Nädal välismeedias: 20 - 26. oktoober 2003

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

Italy insisted that every effort had to be made to conclude talks on the future EU constitution by year end in the interests of the EU and its member states. "The aim of concluding the present negotiations before the end of December does not represent for us purely an issue of national prestige for our (Italian EU) presidency," Italian FM Franco Frattini told the EP in Strasbourg. Frattini, speaking on the eve of a speech to the parliament by Italian PM Silvio Berlusconi, said Italy wanted to preserve as far as possible the draft text prepared by a committee headed by former French president Valery Giscard d'Estaing. (Afp, 21.10)

Italy will next month present EU FMs with compromise proposals in the hope of clinching an agreement on the bloc's first ever constitution, Italian FM Franco Frattini said. But he warned Rome would not push for an agreement at any price and negotiations on the constitution might drag on into next year. "Our aim is not to engage in excessive mediation but to defend and, if possible, improve the constitution process," Frattini said. Frattini said Italy, which holds the rotating presidency of the EU until December 31, would put compromise proposals to FMs from the 25 present and future members of the bloc at a meeting in Naples on November 28-29. (Afp, 22.10)

Poland defended its tough stance in talks on a draft EU constitution, saying right was on its side in its bid to hang onto voting rights won during the EU's Nice Treaty in 2000. "We are fighting hard because…right is on our side," Poland's European Affairs Minister Danuta Hübner said. Hübner is increasingly mentioned in the Polish media as the country's potential future European Commissioner after it joins the bloc on May 1, 2004. (Afp, 22.10)

EU finance ministers want to roll back a draft EU constitution to retain power for themselves at the expense of the EC and the EP, EU sources said. The ministers want to reverse key reforms in the charter drafted by a convention of lawmakers and government delegates in June to prevent the EU executive gaining more budget discipline power and wrest control of the EU budget back from parliament. "Basically, they want to reduce the role of all other institutions to the advantage of Ecofin (the council of EU finance ministers)," one EU official said. Diplomats said the finance ministers adopted a joint position at an informal meeting in Stresa, Italy, last month but kept it secret at the time. (Reuters, 24.10)

EC President Romano Prodi urged the EU to have the courage and vision of its founding fathers in resolving the current controversy over a new EU constitution. In a speech after being awarded the Jean Monnet Medal, named after one of the architects of post-war Europe, Prodi spoke of Monnet's attempts to build a united Europe just after World War II. "It is our duty to take up these thoughts and especially this courage, and to bring them to the present day," said the head of the EU's executive body. Speaking of troubled efforts by an IGC to define an enlarged EU's new constitution, Prodi admitted that obstacles such as the number of European parliamentarians and EU commissioners were "important issues that will have weighty consequences for the lives of millions of Europeans". (Afp, 24.10)

The interior ministers from the EU's five heavyweight countries announced they would boost police cooperation and scrutiny of foreigners to crack down on illegal immigration. The ministers from Britain, France, Germany, Italy and Spain said after two days of talks that the measures were among a raft of joint initiatives that would also target international terrorism. Their agreements included: reforming the collective EU police agency Europol to make it more effective; cracking down on gangs smuggling illegal immigrants from China, eastern Europe and Africa into the EU; and putting microchips on visas for the EU's Schengen area that would include the bearer's fingerprints and face-scan in digital form. The ministers all stressed that their pooled bilateral accords on the matters did not supplant usual EU decision-making involving all 15 members. But they also made clear that, as their countries collectively represented 80% of the EU's population of 377 million, the agreements should eventually be adopted EU-wide.The ministers were unanimous in insisting that the Union's external borders be secure -- notably by not offering any exceptional entry rights to populations living just on the other side of the frontiers. That has proved a contentious issue for some of the 10 countries scheduled to join the EU next year, particularly those such as Hungary with members of its ethnic diaspora living in neighbouring, non-EU states. (Afp, Reuters, 20.10)

The EU has launched an international tender for the creation of a computer system for member states to share data on people entering the EU on tourist visas, in efforts to fight clandestine immigration, an EU official said. "The system of concession of visas has been carried out individually by the various member states," EU Justice and Home Affairs Commissioner Antonio Vitorino told reporters on a visit to his native Portugal to attend a conference. Vitorino said 80% of immigrants outstay their three-month limit when they enter the 15-member EU on tourist visas. The debate on immigration is intensifying as the 15-member Union prepares to welcome 10 more countries, mostly impoverished members of the former Soviet bloc, next May. (Afp, 25.10)

Polish bishops said they were seriously disturbed at the absence of a reference to God in the preamble of a draft constitution for the EU, currently under scrutiny by an EU IGC. A plenary session of Roman Catholic bishops said there was a "lack of respect for the opinions of others and discrimination against believers who constitute the majority of the European population." (Afp, 21.10)

The EU regional policy commissioner said he came to Cyprus to express support for a "political settlement" permitting reunification of the island and increased EU aid. "I came here to give our support to the political settlement we are waiting for", based on the UN plan drawn up last year, Michel Barnier told reporters on the final day of a three-day visit. The EU has earmarked 101 million euros for urban and rural development, education, training and fisheries in Cyprus between 2004 and 2006. (Afp, 24.10)

ELi välisministrite kohtumine toimub 28. ja 29. novembril Napolis. Kohtumise peateemaks on Itaalia –poolsed ELi põhiseaduse projekti kompromissettepanekud, teatas Itaalia välisminister Franco Frattini. (Interfax, 22.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel Prantsuse-Saksa suhetest. Leitakse, et kõige muu taustal on Prantsusmaa ja Saksamaa lähedases suhtes kaks olulist aspekti. Esiteks on neil kahel riigil jätkuvalt lähedasem suhe teineteisega kui ükskõik millise teise Euroopa riigiga. Ja teiseks, Prantsuse-Saksa mootor jätkab Euroopa integratsiooniprotsessi juhtimist. Paljud prantslased ja sakslased on veendunud, et nende riikide suhe väärib laiemat kandepinda Euroopas, teised aga kahtlevad selles. Mitmed Euroopa riigid panid pahaks viisi, mil moel Saksamaa ja Prantsusmaa lubasid endale sõnavõtte "Euroopa nimel" Iraagi sõja küsimuses. Need riigid andsid oma halvakspanust märku ameeriklaste toetamisega. Samadele riikidele ei ole vastuvõetavad ka Saksa-Prantsuse pingutused eraldiseisva Euroopa kaitseidentiteedi loomiseks, kartes, et see kahjustaks NATOt. On risk, et Prantsuse-Saksa lähedane suhe, rääkimata Euroopa ühendamisest, võib lõppeda Euroopa lahutamisega - ja seda niivõrd tundlikkus valdkonnas kui seda on sõjaliste liitude loomine. (The Economist, 23.10)

Saksamaa ajakirjandus

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi rõhutas Euroopa Parlamendi ees esinedes, et kristlik ja tsiviliseeritud Euroopa on kohustatud parandama legaalse immigratsiooni võimalusi. Selles küsimuses toetas teda EK president Romano Prodi. (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 23.10.2003)

Austria ajakirjandus

Poola esindajate jultunud käitumine mitmetes ELi instantsides on ajendanud Poola teadlasi pöörduma avalikkuse poole üleskutsega "politiiliselt tugeva Euroopa kaitseks". Ka mitmed ELi diplomaadid on kurtnud, et Poola pole veel õppinud euroopalikult asju ajama ning käitub liiga põikpäiselt. Vaatamata euroopameelsele paatosele, järgitakse praktikas põhimõtet - võta, mis võtta annab! Tugevneb Poola koostööd Hispaaniaga - riigiga, mis on hiilgavalt õppinud iga vastutuleku eest toetusi välja kauplema. Poola ja Hispaania teevad tihedat koostööd nii Euroopa põhiseadusliku lepingu ettevalmistamisel kui ka ühise okupatsioonitsooni haldamisel Iraagis. Samas on Hispaania Poola konkurent toetusrahade jagamisel. Nii NATO küsimuses, kui ka Konvendi tööga seoses on Varssavi suhted Pariisiga samas teravnenud. Poola suursaadik Viinis kurtis kohtumisel ajakirjanikega, et Prantsusmaa on oma seisukohtade läbisurumisel Euroopa tuleviku küsimustes “liiga tarmukas”. (Thomas Roser, Die Presse, 21.03)

Poola välisministri Wlodzimierz Cimoszewicz`i sõnul ei saa Poola oma seisukohta häälte jaotuse küsimuses muuta. Hädakorral võiks selle hoopiski põhiseaduslikust leppest välja jätta ning hiljem lahendada. Nizza lepingu järgi sai Poola ja Hispaania pea samasuguse hääleõiguse nagu suurimad Euroopa riigid. Konvent tegi ettepaneku seda süsteemi muuta. "Ma ei kujuta endale ette põhiseadusliku lepingu ratifitseerimist Nizza lepingus fikseeritud hääleõiguseta. Selleks on vaja kahte kolmandikku parlamendist, meie moodustame aga kõigest vähemusvalitsuse." (Andreas Schnauder, Die Presse, 29.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Peale nelja töökohtumist, millest kaks toimusid valitsusjuhtide- ja riigipeade tasemel ning kaks välisministrite tasemel, pole edasiminek VVK töös kuigi suur. Kaks peamist seisaku põhjust - EK liikmete arv ja kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamise meetod - pole leidnud mingeid lahendusi, sest kõik delegatsioonid on kinnitanud, et jäävad truuks oma esialgsetele seisukohtadele. Kriitikat on hakanud tulema ka eesistuja meetodite osas, kuna siiani on Itaalia lasknud igal riigil öelda välja oma seisukohad ilma, et nendega oleks kaasnenud mingeid pakutavate lahenduste leidmise võimalusi. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Junckeri sõnul muutuvad iga riigi positsioonid iga uue koosoleku järel järjest kindlamaks. “Selle asemel, et paluda igal riigil oma seisukohti esitada, tuleks proovida pigem püüda leida ühine lahendus," lisas Juncker. Volinik Michel Barnier oli oma väljenduses veidi diplomaatilisem, öeldes, et "liikmesriikide seisukohtade esitlemisele peab järgnema dünaamiline kompromisside leidmise periood." Eesistuja meetodit õigustas Itaalia välisminister Franco Frattini, kes ütles: "See võimaldab vestluse täielikku avatust ja erinevate seisukohtade täielikku läbipaistvust." (Thomas Ferenzi, Le Monde, 18.10)

Viie ELi suurema liikmesriigi - Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia - siseministrid kogunesid nädalalõpuks, et arutada võitlust terrorismi ja illegaalse immigratsiooni vastu. Neis riikides elab kokku 300 miljonit elanikku ELi 377miljonilisest elanikkonnast. Prantsuse siseminister Sarkozy sõnul õigustab sellise väiksema riikidegrupi kogunemist asjaolu, et ELi 15 või 25 liikmesriigi keskel on selliste otsuste vastuvõtmine keerukam, lisaks on tegemist valdkondadega, kus tuleb tegutseda kiiresti. "Meie eesmärgiks on tegutseda kiirelt ja tõhusalt. Me ei saa lasta kurjategijate vastasel võitlusel oodata," ütles Sarkozy. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 21.10)

Viie ELi suurema liikmesriigi siseministrid kinnitasid peale La Baule'is toimunud kohtumist, et toimus suur edasiminek sellistes küsimustes nagu illegaalne immigratsioon ja terrorismivastane võitlus. Kolm peamist punkti, millel osas kokkulepe saavutati: tuleb teha nimekiri "stabiilsetest riikidest", mida peetakse stabiilseteks inimõigusi austavateks riikideks, kust tulevate immigrantide asüülitaotlused pole enam õigustatud, lisaks otsustati suurendada rahalisi vahendeid lühiajaliste Schengeni viisataotluste menetlemiseks ning lõpuks otsustati ka, et lennufirmad peavad hakkama andma piirivalvele teatud andmeid oma reisijate kohta, et oleks võimalik kontrollida, millised reisijad ei kasuta ära oma tagasisõidupiletit ning jäävad mõnda ELi liikmesriiki edasi. (Sylvia Zappi, Le Monde, 22.10)

ELi viie suurema riigi siseministrid otsustasid oma kohtumisel, et järgmise kohtumise päevakavas on Europoli reorganiseerimine, et see muutuks tõhusamaks ja operatiivsemaks. Tundub, et reformi osas sarnanevad Prantsusmaa seisukohad Saksamaa omadega, kes sooviks, et Europol muutuks FBI taoliseks organiks. Kohtumiselt lahkusid viie riigi siseministrid rahulolevatena, öeldes, et lõpuks ometi toimus üks kohtumine, kus oli võimalik oma seisukohti väljendada nii, et neid ka kuulatakse. "The big five", kes esindab kokku 83% ELi elanikkonnast, alustas sellise piiratud töömeetodiga eelmise aasta mais Hispaanias. Äsja toimunud kohtumisel arutati illegaalse immigratsiooniga ning varjupaigapoliitikaga seonduvaid küsimusi. (Jean Chichizola, Marie-Christine Tabet, Le Figaro, 22.10)

Praegune ELi põhiseadusliku lepingu projekt ei puuduta ELi majandusliku arengu põhimõtteid. Kas ELi majanduspoliitika juures pole midagi, mida oleks vaja parandada? Kas peab ootama veel pikki aastaid, kuni toimub ELile iseloomulik "struktuuride kohandamine", enne kui jõuame majanduskasvuni? Tegutseda tuleks juba varem ning just seetõttu tuleb kõiki ELi tulevikku puudutavaid küsimusi arutada ülima põhjalikkusega, sest need küsimused puudutavad kõiki ELi liikmesriike. (Jean-Paul Fitoussi, Le Monde, 23.10)

Soome ajakirjandus

Soome kavatseb teha VVKl ettepaneku, et Euroopa Keskpanga Nõukogu hääleõiguslike liikmete hulka vähendataks 15-ni. Neist kuus oleks Keskpanga juhtkonna liikmed, ülejäänud üheksa liikmesriikide keskpankurid. Soome seisukoht on, et kui hääleõiguslike liikmete hulka ei piirata liidu laienemisel, muutub otsuste tegemine keeruliseks. (Päivi Isotalus, Helsingin Sanomat, 25.10)

Brüsselis peetud Euroopa Ülemkogul lepiti kokku, et EK valmistab ette ühise piirivalveameti loomise. Kuna Soome piirivalveametil on väga hea maine, siis lähtutakse paljuski soomlaste kogemusest. Soome algatusel rajati eelmisel suvel piirivalve ühine juhtimisrühm, kuhu kuuluvad liikmesmaade piirivalveülemad. Samas kaotati plaan ühisest piirivalvest, mille puhul ELi idapiiri oleks tulnud valvama ka näiteks itaallased. Selle asemel tuleb niisiis riikidevaheline koostöö, mida ka Soome pooldab. Tulevikus põhineb see koostöö soomlaste läbi viidud analüüsidel, misläbi võimendub Soome positsioon ELi piirivalve peaspetsialistina. ELi idapiiri korrashoidmisel on oluline ka Eesti roll. (Keijo Himanen, Helsingin Sanomat, 21.10)

EL on Prantsusmaale alati olnud kaduva suurriigistaatuse pikendus. Ühena kuuest asutajaliikmest on ta poliitiliselt ja sõjaliselt mõjuvõimsaim liikmesriik, eriti kui vaadata prantslaste vankumatut usku oma kultuuri tugevusse ja nende diplomaatilisi oskusi. ELi laienemisprotsess on aga nõrgestanud seda positsiooni ja riigis elavneb debatt, mis tuleneb prantslaste suurusunelmatesse klammerdumisest. Seda ilmestavad viimasel ajal ilmunud raamatud nimega “Prantsusmaa kukub”, “Prantsusmaa hämming”, või “Prantsusmaa suurushullustus”. Riigis on läbi viidud uuendusi, kuid mitte piisavalt kiiresti. Kuna prantsuse ühiskond nõuaks suuri ümberkorraldusi, kuid riigi konstruktsioonid on jäigad, ennustatakse pikaajalist allamäge liikumist. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 23.10)

Poola ajakirjandus

Kuus Euroopa riigipead väljendasid rahulolematust kasvava europessimismi üle ning jõudsid ühisele seisukohale, et probleem vajab põhjalikku käsitlust. Portugali ajakirjanduse andmetel jõuti riigipeade kohtumisel järeldusele, mille kohaselt rahvas näeb majanduse stagneerumise põhjusena sageli põhjendamatult Euroopa senisest suuremat ühtsust ning koostööd. Seega tuleks riigipeade hinnangul Euroopa „kahtluste ja kartuste ajal“ pingelise põhiseadusprojekti arutelu kõrval kodanike kartustele rohkem tähelepanu pöörata. (Rzeczpospolita, 20.10)

Itaalia välisministri Franco Frattini arvates tuleks vältida olukorda, mil üks või mitu riiki saaksid täielikult blokeerida Euroopa põhiseadusele allakirjutamise protsessi. “Itaalia ei kavatse taotleda iga hinna eest kokkuleppele jõudmist”, kinnitas Frattini, andes ühtlasi mõista, et Itaalia seisukohalt oleks õigem enamuse arvamusele oponeeriva riigiga konstitutsioonikõneluste osas koostööd jätkata vaid juhul, kui see enamuse otsust aktsepteerib. Sisuliselt tähendaks see eriarvamusel oleva riigi sattumist ELi liikmesriikide “teise kategooriasse”. Ilmselt oli Frattini avalduse puhul tegemist reaktsiooniga Poola peaminister Leszek Milleri “kangekaelsele” vastumeelsusele Nizza süsteemi muutmise suhtes. Poola seisukohalt tähendab see aga otsest ohtu sattuda isolatsiooni ning ELi “teise kategooriasse”. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 23.10)

Prantsusmaa euroministri Noëlle Lenoir’ sõnul on Hispaania oma oponeerivaid seisukohti ELi tulevase põhiseaduse üksikasjade osas oluliselt pehmendanud. “Brüsseli tippkohtumisel oli tunda, et oma seisukohtades kõige kindlamalt veendunud riigid, nagu Hispaania ja Poola, seisavad suurema avatuse lävel”, teatas Lenoir, kelle arvates õnnestub Euroopa ühine konstitutsioon vastu võtta veel käesoleval aastal. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 23.10)

Uudisteagentuurid

NATO and EU diplomats gathered for talks aimed at defusing a simmering transatlantic row over plans to boost the EU's defence capacity. The US is seeking reassurance from Europe that its defence plans -- linked to talks on a first-ever constitution for the enlarging bloc -- will not undermine the transatlantic alliance. EU foreign policy chief Javier Solana is trying to play down differences. "Relations between the EU and NATO are basic relations and nobody wants to damage that profound relationship," said the Spanish diplomat, who is also a former NATO secretary general. Current NATO chief George Robertson warned against EU moves to duplicate the Alliance's military role. (Afp, 21.10)

British PM Tony Blair insisted that Europe must have its own defence capability, amid a transatlantic row over the military policy of the expanding EU. Blair, insisting on his credentials as the top US ally, said the EU had no intention of setting up a rival force to NATO after Washington raised concerns about EU defence plans including a new military headquarters in Belgium. "I'm absolutely the strongest ally the US can have but I know there will be certain situations that, for perfectly good reasons, when the US doesn't want to undertake military operation," he said. "The EU in those circumstances has got to have the capability to do so." (Afp, 23.10)

British Foreign Secretary Jack Straw told parliament that it was "unacceptable" for the EU to try to assume a "territorial defence" role, a job which he insisted belonged to NATO. Straw told the House of Commons, the lower chamber of Britain's legislature, that it made "sense for EU nations to strengthen Europe's contribution to the alliance and to enable Europe to act in circumstances where NATO does not want to." But he added: "What would not make sense and is unacceptable to us would be for the EU unrealistically to aspire to provide a territorial defence commitment. That must be a matter for NATO." (Afp, 20.10)

Belgian FM Louis Michel insisted that his country was not trying to undermine NATO with plans to build an autonomous EU military planning and command centre. "We must support NATO of course, but a European defence would strengthen NATO," he said, adding that Europe should be allowed "to develop strategies which are completely autonomous." (Afp, 26.10)

The EU and its member states have pledged a total of some 700 million euros ($826 million) for the rebuilding of Iraq in 2004, Italian FM Franco Frattini said. The Italian minister, whose country holds the rotating presidency of the 15-nation bloc, also announced that Italy would give an additional 200 million euros towards Iraqi reconstruction. Of the 700 million euros of construction aid for next year -- a figure in line with expectations -- the EC will make 200 million available from EU budget funds. The biggest individual contributions of EU member states will come from Britain, Spain and Italy, the United States' closest allies in Europe. Some countries that opposed the U.S.-led invasion of Iraq are reluctant to pay for rebuilding with France and Germany promising no money beyond what they had already pledged. (Reuters, 24.10)

A top EU delegation will visit Moscow to quiz Russia about this month's controversial presidential election in Chechnya and pave the way for a November 6 Russia-EU summit in Rome, officials said. The EU delegation will include the Italian and Irish FMs, Franco Frattini and Brian Cowen, along with European Commissioner for Enlargement Gunter Verheugen, and EU High Commissioner for Common Foreign and Security Policy Javier Solana. The four are to meet Russian FM Igor Ivanov over a working lunch on October 28. Moscow, for its part, is likely to bring up the issue of visa-free travel for Russians to EU countries - a question that President Vladimir Putin made the centerpiece of the previous Russia-EU summit held in Saint Petersburg in May. (Afp, 24.10)

Moskva seob ELiga sõlmitava isikute tagasivõtu lepingu allkirjastamise viisavabaduse kehtestamisega, teatas Venemaa Välisministeeriumi allikas. (Interfax, 24.10)

EL suhtub põhimõtteliselt positiivselt Venemaa ettepanekutesse, mis puudutavad viisarezhiimi leevendamist. “Euroopast on tulnud esimesed positiivsed signaalid,” ütles Venemaa Välisministeeriumi allikas. (Interfax, 24.10)

Eelseisval ELi “troika” ja Venemaa kohtumisel arutatakse eeskätt 6. novembril toimuva Rooma tippkohtumise ettevalmistamist, samuti EL-Venemaa viisvabadust ning Kaliningradi transiiti. (Interfax, 24.10, 26.10)

Saksamaa ajakirjandus

Brüsselis on saanud tavaks - mida valjemini kõneldakse ühtsusest, seda suurem on tegelik lõhe. Seda tõestas ka hiljutine ELi tippkohtumine. Segadust tekitas Tony Blairi muutlik suhtumine - septembris toetas ta Prantsuse, Saksa ja Belgia initsiatiive, nüüd tõmbus USA mõjutusel tagasi. Üldine retoorika riikide tasandil üksteisest ei erine - keegi ei sea kahtluse alla ELi koostööd NATOga. Ainult Chirac toetab avalikult ELi iseseisvate sõjaliste juhtimisstruktuuride loomist. USA meelest on eurooplaste initsiatiiv ohuks NATO tulevikule. (Katja Ridderbusch, Die Welt , 20.10)

ELi missioonid rahvusvahelistes kriisikolletes võivad lähitulevikus muutuda nii liidule kui ka selle liikmesriikidele rahaliselt koormavaks, teatas Saksamaa valitsus. Makedoonia missioon on juba paljastanud lõhe, mis valitseb Euroopa välispoliitiliste ambitsioonide ning selleks eraldatud eelarveliste vahendite vahel. Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Elmar Brok märkis esmaspäeval FTD-le, et parlamendil on väga raske läbi suruda eelarveliste vahendite suurendamist välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks: "Euroopa Liidu riikide valitsuste rahandusministrid on moodustanud justkui omaette kartelli!" Brok nõudis parlamendile täielikku kaasarääkimisõigust ELi eelarve küsimustes ning välismissioonide rahastamisel. (Rainer Koch, Financial Times Deutschland, 28.10)

Austria ajakirjandus

Kuigi avalikkuse ees teevad riigimehed suuri sõnu ELi ja NATO ühtsusest, toimub kulisside taga tõeline võitlus. USA püüab eos lämmatada igasugused algatused, mis võiksid viia Euroopa kaitsepoliitika iseseisvumiseni. Sellenädalased kohtumised - NATO Nõukogu eriistung ning NATO riikide saadikute kohtumine ELi kaitsepoliitika komisjoniga - ei muutnud midagi. Samas tõdevad sõjalised vaatlejad Brüsselis, et võimalusi kompromissideks on veel küllaga. Tagant sunnib ka aeg, sest aasta lõpuks peaks ELi põhiseadusliku lepingu projekt saama lõpliku kinnituse. (Andreas Schnauder, Die Presse, 22.10)

Saksa analüütik Karl-Heinz Kamp (Konrad Adenaueri fond) esitab Euroopa edasise julgeolekualase arengu neli peamist tendentsi: 1) Euroopa julgeolekupoliitika muutub uute riikide vastuvõtmisega ELi ja NATOsse USA-sõbralikumaks (näiteks Prantsusmaal nimetataksegi Poolat "ameeriklaste Trooja hobuseks"), 2) julgeolekupoliitika muutub militaarsemaks - kellel on sõjalist potentsiaali, see määrab ka julgeolekupoliitika suunad (ka Saksamaa võib otsustajate ringist välja langeda), 3) Euroopa julgeolekupoliitika muutub globaalsemaks - massihävitusrelvade levik, kriisikolded ja terrorism tingivad Euroopa osalemise julgeoleku tagamises mitmel pool maailmas, 4) julgeolekupoliitika muutub rohkem ennetavaks, see aga mõjutab omakorda kogu rahvusvahelise õiguse arengut. Transatlantilistes suhetes jääb üheks peamiseks ülesandeks Euroopa ja USA tehnoloogilise ning sõjalise ebavõrdsuse ületamine. Euroopa peaks keskenduma praktiliste ülesannete lahendamisele, mitte sõnasõdade pidamisele. (Burkhard Bischof, Die Presse, 24.10)

Poola ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa initsiatiiv Euroopa tulevaste kaitsestruktuuride loomise osas konkretiseerus hetkel, kui Prantsusmaa ja Saksamaa suhted USAga jahenesid. Pole kahtlust, et reaalselt on tegemist NATOle alternatiivi otsimisega. Tuleks järele mõelda, kas on mõtet lammutada organisatsioon, mis on pool sajandit USA olulisel osalusel läänemaailma kaitsnud barbaarse kommunismi eest. Endiselt meenutamist väärib asjaolu, et ELi liikmesriikide kaitsekulutused ulatuvad USA vastavate näitajatega võrreldes 50%ni, kaitsejõudude efektiivsus aga 10%ni. Igal juhul peab Poola toimuva osas võtma selge seisukoha. (Bronislaw Wildstein, Rzeczpospolita, 21.10)

Venemaa ajakirjandus

Brüsselis alustas tööd EL – Venemaa ekspertgrupp viisavaba liikumise rakendamiseks. Ent “valgust pole tunneli lõpus veel näha”. Rooma tippkohtumiselt oodatakse vaid kokkulepet selles osas, kuidas viisaprobleemid võiksid laheneda ning ähmane on ka ekspertide järgmise kohtumise toimumise aeg – “enne käesoleva aasta lõppu”. (Katerina Labetskaja, Vremja Novostei, 20.10)

Uudisteagentuurid

Almost 90% of Romanian voters approved changing their constitution to bring it closer in line with EU law in a weekend referendum. Romania is hoping to join the EU in 2007, three years after 10 new nations from former communist eastern Europe as well as Cyprus and Malta will join the EU. "The adoption of this new constitution is a positive sign for the West," President Ion Iliescu said after polls had closed. But the Romanian press speculated the government had gone too far in its last-minute efforts to ensure the success of the two-day referendum, as there had been fears a low turnout would invalidate the landmark plebiscite. (Afp, Reuters, 20.10)

Romanian PM Adrian Nastase sent the EC a list of measures his nation will take by November to qualify as having a functioning market economy, he said. Bucharest hopes to attain the crucial status when the commission publishes an annual report on November 5, in order to stay on track for EU membership in 2007. Among the measures included in a letter sent to commission president Romano Prodi were a reduction in arrears owed by state-owned companies, privatisation of the Hunedoara steel plant and adoption of a draft 2004 budget. (Afp, 22.10)

Greece slammed Turkey's army chief for interfering in bilateral relations after he suggested their problems could be resolved rapidly once Ankara is admitted to the EU. The diplomatic spat emerged ahead of Turkish FM Abdullah Gul's first visit to Athens aimed at improving historically strained relations between the two neighbours and fellow NATO members. In an interview with Greek daily Eleftherotypia, Turkey's influential army chief General Hilmi Ozkok said the two countries' problems could be resolved "within a week" once Turkey becomes a member of the EU. Greece insists however that Turkey must resolve all bilateral disputes before it can start accession talks with the EU, which is set to evaluate Ankara's progress at the end of 2004. (Afp, 20.10)

Poola ajakirjandus

Ligikaudu 55% rumeenlastest hääletas rahvahääletusel uue, reformitud põhiseaduse poolt. Rumeenia uue konstitutsiooni põhimõtted võimaldavad riigil läheneda ELi nõuetele. Põhiseaduse uuendamist pooldas valitsuse kõrval ka opositsioon, välja arvatud mõned äärmuslikud rahvuslased. Pooldajate väitel hääletasid nad “parema tuleviku nimel“, ühe omavalitsuse juht pakkus väiksemate omavalitsusüksuste juhtidele, kelle juhitavas piirkonnas osalusprotsent on suurim, preemiareisi Hiinasse. Paljude uuendusmeelsete rumeenlaste arvates tähendab referendumi õnnestumine ka valikut ELi kasuks. (Bogumil Luft, Rzeczpospolita, 20.10)

Venemaa ajakirjandus

Järgmise aasta mais laieneb EL kümne riigi võrra, teiste seas saavad liidu liikmeiks ka endised nõukogude Balti vabariigid. Hetkel on raske ennustada, kuidas mõjutab ELi liikmelisus nende riikide lihtsate inimeste elu. Mitte kõik baltlased ei öelnud liitumisele “jah”. Venemaa, see on täiesti selge, kannab ELi laienemise tõttu aga miljarditesse dollaritesse ulatuvat kahju. ((Vitali Altshinov, russia-today.ru, nr. 19)

Uudisteagentuurid

The EC is considering a possible reform of the EU's stability and growth pact, which limits the budget deficits member states can run, a commissioner said. Inside the commission "there are justified discussions as to whether the pact is flexible enough to react to situations that were not foreseeable 10 years ago" when the pact was signed, Enlargement Commissioner Guenter Verheugen told the daily Berliner Zeitung. "Perhaps we should undertake a reform of the stability pact", he said, refusing to speculate on the outcome of the discussions. (Afp, 25.10)

The EC adopted a new set of recommendations urging France to get its swollen budget deficit in line with euro-zone rules "by 2005 at the latest". The EU's executive arm called on Paris to cut its structural deficit by 1% of GDP next year and by at least 0.5% in 2005. Brussels also set a deadline of December 15 for the French government to explain how it intends to get its deficit below the euro-zone limit – 3% of GDP. (Afp, Reuters, 21.10)

Germany is unlikely to be able to bring down its public deficit back within EU budget limits, meaning it will likely breach the rules of the Stability and Growth Pact for the third straight year, Finance Minister Hans Eichel said. "Since we're not going to achieve growth of 0.75% this year or 2.0% in 2004, it's clear that we won't be able to meet the 3.0% next year," Eichel said. With weak growth and high unemployment is also weighing on Germany's public finances, Eichel said that the German deficit ratio would come out "above 4.0%" this year. (Afp, 23.10)

Portugal will likely be spared sanctions if its public deficit violates EU limits next year but will nonetheless work to rein in spending in its own economic intetrest, Finance Minister Manuela Ferreira Leite said. "I am fully aware that if we at this moment violated our commitments to the European community probably nothing would happen to us in terms of punishment," she said during a public debate over the government's cost-cutting budget for 2004. (Afp, 24.10)

The 12-member eurozone's trade surplus stood at 6.5 billion euros (7.6 billion dollars) in August, down from 13.3 billion in July, according to initial figures released by the EU statistics agency Eurostat. Seasonally adjusted exports from the zone increased by 2.8%, while imports rose by 3.8%. For the full EU -- the eurozone plus Britain, Denmark and Sweden -- the trade surplus stood at 1.3 billion euros, compared with 6.3 billion euros in July. (Afp, 20.10)

Saksamaa ajakirjandus

Hiljutised EK soovitused meetmete tarvituselevõtuks Prantsusmaa eelarve puudujäägi ohjeldamiseks on vallandanud järjekordsed vaidlused stabiilsuspakti ümber. Silvio Berlusconi nõuab erandite lubamist. Põhjuseks Prantsusmaa soovimatus alluda Komisjoni soovitustele. Saksamaa ja Prantsusmaa aastane eelarve puudujääk ületab juba kolmandat aastat järjest stabiilsuspaktis kokkulepitud 3% taseme. Euroopa Keskpank kutsus üles igal juhul kokkulepetest kinni pidama. (Reinhold Smonig, Financial Times Deutschland, 22.10)

Euroopa Konvendi koostatud Põhiseadusliku leppe kava annab Euroopa Parlamendile õiguse kinnitada ELi eelarve. Nüüd on ELi majandus- ja rahanduskomitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide rahandusministrid ja keskpankade esindajad, teinud ridamisi ettepanekuid piirata parlamendi õigusi eelarve kujundamisel. Esmaspäevasel välisministrite kohumisel teatas Saksamaa ametlikult, et toetab parlamendile kaasarääkimisõiguse andmist eelarvelistes küsimustes: "Kui me hakkame iga üksiku valdkonna kõikide ministrite erisoove arutama, avame me Pandora laeka!" Läbirääkimised toimuvad ikkagi riigijuhtide ja välisministrite tasandil. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 28.10)

Uudisteagentuurid

NATO ambassadors held fresh talks to try to defuse a transatlantic row over EU plans to boost its defence capacity, which have sparked US warnings against undermining the Alliance. US ambassador to NATO Nicholas Burns warned last week that the EU plans -- being drawn up as part of negotiations for a new EU constitution -- were a "significant threat" to the organization's future. Washington is particularly concerned about Britain's stance on the defence plans, after an apparent softening of opposition by London to Franco-German-led plans to beef up the EU's defence capacity. NATO chief George Robertson warned against EU moves to duplicate the Alliance's military role. "Any duplication and competition between the EU and NATO will be deeply unsatisfactory," he said. British PM Tony Blair has insisted NATO will remain the "cornerstone" of Europe's defence policy. (Afp, Reuters, Interfax, 20.10)

NATO Secretary General George Robertson will visit Russia on October 29-30 to discuss cooperation between the alliance and Moscow, the Russian foreign ministry said. Robertson, who will retire at the end of this year, will hold meetings with officials at the Russian foreign and defense ministries, as well as with deputies of the Duma lower house of parliament. The talks will touch on further developments in Russia-NATO cooperation and on the activities of the Russia-NATO Council, where Moscow enjoys a broad advisory role, but no veto power. (Afp, 21.10, RIA Novosti, Interfax, 20.10)

Outgoing NATO Secretary General George Robertson was quoted as saying that former enemy Russia could one day join NATO to fight the new common enemy of "international terrorism". Robertson told Germany's Bild am Sonntag newspaper he was convinced the expansion of NATO would continue when he leaves his post at the end of the year. "I can't rule out that in some years Russia will join NATO. We both face a common enemy: international terrorism," said Robertson. (Reuters, 26.10, Interfax, 27.10))

NATO plans to open a training centre in Poland as part of its efforts to face up to the new challenges of the 21st century, a top alliance commander said. Admiral Edmund P. Giambastiani, the commander in charge of alliance transformation, said he said plans for the centre in Bydgoszcz, northern Poland, would be finalised by the end of the year. He said training would start within a year and that it would be fully operational "probably in about two to three years." (Afp, 20.10)

NATO Secretary General George Robertson urged Ukraine to adhere to democratic standards if it wanted to become part of the Atlantic Alliance. "Any country which aspires to membership in NATO and other Euro-Atlantic institutions must adhere to the highest level of open election and democratic election," he said. Ukraine, which has aired plans to join NATO, has had rocky relations with the West following reports -- which Kuchma denies -- of the country selling sensitive military technology to Iraq in breach of UN regulations.(Afp, 20.10)

NATO Secretary General George Robertson called on Greece to provide more military support in Afghanistan, notably helicopters, to reinforce the foreign contingent operating there. Greek Defence Minister Yannos Papantoniou said that the request would be discussed at a meeting between Robertson, Papandreou and PM Costas Simitis. Greece is already participating in the international security efforts in Afghanistan, with some 140 troops deployed there. (Afp, 23.10)

Balti riikide kaitsevägede juhatajatest koosnev Balti sõjaline komitee kinnitas omavahelise koostööplaani ning arutas NATOsse integreerumise protsessi. (Interfax, 24.10)

Eesti piirivalve sai uue lennuki - neljakohalise Cessna 172R. (informpskov.ru, 20.10)

Ukraina soovib endiselt NATOga liituda, teatas Ukraina peaminister Viktor Janukovitsh kohtumisel NATO peasekretäri George Robertsoniga, kes viibib Kiievis ühepäevasel visiidil. George Robertson teatas, et NATO-Ukraina suhted on paranenud. (RIA Novosti, 20.10)

Vilniuses algasid Leedu-Gruusia konsultatsioonid NATOsse integreerumise küsimustes. (Interfax, 20.10)

NATO baaside rajamine Aserbaidzhaani pole hetkel päevakorras, teatas Aserbaidzhaani peaminister Ilham Alijev. (Interfax, 19.10)

USA ajakirjandus

Bushi administratsioon on märganud uut välisohtu. Sedapuhku on selleks Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi ettepanek luua NATOst eraldiseisev ELi sõjalise planeerimise ja juhtimise keskus. Juhtkiri leiab, et ELi sõjaline peakorter ei ole hea idee, kuid Washingtoni ülepingutatud reaktsioon ainult toidab üha laienevat kartust, nagu püüaks USA Euroopa üle täielikku kontrolli hoida. See kartus võib aga luua just sedasorti ohu, mille eest hoiatas USA saadik NATO juures Nicholas Burns nimetades Euroopa riikide kava "üheks suuremaks ohuks transatlantilistes suhetes". (Juhtkiri, The New York Times, 25.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel NATOst eraldiseisva Euroopa sõjalise planeerimise peakorteri võimalikust loomisest Belgiasse Tervurenisse. Ameeriklased on pikka aega soovinud, et Euroopa militaarne iseseisvus NATO raames suureneks. Kuid sellest, kuidas praegu tekkinud erimeelsused kahe kontinendi vahel lahenevad, oleneb transatlantilise koostöö vorm tulevikus. Leitakse, et kõige suuremaid lahkhelisid USA ja tema Euroopa liitlaste vahel tekitabki fakt, et nn Tervureni nelik (Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Belgia) tahab Euroopa sõjalist kaitset hakata koordineerima täielikult NATOst eraldiseisvas peakorteris. Ameeriklased on ärevusse aetud nii sellest, mil moel teade teade nendeni jõudis kui ka selle sisust. Välja tuuakse president Jaques Chiraci hiljuti väljendatud neo-Gaullistlik visioon "multipolaarsest" maailmast, milles Euroopa võiks potentsiaalselt olla Ameerika vaenlane samavõrd kui viimase liitlane. Ameeriklasi teevad murelikuks ka Tony Blairi neo-Gaullistidele tehtud järeleandmised möödunudkuisel kohtumisel Chiraci ja Shröderiga. Võib-olla tegi Blair seda heast tahtest viia edasi nääklusi Euroopa konstitutsioonikavandi üle, võib-olla tahtis Blair näida distantsihoidvana Georges Bushist, igatahes oli Blair tunduvalt leplikum ELi iseseisva sõjalise planeerimise idee suhtes, kui Suurbritannia on seda varem näidanud. (Juhtkiri, The Economist, 23.10)

Suurbritannia jaoks on eriti pärast Iraagi sõda valuküsimuseks, kuidas taastada silda Euroopaga, ilma, et lõhutaks see, mis ühendab Londonit Washingtoniga. Kahtlused Euroopa plaanide üle pikemas perspektiivis närivad ameeriklasi kõvasti ja mida enam Euroopa näitab oma võimet iseseisvalt mõelda ja tegutseda kokkulepitult, seda valjuhäälsemalt väljendab Washington oma muret. Euroopa kaitse koordineerimine on siiski alles lapsekingades. Siiani ei ole üksmeelt küsimuses, kuivõrd autonoomne ja eraldiseisev Euroopa kaitsevõime peaks olema. Ei ole isegi mingit kokkulepet ELi sõjalise planeerimise peakorteri kohta. Miks siis ometi Washington sedavõrd väriseb? Washingtoni värske paanika transatlantiliste suhete saatuse pärast räägib kahest asjaolust. Esiteks, Euroopa sõjaline võimekus ei ole sugugi nii madal kui ameeriklased meil uskuda lasevad. Teiseks, geograafia, poliitika ja - üha rohkem - kultuur dikteerivad, et USA ja Euroopa teed lähevad tõenäoliselt lahku. Suurbritannia valis USA kõrval võitlemise Iraagis ja Euroopa kõrval rahu tegemise Iraanis. On viimane aeg otsustada, kummale poole Atlandi ookeani me kuulume. (Mary Dejevsky, The Independent, 22.10)

Saksamaa ajakirjandus

NATO peakorteris toimus USA saadiku NATOs Nicholas Burnsi algatusel 19 liikmesriigi suursaadikute kohtumine ELi poliitilise ja julgeolekupoliitilise komiteega. Kõik osapooled püüdsid iga hinnaga vältida teravusi ja vastuolude edasist süvenemist. Siiski ei nõustunud eurooplased USA sooviga saada kaasarääkimisõigus ELi sõjalistes küsimustes. Euroopa sõjalise planeerimise struktuurid luuakse kindlasti, küsimärgi all on iseseisvate juhtimisstruktuuride loomine. (Katja Ridderbusch, Andreas Middel, Die Welt, 22.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Esmaspäeval kogunesid NATO praeguse 19 liikmesriigi ning seitsme liituva riigi saadikud. Kohtumise, mille kutsus kokku USA saadik NATO juures Nicholas Burns, eesmärgiks oli arutada NATO ja ELi vahelisi suhteid. Liidu ja alliansi vahelised suhted on võtnud järsu pöörde peale Brüsselis toimunud ELi tippkohtumist ning Burnsi sõnul ähvardab ELi mõne liikmesriigi projekt ELi sõjalise peakorteri loomisest NATO tulevikku. Itaalia saadik ütles ELi eesistuja nimel, et eurooplased pooldavad suhetes NATOga selgust ja läbipaistvust. (Laurent Zecchini, Le Monde, 22.10)

Ameeriklased on ärevil ELi uute kaitsepoliitikaalaste initsiatiivide pärast, kuid USA ärevust rahustasid ELi liikmesriikide suursaadikud NATO juures. Olles ärevuses nende endi silme all toimuvast ELi sõjalise võimekuse arendamisest, soovisid ameeriklased oma liitlastelt saada “selgeid ja läbipaistvaid selgitusi”. Ühe alliansi liikmesriigi saadiku sõnul ei huvita USAd aga see, mida mõtlevad Saksamaa või Prantsusmaa vaid see, mida teeb Suurbritannia. USA umbusku suurendas veelgi asjaolu, et Brüsselis toimunud tippkohtumisel said kolmveerandtunniks kokku Briti peaminister, Prantsuse president, Saksamaa liidukantsler ja Belgia peaminister. Nende vestluse sisu, mis puudutas Euroopa kaitsevõime arendamist, on jäänud täiesti konfidentsiaalseks. Kuid ameeriklased ei saa enam aru, mis toimub. Juba kuu aega on nad saanud vastukäivaid signaale. Et säilitada liitlaste vahel usaldust, oleks vaja selgust ja läbipaistvust. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 21.10)

Taani ajakirjandus

Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia dialoogitaktika Iraani tuumaprogrammi lõpetamiseks osutus edukamaks ameeriklaste jäigast lähenemisest. See on oluline võit ELile, näitamaks läbirääkimistel põhineva surveavalduse tõhusust. Iraan lubas peatada rikastatud uraani tootmise. Järeleandmine ELile oli läbimurre, samas on oluline jälgida, kuidas Iraan praktikas käitub. Nüüd saab võrrelda, kumma taktika on pikas perspektiivis edukam, kas ELi oma Iraanis või USA oma Põhja-Koreas. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 22.10)

Norra ajakirjandus

Maailma pole vaja rohkem suurriike, vaid paindlikku diplomaatiat, arvab autor. Massihävitusrelvad on oht maailmale, kuid kuidas olla kindel milline riik neid omab ja milline mitte, kes varjab ja kes valetab? Autor leiab, et USA-tüüpi vastuseisu avaldamine kurjuse telje riikidele ei pruugi elimineerida tõelist ohtu. ELi diplomaatiline ja koostööle rõhuv strateegia võib osutuda edukamaks, nagu Iraani puhul näha. Kolme Euroopa suurriigi juhi reis Teherani polnud katse näidata suurriiklikku mõjuvõimu, matkides USAd, vaid hoopis teistsugune julgeolekupoliitiline mõtlemine. Nii Iraani kui ELi huvides on, et koostöö nende vahel toimiks hästi. Tegemist polnud idealistliku rahumissiooniga, nagu USAl Iraagis, vaid lisaks julgeolekule olid määravad majanduslikud huvid. Riigi nimetamine kurjuse telje riigiks aga hoopis suurendab selle riigi vajadust aatomirelva järele, mis on ainus võimalus kaitsmaks ennast USA okupatsiooni eest. (Kari Gåsvatn, Nationen, 24.10)

Poola ajakirjandus

Ameeriklased soovivad Euroopa liitlastelt selgitusi Vanas Maailmas loodava uue kaitsestruktuuri kohta. NATO liikmesriikide esindajate kohtumisel rõhutati, et Euroopa kaitsealane koostöö ei tohi pakkuda NATOle konkurentsi, peab olema läbipaistev ning uutele liikmetele avatud. Konkreetseid poliitilisi otsuseid siiski ei tehtud. NATO seisukoha osas jõuti üksmeelele, mille kohaselt kõigil liikmesriikidel on võimalik Euroopa tulevase kaitsepoliitika osas diskuteerida, ent mitte Euroopa-siseses otsustusprotsessis osaleda. Eeltoodu kinnitusena väitis ka Prantsusmaa suursaadik NATO juures Benoit d´Aboville USA suursaadikule Nicholas Burns`ile, et NATOl pole õigust saada informatsiooni ELi siseasjade kohta. Mitmed riigid, sealhulgas Poola, soovivad täpselt teada, mida Euroopa tulevane kaitsealane koostöö endast õieti kujutab ning kardavad, et varem või hiljem jääb üle kaks alternatiivi: EL või NATO. Eriti tõenäoline on see siis, kui ELi sees kujuneb liidusisest kaitsekoostööd ning NATOt pigem sümboolse tähtsusega organisatsiooniks hindavate riikide grupp. “Mitte keegi ei rünnanud Poola seisukohta”, kommenteeris kolm tundi kestnud NATO suursaadikute kohtumist Poola suursaadik NATO juures Jerzy Nowak. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 21.10)

NATO peasekretär George Robertson kohtus paaritunnisel visiidil Ukrainasse president Leonid Kutšmaga. Kokkusaamisel arutati NATO ja Ukraina koostöö ning Ukraina sõjajõudude moderniseerimise küsimusi. Viimases osas oleks Robertsoni sõnul NATO nõus Ukrainat aitama. Ukraina tulevase võimaliku NATO liikmelisuse osas jäi Robertsoni vastus lahtiseks, tema sõnul oleneb see eeskätt Ukraina sisearengust. “Iga euroatlantiliste struktuuridega ühineda sooviv riik peab kohanema suurimate poliitiliste ja demokraatlike väärtustega: avatuse ning vabade valimistega”, rõhutas Robertson, kelle sõnul Ukraina ja NATO suhted “paranevad”. Konkreetsest tähtajast NATOga ühinemise osas ei kõneldud. (Dziennik Polski, 21.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian mine-clearing specialists in the NATO mission in Afghanistan will remain in Kabul, although the alliance is extending its forces to the outlying regions controlled by the opposition or the warlords, Estonian officials said. "There is no information about us being sent to some more faraway places," head of the Estonian defence forces mine clearance team Jaanus Ende said. Ende said the the provinces were still dangerous even after two years after the US-led attack overthrew the Taliban regime and installed the internationally supported government of Hamid Karzai. "About 80% of Afghanistan is still under the control of Taliban, and according to unofficial figures, they have between 60,000 to 70,000 armed fighters," Ende said. The Estonian Rescue Board has five members and the defense forces have six experts in Afghanistan. (Afp, 22.10)

“Estonia” teatri Valges saalis allkirjastatakse Ühiskondlik lepe. (Interfax, 20.10)

Eesti president Arnold Rüütel leiab, et kõrvuti positiivsete protsessidega on Eesti elus ka ärevusttekitavaid tendentse- madal sündivus, vaesus, tänavalapsed, lõhestatud ühiskond, rahva võõrandumine võimust. (Interfax, 20.10)

EÜRP, Eesti suurim venekeelne erakond, teatas, et ei ole seni valmis Ühiskondlikku lepet allkirjastama. Jevgeni Tomberg ütles, et selles “pole piisavalt arvestatud venekeelse elanikkonna huvidega”. (Interfax, 20.10)

21. oktoobril kell 19.45 sooritati Pihkvas kallaletung Eesti Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantselei töötajale, mille tagajärjel tekitati kannatanule kehavigastusi. Eesti Välisministeerium kannatanu nime ei avalda. Juhtunu suhtes on algatatud kriminaalasi, kurjategijaid veel leitud ei ole. (pln-pskov.ru, informpskov.ru, 24.10)

Moskva avaldab kahetsust seoses kallaletungiga Eesti Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantselei töötajale, teatas Venemaa Välisministeerium. Kallaletungi suhtes on algatatud juurdlus. (RIA Novosti, 23.10, informpskov.ru, 24.10)

Eesti NATO ühing korraldab rahvusvahelise konverentsi julgeolekuküsimustes. (Rosbalt.ru, 24.10)

Nõukogude võimude poolt represseeritud eestlased nõuavad Venemaalt kompensatsiooni. (Lenta.ru, 20.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaid kuue kuu pärast saab Eestist ELi uus piiririik omades piiri Venemaaga. Eesti on laienenud ELi väiksuselt neljas riik ja üks kaheksast endisesse nõukogude impeeriumi kuulunud riigist, mis ELiga ühineb. Uued liikmed toovad endaga hoopis uue nägemuse maailmast, mis neist itta jääb. "Vanad [ELi] liikmed muretsevad, et neil saavad olema sellised russofoobidest uued naabrid", sõnab endine Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves. "Kuid me ei ole russofoobid. Meil on lihtsalt realistlikud vaated." On loomulik, et sellistel riikidel nagu Eesti, Läti ja Leedu on kinnismõte oma endisest valitsejast. Kartus kaotada raskesti kätte võidetud vabadus on tõeline, isegi kui kõrvalseisjaile tundub, et Venemaa vaevalt lähiajal endast ohtu kujutab. Venemaa-hirm kujundab nende riikide välis- ja julgeolekupoliitikat ja suunab ka nende otsusekindlust hoida Ameerika NATOga seotuna Euroopas. Need riigid ei taha midagi kuulda transatlantilistest eraldusjoontest. ELi uued liikmed tunnetavad, et Euroopa asjadest on vaja täiel rinnal osa võtta. "Me peame oma mõtteviisi muutma," ütleb Eesti endine peaminister Mart Laar. "Peame olema rohkem avatud ja aktiivsed. Meil peab olema Euroopale pakkuda selge plaan. Keegi ei tavatsenud meilt näiteks Lähis-Ida olukorra kohta midagi küsida. Nüüd peame me aga otsustest osa võtma. Meil peab olema oma arvamus. See on väga suur vastutus." Euroopa laienemisest tuleb kahesuunaline protsess. ELi uued liikmed toovad energiat ja vitaalsust laisa Lääne-Euroopa argipäeva. (Quentin Peel, Financial Times, 23.10)

Quentin Peel vaatab oma artiklis "Estonia looks west for peace in the east" (FT, 23.10.2003) läbi sõrmede vene poolele selles loos. 1990ndatel toimunud venelaste deporteerimine Eestist ja Lätist, vene keele ja venelaste per se diskrimineerimine, Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga russofoobiline retoorika, kes arvab, et Venemaa võib kasutada jõudu Balti riikide okupeerimiseks - need on kogu pildi mõned vähesed detailid. Sellised üksikasjad jõuavad kahjuks harva lääne pressi lehekülgedele, mis rõõmustab majanduskasvu ja baltlaste silmist peegelduva Euroopa entusiasmi üle. Kuid unustatud on sadade tuhandete Eestis ja Lätis elavate venelaste saatus. Paljud mu Eestis ja Lätis sündinud sõpradest sunniti Eesti ja Läti natsionalistlike võimude poolt sünnikohast lahkuma, need, kes jäid, puutuvad kokku suurte raskustega nii töö leidmisel riigisektoris, kui vastava riigi kodakondsuse saamisel ning neid kuritarvitatakse mitte lubades neil koolides-lasteaedades oma emakeeles õppida. (Dmitri Bulgakov, Financial Times, 27.10)

Taani ajakirjandus

Balti riikides raiutakse palju metsa illegaalselt. Maailma Looduse Fond (WWF) avaldas Põhjamaade Nõukogu konverentsil raporti, mille kohaselt Eestis moodustab illegaalne metsaraie 40-50%, palju raiutakse ka looduskaitsealadel. Raport toob välja Baltimaade reformide puudulikkust metsanduse valdkonnas ning nõuab, et EL seab tulevastele liikmetele karmimad nõuded reformideks. (Michael Rothenborg, Politiken, 21.10)

Soome ajakirjandus

Rootsi keskkonnaminister Jan-Erik Enestam leiab, et Põhjadimensiooni koostöös on oluline juba toimiv kolme Põhjamaa ning kolme Balti riigi mitteametlik nõupidamine. Peale Baltimaade liitumist ELiga muutub Läänemeri ELi sisemereks, raskuspunkt siirdub ida suunas. Uusi nägemusi tuleks arutada koos Baltimaadega, kelle roll on muutumas abivajajatest võrdväärseteks partneriteks. Koostöö võiks olla regioonipõhine – riigid võiksid osaleda nende hangete rahastamises ja täideviimises, mis neid huvitavad. Võib arvata, et koostöö hakkab toimuma ka väikeste riigigruppide vahel, kuna Balti riigid pole siiani taotlenud Põhjamaade Nõukogu ega Ministrite Nõukogu liikmelisust. Sellist formaalset koostööd polegi vaja. See-eest on võimalik, et Baltimaad tahavad osaleda mõne põhjamaise instituudi tegevuses. Näiteks nende liitumist Põhjamaade Investeerimispangaga võib pidada tervitatavaks. (Jan-Erik Enestam, Helsingin Sanomat, 22.10)

Eestis kõrgeid sõjaväelasi koolitav Soome ohvitser Lauri Väättänen võrdleb Eesti ja Soome julgeolekupoliitikat. Eesti ja Soome olukord ja asend Venemaa suhtes on sarnane, kuid ohtude tajumine on Soome lahe eri kallastel erinev. Soomes räägitakse julgeoleku raames põhiliselt terrorismist, infotehnoloogiast tulenevatest ohtudest, keskkonnaohtudest. Eesti ametlikud ohukirjeldused on samad, kuid NATO-liikmelisuse lähenedes on valitsuse ja Riigikogu tasandil esitatud ka teistsuguseid ohumudeleid, mis samasugused kui NATOl ja USAl. Opositsioon rõhutab üldise relvakohustuse säilitamise ja regionaalse kaitsesüsteemi vajadust – nagu Soome arusaam. Eesti valitsus arvab, et NATO vihmavarjust piisab – kui keegi ründab, siis NATO tuleb appi. Soomes nähakse asja nii, et eelkõige kaitsevad oma riiki soomlased ise. Väättänen ei väida, et kumbki julgeolekusüsteem tingimata parem on, kuid peab üheks olulisimaks väärtuseks järjekindlust julgeolekupoliitilise liini säilitamises, kuid samas ka muutuva maailma ja uute ohtudega kohanemist. (Lauri Väättänen, Helsingin Sanomat, 25.10)

Venemaa ajakirjandus

Viisade vormistamine Pihkvas on peatatud 27. oktoobrini. Peterburi peakonsulaadi sõnul on see otsus seotud Pihkva kantselei töötajaga juhtunud intsidendiga. (Gazeta.ru, 24.10)

Uudisteagentuurid

Eestis hakkab otsa lõppema ELi poolt eraldatud ettevõtluse toetamise fondide raha. (Rosbalt.ru, 20.10)

Soome ajakirjandus

Soomes tehtud Finpro uuringu järgi on Eestis registreeritud Soome ettevõtetest enamik reaalselt mittetegutsevad, võimalusi uurivad väikefirmad. Aktiivseid soome firmasid on siin umbes 500, mis annavad tööd 22 000 eestlasele. Enamik on konsultatsiooni- või allhankefirmad, kuid samas ka riigiettevõtted – Finnair ja Fortum. Kuigi Eesti liitumine ELiga on ahvatlev soomlastele, usuvad uuringu läbiviijad, et enne aastat 2007 olulisi muutusi ei toimu. Muutusi tekitavad valimised ja uued poliitilised positsioonid. 2007. aastal otsustatakse näiteks uute liikmesmaade toetuste jätkamise üle, 2008. aastal saab Eestist arvatavalt rahaliidu liige. Välised surved võivad samuti muudatusi tuua – Taani ja Rootsi on öelnud, et edasistel toetustel pole mõtet, kui teised ELi maad peavad maksma kinni Eesti liberaalse maksusüsteemi. Finpro soovitab Soome firmadel mõelda ka nö. Leedu võimaluste peale, kust turg avaneb kaugemale. (Ritva Remes, Helsingin Sanomat, 24.10)

Uudisteagentuurid

Moskvas toimub rahvusvaheline teatrifestival “Baltiiskii Dom”, mis on üks suuremaid Venemaal toimuvaid teatrifestivale. Festivalil osalevad parimad loomingulised kollektiivid Rootsist, Hollandist, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Lätist, Leedust, Eestist ja teistest riikidest. Eestist osaleb Linnateater etendusega “Isad ja pojad”. (Interfax, 26.10)

Narvas avatakse Vene kirjaniku Aleksandr Kuprini auks mälestustahvel. (RIA Novosti, Interfax, 26.10)

USA ajakirjandus

Euroopa tervishoiuametnikud hakkavad tuleval nädalal Oslos arutama tervishoiualaseid probleeme Venemaal ja Balti riikides, eelkõige käib jutt HIV viiruse levikust ja tuberkuloosi nakatumise sagenemisest. Artiklis tuuakse ära, et 2001. aastal teatas Eesti 1470 uuest HIV juhtumist, mis on tunduvalt rohkem kui lühikese laevasõidu kaugusel asuvas Soomes, kus läbi aastate registreeritud 1310 nakatunut. Oma 5,2 miljoni inimesega on Soomes aga enam kui kolm korda rohkem elanikke kui Eestis. (AP, The New York Times, 23.10)

Šveitsi ajakirjandus

Välismaalane, kes mitmeaastase vaheaja järel taas Tallinna külastab, ei tunne linna ära. Hoones, kus asub praegu välisministeerium, oli omal ajal kõikvõimas partei keskkomitee. Räägitakse, et parteibossid istusid varem idapoolses tiivas, sealt avanes vaade tööstushoonetele ja paneelelamutele - proletaarse tsivilisatsiooni kehastusele. Nüüd laiub just seal värviliste klaaspaleede, hotellide ja ärikeskuste ahelik. Loosung "Tagasi Euroopasse!" on pea peale pööratud. Just Tallinna vanalinna restaureeritud majade vahel jalutades tekib ettekujutus, mida endast tegelikult kujutab Vana Euroopa. Nõukogulikust pärandist pole jälgegi. Luksuslik elustiil, mis hakkab silma igal sammul, ei kajastu kuidagi statistikas - selge tõend varimajanduse ulatusest ja maksusüsteemi puudulikkusest. Samas on reformid kaasa toonud ka osa elanikkonna vaesumise ja sündimuse languse. (Andreas Oplatka, Neue Zürcher Zeitung, 24.10)

Rootsi ajakirjandus

ELi raport näitab, et narkomaania kasvab ELis pidevalt. Eriti kriitiline on situatsioon Balti riikides, kus pidevalt tõuseb HIVsse nakatunud narkomaanide arv. 2001. aastal oli Tallinna narkomaanidest 41% HIVsse nakatunud. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 23.10)

Rootsis arreteeriti kolm inimkaubitsejat-kupeldajat, kellest kaks on pärit Eestist. Kõiki kolme süüdistatakse inimkaubitsemises seksuaalsetel eesmärkidel ja jõhkras kupeldamises. Kolmikut ähvardab pikk vanglakaristus. Rootsis elanud 54-aastane endisest NSV Liidust pärit mees ja Eestist pärit abielupaar värbasid Eestist naisi, kes töötasid prostituudina Stockholmis ja Norsborgis. (Gunnar Sörbring, Dagens Nyheter, 24.10)

Taani ajakirjandus

Ülemaailmne uuring pressivabaduse kohta näitab, et Eesti, Läti ja Leedu edestavad ELi suurriike Itaaliat, Hispaaniat ja Prantsusmaad. Edetabeli eesotsas on Norra, Soome, Holland ja Island. (Peter Rosendahl, Børsen, 22.10)

Norra ajakirjandus

Norra naabrid Eesti ja Läti paistavad ülejäänud Kesk-Euroopa riikide kõrval silma plahvatusliku HIVst nakatunud narkomaanide arvu kasvuga. See on naaberriikidele tõsine oht. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 23.10)

Soome ajakirjandus

Tallinna kesklinnas asuva soome arhitekti poolt projekteeritud vana raamatupoe Rahva Raamat säilimine on ohus, kuna uued omanikud tõstavad ärilistel eesmärkidel renti. Kultuuritegelased korraldasid nädalavahetusel protestiaktsiooni raamatupoe toetuseks. Ainsaks raamatupoeks Tallinnas võib jääda soomlaste Apollo. Tallinnas kaovad ka kinod Coca Cola Plaza kõrval, Tartus asuv teater Vanemuine on pankroti äärel ja Estonia teatrit hoiab elus suur soome vaatajate hulk. Riigiraadio ja –televisioon liidetakse, et nad majanduslikult vee peal püsiks. Samal ajal planeerib Eesti valitsus maksude alanemist. Pole ime, et üks laulja küsis, kas poleks juba aeg teha Eesti Draamateatrist matusebüroo. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 25.10)

Artikkel rekordilise taseme saavutanud marutaudi levikust Eesti metsades ja ka koduloomade hulgas. Jaak Siinmaa Eesti Kennelliidust ütles, et Eesti koeraomanikke ei huvita seadused, vaktsineerimist ei kontrollita. Eestis on mõeldud ka metsloomade vaktsineerimise peale, mille maksumust on paljud aga pidanud mõttetu kulutamisena ja tulemust samuti kahtlasena. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.10)

Helsingis toimub kohtuprotsess nelja narkosmugeldaja üle, kellest kaks on eestlased. 31-aastane Tallinnast pärit autojuht tõi uimasteid neljal korral Eestist Helsingisse, sõites Tallinnast laevaga Stockholmi, ning sealt autoga Tornio kaudu Helsingisse. Marsruut on viimasel ajal levinud uimastite viimisel, kuna see võimaldab kergemat piiriületust. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 26.10)

Venemaa ajakirjandus

Main Kampf tõlgiti vene keelest eesti keelde. Eestis tõlgiti esimest korda Hitleri teos täies mahus eesti keelde. Teose tõlkijaks on Kaitseliidu Saaremaa rühma komandör Peeter Kask. Avaldatud on juba esimene köide, teine köide antakse välja lähiajal. Tõlkija teatas, et huvitus Main Kampfist pärast seda, kui teos avaldati Venemaal. Raamat on tõlkija arvates eelkõige ette nähtud spetsialistidele ning jaemüüki 200 tiraažiga printeril paljundatud raamat ei jõua. Osa eksemplaridest on saadetud Rahvusraamatukokku, osa Saaremaa raamatukokku. (Russkii Kurjer, 21.10, Interfax, 20.10)

Eestis on aastaringselt kuum – turismialane artikkel, milles eriliselt kiidetakse puhkamisvõimalusi Eesti spa-hotellides, Tallinna vanalinna (“muutus pärast NL lagunemist veelgi kaunimaks”) ja Moskva kohvikut, Pädaste mõisa ning sõbralikku suhtumist vene turistidesse. (Maria Zheleznova, Gazeta, 21.10)