Nädal välismeedias: 01. - 14. detsember 2003

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

EC welcomed progress in talks on the EU's first-ever constitution, but warned that the negotiations are at a "dangerous and difficult" stage. The EU executive warned that the outcome of the talks - which the EU's Italian presidency wants finished at a Brussels summit on December 12-13 - may suffer because of strong pressure from Rome to compromise. "Weakening the EU ... is not in the general interest, nor in the interest of member states," said a spokesman Stefaan de Rynck. (Afp, 1.12)

EU governments should be in a position to agree next week on the form the bloc's executive arm, EC, should take after the EU expands from 15 to 25 members, Belgian PM Guy Verhofstadt said. Verhofstadt said he believed it would be easier to reach agreement over the composition of the Commission than over such other thorny issues as governments' voting rights in EU meetings. (Afp, 2.12)

EC chief Romano Prodi warned EU leaders against carving out a behind-the-scenes deal on a new constitution when they convene for a summit in less than two weeks. Prodi told the EP that public opinion would not support a repeat of the marathon horse-trading that produced the EU's much-reviled Nice Treaty at a summit in December 2000. "Any return to the method of intergovernmental bargaining as witnessed in the early hours of the Nice summit would represent a political setback for the EU," he said. "Public opinion would not accept it. (Afp, 3.12)

EC President Romano Prodi was quoted as saying he expected countries in an enlarged EU to integrate policies at different speeds, citing defence as an example. (Reuters, 2.12)

EC is a caricature of a deaf and blind bureaucracy and should work harder at mediating with European states, Italian European Affairs Minister Rocco Buttiglione said. Buttiglione's comments followed heated disagreements in recent weeks between the Commission and EU states over the region's budgetary rulebook and cross border takeover rules. (Reuters, 3.12)

German FM Joschka Fischer warned against a collapse of talks on a first-ever EU constitution, saying failure would hobble the bloc on the world stage. "If we do not solve our internal problems, we will pay a very high price for our friction," Fischer told. (Afp, 4.12)

Spain said that EU leaders could reach an agreement on the first European constitution when they gather for a summit in Brussels this month. "I believe that an accord is possible and, furthermore, I believe that is the opinion of all members" of the EU, secretary of state for European affairs Ramon de Miguel told a news conference. (Afp, 4.12)

Talk of a compromise in a dispute among EU states over voting rights mounted on, eight days before a crucial summit due to approve a new constitution for the expanding bloc. Germany, which would be the main beneficiary of a reform of the voting system to take more account of population size, said postponing a decision could cause splits in the EU. If Poland and Spain force EU leaders to delay reform, "we will have the opposite of what we want: namely a multispeed EU, where cracks will appear", German FM Joschka Fischer told the Financial Times in an interview. (Reuters, 4.12)

The man who drafted the EU's first constitution, Valery Giscard d'Estaing, said he would prefer EU leaders to find no agreement at all rather than carve up a text that would then be "mutilated". "Better to have no constitution at all than a bad constitution, that is to say a mutilated constitution," he told the EP to applause. "A mutilated constitution would trap Europe in an inflexible shell and undermine Europeans' confidence in the long run," he said. (Afp, Reuters, 5.12)

A EU summit in Brussels in the coming week has a 50-50 chance of success in finalising an EU constitution, Italian PM Silvio Berlusconi said. (Afp, 6.12)

EU leaders failed to agree on a first constitution for the bloc due to unbridgeable differences over the voting system. A two-day summit in Brussels failed to resolve bitter disputes over how the EU should run its affairs after it expands to 25 countries in May 2004. Intensive attempts by the EU's Italian presidency to broker a deal foundered in the face of fierce demands by Poland and Spain to retain the generous voting rights they secured in the Nice Treaty three years ago. France and Germany, on the other side of the divide, also refused to budge, diplomats said. The failure of the Brussels summit leaves the EU lumbered with the unloved-compromises hammered out over five nights of tortuous talks on the French riviera. (Afp, Reuters, 13.12)

The six founding members of the EU were preparing a joint appeal for closer European integration after the failure of an EU summit to agree on a constitution for the bloc, diplomats said. They said France, Germany, Italy, the Netherlands, Belgium and Luxembourg, which formed the European Coal and Steel Community in 1951 and the European Economic Community in 1957, would declare their determination to move forward with closer integration open to other states. (Afp, Reuters, 13.12)

French President Jacques Chirac proposed the creation of "pioneer groups" within the EU, after the collapse of talks aimed at hammering out the bloc's first-ever constitution. He recalled that he had made such a call in a speech before the German parliament over three years ago. "I continue to think that it is a good solution because it will give an engine, it sets the example, I think that will allow Europe to go quicker, further and to (work) better," he said. Some fear that following the collapse of the talks, a core group of countries led by France and Germany will go their own way in a "two-speed" EU. Italian PM Silvio Berlusconi, who chaired the failed Brussels talks, said he was against any initiative by the six EU founding members to boost cooperation. "I am not in favour of an initiative by the six founding members. I don't believe it is appropriate to form groups of countries," he said. "It is important for all countries to work collectively and on an equal footing on the constitutional project." (Afp, 13.12)

Ireland will take charge of talks on a future EU constitution when it assumes the bloc's presidency next month after Italy's failure to strike an accord in Brussels, diplomats said. "It's decided, it will be handed over to Ireland," said an EU diplomat. "It looks like we will be taking matters forward. We just have to see how things pan out," an Irish diplomat said. Some fear that following the collapse of the talks, a core group of countries led by France and Germany will go their own way in a "two-speed" EU. (Afp, 13.12)

The EU's incoming Irish presidency will not hold any further constitutional talks until March to give member states time to reflect, Irish PM Bertie Ahern said. "There will not be another IGC (intergovernmental) conference called in the next couple of months," said Ahern, whose country will replace Italy in the EU hot seat on January 1. "I don't think before March there will be any agreement. There's not enough political will to find an agreement," he said after an EU summit on the constitution collapsed. "The assessment was that the EC (summit) was trying to do too much, too fast and it required to think out the issues more fully," Ahern added. (Afp, 13.12)

French President Jacques Chirac and British PM Tony Blair insisted the EU was not in crisis following the failure of a summit to agree on the bloc's first constitution. "We have institutions that work, we have pressed ahead with enlargement which will take place on May 1," Chirac said. "There is no drama or crisis with a capital 'C'." Blair said the unbridgeable difference over member states' voting powers in an enlarged EU was "perfectly understandable". "To look at this in apocalyptic terms is rather misguided," he said. "I think, ultimately, it will be resolved." (Reuters, 13.12)

EP chief Pat Cox said the failure to agree on a first-ever EU constitution at a summit was not a "calamity" and was confident the Union would eventually reach a deal. "There has been a setback but it is not a calamity," Cox said. "But it is a reflection of the immensity of the challenge which we've undertaken. It is a reflection of the absence this weekend of the collective will and wisdom to settle. And it is clearly a demand for more time." Cox said that the mood among EU leaders was "more one of sorrow than anger or recrimination". And he said there was "positive willingness" to continue the drive to finalize a treaty based on the work of the constitutional convention led by former French president Valery Giscard d'Estaing. (Afp, 13.12)

EU leaders agreed on the distribution of several coveted new EU bodies, with Italy beating Finland to a new EU Food Safety Agency (EFSA). EFSA, which has been the subject of a long-running battle between the two countries, will be based at Parma, EU leaders decided at a two-day summit. But Finland, in recompense, will get to host a new agency to evaluate chemicals in Helsinki. Sweden will pay host to a planned European Centre for Disease Control, modelled on the US Centers for Disease Control in Atlanta, Georgia. The Portuguese capital Lisbon will be the venue for the European Maritime Safety Agency, Cologne in Germany will get the European Aviation Safety Agency, while the French town of Lille will host a similar agency for railways. Spain meanwhile is expected to get a new EU fisheries bureau, the EU's Italian presidency said. (Afp, 13.12)

Britain's Europe minister Denis MacShane has called on EC chief Romano Prodi to either give up his job or his ambition of returning to Italian politics, The Guardian newspaper said in London. "It is not acceptable that the commission should have a president who is not dedicated 100 percent to the questions of Europe, but who is instead seen as a leader of the opposition in exile," MacShane was quoted as telling. (Afp, 5.12)

EC said it had started legal action against nine EU states for failing to write into national law new rules to boost electronic privacy in the 15-nation bloc. The EU executive said it had acted against Germany, France, Belgium, the Netherlands, Portugal, Greece, Sweden, Luxembourg and Finland as they all missed an October 31 deadline for implementation of the rules, known as the e-privacy directive. (Reuters, 5.12)

USA ajakirjandus

ELil on vaja põhiseadust, mis muudaks liidu institutsioonide töö demokraatlikumaks. Iga kord kui EL püüab oma võimu suurendada, muudab see liikmesriikide "koduse demokraatia" praktiseerimise viise. Muutub delikaatne võimutasakaal rahvuslike institutsioonide vahel ja muutub kodanike suhe oma riigi juhtide legitiimsusesse. Kõige tõsisem eesolev oht Euroopa integratsiooni seaduslikkusele ei seisne mitte idalaienemises. See seisneb kavas "eurostada" otsused, mis puudutavad sise- ja välisjulgeolekut: nagu viisanõuded, asüülitaotlemine, migratsioonikvoodid, politseikoostöö, protseduuride ühtlustamine, privaatsuse regulatsioon, isegi relvastatud sekkumine ELi sõjalise üksuse poolt - ilma läbipaistva ja demokraatliku aruandmiskohustuseta Euroopa kodanike ees. (Philippe C. Schmitter, The Wall Street Journal, 11.12)

Hispaania välisminister Ana Palacio arutleb ELi põhiseadusliku leppe teemadel. Ta leiab, et viimane Brüsseli tippkohtumine ei ole kaugeltki 25-liikmelise liidu läbirääkimisvõimete piiriks ning samuti ei ole tema arvates põhjust rääkida apokalüptilisest tragöödiast, mida mõned vaatlejad kokkuleppe sündimatajäämises näevad. Palacio ei mõista, miks häälte jagunemine, mis on praegu kasutusel ja milles lepiti kokku kolm aastat tagasi Nizzas, põhjustab äkki Euroopas kõikvõimalikke hädasid. Reaalsus on, et need riigid, mis nüüd üritavad peale suruda uut hääletussüsteemi, püüavad luua Euroopas uut tasakaalu, mis ei ole aga tingimata koostöövõimelisem. Hispaania välisminister kinnitab ka, et kõigil liikmesriikidel, asutajaliikmeist liitujateni välja, tuleb meeles pidada, et Euroopa toimib ühiste reeglite järgi. Oleks ülim viga otsustada omapäi toimida, minnes nii vastuollu reeglitega, mis reguleerivad suhteid liikmesriikide vahel. Ana Palacio tuletab meelde, et läbi Euroopa sõdade- ja vastuoluderohke ajaloo oleme me lõpuks jõudmas ühinenud Euroopa ajajärku. Selles protsessis on aga hindamatu osa USAl. (Ana Palacio, The Wall Street Journal, 15.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa põhiseaduslik lepe oli ühes punktis igal juhul läbikukkumisele määratud. Kui Poola valitsus oleks konstitutsioonikavandiga selle praegusel kujul leppinud ei oleks Poola parlament seda ratifitseerinud. Mitmed riigid kaalusid põhiseaduse küsimuses rahvahääletuse korraldamist ja tõenäosus on suur, et kasvõi üheski neist riikidest oleks rahvas põhiseadusliku leppe tagasi lükanud. Mis juhtus, oli, et ELi vältimatu identiteedikriis lükkus tulevikku. Oleme praegu punktis, kust EL võib edasi minna mitmes eri suunas ja see mis lõpuks välja tuleb, on veel täiesti lahtine. Tegu on kriisiga selle sõna kõige otsesemas mõttes. Läbirääkimised kukkusid vaid näilikult läbi seepärast, et Hispaania ja Poola ei nõustunud neile varem määratud häälte vähendamisega. Tegelikult on häälte jagunemise küsimus vaid pealiskaudselt vaidluse põhjuseks. Ajalugu on näidanud, et võim ELis tähendab koalitsioonide moodustamise oskust ja mitte teiste väljahääletamist. Häälte jagunemise küsimus muutub oluliseks vaid usaldamatuse korral. Ja usaldamatus on praegu probleemiks Euroopa südames. (Wolfgang Munchau, Financial Times, 14.12)

Euroopa juhtide võimetus leida põhiseadusliku leppe osas üksmeelt on kindlasti tagasilöök, kuid mitte katastroof. See näitab, kui raskeks kujuneb otsustusprotsess laienenud, 25-liikmelises ELis. See rõhutab veelkord vajadust otsustusmehhanismide parendamiseks, arusaadavamaks juhtimiseks ja selgemaks strateegiliseks mõtlemiseks. Just seda, mille reguleerimiseks põhiseaduslik lepe mõeldud oli. Kuid lõpuks oli parem jääda asja üle vestlema ja leppe sõlmimine edasi lükata, kui suruda läbi vilets kompromiss. Uut põhiseadust ei tohi teha kiirustades. (Juhtkiri, Financial Times, 15.12)

Kavandatava ELi põhiseadusliku leppe kinnitamise läbikukkumine ei avalda kohest otsest mõju ELi tööle. Pikemas perspektiivis võivad sellele aga olla sügavad tagajärjed. Leppe läbikukkumine on juba praegu tugevaks poliitiliseks tagasilöögiks, mis võib kahjustada üldist võimekkust jõuda omavahel kokkuleppele, eriti aga näiteks finantsküsimustes. Ebakõla oli siiski sedavõrd sügav, et on ebatõenäoline, et EL pöördub põhiseadusliku leppe arutelude juurde tagasi enne 2004. aasta teist poolt. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 15.12)

Saksamaa ajakirjandus

Brüsselis otsitakse süüdlasi VVK luhtumises. Mõned süüdistavad Poolat ja Hispaaniat, teised toovad põhjuseks Silvio Berlusconi saamatuse. "Tähelepanematu, groteskne, õudne", kostis hinnanguid Berlusconi tegevusele erinevatest delegatsioonidest. Tippkohtumise ajal muutis kriitika suunda - Berlusconi taktitundetud naljad muutusid riigijuhtidele ja välisministritele pikapeale tüütuteks ning Poola ja Hispaania ei tundunudki enam nii süüdi. Berlusconi lähenemine läbirääkimistele oli tavatu - traditsioonilise Tour de Table asemel pidas ta delegatsioonidega eraldi kohtumisi. Seda on nüüd hakatud "pihitooliks" nimetama. Nagu vürst oma alamaid võttis ta Brüsseli raekojas vastu Euroopa riigijuhte. Lõputu järjekorras ootamine tekitas tõsist pahameelt. "Säärane läbirääkimisstrateegia pole muud kui ajaraiskamine", ütles Iiri peaminister. Samas polnud Berlusconi läbirääkimiskunstil (hulgaliselt kompromissettepanekuid) tegelikult mingit tähtsust, sest Saksamaa valmistus juba varakult otsustamise edasilükkamiseks. Ning tasumispäev Poolale ja Hispaaniale jõuab kätte 2006. aastal, mil algavad järjekordsed läbirääkimised ELi eelarve üle. (Katja Ridderbusch, Andreas Middle, Die Welt, 14.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa põhiseadusliku lepingu projekti eesmärgiks on kindlustada EKi roll. Komisjoni presidendi autoriteedi tagab komisjoni presidendi valitavus EPi poolt, kellel on õigus tagasi lükata nõukogu kandidaat. Põhiseaduslik leping tagab ka komisjoni iseseisvuse, kelle liikmed ei pea alluma ühelegi oma liikmesriigi valitsuse juhtnöörile. Komisjoni volinike arv on suure diskussiooni aluseks olev teema. Konvendi arvates võiks volinikke olla 15. 25 või 27 liikme puhul on võimatu määrata komisjoni iga liikmesriigi esindaja, kuna tulemuseks oleks ülesannete hajutamine ning "Euroopa ühtsuse" tunde hajumine. (Giuliano Amato, Jean-Luc Dehaene, Valéry Giscard d'Estaing, Le Monde, 04.12)

Enne VVK viimase istungi algust Brüsselis jagas eesistujamaa Itaalia kõigile ELi 25le praegusele ja tulevasele liikmesriigile konstitutsiooni komproomissteksti, mis pidi vähendama pingeid ning viima miinimumini küsimused, mida tuleb hakata lahedama Brüsselis toimuval kohtumisel ülemkogul. See mustand on viimase Napolis toimunud istungjärgu tulemus ning ähvardab pigem pidurdada kui edasi viia Brüsselis algavaid läbirääkimisi. Peamisteks probleemseteks küsimusteks on endiselt häälte jagunemine nõukogus ja komisjoni koosseis. Neis kahes võtmeküsimuses annab eesistuja külla mõningaid suunanäitajaid kuid ei tee samas mingeid muudatusi konvendi koostatud põhiseadusliku leppe teksti. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 11.12)

Komisjoni presidendi ametikoha loomine kindlustaks liidu poliitika järjepidevuse ning ELi välisministri ametikohaloomine tugevdaks liidu autoriteeti rahvusvahelisel areenil. Põhiseadusliku leppe tekst lubab lõpetada ELi roteeruva eesistumise, millel on kalduvus ka "natsionaliseerida" liidu agendat vastava eesistuja kasuks. Nõukogu president valitaks kahe ja poole-aastaseks ametiajaks, ühel presidendil on võimalik olla ametis kaks ametiaega. Selle ettepaneku taga on liidu kolm suuremat liikmesriiki, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia, kelle arvates poleks roteeruval eesistumisel enam mõtet 25 liikmesriigiga ELis, kus igal liikmesriigil on võimalik olla eesistuja vaid iga 12.5 aasta järel. Seevastu oleks kindla pikkusega ametiajaks valitud presidendil võimalus anda nõukogule järjepidevus ja stabiilsus. (Thomas Ferenczi, Laurent Zecchini, Le Monde, 13.12)

25 valitsusjuhti ja riigipead, kes kogunevad nädalavahetusel Brüsselisse, on igal juhul kindlad ühes asjas, nimelt et mingeid öiseid arutelusid, nagu Nizza tippkohtumisel kolm aastat tagasi, enam ei toimu. Eesistujariik Itaalia on juba teatanud, et töö lõpetatakse igal juhul hiljemalt pühapäeva lõunal, sõltumata sellest, kas kompromiss uue põhiseaduse osas saavutatakse või mitte. Keegi pole veel unustanud maratoni, mis toimus 2000. aasta 7-11 detsembril Nizzas, kus saavutatud kokkulepe oli katastroofiline. Seekord on konvendi president Valery Giscard d'Estaingi sõnul deviisiks pigem see, et "Parem mitte mingisugust põhiseadust kui kehv põhiseadus." Suhtumine kohtumise eel on aga valdavalt pessimistlik. Itaalia peaminister Berlusconi ütles saabumisel Brüsselisse, et VVK lõpetamine oleks ime, lisades samas aga ka, et "imesid mõnikord ikka juhtub". Poola president Kwasniewski ütles, et põhiseaduslikku lepet ei võeta vastu, sellele vastukaaluks ei soovi aga ELi asutajaliikmed praegust põhiseadusliku leppe projekti muuta. (Nathalie Dubois, Jean Quatremer, Libération, 12.12)

Taani ajakirjandus

Välispoliitikata ei saa olla olemas ka siseriiklust, ent üksnes siseriiklikud seisukohad saavad olla välispoliitika aluseks. Eurooplastena peame palju selle nimel vaeva nägema, et uus, ühinenud Euroopa ning valmiv põhiseaduslik lepe võimaldaks Euroopal olla tegev. Unustada ei saa ka seda tõika, et see uus Euroopa asub Lähis-Ida, maailma murettekitavaima valupunkti otseses läheduses, kirjutab Taani välisminister Per Stig Møller. ((Per Stig Møller, Berlingske Tidende, 2.12)

Soome ajakirjandus

VVK on aetud ummikseisu, eelkõige tänu suurtele ja keskmistele riikidele, leitakse ajalehe Helsingin Sanomat juhtkirjas. Poola ja Hispaania on jäänud liiga jäigalt oma positsioonidele häälte jaotuse küsimuses, kuid nad sunnitakse varem või hiljem oma nõudmistest loobuma. Silvio Berlusconi juhitav Itaalia ei võtnud asja aga piisavalt tõsiselt. Ka Prantsusmaa ja Saksamaa on süüdi, kuna näitasid stabiilsuslepinguga seoses oma ükskõikset suhtumist. Prantsusmaad seostatakse juhtkirjas oma huvide ajamise ja poliitilise võimetusega. Väikestel liikmesriikidel on igati õigus oma positsioone varjata, hoidmaks end ebaõiglastest vaidlustest. Jutud ELi taandarengust või isegi lagunemisest, kui põhiseadust kiiresti vastu ei võeta, on tippkohtumisel tekkinud ummikseisust hoolimata liialdatud. Enamik põhiseadusliku leppe punktidest on juba vastu võetud, ning ühegi riigi huvides pole kriisi süvenemine, seega tegemist pole lõpliku ummikseisuga liikmesriikide vahel. Pigem on ELi tulevikule suurimaks ohuks suletud julgeolekukoostöö, mis jagaks riigid mitmesse leeri. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 14.12)

Poola ajakirjandus

Poola ja Hispaania on endiselt Nizza süsteemi säilitamise vajalikkuses veendunud. Kui algul tundus, et arvestada saab vaid ühe liitlase, Hispaaniaga, siis nüüd on neid juba tunduvalt rohkem. Välisminister Wlodzimierz Cimoszewiczi sõnul on Nizza süsteemi pooldajate ning vastaste hulk võrdsustunud ning olukord Poolale üsna soodne. Euroopa tulevikukonvendi hääletusprojekti kaitsevad otsustavalt vaid Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg. Raskem on välja selgitada riike, kes kavatsevad otsustavalt Nizza süsteemi toetada. Cimoszewiczi hinnangul on neid kaheksa: Poolale ja Hispaaniale lisaks veel Portugal, Iirimaa, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Leedu ning Läti. Teiste allikate kohaselt tuleks aga Tšehhi Vabariigi toetuse asemel arvestada hoopis Eestiga. (Anna Slojewska, Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 1.12)

Poola valitsusjuhi Stockholmi-visiit tõestas, et tõenäoliselt ei saa Rootsist Poolale Nizza süsteemi kaitsmise osas liitlast. Peaminister Göran Perssoni sõnul aktsepteeriks Rootsi küll Nizza süsteemi põhimõtteid, ent sisuliselt poleks rootslastel midagi ka Euroopa tulevikukonvendi väljatöötatud hääletusprojekti vastu. Perssoni sõnul toetas Rootsi varem küll igati Poola seisukohti, kuid vahepeal on olukord muutunud: EL laieneb ning võib juhtuda, et järjest ulatuslikum laienemine toob enesega kaasa ka ühiste institutsioonide nõrgenemise. ELi institutsioonide nõrkust aga Rootsi kindlasti ei soovi. Ka hääletusküsimuse lahendamise edasilükkamine polevat Perssoni sõnul lahendus. (Teresa Stylinska, Rzeczpospolita, 3.12)

Sakslased pole valmis Euroopa tulevikukonvendi koostatud uue hääletussüsteemi muutmisel kompromissile minema. Gerhard Schröderi väitel pole Saksamaal manööverdamisruumi. Silvio Berlusconi sõnul on optimismiks siiski põhjust: tema arvates on kompromissi saavutamise tõenäosus 55%. Meeleolud on kõikjal pinevad: Saksa meedias on avaldatud arvamust, nagu ohustaks Leszek Milleri valitsus Euroopa konstitutsiooni kui “sajandi projekti”. Samas ei soovivat suur osa sakslastest küsitluste kohaselt ELi konstitutsiooni ega pooldavat ka Nizza hääletussüsteemi muutmist. Diskussioon Euroopa tulevase põhiseaduse üle toimub mõistagi ka ülejäänud liikmes- ja kandidaatriikides. Eriti laialdast tähelepanu on äratanud ettepanek anda kohest sõjalist abi liikmesriigile, mida ründab mõni kolmas riik. Seda põhimõtet kritiseerivad eriti ELi neutraalsed liikmesriigid: Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 8.12)

“Poola soovib laienenud Euroopa hääletussüsteemi muutmise üle otsustamise tulevikku lükata. Selline variant oleks meie jaoks kõige lihtsam”, teatas Poola asevälisminister Jan Truszczynski. Truszczynski sõnul on tõenäoline, et selline otsus langetatakse ka 12.-13. detsembril toimuval ELi liikmesriikide ja kandidaatmaade tippkohtumisel. “Seal, kus pole võimalik saavutada hea otsuse osas lõplikku selgust, tuleb otsustamine edasi lükata. Mõne aasta pärast oskame juba senise praktika põhjal järeldada, kuidas Nizza süsteem funktsioneerib,” arvas Truszczynski, kes ei tahtnud hääletussüsteemi üldist tulevikku ennustades lõppotsuse võimalike detailide üle arutleda. Küll võib asevälisministri sõnul olla kindel, et diskussiooniks alati avatud Poola ei kavatse Brüsselis mingeid kompromissettepanekuid teha ega talle vastuvõetamatute tingimustega nõustuda. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 10.12)

Saksamaa välisminister Joschka Fischeri sõnul võib Saksamaa suhtumist oma naaberriiki Poolasse väljendada ka sõnadega “sügav kahetsus.” Poola on oma iseseisvuse eest kaua ning raskete tagajärgedega võidelnud ja nüüd ihaldatu saavutanud, sakslastel tuleb kaksteist aastat kestnud ning tänini kestva rahvusliku trauma põhjustanud natsionaalsotsialismi ja elanikkonna suhteid veel isekeskis selgitada. Seepärast ei tohi aga alahinnata Saksa-Poola dialoogi jätkamise vajalikkust: laienev Euroopa esitab kõigile riikidele uusi ülesandeid. Regionaalkoostöö osas on Saksamaa ja Poola kontaktide kõrval oluline koostöö Skandinaavia ja Balti riikidega, samuti Slovakkia, Ungari ning Rumeeniaga. Fischeri sõnul saab Venemaast rääkida küll kui heast naabrist, keda tuleb kodanikuühiskonna rajamisel igati toetada ning kus toimuvad demokraatlikud arengud on olulised kogu Euroopale. Väärtustama peab Euroopa Liidu ja Venemaa “strateegilisi suhteid.” Kas Venemaast saab kunagi ka Euroopa Liidu liige? Fischer ei näe Venemaad ELi tulevase liikme, vaid hea naabrina. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 3.12)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

European plans to form a joint military planning cell should be "in the interests of our American friends," German Defence Minister Peter Struck said, despite a cool US reception. Berlin, Paris and London unveiled what French FM Dominique de Villepin called "the basis for a proposal" by the trio for a planning cell to boost the EU's military capabilities. (Afp, 1.12)

Finnish FM Erkki Tuomioja said he expected the EU to amend joint proposals by France, Britain and Germany for closer defence integration under a planned EU constitution. Tuomioja said Finland, which is not a member of NATO, did not support the "structured cooperation" under which a core group of states would be allowed to cooperate more closely in developing military capabilities. (Reuters, 1.12)

The EU sought to head off a showdown with the US over its defence ambitions, arguing that the bloc's plan to set up a military planning cell was no threat to the Atlantic alliance. Tension over a deal on defence arrangements for an enlarged EU threatened to cloud discussion at a NATO defence ministers’ meeting on plugging gaps in military capabilities and expanding the alliance's Afghan peacekeeping mission. (Reuters, 1.12)

Sweden and Poland underlined their opposition to any security and defence initiatives taken by the EU to compete with NATO. Bi- or multilateral defence initiatives must not be made "in competition with NATO but with solutions complementary to NATO," Polish PM Leszek Miller said. "The common defence and security policy could be improved but it must remain open for all (member) states and be transparent," Swedish PM Göran Persson said. Persson criticised "small clubs within the EU," and said EU-led defence initiatives would cause "tension for non-aligned countries (like Sweden) and countries that already have their security linked to NATO," such as Poland, and countries outside the EU, like the US. (Afp, 2.12)

The Finnish government has told fellow EU members it wants to make any future EU military mutual assistance pact non-binding, in an attempt to safeguard its neutral status, officials said. "We have today made our own initiative, it is written so that it also takes into account our position as a non-aligned country," PM Matti Vanhanen told a press conference. (Afp, 4.12)

Finland has received backing from fellow militarily non-aligned members of the EU for its proposal to make any future EU military mutual assistance pact non-binding, officials said. "It has become a joint proposal by the non-aligned countries, Finland, Austria, Ireland and Sweden, and handed over to the Italian presidency today," Elina Kalkku, director of security policy at the foreign ministry, told. (Afp, 5.12)

Ireland led calls to water down plans for a compulsory mutual-defence policy in an enlarged EU because of its long tradition of military neutrality. Foreign Affairs Minister Brian Cowen argued nations within the 15-nation bloc, which will welcome 10 mainly ex-communist states next May, should not be obliged to come to each other's aid in the event of an attack on one of them. (Reuters, 5.12)

Austrian FM Benita Ferrero-Waldner said she was against the idea of EU members being committed to come to the assistance of each other in the event of attack. (Afp, 6.12)

The US has its doubts about European plans to create an autonomous defense structure, fearing it will lose influence over its trans-Atlantic partners and that the US-dominated NATO also will lose clout, analysts say. (Afp, 2.12)

NATO's secretary general warned the EU against competing with the Atlantic alliance or duplicating its capabilities as it moves to set up an independent military planning unit. (Afp, 1.12)

US Defense Secretary Donald Rumsfeld expressed concern about an emerging plan to enhance the EU's defence capabilities, saying he saw no reason for an effort that competes with NATO. (Reuters, 30.11)

German FM Joschka Fischer defended plans to boost Europe's defence capability, insisting it will not be in competition with NATO. Speaking after Germany, France and Britain agreed joint plans for a military planning cell at the weekend, he also said that Europe is set to take a bigger role on the world stage. "Only a weak and not a strong European pillar would pose a threat to NATO," he said in a speech in Bruges, adding: "All we want is complementarity, not competition." (Afp, 1.12)

European leaders approved plans presented by Britain, France and Germany to create an autonomous EU military planning cell early next year. British PM Tony Blair said the final accord fully met London's concerns about a potential overlap with NATO, a major bone of contention also for the US. "This gives us the opportunity to keep the transatlantic American alliance very strong, but making sure that in circumstances where America is not engaged in an operation, and where vital European interests are involved, that Europe can act," Blair said. The EU plans to set up a unit linking EU military officers, who would be responsible for planning and carrying out operations independent of NATO. The unit will be based with the EU's already existing military staff in Brussels. A separate EU unit attached to SHAPE, the military headquarters of NATO in Mons, Belgium, would also be made permanent. The military cell is outside the scope of the new EU constitution, but the historic document does contain proposals for reinforced cooperation between member states on military matters. It also contains a "mutual defence" clause requiring other countries to come to the aid of an EU member under attack. Language still has to be found to satisfy the EU's four neutral nations - Austria, Finland, Ireland and Sweden. (Afp, Reuters, 12.12)

French President Jacques Chirac said the EU's landmark security pact was an important step towards reinforcing Europe's defences. "It's a not insignificant move towards strengthening European defence," Chirac said at an EU summit in Brussels. "It confirms that European defence exists and stresses the interest of having it," he said. (Afp, 12.12)

The European military force in Macedonia will make way for a police mission from December 15, marking a shift from peacekeeping to the fight against organised crime. The departure of the European troops, a move encouraged by Macedonian PM Branko Crvenkovski, is a sign that the "process of stabilisation of the country is taking place in good conditions," said Brouhns. (Afp, 9.12)

EC condemned a US decision to exclude countries that opposed the war in Iraq from reconstruction contracts as a "political mistake," and called on Washington to reconsider. The EU executive said the decision risked reopening old wounds at a time when the US should be canvassing as much international support as possible to rebuild Iraq. The Brussels criticism came after France and Germany, the two countries that spearheaded Europe's anti-war drive during the Iraq crisis, blasted the US decision along with Russia. "This decision is difficult to accept and unjustified," said a commission statement, adding that it "deeply regrets" the US move. (Afp, 11.12)

EU foreign policy chief Javier Solana joined criticism of a US move to bar Iraq war opponents from reconstruction contracts while asking them to write off that country's debts. European leaders have urged Washington to reconsider the decision which has opened a new transatlantic rift over Iraq. "It is not the wisest decision that has been taken," Solana said. "At the same time that you are saying countries cannot participate in tenders...you are asking those same countries to cooperate, to give money to write off the debts," he said. US President George W. Bush rejected criticism of his bar on Iraq war opponents, such as Germany, France and Russia, from winning the lucrative contracts. (Reuters, 12.12)

Italy, holder of the EU's rotating presidency, said fresh talks and technological cooperation could help shepherd Russia towards ratifying a key UN pact to curb global warming. A top Kremlin aide said that Russia, vital to the Kyoto accord after the US pulled out in 2001, could not accept the pact in its current form as it could harm the country's industrial competitiveness. "The (EU) environment ministers have underlined the need to intensify technological cooperation programmes with Russia which could be included in joint projects planned by the Kyoto protocol," said a statement from the Italian presidency. (Reuters, 3.12)

Russian President Vladimir Putin warned the countries of east and central Europe that their trade with Russia will suffer when the former Soviet bloc countries join the EU next year. Despite estimates by EU officials at a Russia-EU summit in Rome last month that there would be "no negative consequences" to their joining the union, Russian specialists "are of a different opinion," Putin told a gathering of European businessmen in the Kremlin. (Afp, 2.12)

Saksamaa ajakirjandus

"Euroopa hakkab taas maailmapoliitilist rolli etendama", rõõmustas Silvio Berlusconi pärast ELi tippkohtumisel vastu võetud otsust tihedama kaitsekoostöö kohta. USA nõustus Euroopa plaanidega, EL saab NATOst sõltumatu planeerimis- ja juhtimiskeskuse. Vastastikuse abistamise kohustusest jäävad kõrvale neutraalsed riigid - Austria, Soome, Rootsi ja Iirimaa. Kompromiss USAga saavutati peamiselt tänu Tony Blairile, kes töötas läbirääkimistel George W. Bushiga välja Washingtonile vastuvõetava kava. NATO juurde luuakse alaline ELi esindus ning USAd hakatakse informeerima kõikidest ELi sõjalistest aktsioonidest. (Wolfgang Böhm, Die Presse, 13.12)

Mida suudab NATO? Mida tohib EL? Mida nõuab USA ning mida tahab Euroopa? Nendele küsimustele otsiti vastust NATO kaitseministrite sügisesel kohtumisel. Otsustati luua kiirreageerimisüksus NATO Response Force (NRF). Aastani 2006 kasvab see jõud 21000 meheni, hõlmates nii maa-, õhu- kui ka merejõude. Praegu on küsimuse all üksuse rakendamise õiguslikud aspektid, Saksamaal soovivad mitmed poliitilised jõud rahvusparlamendile sõnaõigust üksuse missioonidele saatmisel. Teine küsimus: milleks Euroopale iseseisvad kaitsejõud ning sõjalise planeerimise keskus? Eelkõige selleks, et täita ELi välismissioone, millest pole huvitatud ei NATO ega USA. Saksa kaitseminister Struck kinnitas, et EL rakendab oma sõjajõude vaid erandkorras ega püüa asendada NATOt. Võib-olla kunagi tulevikus, kui ELi sõjaline võimekus paraneb ning hakkab kehtima ELi ühist kaitsepoliitikat määrav põhiseaduslik leping, osutub NATO üleliigseks. Praegu on NATO Euroopa jaoks endiselt peamine sõjalis-poliitiline kaitseühendus. (Hans Monath, Christian Thiele, Der Tagesspiegel, 2.12)

Kui Donald Rumsfeldi käest küsiti, kas teda üllatab, millise nördimuse kutsus Euroopas esile tema sõnastatud kategooriad "vana” ja “uus" Euroopa, vastas Rumsfeld süütul ilmel: tahtsin kõigest öelda, et on olemas ainult uus NATO ja uus Euroopa ning vana NATO ja vana Euroopa on tänaseks ajalugu. Rumsfeldi meelest on väär arvata, nagu saaks "Euroopast" rääkida vaid juhul, kui lehvib Prantsusmaa lipp. "Kes on need Euroopa riigid, kes ei võta osa Iraagi missioonist - Island, Luksemburg, Belgia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Kas see ongi Euroopa? 18 riiki praegusest ja tulevasest 26 NATO liikmesriigist on kohal!" Samas ei näi Rumsfeld olevat sugugi alandlik, ei palu eurooplasi oma Iraagi suppi helpida ega kurda sõdurite puuduse üle Iraagis. Peamine, mille üle Rumsfeld muret tunneb, on Euroopa iseseisev kaitsekoostöö. (Klaus-Dieter Frankenberger, FAZ, 4.12)

NATO loob tänapäeva nõuetele vastavat kiirreageerimisüksust (NRF). Sama eesmärk on ka ELil, kusjuures ELi üksus oleks NATO omast kolm korda suurem (vastavalt 21 000 ja 50-60 000). NATO peakorteris ollakse muretud - ELi üksus neile konkurentsi ei paku, sest selle reageerimisaeg on NRFist 12 korda pikem. Pealegi on NRFi puhul tegu alaliselt tegutseva struktuuriga. NATO peakorteris ollakse arvamusel, et kummalgi üksusel on oma spetsiifika, EL tegeleks rohkem rahuvalvega ning sekkuks vähem otsesesse sõjategevusse. Samas saavad tänu rotatsioonipõhimõttele NRFis vajaliku sõjalise väljaõppe ka suur osa Euroopa riikide sõdureid, kelle hilisem rakendamine kas NATO või ELi missioonides sõltub juba poliitilisest otsusest. (Nikolas Busse, FAZ, 8.12)

"Sõda ja rahu" - mahukas artikkel uue maailmakorralduse ning USA ja Euroopa suhete teemal. USA pälvib kiitust selle eest, et ta külma sõja loorberitele puhkama ei jäänud, vaid leidis julgust ja tahet endale uusi eesmärke seada. USA, tema liitlaste ja kogu maailma julgeolekut kindlustatakse USA sõjalise ja tehnoloogilise üleolekuga - sellega peaks maailm järgnevatel aastakümnetel leppima. Euroopa peab ja oskab konflikte rahumeelselt lahendada, kuid nende lahenduste tagatiseks on siiski USA sõjalise interventsiooni võimalus. Samas näitab see araabia maailmale, et õhtumaised ideed võivad levida ka euroopalikul teel. USA ja Euroopa roll maailmas on teineteist täiendavad. Tööjaotus - NATO sõdib, EL tagab rahu - võiks olla stabiilsust tagavaks põhimõtteks tulevikus. Praegune olukord, kus USA toimib üksinda, ei kindlusta probleemide tegelikku lahendamist. (Egon Bahr, FAZ, 10.12)

Juba juulis oli selge, et USA tahab Iraagi okupeerimise koormast vabaneda. Suurem osa NATO liikmesriikide valitsusi on juba nõustunud alliansi osalemisega Iraagi missioonis, kuid Saksa-Prantsuse-Belgia (nn "vana Euroopa") vähemus blokeerib kokkuleppele jõudmise. Esialgne vastuseis sõjale ei tähenda, et lääneriigid ei peaks olema huvitatud Lähis-Ida strateegiliselt tähtsa regiooni võimalikult kiirest stabiliseerimisest. Olukord Iraagis nõuab legitiimsemat alust välisjõudude kohalolekule - selleks võiks olla USAst sõltumatu NATO kontingent. Siis saaks ka kohalikule elanikkonnale selgemaks, et tegemist pole okupantide ega sissetungijatega, vaid rahvusvaheliste rahujõududega, kelle eesmärgiks on demokraatia kindlustamine ja iseseisvuse taastamine Iraagis. (Lothar Rühl, FAZ, 5.12)

"Kui aeg on küps ning tingimused sobivad, pole mingeid takistusi NATO laiemale osalemisele Iraagis", märkis George Robrtson NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis käeoleva aasta sügisel. Praegu on siiski peamiseks ülesandeks julgeoleku kindlustamine Afganistanis. Otsus Iraagi kohta tehakse ilmselt Istanbuli tippkohtumisel järgmise aasta juunis. Juba praegu aitab NATO Poolat tema sektoris nii sõjalises planeerimises kui ka logistikas. Tõenäoliselt alustabki NATO Iraagi missiooni Poola sektori ülevõtmisest. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 5.12)

Soome ajakirjandus

Soomlaste ELi debatt pole kooskõlas üldise suunaga, milleks on liikmesriikide solidaarsuse tugevdamine. Soome nõuab neutraalsust, ega nõustu automaatse julgeolekugarantiiga. Samas ELi riikide vaheline solidaarsus on pigem moraali küsimus, tulenevalt sügavast koostööst, ühisest välispiirist, ning ühisest valuutast. Oleks mõeldamatu, et mõni liikmesriik vaatab kõrvalt, kui teist ELi riiki rünnatakse. Sellise mõtteviisi ulatumine ka põhiseaduslikku leppesse oleks väga tähtis samm, mis muudab ELi üheks tervikuks. Neutraalsusest rääkimine on sõnakõlks, millega Soome valitsus üritab reaalsust peita. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 2.12)

Sõjalise koostöö tugevdamine ELis on äärmiselt keeruline nelja neutraalse riigi jaoks. Julgeolekutagatise küsimus on kõige raskem Iirimaa jaoks, kus see nõuaks põhiseaduse muutmist ja rahvahääletust. Iirimaal pole aga olnud kavatsustki ennast siduda sõjaliste kohustustega. Ka Austrias eeldaks see nii valitsuse kui opositsiooni toetust. Austria erakondade vahel valitseb üksmeel, et neutraalsusest loobumise korral tuleb küsida rahva arvamust. Rootsi ja Soome on küsimuses enam-vähem ühel pulgal, kuigi Rootsi jaoks on otsus veidi raskem. Rootsis ei taheta, et sõjaline abi oleks kohustuslik, mis ei tähenda aga, et Rootsi ilmtingimata jääks neutraalseks, kui mõnda ELi liiget rünnatakse. (Mari Manninen, Annamari Sipilä, Tellervo Yrjämä-Rantinoja, Helsingin Sanomat, 10.12)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Austria's lower house of parliament approved the historic expansion of the EU, with only two protest votes from Joerg Haider's far-right party. (Reuters, 3.12)

Bulgarian PM Simeon Saxe-Cobourg believes his country will join the EU in 2007 and has urged Bulgarians to accept the painful reforms necessary to take the former Communist state into the bloc. "We should stay on course, stay at the wheel, without opportunism or demagoguery, and these measures will pay off," Saxe-Cobourg told. (Afp, 1.12)

Bulgaria and Romania have significantly advanced their preparations for membership of the EU over the last year, putting them on course potentially to join in 2007, EU leaders said. "Welcoming Bulgaria and Romania in January 2007 as members of the Union, if they are ready, is the common objective of the Union of 25," the leaders said in a statement issued at a summit in Brussels. The leaders said they would do everything to facilitate that timeline, apparently rebutting suggestions by diplomats that the accession of the two southeast European countries might be delayed because of Romania's relative backwardness and to wait for Croatia, which has applied for membership, to catch up. "The EU is very serious in its promise that the present round of enlargement...will only be completed when Bulgaria and Romania join the EU in 2007," Günter Verheugen said. (Afp, Reuters, 12.12)

Turkey took another step towards meeting EU requirements when a parliamentary commission agreed to reduce the secrecy surrounding the army-dominated National Security Council (MGK). (Reuters, 4.12)

Turkey welcomed comments by an EU summit on its reform efforts to prepare for joining the bloc but rejected any link between its membership and ending the decades-long division of Cyprus. "Cyprus is a separate question which must be considered as such," the Turkish foreign ministry said. "Establishing a link between the Cypriot problem and Turkey's EU membership process will not contribute to the resolution of the matter and to the promotion of Euro-Turkish relations," it added. (Afp, 13.12)

Turkey's Justice Minister Cemil Cicek warned the EU that it would play into the hands of radical extremist movements if it decides against opening accession talks with Ankara. "Turkey should not be left outside the EU...Such a move would make the biggest contribution to extremism," Cicek said. Cicek added that European countries would also be exposing themselves to the threat of radical attacks - such as last month's wave of suicide car bomb attacks which killed 61 people in Istanbul - if they shunned Turkey. (Afp, 12.12)

Corruption, rampant in many of the countries knocking at the EU's door, will become a much more serious problem for the EU once they join, according to Eva Joly, a prominent former anti-corruption investigating magistrate. "Of the ten countries that will be integrated into the EU, several have an entrenched culture of corruption," Franco-Norwegian Joly said in an interview. (Afp, 1.12)

Austria ajakirjandus

Tööjõu sisseränne ELi uutest liikmesriikidest on tõenäoliselt tagasihoidlik, kuigi vastupidist kardab ligi 65% küsitletud austerlastest. Pärast tööjõu vabale liikumisele kehtestatud seitsmeaastase üleminekuaja möödumist on uute liitujate majandused juba piisavalt heal järjel, et mitte väljarännet põhjustada. Kvalifitseeritud tööjõule leiavad rakenduse nende endi majandused, kvalifitseerimata tööjõudu aga teised riigid ei vaja. (Petra Percher, Die Presse, 10.12)

Taani ajakirjandus

Poliitilise leppe kohaselt tekib uutel ELi kodanikel ligipääs taani tööturule. Selle jaoks peab Taanis töötada soovijal olema töö- ja elamisluba, mis antakse ainult juhul, kui idaeurooplasele on pakutud täiskohaga tööd taani ettevõttes, mis on Taani palgaleppega liitunud. Alternatiivina võib palga- ja töötingimused määrata kohalik Tööturuameti nõukogu. Leppe eesmärk on kindlustada Ida-Euroopast pärit töölistele samad palga- ja töötingimused, mis taanlastelgi. Samas ei pea ei Taani tööandjate keskliidu tegevdirektor Jøm Neerdgaard Larsen ega tööhõiveminister Claus Hjort Fredriksen kuigi tõenäoliseks seda, et Ida-Euroopast tulnud töölistele hakataks maksma kollektiivlepingust madalamat miinimumpalka, kuna see on seadusega keelatud. (Christian Brahe-Pedersen, Erhvervsbladet, 4.12)

Edasiliikumise saavutamiseks liitumisläbirääkimistel otsustas Taani 2001. aastal avada oma tööturu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kodanikele. Ent uurimustele toetudes võib arvata, et tööjõu juurdevool võib jääda siiski üsna tagasihoidlikuks. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 4.12)

Norra ajakirjandus

Norra tööturuamet on mures ELi laienemise üle, kuna Norra tööturg avaneb seeläbi uute liikmesriikide kodanikele. Mure põhjuseks on tööturuameti kartus, et ida-eurooplaste palkamisel võivad tööandjad tüssata keelt mitte oskavaid ja oma õigusi mitte tundvaid töövõtjaid. (Willy Soltvedt, Aftenbladet, 8.12)

Norra ametühingute keskliit nõuab samade tingimuste kohaldamist ELi uutest liikmeriikidest pärit töölistele, mis kehtivad ka norralaste suhtes. Selle nõudmise taga võib näha katset kaitsta norra töölisi ja tööturgu, kuna ELiga liitumisel tekiks näiteks uute liikmesriikide ehitusettevõtetel õigus teostada töid Norras kasutades aga oma ettevõtte töötajaid koduturul kehtivatel tingimustel. (Ogne Øyehaug, Bergens Tidende, 11.12)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EU ministers and members of the EP are in broad agreement on a revised mandate for the EU executive commission to negotiate in the name of the 15-member Union at WTO, EU Trade Commissioner Pascal Lamy said. (Afp, 2.12)

The 12-nation euro zone posted economic growth of 0.4 percent in the third quarter from the previous three months, the EU's statistics office Eurostat said. In the second quarter, euro-zone gross domestic product (GDP) fell 0.1 percent from the first quarter, Eurostat said, confirming preliminary figures given on November 14. For the full EU - the euro area plus Britain, Denmark and Sweden - third-quarter GDP also rose 0.4 percent. (Afp, 3.12)

The head of the EC, Romano Prodi, called for eurozone governments to tie their spending plans more closely to economic growth, while at the same time paying attention to sound public financing. "We need to link budgetary policy more closely to the overall objective of boosting growth potential without compromising the long-term sustainability of public finances," Prodi told a session of the EP. (Afp, 3.12)

The ECB President Jean-Claude Trichet insisted that the EU's budget rules, enshrined in the Stability and Growth Pact, should be "fully respected". (Afp, 4.12)

Portuguese PM Jose Manuel Duarao Barroso said that his government did not rule out a revision of the eurozone's Stability and Growth Pact on condition that it is replaced by a "similar mechanism." "Even if the pact, in its present form, disappeared, it should be replaced by a very similar mechanism," he said in Paris. (Afp, 5.12)

EU governments approved a list of transport infrastructure projects which will be eligible for EU funding - the Trans-European Networks (TENs) aimed at boosting Europe's economy. In a meeting EU transport ministers approved the list and added just one to the 29 projects - a canal between the Netherlands, Belgium and France. The list must be confirmed by the EP. (Reuters, 5.12)

EC insists it could still take legal action against EU governments in a row over a decision to let Germany and France off the hook over their ballooning budget deficits. A spokesman denied suggestions by German Finance Minister Hans Eichel that the legal threat is fading. "Our position has not changed on the (EU) Court of Justice... the option remains on the table," said Gerassimos Thomas, spokesman for EU monetary affairs commissioner Pedro Solbes. (Afp, 12.12)

A fight over the enforcement of flouted EU budget rules was left for another day as leaders failed to bridge even more fundamental differences over voting rights in an enlarged bloc. The Netherlands wanted budget policing strengthened in the draft constitution that was the focus of a two-day EU summit. The row over enforcing budget discipline is now likely to be rolled into the broader debate on revamping the EU's Stability and Growth Pact, whose deficit limits will be broken for the third year running in 2004 by Berlin and Paris. Reconciling national differences in this field is expected to prove demanding at a difficult time for EU states. (Reuters, 13.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa rahandusminister Francis Mer kinnitab artiklis, et Euroopa Stabiilsuse- ja kasvupakt ei ole surnud vaid pigem arenguprotsessis. Ta leiab, et debatt stabiilsuspakti hinguseleminemisest põhineb eksiarvamusel. "Ärgem laskem protseduuridele suunatud aruteludel, ükskõik kui olulised need siis ka ei oleks, varjutada peamist sõnumit: Euroopa, vahel küll vaikselt ja valuliselt, on muutumises ja reformib iseend. Ta ei ole alistunud olukorra halvenemisele. Ta usub oma väärtustesse. Läbi kasvuinitsiatiivi, mis suunatud innovatsiooniarendusetele ja suurtele infrastruktuuriprojektidele, läbi defitsiidimäära vähendamise ja läbi oma potentsiaalide mõistmise, valmistab Euroopa ette pinda tulevikuks. (Francis Mer, Financial Times, 10.12)

Saksamaa ajakirjandus

EK energeetikavolinik Loyola de Palacio nõuab Euroopa ühtsete elektrivõrkude väljaehitamist, vältimaks hiljutiste mastaapsete elektrikatkestuste kordumist tulevikus. Samuti peaksid energiaettevõtted rohkem tähelepanu pöörama reservide kujundamisele. Saksamaal alustatakse järgmisel aastal kahe suure projektiga - Saksa-Taani ja Saksa-Poola ühendusvõrkude väljaehitamisega. Palacio rõhutas, et Euroopa energiavõrgud ei kannata küll nii süstemaatiliste puuduste all nagu USA omad, kuid sellegi poolest ei tohi investeeringute pealt kokku hoida. (Birgit Jennen, Financial Times Deutschland, 2.12)

EKi president Romano Prodi sõnade kohaselt on ELil kavas stabiilsus- ja kasvupakti reformida. "Tuleb leida parem tasakaal finantsilise stabiilsuse ja majandusliku kasvu vahel", rõhutas Prodi EP ees peetud kõnes. Siiski ei saa Prantsusmaa ega Saksamaa 2005. aastal enam ajapikendust, juhul kui pakti tingimusi ei täideta. Konkurentsivolinik Mario Monti, üks EK mõjukamaid liikmeid, kritiseeris teravalt Saksamaad ja Prantsusmaad, kes olevat oma erahuvisid kaitstes astunud üldise integreerumise vastu. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 4.12)

Stabiilsuspakti jõhkralt jalge alla tallates kahjustas prantsuse-saksa duo oma autoriteeti Euroopas. Seda rõhutas usutluses ajalehele üks sõltumatumaid ja taibukamaid EK volinikke Mario Monti. Pole halba ilma heata - ometi ükskord on alanud tõsine arutelu eurotsooni tõhusama rahanduspoliitilise juhtimise üle. Mõttelaiskusest ning vastuolude kartuses on sellist väitlust seni välditud. Nüüd pole sellest pääsu. Peamine pakti ebaõnnestumise põhjus on juba praegu selge - pakt sõlmiti 1996/97 ilma igasuguse parlamentaarse kontrollita. Rahandusametnike poolt rahandusametnikele täitmiseks kirjutatud leping ei toimi, kui selles pole arvestatud sobituvust erinevate poliitiliste olukordadega. Põhiline viga seisneb selles, et pakti rakendamise mehhanismid on liiga keerulised ja poliitiliselt ebaloogilised. Parlamentaarse diskussiooni ja rahvusparlamentide osaluseta ükski nii tõsine lepe tööle ei hakka. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 4.12)

Miks toimib Euroopa rahaliit suurepäraselt ka ilma stabiilsuspaktita? Sest see ei vajagi rangeid reegleid, ettekirjutusi ega sanktsioone. Väita, et euro oleks nüüd, pärast stabiilsuspakti lõhkiminemist, mingil moel ohustatud, on väär. Pakt sõlmiti Saksa Liidupanga pealekäimisel siis, kui rahaliit oli juba tegelikult sündinud. Sanktsioonid pidid vajadusel asendama finantsturu reegleid. Suurtel turgudel aga mõjutab riigivõlg vääringu stabiilsust vaid vähesel määral. Rahaliidu paremaks toimimiseks ei andnud leping midagi juurde. Oleks naiivne loota, et mingi riikidevaheline leping suudaks Euroopas kindlapiirilise ja kitsendava loomuga finantspoliitika kehtestada. Seetõttu polegi pakti uuendamisel mõtet. (Lucas Zeise, Financial Times Deutschland, 10.12)

Uudisteagentuurid

A EU decision to set up a military planning cell outside NATO was greeted with silence by the Pentagon, where officials studied the implications of the move. Defense Secretary Donald Rumsfeld has asked his aides to examine the EU action but had no immediate reaction, said a senior US defense official, who asked not to be identified. Another defense official recalled that both Rumsfeld and Secretary of State Colin Powell were on the record as opposing anything that would either duplicate or detract from NATO capabilities. "They were hoping to dissuade the EU from going that route," said the official, who also asked not to be identified. Washington is worried that the proposed planning cell, though consisting of just a few dozen military officers, will sow the seeds of a separate European defense establishment that ultimately will compete with NATO for resources and clout. (Afp, 12.12)

US Defense Secretary Donald Rumsfeld expressed concern about an emerging plan to enhance the EU's defence capabilities, saying he saw no reason for an effort that competes with NATO. Arriving in Brussels for a meeting of NATO defence ministers, Rumsfeld also suggested NATO could assume an even larger role in Afghanistan. (Reuters, 30.11)

US Defence Secretary Donald Rumsfeld, not known for his diplomatic finesse, ducked a direct question about EU defence plans by using the safest of replies: a no comment. "You're egging me on. You're trying to get me in trouble," he said as one particulary tenacious correspondent sought to pin down his views on Europe's latest plans for an independent military planning cell. "I'm plucky but I'm not stupid," he added. (Afp, 1.12)

US Secretary of State Colin Powell said that Washington could not accept EU defence plans which double up with NATO, while welcoming any proposals which boost Europe's military muscle. "The US supports a European Security and Defence Policy (ESDP) that improves Europe's capabilities to act and develops in a way that is fully coordinated, compatible and transparent with NATO," he said, according to the text of a prepared speech. But he warned: "That said, the US cannot accept independent EU structures that duplicate existing NATO capabilities." (Afp, Reuters, 4.12)

NATO Secretary-General George Robertson, responding to a tentative deal on closer defence cooperation within the EU, said the bloc should not seek to rival the US-led military alliance. (Reuters, 1.12)

German FM Joschka Fischer said the US seemed to be coming around to EU plans for closer defence cooperation that Washington had previously said could undermine NATO. "We believe that now we have reached a level of understanding where all the concerns of our American friends are met," Fischer told journalists in Berlin. "It is not directed against NATO, it will strengthen our cooperation. (Reuters, 5.12)

NATO chief George Robertson said that the Alliance could take on a greater role in Iraq next year, but stressed that the main priority now is Afghanistan. (Afp, 5.12)

Don't expect to see the NATO flag flying in post-war Iraq before next summer. None of the allies said "no" this week when US Secretary of State Colin Powell urged NATO to consider a more robust role, but officials say nothing will come of it until sovereignty is returned to Iraqis and the UN gets a foothold there. (Reuters, 5.12)

US Secretary of State Colin Powell called on NATO to take on a greater role in Iraq, saying the country's stability is critical for everyone. "We urge the Alliance to examine how it might do more to support peace and stability in Iraq, which every leader has acknowledged is critical to all of us," he said. (Afp, 4.12)

NATO defence ministers agreed to slash the Alliance's peacekeeping force in Bosnia-Hercegovina by almost half, from 12,000 to 7,000 by next March, an official said. The Alliance, which has been in Bosnia since the end of the war there in 1995, is also open to an eventual transfer of the Stabilization Force (SFOR) to the EU at a later stage, he added. (Afp, 1.12)

UN Secretary-General Kofi Annan urged the US not to turn its back on multilateralism or ignore civil liberties in combating the deadly threat of global terrorism. Annan said the Bush administration would get more support, such for its activities in Iraq and elsewhere if it built alliances patiently. (Reuters, 2.12)

NATO unveiled a rapid response unit to tackle nuclear, biological and chemical terrorist attacks, a key part of its transformation into a global security force. The unit, to be headed by Czech commanders for the first six months, will comprise forces from 15 of the Alliance's 19 member states, as well as Romania and Slovenia. (Afp, 1.12)

The Hungarian army has decided to set up a 400-member battalion specialized in anti-terrorism operations, and plans to make it available for a NATO rapid reaction force, the defence ministry said. (Afp, 4.12)

France, keen to heal a deep rift with the US over the Iraq war, has asked to take over two NATO commands in a signal of willingness to work more closely with Washington on international security, a senior US senator said. (Reuters, 4.12)

The US, having largely rebuffed NATO offers of help after September 11, is now sounding out the Alliance to ease pressure on its hard-stretched forces on the post-9/11 battlefields of Iraq and Afghanistan. But it remains to be seen whether the 19-member military bloc - still tender from the bruising and unprecedented crisis into which the Iraq conflict plunged it - can overcome divisions and rise to meet the challenge. (Afp, 7.12)

A senior US delegation was due to arrive in Bucharest to discuss establishing US military bases in Romania. The delegation is led by US Undersecretary of State for Defense Douglas Feith, who said that Washington could start a realignment of its troops in Europe next year, although the whole process will take years. (Afp, 9.12)

NATO called on Russia to honour commitments to pull forces out of Georgia and Moldova, but FM Igor Ivanov said Moscow cannot give a firm timetable. Ivanov reiterated that Russia will pull out troops and close bases in the ex-Soviet republics, as agreed under the 1999 adapted Conventional Forces in Europe (CFE) treaty, although not necessarily to the agreed deadlines. (Afp, 4.12)

A senior US official told Moscow that Washington planned to expand its military bases into eastern Europe and ex-Soviet territories and hoped that Russia would not take it as an aggressive act. Russia's reaction to the message was uneasy at best as the country's defense minister announced that he viewed any eastward expansion of US-led forces with "concern" - the latest sign that relations between the two former Cold War foes were hitting a snag. (Afp, 10.12)

Balti riikide kaitsekoostöö on Eesti kaitseministri Margus Hansoni sõnul edukas. Kaitseministrite kohtumisel Tallinnas arutati kolme tulevase NATO liikmesriigi relvajõudude reformimise probleeme. (Interfaks, 12.12)

45 Eesti sõdurit lendas Iraaki missioonile (RIA Novosti, 14.12)

Eesti valitsus otsustas pikendada rahuvalvajate missiooni Afganistanis. (Rosbalt.ru, 11.12)

Vene-NATO Nõukogu kinnitas Vene ja NATO vahelise koostöö ja poliitilise dialoogi jätkamisest julgeoleku küsimustes. (Interfaks, 4.12)

USA soovib suurendada NATO kaasamist Iraagi missiooni (Interfaks, 4.12)

ELi juhid tervitasid Venemaa osalemist EL-NATO kriisiolukordade juhtimisel (RIA Novosti, 12.12)

Brüsselis toimub Vene-NATO Nõukogu istung. Uudiste lõigu lõpus märgitakse ära, et kolm endist liiduvabariiki pole ühinenud tavarelvastuse piiramise kokkuleppega. (Pervõi Kanal, 4.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Peale poolt sajandit kõhklusi on Euroopa välja töötanud oma nägemuse maailmast. Põhiseadusliku leppe arutelu kõrvalproduktina peaksid riigi- ja valitsusjuhid vastu võtma Euroopa julgeoleku strateegia. See 14 leheküljeline dokument annab esmakordselt ühtse analüüsi Euroopat ähvardavatest ohtudest ning toob ära vahendid, millega neile vastu seista ning millega saavutada ELi strateegilisi eesmärke. Üheksa kuud pärast Iraagi sõda soovib EL kustutada mulje oma võimetusest rahvusvahelisel areenil, mis oli põhjustatud erimeelsustest. Selles dokumendis, mille pealkirjaks "kindel Euroopa paremas maailmas", öeldakse, et EL on valmis võtma oma osa vastutusest rahvusvahelise julgeoleku eest. (Luc de Barochez, Le Figaro, 12.12)

Brüsseli tippkohtumisel peaks EL lisaks võimalikule Põhiseadusliku leppe heakskiitmisele kiitma heaks ka ELi julgeoleku strateegia. See kokkulepe peaks kinnitama liimesriikide heakskiitu Javier Solana pooolt ettevalmistatud dokumendile, mida esitleti esmakordselt Kreekas Thessalonikis 20 juunil. Sellest saadik on dokumendi teksti tehtud mitmeid muudatusi ning kaotatud mitmeid kahemõttelisusi. (Laurent Zecchini, Le Monde, 9.12)

Soome ajakirjandus

Autor, kes kirjutab Åbo Akademi-s filosoofia väitekirja, arutleb Soome julgeolekuvalikute ja NATO üle, leides, et NATOga liitumine ei ole enam õigustatud. Venemaa pole huvitatud Soomest, vaid pigem ida- ja lõunasuunast ning Baltimaadest. Venemaa rünnak on tõenäolisem vaid seoses suurema konfliktiga, kus üheks osapooleks on lääneliitlased (NATO või EL). NATOga liitumine oleks seega ohtlik. NATO rajati Nõukogude ohu vastuseks, praegu aga pole ühtset ohtu, mis NATOt õigustaks. Islami maailm on selleks liiga killustatud, ning terrorismi vastu ei saa omakorda võidelda hambuni relvastudes. Ka USA juhitava NATO maailmapolitseiniku roll pole õigustatud, selles rollis võiks olla pigem ÜRO. Kui NATOst saab lääne tööstusmaade liit, süveneb maailma riikide vaheline lõhe veelgi. Seetõttu on vajadus Soome-taoliste neutraalsete “sildade ehitajate” järele. (Hannu Virtanen, Helsingin Sanomat, 3.12)

Ilma NATOta on Euroopa sõjalise julgeoleku tagamine keeruline, kuigi Euroopa vägesid on üritatud luua juba 2. maailmasõjast saadik. Euroopal on probleem isegi 30 000 – 40 000 mehest koosneva relvajõu kokkusaamine, mis oleks võimeline efektiivselt tegutsema. Venemaa sõjaväge on vähendatud, olles nüüd umbes sama suur kui Euroopal, kuid vähendamised on lõpetatud ja Venemaa läheb üle elukutselisele väeteenistusele. 4-5 aastaga võib Venemaal tekkida suurem, mobiilsem ja lennuvõimelisem sõjavägi, kui eurooplaste oma. ELi kriisilahendusvägede kogumine ja varustamine on hoolimata ELi suurriikide eufooriast pikk protsess. Ka sõduritest on Euroopas puudus – ainult Saksamaal ja Soomel on laiaulatuslik sõjaväekohustus. Seetõttu on NATO juuresolek Euroopas oluline. (Erkki Nordberg, Turun Sanomat, 5.12)

Robert Dalsjö Rootsi kaitseministeeriumi uurimiskeskusest (FOI) ja Stefan Forss Soome tehnilisest uurimiskeskusest arutlevad Euroopa julgeoleku üle, pidades NATO juuresolekut Euroopas oluliseks, kuna vastasel juhul jääks Euroopa omavaheliste võimuvõitluste ajastusse. Seetõttu võib Euroopa riikide vahel kujuneda välja 0-summa mäng, ning Euroopa võib jaguneda kahte leeri – prantsuse-saksa meelsed ja ameerikameelsed. Uurijad leiavad, et ilma NATOta on Euroopa palju ohtlikum. NATO loomise eesmärk polnud vaid vastukaal NSVLile, vaid ka hoida ära just transatlantilisi ja Euroopasiseseid konflikte. Ka vastandumine USAle on ohtlik, mis võib väljenduda kaubandussõjas. Muidugi jääb ka Venemaa oht – kui NATO kaotab tähtsuse, võib Venemaa hakata avalikult või varjatult tegutsema oma mõjuvõimu suurendamise nimel, ning ka Ida-Euroopa demokraatlik areng võib saada tagasilöögi. (Robert Dalsjö, Stefan Forss, Helsingin Sanomat, 8.12)

Poola ajakirjandus

USA kaitsesekretär Donald Rumsfeldi sõnul algavad järgneva 5-7 aasta jooksul Euroopas paiknevate USA baasiüksuste ümberpaiknemised. Rumsfeldi sõnul on USA nõus arutama ettepanekuid NATO osatähtsuse suurendamise osas Iraagis. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 2.12)

USA riigisekretär Colin Powelli sõnul võiks NATO jagada Poolaga vastutust Poola stabilisatsioonisektori haldamisel Iraagis. Powelli sõnul saavutaksid NATO liikmesriigid Iraagi stabiliseerimisel ühiselt tegutsedes senisest suuremat edu. NATO kaasamise poolt Iraagi stabiliseerimis- ja ülesehitusprotsessi on USA ja Poola kõrval ka Itaalia ning Hispaania, vastu aga Holland ja Norra. USA seisukoht on ilmselt seletatav ka Bushi valimiseelse sooviga demonstreerida NATO ühise tegutsemise abil NATO ühtsust ja ühendada sümboolselt Iraagi kriis ning II maailmasõjas Prantsusmaa vabastamiseks korraldatud liitlaste suur dessant Normandiasse. (Robert Soltyk, Gazeta Wyborcza, 4.12)

Uudisteagentuurid

Eesti välisminister Kristiina Ojuland ütles esmaspäeval OSCE Ministrite Nõukogu istungil Maastrichtis, et Venemaa peaks oma sõjaväe Moldaaviast välja viima ja leidma poliitilise lahenduse, mis rahuldaks mõlemaid pooli. (Interfaks, 1.12)

Pope John Paul II called on the major religions to work together to eradicate what he called the social and cultural causes of terrorism. Speaking at a ceremony attended by the new ambassadors of Denmark and Estonia, who heard the pope reiterate his appeal to EU leaders not to neglect Christian values in the first EU constitution. (Afp, 12.12)

Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline koostöö leping laieneb ka Eestile. Eesti peaministri Juhan Partsi sõnul on see oluline tulevaste Eesti-Vene suhete reguleerimise seisukohalt. (Interfaks, 12.12)

The Estonian government approved the extension of its civilian bomb detection mission to Afghanistan for one year, a spokesman for the Estonian government said. The current team operating in Afghanistan will be returning home later this month and a new team will depart in July 2004, said the spokesman, Tex Vertmann. (Afp, 11.12)

Eesti kaitseminister Margus Hanson teatas, et Eesti peab oluliseks NATO ja Ukraina koostööd. (Rosbalt.ru, 3.12)

Eesti ja Argentiina sõlmisid viisakohustuse kaotamise leppe. (Rosbalt.ru, 9.12)

Estonian teachers went on strike for better pay 4.12, in the biggest work stoppage the Baltic country has seen since restoring independence from the Soviet Union in 1991. Government and trade union representatives failed at the negotiating table to head off the strike. "A strike will not add any money to the state budget or to a teacher's salary," PM Juhan Parts said. (Afp, 4.12)

4.detsembril toimus TALO poolt korraldatud haridus- ja kultuuritöötajate streik, millest võttis osa umbes 20 000 inimest. (RIA Novosti, 4.12)

Riigikogu väliskomisjon soovitas piirata Eesti presidendi välisreiside arvu. (Rosbalt.ru, 10.12)

Riigikogus läbis teise lugemise seaduseelnõu, mis muudaks keeleoskuse tõendid tähtajatuks. (Rosbalt.ru, 3.12)

Marimaa haridus- ja kultuuriminister alustas ametlikku visiiti Eestis. (Regnum.ru , 11.12)

Vene Föderatsiooni Välisministeerium rikub sihikindlalt suhteid Eesti ja Venemaa vahel, arvab Riigikogu liige Peeter Tulviste. (Rosbalt.ru, 5.12)

Venemaa tervitaks seda, kui Baltimaades oleks rahvusvähemuste olukord samasugune kui EL ja NATO maades. (RIA Novosti, 5.12)

Eestis osales Venemaa Riigiduuma valimistel 1800 inimest. (RIA Novosti, 7.12)

Vene kogukond Eestis kutsus oma liikmeid üles hääletama duumavalimistel kommunistide poolt. (Rosbalt.ru, 3.12)

Vene Riigiduuma valimistel Eestis võitsid "Ühtne Venemaa" ja valimisliit "Kodumaa". (Interfaks, 8.12)

Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson leiab, et Duumavalimised ei too kaasa muutusi Eesti-Vene suhetes. (Interfaks, 8.12)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kristiina Ojuland on Eesti välisminister olnud kaks aastat. Ta on 36 aastat vana ning juhatab Eesti läbirääkimisi VVKl. Ta ei varja, et arutelud on olnud keerukad juba oktoobri algusest alates ning et väikeriikidel on raske end kuuldavaks teha. Enne VVK viimase istungjärgu algust on Ojuland kindel, et kokkuleppe saavutamine on võimalik, kuid tunnistab ka seda, et suurte riikide surve uustulijatele on tugev. Eesti on üks kahest riigist, kes koos Maltaga toetab Hispaaniat ja Poolat nende võitluses, säilitamaks Nizza lepingus sätestatud häälte jagunemine. Niisiis on Ojulandil õigus, kui ta hindab raskeks läbirääkimisi Prantsusmaa ja Saksamaaga, kes sooviksid sisse seada teistsugust häälte jagunemise süsteemi. Ojulandi arvates oleks aga see süsteem liialt suuri liikmesriike soosiv. Ta on mures selle surve pärast, mida suurtel liikmesriikidel sellisel juhul oleks võimalik teistele ELi liikmesriikidele rakendada. Samuti ei unusta ta Jacques Chiraci käitumist Iraagi sõja ajal, kui ELi uued liikmesriigid olid ühel meele Washingtoniga. See oli valusaks meenutuseks Moskva aegadest just kolmele Balti riigile. Eesti on üks ELi 25st liikmesriigist väiksemaid, elanikke on seal vaid 1,4 miljonit. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 14.12)

Rootsi ajakirjandus

Vene suursaadik Rootsis, Nikolaj Sadtjikov väidab lugejakirjas, et seoses eelseisva Eesti ja Läti vastuvõtmisega ELi ja NATOsse omistatakse Venemaa ja EL vahelises dialoogis järjest enam suuremat tähendust venekeelsele elanikkonnaga seotud problemaatikale neis maades. See ei toimuvat seepärast, et Venemaa tahab kasutada seda küsimust surve avaldamiseks ELi ja nende Balti riikide vastu. Venemaa leiab, et koostöö- ja partnerlusleping ELiga tähendab, et põhimõte "inimõiguste, esmajoones vähemuste õiguste kinnipidamise ülimuslikkus" ei jääks üksnes paberile. Omades täit respekti ELi ja NATO-kriteeriumide suhtes, leiab Venemaa, et on võimatu ignoreerida avaldusi sellistelt lugupeetud rahvusvahelistelt organisatsioonidelt nagu Euroopa Nõukogu ja ÜRO profiilkomiteed. Need mitte üksnes ei väljenda muret inimõiguste ja rahvusvähemuste olukorra üle Eestis ja Lätis, vaid viitavad ka konkreetsetele põhjapanevate rahvusvaheliste dokumentide rikkumistele. Kommentaariks on väljaanne Svenska Dagbladet lisanud: Venemaa teeskleb, nagu ta omaks toetust rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, väites nagu rikutaks venekeelsete vähemuste õiguseid Eestis ja Lätis. See on vale. Euroopa Nõukogu ei jaga seda arusaama. Kõik - välja arvatud Vene valitsus - suudavad näha, et olukord seevastu on aina paranemas. (Svenska Dagbladet, 8.12)

Soome ajakirjandus

Eesti justiitsminister Ken-Marti Vaheri sõnul planeerivad Eesti, Läti ja Leedu justiitsministrid üleskutset kommunismi ja nõukogude režiimi kuritegelikuks tunnistamiseks, ning kuritegude hukkamõistuks Euroopa Parlamendis. (Turun Sanomat, 2.12)

Baltimaade julgeolekupoliitilistel valikutel on erinev loogika kui Soomes. Peale iseseisvumist hakkasid nad kohe pürgima NATO ja ELi liikmeks, leides vaid NATOs oma julgeolekule piisava tagatise. Kuigi Soomes on naerdud Baltimaade liigse innukuse üle, on neist nüüd reaalselt saamas ELi ja NATO liikmed. Seejuures on Balti riikide juhid kahtlemata rahul, kuna Moskval on püsinud oma mõjuvõimu taastamise taotlus NSVList eraldunud riikides. Balti riikide ühinemisläbirääkimiste raames saadi ka ELis ülevaade Venemaa tegutsemisviisist. Eestile ja Lätile avaldatakse survet vene-vähemuse abil, kuigi need riigid on täitnud nii ELi kui Euroopa Nõukogu nõudmised vähemusrahvuste kohtlemise kohta. Venemaa kasutab relvana ka piirilepingule allakirjutamisega viivitamist. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 4.12)

Eestis toimub õpetajate ühepäevane streik valitsuse palgapoliitika vastu. Õpetjad nõuavad vähemalt keskmise palga suurust tasu. Streigis osalevad ka lasteaedade, teatrite ja raamatukogude töötajad, kes samuti nõuavad palgatõusu. Lisaks on tulemas mitmeid ametkondade poolt korraldatavaid meeleavaldusi. (Etelä-Suomen Sanomat, 4.12)

Umbes 18 000 õpetajat ja kultuuritegelast osalesid Eesti ajaloo esimeses kogu päeva väldanud streigis. Kuna õpetajate palgad on nii väiksed, on Eestis juttude järgi kolme tüüpi õpetajaid – kutsumuselt pedagoogid, rikaste meeste naised, kes käivad koolis ennast teostamas, ning argpüksid, kes ei julge mujale minna. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 5.12)

Lennart Meri tahaks vähendada Riigikogu koosseisu 81-le ja pikendada ühe koosseisu tegutsemisperioodi viiele aastale. Sellega hoiaks riik Meri sõnul raha kokku. Vastav otsus nõuaks Eesti põhiseaduse muutmist. Riigikogu eurokomisjoni esimees Rein Lang toetab Meri algatust, kuna see muudaks Eesti innovatiivseks ja dünaamiliseks ELi liikmesriigiks. Rahvale idee meeldib, kuid parlamendi enamus seda ei toeta. Edgar Savisaare sõnul ei pea ükski valitsus nagunii uute valitsusteni vastu, pigem tuleks Riigikogu koosistumisperioodi lühendada. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 3.12)

Eestlaste huvi karjääri vastu Euroopa Parlamendis vähenes, kui selgus, et europarlamentääri palk ei olegi palju suurem Riigikogulase palgast. Euroopa Ülemkogu otsus jätta kõikide saadikute palgad ühtsustamata tuli mitmele poliitikule külma dushina. Eesti oludes tähendanuks aasta europarlamendis miljonäristaatuse kindlustamist ülejäänud eluks. Esimene avalik europarlamendikandidaat on olümpiavõitja Erki Nool. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.12)

Eesti maakondadest vaid viiel on hetkel täieõiguslik maavanem, kümnes maakonnas on ajutised asemikud. Õiguskantsler Allar Jõksi sõnul raskendab maavanemate puudumine maakondade tegevust, kuna nende asemikel puuduvad samad õigused otsuste tegemiseks. (Turun Sanomat, 10.12)

Eesti parlamendi väliskomisjon leiab, et Eesti välissuhtlust tuleb paremini koordineerida. Muu hulgas president Arnold Rüütli visiite tahetakse piirata, et vältida välisvisiitide dubleerimist. Komisjoni esimees Marko Mihkelsoni arvates peaks koordineerimisel juhtiv roll olema välisministeeriumil. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 14.12)

Uudisteagentuurid

Pihkvas toimub Eesti-Vene ümarlaud, millel arutatakse riikide majandussuhete arengut. (Pskov.ru, 6.12)

Vene gaas tõrjub Eestis välja kohalikku põlevkiviõli. (Regnum.ru, 11.12)

Taani ajakirjandus

Põhjala börsidevaheline koostöö laieneb algavast aastast ka Soome, Eestisse ning Lätti, kui nende riikide börsioperaator HEX hakkab osalema nn. NOREX koostöös. Sellest koostööst loodetakse kauplejatele soodsamaid hindu ning turgudele suuremat käivet. (Christian Jessen, Børsen, Jyllands-Posten, Berlingske Tidende, 9.12)

Soome ajakirjandus

Tallink ostab Itaaliast uue laeva, mis hakkab nime all “Regal Star” sõitma Kapellskär-Paldiski liinil. Nüüdsest saab sadakond veoautot rohkem üle Soome lahe viia. Tallinki firmas usutakse, et Baltimaade ühinemise järel ELiga suureneb märgatavalt kauba ülevedu Eesti ja Soome vahel. (Turun Sanomat, 3.12)

Baltimaade õlleturg huvitab soome õlletootjaid. Näiteks Olvi Oy toodab Tartu õlletehases juba aastast 1997 ning nüüd toodab Olvi umbes poole oma toodangust Baltimaade turule. Olvi administratiivjuhataja Markku Rönkkö sõnul on Baltimaades vähem õllejoojaid kui Soomes, kuid nende arv kasvab, kuna noored harjuvad kange alkoholi asemel lahjat alkoholi jooma. (Antti Ervasti, Kaleva, 3.12)

Uudisteagentuurid

A Latvian cargo vessel sank off the coast of Estonia, but all nine crew members on board were rescued, the coastguard said. "The reasons for the sinking are not yet known," said a spokesman: "The ship probably struck rock." The crew members abandoned ship aboard a rubber life raft when water reached the engine room, and were picked up by an Estonian coastguard helicopter. (Afp, 12.12)

1. detsembril toimus Tallinnas MPEÕK kirikukogu, kus jõuti otsusele kirikuvarade tagastamise küsimuses. (Regions.ru, 3.12)

Eestis on oodata lähitulevikus immigrantide sissevoolu. (RIA Novosti, 3.12)

Afganistani sõja veteranid Eestis tahavad püstitada sõjas langenutele mälestusmärgi. (Rosbalt.ru, 10.12

Tallinnas tehti kokkuvõtteid konverentsist, mis käsitles vene keele arengut Eestis. (Rosbalt.ru, 11.12)

USA ajakirjandus

See Luikede järv on peast põrunud. Lava on täis vaate ja ämbreid. Seal on pildid traktoritest. Ja kõik ilusad tunded kaovad peagi. Von Krahli Teater tõi selle ebahariliku Luikede järve Tantsuteatrite workshopile, mis on osa Kesk- ja Ida-Euroopa tantsu tutvustavast Central Station festivalist. Peeter Jalakase ja Sasha Pepelyaevi loodud tükk on poliitilise tagamõttega kummaline fantaasia. See tagamõte näib eriti terav maades nagu Eesti, mis oli osa Nõukogude Liidust. Ameeriklastele võib "Luikede järv" näida lihtsalt muinasjutuna. Kuid mõned idaeurooplased võivad näha suurt vene balletti kultuurilise rõhumise sümbolina. Lavakujundus sarnaneb ehitusplatsiga. Meesosatäitjad käituvad fanaatiliselt ja kujutlevad end inimhinge inseneridena. Naised liiguvad mehaaniliselt ja nende distsipliin on kõrvuti seatud videopildiga täpsete liigutustega balletitantsijatest ja tehasest väljuvatest traktoritest. Kontrast distsipliini ja kaose vahel on sageli naljakas ning esitajad on alati väledad ega muutu kunagi kaeblikeks. Poliitiline hullus on tootnud tormaka komöödia. (Jack Anderson, The New York Times, 15.12)

Suurbritannia ajakirjandus

Briti Kuningliku Mereväe ja Eesti valitsuse esindajad avaldasid üheskoos austust 111le Suurbritannia alamale, kes jätsid oma elu aidates Eestil bolševikega võidelda ning iseseisev riik luua. Briti Laevastiku Tallinnasse jõudmise 85. aastapäeva puhul St Martin-in-the-Fields´i kirikus toimunud tseremoonial asetasid Briti sõjameeste auks pärja Eesti Vabariigi suursaadik Kaja Tael ja esimene merelord, Briti kuningliku mereväestaabi ülem admiral Sir Alan West. Suursaadik Taela sõnul tähistas brittide jõudmine läbimurret Eesti Vabadussõjas. Ta sõnas, et "nende julgete meremeeste teod ja Briti valitsuse kaugelenägev otsus Eesti iseseisvust toetada, panid tugeva põhja kahe maa vahelistesse suhetesse". Tael lisas: "Suurbritannia poliitiline toetus Eestile ei ole sellest alates vaibunud." Samuti oli see Eesti esimeseks õppetunniks rahvusvahelise sõjalise koostöö vallas. Britid maksid 85 aastat tagasi Eesti toetamise eest kõrget hinda. Kuninglik Merevägi kaotas 14 ohvitseri ja 92 meremeest, millele lisanduvad veel Kuningliku Õhuväe 4 kaotatud ohvitseri ja 1 sõjamees. Tõdetakse, et kuigi Ühendkuningriik jättis toona Eestisse rohkem mehi, kui praeguseks on kaotatud Iraagis, tunnevad britid ajaloo seda seika väga halvast. Artikkel annab ülevaate Vabadussõja käigust ja iseseisva Eesti riigi loomisest. (Michael Binyon, The Times, 12.12)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi kaks suuremat kinodeketti on keeldunud näitamast saksa ajakirjanik Jutta Rabe ettevõtmisel valminud parvlaev “Estonia” huku ainetel vändatud filmi “The Baltic Storm”. Filmi levitamisõigust Rootsis omav ettevõte loodab siiski filmi väiksemates iseseisvates kinodes näidata. (Kurt Mälarstedt, Dagens Nyheter, 4.12)

Taani ajakirjandus

New Yorgis peetakse igal neljapäeva õhtul New York Masters kiirmale võistlusi. Võistluse eesmärgiks on anda linna parimatele mängijatele võimalus regulaarseteks kohtumisteks male suurkujudega. Seekordse, 83. turniiri üheks võitjaks oli Jaan Ehlvest, kes kogus võimalikust 4st punktist 3½. (Lars Schandorff, Berlingske Tidende, 5.12)

Norra ajakirjandus

Aidsi haigestunute arvu plahvatuslikust kasvust kõnelevas artiklis paigutatakse Eesti Venemaa ja Ukrainaga ühte gruppi – nendes riikides levib haigus kõige kiiremini. (Ivar A. Iversen, Arne Ove Bergo, Dagsavisen; 30.11)

Bergeni kohalik ajaleht kirjutab kunstnik Siim-Tanel Annusest, kes Bergenis organiseeritud kunsti näitusmüük lõppes sellega, et galeriiomanik Wendelboe Aarø pettis talt välja ligi 70 tuhat norra krooni. Lisaks väidab Aarø, et on müümata jäänud kunstiteosed andnud üle Eesti saatkonnale Oslos ning et pretensioone tuleks saatkonna, mitte tema aadressil esitada. (Finn Bjørn Tønder, Bergens Tidende, 3.12)

Tallinna linnamüür on väga kõrge, kust paistavad välja vaid põhjatuna mustavad laskeavad. Väljast näha tundub kindlus vallutamiskindel, kuid tunded on petlikud! Linnamüüri taga ootab tegelikult sõbralik linn nii turiste kui ka muid uudishimulikke. Nii tutvustab artikkel turismi “Mekat” Tallinnat. Loetletakse Vanalinnas leiduvaid ostmisväärtusi, kuid mainimist leiab ka rikkalikku kultuuriprogrammi pakkuvad teatrid ja kontserdisaalid. (Odd Roar Lange, Dagbladet, 14.12)

Soome ajakirjandus

HIV ja nakkushaiguste uurijad Mika Salminen ja Pekka Holmström hoiatavad Ida-Euroopa riike HIV-iga seotud ohtude eest. Nende sõnul on Ida-Euroopas avalik võim reageerinud liiga aeglaselt HIV-i levikule, näiteks Eestis on nakatunute protsent rahvastikust Euroopa kõrgeim. Nakkuse mõjud pole veel täiel määral vallandunud, kuna HIV on Ida-Euroopas alles noor, kuid kui efektiivseid meetmeid kasutusele ei võeta, tekib lähiaastatel tervishoiusüsteemide ülekoormatus. (Mika Salminen, Pekka Holmström, Helsingin Sanomat, 1.12)

Tartu Ülikool otsustas järgmisest sügisest langetada välistudengite õppemaksud samale tasemele, kui eesti üliõpilaste omad. Seni maksid näiteks soome tudengid eestlastest vähemalt poole rohkem. Eesti Põllumajandusülikool otsustab õppemaksude suuruse hiljemalt jaanuariks, kuid ka seal on oodata hindade ühtlustamist. Õppemaksude ühtlustamist nõuab EL, millega Eesti mais ühineb. Eesti meedias on teemaga seoses tõstatatud probleeme, kuna kardetakse eestlaste maksude tõusu soome tudengite arvelt. TÜs õpib üle 200 soomlase. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 2.12)

Turus on alanud uus kohtuprotsess seoses üheksa aasta taguse pangarööviga, milles süüdi mõistetud mehed võidakse kuulutada õigeks. Põhjuseks on Eestis hetkel vanglakaristust kandva eestlase ülestunnistus, mille kohaselt hoopis tema koos sõbraga sooritas antud pangaröövi. Kummaline on loo puhul aga see, et väidetavalt käisid eestlastest röövlid Soomes oma leitud diiselmootoriga allveelaevaga, sooritades kümmekond röövi, sealhulgas kolm pangaröövi. Süü omaksvõtmise põhjuseks arvatakse olevat mehe lootus üleviimiseks Soome vanglasse. (Pyry Lapintie, Helsingin Sanomat, 3.12)

Eesti päritoluga naist hoitakse Soomes vanglas eeluurimise all, kahtlustatuna altkäemaksu võtmises. Naine töötas Soome välismaalaste ametis osakonnasekretärina, tegeledes peamiselt endise idabloki maadest pärit immigrantide elamislubade väljastamisega, kellelt ta väidetavalt altkäemaksu võttis. Soome politsei arreteeris naise novembri alguses. (Leena Härkönen, Helsingin Sanomat, 10.12)

Aprillis valmiv Viru Keskus hakkab muutma Tallinna linnapilti. Kaubamaja peadirektor Kati Kusmini hinnangul tõmbab uus keskus kliente ligi, sellest kaotavad eelkõige vanalinna kauplused. Keskaegsest linnaosast võib tema sõnul tulla pigem restoranide piirkond. (Kristiina Yli-Kovero, Helsingin Sanomat, 10.12)