Nädal välismeedias: 02. - 15. veebruar 2004

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

Former EC president Jacques Delors spoke out against the two-speed approach to EU integration which has been proposed by larger members of the bloc. "For those who like football, they know this would mean having a first and second division." Delors, one of the architects of the European single currency, added poor cooperation between EU member states and firms had hurt the European economy. (Afp, 2.02)

The EU is preparing a major review of relations with Russia following a disastrous EU-Russia summit last November. A policy paper drafted for External Relations Commissioner Chris Patten will be completed by February 10 and FMs of the 25 current and future EU member states will discuss it on February 23. The study will argue relations between the union and Russia which will border five EU states when the bloc adds 10 new members on May 1 - are drifting along with few results and are too important for this to continue. (Reuters, 3.02)

The 25 members of the enlarged EU should hammer out a new constitution for the bloc by June, EP President Pat Cox said. "My appeal today is for the Europe of 25 to work in the spirit of compromise to ensure that the draft constitutional treaty can be in place before the next European elections in June," Cox said at a meeting of leaders of parliaments from the 10 EU members-in-waiting. Cox said he noted a "change in mood" among the leaders of member states and a willingness to compromise on differences that led to the collapse of a mid-December EU summit in Brussels on the constitution. (Afp, 4.02)

The EC announced the names of 10 new commissioners proposed by incoming countries due to join the EU in May, and denied they would be no more than glorified "trainees" at first. Brussels also rebuffed suggestions that any of the commissioners-in-waiting, could be rejected because of Soviet-era activities. The new commissioners, who face selection hearings by the EP before their appointments are confirmed by EU member governments, will take up their jobs on May 1. The 10 proposed new members are:

Poland: Danuta Huebner, European integration minister.

Estonia: Siim Kallas, former PM.

Lithuania: Dalia Grybauskaite, finance minister.

Latvia: Sandra Kalniete, FM.

Slovakia: Jan Figel, former chief negotiator for EU membership.

Czech Republic: Milos Kuzvart, former environment minister.

Slovenia: Janez Potocnik, FM.

Hungary: Peter Balazs, Hungarian ambassador to the EU.

Cyprus: Markos Kyprianou, finance minister.

Malta: Joe Borg, FM. (Afp, 9.02)

The leaders of France and Germany called for an agreement to end the wrangle over the EU constitution by the end of June, but "not at any price." Stressing their "total unanimity," German Chancellor Gerhard Schröder and French President Jacques Chirac said that the disputed draft text should be passed as it stands. (Afp, 9.02)

German Chancellor Gerhard Schröder expressed doubt that a deal can be reached on an EU constitution by the end of June, amid renewed efforts to overcome differences which have split the bloc. "I do feel a degree of doubt whether it will be possible to get the constitutional package signed and sealed in this presidency," Schröder said. (Afp, 9.02)

France, Germany and Spain failed to make progress on resolving differences that have blocked the adoption of an EU constitution at a meeting of their FMs, diplomats said. French FM Dominique de Villepin hosted his German counterpart Joschka Fischer and Ana Palacio of Spain for an informal lunch in Paris, but the three failed to resolve their differences on voting rights. "France and Germany are in complete agreement while Spain maintained its position," a French diplomatic source said. (Afp, 10.02)

Poland vowed flexibility in stalled negotiations with France and Germany over a EU constitution, saying the charter's approval could be delayed by years unless a compromise is found soon. Irish PM Bertie Ahern urged movement from key players and saw no point in dragging the talks out. "We declare our flexibility, but the same flexibility must be showed by the other side," Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz told a news briefing. (Reuters, 12.02)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso warned that a two-speed Europe could create divisions within the EU. "We need to find a system that will avoid a Balkanisation of the EU, a division into first, second and third class members,” he said. (Reuters, 12.02)

Irish PM Bertie Ahern said it was vital to solve a battle over EU voting rights and agree a EU constitution before June elections but poured cold water on a potential compromise. He said France and Germany --the EU's historic leaders -- would not agree to postpone for years a decision on reforming the bloc's voting system to give greater weight to the biggest member states. Ahern said he sensed a greater willingness to reach a deal but key positions had not yet budged. "It's difficult. It's a power and influence issue," he said. (Reuters, 13.02)

British PM Tony Blair denied the biggest countries in Europe were trying to take over leadership of the EU, ahead of a Franco-German-British summit next week. He said: "I think it is important to realize this is not about trying to create some directoire in Europe at all," using the French word for directorate. (Afp, 12.02)

Former Finnish PM Paavo Lipponen has become the second formal candidate in the race to succeed Romano Prodi as president of the EC, Irish PM Bertie Ahern said. (Reuters, 13.02)

Eesti ühe koalitsioonipartei juhist Siim Kallasest võib saada ELi kommunismivastase resolutsiooni ohver juhul, kui EL vastava resolutsiooni kinnitab. Kommunismivastane resolutsioon väldib endiste kommunistide valimise ELi struktuuridesse, Siim Kallas kuulus aga NLKPsse 1972-1989. (Interfax, 4.02, RIA Novosti 9.02)

Eesti valitsus toetab valimisministri Kristiina Ojulandi kandidatuuri Euroopa Nõukogu peasekretäri kohale. (Interfax, 5.02)

Saksamaa ajakirjandus

250 komisjoni ja 1200 ekspertgrupi töö ELis on enamasti avalikkuse eest varjatud. Sellel põhinebki ametnike ülemvõim, avalikkus neid ei kontrolli. Suunaandvaid eelotsustusi langetavad institutsioonid, keda väljaspool ELi keegi ei tunnegi. Suletud uste taga koostatud määrused aga puudutavad igaüht meist. Seadusandlusega tegelevad sisuliselt valitsusorganid (komisjonid koosnevad liikmesriikide valitsusametnikest). Euroopa Parlament võib midagi initsieerida vaid juhul, kui EK sellega nõus on. See pole demokraatlik. (Helmut Bünder, FAZ, 3.02)

Günter Verheugen hoiatab usutluses ajalehele kompromissituse ja ebastabiilsuse eest Euroopas. Küsimusele, mida oleks võinud teha teisiti, et põhiseaduslik lepe poleks läbi kukkunud, vastab Verheugen: “Mitte midagi! Olime lihtsalt liiga aeglased. ELi reformimine oleks pidanud eelnema laienemiseelsetele läbirääkimistele.” Jaques Delorsi etteheitele, nagu oleks liitujad halvasti ette valmistatud, vastab Verheugen: “Pigem on nad vanadest ELi liikmetest pareminigi ette valmistunud! 1. maist kehtivad nendes riikides 100% kõik ELi seadused ja määrused, samal ajal kui vanade ELi liikmesriikide vastu on hetkel menetluses enam kui 2000 kaebust ELi seadusandluse rikkumise pärast.” Delorsi mure seisneb pigem selles, et Euroopa poliitiline kese kandub ida pole ning ELi sisemine integratsioon saab olema raskem. Tegelikult laienemine ei takista suuremat integreerumist, vaid toob kõigest välja senise ELi strukturaalsed nõrkused. Mida suurem on EL geograafiliselt, seda suuremad on tema geostrateegilised ambitsioonid, see eeldab omakorda institutsionaalseid reforme. Küllap ka põhiseaduslik lepe õnnestub, jäänud on ju vaid üksainus vaidluspunk üheainsa riigi – Poolaga. (Daniel Brössler/Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 11.02)

Tuum-Euroopa on üks talvemuinasjutt. Kolmikkohtumistega langeb Euroopa tagasi suurvõimude omavaheliste poliitiliste mängude ajajärku. Kuna Saksamaa ja Prantsusmaa ei suuda enam uut Euroopat vedada, on vaja kaasata britid. Saksamaa Euroopa-poliitika on pärast Schröderi võimuletulekut muutunud robustsemaks ning kaotanud oma senise süütuse. Saksamaa hoiab eemale prantslaste nostalgiast möödunud aegade suhtes, mil oldi veel omaette, eemal nahaalsetest poolakatest ja baltlastest. Samas ei soovi sakslased ka lahjemat Suur-Euroopat, kus igaüks teeks, mida tahaks, täpsemalt öeldes –  mida tahaksid ameeriklased. Kuid Kohli ajastu on kahjuks möödas, Saksamaa ei ole enam uute liikmesriikide eestkõneleja, Saksamaa ei täida stabiilsuspakti nõudeid ning pole ka tõeline prantslaste liitlane tuum-Euroopa küsimuses. Saksamaal puudub kindel ja selge nägemus oma Euroopa-poliitikast. (Jan Ross, Die Zeit, 12.03)

Austria ajakirjandus

Suurbritannia Euroopa asjade minister Denis MacShane märgib usutluses ajalehele, et suurriikide juhtgrupp ei saa ELi teistele liikmetele midagi dikteerida. Rahvusriikide diplomaatiale jääb alles senine roll, EL ei saa ka ÜVJP raames kõike üle võtta. ÜVJP peab olema paindlik, sõjaliselt tugev ning kõikidele liikmesmaadele avatud. Kolme riigi kohtumine ei tähenda sugugi eksklusiivse klubi moodustamist. Kuid mõnedes valdkondades peavad suurriigid tihedamat koostööd tegema. (Franziska Annerl, Die Presse, 10.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Möödunud aasta oktoobris oli sensatsiooniks, kui Brüsselis toimunud tippkohtumisel esindas Jacques Chirac ka Saksamaa huve. Neli kuud hiljem on see kahe riigijuhi teineteise asendamine muutunud rutiinseks. Viimati esindas Saksa liidukantsler nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa huvisid Dublinis kohtumisel Iirimaa PMi Bertie Aherniga. Prantsuse presidendi sõnul jagavad kaks riiki "ELi puutuvates küsimustes täpselt samu seisukohti." (Pierre Bocev, Le Figaro, 10.02)

EPs parempoolseid erakondi esindav Euroopa Rahvapartei soovib sulgeda ELi institutsioonide uksed uutest liikmesriikidest tulevatele endistele kommunistidele. Sellise ettepaneku vastu on Euroopa Sotsialistliku Partei fraktsiooni esimees Enrique Baron Crespo, nimetades ettepanekut vastuvõetamatuks ja seejuures meenutades ka tõsiasja, et Austrias ja Itaalias kuuluvad praegusesse valitsuskoalitsiooni paremäärmuslikud erakonnad. EP liberaalide grupi esimees Graham Watsoni sõnul takistaks selle ettepaneku vastuvõtmine ka näiteks ühe uue volinikukandidaadi, Siim Kallase, pääsu voliniku kohale. Siim Kallas on Eesti endine peaminister ning üks oma riigi uue majanduspoliitika alusepanijatest. Watsoni sõnul tuleb iga inimese panust hinnata individuaalsetel alustel ning kui tegu on demokraadiga, kes on oma kohale valitud demokraatlikul viisil, tuleb seda valikut austada. Watson lisas, et EP pole mitte tribunal ning kui kellegi minevikus on midagi, mis vajaks uurimismenetluse algatamist, siis peaks selle algatajaks olema vastav liikmesriik. (Rafaele Rivais, Le Monde, 5.02)

