Nädal välismeedias: 19. jaanuar - 01. veebruar 2004

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers will resume talks on EU constitution for the first time since the collapse of a December EU summit, but diplomats played down hopes of rapid progress. The EU's Irish presidency is cautioning against undue optimism in the informal talks, which come after efforts to strike a deal fell apart amid acrimonious differences over the power-charged issue of voting rights. (Afp, 23.01)

Irish PM Bertie Ahern expressed hope Ireland would strike a deal over the EU's constitution during its presidency, but admitted this would be "difficult". (Afp, 24.01)

The EU could yet strike a deal on a first-ever constitution by June, the bloc's Irish presidency said. But no concrete progress was made, and Irish FM Brian Cowen warned that everyone must pull together to secure a deal, scuppered in December by a bitter row over voting rights. "We can't impose a consensus," he said. (Afp, 26.01)

EC head Romano Prodi said he was confident EU member states would reach a deal on a constitution for an enlarged Europe in 2004, possibly during the first half of the year. (Reuters, 27.01)

France, Germany and Britain are working to ensure that they are behind the wheel of the new 25-nation bloc despite concerns from their partners. Chirac, German Chancellor Gerhard Schröder and British PM Tony Blair have announced plans to meet in Berlin February 18 to prepare for the EU summit in March aimed at advancing plans for enlargement. (Afp, 22. 01)

Italy and Spain said moves by Germany, France and Britain to co-ordinate their EU policy-making risked creating tensions within the bloc and undermining European cohesion. (Reuters, Afp, 30.01)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso spoke out against the two-speed approach to EU integration which has been proposed by larger members of the bloc. (Afp, 20.01)

Czech President Vladimir Spidla said that the two-speed approach to EU integration, proposed by France and Germany, would hurt relations among members of the bloc. (Afp, 22.01)

Germany stuck to its guns in a tussle with Poland and Spain over a proposed EU constitution, saying it was crucial that the charter be adopted in its current form. German FM Joschka Fischer said the bloc must adopt the so-called "double majority" voting system advocated by the architects of the constitution. (Reuters, 19.01)

Spanish FM Ana Palacio said her country is ready to compromise in a simmering row over the EU's draft constitution, but warned that an agreement must be acceptable to all 25 current and future members. (Afp, 23.01)

The EC aims to publish before the end of January the names of 10 proposed new commissioners from incoming EU member states due to join the bloc this year. (Afp, 22.01)

The Polish government has put forward European Affairs Minister Danuta Hübner to be Poland's future European commissioner, government spokesman Marcin Kaszuba. Huebner, 55, has played a key role in Poland's preparations to join the EU since November 2001. She becomes the third woman to be put forward by the EU's incoming members. (Afp, 20.01)

Slovakia will propose its former chief negotiator in talks to join the EU for the post of its European Commissioner after the country's entry in May, PM Mikulas Dzurinda said. Jan Figel, 44, is currently a deputy for the Christian Democratic Movement, one of the four parties in the ruling coalition government. He was secretary of state in the foreign ministry from 1998-2002 where he led Slovakia's membership negotiations into the bloc. (Afp, 27.01)

German FM Joschka Fischer said that he wanted a strong Europe but not a European superstate as feared by Britain's eurosceptics. "Nobody has an interest in a European superstate in the way it is described by eurosceptics, especially in the United Kingdom," Fischer said. "At the end, I think all the countries have the same interest: a strong Europe," Fischer said. "But we have different traditions, different political disputes at home, complicated parliaments, complicated majorities ... but this is Europe." (Afp, 31.01)

Polish PM Leszek Miller showed little sign of softening his country's position on voting rights that prevented agreement last year on a EU constitution. Miller said Poland's view was "very clear indeed" with respect to the outstanding issue holding up the constitution. "A constitutional treaty will be adopted, but the way in which this treaty will be formulated, well, we still have to wait for such a solution," Miller said. (Reuters, 29.01)

French FM Dominique de Villepin called in Dublin for EU leaders to reach an agreement soon on a constitution, which has been held up in a dispute over voting rights. "We all think Europe needs a constitution, and the sooner the better," the FM said. (Afp, 30.01)

Germany and three other EU states blocked attempts to clean up the European Parliament's "gravy train" image, arguing that proposed reforms of the deputies' salaries were too generous. Joined by France, Sweden and Austria, the EU's biggest paymaster vetoed key parts of the proposal, killing any chance of enacting legislation to reform the widely criticised pay and expenses system before EU-wide elections in June. EP President Pat Cox, who fought for a deal to standardise pay among MEPs in return for reining in expenses, called the decision deeply disappointing. (Reuters, Afp, 26.01)

Saksamaa ajakirjandus

Hispaania valitsusjuht Aznar soovib arendada Poolaga strateegilist partnerlust nii laienenud ELis kui ka rahvusvahelisel areenil. Kummagi riigi välisministrite hiljutisel kohtumisel kinnitati, et järelandmisi suurriikidele (Saksamaale ja Prantsusmaale) põhiseadusliku lepingu osas ei tehta. Ühiselt seistakse ka suurriikide plaanide vastu loobuda panuse tõstmisest ELi ühisesse eelarvesse. Mõlemad maad tahavad sõjalis-poliitiliselt olla “ühenduslüliks” USA ja Euroopa vahel. (Ralph Schulze, Der Tagesspiegel, 19.01)

Kui küsida tuum-Euroopa pooldajatelt, mida see “tuum” endast kujutama peaks, saame enamasti vastuseks - “tihedamat koostööd”. Kui kõiki koostöövõimalusi ELi lepingute raames ja väljaspool neid analüüsida, jõuame järeldusele, et ELi põhiprobleeme need ei lahenda. Tuum-Euroopat väljaspool Euroopa lepinguid on raske ette kujutada ning see kahjustaks kindlasti Saksamaa huve. Kaitsekoostöö brittideta pole mõeldav, seega vastukaaluna USAle seda arendada ei saa. Nõnda on tihedam kaitsekoostöö meelt mööda ka Poolale ja teistele “uutele eurooplastele”. Kas tõesti arvatakse, et Madridile või Varssavile võiks muljet avaldada “tuumiku” tihedam koostöö justiits- ja siseküsimustes? Veelgi tihedamast koostööst majanduse vallas ei ole huvitatud Saksamaa, sest erinevused kahe suurriigi – Prantsusmaa ja Saksamaa - vahel on selleks liiga suured. Kõik piirdub paari suurprojektiga. Ainuke võimalik survemehhanist idaeuroopa “pidurituledele” oleks täiesti uute, väljaspool ELi toimivate institutsioonide loomine. See oleks ELi lõpp. Ameerikavastane, majanduslikku protektsionismi harrastav karolinglik Väike-Euroopa – see oleks täielik katastroof, eelkõige Saksamaa jaoks. Tuum-Euroopa idee on täna liiga ohtlik. (Roland Freudenstein, Der Tagesspiegel, 20.01)

