Venemaa ajakirjandus

NATO AWACSi luuerelennuk teostas 23.-24.02 Leedu ja Läti õhuruumis demonstratsioonlende, mis Läti ametnike kinnitustele vastupidiselt toimusid Venemaa piiri lähistel Kuigi NATO teatel ei teostanud AWACSi lennuk E3 "Scentry" lendude ajal luuret, kinnitas Venemaa relvajõude peastaap, et "Scentry" viis läbi elektroonluuret Venemaa ja Valgevene territooriumil. Julgeoleku huvides taotles Venemaa oma vaatleja kaasamist E3 pardale, millest NATO ära ütles - mida ka oli arvata, sest E3 "Scentry" näol on tegemist ülisalajase kompleksiga. Sellest lähtuvalt avaldas Venemaa välisministeerium kahetsust NATO ja Venemaa koostöö- ja julgeolekualaste põhialuste rikkumise pärast. Luurelendude planeerimine 23. veebruarile - meie Kodumaa kaitsja päevale -, vähendab venelaste usaldust NATO ja Balti riikide suhtes üldiselt. (Aleksei Ljashenko, Krasnaja Zvezda, 24.02)

Vastuseks hiljuti toimunud NATO kahe luurelennuki AWACS demonstratsioonlennule Poola, Läti, Leedu ja Eesti kohal, lendas Venemaa luurelennuk A-50 Läänemere neutraalsete vete kohal ja maandus sõjaväelennuväljal Hrabrovo Kaliningradi oblastis, teatas Venemaa õhujõudude ülemjuhataja Vladimir Mihhailov. Mihhailovi teatel polnud AWACSi puhul tegu jõudemonstratsiooniga, lihtsalt ta ei taha võlgu jääda. Nagu teada, väljaõppe-eesmärkidel võõra territooriumi kohal ei lennata, märkis õhujõudude ülemjuhataja. Ekspertide arvates tuli otsus "vastuaktsiooniks" kõrgemalt, kus ollakse mures NATO üha väheneva huviga arvestada NATO laienemisega kaasnevate Vene muredega. (Dmitri Litovkin, Izvestija, 27.02)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti iseseisvuspäeva kõnes kutsus PM Juhan Parts ELi ja NATOt välja töötama ühtsest, konstruktiivset partnerluse- ja koostööarengu poliitikat Venemaaga, mille aluseks oleks hea tahe. Sel eesmärgil on Eesti püüdnud anda objektiivset hinnangut oma lähiminevikule, mis avab tee inimväärtustepõhisele poliitikale tulevikus. (Interfax, 23.02)

Venemaa asevälisministri Vladimir Tshizhovi Eesti töövisiidi kokkuvõttes osutatakse tähelepanu konkreetsete sammude astumisele massilise kodakondsusetuse likvideerimiseks, venekeelse hariduse kindlustamiseks ning emakeele kasutamiseõiguse tagamiseks kohalikus asjaajamises venekeelsele elanikkonnale Eestis. (RIA-Novotsi, 26.02)

Venekeelse elanikkonna probleemid takistavad jätkuvalt Eesti-Vene koostöö arendamist, tõdeti Vene asevälisministri Vladimir Tshizhovi, Eesti välisministri Kristiina Ojulandi ja välisministeeriumi asekantsleri Tiina Intelmanni kohtumisel. Asevälisminister tõstatas 1994. a. sõjaväepensionäride sotsiaalsete garantiide lepingu rikkumise Eesti poolt. V. Tshizhovi arvates mõjuks Venemaa murega venekeelse elanikkonna pärast arvestamine soodsalt laienenud ELile. (Interfax, 26.02)

Eesti valitsus kinnitas Eesti-Vene kokkuleppe, mis annab vastastikkusel alusel riiklikusse omandisse saatkonna hooned koos kinnistutega Moskvas ja Tallinnas vastavalt.(Interfax, 26.02)

Eesti rahvuslikud konservatiivid nõuavad hariduse täielikku üleviimist eesti keelde. Isamaaliidu suurkogu kutsus Vabariigi Valitsust üles võtma eeskuju Läti haridusreformist ning kiirendama hariduse üleviimist eesti keelele 2007. aastaks. (Rosbalt.ru, 22.02)

Tallinna ringkonnakohus otsustab peatselt vene sõjaväepensionäri Nikolai Mikolenko halduskohtu otsuse edasikaebuse. Tallinna halduskohus määras N. Mikolenko väljasaadetute laagrisse. Kodakondsus- ja migratsiooniameti teatel vormistatakse Mikolenkole väljasaatmispaberid niipea, kui viimane teatab oma kavatsusest naasta Venemaale. (Interfax, 27.02)

Vene Erakond Eestis liidri Nikolai Maspanovi sõnul kannab eesti keele ja kultuuri kaitse Eestis genotsiidi ilminguid venekeelse elanikkonna suhtes. ELi liitumise eel valitsuse poolt vastu võetud rahvusvähemuste seadused tugevdavad “tituleeritud rahvuse” positsioone. Vene Erakond Eestis püüdleb Euroopa Parlamenti, et tõstatada venekeelse vähemuse probleemid Euroopa tasemel. (Interfax, 27.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riigid olid nii hõivatud oma suure ettevõtmisega saada ELi ja NATO liikmeks, et olid peaaegu unustanud suure Vene venna. Kuid ELi liikmeks saamise eelõhtul avastavad need "väikevennad" jahmatusega geopoliitika seadused, leides, et Venemaa tungib jõuga nende mängumaale. Jeltsini-aegne Venemaa oli niivõrd hõivatud NLi lagunemise tagajärgede likvideerimisega, et Balti riikides läbiviidud institutsionaalsed reformid toimusid USA ja ELi juhtimisel. Kuid viimase kolme aasta jooksul on Venemaa jälle asunud aktiivselt selles regioonis oma huvisid esindama. Venemaal on regiooni energiasektoris pool-monopoolne seisund, vene ettevõtetele kuuluvad Leedu naftaettevõte Mazeikiu Nafta ja Läti Ventspilsi sadam. Eesti on oma huvide kaitsmisega paremini toime tulnud kui tema lõunanaabrid, seda ka suuresti tänu oma põhjanaabrile Soomele, kes on Eestisse palju investeerinud. Ühe lääne poliitikavaatleja sõnul on eestlasi palju kritiseeritud nende leppimatu suhtumise pärast Venemaasse, kuid tegelikult võib eestlastel siiski õigus olla. (Laure Mandeville, Le Figaro, 24.02)

Soome ajakirjandus

Soomes ollakse mures Eesti ELiga ühinemise pärast. Lisaks alkoholipoliitika probleemidele kardetakse odavat tööjõudu ja Soome ettevõtete siirdumist Eestisse. Eestis seevastu kardetakse, et arstid lähevad välismaale. Eelmisel aastal tuli Soome 70 eestlasest arsti, ning ka teiste riikide palgad meelitavad. ELi laienemine mõjutab nii endiseid kui uusi liikmesmaid. Kui tamm avatakse, jääb vesi mõlemal pool samale tasemele. See ongi ELi idee. Kohanemine uute tingimustega võtab aega ja kõiges on oma head ja vead. Eestist tulevad arstid ja muud töölised kergendavad Soome tööjõupuudust. Uued liikmed saavad investeeringuid ja töökohti juurde ning elatustase tõuseb. Üldine kasu Euroopale realiseerub pika aja jooksul. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 18.2)

Soomes Keski-Uudenmaa piirkonnas on puudus arstidest ning sealsed kohalikud omavalitsused on hakanud otsima võimalusi Eesti meedikute palkamiseks. Omavalitsuste poliitiliste otsustajate jaoks on tegemist keerulise küsimusega – kas on õige, et Eesti panustab arstide koolitusele ja soomlased kasutavad neid? Soome Arstide Liidus aga leitakse, et Eesti arstide tulek Soome on positiivne, kui oma arste võtta pole. (Jarmo Huhtanen, Helsingin Sanomat, 19.2)

Soome teenindusminister Liisa Hyssälä hinnangul on Eestist peale ELiga ühinemist tulemas Soome sadu arste. Hyssälä ei näe sellist arengut ainult positiivsena, kuna Eesti on koolitanud arste ja vajaks neid ise. Huvi eesti arstide vastu Soomes on aga suur. (Siina Välimaa, Kaleva, 20.2)

Eesti rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt võiks Eesti võtta euro kasutusele varemalt 2006. aastal, tõenäoliselt aastal 2007. Eesti valitsusel on olnud huvi eurole ülemineku vastu juba 1990ndatest saadik. Rahvahääletust selle kohta pole planeeritud, kuid vastava ettepaneku on teinud Rahvaliit. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 26.02)

Filipiinide ajakirjandus

Oma kiire majandusarengu, liberaalse maksusüsteemi ja väga soodsa asendiga on Eesti Euroopa kõige kiiremini areneva turupiirkonna – Läänemere regiooni – südameks. Eesti on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest liidripositsioonil välisinvesteeringute riiki meelitamise osas. Eesti majanduse juhtivaks sektoriks on tööstus. See annab pea poole SKPst ning rakendab 1/3 tööjõust. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF), Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. (Charissa M. Luci, Annaliza T. Villas, Manila Bulletin, 24.02)

Uudisteagentuurid

Seoses Eesti Vabariigi 86. aastapäevaga annetas Eesti president teenetemärgid ka kolmele Vene kodanikule: “Moskovskie Novosti” peatoimetaja Jevegeni Kisseljovile demokraatlike väärtuste kaitsmise eest, sotsioloog Renald Simonjanile ning dirigent Boriss Pokrovskile. (Interfax, 23.02)

Pihkvast sai ametlikult Tartu sõpruslinn, teatas Eesti konsul Pihkvas Urve Nõu Eesti iseseisvuspäevale pühendatud näituse “Möödunud aja jälgedes” avamisel. Konsuli sõnul võimaldab sõpruslinnade staatus Tartu ja Pihkva vahel hoogsamat ettevõtluse arengut. (Interfax – Severo Zapad, 25.02)

Vabastaja mälestusmärgi juures toimus pidulik tseremoonia Tallinna fashistlikest okupantidest vabastajate mälestamiseks. Isamaa kaitsjate päeva puhul asetasid pärjad mälestusmärgile Suure isamaasõja ja Afganistani sõja veteranid ning VFi Suursaatkond Eestis. (Interfax, 23.02)

USA ajakirjandus

Ida-Euroopa ei ole kunagi meelitanud sedavõrd palju turiste kui Lääne-Euroopa. Kuid see võib muutuda, kui 8 endist kommunismimaad ühinevad 1. mail ELiga. Millal oleks nendesse riikidesse kõige otstarbekam sõita? Ajakiri Newsweek soovitab Tallinnasse sõita kohe sel aastal. Võrdlusena olgu toodud, et Varssavisse minekuga tasuks aastakene kannatada ning Riiga ja Bratislavasse on kindlalt veel liiga vara sõita. Samas Praha külastamise tippaeg on juba möödas. Tallinn on punaste katuste ja munakivisillutisega muinasjutulinnake, mis kuulub maailmas traadita tehnoloogia liidrite hulka. Öömajale soovitatakse jääda hotellis Kolm Õde ning veel kiidetakse Olde Hansas pakutavaid pidusööke, mis valmistatud näiteks metssea või pruunkaru lihast ning mida saab alla loputada meeõluga. Samuti võib osta villase mütsi vanadelt naistelt, kes Müürivahe tänava võlvide all usinasti koovad. (Michelle Jana Chan, Newsweek, 23.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Ka hundid saavad kasu Eesti liitumisest ELiga. Olles olnud jahiloomadeks juba aastakümneid, muutuvad nad liitumise järel kaitsealuseks loomaliigiks. Tänu oma rikkumata loodusele on Eestis huntidele piisavalt toitu ning seetõttu on Eestis hunte rohkem kui teistes Euroopa riikides. Sõltuvalt aastaajast nende arvukus kasvab veelgi, sest hunte tuleb Eestisse ka naabruses asuvalt Venemaalt. Liitumisläbirääkimistel säilitas Eesti õiguse hunte küttida, kuid seda vaid teatud kvoodi piires. Teistes ELi liikmesriikides on huntide küttimine keelatud. 1990. aastal oli Eestis 600 kuni 700 hunti ning neid ei kaitsnud ükski seadus. Võimud andsid välja isegi tasu iga hundinaha eest. Nii lasti aastas keskmiselt 300 hunti. Möödunud aastal hinnati huntide arv Eestis aga vaid sajale loomale. Eesti on lubanud hoida nende arvukuse 100-150 looma piires ning nüüd on aastas lubatud lasta 16 hunti. (Dernières Nouvelles d'Alsace, 19.02)

NLi liiduvabariigina olid Eestis koolid eesti ja vene õpilaste jaoks, kuid kõrgharidust omandati vaid eesti keeles. Niisiis on oma riigikeele õppimine vene vähemuse jaoks, kes moodustavad Eesti elanikkonnast 30%, probleemiks. Tallinnas on aga üksteist kooli, mis osalevad keelekümbluse pilootprojektis. Neis koolides õpivad vene lapsed ning õpetajad oskavad mõlemat keelt, kuid viivad tunde läbi ainult eesti keeles. Eesti haridusministeeriumi konsultant Peeter Mehisto sõnul aitab keelekümblus õpilastel õppida end vabalt väljendama võõrkeeles, säilitades samas ka emakeele oskuse. Peeter Mehisto ongi idee autor. Sarnane projekt on ennast tõestanud juba Kanadas, kus inglise keelt rääkivatele noortele õpetati sel viisil prantsuse keelt. (Tatiana Kalouguine, Le Monde de l'éduaction, 2/2004)

Saksamaa ajakirjandus

Tallinnas kohtub väliskülaline vaid muinasjuturaamatutest tuttava vana Euroopaga. Ükski teine Põhja-Euroopa linn pole suutnud ajaloolist substantsi nõnda hästi säilitada. Soomlased tulevad siia hulkadena, suviti on Tallinn nende jaoks sama, mis sakslastele Rimini või Mallorca. Isegi brittide jaoks on Tallinn üks levinumaid reisisoovitusi – laulvad tänavad, lärmakad kõrtsid, rahvarikkad restoranid, klubid ja tantsusaalid. Mandrieurooplaste jaoks on Tallinn, vaatamata seal valitsevale suurlinlikule ja paljurahvuselisele õhustikule, endiselt väljaspool reisiprioriteete. See pole alati nii olnud! Alles pärast Teist maailmasõda juhtus nii, et sakslased Eesti pooleks sajandiks unustasid. Selle aja jooksul lisandus linnapilti paneelmajadest koosnevaid satelliitlinnaosi, kuhu pumbati võõrtöölisi kogu Nõukogude Liidust. Linna läbib nagu mingi nähtamatu müür noore ja eduka ning selle teise poole vahel, millega ei puutu kokku turistid ega ka eestlased. Kogu riigi ja selle pealinna tulevik sõltub sellest, kuidas õnnestub kunagisi nõukogude immigrante integreerida. (Volker Breidecker, Süddeutsche Zeitung, 24.02)

Pikem kirjutis Läänemere tekkeloost, Balti kultuuriruumist (mainitakse Krossi teoseid) ja poliitilisest ajaloost. Maailma ajaloo mastaapides on Läänemeri alles beebi eas. Kuid poliitiliselt muutub Mare Balticum käesoleval aastal Vahemere vastaspooluseks. Läänemeri ühendab üha enam teda ümbritsevaid rahvaid ning moodustab geograafiliselt ja kultuuriliselt omaette mikrokosmose. Väike maailm, mis liitub nüüd suure tervikuga. See on Hansa traditsioonidega vana majandusregioon, mis on mõneski mõttes eesrindlikum ja efektiivsem praegusest suurest liidust. (Ulrich Baron, Die Welt, 28.02)

Soome ajakirjandus

Ülevaade Varsinais-Soomes asuvast Eesti-keskusest ja selle kontaktidest Eestiga projekti "Saame kokku" raames. Koostööprojekt ühendab Soome ja Eesti valdasid ja kogudusi. (Harri Raitis, Turun Sanomat, 22.02)

Eestis tähistati iseseisvuspäeva. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa paljud soome vabatahtlikud. Viimane elusolev Vabadussõjast osa võtnud soomlane on 103-aastane Paavo Takula, kes õnnitles Eestit Postimehe vahendusel. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 25.02)

Eestist alkoholi Soome viies tuleb arvestada laevafirmade poolt määratud 20-kilose kaalupiiranguga. Suured alkoholilastid suurendaksid turvalisuseriski ja vähendaksid reisijate mugavust. (Jukka Perttu, Helsingin Sanomat, 26.02)