EK President Romani Prodi andis EPle ja liikmesriikidele üle nimekirja uue kümne liikmesriigi Komisjoni volinikest. Uustulnukate seas on kolm naist: Poola Euroopa asjade minister Danuta Hübner, tema Läti kolleeg Sandra Kalniete ning "raudse leedi" mainega leedulanna Dalia Grybuskaite, kes räägib viite keelt ning omab musta vööd karates. Küprose volinik on enne poliitikasse tulekut õppinud Cambridge ja Harvardi ülikoolides. Eesti volinikukandidaat Siim Kallas on endine peaminister, rahandusminister ja välisminister ning ka endine Eesti Panga president. Selle kõige põhjal otsustades võib öelda, et uued liikmesriigid on endi hulgast volinikukohtadele valinud parimad. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 10.02)

Soome ajakirjandus

Soome peaminister Matti Vanhanen vastab kriitikale, mille kohaselt ta eelistavat Soome huvisid ELi ühistele huvidele. Vanhaneni sõnul rõhutas ta Põhja- ja Läänemeremaade rahvaste ühiseid identiteedijooni, mitte ainult Soome-kesksust. Tema jaoks on rahvusvahelisus tekkinud alati kultuuride erinevusest ja vastastikkusest mõjust, mistõttu Vanhanen ei taotle “üldeuroopalikku identiteeti”. Peaministri arvates tuleb eurooplasena jääda siiski iseendaks. Soome pürgib ühtse ELi suunas, just seetõttu on keeruline ka tuum-Euroopasse kuulumise küsimus – Soomele ei ole aktsepteeritav, et samal ajal ELi ajaloolise laienemisega läheksid osa riike oma teed. Vanhaneni sõnul puudutab Soome ettevaatlik lähenemine ennekõike NATOt, mitte ELi – viimane kuulub Vanhaneni sõnul sisepoliitika alla. (Matti Vanhanen, Helsingin Sanomat, 3.02)

ELi tähtsamad otsused tehakse tuumiku poolt. On sinisilmne väita, et EL pole jagunenud erikiiruselisteks gruppideks. Soome poliitilise juhtkonna sõnul on Soome ELi poliitika otsustamise protsessi juures, kuid tegelikkuses on kolm suurriiki Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia ja teised ELi asutajamaad haaranud ohjad enda kätte. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 11.02)

Berliinis toimuv ELi kolme suurriigi juhtide tippkohtumine on pannud teised liikmesriigid kartma, et kolmik hakkab määrama ELi arengut. Selline kartus on liialdatud. Kolm suurriiki on liiga olulistes küsimustes eri meelt, selleks et ühtset ülemvõimu teiste üle teostada. On just oluline, et EL saab uut jõudu, pääsemaks senisest paigalseisust. EL vajab Euroopa lõimumise jätkamiseks juhtimist, mida siiani pole aga kesksed riigid ja Komisjon suutnud pakkuda. Kolmiku koostöö on teretulnud, kui see suudab aidata läbi viia riikide jaoks sisepoliitiliselt keerulisi otsuseid. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.02)

Poola ajakirjandus

“Juhul, kui mõne nädala jooksul ei õnnestu Euroopa tulevase konstitutsiooni osas kokkuleppele jõuda, tuleb sellealane diskussioon vahest isegi kaheks aastaks edasi lükata,” arvab Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz. Välisministri sõnul pole ta Prantsusmaa ja Saksamaa tähtsamate poliitikute kompromissisoovist veel kuulnud. Ka “kahekiiruselise Euroopa” idee suhtes on Cimoszewicz endiselt kriitiline: Poola on ELis kõige muu kõrval huvitatud ka tihedast kaitsealasest koostööst, ehkki ei soovi ühendusesisese kaitselepingu kujunemist konkurendiks NATOle. Välisministri hinnangul ei saa suhteid Prantsusmaa ja Saksamaaga vaadata ühemõtteliselt jahedatena, tiheda koostöö pinnalt võib edaspidi oodata suhete paranemist. (Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 12.02)

Uudisteagentuurid

Britain and France are to create joint rapid deployment military units to be used in jungle, desert and mountain operations, the Financial Times reported. The Anglo-French plan is part of a strategy by Paris and London to beef up Europe's defence and for the EU to take on more responsibility in promoting world stability, the British business daily said. The initiative, which will be presented this week to the EU's political and security ambassadors, sets out a timetable describing how and where the new units will conduct missions, the FT reported. The paper said that diplomats had insisted the Anglo-French plan would not compete with NATO. (Afp, 10.02)

Germany has joined a Franco-British initiative to create rapid deployment forces which could be sent on emergency missions notably in Africa, diplomats said. The three countries presented detailed plans for the force, involving battle groups of about 1,500 troops which could be dispatched rapidly to hotspots on behalf of the EU, to EU ambassadors in Brussels, said one source. (Afp, 10.02)

The EC called for frank discussions between the EU and Russia on "all issues of concern," including human rights and Chechnya. The commission noted that "in many areas, EU and Russian positions appear to have diverged," despite their "interdependence". It cited several areas, including ratification of the Kyoto Protocol, the extension of the Partnership and Co-operation Agreement (PCA) to the ten EU accession states, and the approach to conflict in the former Soviet republics as well as press freedom and the situation in Chechnya. (Afp, 10.02)

German FM Joschka Fischer delivered to Moscow fresh EU concerns over human rights, democracy, and Chechnya as the bloc prepares to toughen policy towards its giant neighbour. Fischer met President Vladimir Putin and FM Igor Ivanov two weeks before the FMs of 25 current and future EU states are due to review relations with Russia. (Reuters, 12.02)

Saksamaa ajakirjandus

EL tahab kasutada WTO läbirääkimisi selleks, et avaldada Venemaale survet teistes poliitilistes tüliküsimustes, ning töötab intensiivselt välja oma uut Venemaa suunalist poliitikat. Venemaa ähvardab tekitada õigusliku vaakumi, kui 1. mail kaotavad kehtivuse senised bilateraalsed koostöökokkulepped, kuid Venemaa-ELi partnerlus- ja koostöökokkulepe uutele liikmesriikidele ei laiene. Ilma Venemaata ei toimi ka Kyoto keskkonnaalased kokkulepped. (Nils Kreimeier, Financial Times Deutschland, 6.02)

EK nõuab realistlikumat lähenemist suhtlemises Venemaaga. Kyoto protokoll, partnerlus- ja koostööleppe laienemine uutele liikmesmaadele, Vene vägede väljaviimine Moldovast ja Gruusiast panevad Brüsseli muretsema. Peamiseks eesmärgiks on endiselt ühtse majandus-, julgeoleku-, õigus- ja kultuuriruumi loomine Venemaaga. EK kutsub liikmesmaid üles endale selgeks tegema antud koostöö prioriteedid. Tuleb koostada võtmeteemade loetelu, millele tuginedes esitatakse Venemaale üksikasjalikud koostööprogrammid. Kõik liikmesriigid peaksid rääkima ühel häälel ning järgima ühtseid põhimõtteid. Sellist kakofooniat, nagu oli novembris toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumisel, ei tohiks endale enam lubada. Ühised eetilised normid, õigusriigi, inimõiguste ja keskkonna kaitsmine peaksid olema Venemaaga viljeldava koostöö aluseks. Kui Venemaa rikub neid põhimõtteid, tuleb sellest avalikult ja selgelt rääkida. (Raul Lautenschütz, Neue Zürcher Zeitung, 11.02)

Kui Moskva kehtivat partnerlus- ja koostöökokkulepet uutele liikmetele ei laienda, tekitab see hulgaliselt piiriprobleeme, muuhulgas Eesti ja Lätiga. Niigi pingelised suhted ELi ja Venemaa vahel on veelgi halvenenud. EK poolt avaldatud 17 punktist koosnevas probleemide loetelus nõutakse Venemaalt õigusriigi ja demokraatia põhimõtete järgimist, Kyoto lepetega liitumist ning piirilepingute sõlmimist Eesti ja Lätiga. ELi diplomaadid on veendunud, et pärast pikemaid läbirääkimisi aktsepteerib Venemaa ELi nõudmisi. On ju Venemaal endalgi leppima sundivaid majanduslikke ja poliitilisi huvisid, nagu näiteks WTOga liitumise soov. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 14.02)

Uudisteagentuurid

The parliaments of Luxembourg and Greece ratified the treaty for the enlargement of the EU from the current 15 member states to 25 on May 1. Only Belgium and the Netherlands have yet to approve the 10 mostly ex-communist bloc eastern European countries. (Afp, 10.02)

Turkish FM Abdullah Gul insisted his country, which is hoping for a green light this year to start EU membership talks, will be an "asset" and not a burden for the EU. "In the past, being "European" might have been a matter of geographical location or history. But today, it has become a way of thinking and attitude. Turkey shares these totally," he said. "Turkey with its potential in every sense would be an asset for Europe. Never a burden," he said. (Afp, 5.02)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said he believed a deal to reunite Cyprus before it joins the EU in May was in the making with the convening of new U.N.-mediated peace talks. "My view is that the resumption of talks means that the involved parties are basically already agreed that there will be a settlement," Verheugen. U.N. Secretary-General Kofi Annan announced he had invited leaders of the two communities on the divided east Mediterranean island to New York for a crunch round of negotiations on his plan to end the 29-year-old conflict. (Reuters, 6.02)

Danish FM Per Stig Møller expressed his support for Croatia's membership in the EU and NATO in the coming years, saying the country was "progressing very fast". "It is (now) only a question of when Croatia is joining the EU and NATO. Denmark is doing what we can to help Croatia into the family as we are helping the Western Balkans with a new membership program," Møller said. (Afp 5.02)

Irish FM Brian Cowen, whose country currently holds the EU's rotating presidency, said he hoped a decision on Croatia's bid to join the bloc will be made during the EU summit in June. (Afp, 10.02)

Romania faces a crucial week for its integration into the EU after two scandals in just a few days raised serious doubts over the pursual of its membership bid. Bucharest, which hopes to join the bloc in 2007, has been singled out by the EP for violating rules on cross-border adoption of children. It then crossed the line on rules for public contracts by approving a 2.5-billion-euro contract to a US company without first inviting bids. The two issues have cropped up just as Romania, already considered the most wayward among former eastern bloc countries, is at pains to convince Brussels that it can complete its entry negotiations before year-end. (Afp, 8.02)