Usutluses ajalehele tõdeb endine liidukantsler Helmut Kohl, et lahkhelid ja pinged pärast ebaõnnestunud VVKd on suuremad kui nii mõnelegi tundub. Oleks võinud ka paremini minna, kui tippkohtumisele poleks eelnenud ägedaid vaidlusi Iraagi küsimuses. Chiraci märkus, et kuna Poola ei ole veel ELi liige, ei pruugiks ta Iraagi küsimuses liiga valjult sõna võtta, pani paljusid pead vangutama. Euroopas puudub tahe naaberriikide õigustatud huvide arvestamiseks. Me peaksime loobuma ettekujutusest, et liikmesriigi häälte kaal peab üks-ühele vastama elanikkonna suurusele. Seda pole Ministrite Nõukogus ega EPs kunagi olnud, seda pole ka Saksa liidumaade nõukogus ega maailma võimsaimas parlamendis - USA Senatis. Riigile peaks andma kaalu majanduslik edukus, tema kultuur ja prestiiž, mitte demograafilised näitajad. Uutele liitujatele peaks andma aega kohanemiseks, nende arusaamine suveräänsusest on teistsugune. “Võtame näiteks Balti riigid, kes on mulle eriti sümpaatsed – Eesti, Läti ja Leedu. Just meie peame andma neile võimaluse, sest ka meie – sakslased – reetsime nad alatult Hitleri-Stalini sobinguga”. (Georg Paul Hefty, Berthold Kohler, FAZ, 22.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Oma laienemisring on ka Saksa-Prantsuse teljel. ELi “mootoriga” on liitumas ka Suurbritannia. Selline mulje on tekkinud viimastel kuudel peetud kohtumiste põhjal, mis on olnud kolmepoolsed. Kohal on olnud Chirac, Schröder ja Blair. Järgmine samas formaadis kohtumine peaks toimuma 18. veebruaril Berliinis. (Pierre Bocev, Le Figaro, 23.01)

Soome ajakirjandus

Soome parlamendi spiiker ja SDP esimees Paavo Lipponen kirjutab, et tuum-Euroopa on reaalne, ning need riigid, mis vajavad ELilt erilist kohtlemist, peaksid pürgima selle tuuma poole, säilitamaks edusid. Just väikeriigil on ELis mängus suured panused, ning on kasulik omada võimalust ELi üldisi poliitikaid mõjutada. Lipponen on mitmekiiruselise ELi vastu, kuid ütleb, et praktikas toimub integratsioon eri kiirustel – kõik riigid pole EMUs ja Schengeni ruumis, ning julgeolekupoliitikad on erinevad. Samuti on uute liikmesriikide arengutasemed erinevad, ning neist eneseteadlikumad suunduvad EMU ja tuuma poole. Saksamaa ja Prantsusmaa avaldusi kiirema arenguga tuum-grupi moodustamise kohta võib pidada ähvardusteks, kuid neid tuleks sellegipoolest võtta tõsiselt. (Paavo Lipponen, Turun Sanomat, 19.01)

EP saadik Paavo Väyrynen kirjutab, et mida kaugemasse tulevikku ELi põhiseadusliku lepingu sõlmimine lükkub, seda tõenäolisemalt moodustatakse tuum-Euroopa. Seetõttu peaksid liikmesriigid arutlema, millisel kujul oleks tuum neile vastuvõetav. Väyryneni arvates peaks tuum olema avatud kõigile riikidele, kes tahavad ja on võimelised selles osalema. Lisaks tuleks tuuma ümber moodustada avatud koostöögruppe eri aladel, selliseid nagu Schengen ja EMU. Samas tuleks piirata tuuma võimalusi kasutada oma mõjuvõimu sellesse mitte kuuluvate riikide peal. Tuumal peaks olema oma institutsioonid, ning see võiks kujuneda rahvusüleseks Euroopa Föderatsiooniks, olles aga sisuliselt üks ELi liikmesriik, mis ei saa otsuseid teistele liikmetele peale suruda. Laienev EL jääks endiselt iseseisvate riikide liiduks, mis arvestaks liikmesriikide mitmekesisusega, ning mille raames võiks tegutseda erinevaid regionaalse koostöö gruppe. (Paavo Väyrynen, Helsingin Sanomat, 26.01)

Turu Ülikooli Jean Monnet keskuse juhataja analüüsib ELi laienemist ning USA mõju. Laienemisega tekib rindejoon “uue” ja “vana” Euroopa vahele, ning “uuest” võib saada Trooja hobune, mille abil USA suurendab oma mõjuvõimu ELi julgeolekupoliitikale. USA neokonservatiivid nõuavad, et Euroopa riigid valiksid poole – kas vana Euroopa või USA domineerimine. Kuid “uue” Euroopa mõistel on ka teine mõõde: mitmed tulevased ELi liikmesriigid pooldavad liberaalset majanduspoliitikat. Balti riigid ei võta eesmärgiks mitte Põhjamaid, vaid Iirimaa ja Suurbritannia. Uute maade majanduspoliitika ideed võivad sütitada ka Prantsusmaa ja Saksamaa majandusi. Samas tõenäoliselt on uus Euroopa sunnitud lõpuks kohanema ELi struktuuridega ja vabadust rõhutavad ideed vaibuvad. (Esko Antola, Helsingin Sanomat, 28.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

French FM Dominique de Villepin called for a "strategic partnership" between Russia and Europe in the fields of security, foreign policy and defence. Addressing students in Moscow where he was due to hold talks with his Russian counterpart Igor Ivanov, de Villepin called in paricular for the creation of a "permanent institutional mechanism" that would "analyse threats that the European continent faces, particularly with regard to proliferation and terrorism." (Afp, 23.01)

Irish FM Brian Cowen called for a renewed EU-US push to restart the stalled Middle East peace process, saying that "concrete, if modest, steps" are needed urgently. Exploring ways to promote the roadmap for Middle East peace - endorsed by the international diplomatic "quartet," the EU, the US, the UN and Russia - would be a key fixture on the agenda at upcoming EU-US meetings, he said. (Afp, 25.01)

A Briton has been chosen to set up a new defence agency aimed at streamlining and sharpening the EU's military capacity, the EU announced. Nick Whitney, currently responsible for international security policy within Britain's Ministry of Defence, will be in charge of a team of 12 people. It is expected the agency will be up and running during 2004, the EU's senior foreign policy head Javier Solana said in a statement. (Afp, 28.01)

The Irish presidency of the EU aims to extend the union's Partnership and Cooperation Agreement (PCA) with Russia to incoming EU members and to carry out an assessment of Europe-Russia ties, Irish ambassador Justin Harman said in Moscow. "It is useful to carry out an assessment of our relationship, it is under way," Harman told a press conference, noting that the assessment "will be considered by a council of (foreign) ministers at the end of February." (Afp, 27.01)

Saksamaa ajakirjandus

Kui Euroopa tõesti laieneb kolme aasta pärast ka Bulgaaria ja Rumeenia võrra, siis on Moldova – Euroopa vaeseim riik - ELi vahetu naaber. Kommunistide juhitud riik on lagunemas koost, eriti haridus- ja tervishoiusüsteem. Moldova majandusliku nõrkuse üheks põhjuseks on asjaolu, et kõik olulisemad tööstusettevõtted jäid eralduda püüdvasse Dnestri-äärsesse piirkonda. Kagu-Euroopa Stabiilsuspakti üks koordinaatoreid Erhard Busek nõuab ELi suuremat aktiivsust Moldova suunal ning teravamat tooni suhtlemisel Moskvaga. “Arvestades organiseeritud kuritegevuse ja illegaalse relvaäri ulatust niinimetatud Dnestri-äärses vabariigis, peaks tõhusam sekkumine olema Euroopa enda huvides. Tuleb uurida, millist rolli etendab see isehakanud vabariik rahvusvahelise terrorismi skeemides”, märkis Busek. (Michael Martens, FAZ, 22.01)

EL peab oma Lähis-Ida poliitika uuesti läbi vaatama. Praegune olukord on vähe lootust andev – USA on hõivatud valimistega; Scharon on suur sõnameister, kuid tegusid pole; Palestiina autonoomia asutustes puudub poliitilis-strateegiline mõtlemine. Euroopa peaks olukorda arvestades oma poliitika ümber hindama, sest Lähis-Idas ELi laadse koosluse loomine ning Iisraeli integreerimine sellesse ei ole ilmselt võimalik. Paljud juudid kardavad, et Palestiina riiklus oleks vaid esimene samm juutide väljatõrjumisel piirkonnast. Sellele on vihjanud ka Arafati “Fatah” tegelased ning islamistlikud terroriorganisatsioonid. Ainus julgeolekugarantii oleks siis vaid liit USAga, kuid kui kaua see veel püsib? Kui araabia riigid pole partnerluseks Iisraeliga valmis, jääb vaid Euroopa kui strateegiline tagala. Esmalt tuleb tunnistada – Iisrael on euroopalik eksklaav Lähis-Idas, mis tekkis eurooplaste antisemitismi tõttu. Kes tahab rahu, peab Iisraelile garantiisid pakkuma – Iisrael tuleb ELi ja NATOga integreerida. Need väljavaated võivad Iisraeli mõjutada suuremaid järelandmisi tegema. Iisrael saaks rahu ning palestiinlased oma riigi. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 28.01)

ELi praegune välispoliitika volinik Chris Patten lahkub sügisel ametist ning pühendub raamatute kirjutamisele, muu hulgas Euroopa ja USA suhete teemadel. Usutluses ajalehele rõhutab Patten Euroopa rolli ÜRO reformimisel – EL täidab 30% ÜRO eelarvest ning maksab kinni poole kõikidest abiprogrammidest. Kuid otsustajate ridades teda pole. ELi institutsionaalsed vaidlused võivad ju akadeemilisest vaatevinklist huvitavad tunduda, kuid silmist ei tohiks lasta peamisi teemasid – inimõigusi, massihävitusrelvi, terrorismi. Kindlasti aitab eurooplaste poliitilist horisonti avardada laienemine. (Martin Halusa, Katja Ridderbusch, Die Welt, 29.01)

Rootsi ajakirjandus

ELi sõjaväelise komitee juhi Soome kindral Gustav Hägglundi nägemuse kohaselt võiks EL NATOlt Euroopa kaitsmise funktsiooni üle võtta. Sellega seoses võiks Hägglundi arvates Rootsi loobuda sõjalisest neutraliteedist 2010. aasta paiku. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 19.01)

Laienemine

Uudisteagentuurid

An overwhelming number of Austrians - four out of five - are opposed to the enlargement of the EU, an opinion poll revealed. The poll, carried out in December showed that 80% were against the adhesion of 10 new European countries programmed for May this year. The poll also showed that 43% of Austrians wanted to be part of a so-called "hard core" of EU countries that would forge ahead with policies independently of other members, an idea proposed by France. (Afp, 22.01)

Former EC President Jacques Delors was quoted as saying none of the east European states set to join the EU on May 1 was prepared for membership. "Not a single candidate is ready to enter. Don't forget, it concerns countries which on average enjoy only a third of our living standards," Delors told the Belgian daily De Morgen in an interview. (Afp, 28.01)

The Greek parliament will ratify the EU enlargement treaty by February 15, before the chamber is dissolved ahead of March general elections, it said in a statement. Greece is one of only three EU members who have not yet ratified the treaty. The other two are the Netherlands and Luxembourg. (Afp, 25.01)

The Slovenian parliament unanimously ratified the EU accession treaty, in what PM Anton Rop called a "historic" moment for the former Yugoslav state. "This is a historic day. We are living the future today. This treaty will take our state, our people and citizens to one of the world's most developed communities," Rop said in an address to lawmakers. (Afp, 28.01)

German FM Joschka Fischer begins a trip to Turkey aimed at adding momentum to Ankara's bid to join the EU and to discuss the war on terrorism. Germany has been Turkey's major ally in its long-term bid to join the EU and Fischer's visit comes after a landmark trip to Ankara by EC President Romano Prodi. Prodi praised Turkey for rapidly adopting democratic reforms, but warned that their proper implementation was essential if the mainly Muslim but secular country were to become an EU member. (Afp, 21.01)

Turkish PM Recep Tayyip Erdogan told visiting German FM Joschka Fischer that a failure by the EU to agree this year to accession talks with his country would have an impact "beyond disappointment," sources close to Erdogan said. "Neither will the Turkish people understand such a decision, nor will we be able to explain it to them," Erdogan added. EU leaders will decide in December whether Turkey, the only membership candidate which has so far failed to start entry talks, has met the democratic and human rights standards needed for accession negotiations to begin. (Afp, 22.01)

Albanian PM Fatos Nano was to visit Brussels for a series of talks with EU officials on Albania's integration with the bloc. Nano will meet the EC President Romano Prodi, EU foreign policy chief Javier Solana and the Pat Cox, speaker of the EP. The talks will be focused on the process of stabilization and the association between Albania and the EU - which Tirana hopes will be signed this year - as well as the situation in the Balkans. (Afp, 19.01)

EC President Romano Prodi urged Albania to speed up reforms needed ahead of its integration into the EU. "It is critically important that Albania is making progress soon," Prodi said after a meeting with Albanian PM Fatos Nano. (Afp, 20.01)

Croatian PM Ivo Sanader said Zagreb was hoping for all countries in the war-torn Balkans region to eventually join the EU. "We do not want a European perspective for Croatia only, but for all the countries in our neighbourhood," Sanader said after meeting the international community's top envoy in Bosnia, Paddy Ashdown. (Afp, 20.01)

Croatia's FM Miomir Zuzul said he was encouraged by support for his country's EU membership bid after a spate of foreign visits and hoped for official candidate status in June. (Reuters, 23.01)

Bulgarian President Georgi Parvanov urged parliament to hold a referendum on EU entry prior to possible accession in 2007. Bulgaria and Romania, also targeted for 2007 entry, have not planned referendums so far and the Bulgarian government has said its constitution does not require a referendum. In a speech to parliament, Parvanov said people should "express their opinion directly in a democratic way" and said a referendum would "motivate people". (Reuters, 22.01)

EU Commission President Romano Prodi said that a settlement on Cyprus was possible before May 1, the date when the internationally recognised Greek Cypriot side of the divided island joins the EU. (Afp, 28.01)

Turkish Cypriot leader Rauf Denktash said that he was ready to return to the negotiating table in the search for an end to the island's three-decade division but doubted a deal could be reached in time for EU accession in May. (Afp, 26.01)

The prime ministers of Slovenia, Italy and Hungary gave strong backing to Croatia's request for starting EU accession negotiations as soon as posible in order to improve stability in the whole region. (Afp, 30.01)

Macedonia will submit its formal bid to join the EU on February 26 in Dublin, FM Ilinka Mitreva said. (Afp, 29.01)

Bosnia has launched an ambitious programme to meet demanding EU terms by the middle of 2004 in order to start associate membership talks with the bloc late this year, a government official said. (Reuters, 29.01)

New Georgian President Mikhail Saakashvili said his country aimed to join the EU, in a newspaper interview at the start of a two-day visit to Germany. (Afp, 29.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Laienemiseni on jäänud vaid sada päeva ning komisjon valmistub võtma vastu kümmet uut volinikku kümnest uuest liikmesriigist. Oma valiku uue kandidaadi kohta on teinud Poola valitsus, kelle kandidaadiks on nende Euroopa asjade minister ning ka Sloveenia on määranud kandidaadiks oma Euroopa asjade ministri. Balti riigid saadavad Brüsselisse oma raskekaallased, Leedu kandidaadiks on ende rahandusminister, Lätil nende välisminister ning Eestil nende endine peaminister Siim Kallas. Ideaalis peaksid kandidaadid olema oma riigi tuntud poliitikud, neil peaks olema oma peaministrite usaldus ning nad peaksid olema euroopa-meelsed. Ametlikult on uued volinikud kinnitatud tööle vaid kuni 1. novembrini, mil lõpeb praeguse komisjoni ametiaeg. Tegelikkuses loodab aga enamus neist jätkata ka uue komisjoni liikmetena. Uutel volinikel on õigus oma kolmeliikmeliseks minikabinetiks, praegustel volinikel on kõigil kuus töötajat. Uued volinikud saavad küll hääletada, kuid oma portfelle neil veel pole. Neid hakkab juhendama üks "vanadest” volinikest. Ametlikult on uued volinikud määratud stažeerima nende vanade volinike juurde, kelle tegevusala neid huvitab. Kuluaarides on aga räägitud ka seda, et uued volinikud on määratud vastavalt sellele, milliste vanade volinike juures oli vabu ruume, kus uutel on võimalik end sisse seada. On üllatav, et mõnede võtmeküsimustega tegelevate volinike juurde, nagu näiteks konkurentsivolinik Montil või siseturuvolinikul Bolkenstein, pole uusi stažeerima määratud. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 3.02)

Liitumine ELiga ei too endaga kaasa mitte ainult hüvesid. Kui siiani pole uued liikmesriigid saanud just palju varjupaiga ja elamisloataotlusi, siis viimase aasta jooksul on sellistesse riikidesse nagu Slovakkia, Sloveenia, Poola või Tšehhi, elama asuda soovijate arv hüppeliselt kasvanud, samas pole need riigid aga selliseks arenguks valmistunud. See tendents võib peale ELi laienemist aga veelgi süveneda, kui uued liikmesriigid leiavad end olevat eesliinil, olles sunnitud tegelema varjupaigataotlustega Ukrainast, Valgevenest või endisest Jugoslaaviast pärit põgenikelt. ÜRO põgenikekomissar Rudd Lubbersi sõnul võib laienemine uute liikmesriikide jaoks tähendada nende immigratsiooni ja asüüliga tegelevate ametkondade ummistumist. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 23.01)

Aasta 2004 on ELi jaoks tõeliselt uuendusterohke. Lahendamist ootab põhiseaduslik lepe, liidu eelarve, tulemas on laienemine, EP valimised. Ning samaaegselt lõpeb 31. oktoobril ka praeguse komisjoni mandaat. Kuid see ei tähenda mitte ainult praeguse komisjoni koosseisu vahtemist uue vastu vaid alates 1. maist lisanduvad veel praeguse komisjoni koosseisu uued volinikud uutest liikmesriikidest. Kuus riiki on oma uued volinikukandidaadid juba nimetanud. Eeldatavasti sooviksid kõik uute liikmesriikide volinikud aga jätkata tööd ka uue komisjoni koosseisus.(Martine Dubuisson, Le Soir, 22.01)

Taani ajakirjandus

Taani välisminister Per Stig Møller tervitab ELi esimesi samme järgmise liitumislaine ettevalmistamisel. Lääne-Balkani piirkonnas peetavatel läbirääkimistel on Horvaatiaga jõutud juba üsna kaugele, ent laieneva liidu idapiiri taha jääb ka veel pikemaks ajaks Ukraina, kellele tuleb pöörata piisavat tähelepanu, leiab Møller. Euroopa laienemine ei muuda samas Euroopat ühtseks, vaid riiklikud omapärad säilivad. Tugevneb samas aga ühine soov konfliktide ennetamiseks, vaesuse leevendamiseks ning ebaseadusliku sisserände piiramiseks. (Jette Elbæk Maressa, Jyllands-Posten, 28.01)

Norra ajakirjandus

Seoses ELi ajaloolise laienemisega 1. mail. k.a. suurenevad ka Norra EEA raames sooritatavad maksed. Suur osa Norra poolt makstavatest miljarditest kroonidest lähevad otsetoetustena liituvale kümnele peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riigile. Nende rahavoogude juhtimise tarvis asutab Noorra Brüsselisse vastava ametkonna, millel on muuhulgas ka oma sekretariaat. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 19.01)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The expanding EU should give half its regional aid to the 10 poorer countries joining the bloc in May, even though they amount to less than 20% of the population, the EC said. Regional policy commissioner Michel Barnier is working on the principle of a 50-50 share-out between the current 15 members and the 10 newcomers, as part of budget plans being drawn up for the period from 2007. The equal share-out "is not a political decision but results from the forecasts we can make today," given the available data, said a spokesman for the French commissioner. The EU executive is due to present its proposals for the so-called financial perspectives on February 10, kicking off what many expect to be a prolonged budget battle between Brussels and the EU member states. (Afp, 19.01)

EC President Romano Prodi rejected a demand by Britain and other rich contributors to the EU budget for a cut in the bloc's spending. The EU executive is set to propose that the bloc maintain its current overall spending ceiling of 1.24% of GNI (gross national income) in the period 2007-2013, after it expands to 25 members from 15 this year. (Reuters, 19.01)

The EU's Irish presidency predicts long, tough months of negotiations on the bloc's budget. Irish Finance Minister Charlie McCreevy says he hopes the talks on the EU's spending plans for 2007-2013 would be wrapped up next year. But he warned that a successful conclusion was still way off. (Afp, 20.01)

EU finance ministers gave final approval to a new EU merger control law fixing the rules for corporate takeovers after the 15-member bloc expands to 25 countries this year. The approval sealed an initial agreement reached last November to harmonise rules, the previous version of which dates from 1989, triggering the process of EU enlargement which will climax in May. "The new law will equip the EU with a modern, more flexible and efficient legislation to cater for the interests of 450 million consumers from 1st of May of this year," said Competition Commissioner Mario Monti. The EU has been working on a takeover law for 14 years. A previous proposal by Brussels was rejected by the EP in 2001 under pressure from EU heavyweight Germany. (Afp, 20.01)

The EU's enlargement will cost 27.5 billion euros over three years – less than 25 euros a year for each resident of the current 15 member states. The 10 incomers will receive 40.8 billion euros in EU funding over 2004-2006. But they will also start paying into EU coffers from May 1 - 3.3 billion euros this year and five billion for each of the next two years. (Afp, 19.01)

The euro's rise against the US dollar has sparked expressions of concern, in particular over its impact on Europe's fledgling recovery which is highly dependent on exports. The euro last month surged to record highs against the dollar, although it has fallen back in recent days. (Afp, 19.01)

The ECB is anxious that the 10 new states signing up to EU in May do their economic homework thoroughly before adopting the euro. The so-called accession countries should strive to close any gaps in their economic structure, exchange rate and monetary regimes so as not to risk destabilising the entire system before giving up their currencies in favour of the euro, the ECB believes. (Afp, 21.01)

The European Central Bank (ECB) does not see any need for changes to the eurozone's "appropriate" rules on budget deficits, its president Jean-Claude Trichet said. (Afp, 26.01)

EU Commission President Romano Prodi criticized the stability pact underpinning the euro as a "static instrument" that "is not going to help growth." Prodi, who heads a commission that is taking European finance ministers to court for failing to apply the rules to budget-deficit breaches by France and Germany, voiced his criticism of the 1997 Stability and Growth Pact in remarks to a symposium on Europe and the euro at the French Senate. (Afp, 27.01)

The EU's highest court said it had received a lawsuit from the EU executive seeking to have a decision by EU finance ministers to suspend the eurozone's budget rules "annulled". The European Court of Justice confirmed the case had been filed by the EC, disputing the November decision to abandon deficit punishment procedures against France and Germany. In a statement, the court said the suit filed by Brussels claimed that the finance ministers' decision was "illegal and should be annulled". (Afp, 30.01)

France risks breaking the EU's budget deficit limit every year until 2007, the EC warned. The EC also highlighted possible budget risks in Britain, the Netherlands and Greece on the day it filed a lawsuit in the European Court of Justice seeking to overturn November's suspension of EU budget discipline steps by finance ministers. (Reuters, 28.01)

The Swedish government is debating whether to maintain a work permit requirement for immigrants from the 10 east European countries set to join the EU on May 1, Swedish news agency TT reported. "I foresee large problems if we don't protect ourselves, especially considering the social commitment that we have," Swedish PMr Göran Persson told the news agency. (Afp, Reuters, 30.01)

Saksamaa ajakirjandus

EK pingutab oma kulutuste tõstmise sooviga tugevasti üle. Romano Prodi pole jõulumees ning imed ei kuulu tema kompetentsi. Tuleb valida – kas lasta ELi rahavoogudel põllumajandust ja regionaalarengut turgutada või investeerida hoopis innovatsiooni ja ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse. Prodi tahab finantseerida kõike. Asi on tõsine – kui EK ei suuda end maksma panna, võib kogu EL lagunema hakata. Samas on see viga, kui EK püüab oma mõju eelarve kujundamise kaudu taastada. Raha on küll võim, kuid see, kes nõuab liikmesriikidelt säästlikumat majandamist, ei tohi ometi ise laristada. Muidugi on vaja uusi tulijaid toetada, teadusesse ja haridusse investeerida. Kuid märksõnaks võiks olla “reformida”, mitte “paisuda”. Uute liikmesriikide ja tuleviku ülesehitamiseks vajalikud vahendid saaks vanadest liikmesmaadest, näiteks Portugali kiirteede ja Prantsusmaa põllumeeste arvelt. (Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 20.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO and the EU are in initial talks for the EU to take over peacekeeping duties in Bosnia by the end of this year, but the date might be pushed back, top officials said. NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said after talks with EU foreign affairs chief Javier Solana that the two organisations were holding "exploratory contacts" for the EU to replace NATO peacekeepers in Bosnia. (Afp, 21.01)

NATO plans to build up a security partnership with Israel and Arab states around the Mediterranean in a drive to bolster the war on terrorism, new Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer said. The plans, which could eventually lead to joint military training and exercises, are likely to play a prominent part at a summit of the U.S.-led defence alliance in Istanbul, Turkey, in June, he said. (Reuters, 22.02)

The US pressed its case for NATO to play a greater role in bringing security and stability to the greater Middle East, but France warned against using the alliance as a nation-builder. U.S. President George W. Bush, keen to heal the rifts of the Iraq war, is seeking to engage European allies in his initiative to promote democracy, security and prosperity in a vast region stretching from North Africa to South Asia. (Reuters, 23.01)

Paris has proposed that the commanding officers of Europe's joint army, Eurocorps, be made available to assist NATO-led operations in Afghanistan, the French defence ministry said. "The question is being studied jointly with the alliance, but no decision has been taken, since that the question concerns all countries participating in Eurocorps," defence ministry spokesman Jean-Francois Bureau said. (Afp, 24.01)

US President George W. Bush will meet January 30 with newly appointed NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer at the White House, Bush spokesman Scott McClellan said. McClellan did not provide details of what Bush and the new NATO chief would discuss. (Afp, 22. 01)

The US plans to set up some military bases in former Warsaw Pact countries in eastern Europe but this is not aimed against Russia, US Secretary of State Colin Powell said on a visit to Moscow. The US has been considering relocating bases from Germany and shifting resources to new NATO members in the east. However, European military sources in eastern Europe have said that Washington sees that the main threat to stability has moved from the borders of Russia to the south east, and would rather move its bases to countries such as Bulgaria and Romania, closer to potential hot spots. A US or NATO base in the Baltics, moreover, would likely enrage Moscow, which opposed the entry of the former Soviet republics into the Western military alliance. (Afp, 27.01)

NATO Secretary General Jaap de Hoop Scheffer said after his first meeting with US President George W. Bush that the alliance may take on wider roles in Iraq and Afghanistan. NATO, already supporting a multinational force in Iraq, "might take on a greater role when a sovereign Iraqi government would ask NATO to do that," he said during a joint Oval Office appearance. (Afp, 30.01)

Former US secretary of state Madeleine Albright signed copies of her memoirs in the Latvian capital and said she was happy to see the former Soviet republic on course to join NATO. "You do not have to be in the heart of Europe, you have Europe in your heart," she said of Latvia, which is set to join NATO and the EU. (Afp, 26.01)

Almost two-thirds of Finns are against their country joining a military alliance such as NATO, an opinion poll indicated. According to the study done by pollster Taloustutkimus for the Finnish government, some 65 percent of the 1,000 people surveyed thought that Finland should remain non-aligned, public broadcaster YLE reported. (Afp, 27.01)

USA ajakirjandus

Nii EL, NATO kui ka USA sõjavägi on võtnud kursi itta Venemaa ukse alla, tsooni, mis äratab Venemaas sügavaid kõhklusi. Olles suuresti puudunud rahvusvahelise poliitika malelaualt 2003. aastal, saab Venemaast alanud aastal Läänele taas proovikivi. Kuigi president Putin on võitnud Lääne riikide juhtide kõigutamatu usalduse, võib endistes VLO maades ja nõukogude vabariikides märgata suurt usaldamatust Venemaa ja Putini sammude suhtes. NATO kohtumistel ja koridorides hoiatavad Poola, Tšehhi ja Ungari esindajad vaikselt aga järjekindlalt lääneeurooplasi ja ameeriklasi, et Putin on nad ümber sõrme keeranud. “Uue Euroopa” hääl saab tugevust juurde aprillis kui NATO võtab ametlikult vastu seitse uut liiget, mille hulgas on ka kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu. Balti riigid pääsevad küll Venemaa “lähivälismaa” staatusest, kuid toovad endaga kaasa suure vene vähemuse ja teisigi impeeriumi ajast pärit probleeme, mis annavad Moskvale põhjust sekkumiseks. (Jim Hoagland, The Washington Post, 18.01)

Saksamaa ajakirjandus

NATOs on käimas arutelu Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe riikide kaasamise ümber. Mais toimuval NATO liikmesriikide välisministrite mitteformaalsel kohtumisel võidakse koostada plaan NATO ülesannete kohta Iraagi ja kogu piirkonna stabiliseerimisel. Juttu on eelkõige sõjalisest ja tsiviilkoostööst, mitte vägede saatmisest mõnda piirkonda. USA on juba korduvalt teinud ettepanekuid, kuulutada kogu Lähis-Ida NATO vastutusalaks. Erilist vaimustust pole see ettepanek esialgu esile kutsunud, ehkki üldsõnaliselt võeti sellesuunaline otsus vastu juba Praha tippkohtumisel novembris 2002. Koostamisel on PfP programm Vahemere-äärsete riikide lõimimiseks alliansiga. Põhimõttelised otsused võetakse tõenäoliselt vastu läheneval Istanbuli tippkohtumisel. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 23.01)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi siseriiklikus debatis riigi suhetest NATOga on Moderaatide juht Fredrik Reinfeldt esitanud Sotsiaaldemokraatidele väljakutse pidada aru NATOga liitumise üle. Välisminister Laila Freivalds on küll NATO-liikmelisuse vastu, ent peab sellel teemal arutelu vajalikuks. Valitsuse julgeolekunõuandjatel aga ei leidu aega NATOga liitumisest johtuvate positiivsete ning negatiivsete külgede väljatoomiseks. (Mikael Holmström, Svenska Dagbladet, 20.01, Dagens Nyheter, 20.01, 31.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

USA ajakirjandus

Endine peaminister Mart Laar võrdleb Eesti ja Gruusia arengut ning leiab, et Gruusial on Eestilt palju õppida. Ta kirjutab, et Euroopa kultuuriruumi naasmiseks peab Gruusia ellu viima sama kiired ja radikaalsed reforme, kui Eesti seda omal ajal tegi. Laar sõnab: “Gruusia ainult näib asetsevat kusagil kaugel. Euroopa heidab paljud riigid kõrvale, kuna nad asetsevad liiga kaugel. See mittenägemine on viinud mandri rohkem kui ühte sõtta ja võib taas Kaukasusel probleeme tekitada. Modernses maailmas ei jää keegi isolatsioonis ellu ning Euroopa tulevik sõltub riikidest nagu Gruusia, mis ainult näib jäävat horisondi taha. Vaid 10 aastat tagasi näis ka Eesti liiga kaugel. Sel kevadel liitume me aga ELi ja NATOga. Loomulikult ei ole Eesti Gruusia. Gruusial on teistsugune ajalooline ja kultuuriline taust ja see paikneb hoopis teises Euroopa osas. Ühe riigi poolt ellu viidud poliitikaid ja mudeleid ei saa ükski teine riik üks-ühele kopeerida. Igaüks peab leidma oma tee. Kuid Gruusia saab õppida teiste riikide üleminekuperioodi kogemustest. (Mart Laar, The Wall Street Journal, 20.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Urmas Paet istub mugavalt tugitoolis ning lausub “Olen näinud palju inimesi, kes, olles olnud korra ministrid, kõnnivad maapinnast meeter maad kõrgemal. Mina hoian pea külmana. Sest kui ma juba oma vanuses hakkaksin ütlema, et olen kõik saavutanud...” Tal on seljas soliidne ülikond, tema õlgadel lasub palju vastutust ning tema kabinet on 40 ruutmeetrit suur ja asub kesklinnas. Eesti kultuuriminister on kõigest 29 aastat vana ning on selle ajaga saavutanud oma vanusest palju rohkem. Tema kolleeg justiitsministeeriumist on temaga samavanune, Eesti välisministri sünniaastaks on 1968 ning ka Eesti peaminister pole veel 40. aastane. Urmas Paet on üks neist noortest hurtadest praeguses valitsuskoalitsioonis, kes möödunud aasta aprillist alates juhib oma 1,5 miljonilise rahva käekäiku. See on dünaamiline meeskond, millel ei puudu ka nooruse vead. Viimane möödalaskmine toimus seoses Eesti vene vähemusega, kui selle olukorda võrreldi kurdi vähemuse olukorraga Türgis: tulemuseks oli diplomaatiline intsident Ankaraga. (Le Point, 22.01)

Soome ajakirjandus

Venemaa on hakanud nõudma ELilt õigusi oma vähemusrahvuse keeleolukorra parandamiseks. Suure surve all on Eesti ja Läti. Putin on seni üritanud rõhutada häid suhteid Venemaa ja ELi vahel, kuid on võimalik, et vene vähemuste probleemi tõstatamine on Putini uue välispoliitika osa. Venemaa taotleb suurriigi staatust, ning selleks tuleb oma võimu näidata ka oma piiridest väljaspool. Eestil ja Lätil oleks targem leppida nõukogudeaegse ebaõiglusega kui paratamatusega, ning tegutseda lähtuvalt sellest. Riigid ei taha muutuda kakskeelseks, kuid keeleliste vähemuste õiguste tagamisel on parandamise ruumi. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 19.01)

Pohjola Norden ry peasekretär Larserik Häggman peab oluliseks teha selgeks, millistes küsimustes tuleks koostööd arendada ainult Põhjamaade vahel, mis valdkondades on Baltimaadel roll ning mis probleemid laienevad kogu Läänemere piirkonnale ja Põhjadimensioonile. Investeeringute ja majanduse alal on koostöö Balti riikidega õigustatud. Vaevalt võib aga lähiajal ette kujutada Põhjamaade koostöö laiendamist Balti riikidele näiteks kultuuri ja hariduse alal või heaolu ja tsiviilühiskonda puudutavates valdkondades, identiteediküsimustest rääkimata. Seetõttu tuleks vaadata läbi eri foorumite tööjaotus ja koordineerida eri koostöönõukogude tegevus. (Larserik Häggman, Helsingin Sanomat, 22.01)

Venemaa suursaadik Helsingis Vladimir Grinin vastab 16. jaanuaril HSis ilmunud artiklile, mille kohaselt Moskva nõuab ELi poolset panust Balti venelaste olukorra parandamiseks. Suursaadik kinnitab, et Venemaa pole kunagi olnud ELi laienemise vastu; ainus asi, millele Venemaa seoses laienemisega on viidanud, on Venemaa huvidega seotud probleemid, sh Balti riikide vene vähemuse probleemid. Suursaadiku sõnul püüab Venemaa igati vältida probleemi laienemist Venemaa ja ELi vaheliste suhete tasandile, mis võiks ohustada nende positiivset arengut. Venemaa ei saa aktsepteerida fakti, et Eesti elanikest 170 000 on ilma kodakondsuseta ja seega puuduvad neil paljud põhiõigused. Grinini arvates on kummaline, et HS nimetab Venemaa poolset universaalsete inimõiguste eest seismist väljapressimiseks. Venemaa eesmärk on teavitada Brüsselit ja ELi riike oma murest rahvusvähemuste olukorra pärast Baltimaades. Suursaadiku kinnitusel põhineb Venemaa välispoliitiline liin antud küsimuses üksnes demokraatlikel põhimõtetel ja rahvusvahelistel normidel; midagi enamat ei nõuta. (Vladimir Grinin, Helsingin Sanomat, 23.01)

Eesti peaminister Juhan Partsi visiidil Soomes kinnitasid mõlema riigi valitsusjuhid, et Eesti ja Soome majandusalane koostöö aitab tulla toime töökohtade siirdumisega odava tööjõuga riikidesse, näiteks Hiinasse. Soomes on varem tuntud muret ka toodangu üleviimise pärast Eestisse. Peaminister Juhan Parts ütles, et tegemist on mõlemale riigile kasuliku nähtusega – Soome ettevõtted teevad Eestis äri, mitte heategevust. Parts pidas mõistetavaks Soome otsust piirata tööjõu vaba liikumist riikide vahel kahe aasta jooksul. Soome peaminister Matti Vanhanen omalt poolt kinnitas, et töölubade väljastamine saab olema võimalikult paindlik. Soome endine peaminister Esko Aho rääkis visiidi raames peetud seminaril, et kui ühendada Baltimaade, Poola ja Venemaa madalad tootmiskulud ning soomlaste oskused, võib tulemuseks saada globaalsel turul konkurentsivõimelised kaubad ja teenused. Mart Laar, kes samuti osales seminaril, soovitas Soomele 26 protsendilist proportsionaalset tulumaksu ning avaldas usku, et Eesti jõuab Soome elatustasemele järele 20 aastaga. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 27.01)

Eesti peaminister Juhan Parts ütles Soomes kohtumisel peaminister Matti Vanhaneniga, et Eesti võtab peale ELiga ühinemist Euroopa laua taga koha sisse, võimalikud probleemid on juba euroreferendumi käigus läbi arutatud. Parts tegi selgeks, et Eesti pürgib võimalikult kiiresti ka EMUsse. Vanhanen lubas, et Soome toetab Eesti sellist pürgimust kohe, kui Eesti on selleks valmis. (Turun Sanomat, 27.01)

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor Juhani Kortteinen kritiseerib Venemaa suursaadiku artiklit (HS, 23.01), milles õigustati Venemaa nõudmisi Balti riikides asuva vene vähemuse olukorra parandamiseks. Kortteinen leiab, et Venemaa suurriigilik retoorika pigem suurendab konflikti Eesti ja Lätiga. Kodakondsuseta venekeelne vähemus loobus 90ndate alguses võimalusest Vene kodakondsuseks, ning nad ei näe oma probleeme tõenäoliselt Venemaa huvidesse puutuvana, nagu Venemaa valitsus näeb. Vene vähemusrahvused tuginevad pigem rahvusvaheliste inimõiguste eest seisvatele organisatsioonidele, ning vaevalt ootavad nad Venemaa poolset hoolitsust. Kui nad oleks tahtnud kuuluda Venemaa juurde, oleks nad omal ajal valinud Vene kodakondsuse. ELis ollakse teadlikud olukorrast Eestis ja Lätis. Venekeelse vähemuse noorem põlvkond suhtub ametliku keele omandamisse positiivselt, seega on oodata olukorra paranemist. Kortteinen soovitab Venemaal olukorra paranemisele kaasa aitamiseks loobuda suur-vene retoorikast ja keskenduda positiivsele koostööle. (Juhani Kortteinen, Helsingin Sanomat, 30.01)

Eesti saadab eurovolinikuks poliitilise raskekaallase Siim Kallase: endise rahandus-, välis- ja peaministri. Eesti Panga presidendina viis Kallas Eesti majanduse rublalt kroonile. Esimestel kuudel juhendavad uusi volinikke vanad eurovolinikud. Eesti allikate järgi hakkab Siim Kallast juhendama soomlasest ettevõtluse ja infoühiskonna volinik Erkki Liikanen. (Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 31.01)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Lindexi riietekaupluste ketti Soome haru avab valmivas Ülemiste Keskuses oma poe. Lindexi majandusjuht Peter Anderssoni sõnul pole sisenemist ülejäänud Balti turule veel otsustatud, kuid Tallinna poe kohta sõnab ta: “Meie arvestuste kohaselt on kulutused seal võrreldes muude Põhjamaadega madalamad.” (Dagens Industri, 26.01)

Taani ajakirjandus

Kuigi Eesti on Balti riikidest väikseim, on ta neist kolmest kõige arenenum ja läänelikum. Eesti erineb Lätist ja Leedust oluliselt ning eestlased tunnevad ühtekuuluvust Põhjala, mitte Balti riikidega. See seletub nii ajalooliste kui keeleliste faktide kaudu. Erilist sümpaatiat tunnevad eestlased Taani vastu, kuna meid ühendab nii ühine ajalugu kui ka see, et meie riigid on enam-vähem sama suurusega. Kuigi eesti keel sarnaneb soome keelele ja Soome televisiooni on eestlased juba aastakümneid võinud jälgida, on hinge poolest eestlased taanlastega sarnasemad kui soomlastega. Eesti areng on olnud kiire ja majandusvabaduselt on Eesti maailmas neljandal kohal. Oma lõunanaabritest on Eesti suutnud ligi meelitada rohkem välismaiseid kapitalimahutusi; Eesti tööjõud on väga kõrge haridustasemega. Kuna Eestis leidub suhteliselt vähe maavarasid, on kiire üleminek vabaturumajandusele olnud kiire. Eestit ei muuda ligitõmbavaks mitte üksnes kvalifitseeritud tööjõud ja suhteliselt madal palgatase, vaid ka liberaalne majandus, ettevõtjasõbralik seadusandlus, kõrge arengu tase ning vähene korruptsioon ja vähenev kuritegevus. (Kristian Halskov, Jyllands-Posten, 29.01)

Põrandasoojenduskaableid tootev Taani ettevõte DEVI A/S asutas oma harukontori Eestis juba 1993. aastal. Ettevõtte juhi Ebbe Kundseni sõnul oli Eestis ettevõtte rajamine väga lihtne ja nende äritegevus on siin väga hästi läinud. Eestit iseloomustades sõnab Knudsen “Eesti juured on Läänes, mitte Venemaal või Poolas, nagu teistel Balti riikidel. Kuigi Eesti on väike riik, ei pea me oma siinse tegevuse juhtimist Soomest otstarbekaks. Eestlased on enda üle uhked. Kui seda ära kasutada, võib väga palju saavutada.” (Kristian Halskov, Jyllands-Posten, 29.01)

Soome ajakirjandus

Eesti ühinemine ELiga ei too kaasa märkimisväärseid muutusi Soome ettevõtete jaoks. Professor Kari Liuhto sõnul mõjub uute riikide ühinemine ELi majandusele radikaalselt vaid mõnes sektoris, näiteks transport ja ehitus. Ida-Euroopa majanduslik lõimumine on juba toimunud. Ida-Euroopa riikidel on roll Venemaa arengu stabiliseerimisel. Liuhto hinnangul tõusevad ELi liikmelisuse tõttu Läänemere idaosas lähiaastatel elatustase ja palgad, samal ajal hakkab nende maade seadusandlus sarnanema teiste ELi riikidega ning väheneb ka korruptsioon. (Timo Anttila, Turun Sanomat, 22.01)

ELi liikmelisus on eestlaste jaoks saamas reaalsuseks – selle headest ja halbadest külgedest saadakse peagi otsest aimu seoses sellise igapäevase importkaubaga, nagu banaan. Nimelt võib Eesti põllumajandusministeeriumi sõnul banaanikilo veel aasta lõpuks kahekordistuda, kuna EK ei taha lubada Eestile suuremaid kvoote kolmandatest riikidest banaani importimiseks. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 25.01)

Varia

Suurbritannia ajakirjandus

Neeme Järvi Inglismaa kontserttuuri alguse puhul kirjutatud värvikas artikkel dirigendi elust. 1979. aastal, päev pärast Arvo Pärdi Credo ettekannet Eesti Sümfooniaorkestri esituses, lasti töölt lahti kogu orkester ja ka raadio nõukogu. Aasta hiljem pakkis Järvi koos oma perega kohvrid, et sõita Ameerikasse. “Kaua aega enne seda,” meenutab Järvi, “olin ma tüdinenud pidevast punktide lugemisest: kui mitut vene autorit tuli mängida; kui sageli võis või ei võinud esitada eesti muusikat. Ja meie orkestri liikmed pidid kolhoosis kartuleid võtmas käima. Suudate te ette kujutada Londoni Sümfooniaorkestrit sama tegemas?” Neeme Järvil õnnestus muuta teisejärguline Göteborgi Sümfooniaorkester Rootsi Rahvusorkestriks. Inglismaatuur on aga Järvi Göteborgi sümfoonikute eest lahkumise alguseks. Tulevast aastast saab Neeme Järvist New Jersey Sümfooniaorkestri dirigent. Mais tuleb Göteborgis Järvi lahkumise grand finale, kus ettekandele tulevad Stenhammari, Straussi ja Mahleri peateosed. 2005. aastal dirigent naaseb viivuks orkestri ette tähistamaks Göteborgi sümfoonikute 100 sünnipäeva. Siis tulevad ettekandele juba Põhjamaade ja Baltimaade autorid, keda Järvi on mänginud kogu oma karjääri vältel. (Hilary Finch, The Times, 19.01)

Tallinn on ideaalne sihtpunkt lühikese puhkuse veetmiseks. Eesti pealinna keskaegne vanalinn, mis asub vaid kolme tunni kaugusel Gatewickist, on väike ja liiklusest vaba ning igaüks räägib seal inglise keelt. Kui otsite meeldivaid söögi- ja joogikohti ning soovite õhtul kaua väljas olla, siis on Tallinn see õige koht. Lisaks kõigele on Tallinn odav – muuseumipilet maksab umbes 1£, vähesed taksosõidus tulevad 3£ kallimad ja kaks inimest saavad hästi söönuks 10 naela eest. (Jonathan Furell, The Times, 25.01)

Uusi toredaid reisisihtkohti kirjeldavas rubriigis tuuakse ära ka vanad Hansaliidu sadamalinnad Tallinn ja Pärnu. Ühes Euroopa arhitektuuriliselt kõige huvitavamas linnas Tallinnas sulanduvad vanalinna keskaegsed tänavad ja tornid kireva kohviku- ja eklektilise ööeluga. Tallinnast kahe tunni tee võrra lõuna pool asetseb aga Pärnu, 1930ndatel oma ravimuda vannide tõttu kuulsaks saanud kuurortlinn. Nüüd meelitavad linnakese rohelusse mattuvad tänavad ja valge liivarand purjetajaid ja jazzisõpru. (Jill Crawshaw, The Times, 24.01)

Nädalakiri The Economist vaatleb mais ELiga liituvaid Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Tuuakse ära, et kuigi ELis peetakse uusi liitujaid ühtlaselt vaesteks, siis tegelikult on ka vaesusel ja vaesusel vahe. Rikkaimas liitujariigis Sloveenias on sissetulekud ühe inimese kohta kolm korda suuremad kui vaeseimas liitujariigis Lätis. Kolme Balti riiki ärritab kui neist räägitakse kui tibatillukestest riikidest. Igaüks neist annab pindala poolest silmad ette Belgiale, Hollandile ja Taanile. Samas tuleb siiski tõdeda, et rahvaarvu poolest jäävad Balti riigid nimetatud maadele alla. Uued liitujad rikastavad ELi ka kultuuriliselt ja lingvistiliselt. Kõik kümme toovad ELi kaasa uue keele (juhul kui tšehhi ja slovaki keeli pidada erinevateks keelteks), samas kui ELi tänased 15 liiget saavad hakkama 11 rahvuskeelega. Pooled Euroopa keeltest on slaavi keeled, läti ja leedu keel pärinevad indo-euroopa keelte balti harust ning eesti ja ungari keel kuuluvad uurali keelkonda, olles omavahel nõrgalt seotud. Eesti keel on aga tihedas sidemes soome keelega ja võib-olla on mõningaid kokkupuutepunkte ka jaapani keelega. Järgneb lühiülevaade ajaloost ning lõpuks tõdemus, et ühegi liituva riigi rahvusköök ei vääri rõõmuhõiskeid. (The Economist, 30.01)

Taani ajakirjandus

Eestlastega on väga lihtne hästi läbi saada, kuna nad on taanlastega samal ‘lainepikkusel’. Eestis peetakse taanlastest väga lugu – taanlaste suhtes tuntakse sümpaatiat vaadatakse neile kui kaas-skandinaavlastele, kellega seob ühine ajalugu. Enamus eestlasi tunneb hästi Taani rolli Eesti toetamisel ELi ja NATOga liitumisel. Siiski peab eestlastega suhtlemisel tuleb silmas pidada järgnevat: Ära nimeta Eestit endiseks nõukogude vabariigiks või Ida-Euroopa maaks – eestlased peavad ennast skandinaavlasteks ja oma riiki Põhjala, mitte Balti maaks. Ära käsitle Eestit, Lätit ja Leedut ühtse piirkonnana. Eestlased on enda üle uhked ja nad on orienteeritud läände. Keeleliselt ja kultuuriliselt on Eestil Läti ja Leedu tunduvalt vähem ühist kui Taanil näiteks Rootsi ja Norraga. Ära räägi valjuhäälselt. Ära uhkelda. Eestlased ei innustu sellest, kui keegi arvab, et Eestis võib kõike peaaegu muidu valmistada. Eesti on klanni-ühiskond, kus kõik, kes omavahel tunnevad, hoiavad kokku. Eestlastega võib tunduda raske kontakti saada, ent pärast tutvumist selgub, et nad on otsekohesed ning nende naljasoon – mis meenutab taani huumorit, kuid on sarkastilisem ja enese suhtes irooniline – selgitab nende iseloomu. Kasuks tuleb seegi, kui viia end veidike kurssi Eesti ajaloo, talispordi, eriti suusatamisega. (Kristian Halskov, Jyllands-Posten, 29.01)

Norra ajakirjandus

Markko Märtin on siiani saavutanud enda eesmärgid. Selle hooaja eesmärgiks on ta seadnud MM kulla. “Ma olen seda tüüpi, et mul kulu täiesti tippu jõudmiseks suhteliselt vähe aega,” teatab Märtin. Edu saladuseks peab 28-aastane Märtin kogemust, ja hetkel on tal juba seljataga kahe-aastane sõidukogemus maailmakarika sarjas. Ta on näidanud, kui kiiresti ta sõita oskab ja pistab rinda nii Marcus Grönholmile kui ka Petter Solbergile. Ent erinevalt Solbergist on Markko veidi suletud iseloomuga. Ta kõnel on monotoonne intonatsioon ja sõites ta kas võidab või lõpetab viimasena. Markko on pärit Tartust, tagasihoidlikust kodust. Juba varakult pandi tema rallisõiduoskusi tähele. Esimese auto ostis ta kokkulaenatud rahadega, ent see risk tasus ennast ära – teda märgati ja nüüd lõikab ta sõites loorbereid Fordile. Rallikuulsus on Märtini jaoks tülitav. Parema meelega ta lihtsalt sõidaks ning laseks tulemustel rääkida iseenese eest. (Dagbladet, 21.01)

“Eestis ei arvesta Schibstedi gruppi kuuluvad ajakirjandusväljaanded ei sõnavabaduse ega ka sotsiaalsete kohustustega. Ainus, mis neil meeles mõlgub on kasum,” ütleb ajakirjanduse professor Epp Lauk. Samal ajal kui Norras rõhutab Schibsted ajakirjandusväljaannete kuulumise vajalikkust rahvuslikule kapitalile, toimib ta Eestis tüüpilise rahvusvahelise finantshiiglasena, kes oma olemuselt juba nõuab töötajatelt lojaalust sõnavabaduse hinnaga. (Linn Stalsberg, Klasskampen, 29.01)

Soome ajakirjandus

Eestis üritatakse viia kasutusele internetivalimised. Sügisel katsetatakse häkkerite abiga valimissüsteemi turvalisust, ning kui test õnnestub, võidakse uut tüüpi valimised juba 2005. aasta KOV valimistel sisse viia. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.01)

Eestist ja Venemaalt on alates 1999. a. toodud Soome illegaalselt kümneid koeri, keda müüdi lehekuulutustega. Soome võimud kardavad, et koerad võivad olla vaktsineerimata ning tekitada marutaudi ohtu. (Hannele Tarkka-Tierala, Helsingin Sanomat, 28.01)

Eesti Geenivaramu on rahahädas, kuna ameerika investor katkestas projekti rahastamise seoses eriarvamustega projekti eesmärkide suhtes. Sotsiaalministeerium on alustanud uute investorite otsinguid. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 30.01)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee