Nädal välismeedias: 01. - 18. jaanuar 2004

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Sisearen

Uudisteagentuurid

Irish PM Bertie Ahern said that his country would seek to push through a EU constitution and avoid creating an enlarged "two-speed" community as it took over the EU's rotating presidency from Italy. Ahern said Ireland would strive to complete the draft constitution which the previous presidency, held by Italy, had failed to push through in the run-up to the EU's enlargement from 15 to 25 members. On the issue of a two-tier EU, he said: "It would create many disparities and divergences that certainly would not be good for the overall European population." (Afp, 1.01)

EC President Romano Prodi said that if the EU failed to agree this year on a stalled constitution, some nations were bound to move ahead faster with closer integration. His comments were at odds with Irish PM Bertie Ahern. "We have to make an effort for one year together to have a joint common decision," Prodi told a news conference with Ahern, whose country took over the EU's rotating presidency for six months on January 1. "If we are unable to do that, we can't wait for ever. That is clear. We can't stop Europe." (Reuters, Afp, 6.01)

Irish PM Bertie Ahern heads to the European parliament warning bluntly that the expanding bloc faces a "nightmare" if it fails to hammer out a constitution and head off the prospect of a two-speed Europe. (Afp, 11.01)

President Jacques Chirac renewed France's call for a two-speed approach to European integration, only days after the new EU president Ireland rejected the idea as "not helpful". Chirac argued in his annual New Year's greeting to the diplomatic corps that a Union enlarged to 25 or 27 members will not be able to move towards unity at the same pace as the current 15-member group. "The more hesitant should not slow down those who are determined to go faster and further," he said in his speech. "Germany and France will naturally be at the heart of these pioneer groups (moving ahead)." (Reuters, 8.01)

Slovenia opposes the idea of a two-speed Europe that has emerged after the failure of an EU summit last month, but would steer for the fast lane in case such a solution was taken, Slovenia's FM Dimitrij Rupel said. "Such a solution would be bad, considering what the new European constitution should provide ... it would represent an emergency exit," Rupel told journalists at a news conference presenting Slovenia's foreign policy's goals for 2004. (Afp, 9.01)

A two-speed Europe is "almost inevitable" if the EU does not reach an agreement on a new constitution by the end of 2004, EC chief Romano Prodi said. "One year, I think is the commonsense deadline," Prodi told BBC television. Asked if a two-tier Europe was inevitable if no deal was reached within 12 months, Prodi said: "Yes, almost inevitable. Without these rules the problem of having agreement will become more and more difficult." (Afp, 9.01)

Irish PM Bertie Ahern urged EU leaders to make an early effort to conclude a stalled EU constitution, but said he did not know if it could be achieved under his presidency. Germany and Poland, whose disagreement over voting rights scuppered an EU summit in December, said after talks they would push for accord, though neither seemed ready to give ground. (Reuters, 14.01)

Romano Prodi's successor as president of the EC must be a politician representing whichever party grouping wins EU parliament elections in June, a senior MEP said. Hans-Gert Pöttering, who leads the centre-right grouping in the EP, the assembly's biggest faction, also attacked Prodi for "meddling" in domestic Italian politics ahead of his departure from Brussels this year. Pöttering said EU countries must avoid a repeat of the process that led to Prodi's appointment as Commission president five years ago. /.../ Among possible contenders being touted in Brussels are Greek PM Costas Simitis, Belgian PM Guy Verhofstadt, Luxembourg PM Jean-Claude Juncker and former Finnish PM Paavo Lipponen. (Afp, 7.01)

Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz said a deal on a controversial EU constitution could be reached in the coming weeks, after a working dinner with his German and French counterparts. Cimoszewicz told reporters after an informal working dinner in Berlin with Germany's Joschka Fischer and Dominique de Villepin of France that he was optimistic the countries would overcome the differences that torpedoed a Brussels summit last month to finalize the treaty. (Afp, 16.01)

Polish PM Leszek Miller said his country remained determined to defend its interests at the heart of the EU, which it joins on May 1. "We are ready for compromises, mutual solutions. But we will not throw in the towel to keep quiet or to get a short-lived profit. We will not accept solutions that weaken our chances at the heart of the European community," Miller said in a televised statement. (Afp, 10.01)

Spanish PM Jose Maria Aznar said his country and Poland — allies in talks on a EU constitution and Iraq — should develop a strategic partnership. "Poland and Spain's destiny is a strategic partnership on the international stage and in particular in an enlarged EU," Aznar said during a brief visit to Poland. (Afp, 17.01)

The EC admonished France and Belgium for having the worst record among member states for implementing EU laws, while praising the outstanding performance of Denmark. France, which also has the dubious distinction of being hauled before the EU's top court most often of the 15 member states, and Belgium each have yet to transpose 54 EU directives into national law. Denmark leads the way with only five EU laws still to be passed, followed by Spain with 14. (Afp, 12.01)

The new countries joining the EU will still miss out on a privilege enjoyed by most of western Europe — living without borders. Border controls between the current 15 EU states and the 10, mainly eastern European, countries joining the EU in May will remain in place, at least until 2007, officials in Brussels said. (Afp, 17.01)

The leaders of Britain, France and Germany will meet before the next EU summit in March to assess how to revive talks on the bloc's stalled constitution, a German government spokesman said. (Afp, 5.01)

Latvia became the first of the new EU members to name its European Commissioner, saying FM Sandra Kalniete will join the executive when the Baltic state enters the union in May. A government spokesman in Lithuania said Vilnius would name Finance Minister Dalia Grybauskaite, although Brussels has not yet been notified of this. In Estonia, former Prime Minister Siim Kallas is the lead contender. (Reuters, Afp, 8.01)

Greek PM Costas Simitis could be a candidate to succeed Romano Prodi when his five-year term as president of the EC expires in October, a Greek minister said. Simitis "is widely respected within the EU and has much to offer Europe," Greek Defence Minister Iannos Papantoniou told the pro-socialist daily newspaper Ta Nea, adding that his candidacy "cannot be ruled out." (Afp, 5.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Uute liikmesriikide kõige paremini toime tulevad migrandid võtavad sel aastal koha sisse euroinstitutsioonides. Paljud neist hakkavad teenima rohkem kui riigipead kodus: Speyer University uuringust selgub, et Europarlamendi saadikud uutest liikmesriikidest võivad hakata saama kolm korda suuremat palka kui nende koduriikide peaministrid. Kõige vingemad tegijad on aga muidugi kevadel Brüsselisse saabuvad eurovolinikud. Euroopa Komisjon sooviks kümne uue voliniku seas näha vähemalt kolme naist ning tundub, et nii ka läheb. Naiskandidaadi on välja pakkunud Läti, Leedu ja Poola. Enamus uutest volinikest on endised välisministrid, Euroopa asjadega tegelevad ministrid või liitumisläbirääkimistel olulist rolli mänginud isikud. Volinikud uuematest ja väiksematest riikidest, kel puudub veel kogemus, saavad usutavasti vähetähtsad volikukukohad. See on siiski parem kui mitte midagi, ütlevad nende valitsused. Euroopa põhiseadusvaidlustel tõstsid need riigid kõige kõvemini häält just eurovolinike arvu kärpimise vastu. Esindatuses näevad nad kindlaimat garantiid ELi suurte liikmete diktatuuri vastu. (The Economist, 15.01)

Saksamaa ajakirjandus

Mida peaksid sakslased ja mida poolakad õppima luhtunud VVKst? Veel hiljuti pidasid Poola poliitikud Euroopa vundamendiks nn Weimari kolmnurka – Poola, Prantsuse ja Saksamaa koostööd. Kas see oli eksitus? Kindlasti mitte! Kuid ajalooliste ja mentaalsete erinevuste ületamine vanade ja uute eurooplaste vahel võtab aega. Kes täna tuumik-Euroopa ideega välja tuleb, see lõhestab veel lõplikult ühinemata kontinenti. Kes tahab Euroopa identiteeti Ameerika-vastasusele ja Venemaa-sõbralikkusele rajada, pole mõistnud ELi laienemise ajaloolist mõõdet. See, kes tuumik-Euroopas eelkõige oma rahvuslikke huvisid näeb ning ELi sissemakseid vähendada soovib, ei tohiks kogenematutele ning veidi hirmunud "ääreeurooplastele" ette heita rahvuslike huvide kaitsmist. Umbusk, allasurutud kompleksid ning egoism tulid 2003. aastal rohkem esile kui Euroopa-idee Praegu käib Poolas äge diskussioon selle üle, kas ja kui kaua veel Nizza põhimõtetest kinni hoida tuleks. Prantsusmaal ja Saksamaal on üha rohkem neid, kes arvavad, et uutesse liikmesriikidesse ei tohiks nõnda suurriiklikult suhtuda. 19. sajandil võis Berliin ja Pariis Poolata läbi ajada, 20. sajandil sõltuva Poolaga, 1. maist aga muutub kõik. Uued tulijad hakkavad kaasa rääkima, otsustama ning vastutama. Vanadel eurooplastel tuleb ehk sellega rohkemgi harjuda kui uutel. (Adam Krzeminski, Der Tagesspiegel, 6.01)

Poola president Kwasniewski algatab veebruari alguses Poolas laiaulatusliku debati Euroopa põhiseaduse küsimuses, eesmärgiks põhjalikumalt selgitada rahvale, mida see dokument endast kujutab. See tähendab tõenäoliselt valitsuse soovi valmistada rahvas ette teatavateks järelandmisteks. Debati teemaks on "Tugev Poola tugevas Euroopas". Poola Euroopa asjade minister Hübner kutsus ELi valitsusi üles päästma põhiseadust kompromisside abil. Kui iirlaste eestvedamisel märtsis kokkuleppele ei jõuta, võib kõik lükkuda järgmisesse aastasse. Hübner näib suhtuvat rahulikult sellesse, et eelarve arutelu ning vaidlused põhiseaduse ümber kulgevad paralleelselt: "Kui me seda kõike üheaegselt teeme, siis suhtume probleemidesse realistlikumalt." (Wolfgang Proissl, Financial Times Deutschland, 12.01)

Poola välisminister Wlodziemierz Cimoszewicz märgib oma kirjutises, et VVK polnud kellelegi võit ega kaotus. Vaieldavaid küsimusi oli lihtsalt sedavõrd palju, et nii lühikese ajaga ei saanudki kõiki rahuldava tulemuseni jõuda. Liiga kergekäeliselt arvati, et konvendi välja töötatud variant on parim võimalikest – parim kompromiss, saavutamaks tasakaalu ELi erinevate institutsioonide vahel, liikmesriikide vahel, riigi ja kodanike vahel. Soov otsustamise mehhanismi lihtsamaks muuta võib tulevikus halvasti mõjuda Euroopa seni nii iseloomuliku kompromisside leidmise oskusele, võib viia kiusatuseni kokkuleppimise asemel otsuseid peale suruma hakata. See ohustaks Euroopa koospüsimist tulevikus. Me oleme küll tänulikud nendele, kes meie liikmekspürgimist on toetanud, kuid arutelus Euroopa tuleviku üle ei saa me seetõttu veel teiste poolt tehtud ettepanekute ega võõraste huvidega kriitikavabalt leppida.

Prantsusmaa ajakirjandus

Iirimaa hoiak ELi eesistumise ülevõtmisel on Iiri peaminister Bertie Aherni sõnul "tagasihoidlik ja pragmaatiline", kuid see ei välista seda, et Iiril poleks teatavaid ambitsioone. Iiri peaminister kinnitas ka, et teeb kõik, et taastada läbirääkimised ELi põhiseadusliku leppe üle. Iiri on ELi üks eurofiilsemaid riike, 73% iirlastest suhtuvad ELi soosivalt. Iiri peaminister Bertie Ahern sooviks teha esimesest maist "tõelise laienemise pidupäeva". Selle päeva ajaloolisusele võivad aga varju heita läbirääkimised ELi finantspaketi üle, mis tõotavad tulla ülimalt keerulised. (Laurent Zecchini, Monde, 5.01)

Kreeka kaitseminister Papantoniu tegi avalöögi vaidluses uue komisjoni presidendi valimise üle, öeldes avalikult, et üks võimalik kandidaat võiks olla Kreeka praegune peaminister Costas Simitis, "kellel oleks Euroopale palju anda." Prodi ametiaeg lõpeb 1. novembril. Nõukogu peaks langetama otsuse uue presidendi osas juba juunis. Nizza lepingu kohaselt valitakse president kvalifitseeritud häälteenamuse meetodil. Komisjoni presidendi valimine on alati olnud keerukas, kuid seekord tõotab see kujuneda tavalisest veelgi raskemaks. Põhjusteks on põhiseadusliku lepingu projekti (kuigi ajutine) läbikukkumine, liidu laienemine esimesel mail ning lisaks on veel õhus mõningad Iraagi sõja ajast jäänud pinged. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 21.01)

Soome ajakirjandus

EK paistab seisvat suurte liikmesriikide ülemvõimu vastu, eriti seoses stabiilsuslepingu mittetäitmise küsimusega. Selline vastasseis on negatiivne, kuna põhimõtteliselt peaksid mõlemad pooled seisma kogu ELi huvide eest. Kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa rikkusid lepingut, millest tekkis konflikt suurte ja väikeste riikide vahel, süvendas Komisjon ELi sisest vastasseisu veelgi, viies asja Euroopa kohtusse. Pole ime, et Prantsusmaa ja Saksamaa mõistsid hukka otsuse kaevata Ministrite Nõukogu kohtusse. Samas tundub kummaline, et ka Euroopa Keskpank komisjoni otsuse hukka mõistis, kuna sellega toetas keskpank sisuliselt riike, mis aastast aastasse on õõnestanud rahaliidu usaldatavust. Kohtuprotsessiga kaasnevad suured ohud – euro võib kõikuma lüüa, Ministrite Nõukogu ei pruugi kohtuotsust järgida, jne. Sisemisi tülisid tuleks käesoleval perioodil igati vältida, kuigi iseenesest tegutses Komisjon tulevikule mõeldes õigesti, seistes ühiselt kokkulepitud reeglite täitmise eest. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 16.01)

Prantsusmaa, Saksamaa ja EK ähvardavad tuumik-Euroopa moodustamisega, kuid tegelikkuses muudaks see ELi veelgi hapramaks. On ebaselge, millistes valdkondades võiks koostööd tuumikgrupi poolt eraldi arendada. Juba praegu pole kõik liikmesmaad kaasatud kõikidesse koostöövormidesse (EMU, Schengen, juriidilised- ja siseasjad). Liidu laienemise järel süveneb grupeerumine veelgi, ning vaevalt, et Saksamaa ja Prantsusmaa tegelikult sellisele arengule kaasa aidata tahaksid. Seega jääb vaid küsimus – mida asutajariigid tegelikult tahavad? (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 8.01)

Ajalehe Helsingin Sanomat juhtkirjas leitakse, et Prantsusmaa ja Saksamaa stabiilsuslepingu täitmist puudutava otsuse viimine läbivaatamiseks kohtusse EKi poolt toimub ebasobival ajahetkel, tekitades vaid probleeme juurde. Sisuliselt on tegemist rahandusministrite nõukogu Ecofini otsustusvõime kahtluse alla seadmisega, mis võib põhjustada kogu ELi õhkkonda mürgitava võimuvõitluse. Kui komisjon jääb kaotajaks, nõrgeneb selle positsioon; kui aga Ecofin alla jääb, et pruugi see siiski taganeda oma novembrikuus vastuvõetud otsusest. Stabiilsuslepingu teksti tuleks parandada, kuid tekkida võiv tüli muudab üksmeele saavutamise keeruliseks. Tüli ei tohiks muutuda instantsidevaheliseks võimuvõitluseks, rahanduslik olukord pole niivõrd tõsine – euro pole kriisis ja stabiilsuslepinguga seotud raskused ei tähenda veel olukorra väljumist kontrolli alt. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 15.01)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

NATO will remain the cornerstone of European defence policy despite plans to give the EU an independent military planning capability, French FM Dominique de Villepin said. "That we are all very attached to NATO, the force of this alliance is evident," he said during an address to a meeting in Lisbon of Portuguese ambassadors. (Afp, 6.01)

Belgian FM Louis Michel said that EU and US leaders should meet more often to foster a close transatlantic partnership. "The EU and the US should move quickly to new strategic forms of dialogue. The top meetings should again take place more often than once a year, and should become strategically relevant," Michel wrote in a column in De Standaard newspaper. (Reuters, 17.01)

The transatlantic partnership between Europe and the US must start to reflect the EU's growing international importance, Portuguese President Jorge Sampaio said. "The world has changed and transatlantic ties must adapt to the changes," he said in a New Year's address to foreign ambassadors to Portugal. (Afp, 12.01)

The EU urged Russia to withdraw its two military bases from Georgia, wading into an issue that threatens to heighten tensions between Moscow and the new leadership in the former Soviet republic. "The position of the EU is that the agreements which were signed in 1999 in Istanbul must be completed," EU foreign policy chief Javier Solana said in Tbilisi. "They are the agreements of the OSCE, to which the Russian Federation belongs," Solana said. "So we very much hope that these agreements will be fulfilled," he said after meetings with Georgia's president elect Mikhail Saakashvili. (Afp, 15.01)

Russian concern at the EU's enlargement to the east will be sharply focused in just over 100 days' time on May 1 when Moscow finds that its common frontier with the union has stretched to some 2,000 kilometres (1,200 miles). Whereas previously only Finland among the EU member states adjoined Russian territory, the new EU member states include three republics that were once part of the Soviet Union — Estonia, Latvia and Lithuania — as well as Poland, its former satellite. Nothing could provide a starker reminder of how much the balance of power has swung in Europe since the break-up of the onetime superpower Soviet Union just over a decade ago. (Afp, 18.01)

Saksamaa ajakirjandus

Hirm Venemaa ees on sundinud idaeurooplasi asuma USA poolele. Oluline on siinkohal ka endise Varssavi pakti riikide autoritaarse riigikorra kogemus. Detsembri alguses debateerisid Ida-Euroopa riikide kaitseministrid Berliinis Iraagi sõja teemadel. Toomas Hendrik Ilvese sõnul oli see sõda idaeurooplastele oluliseks sammuks teel emantsipeerumisele. Ilves mõtleb siinkohal vaid ühele riigile: Venemaale. Miski muu ei häirinud idaeurooplasi nii nagu näilise liidu moodustumine Berliini, Pariisi ja Moskva vahel. "Meil on kogu aeg tunne, et EL on suhtlemises Venemaaga liiga naiivne", ütles Ilves. Idaeurooplased on samuti väga mõistvad argumentide suhtes, mis nõuavad rahva vabastamist diktaatori võimu alt. Tšehhis kutsuti Iraagi sõda toetama loosungiga: "Rahu Euroopas on saavutatav vaid sõjaga türannide vastu!" Poola president, ise endine kommunist, on tunnistanud: "Me oleme kogenud, kui tähtis on rahvaste solidaarsus kurjusega silmitsi seistes!" (Nils Kreimeier, Financial Times Deutschland, 2.01)

USA soov näha Euroopat iseseisvama ja tugevama sõjalise jõuna on pärast Iraagi sõjast tingitud tülisid eurooplastega vankuma löönud. Siiski väljus "vana" Euroopa sellest tülist diplomaatilise võitjana. Nüüd on isegi Suurbritannia alla kirjutanud ELi sõjalisele ja julgeolekukontseptsioonile. Seda põhjendatakse ehmatusega, mille kutsus nii brittides kui ka prantslastes ja sakslastes esile eurooplasi lõhestanud tüli. "Keegi ei taha, et midagi sellist enam kunagi korduks!", on öelnud Tony Blair. Samas hoiatas ta Prantsusmaad mitmepolaarse maailma ülesehitamise eest – see vaid kindlustaks USA soovi omapead toimida. (Eva Busse/Rainer Koch, Financial Times Deutschland, 1.01)

Oma uues julgeolekustrateegias on eurooplased kõige olulisematest küsimustest mööda hiilinud. Kui peaks ilmnema, et vaatamata kõikidele preventiivsetele mittesõjalistele abinõudele on oodata terroristlikku (näiteks tuuma-) rünnakut väljastpoolt, mida siis teeb EL? Ta ei ole praegu isegi võimeline sõjaliselt vastama taolisele väljakutsele. Seni on eurooplased olnud kindlad, et potentsiaalsete ohtudega ei saa võidelda sõjalisi vahendeid rakendades. Samas, kui oht on kindel ja tõestatud, siis ei välista sõjalisi aktsioone isegi prantslaste Programmation Militaire. Väljapääs on kulude kokkuhoius ja vastutuse jaotamises. Kui näiteks Poola ja Saksamaa võtaksid endale vastutuse tagada Tšehhi õhuruumi puutumatus, võiks see riik loobuda kallite lahingulennukite ostmisest ning keskenduda teistele valdkondadele. Saksa, Norra ja Hollandi allveelaevastik võiks moodustada ühise üksuse asukohaga Hollandis. Samasse valdkonda kuulub Briti-Prantsuse lennukikandjate ehitamise projekt. Vastused kõikidele julgeolekupoliitilistele küsimustele on võimalik leida aga vaid juhul, kui neid otsitakse koostöös NATOga ning kooskõlastatult USAga. (Volker Rühe, Der Tagesspiegel, 8.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Esimene Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise vahend, Euroopa relvastusagentuur, tekitab juba praegu erimeelsusi Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Agentuuri kaheteistkümnest eksperdist ja ametnikust koosnev meeskond peaks Brüsselis tööle asuma lähinädalatel. Kuid need kaks riiki, kes on ELi sõjaliselt tugevaimad liikmed, ei saa kokkuleppele agentuuri direktori ametikoha osas. Nii Prantsusmaal kui Inglismaal on agentuuri direktori kohale oma kandidaat. Ametlikult peab direktori nimetama Javier Solana, kes on aga juba jõuludest saadik oodanud, millal kaks riiki kandidaadi suhtes omavahel kokkuleppele saavad. (Alexandrine Bouilhet , Le Figaro, 19.01)

Laienemine

Uudisteagentuurid

EC head Romano Prodi praised "the impressive reforms" undertaken by Turkey to meet EU standards, but stressed that further implementation was needed before the union could agree to membership talks. "My main message is to encourage Turkey to continue on the path of reform... but we have also stressed that more is needed in the field of implementation," Prodi said. Turkey, he added however, was now "closer than ever" to the EU. (Afp, 15.01)

Cyprus welcomed EC president Romano Prodi's call on Turkey to help resolve the island's decades-old division in order to enhance Ankara's troubled bid to join the EU. Cypriot government spokesman Kypros Chrysostomides told Prodi's message to the Turks was a positive step forward, but that Nicosia has yet to see any signs of encouragement from Ankara. (Afp, 16.01)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said he believes peace talks between Turkish and Greek Cypriots will resume very soon, insisting that a united Cyprus could yet join the bloc on May 1. He was speaking after two Turkish Cypriot political parties split over the prospect of reuniting the divided Mediterranean island said they had formed a coalition government after elections in the breakaway north ended in deadlock. (Afp, 12.01)

Turkey is gambling that a new drive to resolve the deeply divisive issue of Cyprus will be enough to protect its bid to join the EU. But some say it may not want to play all its Cyprus cards before getting a firm "yes" to entry into the wealthy bloc. Ankara's fingerprints are on two recent moves by Turkish Cypriots towards restarting talks on reuniting the Mediterranean island with their Greek counterparts, who will join the EU without them if agreement is not reached by May 1. (Reuters, 13.01)

Bulgaria and Romania are two former communist states, which will not make it into the EU this year but they are hoping to conclude talks by October in order to join the EU in 2007. "Bucharest and Sofia will wrap things up with the current EC," the EU's executive arm whose term expires in October, Romanian FM Mircea Geoana said. (Afp, 18.01)

Macedonian President Boris Trajkovski said his country will submit its formal bid to join the EU at the end of February, just months after military peacekeeping operations ended in the former Yugoslav state. (Afp, 13.01)

Finland's government tabled a bill that would prevent workers from eight Eastern European countries set to join the EU in May from freely entering the Finnish labour market for the first two years after joining the Union. According to the proposal, workers from eight countries — the Czech Republic, Estonia, Lithuania, Latvia, Hungary, Poland, Slovenia and Slovakia — would have to apply for a work permit and would only get a job in Finland if the position couldn't be filled by a Finn, government officials said. Citizens of Cyprus and Malta — the two other new member states — would be exempt from the rule and would enjoy free access to the Finnish labour market as soon as they join the bloc in May. (Afp, 15.01)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa ei ole üksik saar. Kuid kust algab Ida ja kus lõpeb Lääs? Kas praegune piir on lõplik? Kas Eesti, Poola ja Sloveenia idapiir on ka Euroopa idapiiriks? Kultuuriajalooliselt - jah! Praegune Euroopa idapiir on kindel ja püsiv, sest ta on loomulik kultuuripiir. Kultuuriajalooliselt – ei! Sest Ida-Euroopa kujutab endast segu Läänest ja Idast. Uus Euroopa idapiir eraldab praegu küll kahte erinevat maailma, kuid miks ei võiks kunagi tulevikus sellest piirist idapool aset leida samasugused arengud nagu näiteks Poolas? On kaks nägemust ja kaks küsimust – kas Euroopa on omaette saar või tohutu suure kontinendi väike tipp? (Wolfgang Büscher, Die Welt, 2.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

EKi president Prodi saabus ajaloolisele visiidile Ankarasse, Türki. Prodi julgustas Türgit ELi liikmeks saamise taotlustes, meenutades samas aga ka seda, et ELi liikmeks saamise joaks on Türgil veel palju teha. Peale Türgi peaministriga kohtumist antud pressikonverentsil ütles Prodi, et tema sõnumiks Türgile on jätkata reformide teel, kuna praegused saavutused on juba märkimisväärsed. Prodi visiit on üldse esimene Komisjoni presidendi visiit Türgisse alates 1963. aastast, mil Türgi kirjutas alla assotsiatsioonilepingule. Prodit saatis visiidil komisjoni laienemisvolinik Verheugen, kes ei varjanud, et isegi kui käesoleva aasta lõpuks pandaks paika Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise kuupäev, saavad läbirääkimised olema pikad ja keerulised. (Nicole Pope, Le Monde, 17.01)

Taani ajakirjandus

Tööjõu vaba liikumisega seoses on palju räägitud vaestest Ida-Eurooplastest kes massilisel läänes tööd võivad hakata otsima. Ent hoopis tähelepanuta on jäätud tõik, et ka Lääne-Eurooplastele avaneb uute liikmesriikide tööturg. Sellest tulenevaid võimalustest on juba mõningad sakslased aru hakanud saama ning alates mai kuust hakkab nende töökoht asuma teispool jõge - Poolas. (Birgitte Vestermark, Berlingske Tidende, 11.01)

Soome ajakirjandus

Soome piirab enamikest uutest ELi liikmesriikidest pärit tööjõu vastuvõtmist vähemalt kaheaastase üleminekuaja jooksul. Uute liikmete (välja arvatud Küprose ja Malta) kodanike töölevõtutingimused Soomes jäävad esialgu samaks, kui väljastpoolt ELi pärit kodanikel. Vastuvõetud seadus üleminekuaja kohta ei piira aga teenindusettevõtete võimalusi pakkuda teenust teises riigis, näiteks eesti tööandja võib saata oma töölisi Soome komandeeringusse. Peale kaheaastast perioodi otsustatakse üleminekuaja edasise jätkamise või selle lõpetamise üle. (Pekka Vuoristo, Helsingin Sanomat, 16.01)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EU finance ministers acted illegally when they suspended EU budget rules to spare France and Germany disciplinary action over their excessive deficits, the EC's legal service has concluded. An EU source said that Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes would recommend that the EU executive challenge the November decision before the European Court of Justice on the basis of the lawyers' opinion. (Reuters, 7.01)

Spain will oppose any change to the EU's stability pact that allows inequalities among member countries, Economy Minister Rodrigo Rato said. "We will be very restrictive about accepting any proposal for discretion" in the application of the EU Stability and Growth Pact, Rato said, in a reference to a contentious decision by EU finance ministers to suspend deficit procedures against Germany and France. (Afp, 8.01)

The euro's unchecked rise against the dollar is setting alarm bells ringing across Europe with regard to the potential risks for economic recovery in the region and some politicians began calling for interest rate cuts to clip the euro's wings. However, the European Central Bank (ECB) remained deaf to such calls and said it saw no reason to change eurozone interest rates for the time being. (Afp, 8.01)

The ECB defied German-led calls for interest rate cuts, saying growing global demand would partly compensate for any damage the strong euro will have on euro zone exports. German Economy Minister Wolfgang Clement led calls for lower rates to offset the currency's dampening effect on economic growth, chiming in with business leaders, and becoming the first senior official of a major industrialised country to do so. (Reuters, 8.01)

The 10 countries due to join the EU this year should look to Ireland as a shining example of how to cut unemployment by investing in people, the bloc's jobs commissioner said. Anna Diamantopoulou, Commissioner for Employment and Social Affairs, told a meeting of European employment ministers that such investment was often more profitable, if less tangible, that infrastructure spending. "In deciding how to use structural funds from the EU, Ireland has often faced a choice between investing in school buildings or investing in the minds of the teachers who work in those schools," Diamantopoulou said. (Reuters, 16.01)

EU Agriculture Commissioner Franz Fischler of Austria said the Stability and Growth Pact, should be made more flexible to take into account the ups and downs of the economic cycle. The 1997 stability pact stipulates that eurozone countries keep their annual public deficits below 3.0 percent of gross domestic product (GDP). But the 3.0-percent ceiling should be "altered slightly", either up or down, depending on whether the economy was booming or in a downturn, Fischler told. (Afp, 16.01)

The EC is looking into introducing a new product label to describe goods as "Made in the EU" in a bid to boost the bloc's international profile, an official said. But the discussions are still at an early stage and the views of industry and consumers will be taken into account, EC spokeswoman Arancha Gonzalez told reporters. (Afp, 12.01)

Germany is likely to resist any attempts by the EC to abolish a "Made in Germany" label for German-made products in favour of a new "Made in the EU" trademark, Justice Minister Brigitte Zypries said. "'Made in Germany' must stay," the minister said. (Afp, 13.01)

Saksamaa ajakirjandus

CSU esimees Edmund Stoiber on juba kaua aega maalinud ELi laienemisest õuduspilte. Jaanuari alguses võttis ta taas sõna. Seekord polnud kõneaineks kardetud immigratsioonivool või rahalised maksed, vaid idaeurooplaste liberaalne maksusüsteem. Konkurentsis püsimiseks on ka Saksamaa sunnitud maksudumpingut kasutama. Ida-Euroopa naabrid on võistluses investorite pärast haaranud initsiatiivi. Näiteks Baltimaades kehtib nõndanimetatud Flat Tax süsteem juba alates 1990ndate aastate keskelt. Slovakkia võib oma äsjase maksureformiga vallandada doominoefekti ning anda tõuke kogu ELi maksunduse reformimiseks. Mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austrias tuntakse idapoolse konkurentsi survet. Austria panga hinnangul põhjustaks slovakkia mudeli ülevõtmine riiklike tulude vähenemise, kaudsete maksude tõstmise ning üleüldise hinnatõusu. Samas asuvad Viinis sadade välisettevõtete Ida-Euroopa esindused, mis võivad reformide venimise korral kolida vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele Bratislavasse. (Nils Kreimeier, Financial Times Deutschland, 14.01)

Vene päritolu tunnustatud USA majandusteadlane Vladimir Kvint väidab ajaleheleusutluses, et USA tahab ELi riikidele pakkuda tugevat konkurentsi Ida-Euroopa turgudel. Tema hinnangul süveneb pärast ELi laienemist konkurents ka ELi liikmesriikide endi vahel. Järgmise 15 aasta jooksul on EL nii poliitiliselt kui ka majanduslikult vähem ühtne kui täna. Uued liikmesriigid pole mitte ainult vaesemad, nendes on ka töötuse määr palju kõrgem – Poolas 20%, Baltimaades 12-18%, kuid tegelikkuses suurem kui Poolas. Liitujatel on ka erinev orientatsioon – mõni vaatab Euroopa, mõni USA suunas. Mõnele, nagu näiteks Poola, Ungari ja Baltimaad on jällegi orienteerumine Venemaale tähtis, sest nad vajavad turgu oma madala konkurentsivõimega toodetele. Need riigid orienteeruvad poliitiliselt USA ning majanduslikult Venemaa suunas. "See kõik võib muuta ka ELi kui terviku poliitilist ja majanduslikku orientatsiooni", sõnas Kvint. (Erich Hoorn, Die Presse, 14.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Komisjonil on jaanuari lõpus plaanis teha liikmesriikidele ettepanek kahekordistada teadusuuringutele minevat raha. Komisjoni teadusvolinik Busquin sooviks tõsta ELi teadusuuringute eelarvet 5-lt miljardilt 10-le miljardile ning selles küsimuses toetab teda ka komisjoni president Prodi. Lõplik summa sõltub aga tulevase ELi eelarvest perioodiks 2007-2013 ning selle suurusest. Enamus volinikke sooviks, et uus eelarve moodustaks 1.24% Liidu SKPst. Sellist eesmärki on raske saavutada kuna detsembris teatasid kuus praegust liikmesriiki - Saksamaa, Prantsumaa, Suurbritannia, Holland, Rootsi ja Austria - et sooviksid ELi eelarve säilitamist praegusel tasemel, st 1% liidu SKPst. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 12.01)

Rootsi ajakirjandus

EMUga kiire liitumise ohtudest on palju räägitud, ning Ida-Euroopa riike on selle eest hoiatatud. End Iain Begg London School of Economics’ist leiab, et kiire eurole üleminek kaalub kõik riskid üles. (Anna Koblanck, Dagens Nyheter, 2.01)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on veendunud, et ELi laienemisega kaasneb kogu ELi majanduse kasvu kiirenemine. Konkurentsivõime edasiseks parandamiseks ning Lissaboni kriteeriumide täitmiseks oleks Fogh Rasmusseni arvates tarvis ELi eelarveressursse ümberjaotada taoliselt, et suhteliselt vähem raha kulutataks põllumajandusele ning enam haridusele, teaduslikule tegevusele ning uute tehnoloogiate väljatöötamisele. (Anders Krab-Johansen, Børsen, 15.01)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Jaap de Hoop Scheffer, who took over the NATO helm, is a consummate diplomat who struck an impressive balance in the Iraq war between warm ties with the US while not upsetting anti-war Europeans. The former Dutch FM takes over the world's biggest military alliance at a turning point in its history, when for the first time it has sent forces outside its traditional European theatre of operations to lead peacekeepers in Afghanistan. He will have his diplomatic skills tested as he seeks to steer a steady course for the North Atlantic Treaty Organisation which was almost torn apart by the transatlantic tensions of the Iraq crisis. He is the third Dutchman to head the alliance, following Joseph Luns, who died last year at the age of 90 and who guided NATO through the Cold War years from 1971 to 1984, and Dirk Stikker who was secretary general from 1961 to 1964. (Afp, 5.01)

NATO may have a role to play in the future reconstruction of Iraq but should concentrate first on its mission in Afghanistan, the alliance's new secretary-general said. "The primary focus at the moment should be on Afghanistan," former Dutch FM Jaap de Hoop Scheffer said as he arrived at NATO headquarters outside Brussels to take up his new post. "Iraq of course will also be on the agenda at a certain stage but let's take the events step by step," he added. (Reuters, 5.01)

Polish President Aleksander Kwasniewski said NATO should decide at its next summit in Turkey in June on whether it is prepared to play a greater role in Iraq. "I think that it will be the right time to expect decisions on this question, Yes or No," Kwasniewski told a news conference after inspecting paratroopers preparing to set off to replace colleagues in a stabilisation force in the country. "Personally I hope for a positive decision on a NATO commitment in the stabilisation mission in Iraq," he said. "We are very interested in involving NATO in operations in Iraq," he said. (Afp, Reuters, 5.01)

NATO is likely to agree to take formal command of several military zones in Iraq in the second half of this year, the German weekly magazine Der Spiegel said. The paper said NATO would discuss the issue at an international security conference to take place in the south German city of Munich early next month. Der Spiegel, which did not give a source for its report, said that the list of NATO countries likely to provide troops for any such operation was still "subject to debate." (Afp, 10.01)

Russia congratulated former Dutch FM Jaap de Hoop Scheffer as he took over as chief of NATO and said it hoped relations with Moscow would be a priority for the new leader of the alliance. "Moscow is counting on the new secretary general making the development of Russia-NATO relations a priority," the foreign ministry said in a statement. (Afp, 5.01)

Russia will "one day" have to join NATO, German Defence Minister Peter Struck told Germany's Bild am Sonntag newspaper. The fact that his Russian counterpart Igor Ivanov informs the Atlantic alliance of its future plans for the Russian army is "already big progress", Struck said. "Formerly several spies would have been needed" to obtain such information, the German minister added. (Afp, 10.01)

Poland has launched negotiations with Washington on hosting U.S. military bases on its territory, Defence Minister Jerzy Szmajdzinski said. "We expect the second round of consultations on the issue of bases early this year. It's too early to give any details," Szmajdzinski told the parliament's defence committee. He added Poland was generally in favour of hosting the bases, but the issue of who would cover their operating costs remained open. (Reuters, Afp, 8.01)

NATO marks the 10th anniversary of its Partnership for Peace programme, which was designed to foster relations with the ex-Soviet bloc but is now turning its sights to Central Asia as part of the US-led war on terrorism. "You have Kazakhs in Iraq serving under Poles. That would have been unbelievable without PFP," a senior official with the transatlantic military alliance told AFP on condition of anonymity. One of the biggest successes of the PFP programme had been to get non-NATO countries in shape for joint military operations, the official said, "and it has also inspired many countries and supported very significant reform of defence institutions and concepts". /.../ Created out of the ashes of the Cold War at a North Atlantic Treaty Organisation summit on January 10, 1994, PFP now embraces 27 countries — largely from eastern Europe but also Switzerland, Caucasus nations and the five ex-Soviet republics of Central Asia. (Afp, 8.01)

NATO's new chief expressed concern to would-be alliance member Ukraine that a lack of media freedom could skew presidential elections due in October. "The allies...are not without worry about developments as far as the media are concerned," NATO Secretary-General Jaap de Hoop Scheffer told a news conference after talks with Ukrainian Foreign Minister Kostyantyn Gryshchenko. "I have said that the allies very much hope that the upcoming elections at the end of 2004 will be free and fair elections because that is, after all, an important yardstick by which NATO-Ukraine relations are being measured." (Reuters, 13.01)

France said it was too early to discuss boosting NATO's role in Iraq but, in a sign of warming relations with Washington, left the door open to sending troops there once a sovereign government is established. The comments by FM Dominique de Villepin followed signals from Berlin that Germany — with France a leading opponent of the U.S.-led invasion last year — would not oppose a more robust role for the alliance in Iraq. (Reuters, 16.01)

NATO's new secretary-general said the alliance could play a greater role in bringing stability to Iraq but its priority remained its peacekeeping mission in Afghanistan. "Nobody doubts that the stabilisation of Afghanistan is the main task facing NATO," Jaap de Hoop Scheffer said in a guest article for Germany's Bild am Sonntag newspaper. "But it is also possible to have a discussion over a bigger role for NATO in Iraq." "If we begin the discussion, we have to be careful about the way we deal with each other on both sides of the Atlantic." (Reuters, 17.01)

USA ajakirjandus

Eesti suursaadik Saksamaal Riina Kionka kirjutab vastuse 2. jaanuaril Zaal Anjaparidze ja Peter Rutlandi sulest ilmunud artiklile "Georgia gets a second chance, at long odds". Kionka sõnul on artikli autoritel õigus, et Gruusia probleemide reguleerimiseks ei ole lootust ilma Gruusia ja Venemaa vahelise kokkuleppeta. Samas leiab ta, et autorite iseloomustus, nagu oleks USA reaktsioon Venemaa mõjule Gruusias vaenulik, on ebaõige ja vastutustundetu. Suursaadik kirjutab: " Et Venemaale peaks selles regioonis osaks saama eriline kohtlemine, nagu Anjaparidze ja Rutland näivad soovitavat, meenuatab kahtlaselt väiteid, mis tavatsesid õigustada Vene okupatsioonivägede jätkuvat kohalolu Balti riikides 1990ndate alguses. Venemaa nõustus 1999. aasta Istanbuli tippkohtumisel Gruusiast vägesid välja viima. Arvestades Venemaa tõrksust oma lubadus täide viia, oleks aeg lasta rahvusvahelisel survel kasvada". (Riina Kionka, International Herald Tribune, 8.01)

Saksamaa ajakirjandus

On mitmeid põhjusi, miks Prantsusmaa on loobumas vastasseisust USAga. Eelkõige tahab Pariis saada taas "jalga uks vahele" Lähis-Idas. Piirkonnas, kus prantslased on mitmeid inimpõlvi aktiivselt tegutsenud, pole neil enam sõnaõigust. Tähtsates küsimustes pöörduvad araabia riikide juhid ikka Londoni ja Washingtoni poole. Prantsuse võimud on juba ammu mõistnud, et vastasseis USAga ei too neile mingit kasu. See vastasseis kahjustab Prantsusmaa rahvusvahelisi positsioone, isoleerib teda NATOs ning lõhestab Euroopat määral, mis isegi prantslastele tundub ületavat igasugused piirid. Ka ameeriklased on aru saanud, et Iraagi ülesehitamine kulgeb paremini koostöös eurooplastega. See tuleb kasuks nii Iraagile, USA-Prantsuse suhetele kui ka NATOle. (Jacques Schuster, Die Welt, 17.01)

Prantsusmaa ajakirjandus

Prantsusmaa President Chirac kinnitas, et NATO ja ELi vahel ei ole mingit vastuolu, öeldes, et Prantsusmaa soovib järgida ELi julgeoleku ja kaitsepoliitika arendamist koostöös NATOga ning teha seda täiesti läbipaistvalt. Londoni sooviks oleks, et EL arendaks edasi oma kaitsepoliitikat koostöös NATOga, kuid Chirac on ilmselt mitte juhuslikult maininud ka seda, et "põhiseadusliku lepingu projekt näeb ette võimalust luua kaitsepoliitika mehhanism selliste partnerite jaoks, kes soovivad liikuda edasi kiiremini ja kaugemale." Sellekohast initsiatiivi on üles näidanud Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg. Neid riike nimetas üks USA analüütik irooniliselt "keskpäraseks sõjaliseks jõuks, patsifistiks ja kaheks kääbuseks. (Philippe Migault, Le Figaro, 9.01)

Taani ajakirjandus

2001. aasta 9. septembri terrorirünnak pööras Põhja-Atlandi pakti peapeale. Sinnamaani oli see pakt olnud põhiliselt USA poolt Lääne-Euroopale antud garantii idast tulevate rünnakute vastu. Nüüd aga oli USA rünnaku sihtpunktiks. Taanis sündis selle tulemusel uus julgeolekudoktriin. (Erling Bjøl, Jyllands-Posten, 3.01)

Soome ajakirjandus

NATO uus peasekretär Jaap de Hoop Scheffer nimetas alliansi esmajärgulise ülesandena Afganistani olukorra lahendamist. Rahvusvaheliste Isaf-vägede tegevus nõuab NATO liikmetelt rohkem ressursse ja sõdureid, kuid kui Afganistani uus põhiseadus ei aita sõjategevuse vähenemise suunas, on Hoop Scheffer hädas. Lisaks mainis peasekretär, et NATO võib saada lähitulevikus rolli ka Iraagi stabiliseerimisel. See eeldaks aga vägivalla taseme langemist, ning ameeriklased peaksid möönma oma jõudude ebapiisavust. Lisaks eeldaks NATO Iraagis osalemine kokkulepet Julgeolekunõukogus, kuid Saksamaa pole ka siis nõus oma vägesid Iraaki saatma. De Hoop Schefferi sõnul on alliansi teine peaülesanne seitsme uue liikme vastuvõtmine. Maad Eestist kuni Rumeeniani võeti vastu eelkõige poliitilistel ja strateegilistel kaalutlustel, kuigi nende sõjaline valmisolek on veel puudulik. USAl on lihtsam rajada väiksemaid baase uutesse liikmesriikidesse, mis on lähedal Lähis-Idale ja Kaukasusele. Balti riikidesse ilmselt baase ei tule, selle asemel visandas USA välisministeerium sügisel mõtte "erilisest partnerlusest Põhja-Euroopas". (Jarmo Rantalainen, Kaleva, 9.01)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Former Estonian PM Siim Kallas, seen by many as the architect of the small Baltic state's return to mainstream Europe, was approved by the government as its future EU commissioner. Estonia is among 10 incoming EU members, mostly from former communist Eastern Europe, who have until the end of January to say who will represent them on the Commission, the powerful body that proposes and enforces European legislation. "The cabinet has agreed to the prime minister's proposal to appoint Siim Kallas as Estonia's commissioner," a government statement said. Kallas, 55, has been the party leader of the pro-business Reform Party since he entered politics in the mid-1990s and has served as foreign minister, finance minister and prime minister. (Reuters, 15.01)

The Estonian government picked former PM Siim Kallas to become its future European commissioner. But the nomination prompted the media to resurrect allegations that Kallas had been responsible for the disappearance of 10 million dollars while serving as the former Soviet republic's first central bank chief. "I suggested Kallas' nomination as his former positions have been closely and actively related to the EU issues," PM Juhan Parts told reporters after the Tallinn government officially approved his choice. "Considering Kallas' experience and the fact that he is internationally rather well-known he is the best possible candidate for EU commissioner," said Parts. (Afp, 15.01)

Reformierakonna esimehest Siim Kallasest saab Euroopa Komisjoni voliniku kandidaat. (Rosbalt.ru, 14.01)

NATO uus peasekretär Jaap de Hoop Scheffer külastab Eestit märtsi keskel. (pln.pskov.ru, 8.01)

Eesti on valmis aitama Gruusiat reformide läbiviimisel. (Rosbalt.ru, 5.01)

Eesti suursaadik Saksamaal Riina Kionka kutsus International Herald Tribune’is avaldatud artiklis maailma üldsust üles nõudma Venemaalt oma vägede väljaviimist Gruusiast. (Regions.ru, 9.01)

Narvas vaadeldakse Eesti-Vene suhete arendamist Venemaa presidendivalimiste ja ELiga liitumise kontekstis. Sel eesmärgil korraldatakse kohtumisi Eesti ja Venemaa juhtivate poliitikutega. Nüüd plaanitakse kohtumist presidendikandidaadi Irina Hakamadaga. (Utro.ru, 7.01)

Vene erusõjaväelastele alalise elamisloa andmine lahendatakse 2004. aastal, väidab Riigikogu Eesti-Vene parlamendirühma esimees Sergei Ivanov. (Rosbalt.ru, 6.01)

Eesti keeldus andmast vene sõjaväepensionärile, 76-aastasele Evald Pernile alalist elamisluba. (Rosbalt.ru, 15.01)

KMA lubas endale ennekuulmatu žesti: venemaalasele Arsen Mardeilashvilile, kes seilas Eestisse täispuhutaval madratsil, anti aastane elamisluba. (izv.info, 8.01)

Eesti venekeelse elanikkonna esindajad on sunnitud taas ametlike võimudega konflikti minema ja kirjutama kaebusi Euroopa inimõiguste kohtusse. Sõjaväepensionärid peavad iga viie aasta järel pikendama oma elamisluba Eestis. Vastavalt seaduseparandustele, on endistel sõjaväelastel alalist elamisluba taotleda isegi keelatud. (RTR Vesti, 10.01)

Eelmisel aastal sai Eesti kodakondsuse 3 706 venekeelset elanikku. (RIA Novosti, 12.01)

Suurbritannia ajakirjandus

Juba nädalapäevad enne kui peaminister Juhan Parts Siim Kallase ametlikult Eesti eurovoliniku kandidaadiks nimetas kirjutas Finincial Times Londonis asuva Euroopa Reformikeskuse "luureandmetele" tuginedes, et Eesti kõige tõenäolisemaks kandidaadiks eurovoliniku kohale on endine peaminister ja Eesti Panga president Siim Kallas. (Financial Times, 5.01)

Šoti ärimees Iain Lawsonist saab Eesti aukonsul Šotimaal. Teemat lahkavast artiklist selgub, et Lawsoni suhe Eestiga sai alguse ühes Tallinna kõrtsis pärast 1993. aastal kahe riigi jalgpallimeeskondade vahel toimuma pidanud matši, mis aga Eesti poole väljakult puudumise tõttu ära jäi. Artiklis uuritakse kahe rahva suhteid ning võimalusi koostööks. Tõdetakse, et mitmetel Tallinna söögi- ja joogikohtadel on šotlastest omanikud ning kiidetakse Eesti majanduse ärisõbralikkust. (Tom Lappin, The Times, 11.01)

Soome ajakirjandus

ELil ei kavatse muuta koostöölepingut Venemaaga, seoses Venemaa nõudmistega Ida-Euroopa riikides elavate venelaste olukorra parandamise kohta. ELi seisukoht on, et kehtiv koostööleping Venemaaga laieneb võrdselt ka uutele liikmesriikidele. Ühe küsimust jälginud asjatundja sõnul on venelaste nõudmiste puhul tegemist väljapressimisega. EK üritab nüüd Venemaad veenda liidu laienemise kasulikkuses ka Venemaa jaoks. Komisjonis ei usuta, et vene vähemuste küsimuse tagajärjel võib tekkida kaubandussõda, nagu kardetakse Poola rahandusministeeriumis. Siiski peetakse oluliseks üritada leida ühist keelt, kuna Venemaa on muutumas ELile üha tähtsamaks partneriks nii majanduslikult kui ka maailmapoliitilistes küsimustes. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.01)

Eesti valitsus nimetas ametlikuks eurovoliniku kandidaadiks endise pea-, välis- ja rahandusministri ning endise Eesti Panga presidendi Siim Kallase. Nüüd peab veel Euroopa Parlament aktsepteerima Kallase kandidatuuri. Eesti valitsuse kohaselt Kallase valimist põhjendab ta pühendumine ELi küsimustesse. Kallas oli peaminister Eesti ja ELi vaheliste läbirääkimiste otsustavas faasis. Kallas saab volinikuna eestlaste mõistes lotovõidu, saades 260 000 krooni suuruse kuupalga. Kallase senisest karjäärist leidub palju kompromiteerivaid seiku, kuid ta on kõikidest süüdistustest puhtalt välja tulnud. Kallas kuulus Komparteisse, ning ta usk NSVLi püsimisse oli nii tugev, et isegi nõukogude aja lõpul hakkas ta Eesti NSV ametiühingute keskliidu peasekretäriks. Seejärel Eesti Panga presidentiks olemise ajal varjutasid ta karjääri Tshetsheeniasse müüdud rublad ja pangast kadunud 10 miljonit dollarit. Eurovoliniku ametisse valimisel polnud Kallasel ühtegi vastaskandidaati. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 16.01)

Eesti peaminister Juhan Partsi sõnul on Siim Kallas parim kandidaat eurovolinikuks, kuna tal on palju kogemusi ja teda tuntakse väljaspool Eestit. Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul mõjutab Siim Kallase minek Brüsselisse tunduvalt Eesti sisepoliitikat. Reformipartei pole ilma Kallaseta enam sama, Kallas on praegust koalitsiooni kooshoidev jõud ja tema eemaldumine sisepoliitikast annab rohkem võimalusi opositsioonile, arvab Savisaar. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.01)

Venemaa kasutab ära oma vähemusrahvuste küsimust surve avaldamiseks ELile, kuna ta näeb oma mõjuvõimu vähenemist uutes ELi liikmesriikides. Loodetavasti Venemaa mõistab lõpuks, et igal asjal on piir, ning tegelikult tagab Eesti ja Läti kuulumine ELi kõige paremini vene vähemuse heaolu nendes riikides. EL seadis juba ühinemisprotsessi algul karmid nõuded kodakondsusseaduse muudatuste kohta, ning OSCE lahkus Eestist juba paar aastat tagasi, olles tunnistanud Eesti poolse nõuete täitmise vähemusrahvuste küsimuses. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 17.01)

Balti riigid liituvad käesoleval aastal ELiga, eelmine aasta tõi kaasa aga mitmeid üllatusi. Kuigi ennustati, et Leedu on kolmiku majandustiiger ja dünamo, paistab, et Eesti majanduse kasum tuleb juba teist aastat järjest umbes kaheksa protsenti suurem, kui eelarvet koostades ennustati. Tundub, et ka ELi kriteeriumite täitmine õnnestub tulevikus, eriti tänu tolliametnike tööle. Eelmisel aastal paljastas Eesti toll näiteks rekordarvu salakütuse üleviimiseid. Piirivalve tõhustamine on osa Eesti ja teiste Balti riikide ning idapoolse Kesk-Euroopa suhetest ELi tulevaste idanaabritega. Balti riikide seisukohast on olulisim, kuidas Venemaa suhtub partnerlus- ja koostöölepingutesse. Rikkumised Baltimaade suhtes tähendavad konflikti kogu ELi puudutavas poliitikas. Rahvusvaheline üldsus peab kainelt arvestama venelaste huve Baltimaades. Tuleb rangelt eristada etniliste venelaste õigustatud kodakondsusnõudeid ja Venemaa katseid juhtida Baltimaade poliitikat. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 5.01)

Soome riik sõlmis reedel Eestiga lepingu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Ühisprojektina ehitatakse Paldiskisse Kyoto ühisrakenduprojekti raames 20 megawati võimsusega tuulepark, mis peaks kompenseerima fossiilsetele kütustele põhinevat elektritootmist Eestis. (Annikka Mutanen, Helsingin Sanomat, 10.01)

Moskva alustas ELi laienemise künnisel marulist kampaaniat rahvusküsimuse teemal, püüdes ELi kaudu ka Eestile ja Lätile survet avaldada. Venemaa nõuab, et EL parandaks välisvenelaste olukorda uutes liikmesriikides, ähvardades selle nõude täitmatajätmise korral jätta heaks kiitmata ELi ja Venemaa suhteid käsitleva partnerlus- ja koostööleppe laienemise uutele liikmesriikidele. Näiteks välisvenelastega tegeleva asevälisministri Eleonora Mitrofanova sõnul ei ole inimõiguste olukord eriti Eestis ja Lätis sel tasemel, mida EL on kohustanud oma lepingutes tagama. Venemaa välisministeeriumis asutati eelmisel aastal struktuuriüksus jälgimaks venelaste olukorda lähivälismaal. Surve avaldamiseks kasutab Venemaa ELiga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepet (PAC), mille laienemist ootab EL ka uutele liikmesriikidele. Nüüd seobki Moskva PACi lähivälismaal elavate venelaste olukorraga ning õhutab ELi taotlema selle paranemist. (Mika Parkkonenl, Helsingin Sanomat, 16.01)

Poola ajakirjandus

Vastates ajakirjaniku küsimustele möönab Eesti välisminister Kristiina Ojuland, et põhimõtteliselt võiks ka Eestis astet leida midagi Leedut tabanud poliitiliste pöörste taolist. "Tähtsaim on siiski see, et kõikidele valitsus- või parlamendikriisidele vaatamata ei muutu meie välis- ja ka majanduspoliitika," sõnab ta. Suhetes Venemaaga selgitab Ojuland piirilepingu puudumise tagamaid, ja kinnitab, et ELi tulevane välispiir on sellegipoolest väga hästi kaitstud. Ka on Moskva suhtumises täheldada pragmaatilisemat, vähem emotsionaalset hoiakut. Eesti liigub ELi suunas, kuid see areng ei ole Ojulandi hinnangul täiesti probleemidevaba. "Näeme teatavat ohtu meie lahenduste kohaldamisel ELi omaga. Olen siiski optimist ja loodan, et praegu mitme liikmesriigi mitte just kõige parem majanduslik olukord toob kaasa ka meie lahenduskäigu mõistmise. Tahaksime, et iga riik otsustaks ise, milline on tema maksusüsteem, mis meile kui investorisõbralikule riigile on eriti oluline," on Ojulandi arvamus. Eesti senisest stabiilsest arengust kõneledes mainib minister õnnestunud rahareformi ja erastamist ja rõhutab välis- ning majanduspoliitilise kursi püsivust. "Panime täpselt paika ka oma välispoliitilised prioriteedid. /.../ /S/eda protsessi jätkasime kõigi valitsuste ajal, sõltumata mingitest poliitilistest muudatustest." Me ei muutnud kunagi oma käitumist." Tulevikuväljavaadetest toob Ojuland prioriteetidena esile iibe probleemi lahendamise ja elatustaseme tõstmise. Siiski vaatab Ojuland tulevikku lootusega ja leaiab, et "Eesti jääb veel selliseks, nagu ta seni on olnud: väikeseks, aga tugeva majandusega ning positiivsetele muudatustele ja eksperimentidele avatud riigiks. /.../ See on meie tee tulevikku, millel kavatseme käia." (Maja Narbutt, Rzeczpospolita, 15.01)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus soovib, et Venemaa täidaks Eesti-Vene autovedude lepingut, teatas Eesti peaminister Juhan Parts. 1. maist 2002 on Pihkva oblastis kehtestatud teedemaks Lihula piiripunkti läbinud sõidukitele, mis tema sõnul "on 2001. aastal sõlmitud Eesti-Vene leppega vastuolus". (informpskov.ru, 13.01)

Eesti kavatseb euro kasutusele võtta esimesena ELiga liituvatest riikidest. (Rosbalt.ru, 14.01)

Valitsus otsustas, et Eesti peab olema valmis eurole üleminekuks 2006. aasta keskel. (Rosbalt.ru, 16.01)

2003. aastal laekus Eesti riigieelarvesse 41, 245 miljardit krooni ehk 104,28% planeeritud tuludest. (Rosbalt.ru, 14.01)

Veterinaarnõudmised võivad peatada kaubavahetuse Eesti ja Venemaa vahel. (Rosbalt.ru, 15.01)

Saksamaa ajakirjandus

Ohjeldamatu jõuga tormavad Baltimaad NATOsse ja ELi. Nüüd on järjekorras euro. Siinkohal tuleks ehk hoog maha võtta. Pärast taasiseseisvumist on Baltimaad saavutanud nii mõndagi, kõige drastilisemalt toimis Eesti. Ühe hetkega kaotati tollid ning liberaliseeriti majandus. Kõik läks ülesmäge, kuni 1990ndate aastate lõpus tabas baltlasi Vene majanduse kokkuvarisemine. Nende tähtsaim majanduspartner kadus, algasid uute turgude otsingud. Venemaa turg asendus kiiresti ELi turuga, Eesti jällegi eestvedaja rollis. Võrreldes teiste uute ELi liikmesriikidega jätavad baltlased päris hea mulje. Swedbank asetab eestlased koguni kolmes punktis esikohale – madalaim riigivõlg, enim investeeringuid haridusse ning kõige rohkem interneti kasutajaid. Tiigriteks neid Swedbank siiski ei nimeta, sest nende majandused on selleks liiga väikesed. Kuid "ilvesteks" küll! Tõeliseks "tiigriks" võib saada ehk Leedu. Baltlastel on vaja siiski veel paljus Euroopale järgi jõuda, näiteks SKT ühe elaniku kohta on kandidaatriikidest madalaim Lätis. Maksebilansi puudujääk on suurim Eestis. Seni on elatud suures osas välisinvesteeringute arvelt, kuid nende osa kahaneb pidevalt. Millal on Baltimaad valmis euroga ühinema? Eesti on taas kõige kärmem. Tõenäoliselt liituvad aga kõik kolm valuutaliiduga (2004) ning võtavad euro kasutusele (2008) üheskoos. (Reiner Gatermann, Die Welt, 3.01)

Rootsi ajakirjandus

Autoosi valmistav Lear Corporation teatas täiendava 21 töökoha kaotamisest Rootsis. Viimase paari kuu jooksul on kokku kaotatud 54 töökohta. Osa lihtsamatest monteerimisüleannetest on madalamate tootmiskulude tõttu Eestisse üleviidud. (Dagens Nyheter, 15.01)

Taani ajakirjandus

Samal ajal, kui Taanis alles arutletakse selle üle, kas viia sisse süsihappegaasi (CO2) kvootidega kauplemine, on taani tuuleenergia arendusfirma Global Green Energy (GGE) müünud Eestis toodetava tuuleenergia arvelt Soomele 20 miljoni DKK väärtuses CO2 kvoote. Tehingu tulemusel püstitatakse Pakri poolsaarele kaheksa 2,3 MW võimsusega tuulegeneraatorit. GGE on huvitatud ka Taani CO2 kvootide müügist ning veel ühe sarnase võimsusega tuulepargi rajamisest Eesti ühte teise piirkonda. (Bjarne Bang, Børsen, 12.01; Børsen, Jyllands-Posten, 13.01)

Soome ajakirjandus

Eesti loodab minna üle eurole juba 2006 aasta suvel. Eesti Panga osakonnapealik Ilmar Lepik sõnas, et kiire pääs eurotsooni tõstab konkurentsivõimet, suurendab majanduskasvu ja tööhõivet, mistõttu ka üldine elatustase paraneb. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.01)

Soome majandusuuringute instituudi Etla uuringu kohaselt on Eesti majandusarengu suurimaks ohuks kasvav väliskaubandusbilansi puudujääk. Siiani on Eesti suutnud puudujäägi korvata tänu rootsi ja soome ettevõtete investeeringutele, kuid see mudel ei pruugi enam kaua töötada, ning ka Eestisse tehtavate investeeringute hulk on vähenemas. See tekitada Eestile välisvõlgu. Etla uurijate sõnul ei ole tulevaste ELi liikmesriikide majandusareng olnud rahvusvahelises plaanis erakordselt suur – kulub veel veerand sajandit, enne kui tulude ja kulude tase nendes maades ulatub 75 protsendini Soome vastavast tasemest. Veel näitab uuring, et Eestisse ja Ungarisse tehtavad investeeringud on soome ettevõtele keskmiselt kõige tulusamad. Uurimuses tehtud küsitluse järgi on peamisteks põhjusteks uutesse liikmesmaadesse investeerimisel kasvav turg ja suurenev tarbimine. Uurijate hinnangul tuleb uutest liikmesriikidest Soome mõnevõrra võõrtöölisi, kuid eelkõige on tegu hooajatöölistega, mis ei mõjuta oluliselt tööturgu. (Heikki Arola, Helsingin Sanomat, 9.01)

Laevafirmad ei usu, et alkoholi üleviimise vabanemine oluliselt suurendab laevareiside arvu. Peale Eesti ühinemist ELiga reiside hinnad tõusevad umbes kümme protsenti, 20 tunnised reisid kaovad ja kaubaliiklus suureneb. (Katri Kallionpää, Helsingin Sanomat, 10.01)

Soomlaste õlleturism Eestisse vähendab hinnanguliselt viiendiku võrra soome poodide õllemüügist tulevat kasumit. Teisest küljest parandab Eesti ühinemine ELiga Soome kaubandusettevõtete konkurentsi – importides odavaid toiduaineid Eestist saab hinda langetada. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 11.01)

Turu Kauppakorkeakoulu professor ja Pan Euroopa Instituudi juhataja Kari Liuhto kirjeldab ELi laienemise mõju Läänemere regioonile majanduslikus, logistilises ja strateegilises plaanis. Laienemine Baltimaadesse ja Poolasse muudab oluliseks koostöö Põhjamaade ja nimetatud uute riikide vahel. (Kari Liuhto, Turun Sanomat, 14.01)

Analüütikute hinnangul on alanud aasta Eestile sama edukas, kui eelmine. Majandus kasvab endiselt, samas hinnad tõusevad ja laenud muutuvad kallimaks. Tarbijahinnaindeks kasvab. Olulisim põhjus hindade tõusu juures on kütuseaktsiisi tõus, mille mõju ulatub kõikjale. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.01)

Varia

Uudisteagentuurid

Two Estonian soldiers were slightly wounded in a handgrenade attack in Baghdad, BNS news agency reported citing the Estonian chief of staff in Tallinn. The incident occurred near a market when the grenade was lobbed at the Estonian troops as they were on a routine patrol. A US military vehicle was damaged in the attack but no one else was hurt, said the agency. The two Estonians resumed their duties after receiving medical care. (Afp, 10.01)

Eight of the 10 countries about to enter the EU were under communist dictatorship for half a century and their legacy is an outdated prison system where AIDS and tuberculosis flourish. In central Europe, between 160 and 200 people are serving time in prison for every 100,000 of the national population, a ratio up to twice as high as the average in the 15 current EU member states. The proportion is even higher in the three Baltic states, which were part of the Soviet Union itself until late 1991 — in Lithuania there are 226 inmates for every 100,000, 352 in Latvia and 361 in Estonia. (Afp, 11.01)

"Vene Film Eestis" lõpetab filmi Vene patriarhist Aleksius II visiidist Eestisse. Tallinna Linnavalitsus toetas võtteid 37 tuhande krooniga. (Rosbalt.ru, 15.01)

USA ajakirjandus

USA saadiku Venemaal Alexander Vershbow hiljutine kõne, milles ta kutsus Venemaa presidenti Vladimir Putinit üles austama inimõigusi ja kohendama oma "üleolevat hoiakut" mitmete endise Nõukogude Liidu lagunemise järel iseseisvunud riikide suhtes, tuli väga hilja. Mitte, et me ootaksime, et Putin oma meelt muudaks, vaid et anda talle märku, mida USA arvab tema autoritaarsest poliitikast. Kremli väljaütlemised rahvusvahelistel foorumitel nagu diskrimineeritaks Eestis ja Lätis venekeelset vähemust, vaatamata korduvatele selgitustele vastupidisest, näitab Kremli vaenulikkust Balti riikide suhtes. Eesti ja Läti seisukohast vaadatuna on kõnealused inimesed ebaseaduslikud immigrandid sovjetlikust perioodist, kes siiamaani pole üles näidanud mingit huvi eesti või läti keele elementaarseks omandamiseks. Jääb loota, et Putin võtab USA saadiku kõnet kerge hoiatusena hoidumaks igasugustest "seiklustest" Balti riikide suhtes. (Camilla Kuus, The Washington Times, 14.01)

2004. aasta majandusvabaduse indeksit kajastavast raportist nähtub, et 10 kõige vabama majandusega riigi hulka mahub 6 Euroopa riiki. Samas aga unustatakse neid kuut riiki loetledes mainimata Eesti (6 kohal) ja Taani (8 kohal). On raske mõista, miks selline aps on juhtunud, eriti võttes arvesse asjaolu, et Eestit kirjeldatakse raporti eesõnas kui väga head näidet sellest, kuidas piiratud majandus on muudetud vabaks. Eessõnas kirjutatakse: " Venemaal oleks palju Eestilt ja Leedult õppida. Kui Eesti edu on kuulutatud juba mitu viimast aastat, siis Leedu olukord on stabiilselt paranenud alates 1996. aastast, kui ta esmakordselt majandusvabaduse indeksi tabelisse kanti". Iseseisvuse kättevõitmisest alates on Eestist toimunud tohutu edasiminek igas eluvaldkonnas ning riik on kiiresti ELi ja NATO liikmelisuse poole liikunud. Näib, et selliseid saavutusi võiks USA ajalehtedes siiski kajastada, kuna need on suurepäraseks näiteks, kuidas vabadus võitis türannia. (Agu R. Ets, The Washington Times, 12.01)

Rootsi ajakirjandus

Tallinnas Mustamäel asub väikelaste kodu. Ent erinevalt paljudest teiste lastekodude elanikest, pole siinsetel lastel suurt lootust leida kasuvanemaid näiteks Rootsist. Seda põhjusel, et paljudel selle asutuse kasvandikest on tugev vaimne või füüsiline puue. (Peter Letmark, Svenska Dagbladet, 6.01)

Rootsi piiri valve halvast korraldatusest kõnelevas artiklis mainitakse ka ära, et Eestist pärid veoautodes on avastatud radioaktiivseid materjale. Artiklis tõdetakse, et kontrolli radioaktiivsete ainete sisseveo üle tuleks tõhustada. (Ola Billger, Svenska Dagbladet, 8.01)

Eesti päritolu Kristjan Luuk kutsus jõulu eel oma meelelahutussaatesse Rootsi peaminister Göran Perssoni. Tutvustades Eesti jõulukombeid, pakkus Luuk Perssonile verivorsti ja sidruniviina. Persson pidas taolist maitseelamust nii ainukordseks, et lubas seda jõuluõhtud mitte kunagi unustada. (Fredrik Svedjetun, Expressen, 24.12.03)

Soome ajakirjandus

Tallinnat külastavate Soome laevareisijate arv on vähenenud märgatavalt. Reisijate arv on viimase aastaga vähenenud poole miljoni võrra. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 17.01)

Tallinnas on tekkinud tihe konkurents Soome ostukeskuste kettide vahel. Eestlased ostavad üha rohkem suurtest ostukeskustest väikepoodide ja turgude arvelt. (Markus Pirttijoki, Turun Sanomat, 17.01)

Eesti luuletaja Jaan Kaplinski kritiseerib artiklis USA välispoliitikat peale 11. septembri terrorirünnakuid, nähes maailmas uut ajajärku, kus rahvusvaheliste organisatsioonide ja läbirääkimiste roll on vähenenud ja kasutusele on võetud leninlik põhimõte: "kes pole meie poolt, on meie vastu". Kaplinski sõnul valitses sarnane olukord Teise maailmasõja ning ka Külma sõja ajal NSVLi mõjupiirkonnas. Nüüd on ainult üks mõjupiirkond – USA oma, mille vastaspool on ebamäärane terrorism. Kaplinski viitab politoloog Zbigniew Brzezinskile, kes on leidnud sarnasusi Bushi ja Lenini lööklausetel ja on väitnud, et terrorism pole ideoloogia, vaid ainult vahend näiteks oma riigi loomiseks või islami pühade paikade vabastamine paganate käest. Terrorismivastane võitlus viib aga politseiriigi suunas, tuues kaasa mitmetest inimõigustest loobumise ja sõjapropaganda kasutamise. USA propagandistlik poliitika on ülemaailmse totalitarismi ilming, kogu maailmast on saamas USA impeerium, mis sarnaneb üha enam NSVLi nn sotsialistliku leeriga, kirjutab Kaplinski. (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 5.01)

Eesti haiglates on rahapuuduse tõttu vähem patsiente, kui on võimalik ravida. Haigekassa maksab kinni väiksema arvu patsientide ravikulud, kui haiglate kapatsiteet ravida võimaldaks. Eesti sotsiaalministeeriumi hinnangul on haiglatel 15 protsenti kapatsiteedist kasutamata. Samas on Eestis lõpuleviimata haiglareformist hoolimata lääne vahendid ja mainekad arstid. Eesti arstide konkurentsivõime tõttu võivad tulevikus paljud soomlased tulla näiteks jalaliigeste proteese Eestisse paigaldama. Lääne-Tallinna keskhaigla peaarst Peep Põdderi sõnul ollakse Eestis väga huvitatud raviteenuse pakkumisest väljaspool Eesti Haigekassat. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 6.01)

Hämeenlinna ja Riihimäki Soome-Eesti Ühenduse delegatsiooni tutvumisreisil Narvas selgus, et Narvas oodatakse Soome linnadelt ekspertabi ja koostööd EList taotletavate toetuste juures ning linna probleemide lahendamisel. (Turun Sanomat, 12.01)

Turu linn, Varsinais-Suomi Eesti Keskus ja piirkonna kogudused laiendavad kontakte Eestiga. Eestikeelse nimega projekti "Saame kokku" haldab Turu ülikooli täienduskoolituse keskus. (Jouko Grönholm, Turun Sanomat, 13.01)

Helsingi narkopolitsei on paljastanud soome-eesti narkokaubanduse keti. Narkoäriga tegelesid Sörka vanglas istuvad vangid oma puhkuse ajal. Tegevuses osalesid kolm soomlast ja üks eestlane. Amfetamiin toodi Eestist Soome tänavale müügiks, politsei hinnangul selle aasta jooksul vähemalt kolm kilo. Lisaks kahtlustatakse neid ka tuhandete ecstasy-tablettide üle piiri toomises. Eelmisel sügisel konfiskeeris politsei Espoos narkoärimeeste auto, kust leiti 10 kilo amfetamiini. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 14.01)

Poola ajakirjandus

Veel mõne aja eest polnud eestlastel õigust töötavale telefonile või kraanist voolavale soojale veele. Nüüd kuulub selles Balti riigis inimõiguste hulka... juurdepääs internetiühendusele. Väike Eesti kasutab kaasaegset tehnoloogiat, eeskätt internetti, et propageerida kodanikuühiskonna arengut. NLi lagunemisest alates on Eesti läbi elanud tõelise tehnoloogilise revolutsiooni. Asjaolu, et internetiühenduse leviku tõttu eelistavad paljud uudset tehnoloogiat hindavad eestlased pubiõhtule koduarvutit, on paljuski riigi teadliku poliitika tulemus. 2003. aastal eraldati infotehnoloogia arenguks 1,2% riigieelarvest, sisuliselt on samamoodi olnud kogu dekaadi jooksul. "Valitsus formuleerib poliitilise tegevusplaani kaheks-kolmeks järgnevaks aastaks. Varsti alustame tööd uuega, mis realiseeritakse alates 2004. aastast," valitsuse infonõunik Tex Vertmann. Internetiühenduse kõrval on Eesti ka mobiiltelefonide kasutajate arvu osas kõrgelt arenenud. 70% eestlastest on oma mobiiltelefon. Hansapanga pressiesindaja Mart Toevere sõnul kasutatakse mobiiltelefone järjest rohkem ka mitmesuguste pangaoperatsioonide teostamiseks. Kõige muu kõrval on eestlased otsustanud läbi viia ka geneetilise eksperimendi. Suuruselt teises Eesti linnas Tartus on asutatud kogu rahva DNA-pank, kust igaüks võib järele uurida, millised haigused teda ohustavad. Eesti kõrval on DNA-panga idee realiseeritud vaid Islandil. Eesti valitsus räägib oma headest ideedest, ajalehed kogu maailmas kirjutavad, kuidas Eesti valitsus kasutab paberite asemel arvuteid. Eestlased mõtlevad endast uhkusega kui ühest Euroopa modernsemast rahvast. Viimasel ajal on mõeldud isegi asutada koole, kus teiste riikide ametnikud saaksid eestlaste kogemustest õppida. Kas kõik eestlased on niivõrd modernsed? Sarnaselt teiste riikidega on ka Eestis põlvkondade vahelisi erinevusi, tajutav on ka tasemevahe linna ja maapiirkondade vahel. Väiksemas riigis on "A-Eesti" ja "B-Eesti" vaheliste erinevuste ületamise nimel siiski lihtsam võidelda. Küsisin Vertmannilt, kas kõik Eesti valitsuse liikmed soovivad arvutit kasutada ning internetis debateerida. "Tänini pole ette tulnud ühtegi arvutianalfabeeti. Meie valitsuse liikmed on piisavalt noored", naerab Vertmann ning lisab, et ka süsteem on piisavalt lihtne. (Dominika Pszczółkowska, Gazeta Wyborcza, 12.01)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee