Nädal välismeedias: 15. - 28. detsember 2003

EUROOPA LIIT
Valitsustevaheline konverents, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Valitsustevaheline konverents

Uudisteagentuurid

The European Parliament (EP) called on the EU to broker a deal on its first-ever constitution before 10 more member states join the bloc. It warned "failure to resolve the issue of the enlarged Union's capability to act could result in a 'variable-speed Europe', in a return to the intergovernmental method or even in the fragmentation of the Union". It also demanded that the EU's outgoing Italian presidency publish a detailed list of all agreements on the constitution that were reached at Brussels summit. (Afp, 18.12)

EC President Romano Prodi called for more unity between EU member states in the wake of the collapse of the Brussels summit on an EU constitutional treaty. Prodi expressed concern that the split within the EU over Iraq earlier this year had repeated itself at the failed December 12-13 European Council summit. (Afp, 26.12)

EU should seriously consider the option of a "core group" of EU states willing to press ahead in key policy areas, after talks on a future constitution collapsed. "I fear that Chirac and Schröder want to build their own Europe," EU farming commissioner Franz Fischler said, warning against "a European inner core which would not no longer be concerned with" other EU members." (Afp, 15.12)

Italian PM Silvio Berlusconi remained defiant despite a storm of criticism from the EP over his responsibility for the collapse of talks on an EU constitution. Berlusconi underlined that Italy had in fact only had 60 days to seek accord on the constitution, after holidays were taken into account. He also highlighted progress made in agreeing on other points of the historic text, apart from the voting rights issue. "Despite all the goodwill and all the patience, there were too many difficulties," he said, adding that "some of the states seemed to be determined to defend the own interests." He welcomed the fact that EU leaders in Brussels had pledged not to re-open negotiations on the issues already agreed, "so that is a good foundation for the next presidency." (Reuters, Afp, 15.12)

Luxembourg PM Jean-Claude Juncker said he does not expect talks on a new EU constitution to resume before the middle of year 2004. (Afp, 15.12)

Irish government sources said PM Ahern was determined to "have a go" at finding agreement but acknowledged it was difficult to gauge the odds. "It boils down to whether there is the political will to resolve this - only time will tell - but as far as we're concerned if there is an opportunity to finish it we will do it," a government source told. (Reuters, 15.12)

The Irish FM Brian Cowen said the EU's incoming Irish presidency would wait until March before deciding whether the time is right to revive stalled talks on the bloc's first constitution. (Afp, 18.12)

Irish Minister for European Affairs, Dick Roche, forsees Ireland playing a key role in keeping up momentum for a new EU constitution when the country takes over the presidency of the bloc. "We don't have a big personal national political agenda. We just want to see the EU progress, we want to see it work." Roche said. "The objective of producing a treaty that people of your country can understand, can see lasting for the next couple of decades, I think that's a tremendous goal to work towards," said Roche. (Afp, 19.12)

A senior EC official was quoted as saying agreement on the EU constitution was possible by the end of 2004. "Giving ourselves the necessary time, we shall reach the finishing-line," Michel Barnier, the European commissioner for regional policy and institutional reform told. (Reuters, 15.12)

Angered by Poland's hardline stance on EU voting rights, Chancellor Gerhard Schröder may try to use Germany's political and economic influence in coming months to persuade Warsaw to change its mind. Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz admitted that the reactions in the German press could feed fears that Berlin might resort to putting economic pressure on its neighbour. (Afp, 15.12)

Poland's hardline stance on EU voting rights at constitutional talks will hurt its chances of gaining influence in an enlarged EU, Finland's FM Erkki Tuomioja said. "Of course everyone should show flexibility, but Poland's standpoint will not hold in the long run. This is no way to win friends," he was quoted. (Reuters, 16.12)

British PM Tony Blair endured jeers in parliament when he claimed that despite the weekend collapse of summit talks on an EU constitution, "a great deal of progress" had been made. Reporting back on the outcome of Brussels summit, Blair said: "It was right to take time to find a workable solution rather than to plough on in the hope of an unsatisfactory compromise." (Afp, 15.12)

Polish PM Leszek Miller said it was uncertain that talks on a EU constitution would be wrapped up during the Irish presidency of the bloc. In an interview he described his summit discussions German Chancellor Gerhard Schröder in Brussels. "The chancellor asked me if I would accept a double majority voting formula. I said frankly no. For my part I asked Schröder if he could accept that some kind of formula could be adopted for a rendez vous to take a decision later and he frankly replied, no," he said. "From then on we talked of other aspects of Polish-German relations we agreed to meet shortly after New Year's Day with new proposals to re-launch our cooperation," Miller said. (Afp, 17.12)

Valery Giscard d'Estaing, said the EU should wait a year before reprising debate on the constitutional treaty after the collapse of a Brussels summit. The former French president criticised Italian PM Silvio Berlusconi's handling of the talks. A lengthy period of reflection was now needed, Giscard d'Estaing told. (Afp, 18.12)

Portugal's PM Jose Manuel Durao Barroso said a planned referendum on a future European constitution was no longer a priority because EU leaders had failed to reach agreement on the wording of the treaty. (Afp, 18.12)

German Chancellor Gerhard Schröder said the EU will have a new constitution in 2004, despite the differences that emerged at the recent EU summit in Brussels. Schröder is of the opinion that Germany's conflict with Poland and Spain could be resolved. "I am sure that will be overcome, perhaps not in the first quarter of the new year. But I am expecting the EU constitution to be unanimously approved next year," he said. Schröder said that it was legitimate for countries like Poland and Spain to try to protect their national interests but that "they should not rank ahead of European unity." (Reuters, Afp, 21.12)

Spanish PM Jose Maria Aznar said in an interview that Madrid was open to fresh negotiations. "I hope and believe that an agreement is possible before the end of 2004," Aznar told. "Spain is open to all ideas, all proposals, including those of a reform of the Nice accords. But if we're told to take it or leave it, then a deal will become difficult," he added. (Reuters, 21.12)

Saksamaa ajakirjandus

Kõigepealt hea uudis: VVK ebaõnnestus! See on midagi enamat, kui võis loota. Olnuks igati ELi halbade traditsioonide vaimus, kui hommikuhämaruses oleks paberile pandud midagi ebaküpset a la Nizza, mis varjab probleeme, selle asemel, et neid lahendada. Nüüd aga juhtus see, mis oli ammu küpsemas – Euroopa põrkus vastu omaenese piire. Laienemine muudab edasise integreerumise ebatõenäoliseks. See teeb tippkohtumise ajalooliseks. 25 riigiga ilmselt riiki ei ehita, see on halb uudis. Nüüd otsitakse süüdlasi. Poola pole mõistnud Euroopa senise edu saladust, milleks on rahvusriikide osaline loobumine suveräänsusest. Vaatamata kõikvõimalike liitumiskriteeriumite täitmisele, näitas Poola üles ebaküpsust. Ka Hispaania käitus väiklaselt ja rahvuskeskselt. Berlusconi võib küll edukalt oma meediaimpeeriumi ning jalgpalliklubisid juhtida, kuid poliitilise vahendajana on ta saamatu. Oma euroopavaenulikkust näitasid stabiilsuse- ja kasvupakti küsimuses vahetult enne tippkohtumist ka kunagised ülieurooplased Saksamaa ja Prantsusmaa. Nad on unustanud Helmut Kohli tarkuse, et Euroopas tuleb end vahetevahel tagasi tõmmata, et midagi suurt saavutada. Siiski tegi Schröder õigesti, et ei läinud kahtlastele kompromissidele. Euroopa vajab sobivamaid raame kui seda on Nizza leping. Kui midagi muud ei aita, tuleb osadel riikidel omavahel integreeruda. Siin on siiski üks oht - Prantsusmaa võib nn tuumik-Euroopa idee „kaaperdada“ ning täide viia de Gaulle ammuse unistuse Prantsusmaa juhitud ning USA-vastasest Euroopast. Saksamaa ei tohiks selliste mängudega kaasa minna. (Stefan Ulrich, Süddeutsche Zeitung, 15.12)

Euroopa idee ei kujuta endast esialgu muud kui erinevate rahvusluste koosmängu. Kunagi tulevikus võiksid kodanikud samastada end kultuuriliselt rahvusriigiga, kuid poliitiliselt Euroopa föderaalriigiga. Saamatus Jugoslaavia umbsõlme lahendamisel tõstatas küsimuse – kas rahvusriigid enam üldse tohiksidki Euroopa asju otsustada? Iraagi kriis süvendas veelgi kahtlusi rahvusriikide mõttekuses – Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid USA-vastase liidu vägagi erinevatel põhjustel, kuid ikkagi pelgalt hetkelistel rahvuspoliitilistel kaalutlustel. Seetõttu pole rahvusriikide allianssidel kestvust. Samas võivad nad lõhestada Euroopa. Ning muret ei tee mitte eliidi liigrahvuslik meelestatus, vaid rahvusluse populaarsus massides. Et Euroopa ideed mitte rohkem naeruvääristada, peaksid eurooplased paremini oma ajalugu õppima. Praegusele Euroopa eliidile tundub Euroopa identiteedi lõimimine ajaloo ja kristlike traditsioonidega võõrastav ning vanamoeline. See võimaldab teistel eurooplasi “vanadeks“ ja “uuteks“ jaotada, nagu oleks Euroopa ühine ajalugu vaid mõne aastakümne pikkune. Saksa liidukantsleri arvates teavad “vanad“ eurooplased paremini, mis on sõda. Ajalooõpetus ei tohiks enam nii rahvuskeskne olla, vastasel juhul Euroopa identiteeti kujundada ei õnnestu. (Jerzy Mackow, FAZ, 17.12)

Prantsuse välisministri pikem kirjutis Euroopa arenguperspektiividest. Vana Euroopa olevat surnud, nüüd tuleb asutada uus. Peame aja maha võtma ning järele mõtlema, kuhu me õieti läheme. VVK katkestati, sest see oleks võinud kujuneda väiklaseks kemplemiseks. Dialoogi ei saa niimoodi kiirustades pidada. Meenutagem, kui kaua vaieldi SB soodustuste või esimese eelarve ümber – aastaid! Siiski on Euroopa edasi liikunud, ka vaatamata Taani või Iiri referendumitele. Põhiseaduslik leping oleks aluseks Euroopa uuestisünnile, muudaks ta maailma mastaabiga tegijaks. Need, kes seda soovivad, võiksid ühineda. Ning selles pole midagi uut, Schengeni leping ja rahaliit näitavad juba teed. Me ei tohiks seetõttu veel tülli minna, ka mitte oma suhete tõttu USAga, kellega partnerluse ja solidaarsuse säilitamine on kogu Euroopa huvides. (Dominique de Villepin, FAZ, 20.12)

Austria ajakirjandus

VVK luhtumine ei avalda Euroopa arengule lähemas perspektiivis mingit mõju. Kunagi võib see aga hakata takistama oluliste otsuste langetamist. Euroopal ei ole vajalikku strateegiat ega raamistikku, et järgnevate aastate väljakutsetele vastata. „Euroopa ei lagune, kuid langeb arengus tagasi“, arvab liidukantsler Wolfgang Schüssel. Samas peab EL alanud aastal vastu võtma uue eelarve ning tegema strateegilisi otsuseid Türgi, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaariaga suhtes. Euroopa tugevam ülesastumine rahvusvahelisel areenil jääb esialgu unistuseks. USA jälgib toimuvat ilmselt rahuloluga. (Andreas Schnauder, Die Presse, 15.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Millised on võimalused jätkata VVKd Iiri eesistumise ajal? Brüsseli kohtumise läbikukkumise tulemuseks olid elektrišokid mitmetes Euroopa pealinnades, eriti just liituvate riikide pealinnades. Tõsise arutelu puudumine nõupidamiste laua ümber tekitas suurt frustratsiooni neis, kes nägid põhiseaduse vastuvõtmises 2004. aasta 2. mail toimuva laienemise esimest sammu. Pariisis ja Berliinis ollakse seisukohal, et olukorda tuleks arutada ning leitakse ka, et peab jätkama 25-e liikmega ELi ehitamist, isegi kui kõik ei saa edasi liikuda võrdsel kiirusel. Palju sõltub Hispaaniast ja selle uuest valitsusest. Loodetakse, et Aznari järglane on kompromisside osas avatum. (Henri de Bresson, Le Monde, 20.12)

25 ELi praegust ja tulevast liikmesriiki lahkusid Brüsselis toimunud tippkohtumiselt ilma, et oleksid saavutanud kokkulepet põhiseadusliku lepingu projekti osas. Kas peaksime seetõttu rääkima kriisist? Mõned kuud enne pretsedenditut ELi laienemist on tekkinud kahtlused ning tundub, et EL laieneb lõputult, suutmata määratleda oma suundumusi. Seetõttu tuleb võtta aega mõtlemiseks, et selgitada, kus asub Euroopa praegu ning kuhu on ta teel. (Dominique de Villepin, Le Monde, 20.12)

Nädal peale läbikukkunud Brüsseli tippkohtumist pöördus Gerhard Schröder Euroopa poole. Shröderi sõnumis polnud midagi väga uut. Intervjuus saksa ajalehele Bild kordas Schröder oma süüdistusi Madridi ja Varssavi suunal, öeldes, et on igati arusaadav, et kaitstakse oma rahvuslikke huve, kuid neid ei tohiks seada ettepoole Euroopa huvidest. Hispaania ja Poola talitasid seekord teisiti. Mis aga puutub ELi põhiseaduslikku lepingusse, siis selles osas on Schröder veendunud, et takistused teel kompormissile ületatakse, kui mitte 2004 aasta esimeses kvartalis, siis igal juhul aasta jooksul. (Pierre Bocev, Le Figaro, 22.12)

Intervjuus ajalehele Le Monde ütleb Konvendi president Giscard d'Estaing, et põhiseadusliku lepingu kompromissi jaoks on lihtsalt aega vaja. Giscardi arvates saavutatakse kokkulepe 2004 aasta lõpul või 2005 aasta alguses. "On vaja aega järelemõtlemiseks. Liiga kiire edasiliikumine tekitab vaid vastuolusid ja vaenulikkust, meenutades, et oli ka ise kiirustamise vastu. Giscardi sõnul soovisid 25 praegust ja tulevast liikmesriiki võtta vastu põhiseaduse peale VVKd mis oli kestnud vaid kümme nädalat. (Le Monde, 20.12)

Põhiseaduse läbikukkumine on samuti läbikukkumine Saksa-Prantsuse telje jaoks. Vähem kui aasta jooksul on kaks riiki pidanud üle elama kaks pettumust, esimene Iraagi sõja ajal, kui vastakuti olid "uus" ja "vana" Euroopa, kus kaks asutajariiki jäid alla Briti, Hispaania ja liituvate riikide koalitsioonile. Brüsselis sai "vana" Euroopa uue löögi, kui ei suutnud vastu seista Poolale ja Hispaaniale. Tegelikult maksavad aga Prantsusmaa ja Saksamaa lõivu oma euroskeptitsismi eest 1990-ndatel aastatel. Veel Alamsaksi peaministrina 1997 aastal oli Schröder euro vastu. Chiraq on aga tippkohtumiselt tippkohtumisele toonud endaga kaasa võitluse Prantsusmaa rahvuslike huvide eest, 1998 aastal Trichet' kandidatuur Euroopa Keskpanga presidendi kohale, 2000 aastal Nizzas Saksamaa ja Prantsusmaa võrdsuse säilitamine Euroopa Nõukogus, mis sai takistuseks institutsioonide põhjalikumale reformile. Olulistel aastatel hülgasid Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa ning hakkasid reageerima alles siis, kui selleks oli juba liiga hilja - 2002. aasta sügisel. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 16.12)

Kohtumise lõpul hakkasid ELi asutajaliikmed Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburg rääkima kahekiiruselisest Euroopast. Püüti vähendada läbikukkumise tõsidust ning Chiraq tõstatas uuesti "pioneerriikide grupi" loomise teema, mis oleks Chiraqi sõnul "hea lahendus", lisades, et mõned riigid võivad kiiremini edasi liikuda, nii nagu seda tehti ka euro ja Schengeni puhul. Vastasel juhul riskime Euroopaga, kus liigutakse edasi kõige aeglasematega sammu ühtlustades ning sedasi ei jõua me kuigi kaugele." See on hea lahendus, sest see on mootoriks ja eeskujuks. See võimaldab Euroopal liikuda edasi kiiremini, kaugemale ja paremini. (Thomas Refenczi, Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 16.12)

Rootsi ajakirjandus

Üksnes Rootsi viimase kahesaja-aastast välispoliitilist köietantsu arvesse võttes on võimalik mõista peaminister Göran Perssoni VVKi-eelseid piruette. Selle asemel, et tervitada kiiret lõimumist ELi julgeolekustruktuuridega, on valitsus suure pingutusega püüdnud solidaarsustekstidest välja vingerdada. Rootsi võtab julgeolekukoostööst osa küll, aga kuna me oleme ju teistest veidi paremad, on meil ühise julgeoleku kohta oma definitsioon: “Kõik meie, meie mitte kellegi eest!” (Dagens Nyheter, 15.12)

Taani ajakirjandus

Kohtumise läbikukkumine järgneb kahele aastale, mida on iseloomustanud Iraagi sõja ning euro stabiilsuspakti ümber käiv debatt; peatselt seisavad ees keerulised läbirääkimised ELi eelarve üle. Seetõttu on karta, et Euroopat ootab ees pika-ajaline kriis. Taani jaoks tähendab lahenduseta jäänud võitlus põhiseadusliku leppe üle seda, et rahvahääletus lükkub tõenäoliselt aastasse 2005, mil leiavad aset ka parlamendivalimised. (Jyllands-Posten, 14.12)

Peaminister Rasmussen tunnistas tekkinud tõsist ohtu mitme kiirusega ja erinevates gruppides areneva Euroopa tekkeks. Taanil on oht sattuda väljapoole tekkivat “tuumik Euroopat”, mis annab jõudu juurde rahvalikule euro-skepsisele Taanis. Samuti euro-skeptiline Suurbritannia võib tippkohtumise tagajärjel sattuda suuremasse isolatsiooni. (Berlingske Tidende, 14.12)

Euroopa riigijuhid ja analüütikud on ühtviisi teadmatuses, kui sügav on Euroopas valitsev lõhe. Levinud on tõlgendus, mille kohaselt üksmeel leidub pärast teatavat maharahunemise perioodi. Olgu Taani opt-outidega, kuidas on, peab Taani määratlema oma seisukoha erineva kiirusega areneva Euroopa suhtes. See aga on nii keeruline küsimus, et parteijuhid loodavad südamest, et Euroopa liigub enam-vähem ühtsena edasi. (Berlingske Tidende, 15.12)

Norra ajakirjandus

Vale löök, ent mitte katastroof. Tagasilöök, ent mitte täielik lüüasaamine. Taoliselt võib iseloomustada ELi tippkohtumist, millele pandud suured lootused nii tänase kui tulevase ELi osas ei täitunud. Ent ühenduse ajaloole tagasi vaadates võib tõdeda, et Brüsselis aset leidnud tippkohtumine sobib kenasti kriiside ja ajutiste tagasilöökide mustrisse. Selliseks kujuneb tõenäoliselt ka see muster tulevikus, kuna EL ei muutu kergemini juhitavaks, kui kümme või enam riiki ühendusega liitub. (Juhtkiri, Aftenposten, 16.01)

EL hakkab sarnanema julgeolekuliidule, ehkki tippkohtumisel püüti taolist nägemust ümber lükata. (Aftenposten, 13.12)

EL töötab välja ühist julgeolekustrateegiat. Selle tähtsust rõhutab ka ELi välispoliitika juht Javier Solana nii globaalses mõõtmes kui ka USAga võrdväärsuse saavutamiseks. (Aftenposten, 15.12)

Soome ajakirjandus

VVK ebaõnnestus ennekõike Prantsusmaa ja Saksamaa paindumatuse tõttu. Hispaania ja Poola olid valmis taganema positsioonidest, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa jaoks on olulisim oma võimu tagamine ilma järeleandmisteta. Laienemise eel tahavad kaks suurriiki tagada sellise põhiseaduse, mis nende võimu ka edaspidi tagaks. Nüüd on ohus ELi jagunemine tuumikuks ja perifeeriaks – Schröder ja Chirac pooldavad endiselt kiiremate riikide tuumikgrupi loomist. VVKl tuleks nüüd kiiresti jätkata tööd riikidevahelise kokkuleppe saavutamiseks, et sellist kahe kiirusega ELi arengut vältida. (Juhtkiri, Kaleva, 15.12)

Üks põhjus VVK ebaõnnestumisel oli otsese vajaduse puudumine leppe sõlmimiseks, EL saab ka ilma selleta jätkata. Rahvuslikud huvid on kõikide liikmesriikide jaoks primaarsed. Ka Soome hämas ilma asjata seoses julgeolekukoostöö küsimusega, enne nõustumist julgeolekutagatistega, seistes sellega rohkem oma huvide eest. Romano Prodi ei suutnud oma positsiooni kasutada ühiste huvide nimel. Berlusconi pole pühendunud piisavalt ELi asjadesse, et suudaks toetada komisjoni. On võimalus, et põhiseadusega ei saadagi valmis, kuna selle kohta on palju negatiivset suhtumist. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 18.12)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Irish PM Bertie Ahern criticised the idea of a "two-speed Europe" just a few days before his country takes over the rotating EU presidency from January 1. (Reuters, 22.12)

Silvio Berlusconi's presidency of the EU began with a bang and went out with a whimper, but the Italian PM brushed aside criticism and pointed instead to what he considered to be a resounding success. "Never has a presidency received so many plaudits, even if the result was not a total success," he said after the collapse of the Brussels summit, which was to have sealed the EU's first constitution. The Italian PM was criticised by his EU counterparts for demonstrating little enthusiasm for brokering a deal over the course of his presidency. It is blunders, the result of the prime minister's joshing, ebullient style, which will tend to dominate the memory of the Italian presidency for the centre-left opposition at home and his critics in Europe. (Afp, 28.12)

The leaders of Britain, France and Germany are to meet in February, if not earlier, to discuss EU and international developments, a Downing Street spokeswoman said. (Afp, 22.12)

Saksamaa ajakirjandus

Kas Euroopa piloodikabiinis istuvad vaid kamikadzed? Miks lükati põhiseaduse arutelu samale ajale, mil langetatakse otsus liitumiskõneluste alustamise kohta Türgiga ning käib äge võitlus uue eelarve ümber? Tekib tugev kahtlus, et keegi – ja siinkohal tuleb meelde Pariis - takistab tahtlikult kompromissi saavutamist põhiseadusliku lepingu osas. Kas tuumik-Euroopa eelkõige ning alles seejärel põhiseadus? Õnneks suhtuvad Saksa välisminister ja Belgia valitsusjuht tuumik-Euroopa ideesse skeptiliselt. Parem oleks vaidlused põhiseaduse ümber Iiri eesistumise perioodil lõpetada, vastasel juhul peab Ankara leppima liitumisläbirääkimiste edasilükkamisega 2006. aastasse. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 18.12)

Austria ajakirjandus

Tšehhi peaminister on asunud tuumik-Euroopa küsimuses “vanade” eurooplaste poolele. President on selle vastu. Vladimir Spidla avaldas poolehoidu Saksamaale juba põhiseadusliku lepingu ümber toimunud vaidluste ajal. Nizza lepped ei vastavat tema arvates Saksamaa tegelikule kaalule Euroopas. Sotsiaaldemokraadist peaminister teab väga hästi, et riigi majandus sõltub otseselt ja suures osas Saksamaast, ning püüab seetõttu arendada ülimalt sõbralikke suhteid kahe maa vahel. Kõige ilusamaks perioodiks tšehhide ajaloos peab ta kuulumist Saksa-Rooma riigi koosseisu. (Hans-Jörgen Schmidt, Die Presse, 23.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa õigusalane minirevolutsioon, mis oli määratud toimuma 2004. aasta 1. jaanuaril, ei toimu nii nagu plaanitud. Sellest kuupäevast oleks pidanud jõustuma ELi arreteerimismäärus, ELi ajaloos pretsedenditu koostöövorm, mille eesmärgiks on tõhustada terrorismivastast võitlust. Kuid vaid mõni päev enne selle eeldatava vastuvõtmise kuupäeva on vaid neli ELi liikmesriiki valmis selle rakendamiseks: Suurbritannia, Taani, Hispaania ja Portugal Viis teist riiki, nende hulgas Belgia, Iiri ja Holland kinnitavad, et võtavad vajaliku seadusandluse veel vastu. Kuid kuus liikmesriiki, nende hulgas Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia, on juba teadlikud sellest, et nad ei suuda kindlaksmääratud tähtaegadest kinni pidada, mistõttu arreteerimismääruse sisseviimine võib edasi lükkuda neli kuni kuus kuud. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 22.12)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU said that Saddam Hussein's capture represented a key step towards peace in the war-scarred country, while stressing that he should be given a fair trial. (Afp, 15.12)

The EU's foreign policy chief, Javier Solana formally opened a police-training mission to help Macedonia control its borders and crack down on organised crime. The mission, which replaces a short-lived EU military mission, would help Macedonia "restore the rule of law" in ethnic Albanian-dominated areas along the borders with Kosovo, Albania and Serbia. (Afp, 15.12)

The EC said it was ready to share data about airline passengers with the US to help in the fight against terrorism after Washington offered "adequate" privacy safeguards. Internal Market Commissioner Frits Bolkestein, said talks with US were not easy, but that in the end the US had offered a number of concessions. Bolkestein said the US had agreed to bring down the number of personal data that may be subject to 34 from 39 and had agreed to delete all sensitive data, such as information about a passenger's health. He said that the US had also agreed to limit to 3-1/2 years the storage time of the data, down from an initial request for 50 years. (Reuters, 16.12)

The eastward expansion of the EU will prove a boon to flourishing organised crime groups, the European police agency Europol said. With border controls relaxing as the EU grows from 15 to 25 countries, Mafia-style groups will use new member states as bases for trafficking drugs and people, Europol said in its annual report on organised crime. "The (EU) area is widening and we will get a common area of crime just as we have a common area of economy, tourism and social life," said Europol Director Jürgen Storbeck at the report's presentation in Rome. "(Enlargement) is profitable for us, for our legal activities, but it is also profitable for criminals." (Reuters, 19.12)

Spain is in favour of lifting a EU’s arms embargo on Communist-ruled China imposed after it crushed pro-democracy demonstrations in 1989, Spain's FM said. China has been pressing the EU, which calls Beijing a strategic partner, to end the ban. Some EU parliamentarians have said there was not yet enough evidence that China had matched economic liberalisation with social change, and warned against reopening arms trade links at a time of heightened tension between Taiwan and Beijing. (Reuters, 19.12)

USA ajakirjandus

Tõeliselt ei lõhesta “vana” ja “uut” Euroopat mitte Iraagi kriisi küsimus, vaid suhtumine Venemaasse. Eesti endise välisministri Toomas Hendrik Ilvese arvates on Euroopa lõhestumine Iraagi kriisi osas ülepaisutatud. “Me suhted USAga on palju sarnasemad teiste Euroopa maadega kui arvatakse. “Vana” ja “uue” Euroopa lõhestumise tegelik põhjus on Lääne ohtlik, naiivne ja rahusobitajalik Venemaa-poliitika.” Ilves leiab, et Venemaa-teema jääb uute liitujate jaoks väga oluliseks ka juba liidus olles. “Ida-Euroopa riigid ei asu Prantsusmaa ja Saksamaaga uude lahingusse USA poliitika üle,” ennustab Ilves. “Kuid kui märkame ELi Venemaaga toimimas meid ohustada võival viisil, teeme kindlasti oma suu lahti.” (Stefan Theil, Newsweek, 29.12-5.01)

Saksamaa ajakirjandus

(Berliini Aspen Instituudi direktor lahkab ELi uut julgeolekukontseptsiooni.) ELi äsjakoostatud julgeolekustrateegia jätab paljud küsimused lahtiseks, eriti mis puudutab suhteid paariariikidega. Tühja sõnadekõminat – “demokraatia kindlustamine”, “võitlus terrorismiga” – on selles sama palju kui USA julgeolekukontseptsioonis aastast 2002. Kuid on ka erinevusi. Kuhu jäid “ennetavad meetmed”? Miks ei või tappa seda, kes valmistub tapmiseks? Kas on strateegiliselt tark (või moraalne) oodata, kuni sind rünnatakse? Ning mida tähendab “EL on valmis tegutsema, kui rikutakse rahvusvahelist õigust”? Rikkus ju Saddamgi 12 aastat järjest ÜRO resolutsioone, tema karistamist aga peeti õigusvastaseks. Iraan rikkus ilmselgelt tuumarelvade leviku tõkestamise lepet ning USA tahtis asja Julgeolekunõukogusse viia, miks oli EL sellele vastu? Kas “valmis tegutsema” tähendab järjekordsete resolutsioonide vastuvõtmist ja rohkem “konstruktiivset dialoogi” või ka sõjalise jõu rakendamise võimalust? (Jeffrey Gedmin, Die Welt, 28.12)

Laienemine

Uudisteagentuurid

The Hungarian parliament on unanimously ratified the Athens treaty, a prerequisite for the country's formal accession to the EU. (Afp, 15.12)

Turkey said that it would continue working for a settlement to the long-standing division of Cyprus following landmark general elections in the island's Turkish-held north which ended in a political deadlock.. (Afp, 15.12)

Greece welcomed the outcome of Turkish Cypriot elections and said it was now up to Turkey to push for a settlement to the island's almost 30-year-long division. (Afp, 15.12)

The EC said in a statement that election result showed that Turkish Cypriots wanted a peace settlement for the island. "We call upon all parties to reengage in the U.N.-led talks without delay," it said. (Reuters, 15.12)

EU foreign affairs chief Javier Solana said he was still hopeful for a breakthrough on Cyprus. He said that despite the tie in elections in the breakaway Turkish north of the island an agreement could still be reached. (Afp, 19.12)

Norwegian voter support for EU membership is on the rise, a poll published in daily Aftenposten showed. Around 56 percent of Norwegians are in favour of joining the EU bloc, while 44 percent are opposed. (Afp, 15.12)

Rootsi ajakirjandus

ELi uutel liikmesriikidel on lõimumine maailmamajandusega läinud hästi. Nende endistest kommunistlikest riikidest naabritel, kes kunagi olid läänest eraldatud suletud süsteemi osad, läheb aga tunduvalt kehvemini. (Disa Håstad, Dagens Nyheter, 15.12)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The EU struggled to prevent a row over the bloc's future budget spilling over into a wrangle on a stalled EU constitution as battle lines were drawn between rich member states and poorer newcomers. The spat, which could threaten development plans in poor ex-Soviet satellites, arose when six rich EU members called for the ceiling on the bloc's budget for 2007-2013 to be reduced to 1.0 percent of Gross National Income (GNI). This is well below the current ceiling of 1.24 percent and would effectively freeze EU spending at current levels at a time when the bloc faces unprecedented financial demands with 10 new members. Romano Prodi said it would be wrong to link the constitution and the budget. It is clear the EU could not spend more with a lower revenue cap. "We will study these ideas seriously but with only one percent of GNI it will simply not be possible to do what these member states - and all others - expect from us," Prodi said. (Reuters, 16.12)

Poland vowed to resist any possible threats from EU members to punish the country financially for its role in blocking an agreement on a new constitution for the enlarged bloc. "Poland should be seen as a country which has views based on solid reasoning. /…/ Poland can modify that reasoning, but only through arguments, not through threats," PM Leszek Miller said. (Reuters, 17.12)

EU Regional Policy commissioner Michel Barnier said a call by six EU countries to freeze the community budget was unrealistic if the bloc wants to implement a raft of ambitious initiatives. He told reporters that with such a freeze in place, the EU would be unable to meet goals set out by leaders at the summit - including a long-standing target to make Europe the world's most competitive economy by 2010. (Reuters, Afp, 18.12)

EU economic affairs commissioner Pedro Solbes voiced concern with a French public deficit projection of 2.9 percent of output in 2005, warning that the figure came close to the eurozone limit of three percent. Solbes said the projection was "very close to three percent" and was therefore vulnerable to "a minor slip." (Afp, 16.12)

France has reiterated its commitment to reduce its public deficit to less than three percent of output starting in 2005, the finance ministry said, citing a statement on its economic program submitted to the EU executive commission. (Afp, 15.12)

The EU's Stability and Growth Pact may have come to life during Ireland's last presidency of the EU in 1996 but no one should expect too much Irish sympathy for the accord this time around. Sources close to Irish Finance Minister Charlie McCreevy say he has little enthusiasm for renegotiating it. In Brussels, EU sources said Commission experts were working on possible adaptations of the way the budget rules are applied and would present ideas to an EU summit in Brussels in March. Like Britain, Ireland favours greater flexibility to enable countries to borrow for investment purposes while others want defence spending excluded from the pact. (Reuters, 17.12)

EU ministers ended a 30-hour marathon with a deal on 2004 fish catches that aims to save cod and other species from extinction but may still ruin many fishermen who face tying up boats for weeks on end. A key part of the deal was a long-term strategy tabled by EU Fisheries Commissioner Franz Fischler to raise cod stocks by an annual 30 percent over five to 10 years, and hake by five percent. In return, he backed higher quotas for other species. "The coming years will not be easy for some fishermen. But the long-term recovery plans do give fishermen prospects for the future. EU funding is available to act as a social shock absorber," Fischler told. (Reuters, Afp, 19.12)

Belgian National Bank governor Guy Quaden has warned that any further rise in the euro could nip Europe's economic recovery in the bud. Quaden, who sits on the governing council of the European Central Bank, said the strengthening of the euro could harm an export-led recovery that is helping the 12-nation eurozone to emerge from a three-year downturn. (Afp, 23.12)

Saksamaa ajakirjandus

Vaidlused stabiilsuse- ja kasvupakti ümber on vaid üks näide sellest, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa püüavad kogu ELi oma möödalaskmiste eest vastutama panna. Mõlema riigi viimased majandusalased initsiatiivid on suunatud üksnes omaenda tööstuse ja majanduse kindlustamisele, kuigi retoorika on vastupidine. Pariis ja Berliin jälgivad murega, kuidas EK oma keskkonna-, tarbija- või tervisekaitsealaste määrustega Euroopa tööstusest “üle sõidab”. Erinevalt EKst arvatakse kummaski pealinnas, et riik tohib üksikuid tööstusharusid ja isegi ettevõtteid toetada, et need konkurentsivõimelised püsiksid. Kuna rahvuslikul tasandil seab EL piiranguid, avaldavad nad nüüd survet samasuguse poliitika laiendamiseks kogu Euroopale. EK vastu ei hakka, konkurentsipoliitika volinik Mario Monti arvab isegi oskavat igal üksikjuhul hinnata, kas siseriiklikud toetused “teenivad kogu ühenduse huve” või mitte. ELi siseturu- ja konkurentsireegleid ei tohiks kergekäeliselt rahvuslikele huvidele ohvriks tuua. (Werner Mussler, FAZ, 25.12)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO chief George Robertson, who stands down after a stormy four-year term at the military Alliance's helm, has much to be proud of but admits to one regret. While his watch has included 9/11 and wars in Afghanistan and Iraq, the straight-talking Scot's disappointment stems from a past conflict: the Bosnian war, and specifically alleged war criminals Radovan Karadzic and Ratko Mladic. "What's disappointing is that Karadzic and Mladic are not in the Hague," he says. (Afp, 16.12)

Rootsi ajakirjandus

Rootsil on väljaspool NATOt seistes üsna raske ennast Ühise Välis- ja Julgeolekupoliitika (ÜJVP) valdkonnas maksma panna. Euroopastumine viib koostöö tihenemisele NATOga ning jätkuva sõjalise neutraalsuse hind muutub järjest kõrgemaks. Artikli autori arvates on tarvis paika panna sõjaväe reformi puudutavad põhimõttelised seisukohad. Tuleks ümber hinnata taolised ‘pühad lehmad’ nagu üldine sõjaväekohustus ning varustuse hankimine. Samas tuleks sõjaväe juhtimiskohustusi anda kindralstaabist üle kaitseministeeriumile, leiab artikli autor, erru minev sõjaväe ülemjuhataja kindral Hederstedt. Hederstedt usub ka, et Rootsi liitub NATOga lähima kümne aasta jooksul. (Johan Hederstedt, Dagens Nyheter, 17.12, 18.12)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

When Estonia enters the EU, 1.1 million people will become EU citizens overnight. Another 163,000, or 12 percent of the country's population, will remain stateless. However, the government is not over concerned by this demographic, Paul-Eerik Rummo, Minister for Population and Ethnic Affairs, told. "It is a problem, but not a very deep problem," he said. "The most important thing for a state is that the population is loyal. And if every person living here on a legal basis is loyal to the Estonian state, there's no great need for the person to become a citizen of Estonia," he said. Last year 3,942 stateless people were granted citizenship, the Citizenship and Migration Board said. The language exam’s, and a constitution exam’s pass rate this year was 63 percent, Mati Luik, director of the state's Integration Foundation said. "Each legal resident of Estonia has exactly the same rights as a citizen of Estonia, excluding the right to vote in parliamentary elections," Population Minister Rummo said, explaining why he believes that "motivation to obtain Estonian citizenship is quite low." (Afp, 21.12)

Eestis on puhkenud skandaal, mis on seotud SPSi liidri Boriss Nemtsovi hiljutise avaldusega, et SPS toetab materiaalselt Eesti valitsevat parteid Res Publicat. Opositsioonilise Keskerakonna saadikud saatsid peaminister Juhan Partsile ametliku järelpärimise tema partei finantsallikate kohta. (Kommersant, 17.12)

Moskvas avati Moskva piiskopkonna vaimulikkonna iga-aastane kogu, mille tööst võtab osa ka Patriarh Aleksius II. Oma kõnes meenutas Patriarh ka Eestit, kuhu ta ei saanud üle 10 aasta minna “'Eesti võimude poliitika tõttu, mille kohaselt suurt osa venekeelsest elanikkonnast, mis on seotud õigeusu kirikuga, peeti teisejärgulisteks inimesteks”. Ainult MPEÕKi registreerimine tegi selle visiidi võimalikuks. Eesti võimude soe vastuvõtt annab Aleksius II sõnul “lootust, et Eesti uus valitsus on valmis jätkama oma liini 'MPEÕKi koguduseliikmete kodanikuõiguste kindlustamisel”. (Newsru.com, 23.12)

USA ajakirjandus

USA saadik NATO juures Nicholas Burns kirjutab, et kui vaadata aastale 2004, siis USA jääb pühendunuks tugevale strateegilisele partnerlusele NATO ja ELi vahel. Tugevam Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika on kasulik kõigile selles üha ohtlikumas maailmas. Me loodame, et ELi pingutused viivad elujõulisema Euroopa sõjalise võimekuseni. Samuti eeldame me, et Euroopa jõupingutused on NATO-sõbralikud ja et kaks institutsiooni töötavad edasi tavapärases harmoonias. (R. Nicholas Burns, International Herald Tribune, 19.12)

Soome ajakirjandus

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) tahab kuulda Eesti valitsuse seisukohta enne otsustamist, kas Soomes vanglakaristust kandva eesti vangi võib viia üle Eestisse, või oleks see vastuolus inimõigustega. Vang kaebas üleviimisotsuse EIKsse. (Susanna Reinboth, Helsingin Sanomat, 16.12)

Eestis kardetakse ELi lõhenemist. Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves kirjutas Postimehes, et VVK ebaõnnestumine võib tekitada kahekiiruselise Euroopa, ning Eesti võib jääda äärealasse. (Turun Sanomat, 20.12)

Majandus

Norra ajakirjandus

Paljude turismiala ettevõtete telefonibroneerimiskeskused kolitakse Skandinaaviast ja Lääne-Euroopast ära ja peamiselt lähevad need töökohad Indiasse, kus palgatase on vastupandamatult madal. Siiski tuuakse esile ka Eestit ning teisi Balti riike, mis oma palgataseme poolest on vähem soodsamad kui India, ent on nii kultuuriliselt kui geograafiliselt lähemal. (Tone Vassbø, Dagbladet, 22.12)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonia's world champion Kristina Šmigun won the women's double pursuit in Ramsau, held over 7.5km in classical style then 7.5km in freestyle, to consolidate her overall World Cup lead. It is Smigun's fourth World Cup win of the season. (Afp, 21.12)

Jens Arne Svartedal beat fellow Norwegian Jon Kristian Dahl and Estonia's Andrus Veerpalu to win a World Cup Nordic Ski sprint over 1.5km in Val Di Fiemme, Italy. (Afp. 16.12)

Moskva teatrifestival Baltiiskii Dom lõppes Adolf Shapiro lavastatud Tallinna Linnateatri etendusega "Isad ja pojad". Saal oli pilgeni täis, sest lavastuse kohta olid Moskvas liikvel legendid. Nähtu ei valmistanud pettumust. (Nina Agisheva, Moskovskije Novosti, nr. 46; Itogi, 15.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Laevasõit Helsingist Tallinna kestab vaid kolm tundi, kuid Tallinnas supermarketisse sisenedes mõistan, et olen lahkunud Skandinaaviast. Kadunud on anum marineeritud heeringaga, millega olin juba harjunud alates Oslosse jõudmisest, ning see on asendunud sarnase nõuga, milles asetseb hapukapsas. Pärast hingematvaid hindu Skandinaavias otsustan Tallinnas kasutada juhust odava alkoholi tarbimiseks nagu ka kõik laevalt tulnud soomlased. Tallinn on alates Nõukogude Liidust lahkulöömisest läbi teinud uskumatu metamorfoosi. Vanalinnas ei märka pea ühtegi jälge nõukogude okupatsioonist. Otse vanalinna müüride taha on aga eestlased käbedasti ehitamas taevasse tõusvat neoonvärvilist tulevikku, mida täiendab marineeritud heeringas, mille hind märgitud eurodes, olles igati valmis ELi liituma. Nõukogude mõju ulatub siiski hapukapsast kaugemale. Igavad kortermajade blokid täidavad linna mitut osa ning mahajäetud roostetavad tehased paiknevad sadamas kõrvuti tax free poodide ja uute hotellidega. Raudteejaamas müüvad vanad naised kasinates kogustes hapukapsast veelgi väiksema koguse eesti kroonide eest. 25% elanikkonna kodune keel on vene keel, seda kuuleb sageli tänaval. Samas näib, et palju populaarsem on jutu sees kasutada mõnd soome- või rootsikeelset sõna, vene keele kasutamine teenib kulmukortsutuse. On selge, et Eesti areng ei ole kaugeltki probleemidevaba ja sihtmärgini jõudnud. (The Guardian, 18.12)

Muusikalise minimalismi looja Steve Reichi kinnitusel ammutab ta inspiratsiooni Perotini, John Cotrane’i ja Arvo Pärdi loomingust. Reich imestab, et kummalisel kombel tajus Arvo Pärt juba “raudse eesriide” taga samu asju kui tema ja teised tema koolkonna lääne heliloojad. “Ma armastan Pärdi muusikat ning ma imetlen fakti, et ta on nii julge ja andekas mees,” sõnab Reich. “Ta sidus end vene õigeusu kirikuga ajal, mil see oli ohtlik, ning on viimased 20 aastat kirjutanud muusikat ansamblitele, mis võisid eksisteerida keskajal. Tema loomingut ei saa liigitada ühegi muusikavoolu alla ja samas on ta tohutult populaarne, see annab inspiratsiooni. Pärdi muusika täidab sügava inimliku vajaduse ja sellel ei ole midagi pistmist moega.” (Will Hodgkinson, The Guardian, 2.01)

Ajaleht toob 2003. aasta parimate raamatute hulgas ära ka Jaan Krossi romaani “Paigallend”. Inimene, kes soovib ette võtta reisi Tallinna leiab Jaan Krossi teose “Paigallend” lugemise õpetliku ja nauditavana. Tegu on harva eesti kirjanduse näitega, mis Eric Dickensi poolt ka soravalt inglise keelde pandud. Romaani keskne tegelane Ullo on erakordse mäluga mees, kes leiab end oma rahva 20. sajandi peamiste poliitiliste sündmuste tunnistajana. Tegu on nii ilukirjandusliku elulooga, kui ülevaatega Eesti lähiajaloost, mis varustatud hea sissejuhatuse ning märkmetega poliitikas ja kultuuris silma paistnud oluliste inimeste kohta. (Robin Buss, The Independent, 21.12)

Kiiretempolises ja globaliseeruvas maailmas on raske teada, mis parasjagu “in” on. Kindlasti tuleks sel aastal tähelepanu pöörata jaapani hip-hopile, tuleks endale soetada hollandi seepi ning asendamatud on ungari retro-stiilis jooksukingad, pidutseda soovitatakse algaval aastal aga Eestis, Tallinnas. Menukate klubide ehk “järgmise Ibiza” asupaik muutub iga aasta. Tuleval aastal tuleks trendikatel inimestel kindlasti Tallinnasse pidutsema tulla. Nimetatakse, et Tallinn on juba kuulus siin toimuvate poissmeeste õhtute poolest ning et linnal on kõik omadused briti klubiinimeste meelitamiseks: siin on head ööklubid, rand ja ühe sageli Tallinna külastava DJ sõnul ka “Euroopa ilusaimad naised”. (Sheryl Garratt, The Times, 4.01)

Soome ajakirjandus

Belizes registreeritud kalalaeva üheksaliikmeline meeskond evakueeriti Eesti päästehelikopteriga Tallinna. Laev jäi merehätta Kunda lähedal, ning vajus peale meeskonna evakueerimist põhja. (Turun Sanomat, 13.12)

Soome Ametiühingute Keskliidu poolt aasta tagasi Tallinna rajatud infopunkti on külastanud üle 2 000 soome tööelust huvitatud klienti. Üle pooled neist olid eesti keelt kõnelevad, ülejäänud – vene keelt kõnelevad isikud. Projektijuht Eve Kyntäjä sõnul on infopunkt osutunud vajalikuks, eestlaste huvi soome tööelu vastu on olnud üllatavalt suur. (Etelä-Suomen Sanomat, 16.12)

Eesti mees on kohalikus lõbumajas harv külastaja, sellegipoolest näitab värske uurimus, et prostituutide hulk suhtes rahvaarvu on Eestis Euroopa keskmisest mitu korda suurem. Lõbumaju peavad üleval peamiselt välisturistid. Uurimuse kohaselt on eestlaste suhtumine prostitutsiooni üllatavalt salliv. Politsei pressiesindaja Robert Kõrvitsa sõnul on Eestis ilmselt poole vähem prostituute uurimuses väljatoodud arvust, seega politsei hinnangul uurimuses liialdatakse. (Etelä-Suomen Sanomat, 18.12)

Soome Rahvatervise Instituudi hiv-laboratooriumi juhataja Mika Salmineni sõnul on Euroopas hiv-leviku seisukohalt kõige probleemsem riik Eesti. Soome ametnike sõnul on tegelik hiv-nakkuse kandjate hulk poole suurem ametlikust arvust, mis on üle kolme tuhande. Tallinn on saavutamas Narva ja Kohtla-Järve piirkonna taset, kust epideemia aastal 2000 sai alguse. Viimaste aastate negatiivne areng Soome lähipiirkondades ei peegeldu aga Soome statistikas, kuna seal on olukord seni püsinud stabiilsena. (Taina Ruoho, Helsingin Sanomat, 19.12)

Rootsi ja Soome vahelisest maismaapiirist on saanud olulisim narkootikumide ületoomiskoht Soomes. Kuna Helsingis ja Turus on laevaliikluse kontroll tõhustunud, tuuakse Euroopast ja Balti riikidest narkootikume üha enam Haaparanta ja Tornio kaudu Põhja-Soomes. Peale Baltimaade ühinemist ELiga hakatakse tõenäoliselt ka Venemaalt tulevaid narkootikume Rootsi-Soome piiri kaudu Soome tooma. (Jaakko Tahkolahti, Helsingin Sanomat, 23.12)

Turu Ülikooli rektor, Eesti aukonsul Turus ja Varsinais-Suomi piirkonnas ning Tartu ülikooli värske audoktor Keijo Virtanen kirjutab Baltimaade kultuurist ning ühinemisest ELiga. Virtanen leiab, et paljuski määrab kultuur ära riikide sihid, mistõttu Soomlastel on kasulik arvestada kultuuride sarnasust ja eripära koostöös Eesti, Läti ja Leeduga, säilitamaks nendega side. (Keijo Virtanen, Turun Sanomat, 23.12)

Artikkel eesti laste Jõulude veetmisest lasteaedades ja koolides. (Pirjo Kamppila, Etelä-Suomen Sanomat, 23.12)

Autor toob välja uurimiskeskus Emori arvamusküsitluste tulemused eestlaste jõulusoovide ja jõuluostude ning Uue Aasta veetmise kohta. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.12)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee