Nädal välismeedias: 27. oktoober - 2. november 2003

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers met striving to meet a December deadline to finalise the bloc's first constitution as it expands from 15 to 25 countries. Serious differences have emerged over voting rights for governments, plans to slim down the EC -- the EU's executive arm -- and what policy areas should remain with the member states. Austrian FM Benita Ferrero-Waldner kept up the demands of smaller member states to retain a fully empowered commissioner to guarantee their say in Brussels. But German FM Joschka Fischer said the demands of the smaller states would make the EU executive too unwieldy after next year's enlargement. The talks were notably to cover who should chair EU ministerial meetings and the scope of qualified-majority voting, which the draft constitution would expand into several new areas that previously required unanimity. An expanded role for the EP is also in doubt with several countries arguing the draft constitution gives the EU's directly elected assembly too much power to vet long-term spending plans. (Afp, 27.10)

An attempt to erode lawmakers' powers of control over the EU's 100-billion-euro budget sparked a furious reaction at the latest session of talks on the bloc's first constitution. EU FMs met for a new round of an IGC. A fresh row erupted over proposals presented by finance ministers to take away the EP's right to veto the EU's seven-year "financial perspectives", which form the bedrock of the annual budget. Citing a "high degree of consensus", the finance ministers called in a paper submitted to the IGC for the perspectives to be passed after "consulting" the parliament, rather than "obtaining (its) consent" as foreseen in the draft constitution. Johannes Voggenhuber, a Greens MEP who sat on the convention that drafted the constitution, called the finance ministers' proposal "an all-out attack on European democracy and the convention proposals". (Afp, 27.10)

German Chancellor Gerhard Schröder moved to reassure EU members-in-waiting over the new constitution for the bloc, parts of which are fiercely opposed by several future EU states. During a brief visit to future EU member Slovakia, Schröder signalled that Germany was prepared to make concessions in the row with small EU members and candidates about the number of commissioners in the enlarged, 25-member union. "I understand that the new nations want to feel they have a face," Schroeder said. "One must not be dogmatic about this issue, we need time to move closer in our positions." (Afp, 29.10)

French PM Jean-Pierre Raffarin and German Chancellor Gerhard Schröder started two days of meetings designed to reaffirm their countries' ever-closer relationship in the heart of the EU. The heads of government got together for dinner ahead of discussions focused on ways France might model part of its push towards a devolution of powers to its regions on Germany's federated system of Laender, or states. They were also to look at closer Franco-German cooperation in the areas of research, education and professional training. (Afp, 27.10)

British PM Tony Blair again ruled out a referendum on the proposed EU constitution, arguing that it will not impact on the nation's sovereignty. Blair told parliament there would be a referendum if and when his government decides that conditions are ripe for Britain to drop its pound sterling currency for the euro. But he added: "I don't believe it is necessary to have a referendum (on an EU constitution) unless you have a fundamental change in the nature of the relationship between the member states and the EU." (Afp, 29.10)

A future EU constitutional treaty may require changes to the Finnish constitution, the secretary general of the Finnish parliament, Seppo Tiitinen, said. Tiitinen said the draft EU constitution would authorise the EC of EU leaders to change the decision-making process in some matters so that decisions could in the future be made based on a qualified majority instead of a unanimous vote. This could be in conflict with the Finnish constitution, Tiitinen said, adding that the question would be discussed by the parliament's constitutional committee. (Afp, 28.10)

Poland said it was not being selfish in talks on a draft EU constitution, in which it is insisting on keeping voting rights won during the bloc's Nice Treaty in 2000. "It is not a question of defending our selfish interests," FM Wlodzimierz Cimoszewicz said. "There is in this case a total convergence between Polish interests and what has always been the strength of European integration," he said. Poland and Spain's stance on voting rights has proved to be the biggest sticking point in talks on the EU constitution, which are supposed to be wrapped up by the end of the year. (Afp, 29.10)

The EU's five biggest countries are to hold a meeting with six central European states to examine common measures designed to fight illegal immigration and terrorism, a French official said. The G5, as the EU grouping is known, comprises Britain, France, Germany, Italy and Spain. Their interior ministers met a week ago to hammer out a series of measures including establishing a list of "safe" countries whose nationals would be excluded from applying for refugee status and adopting hi-tech additions to EU passports such as digital fingerprint- and face-scans. The Salzburg Group is made up of EU member Austria and five future EU states which will define the external border of the European bloc when they join next May -- the Czech Republic, Hungary, Poland, Slovakia and Slovenia. (Afp, 27.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti ja Suurbritannia on jõudnud sarnastele seisukohtadele mitmetes küsimustes, mis täna ELis lahendusi nõuavad. Me mõlemad leiame, et oluliseks eesmärgiks on parendada Euroopa konkurentsivõimet. Erilise tähelepanu alla tuleb võtta tööjõuturu reformimine: Euroopa pakub täna liiga tihti töökohtade kindlust ühtedele, vähendades seega teiste võimalusi. Meil tuleb teha raskeid valikuid, kuid meie riikide kogemus näitab, et pikas perspektiivis tagab see reform tööhõive suurenemise, mis on nii sotsiaalse vastutuse kui majandusliku edu küsimus. Samas ei aitaks seaduste ühtlustamine maksu- ja sotsiaalsfääris lahendada Euroopa tänaseid probleeme. Ajal, mil peaksime muutma Euroopa majanduse paindlikumaks, oleks maksu- ja sotsiaalsüsteemide ühtlustamine samm vales suunas - see vähendaks elutervet konkurentsi kogu Euroopas, vähendaks töökohti ning lämmataks majanduskasvu. Parem on lasta igal riigil ise oma maksu- ja sotsiaalsfääri reguleerida, jätta ruumi innovaatiliste ja julgete lahenduste jaoks. On ainuõige, et maksud on iga riigi enese määrata. Keda ja kui palju maksustada ning kuidas kogutud raha kasutada, on sageli valimiste põhiküsimusteks. Kui need otsused tehakse ELi tasandil, kaob rahvuslikust poliitilisest debatist üks olulisemaid teemasid ning maksustamise printsiibid ei pruugi enam peegeldada valijaskonna ootusi. Just sellise olukorra taastekkimist on uued liikmesriigid püüdnud viimased kümme aastat vältida. Seetõttu ei ole üllatav, et mitmed riigid ei poolda kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamist maksuküsimustele. Seda seisukohta kaitseme koos ka VVKl, kuna see on parim Euroopa konkurentsivõimele, parim lähimuse põhimõtte seisukohalt, parim demokraatiale. (Tony Blair, Juhan Parts, Financial Times, 3.11)

Saksamaa ajakirjandus

Mitmed Poola ajakirjanikud nimetavad Poola käitumist liitumisel ELiga "tölplaslikuks". Samas on Pariisi või Berliini seisukohtade kaitsmine sisepoliitiliselt äärmiselt keerukas. Poola opositsioon on välja käinud loosungi: "Nizza või surm!" Paljud poliitikud ja ametnikud tunnevad, et EL teeb neile oma kriitikaga ülekohut. "Me tahame olla head partnerid, kuid mitte need, kes kõigega nõustuvad!", rõhutas Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz. Valitsus tahab Poola uude maailma viia ning oma alamatele näidata, et enam ei olda kellegi alamad. Poola Riigisekretär Szymczy möönab siiski, et Nizza lepped pole mingi dogma. "Võib olla tuleb Poola ise kunagi selle peale, et taoline häältejaotus ei ole Poolale hea". (Ingrid Müller, Der Tagesspiegel, 31.10)

Austria ajakirjandus

Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz`i sõnul ei saa Poola oma seisukohta häältejaotuse küsimuses muuta. Hädakorral võiks selle hoopis põhiseaduslikust leppest välja jätta ning hiljem lahendada. Nizza lepingute järgi sai Poola ja Hispaania pea samasuguse hääleõiguse nagu suurimad Euroopa riigid. Konvent tegi ettepaneku seda süsteemi muuta. "Ma ei kujuta endale ette põhiseadusliku lepingu ratifitseerimist Nizza lepingutes fikseeritud hääleõiguseta. Selleks on vaja kahte kolmandikku parlamendist, meie moodustame aga kõigest vähemusvalitsuse." (Andreas Schnauder, Die Presse, 29.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Järgnevate aastate jooksul ei teki mitte üks vaid mitu Euroopat, sõltuvalt organiseeritusest ning erinevatest pädevustest. Prantsusmaa endise peaministri ning praeguse Prantsuse Parlamendi välisasjade komisjoni esimehe Edouard Balladuri sõnul on see on ainus realistlik viis edasiminekuks. Balladur on rõhutanud juba 1994. aastast saadik, et tuleviku Euroopa ei tähenda mitte ühtsust vaid mitmekesisust - erinevate liikmesriikide organiseeritust erinevateks rühmitusteks erinevate valdkondade arendamise põhiselt, olgu selleks siis majandus, rahandus või sõjandus. Tollal kritiseeriti Balladouri nägemust karmilt, pidades seda liiga vähe euroopalikuks, ketserlikuks nägemuseks. Täna mõistavad kõik, et EL ei saa areneda ühtselt. Laienemise eelõhtul tuleb seda mõista ning selle tagajärgi ette nähes võtta vastu ka vajalikud otsused. (Edouard Balladur, Le Figaro, 29.10)

Peale kolme nädalat arutelusid Euroopa uue põhiseaduse üle puudutati viimaks väga tundlikku teemat - liidu majanduslikku arengut ja pädevuse jagunemist selles osas. Siiani on põhiseadusliku lepingu aruteludest osa võtnud vaid diplomaadid ning riigi- ja valitsusjuhid. Nüüd asusid aga rünnakule ka liikmesriikide rahandusministrid, keda ajendas tegutsema nende huvide üleminek komisjonile ja parlamendile, nagu seda näeb ette Giscardi põhiseadusliku lepingu projekt. Rahandusministrite rünnak sai alguse nende 13. septembril toimunud kohtumisel, kui võeti arutlusele ka sellised küsimused, nagu Euroopa Keskpanga juhi nimetamine, meetmete rakendamine eurotsooni defitsiidis eelarvega riikide suhtes, ELi eelarve tegemine. Kokku tegid rahandusministrid põhiseadusliku lepingu projektile üle kümne parandusettepaneku. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 28.10)

Kes kardab ELi referendumit? Seda kardab Jacques Chirac. Viimase paari päeva jooksul on Chirac kohtunud erinevate poliitikutega ning teinud visiite, et uurida erinevaid seisukohti ELi suhtes. Selle tulemusel ei õppinud Chirac juurde mitte midagi sellist mida ta juba varem ei teadnud, nimelt seda, et nii parem- kui vasakpoolsed Prantsusmaa erakonnad soovivad uue ELi põhiseadusliku lepingu vastuvõtmise osas korraldada referendumit selle asemel, et seda lihtsalt parlamendis ratifitseerida. Ka peaminister Raffarin on öelnud, et "Tõeline eurooplane ei saa mitte soovida referendumit". Põhimõtteliselt pole ka Chirac referendumi pidamise vastu. Juunis Thessalonikis pidas ta koguni "loogiliseks", et inimestelt küsitakse otse nende arvamust ELi institutsioonide reformide kohta. Tegelikkuses teeb Chirac aga oma valiku, lähtudes puhtalt sisepoliitilisest olukorrast. Ning kui "ei" Euroopale tähendab ka "ei-d" Chiracile, siis mingit referendumit ei toimu. Praegu nimetab Chirac referendumi küsimust "mitte päevakajaliseks" kuna VVK lõpeb kõige varem detsembris, kuid tõenäolisemalt alles 2004. aasta kevadel. Lepingu ratifitseerimine peaks toimuma aasta-poolteist peale selle allkirjastamist, ehk siis 2005. aasta teisel poolel. (Antoine Guiral, Libération, 29.10)

EP osatähtsuse tugevdamine, mis on üks ELi põhiseadusliku lepingu projekti kõige uuenduslikumaid ettepanekuid, pandi kahtluse alla. Paradoksaalsel kombel ründasid seda muudatust ELi liikmesriikide rahandusministrid, kes ei soovi, et ELi eelarve osas jääks viimane sõna EPle. Mõned nädalad tagasi toimus rahandusministrite kohtumine Stresas, Itaalias, kus leiti, et EPl peaks eelarve osas olema vaid konsultatiivne roll. Ministrite ettepanek tekitas ägeda reaktsiooni nii kahe EP esindaja kui ka EK poolt. Samuti tähendasid mitmed liikmesriigid, et parandusi põhiseaduslikku lepingusse võiksid teha siiski vaid välisministrid, sest kui kõikide valdkondade ministrid hakkaksid sinna parandusi tegema, läheks VVK liiga libedale teele. Itaalia välisminister Frattini sõnul pole küll rahandusministritel praegu pädevust, et sekkuda VVK debatti, kuid ta rõhutas samas, et sellest hetkest, kui nende ettepanekuga liituvad ka mõne liikmesriigi valitsused, tuleb need arutluse alla võta. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 29.10)

Rootsi ajakirjandus

ELi ühise julgeoleku vorm on põhiseaduslike arutelude raames veel lahtine. Rootsi ei nõustu struktureeritud koostöö heakskiitmisega enne, kui selle lõplik olemus on selge. Prantsusmaa ja Saksamaa ei loobu aga suletud tuumikgrupi sisseviimisest, kuna lahtise koostöö korral jääks see vaid diskussioonifoorumi tasandile. Suurbritannia ei poolda aga karme kriteeriume koostöögrupis osalemiseks, seistes uute liikmesriikide kaasamise eest. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 28.10)

Taani ajakirjandus

Ettepanek lisada ELi põhiseaduslikku leppesse punkt kristlusest tuleneb mõistmatusest. ELi jõud seisneb erinevate kultuuride koosluse kooshoidmises. EL on pragmaatilise koostöö vorm, mis kindlustab rahu selles piirkonnas ja on aluseks majanduslikule heaolule. Midagi enamat ei saa EL kunagi olema. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 30.10)

Soome ajakirjandus

Tundub, et ELi eesistumiskorra muutmine läheb VVKl läbi. Enim toetust on saanud ettepanek, et Ministrite Nõukogu eesistuja oleks kolme maa “troika”, mis vahetuks iga pooleteise aasta tagant. Samuti on toetust leidnud mudel, milles juhtriike oleks neli ja periood kaks aastat. Soome välisminister Erkki Tuomioja suhtub uutesse ettepanekutesse kriitiliselt, kuna need ei muudaks süsteemi selgemaks. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 28.10)

Poola ajakirjandus

Kümme riiki, sealhulgas Poola, avaldasid soovi näha tulevases Euroopa konstitutsioonis vihjet kristlusele kui Euroopa tsivilisatsiooni ühele põhialusele. 25st VVKl osalevast riigist soovisid Poolaga sarnaselt viidet kristlusele näha Austria, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Iirimaa, Leedu, Malta, Portugal, Slovakkia ja Itaalia. Kui suur on võimalus, et VVK detsembri keskpaiku põhiseaduskavandis üksmeelele jõuab? “Viivitamine pole meie eesmärk, aga otsuse saame vastu võtta alles siis, kui oleme saavutanud kompromissi“, kommenteeris küsimust Poola välisminister Wlodzimierz Cimoszewicz. ELi laienemisvolinik Günther Verheugen süüdistas Poolat ja Hispaaniat soovis konstitutsioonikõnelusi “torpedeerida“ ning andis mõista, et Nizza süsteemi põhimõtete säilitamise osas ELi liikmesriikide seisukohalt praktilist manööverdamisruumi polegi. “Kogu oma lugupidamise juures komissar Verheugeni vastu tundub mulle, et ta väljendas ainult oma isiklikku seisukohta“, kommenteeris välisminister Cimoszewicz Verheugeni avaldust. Cimoszewiczi sõnul pole Verheugen ega EK konstitutsioonikõneluste osas õigustatud taolisi avaldusi tegema, viidates taas asjaolule, et EK viibib rahvusvahelisel konverentsil vaatlejana. (Rafal Rudnicki, Dziennik Polski, 28.10)

Kes määrab Poola esimese komissari EKs? Enamik poliitikuid peab oluliseks, et komissari valiku kinnitaks peaministri kõrval ka seim. Hiljuti teatas peaminister Leszek Miller Poola poliitiliste jõududega eelnevalt konsulteerimata EK esimehele Romano Prodile, et Poola kandidaat Euroopa komissari kohale on Danuta Hübner. Kaks nädalat hiljem Rzeczpospolitas avaldatud artikkel toimunu kohta põhjustas väga teravaid mõttevahetusi. Seimi Euroopa komisjoni esimehe Józef Oleksy sõnul tuleks komissari valikul lähtuda sarnasest otsustusmehhanismist, mida kasutatakse suursaadikute ametissemääramisel. “Sel juhul hoiaksime ametissenimetamised lahus poliitilistest avantüüridest“, usub Oleksy. (Rzeczpospolita, 29.10)

Uudisteagentuurid

EL suhtub endiselt Venemaasse kui strateegilisse partnerisse, teatas Günter Verheugen. (Interfax, 27.10)

Suurbritannia ajakirjandus

ELi põhiseadusliku leppe nn "julgeoleku garantii" artikkel vastastikusest kaitsest tõstatab delikaatse küsimuse ELi - NATO ja transatlantilistest suhetest. Soome jaoks on iseenesestmõistetav, et vaid NATO suudab täna Euroopale selliseid garantiisid pakkuda. Kui Soome otsustaks loobuda oma militaarsest mittekuuluvusest - samm, milleks Soomel ei ole praegu vajadust ega ka rahva toetust - saadetaks oma liikmelisuse avaldus NATOle. Kuid konstitutsioonikavandis ette pandud julgeolekugarantiidest loobumine ei välista põhiseaduse solidaarsusklausli väljatöötamist kõigile vastuvõetaval moel. Selle teema arutelu on VVKl olnud värskendavalt avameelne ja siiras. Meile on selgitatud, et kui me ei lase sündida "struktureeritud koostööl" liidu sees, tekib see liidust väljaspool. Miks peaks seda mõistma kui ohtu jääb mulle mõistetamatuks - pealegi meil on juba Lääne - Euroopa Liit oma julgeolekugarantiidega nagu ka mitmed teised rahvusvahelised kaitsekoostöö foorumid. Ma ei näe midagi halba mõttes neid koostöövorme arendada, kuid kasutada selleks firmamärki "EL" ilma, et kogu EL selles vastutuse võtaks, võib tekitada hulga kahju. (Erkki Tuomioja, Financial Times, 27.10)

Prantsuse suursaadik Suurbritannias Gerard Errera arutleb ELi kaitseküsimuste üle. Ta leiab, et ELi kaitsevõime ümber toimuv diskussioon  ei ole suunatud "ELi armee" loomisele. Euroopa riikidel on ühine tahe panna oma kaitsesuutlikkus ELi huve teenima, kui seda vaja peaks olema, et liit saaks täita oma rahvusvahelisi kohustusi ja kaitsta oma huvisid. Eesmärk ei ole mitte pakkuda NATOle konkurentsi, vaid kujundada EList tõsiseltvõetav ja rahvusvaheliselt tunnustatav partner. Transatlantilisele alliansile ei kujuta suurimat ohtu mitte Euroopa kaitsekava ja laiemalt võttes tugev ühiselt tegutsev Euroopa. Tõeliselt ohustaks alliansi tulevikku nõrk lõhestatud Euroopa, mis ütleb lahti oma kohustustest. (Gerard Errera, Financial Times, 30.10)

Saksamaa ajakirjandus

ELi missioonid rahvusvahelistes kriisikolletes võivad lähitulevikus muutuda nii liidule endale kui ka selle liikmesriikidele rahaliselt koormavateks, teatas Saksamaa valitsus. Makedoonia missioon on juba paljastanud lõhe, mis valitseb Euroopa välispoliitiliste ambitsioonide ning selleks ette nähtud eelarveliste vahendite vahel. EP väliskomisjoni esimees Elmar Brok märgib, et parlamendil on väga raske läbi suruda eelarveliste vahendite suurendamist välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks: "ELi riikide valitsuste rahandusministrid on moodustanud justkui omaette kartelli!" Brok nõudis EPle täielikku kaasarääkimisõigust ELi eelarvete koostamisel ning üksikute välismissioonide rahastamisel. (Rainer Koch, Financial Times Deutschland, 28.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

NATO-ELi suhetes on järjekordne kasvuraskustest tulenev kriis. NATO ning USA süüdistavad ELi truudusetuses, peamisteks kahtlusalusteks on Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg, kuid ka klassi parim õpilane, Suurbritannia, kes on samuti avaldanud nõusolekut osa võtta ELi sõjalise peakorteri loomisest. USA kaitseminister Rumsfeldi ja Nicholas Burnsi, USA NATO saadiku, sõnul oleks selle loomine "ohuks NATO tulevikule". Nüüd on organiseeritud kaks lepituskohtumist ning kollektiivsel teraapial on olnud rahustav mõju. Tulevikus lubatakse üksteisele kõik ära rääkida ilma midagi varjamata, pidada regulaarseid dialooge ning on leitud, et EL ja NATO on teineteist täiendavad organisatsioonid. (Laurent Zecchini, Le Monde, 28.10)

Rootsi ajakirjandus

USA-Euroopa vastasseis Iraani tuumaprogrammi pärast näib vähemalt ajutiselt läbi olevat. Kuid kas eurooplastel on põhjust tunda uhkust eduka diplomaatia üle? Miski ei kinnita, et Iraan oma peatatud tuumaettevõtmist ei jätka. Eurooplased peavad oma liini ameerika vastuseisupoliitikast edukamaks, kuna nad suutsid Iraani veenda ilma viimasega suhteid katkestamata. Samas ei saa ELi ühise välispoliitika edukusega arvestada, kuna kriisiolukordades seisab iga riik enda eest. (Per Ahlin, Dagens Nyheter, 30.10)

Taani ajakirjandus

ELi dialoog Hiinaga on testiks ELi ühisele välispoliitikale. Kas EL seab konkreetsed eesmärgid ja nõudmised Hiinale inimõiguste kohta? Lotte Leicht inimõiguste organisatsioonist Human Rights Watch leiab, et dialoogi edukus eeldaks muudatusi ELi süsteemis. Praegu juhib dialoogi eesistuja, mis vahetub iga poole aasta tagant. Iga kord peab uus inimene hakkama Hiina juhtidega läbi rääkima, mis võimaldab Hiinal diskussiooni olemust pidevalt muuta. Järjepidevuse tagaks ELi alaline esindaja, nii saaks dialoog kõigi liikmesriikide ühisvastutuseks. (Anette Marcher, Politiken, 30.10)

Soome ajakirjandus

Sakslaste sõjaline kohalolek Afganistanis tähendab uut välispoliitilist suunda. Sellega tahab Saksamaa esitada ennast USAle kasuliku liitlasena ja näidata, et Saksamaa ei aja puhtalt Prantsusmaa liini, mille eesmärk on luua EList tasakaalustav jõud USAle. Saksamaal loodetakse, et Afganistanis osalemine tasakaalustab ka teist välispoliitilist liini – ELi ühise identiteedi tugevdamist – mille väljenduseks on muuhulgas USAst erinev seisukoht Iraagi sõja suhtes. Euroopa ühtsus on Saksamaale ja Prantsusmaale oluline säilitamaks oma nõrgenevat positsiooni maailmas. Kui uus ja vana Euroopa ei lepi reeglites kokku, võib EL USA mõjul veelgi lõhestuda. Kuna külma sõja aegset selget Lääne koostööd tagasi ei saa, tuleks vähemalt ELi ühtsus tagada. (Jukka Luoma, Helsingin Sanomat, 27.10)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu EKi laienemisvoliniku Günter Verheugeniga: “Investeeringutega Venemaale võib tekkida probleeme”. Rooma tippkohtumise üks keskseid teemasid on ühise majandusruumi loomine ELi ja Venemaa vahel. EL jätkab oma strateegilist partnerlust Venemaaga, viimane aga võib tihendada regionaalset majanduskoostööd. Tippkohtumisel tuleb arutusele viisavaba režiimi kehtestamine Venemaa, Läti, Leedu, Eesti, Poola ja Soome vahel 50-kilomeetrises piiriäärses tsoonis. Soome on juba selles küsimuses negatiivset arvamust avaldanud. Verheugen: "Me oleme valmis lihtsustama viisarežiimi inimestele, kes elavad nendel piiriäärsetel aladel. ELi vaatepunktist mahub piiriäärse ala territoorium just nimelt nende 50 kilomeetri sisse. Venemaal on selles küsimuses oma positsioon. Lisan, et seda Euroopa poole ettepanekut peavad toetama kõik 15 EL liikmesriiki. Läti, Leedu, Eesti ja Poola hakkavad nendel läbirääkimistel osalema juba pärast ELiga liitumist." (Natalja Ratiani, Izvestija, 29.10)

Uudisteagentuurid

The EC is concerned about some "serious problems" still not resolved by 10 countries set to join the EU next May, but is confident they can be resolved in time, an official said. "There will be a certain number of points which raise problems, where there are delays" in implementing reforms to meet EU standards said the official from the commission, which is due to publish annual reports on the 10 states next week. "Some of these points will pose serious problems, and that will be stated clearly in the reports," he added. (Afp, 31.10)

The EC is agonising over how harshly to criticise central European states due to join the EU next May for failing to implement EU law when it issues final progress reports. EU officials are concerned that entry preparations are far behind schedule, especially in Poland -- by far the biggest of the 10 acceding countries -- and this is the last chance for Brussels to use its leverage to shake things up. Some want the Commission to explicitly warn Warsaw it may have to trigger safeguard clauses to exclude Polish produce from the EU's internal market, or deny it access to regional or farm subsidies, because of hygiene and administrative shortcomings. But EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen, whose office is in charge of writing the reports, firmly opposes such a warning, arguing it would be politically counter-productive. (Reuters, 28.10)

Six months before EU enlargement, only four of the 15 EU states have ratified the treaty that fixes the rules for admitting the 10 new members -- but diplomats are confident all will have done so in time. The four who have ratified so far are Denmark, Germany, Portugal and Spain. The slow pace of the rest of the EU states stands in sharp contrast to the haste of the 10 candidate countries which have all already ratified the enlargement treaty as they look forward to joining the Union next May. But enlargement is not at risk since the EU states are ratifying the treaty through their national parliaments, controlled by governments which favour EU expansion, and not through a popular vote, where anything could happen. (Afp, 2.11)

Portugal and France called for a bilateral business push into the 10 countries set to join the EU next May. French PM Jean-Paul Raffarin, speaking at the opening of a Portuguese-French business conference in Lisbon, urged companies to develop "common projects" to gain a foothold in the candidate countries. "We must go talk to these countries, develop projects," he said. "We have an interest in considering common actions in this space of the new Europe" to make it "a space of employment and development, creator of wealth." Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso described the EU enlargement to 25 members in six months as "a challenge and an opportunity" that "opens new doors for cooperation and investment." But he cautioned that the new members should not be regarded as outsiders. (Afp, 31.10)

The new members of the EU will face mounting pressure on their borders from illegal immigrants as the EU's borders shift to the east, German interior minister Otto Schily warned. "The migration pressure ... will be a lot higher than it is today," Schily said after talks with his Hungarian counterpart Monika Lamperth. Eight former Soviet satellite states and two Mediterranean islands will become full EU members in May, though they will not assume full EU border responsibily until they have met criteria in the Schengen border accords. (Afp, 31.10)

A leaked EU report on Turkey's readiness to join the EU, which underlines failings including the army's continued influence in government, sparked anger in Ankara. The EC also laments that the scope of some reforms has been "considerably narrowed". "Turkey does not fully meet the political criteria," it said, referring to the conditions set for Turkey to begin talks on joining the bloc. "Important restrictions remain notably to freedom of expression, freedom of peaceful assembly, freedom of association, freedom of religion and the right to legal redress," it said. (Afp, Reuters, 31.10)

Belgian PM Guy Verhofstadt applauded the Turkish government's determination to continue reforms and held out the prospect of negotiations starting next year on Turkey's admission to the EU. "The Turkish authorities are very determined," he said. "If this impulse continues at the same pace and in the same direction we can look forward to a favourable conclusion at the end of 2004." (Afp, 2.11)

The EC official responsible for personnel policy at the bloc's executive said that Latvia's forthcoming membership of the bloc would not result in a brain drain. Commission Vice President Neil Kinnock said the Brussels-based body would be seeking to recruit around 155 highly competent officials from the Baltic state in the first seven years after it joins the bloc on May 1. "Whilst we naturally want highly-capable Latvians, we do not want all of the people with knowledge and experience to come to Brussels," he said (Afp, 28.10)

Türgi liitumisläbirääkimised ELiga võivad alata juba 2004. aasta lõpus, teatas Günter Verheugen. (RIA Novosti, 27.10)

Günter Verheugen märkis, et Bulgaaria ja Rumeenia on liitumisläbirääkimistel ELiga saavutanud märkimisväärset edu ja on tõenäoline, et need kaks riiki saavad ELiga liituda 2007. aastal. (RIA Novosti, 27.10)

Uudisteagentuurid

Dismal growth in the 12-nation euro area is set to stage a strong rebound, the EC said, while warning that four countries are now on course to bust an EU deficit limit. Unveiling a six-monthly economic report, the EU's executive arm underlined the increasing strain on the EU's Stability and Growth Pact caused by countries such as France and Germany flouting the budget rules. A downturn that began in 2001 intensified this year, with the report predicting GDP in the euro area to expand by just 0.4% in 2003. But it forecast eurozone growth of 1.8% next year, "approaching 2.5% in 2005". (Afp, 29.10)

Dutch Finance Minister Gerrit Zalm said that France should not get another year to get its deficit below the EU's Stability and Growth pacts limit, as proposed by the EC. Last week the Commission proposed that Paris would be allowed until 2005, one year more than previously foreseen. "The minister sees no valid reasons to deviate from the rule that an excessive deficit must be rectified within one year," the Dutch Finance Ministry said. (Afp, 29.10)

The EP will not seek the resignation of the EU's senior monetary affairs official over a fraud scandal at the bloc's statistics agency, Eurostat, a member of the assembly's powerful budgetary control commmittee said. European Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes has been under pressure to step down since a report confirmed there was a "total lack of audit trail" at Eurostat, which is ultimately under Solbes' control. But Dutch Euro-MP Jan Mulder said the parliament's two main political groups -- the European Socialist Party and the conservative European People's Party -- "don't want to attack Solbes". (Afp, 28.10)

Eurozone countries that have failed to get their public finances in order should not "tinker" with the EU's strict budget rules just because times are hard, outgoing European Central Bank President Wim Duisenberg said. In fact, many of the problems faced by such countries were self-made and would not have arisen if they had made more effort to rein in deficits when their economies were faring better, Duisenberg said. (Afp, 30.10)

Beijing said it hopes China and the EU would become each other's largest trade and investment partner in the near future. Wei Jianguo, vice minister of commerce, said the Chinese government attaches great importance to trade with the EU. He said China is willing to work with the EU to realize the goal "to become each other's largest trade and investment partner." (Afp, Reuters, 30.10)

Saksamaa ajakirjandus

Konvendi koostatud Euroopa põhiseadusliku leppe kava annab EPle õiguse kinnitada ELi eelarvet. Nüüd on nii ELi majandus- ja rahanduskomitee kui ka üksikute liikmesriikide finantsministrid teinud ridamisi ettepanekuid piirata parlamendi õigusi eelarve kujundamisel. Hiljutisel välisministrite kohumisel teatas Saksamaa ametlikult, et toetab parlamendile kaasarääkimisõiguse andmist eelarve küsimustes: "Kui me hakkame iga valdkonna kõikide ministrite erisoove arutama, siis avame Pandora laeka!" Läbirääkimised toimuvad ikkagi riigijuhtide ja välisministrite tasandil. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 28.10)

ELi ja Hiina ühepäevasel tippkohtumisel pandi alus laiemale majanduslikule koostööle. Selle järgi peab EL aastaks 2010 tõusma Hiina Rahvavabariigi suurimaks investoriks ja kaubanduspartneriks. Paljud Euroopa ettevõtjad kurdavad ikka veel raskuste üle Hiina turule pääsemisel, seda vaatamata Hiina liitumisele WTOga. (Johnny Erling, Die Welt, 31.10)

Austria ajakirjandus

Pariis on leidnud endale piisavalt toetajaid, et Prantsusmaa eelarvepuudujäägi vastu suunatud ELi sanktsioonid blokeerida. Euroopa võib selles küsimuses lõheneda. Itaalia asumine Prantsusmaa poolele on kummaline, sest seni on eesistujamaa ikka püüdnud konsensust leida, mitte osapoolt valida. Samas on mõned teised riigid EK samme ebapiisavaks pidanud - Holland ja Austria on lubanud asja Euroopa kohtusse kaevata. Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm lubas koguni EK kohtusse kaevata, kuna ta ei kaitse piisavalt efektiivselt sõlmitud leppeid. (Andreas Schnauder, Die Presse, 31.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Maailma majanduse tõus, mis toimib väga ilusti USAs ja küllalt kenasti ka Aasias, ei võta Euroopas kuidagi hoogu. EK ennustuste kohaselt jääb 2003. aastal eurotsooni majanduskasvuks 0.4% ja ELis tervikuna 0.8% samas kui USAs on majanduskasv üle 4%. Veel kevadel ennustas Brüssel eurotsooni majanduskasvuks 1%, kuid hoolimata paljulubavatest märkidest aasta algul pidi komisjon oma esialgseid hinnanguid muutma ning prognoose poole võrra alandama. EK sõnul on pettumuse valmistanud tulemuste põhjuseks ülemaailmne majanduslik olukord. ELi rahandusvolinik Pedro Solbesi sõnul mõjutas olukorda Iraagi sõda ning sellele järgnenud finantsturgude langus, mis mõjus pärssivalt tarbimisele. Solbesi sõnul on aga raskeim olukord seljataga ning edaspidi peaks olukord hakkama paranema. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 30.10)

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson urged the alliance and the EU to refrain from engaging in unnecessary competition and work together to meet new security challenges. "The first thing that should not be done, we should not continue the pointless debate over old or new Europe or somehow the EU becoming a counterweight to the United States," Robertson said. "Nor should we engage in the unnecessary duplication of capabilities or should we indulge in competition between paper armies," he said. "So we really need NATO-EU relations that embrace the future and not the past," he said. (Afp, 27.10)

NATO chief George Robertson is to invite Russian President Vladimir Putin for talks on the sidelines of a summit next year at which NATO will enact its expansion into ex-Soviet Europe, officials said. Russia is long opposed to the Alliance's enlargement to include seven of Moscow's former satellite states, but finally resigned itself to the NATO decision taken at at a landmark summit in Prague in November 2002. Leaders of the 19-member alliance will meet in Istanbul next spring for a summit expected to welcome in the new members: Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia. (Afp, 28.10)

Retiring NATO Secretary General George Robertson completed a farewell visit to Russia by hailing a "revolutionary" improvement in relations between the two former Cold War foes. Robertson said after a meeting with President Vladimir Putin that NATO and Russia were now calmly building relations "based on pragmatic self-interest of both sides." "The past two years have been quite revolutionary in the relations between NATO and Russia," Robertson said. Both leaders admitted that some bumps still need to be ironed out and Robertson observed that recent threats from Russia's hawkish Defense Minister Sergei Ivanov against the alliance showed there were "misunderstandings" between the two sides. During his four-year watch, Robertson worked hard to build a bond between NATO and Russia even as the alliance sought to expand into the three former Soviet Baltic republics and former Warsaw Pact states -- Latvia, Lithuania and Estonia -- over Moscow's protests. NATO and Russia in 2002 set up a joint council where Moscow has broader advisory powers -- but no veto in military decisions -- and anti-NATO rhetoric had begun to subside here in recent months. (Afp, 30.10)

President Vladimir Putin hailed a "qualitative change" in Russia's relations with NATO and called for joint manoeuvres next spring in talks with the Atlantic alliance's outgoing General Secretary George Robertson. "There are still many problems to resolve in our relations but the main part has been done, that is, a qualitative change in our relations," Putin told Robertson who is making a farewell visit to the Russian capital. "We feel ourselves to be more and more partners, we need each other," Putin said. The Russian leader thanked Robertson for his contribution to warmer Russia-NATO ties. (Afp, 30.10)

The Baltic state of Latvia installed a controversial long-range radar near its border with Russia as part of its preparations to join NATO next year, despite the fears of local residents. The three-dimensional TPS-117 radar, situated in the town of Audrini, 40 kilometres from Latvia's border with Russia, will be able to peer some 400 kilometres into Russian airspace. Latvian defence officials consider it an essential part of preparations to join the NATO military alliance. But some 20,000 people last year signed a petition against the plans, citing safety fears. (Afp, 31.10)

Venemaa võib mõne aasta pärast NATOga ühineda, teatas NATO peasekretär George Robertson. (Interfax, 27.10)

Robertson hindab Venemaa-NATO koostööd heaks. (RIA Novosti, 30.10)

NATO juhtkond mõistab, et ükskõik milline julgeolekualane otsus, mis on vastu võetud Venemaa osaluseta, ei teostu, leiab George Robertson. (Interfax, 30.10)

NATO poliitikas on endiselt Venemaa julgeolekut ähvardavad elemendid, teatas Venemaa Riigiduuma asespiiker Vladimir Lukin. “Nõukogude Liidu, ja nüüd Venemaa tagasihoidmise elemendid on [NATOs] olemas. Ja peab olema pime, et seda mitte näha. Need pole kuhugi kadunud.” (Interfax, 30.10)

Austria ajakirjandus

Tavarelvastuse piiramise lepe, millel põhineb külma sõja järgne Euroopa julgeolek, on ohus. Suurem osa allakirjutanud riikidest pole seda ratifitseerinud. See võib põhjustada võidurelvastumise ja sõjaliste liitude moodustamise nagu külma sõja aegadel. Balti riigid, kes pole leppele isegi alla kirjutanud, on Venemaa jaoks probleem. Et vältida uut võidurelvastumist NATO ja Venemaa vahel, tuleks ka Baltimaades sisse seada piirangud raskerelvastusele ja võõrvägedele. Baltimaad ei saa siiski lepinguga liituda, kuna see pole veel jõustunud. Ratifitseerimine NATO riikides aga venib, sest  Venemaa pole täitnud lubadust viia Moldaaviast ja Gruusiast välja oma väed. USA peaks meelekindlalt nõudma nende lubaduste täitmist, kuid ilmselt poleks tal midagi selle vastu, kui tema vägede liikumisvabadust piirav leping jõustumata jääb. Euroopa riikide diplomaadid kutsuvad kõiki osapooli üles mitte ohtu seadma Euroopa julgeolekut ning paljuski antud lepingul põhinevaid usalduslikke suhteid riikide vahel. (Burkhard Bischof, Die Presse, 30.10)

Venemaa ajakirjandus

Moskvasse tuleb visiidile NATO peasekretär lord George Robertson, kelle arvates võib Venemaa saada NATO liikmeks juba lähitulevikus – paari-kolme aasta jooksul. Küsimus on ainult selles, kas seda on vaja Venemaale. (Irina Kobrinskaja, Izvestija, 29.10)

Intervjuu Javier Solanaga: “Liitumine NATOga pole praegu Venemaa huvides”. (Andrei Lebedev, Izvestija, 29.10)

Gruusia liitub NATOga 2009. aastal, kuid enne seda on vaja hävitada vene baasid. Vene pool väidab, et baaside lõplikuks likvideerimiseks kulub 11 aastat, kuid Tbilisi arvates piisab kolme tuhande sõjaväelase ja raskerelvastuse väljaviimiseks ka kolmest aastast. (Mihhail Vignanski, Vremja Novostei, 31.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

ENi inimõiguste volinik Alvaro Gil-Robles saabus Eestisse neljapäevasele visiidile. (Rosbalt.ru, 27.10)

Alvaro Gil-Robles väljendas muret suure mittekodanike hulga üle Eestis. (Interfax, 29.10)

Eestis on kodakondsuse taotlemiseks üpris palju bürokraatiat, riigikeele eksam aga on väga raske, leiab Gil-Robles. (RIA Novosti, 30.10)

Gil-Robles tegi ettepaneku lihtsustada Eesti kodakondsuse taotlemise protseduuri. (Interfax, 30.10)

Saksa suursaadik Eestis Jürgen Dröge kritiseerib Eesti poliitikuid ELiga seotud küsimustes “ebamäärasel seisukohal” olemise eest. (Rosbalt.ru, 30.10)

Eesti politsei pidas kinni vene sõjaväepensionäri, et saata ta riigist välja. (Newsru.com, 29.10) Eestis valmistutakse välja saatma esimest vene erusõjaväelast. KMA pressisekretäri Heikki Kirotari sõnul on politsei eruohvitseri Nikolai Mikolenko kinni pidanud ja arestimajja toimetanud. (Interfax, 30.10)

Eesti võimud trahvisid vene erusõjaväelast illegaalse riigis viibimise eest 1200 krooniga. Sellise otsuse võttis vastu Tallinna Linnakohus, teatas Inimõiguste infokeskuse õigusabi osakonna juht Andrei Arjupin. (RIA Novosti, 30.10)

30. oktoobril kutsuti Venemaa Välisministeeriumisse Eesti suursaadik Karin Jaani, kelle tähelepanu juhiti Eesti võimude tegevusele, mis on suunatud vene sõjaväepensionäride Eestist väljasaatmisele. (Interfax, 30.10, ABNews.ru, 31.10)

Tallinna Halduskohtu otsuse kohaselt paigutati Vene kodanik, erusõjaväelane Nikolai Mikolenko interneeritute laagrisse, teatas Andrei Arjupin. (RIA Novosti, 31.10)

Eesti veteranide organisatsioonide liit astus välja NSVL kangelase Arnold Meri kaitseks. Veteranid märgivad, et Arnold Meri saadeti 1949. aastal Hiiumaale kontrollima kohalike võimude tegevust deporteerimise läbiviimisel. Meri ei saanud ise kedagi deporteerida, kuna KGB kohalikud esindajad keeldusid talle väljasaadetavate nimekirju andmast. (Rosbalt.ru, Interfax, 31.10)

Eesti valitsus kiitis heaks represseeritute seaduse eelnõu. (Interfax, Rosbalt.ru, 30.10)

Eesti võib ühepoolselt katkestada Venemaaga sõlmitud lepingu kõrgharidust tõendavate dokumentide tunnustamisest. (Interfax, 27.10) Lepingu katkestamise põhjuseks on Eesti poole sõnul mõned Vene kõrgkoolid, mis nö. konsultatsioonipunktidena on Eestis avanud oma filiaalid – selline tegevus on aga Eesti seadusandlusega keelatud. (Interfax, 28.10)

Eesti inimõiguslane, Sillamäe pensionäride ühenduse esinaine Esja Shur lahkus Eestist, et asuda alaliselt elama Valgevenesse. (Interfax, 30.10)

Norra ajakirjandus

EL lõhestab Põhjalat, kuid ühendab Baltikumi. Põhjamaade Nõukogu on saanud ühiseks kohtumispaigaks, kus uued saavad õppida vanadelt. Balti riikidesse suhtutakse veel kui vaestesse Ida-Euroopa riikidesse, kuid varsti see eelarvamus enam ei kehti, kuna need on hetkel ühed Euroopa suurema majandusarenguga riigid. Põhjamaadest on vaid Soome ELi kõikide koostöötasanditega ühinenud. Soome edu peale ELiga liitumist on kolmele Balti maale eeskujuks. (Henrik Width, Aftenposten, 28.10)

Tšehhi ajakirjandus

Intervjuu peaminister Juhan Partsiga. “Majanduslik liberalism oli ja on meie nägemus, kuidas luua kaasaegset ja rikast ühiskonda. Meie maa on väike ja siin elab suhteliselt vähe inimesi. Ning seetõttu me näiteks avasime oma piirid väliskaubandusele,” vastab peaminister küsimusele, miks peetakse Eestit üheks kõige liberaalsemaks riigiks Euroopas. Juhan Parts arvab ka, et kogu Euroopa võiks olla avatum ja liberaalsem. “Võrdleme end Soome või Rootsiga. Praegu me aga ei saa üle võtta samasugust sotsiaalriigi mudelit. Meie esmaseks sihiks on luua tugev majanduslik alus. Me vajame välisinvestoreid ja kaasaegset tehnoloogiat. Alles nende baasil võib kasvada ja areneda ka sotsiaalriigiks.” (Michal Uryc-Gazda, Hospodarske Noviny, 27.10)

Venemaa ajakirjandus

Uudisteagentuurid teatavad, et Eesti haridus- ja teadusministeerium plaanib ühepoolselt lõpetada Venemaaga sõlmitud leping kõrgharidust tõendavate dokumentide tunnustamise kohta. Sel juhul ei peeta Vene ülikoolide diplomeid kõrghariduse omandamist tõendavateks dokumentideks. Nõukogudeaegsed diplomid jäävad aga kehtima. Vastasel juhul satuksid eestlased pentsikusse olukorda, sest paljud praegusest juhtkonnast said hariduse nõukogude kõrgkoolides ja sel juhul muutuksid nemadki automaatselt kõrghariduseta isikuteks. (Maria Zheleznova, Gazeta, 28.10)

Uudisteagentuurid

Just six months before joining the EU, the economies of the three Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania are booming, 13 years after emerging from the rubble of the Soviet Union. In growth forecasts published by the EC the three countries raced ahead of the pack, outstripping existing EU nations and the other seven future members with their growth prospects. In Lithuanaia growth is expected at 5.7% next year and 6% in 2005. The EC forecast the Latvian economy would grow 6% growth this year, 5.2% next year and 5.7% in 2005, while Estonia would see growth of 4.4% in 2003, 5.6% in 2004 and 5.1% in 2005. "A key reason is the balanced economic policy that is friendly to the entrepreneurs," Andres Saarniit, head of the economics policy department of the Bank of Estonia said. "The budgetary policy of the Baltic states is still significantly more balanced than the average in the 10 accession countries," he said. "By forecasting a relatively quick GDP growth in the coming years for the Baltic states, the EC is evidently counting on the continuation of the current economic policies in the Baltic region," added Saarniit. (Afp, 2.11)

Lithuania, Latvia and Estonia are formally invited to become a members of the Nordic Investment Bank. The bank is a multilateral financial institution that helps fund projects primarily in the Nordic or neighboring region. "The invitation to join Nordic Investment Bank is an important event and we hope that negotiations on membership will be sucessful", Lithuanian PM Algirdas Brazauskas said. "We hope that the Nordic Investment Bank will help us to develop energy and infrastructure projects in the region", he added. (Afp, 27.10)

The economy of the future Baltic members of the EU will take 8 to 10 years to adapt fully to current EU market measures, a leading banker said. "Baltic banks are increasingly competitive in a European context. EU integration will enhance structural change in many industries and sectors," Anders Sahlen, the group chairman of Hansabank, said. "After some eight to 10 years, competition and absorbtion of EU funds will have reached an equilibrium where the Baltic economies are fully adapted to the European market," he said. (Afp, 28.10)

Finnair said its Estonian subsidiary Aero Airlines would start operating domestic routes in Finland from Sunday in a cost-cutting move. Aero will operate 22 flights a week on routes from Helsinki to four smaller cities: Jyvaeskylae, Marianhamina, Kuopio and Vaasa. Initially, Aero will operate the services with Finnair pilots, and continue to use the same schedules and flight numbers. Finnair, 58.5% owned by the Finnish state, obtained permission to use the Aero unit in Finland until May 1 of next year, when Estonia is set to join the EU. (Afp, 31.10)

Leib võib Eestis kallineda juba lähiajal, kuna riigi viljasalv on praktiliselt tühi. (Rosbalt.ru, 30.10)

Soome ajakirjandus

Põhjamaade peaministrid esitasid Baltimaadele kutse liitumaks Põhjamaade Investeerimispangaga. Lahtiseks küsimuseks jääb veel, kuidas Baltimaad hakkavad liikmemaksu maksma. Soome abirahandusminister Ulla-Maj Wideroos on seni olnud vastu Balti riikide liitumisele, mõned soome allikad peavad selle põhjuseks võimalust, et organisatsiooni ametlikuks suhtluskeeleks saab rootsi keele asemel inglise keel. Wideroosi lähikondlaste sõnul oli tema kahtluste põhjuseks aga ebakindlus Balti riikide motiveerituse ja liikmemaksu maksmise suhtes. Wideroosi arvates võib selle sammu näol olla tegemist esimese sammuga Baltimaade aktsepteerimisel Põhjamaade Nõukogusse. (Mari Manninen, Helsingin Sanomat, 27.10)

Artikli autor arvab, et Eesti ja Soome vahelisse tööjõu vaba liikumise küsimusse peaks suhtuma ettevaatlikult. Kuigi eestlased ei taha praegu massiliselt Soome tulla, võib ELiga liitumine Eestis kohanemisraskusi tekitada, mis omakorda võib tekitada suuremat huvi Soome tööturu vastu. Lisaks võivad paljud eestlased sõita Soome sotsiaalhoolekande hüvesid nautima. Autor soovitab tööjõu vaba liikumise üleminekuajaks viie aastast perioodi. (Pekka Pihlanto, Turun Sanomat, 29.10)

Eestil on suur võimalus saada ELilt toetusi jäälõhkujate ostmiseks. Juhani Tervala Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumist leiab, et ELis mõistetakse jäälõhkujate arvu suurendamise vajadust Läänemerel. Toetuse saamine eeldab aga Soome, Rootsi ja Eesti ühist initsiatiivi ja koostööd. (Juha Kaihlanen, Turun Sanomat, 31.10)

Soome impordib Hiina järel kõige enam rõivaid Eestist. Import Leedust ja Lätist on suurenemas, kuid ei küüni veel kaugeltki Eesti ja Hiina tasemeni. Samas on ettevõtted üha enam huvitatud Eesti lõunanaabritest, eriti Leedust, kus tootmine on veelgi soodsam kui Eestis. (Ritva Remes, Helsingin Sanomat, 1.11)

Eesti on ELi riikidest Soome olulisim kaubanduspartner, edestades Norrat, Jaapanit ja Taanit. Välisinvesteeringud on Eestile ja teistele kandidaatriikidele äärmiselt olulised, kuna riikide väliskaubandusbilanss on kõvasti miinustes. Põhjus seisneb osaliselt selles, et ELi kandidaatriikide elanikud eelistavad lääne kaupu kodumaistele. Teel ELi on kandidaatriigid olnud sunnitud tegema olulisi ohverdusi – nende edukamad ettevõtted on siirdunud välisomanike kätte ja riikide majandused põhinevad tütarettevõtetel. Näiteks Eesti suurim eksportija on soomlaste Elcoteq. Probleem seisneb ka infrastruktuuri arendamise vajaduses, mida nõuab EL. See eeldaks aga maksude tõstmist, mis omakorda vähendaks majanduse konkurentsivõimet ning välisinvesteeringud on kandidaatriikidele hädavajalikud. (Timo Anttila, Turun Sanomat, 1.11)

Venemaa ajakirjandus

Läti suurim pank Parex Bank plaanib järgmise poole aasta jooksul avada oma esinduse Eestis. (Rossiiskaja Business Gazeta, 28.10)

Uudisteagentuurid

Eesti metsades lõppes karujahi hooaeg. Augustist oktoobri lõpuni tapeti kokku 28 karu. (Interfax, 2.11)

USA ajakirjandus

Ajakiri Newsweek valis Tallinna maailma 10 stiilsema linna hulka. Tuuakse ära, et Venemaa ja Skandinaavia vahele jäädes on Eestis põimunud Soomele omane selgus ja slaavlastele omased väärtushinnangud. Artikli autori arvates naudib Tallinn end sedavõrd, et on muutunud Euroopa peoturistide sihtpaigaks. Kes ei tahaks tantsida Vibe'il, mis saab teoks mõnes vanas koletus tehasehoones ning toimub mõnikord koostöös moeetendusega Supernoova? Stiilsetest söögikohtadest mainitakse restoran Boccat ning boheemlaslikku Nokut, mis peaks küll olema kinnine klubi, kuid tänu eestlaste lahkele iseloomule pääseb sinna igaüks, kes jõuab ukse taga oodata niikaua, kuni mõni võtmeomanik välja ilmub. (Christian Caryl, Newsweek, 27.10)

Neeme Järvi saab New Jersey Sümfooniaorkestri muusikaliseks juhiks. Orkester, mis on uut juhti otsinud viimased kaks aastat, teatas möödunud nädalal, et Eestis sündinud ja juba mitu aastat New Jersey osariigis elav Järvi, nimetati New Jersey Sümfooniaorkestri peadirigendi ja muusikalise juhi kohusetäitjaks hooajaks 2003-2004 ning ka järgmiseks hooajaks. Temast saab muusikalise emeriitdirektori Zdanek Macali järeltulija ja orkestri 12. muusikaline juht hooajal 2005-06. Lepingu järgi, mis seob hooajani 2007-08, juhatab Järvi New Jersey orkestri ees igal hooajal 10 nädalat kontserte. Neeme Järvi on Detroidi Sümfooniaorkestri muusikaline juht, Göteborgi Sümfooniaorkestri peadirigent, Jaapani Filharmoonia peamine külalisdirigent, Šoti Kuningliku Orkestri tunnustatud dirigent. (Lawrence Van Gelder, The New York Times, 28.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Kunagi oli see Guinnessi kulistamine Dublinis ja hašiši pahvimine Amsterdamis. Viimaseks "peab ära tegema" osaks Briti poissmeeste õhtute traditsioonis on aga lend Baltikumi ning peigmehe pildi pihta tulistamine. Artiklis räägitakse erinevate firmade poolt pakutavatest võimalustest Tallinnas poissmeeste õhtut pidada ning sellest, et kuigi enamusel Tallinna baaridest ja ööklubidest ei ole rõõmsameelsete ja lärmakate briti noorte meeste vastu midagi, siis näiteks kohvik Pegasuses ei ole nad sugugi oodatud, kuna pidavat eesti naisi suu ammuli vahtima. Eesti Londoni saatkonna II sekretär Jaap Ora kinnitab, et "kindlasti ei julgustata inimesi Tallinna sõitma, et end seal täis juua". Mõnedel andmetel olevat Tallinnasse tulevate briti turistide arv viimase viie aastaga kaks korda suurenenud, ulatudes möödunud aastal pea 60 000 inimeseni. (John Elliott, The Times, 2.11)

Šveitsi ajakirjandus

Tallinna külastavale välismaalasele näib kahe rahvusgrupi - eestlaste ja venelaste - kooselu pealinnas pilvituna. Riigikeeleks on küll ametlikult eesti keel, kuid kõrvalekalletele ei pöörata eriti tähelepanu. Samuti tundub, et kadunud on eestlaste vastumeelsus kunagise härrasrahva keelt rääkida. Venelaste lahkumine Eestist peatus umbes viie aasta eest. Pikaaegse venestamise tagajärjel on Eesti muutunud paljude sisserännanute jaoks uueks ja sageli ainsaks koduks. Samas ei vaevunud nad nõukogude ajal kohaliku keelekeskkonda integreeruma. Nüüd on keelt oskavate venelaste arv kahekordistunud. Kodakondsust taotleb venekeelne vähemus enamasti sotsiaalsetel põhjustel, poliitiliselt ollakse väheaktiivsed. Paljud venelased, kes ei taotle kodakondsust, tunnistavad, et kodakondsuse puudumine ei tekita neile Eestis elamisel mingeid probleeme. Venekeelse elanikkonna suhteline vaesus, võrreldes eestlastega, tuleneb pigem kunagiste nõukogude immigrantide proletaarsest pärituolust ja madalamast haridustasemest, mitte diskrimineerimisest. (Andreas Oplatka, Neue Zürcher Zeitung, 30.10)

Soome ajakirjandus

Postimehe sõnul on Tartu Ülikoolil palju probleeme – konkurentsivõime säilitamiseks minnakse üha rohkem üle inglise keelele, madalate palkade tõttu on puudus tasemel õppejõududest, paljud üliõpilased jätavad õpingud pooleli ning pensionile siirduvatele professoritele ei tule piisavalt tasemel järelkasvu. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 28.10)

Eesti statistikaameti andmetel elab 23% Eesti majapidamistest ja 34% lastest allpool ametlikku vaesuspiiri. Vaesuses elavate inimeste arv on suur, kuid siiski vähenemas. ((Turun Sanomat, 28.10)

Vladimir Žirinovski ei ole nõus Eesti ja Venemaa vahelise piiriga. Žirinovski arvates on Narva ja Tartu ajalooliselt vene linnad, mistõttu Venemaa peaks need tagasi võtma. Tema sõnul piisab Eestile ka Tallinnast ja Pärnust. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 29.10)