Romania risks missing its 2007 target date for EU entry if it does not work harder to reform its justice system and produce concrete results against corruption, the European Parliament warned. (Reuters, 10.02)

EC President Romano Prodi reassured Bulgaria that its bid to join the EU would not be delayed by problems encountered by fellow EU hopeful Romania. (Afp, 12.02)

A senior EU official told Bulgaria it could forfeit its 2007 target entry date if it delayed agreed closure of two ageing nuclear reactors. In late 2002, the Bulgarian government agreed to shut units three and four at its Soviet designed Kozloduy nuclear power plant by 2006 to avoid derailing EU accession talks. The EU wanted the reactors shut on safety grounds and had rewarded Bulgaria by setting 2007 as an entry target date. But the government is under mounting pressure at home to reopen energy talks with Brussels and demand a later closure. (Reuters, 13.02)

Israel, Jordan and a Palestinian state should be invited to join the EU as an incentive towards peace in the Middle East, former Israeli PM Shimon Peres said. "If peace should be achieved, (the trio) should be accepted as members of a united Europe," the opposition Labour party leader told the Foreign Press Association. (Afp, 11.02)

USA ajakirjandus

Eestile, Lätile ja Leedule tundub äkitselt, et neil on palju ühist Iirimaaga. See on maa, mis oli sammuti aastasadu allutatud naabriks olevale koloniaalsele suurriigile; mis samuti asutus ELi kehvade statistiliste näitajatega; mille looduslikud ressursid on samuti kehvad ning mis samuti vaatas Brüsseli poole lootes abirahasid ja edu. Dublin oligi edukas, kuigi selle saavutamine võttis aastakümneid. Balti riigid olid Nõukogude Liidus tähtsaks arengumootoriks, neid kutsuti "Zolotoi Zapad" (Kuldne lääs). Sellest aspektist vaadatud võib Baltimaadele tunduda ebaõiglasena vaeste maade rolli jäämine ELis. Vaatamata kõigele on neil kolmel riigil Iirimaaga võrreldes üks väga nõrk koht sarnase edu saavutamiseks - demograafiline aspekt. Elanikkonna vananemise probleemiga puututakse Eestis, Lätis ja Leedus kokku igal sammul. Baltikumi edu trumbiks võib aga kujuneda hea geograafiline asukoht traditsioonilisel kaubandusteel. Analüütikud ei näe mingit põhjust, miks juba viikingite ja läänegootide poolt kasutatud kaubandustee peaks oma tuntuse kaotama. (Rick Smith, International Herald Tribune, 12.02)

Uued liikmed toovad enesega ELi kaasa mitu miljonit venelast. Vene vähemus moodustab 29% Läti elanikkonnast, 26% Eesti ja 8% Leedu omast. Lükatuna ühtaegu nii lääne kui ida suunas tõotab selle vähemuse heaolu ja käitumine kujuneda kas vaidlusi põhjustavaks küsimuseks või siis mõistmise sillaks Moskva ja Brüsseli vahel. Kuigi venelaste ja vene keele kohaloluga Balti riikides on kõik harjunud, muudab stalinistlik pärand ja ettevaatlikkus Kremli võimaliku poliitilise surve osas eestlased, lätlased ja leedulased innukaiks rahvuskeele ja -identiteedi kaitsjaiks. Siiski on ka kohalike venekeelsete noorte mentaliteet muutumas. Eestis ja Lätis elavad vene noored näevad elus rohkem võimalusi õppides emakeele kõrval ära ka kohaliku riigikeele ning inglise keele. Parimaks näiteks nö uuest lätlasest on autori meelest läti eurolaulu võitja Marija Naumova, kes räägib ja laulab nii läti, vene kui inglise keeles. (Rick Smith, International Herald Tribune, 12.02)

Suurbritannia ajakirjandus

Kümne uue eurovoliniku ametlikku kinnitamist EK poolt varjutasid vaidlused selle üle, kas ELi institutsioonidesse peaks lubama idabloki riikides kommunistliku režiimi ajal juhtivat rolli mänginud tippametnikke. Euroopa suurim poliitiline jõud Euroopa Rahvapartei võttis vastu mitte-siduva resolutsiooni, milles paluti liituvatel riikidel moodustada nõukogude aja kuritegusid uurivad komiteed ning soovitati küsitava taustaga poliitikuil euroinstitutsioonidest eemale hoida. EK aga rõhutas, et ei kavatse sekkuda ühtegi poliitilisse nõiajahti. Artikkel nimetab vaid üht eurovolinikukandidaati, kes on omal ajal Kommunistlikusse Parteisse kuulunud, selleks on Eesti kandidaat Siim Kallas. (Rafael Minder, Financial Times, 9.02)

Saksamaa ajakirjandus

EK eelarvevolinik Michaele Schreyer viitab taas suhteliselt madalatele kulutustele seoses ELi laienemisega. Igale ELi kodanikule läheb laienemine 2004. aastal maksma umbes 25 eurot. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 5.02)

Prantslaste sõjakäik on läbi, Prantsuse kaitseminister Michele Alliot-Marie ülesanne on siluda suhteid USA ja Suurbritanniaga. “Meie eesmärgiks pole kunagi olnud rivaalitsemine USAga”, kinnitab minister. Kuid Euroopa peab olema võimeline tegutsema iseseisvalt, selleks et olla vääriline partner. Ühist Euroopa armeed ei tule siiski veel niipea. (Gerd Kröncke, Süddeutsche Zeitung, 6.02)

Šveitsi ajakirjandus

Ida-Euroopa riigid liiguvad tänu liitumisele ELiga lähemale ka Šveitsile – nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka inimlikul tasandil. Raudse eesriide ajastul katkestatud sidemed taastuvad. Artikkel heidab tagasipilgu Šveitsi ja Ida-Euroopa rahvaste suhete ajaloole, käsitledes regiooni kui tervikut ning igat rahvast eraldi. Eestlastest leiavad nimelist äramärkimist Jaan Kross, Mihkel Martna ning Konstantin Päts. (Andreas Oplatka, Neue Zürcher Zeitung, 2.02)

Vanad ELi liikmesmaad on vahetult enne laienemist hakanud hirmu tundma võimaliku sisserände ees. Asjatundjad peavad kunstlikke tõkkeid siiski ülearuseks. Kuna liituvates maades on majanduskasv kõrgem, on seal ka töökohti rohkem. Isegi tööjõu liikumine Ungari vaesest idaosast riigi õitsvasse lääneossa on problemaatiline, rääkimata migratsioonivoogudest Lääne-Euroopasse. Viimast takistab ka keelebarjäär. Läänes luuakse tõkkeid populistlikel kaalutlustel, vananev Lääne-Euroopa tegelikult vajaks värsket tööjõudu. Pärast idabloki lagunemist prognoositi 25 miljoni endise nõukogu kodaniku emigreerumist läände, kuid tegelikult saadi sadu tuhandeid jugoslaavlasi, kellega üldse ei arvestatud. Mastaapset migratsioonilainet on võimelised vallandama siiski vaid suured sõjad. Ei maksa karta, et uued sisserändajad jäävad võõrsile igaveseks. Kunagi rännati välja ka Hispaaniast, Portugalist ja Kreekast, nüüd on need riigid ise vastuvõtjariikideks. Väljarännanud pöörduvad meelsasti tagasi, kui kodumaal hästi läheb. (Stephan Israel, Neue Zürcher Zeitung, 15.02)

Soome ajakirjandus

Soome rahandusministeeriumi finantssekretär Lauri Taro sõnul võiksid tulevased ELi liikmesriigid EMUga liituda alles siis, kui nende toodangu struktuur ja tase hakkavad sarnanema teiste ELi liikmesriikidega. Näiteks Balti riigid arenevad kiiresti, kuid inflatsioon on seal samuti suurem. Uute liikmesmaade majandustes võib esineda kriise, mis ühise raha puhul mõjutaksid ka naabermaid. Soome Pangas leitakse, et uutest liikmesriikidest on Soome jaoks huvitavaim, “kalleim ja tähtsaim” Eesti. (Katri Kallionpää, Helsingin Sanomat, 3.02)

On arusaadav, et tulevaste ELi liikmesmaade naabruses asuvad euromaad kardavad võimalikku tööjõu sissetungi. Keegi ei tea kindlalt, kui suur tööjõu liikumine ees ootab, kuna nii suurt tööturu vabanemist madala elatustasemega tsoonis pole varem toimunud. Suurim mure Soome ja Rootsi jaoks, millest avalikult eriti ei räägita, on kartus, et uutest riikidest tullakse nautima sotsiaalseid hüvesid ilma töö tegemise eesmärgita. Soome jääb siiski peamisest migratsioonilainest kõrvale. Eesti on väike ja sealne huvi Soome vastu on vähenemas. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 7.2)

Tööjõu vaba liikumisele seatavad piirangud uutele ELi liikmesmaadele süvendavad konflikti uute ja vanade euromaade vahel. Vaba tööturg on ELi üks põhieesmärke, mida lükatakse aastaid edasi. Tulevastel liikmetel ei lasta ka rahaliidu ja Schengeni lepinguga niipea liituda. Uued liikmesmaad jäävad üha selgemalt teise klassi positsiooni. ELi laienemist peaks nägema kui võimalust, mitte ohtu, ning piiride loomise asemel tuleks luua sildu uute ja vanade euromaade vahele. Kui EL laienes Hispaaniasse ja Portugali 1986. a., jäi oodatud sisserändetulv nendest vaesematest riikidest ära. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 9.2)

Venemaa ajakirjandus

Moskva on mures suurema EL-i pärast. Välisminister Igor Ivanov hoiatas "juriidilise vaakumi" eest, mis võib tekkida 10 uue riigi liitumisel EL-iga saabuval kevadel seoses EL-i poolse nõudmisega vastastikuse koostöö leppe (PAC) automaatse laienemisega uutele liikmetele. Ivanovi kommentaarid olid viimased Venemaa nõudmiste seerias, millega Moskva "pommitab" Brüsselit, et viimane vastaks Kremli ELi laienemisega seotud poliitilistele ja majanduslikele muredele. Hiljuti toimus Moskvas asevälisministri Tšižovi ja EL 15+10 riikide saadikute kinnisel kohtumine, mille käigus andis Tšižovi üle 14 nõudest koosneva nimekirja alates terase tariifidega ja lõpetades venekeelse elanikkonna staatusega Lätis ja Eestis. Mõni päev hiljem teatas Duuma väliskomitee esimees Konstantin Kosatšjov, et ELi laienemine läheb Venemaale "maksma" 150 miljonit eurot aastas. EL on jätkuvalt seisakukohal, et PCA peab laienema automaatselt uutele liikmetele, mille läbisurumine on Iiri kui ELi praeguse eesistujamaa esimene prioriteet. (Aleks Fak, The Moscow Times, 3.02)

Venemaa nõuab ELilt rea tingimuste täitmist enne laienemist. ELi laienemisega muutub Vana Maailma geopoliitiline konfiguratsioon, tekib rida majanduslikke, humanitaar- ja teisi probleeme, nende hulgas ka "õiguslik vaakum". Kõik see nõuab Venemaa ja ELi suhete ülevaatamist, millega enam kauem venitada ei saa, kuna Euroliidu laienemine on juba ukse ees. EL on aga oma jäikadel positsioonidel ja Lääne-Euroopa esindajad, kes Venemaad viimasel ajal väisanud, pole andnud lubadusi kosta ELis Venemaa eest. Venemaa poolt esitatud 14-punktiline nõudmiste pakett on kui ultimaatum ELile, mille abil Venemaa tegelikult valmistab ette Venemaa ja ELi tippkohtumist Moskvas mai lõpus, kus Venemaa on läbirääkimiste laua taga teises kaalukategoorias. (Boris Vinogradov, Novõe Izvestija, 4.02)

Uudisteagentuurid

The EC set the stage for a bruising battle with EU member states by calling for a huge increase in the bloc's long-term spending, partly to finance its biggest expansion yet. The EU’s executive branch agreed to propose taking the EU budget to 153.2 billion euros (195 billion dollars) at the end of the 2007-2013 spending round. That would be a big rise from the level of nearly 116 billion euros that the EU budget is expected to reach in 2006, and be equivalent to 1.22 % of the bloc's combined gross national income (GNI). The EU's six biggest financial contributors -- including Britain, France and Germany -- have demanded a cap at 1.0 % of GNI. /.../

The Commission's spending plans cover five broad areas:

1. Sustainable development in the expanding Union. Most of the incoming EU nations are relatively impoverished former members of the Soviet bloc and will need large amounts of development aid to catch up.

2. Citizenship as part of the EU's goal to create an area of "freedom, security and justice". Among the challenges here are the need to combat illegal immigration, cross-border crime and terrorism.

3. The EU in the world. Prodi noted that EU governments want the bloc -- which is already the world's biggest donor of foreign aid -- to take a higher profile on the global stage.

5. Financial needs. The hike in spending is partly needed to meet the EU's growing administrative needs linked to the enlargement, Prodi said.

6. Fair treatment for all member states. A "generalised correction mechanism" should be considered so that no one country pays too much into EU coffers. That could mean a revision to Britain's cherished EU rebate. (Afp, 10.02)

Britain, France and Germany will seek to agree a blueprint for European economic reform that can then be adopted across the EU, London said, as Europe's big three prepared to meet in Berlin. British Foreign Secretary Jack Straw said economic reform would top the agenda at talks between British PM Tony Blair, German Chancellor Gerhard Schröder and French President Jacques Chirac. But Straw rejected suggestions that the EU's three largest economies, trying to patch up relations after a damaging split over the Iraq war, were forming an exclusive alliance that would dictate policies through the bloc. (Reuters, 15.02)

The European Stability and Growth Pact, a tight set of budget rules for eurozone countries, can appear "too restrictive" during times of weak economic growth, the EU's commissioner for economic and monetary affairs Pedro Solbes said. "After the experiences of the first five years (of monetary union), I want to improve the pact," Solbes said. (Afp, 4.02)

The EC stopped short of calling for a politically explosive new EU tax to fund the enlarging bloc but said it was an option for the future. Unveiling long-term spending proposals covering 2007-2013, Commission chief Romano Prodi said "sooner or later, it's clear that every political institution must strive to control its revenue rather than just its expenditure". (Afp, 10.02)

German Finance Minister Hans Eichel said Ireland would have to give up some of the financial benefits of EU membership in the bloc's latest budget negotiations. (Reuters, 11.02)

Britain insisted it was still open to immigration as it prepared to unveil plans to stem a feared flow of so-called social benefit shoppers from eastern European states about to join the EU. "The government remains committed to ensuring that the UK labour market is opened up to those who genuinely want to come here and work," said PM Minister Tony Blair's spokesman. "But clearly we will not tolerate people who simply come here benefit shopping as such," he said. Blair's government plans to tighten legislation before 10 new countries join the EU in May. A spokesman for the Home Office, the British interior ministry, said existing measures restrict social welfare benefits to those established in Britain with a home and a job. (Afp, 9.02)

British PM Tony Blair has abandoned the idea of imposing work or welfare restrictions on citizens from the 10 mainly East European nations about to join the EU, a report said. Plans to put special conditions on people from the 10 states who become EU members on May 1, which Blair hinted last week he was considering, would now not be introduced, The Times said, citing anonymous government sources. (Afp, 14.02)

Ireland has chosen to become a nation of immigrants with the expansion of the EU this year. Spelling out the advantages of opening the doors wide to Hungarians, Poles, Slovaks and others from the 10 countries which will join the EU on May 1, deputy PM Mary Harney told parliament: "An increase in labour market participation from within the expanded EU will mean a reduced need to attract labour from elsewhere in the world." (Afp, 10.02)

The Dutch government decided to limit the entry of workers from 10 countries set to join the EU in May. Workers from the new EU states would be allowed to work in The Netherlands only if there were no available Dutch citizens for the job. (Afp, 13.02)

Saksamaa ajakirjandus

Siim Kallase määramisega EK volinikuks saavutab peaminister Parts korraga kolm taktikalist eesmärki. Eestit hakkab esindama selle riigi kõige mõjukam ning läbilöögivõimelisem poliitik, Partsi sisepoliitiline rivaal saadetakse maalt välja, Kallaseta osutub võimalikuks kahe kodanliku partei – Reformierakonna ja Res Publica - lähenemine. Kallasel on olemas kõik uues ELis läbilöömiseks vajalikud omadused – kompromissivalmidus, kohanemisvõime, lai kogemustepagas, kompleksivabadus, enesekindlus, erakordne suhtlemisoskus ja sarm. Keelteoskus teeb talle sisseelamise Brüsselis lihtsamaks. (Robert von Lucius, FAZ, 4.02)

Soome ajakirjandus

Pole ime, et ELi suurimad maksumaksjariigid on ELi eelarve suurendamise vastu 1,14 protsendini SKPst, kuna teised liikmesmaad pole valmis loobuma oma senistest privileegidest: Suurbritannia tahab säilitada oma maksusoodustused, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Iirimaa ei taha loobuda ELi suurtest toetustest. Ka Soome eeldab, et toetused põhja- ja idapiirkondadele jäävad alles. Nüüd tuleks aga üle vaadata toetuste roll, milleks algselt oli arenguerinevuste võrdsustamine. Vanad liikmesmaad peaksid olema valmis loobuma mõningatest toetustest uute liikmete kasuks, kui tõeliselt usutakse ühtlustamisest saadavasse kasusse. Näiteks Soome majandus võidab Baltimaade ja Ida-Euroopa ühinemisest kõige rohkem. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 12.02)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa majandusminister German Gref kohtus Brüsselis eurokomissariga kaubanduse alal Pascal Lamyga, kus arutati ELi ja Venemaa vahelisi erimeelsusi Venemaa WTOsse astumisel. G. Grefi sõnul on põhierimeelsusteks jäänud tollimaksu määrad välismaistele autodele ja lennukitele, kus Venemaa püüab võita üleminekuaega praeguste määrade säilitamiseks peale ühinemist WTOga. Siia hulka kuluvad ka erimeelsused põllumajandustoodete tollimaksu määrade üle. Samuti ei jõutud kokkuleppele finants- ja telekommunikatsiooniteenuste valdkonnas, eriti mis puudutab "ROSTELKOMi", mille monopoli tahab Vene pool säilitada veel järgmised kümme aastat. G. Greifi hinnangul on Venemaa WTOsse vastuvõtmise alased läbirääkimised ELiga võimalik lõpetada 2004. a. lõpuks. Siiski on see vaid eelmäng põhiprobleemile-energeetika, kus EL nõuab Venemaalt oma maagaasituru avamist ja moderniseerimist, mis tegelikult on mõeldud Venemaale surve avaldamiseks, et viimane teeks järelandmisi oma finants- ja teenusteturul. (Konstantin Smirnov, Kommersant, 2.02)

Venemaa asepeaminister Viktor Hristenko ja EK transpordi ja energeetika peadirektoraadi juhi Franeois Lamoureux kohtumisel otsustati, et Venemaa ja EL arutavad aasta lõpuni küsimust ühise õigusliku baasi loomise kohta kolmes sektoris: nafta, maagaas ja energeetika. EK on valmis rahastama Põhja-Euroopa gaasijuhtme ehituse ettevalmistamist. Lähiajal jõutakse kokkuleppele Venemaa tuumakütuse tarnete osas ELile. Venemaa püüab säilitada oma tuumakütuse tarnete jätkumist peale ELi laienemist. (Irina Rõbaltshenko, Kommersant, 04.02)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO is bringing forward its enlargement into ex-communist eastern Europe as incoming member states push to come under the alliance's air-protection umbrella as soon as possible, diplomats say. The 19-member former Cold War military bloc, which had been expected to admit seven new members at a June summit in Istanbul, is now planning on an enlargement ceremony in the next few months, sources say. The push for help in policing eastern Europe's skies comes in particular from the three ex-Soviet Baltic republics Estonia, Latvia and Lithuania, as well as Slovenia. "The incoming member countries have virtually no air defences, and they are keen to come under the NATO system," said an alliance official. Officials at NATO's Brussels headquarters are in "intense discussions" on the issue with the new members -- also including Slovakia, Romania and Bulgaria -- who may now join at a ceremony during the spring. (Afp, 2.02)

A face-off is looming between Washington and European allies over NATO's continued presence in Bosnia after the alliance hands its peacekeeping operation to the EU in late 2004. A decision has not been taken on the future size and mandate of NATO's headquarters in Sarajevo, but the United States wants the alliance to retain responsibility for tracking down indicted war criminals and stamping out threats of terrorism in Bosnia. (Reuters, 5.02)

NATO defence ministers began an informal meeting in southern Germany, with new chief Jaap de Hoop Scheffer urging renewed support for operations in the Balkans and Afghanistan. "NATO is making an indispensable contribution in the Balkans and increasingly in Afghanistan," he said. "These operations must be supported... by modern military capabilities." German Defence Minister Peter Struck said: "The next few months will pose a considerable challenge but I'm convinced that NATO will live up to its enlarged international role." (Afp, 6.02)

NATO's secretary-general warned the alliance could soon find itself unable to deploy troops to hotspots around the world unless it tackles serious shortcomings in its armed forces. "If this shortfall is left unaddressed we will soon reach a point where our political reach goes beyond our military grasp," Jaap de Hoop Scheffer. He said NATO must not fail in the drive to expand its peacekeeping operation in Afghanistan from the capital, Kabul, into lawless provinces, and it must act if a call comes from a legitimate Iraqi government to help restore stability there. But the alliance could be called upon to deal with other crises, and it needs to have the ability to act. (Reuters, 7.02)

Members of the North Atlantic Treaty Organisation are showing increasing acceptance of a NATO commitment in Iraq, US Secretary of State Colin Powell said. Although several allies, including France, Germany and Belgium, opposed the US-led war, "there has been increasing acceptance that NATO does have a role to play," Powell said.

The Germans, although they refused to send troops to fight in the war, do not intend to stand in the way of any allied decisions in Iraq, Powell said. (Afp, 11.02)

NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said the military alliance could discuss moving into Iraq once a legitimate Iraqi government supported by the UN takes over power. De Hoop Scheffer, in London for talks with PM Tony Blair, said tensions over the Iraq war, which split NATO allies were over. (Reuters, 12.02)

NATO is planning to reduce the number of peacekeepers securing the Kosovo capital Pristina and the centre of the province, NATO brigade commander Anders Brannström said. Some 2,000 troops currently serving in the Swedish-led Multinational Brigade Center will be replaced on May 1 by a smaller unit comprised of soldiers from Finland, Sweden, Ireland, the Czech Republic, Slovakia and Latvia, he said. The new unit, Multinational Task Force, will focus on intelligence-based operations and rely on more mobile troops for securing the capital and its surrounding region. (Afp, 9.02)

Eesti valitsus kiitis heaks NATO liitumisprotokolli. Valitsus kiitis heaks seaduseprojekti NATO liitumisprotokolli ratifitseerimiseks ja saatis selle edasi Riigikogule kinnitamiseks, kus see tõenäoliselt ka kinnitatakse. (Interfax, 12.02)

Eesti maksab NATOsse astumise eest. Eesti osa alliansi kassasse on käesoleval aastal 8,6 miljonit krooni, millele lisanduvad veel 2,3 miljonit krooni julgeolekualasele investeerimisprojektile NSIP. Järgmine aasta maksab Eesti NATO eelarvesse kokku 16,6 miljonit krooni so 0,11% NATO eelarvest. (Rosbalt.ru, 12.02)

Saksamaa ajakirjandus

Jaap de Hoop Scheffer kutsub usutluses ajalehele eurooplasi üles ühtsusele ning hoiatab USA-vastasuse eest. USAs võetakse eurooplasi kuulda vaid juhul, kui nad ühel häälel kõnelevad. Euroopat lõhestavaid vaidlusi ei tohiks me endale enam lubada. Kahjuks ei kasutatud möödunud aastal piisavalt võimalusi arutada üleskerkinud küsimusi NATO raames. Nüüd tehaksegi seda, mitteformaalselt, nagu näiteks Münchenis. Scheffer ei näe ühtegi teist rahvusvahelist organisatsiooni, mis omaks nii suurt poliitilist ja sõjalist potentsiaali nagu NATO. Allianss ei ole kaugeltki külmasõjaaegne dinosaurus, teda vajatakse praegu rohkem kui kunagi varem. Kuid lähematel aastatel seisavad meil ees mitmed rasked eksamid, milles me ei tohi põruda. Nagu näiteks Afganistan. (Stefan Kornelius, Süddeutsche Zeitung, 5.02)

Usutluses ajalehele märgib Donald Rumsfeld, et ei näe muutuvates koalitsioonides midagi laiduväärset: “Iga riik peaks tohtima teha seda, mida ta tahab... kuid kandma ka vastutust tagajärgede eest.” USA ja Euroopa vahel on aeg-ajalt ikka lahkhelisid esinenud - Saksamaa taasrelvastamine, Suessi kriis, Vietnami sõda, Prantsuse-USA vastuolud, Bosnia, Kosovo jne. “Pinged tekivad ja kaovad”, kinnitab Rumsfeld, “olen seda kogu oma pika elu jooksul korduvalt jälginud.” (Stefan Kornelius, Süddeutsche Zeitung, 8.02)

Britid ja prantslased plaanivad ühist kiirreageerimisüksust. Uus ELi väeüksus on mõeldud missioonideks džunglis, kõrbes ja mägipiirkondades. Ülesandeks saab olema massimõrvade ärahoidmine ja kodusõja osapoolte lahutamine. Saksamaa on planeerimisest seni kõrvale jäänud oma puuduliku sõjalise võimekuse tõttu. Samas on see üksus tulevikus avatud kõikidele ELi liikmetele, otsuse üksuse moodustamise kohta langetavad ELi liikmesmaad. Sõjaline löögijõud ning sõjalise koostöö võime on ainus kriteerium üksuses osalemiseks. (Judy Dempsey, Financial Times Deutschland, 11.02)

Münchenis toimuv igaaastane julgeolekukonverents on maailma julgeolekupoliitilise kogukonna jaoks justnagu väike veekogu elevantidele savannis. Siin saab suu puhtaks rääkida, ilma formaalse kohustuseta otsuseid vastu võtta. Iraak, Afganistan ja Lähis-Ida olid seekord põhiteemadeks. Saksa välisminister Fischer kinnitas, et Saksamaa ei pane NATO missioonile Iraagis vetot, kuid Bundeswehr selles ei osale. Kuidas see küll teoks saab, kui pole praktiliselt ühtegi NATO üksust ega struktuuri, kus poleks Bundeswehri ohvitsere? Afganistani osas on kõik üksmeelel. Fischer tundis leppimisest USAga nii suurt kergendust, et lubas koguni rohkem sõdureid Afganistani saata. Kust neid aga võtta, sellele ei osata liiduvalitsuses esialgu vastata. (Constanze Stelzenmüller, Die Zeit, 12.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil kohtusid ka NATO liikmesriikide kaitseministrid. Peamisteks aruteluteemadeks oli olukord Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. USA kaitseminister Donald Rumsfeld kinnitas Washingtoni soovi näha NATOt tegutsemas Afganistanis ja Iraagis. NATO prioriteediks on praegu Afganistan, kus NATO võttis 2003. aasta augustis üle operatsioonide juhtimise. Prantsuse president Chirac pani 4. veebruaril NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferile ette, et operatsioonide juhtimise Afganistanis võtaks üle Eurokorpus. Eurokorpuses on 50 000 meest viiest ELi liikmesriigist (Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Holland ja Luksemburg). USA suhtub väga pooldavalt Eurokorpuse sekkumisse Afganistanis, mis ühtlasi oleks eurooplastele heaks võimaluseks tõestada Euroopa kaitsepoliitika usaldusväärsust ja et eurooplased ei tegele üksnes väheriskantsete operatsioonidega lähedastes strateegiliselt olulistes piirkondades (Balkan). (Laurent Zecchini, Le Monde, 6.02)

Euroopa kaitsepoliitikat ehitavad kolm riiki. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa teatasid teistele ELi praegustele ja tulevastele liikmesriikidele uue kiirreageerimisüksuse loomisest, mis oleks väike, aga see-eest väga kiire reageermisvõimega. Sellise üksuse loomine võimaldaks ELil viivitusteta sekkuda sõjategevusse ükskõik millises maailma paigas. Ka kõik teised ELi liikmesriigid võiksid soovi korral uue kiirreageerimisüksusega liituda. (Luc de Barochez, Le Figaro, 11.02)

Kuus ELi eelarve netomaksjat, nende hulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, sooviksid, et ELi eelarve moodustaks 1% liidu SKPst. Komisjoni arvates tähendab aga kümne uue ning suhteliselt vaesemate riikide liitumine kulutuste suurenemist ning seetõttu ka vajadust eelarve suurendamise järele. Enne uue eelarve rakendumist aastal 2013 peaksid uued liikmed saama pool 50 miljardist eurost, mis kulub erinevate regionaaltoetuste peale, moodustades 4% nende riikide SKPst. Liitumiseelses faasis on kandidaatriigid aastatel 2000-2003 saanud toetusi 8 miljardi euro eest. Peale liitumist peaksid uued liikmed perioodil 2004-2006 saama toetusi 40.5 miljardit eurot, mis on siiski vähem kui 15% neist 300 miljardist eurost, mis on samaks perioodiks toetustena ette nähtud praegustele liikmesriikidele. (Philippe Ricard, Le Monde, 11.02)

Soome ajakirjandus

Filosoofia doktor Jussi Pikkusaari sõnul on NATOga liitumise küsimus USAs, mitte niivõrd Venemaas. NATO pooldajad Soomes rõhuvad välise ohu kujutamisele ja Venemaa-hirmu tekitamisele, kuid selline ohupilt takistab soomlasi toetamast Venemaa arengut. Olulisem küsimus NATOga ühinemise puhul on, kas USA on hea liitlane. Pikkusaari sõnul on USA majanduslikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt ebastabiilne riik, selle kodanikud jõulise mentaliteediga. NATO liikmelisus oleks Soome jaoks vananenud viis panustada maailmapoliitikasse, lisaks tõuseksid sõjalised kulutused. (Jussi Pikkusaari, Helsingin Sanomat, 2.02)

Endine välisminister Paavo Rantanen leiab, et NATOga liitumine on Soome jaoks tõsiseltvõetav võimalus. Ühinedes saab panustada rahvusvahelise julgeoleku tagamisele, rahuvalvamisele ning saab võrdselt osaleda julgeolekut puudutavates debattides. NATO pole ainult USA-keskne, vaid 19 riigi vabatahtlik ja demokraatlik allianss, millega ka Baltimaad on innukalt ühinemas. NATO liikmelisus ei häiri tegevust ELi liikmena, ega koostööd Venemaaga. (Paavo Rantanen, Helsingin Sanomat, 7.02)

Julgeolekuanalüütikute sõnul on Prantsusmaa huvi NATO vastu viimastel aastatel kasvanud. Seda on näha Prantsusmaa panustamisest NATO juhtimisse ja rahastamisse. Samas ütles kaitseminister Michele Alliot-Marie jaanuaris, et Prantsusma pole veel valmis NATO struktuuridega taas liituma. Analüütikute arvates tuleneb Prantsusmaa huvi NATO vastu kartusest alliansi osakaalu vähenemise pärast maailmas ning tahtest arendada Euroopa oma kaitsepoliitikat. Prantsusmaa ja Suurbritannia on märganud, et USA huvi Euroopa julgeoleku tagamise vastu on vähenenud, ning juhuks kui see huvi lõplikult väheneb ja NATOst saab vaid poliitiline allianss, üritavad Prantsusmaa ja Suurbritannia otsida varuvariante. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 11.02)

Poola ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov pole rahul NATO plaanidega rajada baasid Poola, Eesti, Läti ja Leedu territooriumile. Juhul, kui baasid ikkagi rajatakse, peaks Ivanovi sõnul venelastele jääma võimalus neis regulaarset kontrolli teostada. Poola asekaitseminister Janusz Zemke sõnul pole vähimatki põhjust pidada Poola rajatavat NATO baasi ähvarduseks Venemaale. (Rzeczpospolita, 9.02)

Financial Times`i andmetel kavatseb USA oma Euroopas baseeruvate üksuste arvu kuni ühe kolmandiku võrra vähendada. Baaside likvideerimine Lääne-Euroopas pole siiski mõeldud Poolas, Rumeenias ja teistes Kesk-Euroopa riikides rajatavate baaside kompenseerimiseks. Ühendriikide senisest tagasihoidlikum poliitika baaside ümberpaigutamise osas Kesk-Euroopasse on suuresti tingitud kartusest, et suhted liinil Washington-Moskva võivad oluliselt teravamaks muutuda. Riigisekretär Colin Powell kinnitas venelastele, et USAl pole kavatsust Venemaad "ümber piirata." Hetkel on USAl Euroopa baasides kokku 116 000 sõdurit, mis on oluliselt vähem kui külma sõja ajal (ca. 300 000). Saksamaal paikneb hetkel 80 000 ameerika sõdurit. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 5.02)

Võib kahelda, kas Poola osalus Iraagi kriisi lahendamisel on osutunud nii edukaks, kui algul loodeti. Suurte majanduslike raskustega võideldes saadeti Iraaki oma üksused, aga paljude vajalike reformide puudumine armees ning mitmed muud asjaolud pole Poolal võimaldanud rahvusvahelisel areenil oma ambitsioone teostada. (Pawel Soloch, Rzeczpospolita, 5.02)

"Kuigi hetkel pole veel mingisugust konkreetset otsust langetatud, pole välistatud, et NATO võtab veel käesoleval aastal üle kontrolli Poola hallatava stabilisatsioonisektori üle Iraagis," väitis tundmatuks jääda soovinud kõrge NATO ametnik Brüsselis. (Gazeta Wyborcza, 5.02)

Venemaa ajakirjandus

Mõned päevad peale duuma asespiikeri Dimitri Rogozini ennustust Venemaa ja ELi suhete pingestumist saabuval kevadel, teatas duuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kosatšov, et Europarlamendil pole Tšetšeenias asja. Mõlema noodi põhjuseks on Europarlamendi resolutsiooni mustand, mis kutsub Venemaad oma vägesid Tšetšheeniast välja viima ja ajutise ÜRO kontrolli kehtestamist antud piirkonnas. Pavel Felgenhaueri sõnul esindab D. Rogozin duumas jõustruktuure, kes on nõuks võtnud lääneriike paika panna ühiste huvide osas - inimõigustest kuni majandusalaste küsimusteni Venemaa WTO-ga liitumise valguses. (Aleks Fak, The Moscow Times, 6.02)

Uudisteagentuurid

Estonia's candidate to the EU executive, ex-PM Siim Kallas, said the bloc would have to accept that it was the junior partner of the United States before transatlantic cooperation could be deepened. "When this attitude is in place, then it will be possible to build up further cooperation," Kallas said. (Afp, 2.02)

The Estonian parliament voted to change the Baltic country's electoral system so residents can vote for specific candidates, rather than lists drawn up by political parties. Under the decision, approved by lawmakers by 61 votes to 29, the candidates getting most votes will fill Estonia's six seats in the EU assembly. (Afp, 11.02)

Estonia moved on to make it easier for the 12 percent of the Baltic country's population who are now stateless to gain citizenship. Parliament voted by 78 to five in favour of changing the country's legislation, reducing the time for officials to process applications to six months from a year. (Afp, 11.02)

The Estonian government decided to ask parliament to agree to prolong the peacekeeping mission of Estonian troops in Iraq and other countries emerging from conflicts. Under the proposal sent for parliamentary approval the missions of 55 Estonian soldiers' in Kuwait, Bahrain, Qatar and Iraq would be prolonged for a year until June 2005, a government spokesperson said. Estonia currently has 32 infantry soldiers in Baghdad and 13 soldiers from a cargo-handling team in Tallil airport near Nasariyah, whose missions expire in June. (Afp, 12.02)

The Baltic state of Estonia will send 98 soldiers in August to serve in a NATO mission in the Serbian province of Kosovo, replacing a contingent of soldiers from neighbouring Latvia, the armed forces chief Vice Admiral Tarmo Kõuts said. Admiral Sir Ian Forbes, NATO's deputy supreme allied commander for transformation, said during a visit to Estonia that the country was in fit shape to take part in NATO missions. "Estonia is on a very positive track in terms of orienting its forces (to be) consistent with NATO missions," he told a news conference. (Afp, 13.02)

Peaminister Juhan Parts teatas kohtumisel USA suursaadikuga Eestis, et Eesti jätkab rahvusvaheliste kohustuste täitmist Iraagis. (Interfax, 3.02)

Eesti eksperdid ehitavat üles “uut Gruusiat”. Eesti Riigikogu spiiker Ene Ergma kutsus Euroopa Parlamendi presidenti Pat Koksi pöörama rohkem tähelepanu uutele naabritele Ukrainale ja Gruusiale, et aidata neil üle saada nõukogude pärandist. E. Ergma sõnul on Riigikogu parimad eksperdid hetkel Tbilisis, kus koostöös Gruusia parlamendi kolleegidega valmistavad ette Gruusia parlamendi ümberkorraldamist demokraatlikele alustele. (Regnum.ru, 5.02)

Tuntud Eesti kirjanik ja publitsist Jaan Kaplinski astus avaliku pöördumisega “Eesti teelahkmel” välja sotsiaaldemokraatia kaitseks Eestis. Avaldusega ühinesid 82 intelligentsi esindajat, sealhulgas Jaan Kross ja Rein Veidemann. (Interfax, 4.02)

Eesti ja Rootsi kutsuvad Venemaad koostööle Balti Mere Riikide Nõukogu raames, mis võimaldaks arendada ELi ja Venemaa vahelisi suhteid, aitaks Venemaad WTOga liitumisel ning lihtsustaks Balti mere ökoloogiaga seonduvate küsimuste lahendamist. (Interfax, 7.02)

Eesti opositsiooniline Rahvaerakond Mõõdukad muutis oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks. Parteikongressil kritiseeris partei esimees Ivari Padar Res Publica välja töötatud poliitiliste organisatsioonide finantseerimise skeeme, mis viivad suurte poliitiliste organisatsiooninde ülemvõimule Eestis. (Interfax, 7.02)

Vene kodanike ühendused Eestis kutsuvad võime üles avama täiendavaid valmispunkte Venemaa presidendi valmisteks 14. märtsil. (RIA Novosti, 10.02)

Eesti parlamendi opositsioonilise konservatiivse Isamaaliidu fraktsiooni liige Andres Herkel pani ette taasmoodustada riigikogu Tšetšeenia toetusgrupp. A. Herkeli sõnul peab Riigikogu pöörama tähelepanu inimõiguste probleemidele Tšetšeenias ning võiks toetada nn Ahmadovi plaani, mis näeb ette Tšetšeenia demokratiseerimist ja desarmeerimist ÜRO mandaadi all. (Rosbalt.ru, 10.02)

Eestis vähenes kodakondsuse taotlemise aeg. Eesti parlament kinnitas kodakondsuse seaduse parandused, mis lühendavad kodakondsuse taotlemise tähtaegasid muulastele. (Interfax, 11.02)

Inimõiguste teabekeskuse esindaja Andrei Arjupin sõnul peab Venemaa saavutama olukorra, kus Eestis täidaks oma kohustusi inimõiguste vallas. A. Arjupini arvates on välimaalaste seaduse parandus vastuolus nii Põhiseadusega kui Eesti rahvusvaheliste kohustustega. Seaduseparandusele viidates keeldus Eesti riik andmast alalisi elamislubasid kahele vene sõjaväepensionärile ja nende perekondadele. (Regnum.ru, 10.02)

Vene välisministri asetäitja Valerij Loštšinin peab mittekodanikest venekeelse elanikkonna olukorda Eestis ja Lätis vastuvõetamatuks. Väliministri asetäitja tänas Riigiduuma saadikuid selle eest, et nad mõnikord tegutsevad Venemaa välisministeeriumi "välispoliitilistest algatustest eespool". (Regions.ru, 11.02)

Venemaa ja Saksamaa on endiselt eriarvamustel Tšetšheenia olukorra ja Balti riikide venekeelse elanikkonna küsimuste suhtes. Vastava avaldusega esines Venemaa välisminister Igor Ivanov ühispressikonverentsil oma saksa kolleegiga Joshka Fisheriga Moskvas. (RIA Novosti, 12.02)

Venemaa osutab tähelepanu Eestis ja Lätis toimuvale natsismi reahabilitatsioonile ja natslike kurjategijate heroiseerimisele. Vene välisministeeriumi koduleheküljel osutatakse tähelepanu asjaolule, et alates 90ndate keskpaigast püütakse Eestis ja Lätis ametlikult ümber kirjutada Teise maailmasõja ajalugu, mistõttu ülistatakse natslikke kurjategijaid. (Interfax, 13.02)

Soome ajakirjandus

Eestis ei suhtuta tulevaste ELi riikide tööjõu liikumise piiramisse väga kriitiliselt. Tiina Maiberg Eesti ELi esindusest ütles, et Eestis pole antud teema kohta suurt arutelu tekkinud, kuna vaid vähesed eestlased kavatsevad kodumaalt lahkuda, ning lahkuda soovijatest on paljud seda juba teinud. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 5.02)

Eesti kirjanikud Jaan Kross ja Jaan Kaplinski kritiseerisid valitsuse kavandatavat maksureformi ja kutsusid Eesti vasakpoolseid üles seisma “parempoolse revolutsiooni” vastu. Samuti ärgitasid kirjanikud erakonda Mõõdukad muutmaks oma nime Sotsiaaldemokraatlikuks Erakonnaks. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 5.02)

Euroopa Konservatiivse Erakonna (EPP) liikmed tegid ettepaneku keelata Ida-Euroopa endistes kommunistlikes režiimides tähtsatel ametikohtadel olnutel kandideerida ELi ametitesse. Keelu jõustumine pole tõenäoline. Uute liikmesmaade rahvas valib ise oma esindajad. Kui demokraatlik süsteem laseb endistel kommunistidel minna ELi ametisse, vaevalt et siis on tegu kõige hullemate tegelastega. Rahva mälu on selliste küsimuste suhtes piisavalt tundlik. Näiteks Eesti endine peaminister Siim Kallas oli pikka aega kommunistliku partei liige (1972-1990), kuid on nüüd volinikukandidaat. (Timo Paakki, Kaleva, 5.02)

Venemaa suursaadik Helsingis Vladimir Grinin, rääkides vene vähemuse probleemist Balti riikides, jättis mainimata ühe olulise fakti. Nimelt rahvusvahelise õiguse kohaselt ei saa okupatsioonivõim saavutada riigis õiguseid, mis kehtiksid ka peale okupatsiooni. Seega Balti venelased, kes tulid riiki okupatsiooni jooksul, on juriidiliselt endiselt välismaalased ilma automaatse õiguseta selle riigi kodakondsusele. Lisaks on paljud Eestis elavad kodakondsuseta venelased vabatahtlikult ootepositsioonile jäänud, taotlemata Eesti või Vene kod0akondsust. (Jouni J. Särkijärvi, Helsingin Sanomat, 10.2)

Eesti on otsustanud loobuda territoriaalkaitsest, ning ilmselt loobutakse ka üldisest sõjaväeteenistusest palgaarmee kasuks. Eesti kaitseministri sõnavõtust võib järeldada, et Eesti territooriumi kaitse eest ei vastuta eestlased, vaid loodetakse NATO “kõikvõimsale” toele. Eesti oma kaitsejõud koosnevad tulevikus ilmselt vaid ühest brigaadist. Konflikti puhul üritab Venemaa tõenäoliselt elimineerida NATO baasid enne, kui neid kasutada saab. NATO abi jõuab Eestisse kohale (kui üldse) alles siis, kui Eesti on juba Venemaa poolt okupeeritud. (Ari-Ilmari Iisakkala, Etelä-Suomen Sanomat, 15.02)

Venemaa ajakirjandus

Eesti PM J. Parts kutsus ELi loobuma "kõikeandestavast" poliitikast Venemaa suhtes. Eriti ärritas Eesti PMi Venemaa 14-punktiline ultimaatum ELile. Lääneriigid reageerisid nn "ultimaatumile" pelgalt kui Venemaa katsele vähendada ELi laienemisest lähtuvaid majanduslikke kahjusid. Ainult majanduslike ja poliitiliste huvide koosesitamine tegi nad pisut murelikuks. Eesti aga kutsub Venemaad üles asendama vastastikuste suhete negatiivset fooni pragmaatilise koostööga. Brüsselit ja Venemaad ühendavad ausad ja pragmaatiline ärihuvid seetõttu, et NSVL ei ehitanud kunagi Brüsselisse sadamat, nagu seda tehti Tallinnas, kus elatutakse Venemaalt lähtuvast transiidist. Siiski mitte kõik ei jaga J. Partsi arvamust: üks eesti kirjanik, kelle hiljutisele avalikule kirjale avaldas toetust ka Tallinna linnapea, kahtleb, kas Eesti julgeolekule on kasulik mängida Ameerika väikest sõpra ning paneb ette Venemaad ilmaasjata mitte torkida. J. Partsiga sama meelt on aga Riigikogu spiiker Ene Ergma, kes kutsub üles valvsusele Venemaa suhtes, sest seal on alati jõudusid, kes unistavad "ühtse ja jagamatu" taastamisest. Taolised üleskutsed on kuidagi mitte-euroopalikud. Kui Brüsselis sellistest üleskutsetest aru ei saada ja peale 1. maid kästakse Brüsseli moodi käituda, pragmaatiliselt, kuid ilma ekstremismideta - küll siis saab alles nalja.
(Jevgenij Arsjuhhin, Rossiiskaja Gazeta, 10.02)

Uudisteagentuurid

Baltic states Estonia, Lithuania and Latvia became members of the semi-public Nordic Investment Bank (NIB) in what officials described as their first step towards closer integration with the Nordic region. "This is a milestone for the bank, a milestone for the Baltic and Nordic countries (in developing) their relationship on the political and financial arena," Geir Haarde, Iceland's minister of finance, told after the eight countries had signed the new treaty for governing the bank. As a result of the agreement, the bank will raise lending limits and offer better loan terms to the three Baltic states, Jon Sigurdsson, chief executive of NIB, said. (Afp, 11.02)

Eesti Tolli- ja maksuamet arestis Inimõiguste teabekeskuse arved tasumata maksuvõla tõttu. Infokeskuse direktori Aleksei Semjonovi sõnul on süüdistused alusetud, tegu on pelgalt poliitilise tagakiusamisega. (Interfax, 02.02)

Eesti suurim venekeelne ühendus Eestimaa Ühinenud Rahvapartei esitas PMile ja rahandusministrile palve pöörata tähelepanu Inimõiguste teabekeskuse arvete arestimisele maksuameti poolt, kuna audiitorfirma “Ernst&Young” kinnitusel on arestimine alusetu. (Interfax, 4.02)

Eesti Tolli- ja maksuamet arestis uuesti Inimõiguste teabekeskuse arved peale seda, kui vabastas infokeskuse arved aresti alt möödunud reedel. Infokeskuse direktori Aleksei Semjonovi sõnul on tegu poliitilise tagakiusamisega lähenevate europarlamendivalmiste valguses. (Interfax, 6.02)

Seoses ELi ühinemisega suurendab Eesti oma tolliteenistujate arvu Venemaa piiril. Eesti pool suurendab nii kontrollpunktide kui ka piiripatrullide isikoosseisusid. Teenistujate juurdevõtmise põhjuseks on tõhusama ja kiirema kontrolli kehtestamine kaupade, transpordi ja piiriületajate üle. (Rosbalt.ru, 13.02)

USA ajakirjandus

Nad on rünnanud, riisunud, sõbrustanud ja kaubelnud üksteisega enam kui 1000 aasta vältel. Nüüd on aga Skandinaaviamaade ja nende Balti naabrite vahel kätte jõudnud uus õitsevate majandussidemete aeg. Rootsi ja teised Põhjamaad on Baltikumi peamisteks investoriteks nii telekommunikatsiooni, panganduse, metsanduse, kergetööstuse kui meedia valdkonnas. Kaubandus Balti- ja Skandinaaviamaade vahel on kujunemas kahesuunaliseks protsessiks. Baltikumi ettevõtted alustavad just liikumist lääne poole. Näiteks laienes Läti tarkvara ettevõtte Dati eelmisel kevadel Rootsi ning ka mitmed Eesti IT ettevõtted teevad esimesi samme Rootsi turul. Peamiseks trendiks tuleb siiski lugeda tänapäevaste Skandinaavia viikingite (kes oskavad võitluskirveste asemel raha käsitseda) investeeringuid Baltikumi. Näiteks Balti telekommunikatsioonimaastikul on kaks suurt omavahel konkureerivat Rootsi ettevõtet: TeliaSonera ja Tele2. Panganduses mängivad olulist rolli SEB, Swedbank ja Nordea Pank. Põhjamaade ettevõtted on suurendamas ka tootmist Baltimaades. Elektroonikatoodetele keskendunud Elcoteqil näiteks on Tallinnas 2000nde töölisega tehas. 60% leedulaste mööblitoodangust ostab aga rootslaste IKEA. (Juris Kaza, International Herald Tribune, 12.02)

Saksamaa ajakirjandus

ELi uued liikmesmaad on kõik stabiilsed õigusriigid, kuid ei saa välistada üllatusi. Valitsused vahetuvad liiga sageli, pidevalt luuakse uusi parteisid, poliitiliste parteide lõimumine ühiskonnaga on nõrk. Pikaajalised reformid ei pruugi tingimata poliitiliste segaduste tõttu kannatada. Sellele viitab ka Economist Intelligence Unit (EIU) ettekanne Eesti kohta, kus ükski valitsus ei pea lõpuni vastu, kuid majandust see eriti ei mõjuta. “Enam kui 10 aastat reformimeelseid valitsusi on andnud tulemuseks Ida- ja Kesk-Euroopa parima majanduskeskkonna”, kiidab EIU Eestit . Mõnedes teistes maades on täheldatav poliitilise süsteemi varjatud ebastabiilsus, eriti Poolas. Ungaris uuendavad sotsialistid ja parempoolsed võimule tulles iga kord kogu bürokraatliku aparaadi. Märkimisväärsed probleemid on ka Leedul ja Lätil. (Daniel Brössler, Süddeutsche Zeitung, 11.02)

Soome ajakirjandus

Eesti kitsekasvatajad jäävad toetustest ilma, kuna ELi reeglite kohaselt toetatakse kitsekasvatust vaid mägistel aladel, kuhu Eesti ei kuulu. Eestis on kitsekasvatajaid vähe, kuid toetus on neile oluline. Eestis toodetava kitsepiima hind on imporditavast tunduvalt odavam. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 2.02)

Eesti on ELi tulevastest liikmesriikidest eeskujulikem õpilane seoses rahaliitu pürgimisega. Eesti kroon on seotud euroga, ning see süsteem toimib. Lisaks pole Eestil avalikke võlgasid ning eelarves on ülejääk. Eesti on taotlenud ka kõige kiiremat graafikut EMUga liitumise suhtes. On tõenäoline, et kümne liituja grupp laguneb peale esimest maid ning EMUga ühinetakse väikestes gruppides või ükshaaval. Eesti võib olla neist esimesena EMU liige juba aastal 2007. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 4.02)

Soome Ehitustööstuse ühenduse (Rakennusteollisuus ry) uuringu kohaselt on ELi laienemisest tulev kasu suurem, kui sellega seotud ohud. Eestis on ehitusega seotud seadused ja praktika arenenum kui teistes tulevastes liikmesmaades. (Esko Nurmi, Helsingin Sanomat, 5.02)

Iiri ettevõtted meelitavad eestlasi tööle. Iirimaal on leidnud tööd 158 eestlast, neist 80 on tahtnud jääda sinna püsivalt. Paljud Iirimaale minejad on pärit Ida-Eestist, kus töötuid on kõige rohkem. Eestlastele on pettumuseks, et üha rohkem riike seavad piirangud tööjõu vabale liikumisele tulevastele ELi liikmesriikidele. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 6.02)

Pakrisse tuuleparki rajava ettevõtte “Tuulepargid” administratiivjuhataja Hannu Lamp ütleb intervjuus, et ökoprojektid on pikas perspektiivis ka majanduslikult kasulikud. Eestis toodetavast elektrist 90 protsenti toodetakse põlevkivist vananenud tehnikaga, mis pole ökoloogiline. (Annikka Mutanen, Helsingin Sanomat, 6.02)

Artikkel Soome ettevõttest Elcoteq ning selle peakorteri võimalikust kolimisest Tallinnasse. (Jyrki Alkio, Helsingin Sanomat, 7.02)

Eesti tervisekeskused meelitavad soome kliente, ning konkureerivad odavate hindade tõttu Soome tervisekeskustega. Eestis tekib pidevalt uusi ja üha soodsamate hindadega keskuseid. (Petri Hakkarainen, Kaleva, 8.02)

Uudisteagentuurid

Outlawed and hunted in Estonia for centuries, wolves have become a protected species as the Baltic country prepares to join the EU on May 1 amid concern over their declining numbers. With its multitude of habitats, abundance of food and proximity of the big wolf population in eastern neighbour Russia, Estonia harbours more wolves than most EU members. But their number appears to be dwindling below the minimum set when the EU gave Estonia special permission in its membership negotiations to continue its age-old tradition of wolf-hunting, forbidden in other member states. In 1990 Estonia counted 600-700 wolves, and the wolf was an outlaw. /.../ Some 300 were hunted every year at special hunting sessions or shooting ranges. By late last year hunters said there were only around 100 left, with specialists saying there were even less, as low as 70-80, less than the 100-150 Estonia promised the EU it would maintain. The EU has given Estonia permission to hunt 16 wolves every year. John Kjaer, the EU's ambassador to Estonia, said that the bloc was carefully watching the situation. "We look forward with interest to seeing the new fresh figures about the wolf situation in Estonia," he told AFP. (Afp, 15.02)

Eesti tähistab 2. veebruaril 84 aasta möödumist Tartu rahu allakirjutamisest, millega Venemaa tingimusteta tunnistas Eesti sõltumatust ja iseseisvust. (Interfax, 2.02)

Grupp Eesti parlamendi Res Publica fraktsiooni saadikuid esitasid Nobeli preemiakomiteele ettepaneku määrata “Raadio Vaba Euroopale” Nobeli rahupreemia. (Interfax, 2.02)

President Arnold Rüütel kuulutas käesoleva aasta Eesti lipu aastaks. Tänavu 4. juunil möödub 120 aastat Eesti lipu sisseõnnistamisest.(Interfax, 2.02)

Eesti Reformierakonna ministrid Kristiina Ojuland ja Paul-Eerik Rummo panid presidendile ette annetada “Moskovskie Novosti” peatoimetajale Jevegenij Kiseljovile Maarjamaa Risti IV järk demokraatia ja sõnavabaduse võitlemise eest mitte ainult Venemaal, vaid ka Euroopas. (Regnum.ru, 9.02)

Eesti nõuab kunstiteoste tagastamist Voroneži Kunstimuuseumilt. Venemaa kultuuriministeeriumi delegatsioon sõidab Tartusse, et Eesti kolleegidega koostada kataloog Voronežis hoiul olevatest Tartu kunstimuuseumile kuuluvatest kunstiesemetest, mida Eesti pool soovib tagasi saada. Vene pool käsitleb kõnealuseid kunstiesemeid föderaalse omandina ning ei pea nende tagastamist võimalikuks.(Regnum.ru, 12.02)

Eesti Afganistani veteranid on võtnud nõuks püstida mälestussammas hukkunud seltsimeestele. (Interfax, 14.02)

USA ajakirjandus

Rootslane Niklas Zennström ja eestlane Jaanus Friis, kes seisid muusikatööstusele palju peavalu valmistava failivahetusprogrammi Kazaa loomise taga, on sihikule võtnud telekommunikatsiooniettevõtted. Arvutist arvutisse tasuta helistamist võimaldaval programmil Skype on juba praegu tohutu menu. Alates augustist on internetist alla laaditud üle 6 miljoni veebitelefoni Skype koopia. Zennströmi ja Friisi tegemisi jälgitakse pärast Kazaa tulemist suure tähelepanuga. Vaid ööpäev pärast Skype'i internetti laskmist kuulutas USA Föderaalse Kommunikatsioonikomisjoni esimees Michael Powel teisel pool maakera California ülikoolis teadlste, tudengite ja telekommunikatsiooni sektori juhtide ees, et telekommunikatsiooniajastu selle tänapäevases mõistes on läbi. "Ma mõistsin seda, kui olin internetist alla laadinud veebitelefoni Skype," sõnas Powell. "Alates sellest, kui Kazaa loojad jagavad tasuta väikest programmi, mida saab kasutada ükskõik kellega rääkimiseks ja millel on suurepärane kvaliteet, on maailm paratamatult muutunud." (Daniel Roth, Fortune, 09.02)

Veidi enam kui kümme aastat tagasi testiti Eestis HIV-positiivsetena vaid käputäis inimesi, kellest enamus olid vene keelt kõnelevad narkomaanid riigi kirdeosas. Toona neid ignoreeriti, kuna probleem näis puudutavat vaid väheseid. Kuid mitte enam. Narkosõltlaste seas on puhkenud HIV-epideemia, mis ohustab kogu Eestit. Kuigi HIV-viiruse kandjate koguarv jääb suhteliselt väikeseks, häirib fakt tervishoiuametnikke, kuna mais liitub Eesti piirideta ELiga. Raputada maha vananenud arusaamad seksist, narkootikumidest ja AIDSist kujuneb sellele traditsioonidest kammitsetud kultuurile parajaks väljakutseks. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist võttis Eesti suhteliselt valutult omaks ameerika stiilis maksusüsteemi ja vaba turumajanduse põhimõtted. Kriitikud leiavad aga, et majandusarengule keskendunud valitsus on unarusse jätnud Euroopale omase korraliku sotsiaalsüsteemi väljatöötamise. (Lizette Alvarez, The New York Times, 13.02)

Austria ajakirjandus

Ladinakeelne Euroopa hümn peaks tulevikus 25 liikmesriiki tihedamalt üksteisega siduma. Ladina keelt võib õigusega nimetada eurooplaste emakeeleks, suurem osa Euroopa keeli on sellega suguluses. Romano Prodi rõõmustas Viini külastades sellise initsiatiivi üle väga ning lubas asjaga tegelda. Euroopa Nõukogu on aga juba ette valmistanud CD 25 ELi liikmesriikide rahvushümnide ja ladinakeelse Euroopa hümni salvestisega. Detsembris Viini ELi esinduses laulsid 10 uue liikmesriigi saadikud lehelt ladinakeelset Euroopa hümni ning Tšehhi ja Slovaki esindajad koguni embasid üksteist, lausudes: “Nüüd oleme lõpuks taas koos!” 15. juunil kõlab hümn taas Viini kontserdimajas, sellega öeldakse tere tulemast uutele liikmesmaadele. (Hans Werner Scheidl, Die Presse, 7.02)

Prantsusmaa ajakirjandus

Antoine Stecken on kosmeetikaettevõtte Riviera asutaja. Esimese prantsuse-eesti ühisettevõtte lõi ta 1992. aastal koostöös ühe Eesti teleajakirjanikuga, kelle abil avanesid talle ka kõik uksed.. Praegu on ettevõtte käibeks 1.5 miljonit eurot ning töötajaid kümme. Steckeni sõnul on ELiga liitumine hea suurettevõtetele, kuid importija elu liitumine ei kergenda. Riviera müüb selliste kosmeetikafirmade tooteid nagu Clarins, Guerlain. Toodete hinnad on samad, mis Prantsusmaal, kuigi eestlaste ostujõud on palju väiksem. Kuid eestlanna toob meelsasti ohvreid Christian Diori huulepulga nimel, arvab Stecken (L'Entreprise, 02/2004)

1165. aastal saatis Lundi peapiiskop prantslasest munga Fulco Eestisse missjoonile. Ta oli esimene, kes tuli siia ristiusku tutvustama. Narva, mis asus Venemaa ja Balti riikide vahelisel kaubateede ristmikul, oli tollal oluline keskus. 1581 aastal vallutasid Rootsi väed venelastelt prantslasest väejuhi Pontus de la Gardie juhtimisel Narva kindluse ning see jäi rootslaste valdusse kuni 1703. aastani. (Historia, 02/2004)

Soome ajakirjandus

Soome Yleisradio uudiste kohaselt korraldavad mõningad soome ettevõtted oma töötajatele seksireise Eestisse, Lätisse, Leedusse ja Venemaale. Võimalik, et mõningatel juhtudel maksavad seksteenuse kinni ettevõtted. Avalikult pole seksireiside korraldamise kohta kindlaid tõendeid esitatud. Prostitutsiooniuurija Reet Nurmi korraldatud küsitluste kohaselt on eesti ja vene prostituutidel olnud hulgaliselt tööreisil olevaid soomlastest kliente. (Lasse Kerkelä, Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 4.02)

Turus jäi vahele kaks eestlast liigse alkoholi üle piiri viimise eest. Eestlased tõid reisilaevaga Stockholmist Turusse 435,6 liitrit õlut ja 8,4 liitrit kanget alkoholi, arvatavalt müügiotstarbeks. (Kati Munkki, Helsingin Sanomat, 5.02)

Vastavaldatud uurimuse kohaselt on Eesti endiselt üpris korrumpeerunud. Kõige rohkem altkäemaksu võtavad küsitletute sõnul politseinikud, järgnevad tervishoiutöötajad ja riigiametnikud. Ka rahvusvaheliste korruptsiooniuuringute järgi on korruptsioon Eestis kasvamas juba kolmandat aastat järjest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 6.02)

Euroopas on kõige ohtlikum aidsi olukord Eestis ja Venemaal, just nendesse riikidesse on suunatud Soome seksiturism. Eestis on prostitutsioon tulus allilmaäri, kus suur osa kliente on soomlased. Kuigi Eesti on väike ja stabiilne riik, mida peaks olema kerge kontrollida, on Eestist saanud aidsi suhtes kõige probleemsem ala Euroopas. (Juhtkiri, Kaleva, 6.02)

Soome heroiinisõltlased käivad Eestis Subutexi ravil, millest sai eelmisel aastal Eestis ametlik narkomaanide ravimeetod. Eesti Sotsiaalministeerium on esitanud avalduse seaduserikkumisest soomlastele Subutexi andmise tõttu. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 7.02)

Soome, Eesti ja Vene võimud hakkavad juuli algusest ühiselt kontrollima Soome lahe laevaliiklust. Uus süsteem võimaldab reaalajas teavitada reisilaevu lähenevatest naftatankeritest ja vastupidi. (Markus Pirttijoki, Turun Sanomat, 10.02)

Soome rahvusooperi ja Estonia teatri koostöö muutub ametlikumaks – rahvusooperite juhid kirjutasid alla esimesele koostöölepingule. Esimese ühisprojektina esitatakse soome helilooja Tauno Pylkkäneni teos. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 12.02)

Soomlastest ja eestlastest koosnev seltskond jäi Soomes vahele illegaalse narkootilise toimega ravimi Rohypnol valmistamises. Helsingi Kohus mõistis teiste seas süüdi 33-aastase eestlase Ahti-Kullervo Jõgi, kes sai kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vanglakaristuse. Jõgi tegeles ravimi tootmisega seotud asjaajamistega. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 14.02)

Eestis on saanud tähelepanu osaliseks Soome parlamendis tekkinud arutelu küsimuse üle, kas Soome peaks loobuma oma hümnist. Eestlaste seas on küsimuse kohta väga erinevaid arvamusi. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 15.02)