Nädal välismeedias: 13 - 19. oktoober 2003

EUROOPA LIIT
Euroopa Ülemkogu, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Euroopa Ülemkogu

Uudisteagentuurid

Chancellor Gerhard Schröder's highly unusual request for President Jacques Chirac to represent him at this week's EU summit is a sign of Franco-German affinity but will probably remain an exceptional gesture. "It's a highly symbolic act, it's a first, but in terms of substance it shouldn't be given too much importance," said Joachim Schild, an expert in Franco-German relations at the SWP political science institute. (Afp, 15.10)

The EU battled at summit talks to bridge divisions on a new constitution designed to get the 15-nation bloc in shape for the entry of 10 more member states next May. Leaders of the current and future member states held the latest session of an inter-governmental conference (IGC) on the constitution, which the EU's Italian presidency wants to have wrapped up by December. Italian FM Franco Frattini said he aimed to have the bulk of a constitutional deal in place by the end of next month. A consensus was building around proposals for a new president and foreign minister to represent the EU on the world stage, he said. (Afp, 16.10)

Poland sought to fend off accusations at a EU summit that its uncompromising stance on the bloc's future constitution will make it an awkward EU member. Officials of founder nations such as Belgium, Germany and Luxembourg criticised Polish intransigence in totally rejecting a new majority voting system for an enlarged EU meant to replace the three-year-old Nice Treaty. Poland and Spain oppose the proposed formula for taking most EU policy decisions, because it would reduce their power while giving more clout to heavyweights France and Germany based on the size of their populations. But several diplomats contrasted the more flexible tone of Spain, whose PM Jose Maria Aznar said "Nice is not the Bible", with that of Poland, whose PM Leszek Miller said "Nice is the only compromise". Belgian FM Louis Michel called Poland's attitude "un-European" while Luxembourg Premier Jean-Claude Juncker said he was "worried about the whole affair". "PM Miller's behaviour is sometimes incredible. They must learn that the EU is about compromise. If a German behaved like Miller, some would feel reminded of Germany's dark past," said a senior EU diplomat. (Reuters, 17.10)

EU leaders end a summit with no sign of a breakthrough towards a new constitution to serve as a rule book for the expanding bloc, and only limited progress on an economic growth initiative. The constitution is meant to enable the bloc to function smoothly and avoid paralysis after it grows next May to 25 members from 15 now. The growth initiative is intended to help revive stagnant economies across much of Europe by targeting public and private investment into cross-border transport and research projects, but faces scepticism due to a shortage of funds. Diplomats and participants said the talks were barely negotiations at all, rather an opportunity for all members and accession states to restate their positions, and say what aspects of the draft treaty they want changed. Belgian FM Louis Michel called it a "bizarre summit" where ringing declarations were made about world affairs while little new was achieved on pressing European problems. (Reuters, 17.10)

EU leaders welcomed signs of recovery while warning that the "fragile" economy needed a shot in the arm to reinvigorate long-term growth. At two-day summit talks, the heads of government debated plans to galvanize growth by pumping money into technology and tarmac in a bid to overtake the US as the world's most competitive economy. They agreed to conduct further study into proposals for big spending on transport infrastructure and technological innovation in a bid to make Europe the world's most "dynamic knowledge-based economy" by 2010. "After a period of uncertainty, some positive signs are emerging in Europe," the EU leaders said in their summit conclusions. "An improvement in the international economic environment, low levels of inflation, stabilised oil prices and better conditions in the financial markets are key factors behind a pick-up in economic activity, which is expected to strengthen in the course of 2004," they said. "Since the situation remains fragile, a message of confidence in the EU's economic potential is needed. "Maintaining sound macroeconomic policies, accelerating structural reforms and promoting investment in infrastructure and human capital are key priorities." (Afp, 17.10)

The leaders of Britain, France, Germany and Belgium held defence talks on the margins of a EU summit, a French official said. The meeting took place against a backdrop of serious US concern that its key ally Britain may be relaxing its opposition to Franco-German plans to create an EU military command independent of NATO. (Afp, 16.10)

British PM Tony Blair, reacting to strongly expressed American fears, insisted he would not let EU defence integration plans undermine NATO. EU leaders said they narrowed their differences at a two-day summit on joint defence arrangements to be incorporated in a new European constitution, but tricky details remain to be agreed. Washington, which suspects the plan is a French-inspired bid to subvert the Atlantic alliance, has piled pressure on Britain, its closest European ally, to block the loftier ambitions of a pioneering quartet of EU states led by Paris and Berlin. Although he agreed with France, Germany and Belgium to closer cooperation between the bloc's militarily most advanced member states, Blair has flatly rejected proposals the US says trespass on NATO territory. "We need...strong European defence, but nothing whatever must put at risk our essential defence guarantees within NATO," he told reporters before leaving Brussels. "France and Germany...recognise that, in the end, European defence has no future as a competitor to NATO. It can only work if it's fully compatible with NATO." (Reuters, 17.10)

EU leaders closed a summit in Brussels with a stark warning that the Middle East peace process faces an unprecedented impasse, after two days of talks also clouded by continuing splits over Iraq. The gathering, which also battled to narrow differences over the bloc's first-ever constitution and kickstart Europe's ailing economy, turned its attention to global trouble-spots including Iran on its second and final day. "The European Council is deeply concerned by the situation in the (Middle East) region and has noted that despite the support given... insufficient effort has been made by the concerned parties," said a final statement. Specifically the EU warned that Israel's construction of a West Bank "security" barrier could make it impossible to reach a peace deal, and accused both sides of failing to do enough to end their conflict. On Iraq, the summit talks were overshadowed by the new UN resolution voted through after key anti-war states France and German joined Russia in backing the text despite their reservations. (Afp, 17.10)

EU leaders backed the creation of a new agency to manage the bloc's expanding frontiers as part of a stepped up campaign against illegal immigration, an EU source said. Following the green light at a two-day EU summit, the EC is set to draw up a formal proposal next month for the launch of the Border Management Agency, possibly next year. The agency is designed to coordinate monitoring of land, air and sea borders, especially in the Mediterranean, where boatloads of illegal immigrants are said to wash up on the shores of Italy and Spain on a near-daily basis. (Afp, 16.10)

EU leaders formally confirmed Jean-Claude Trichet to succeed Wim Duisenberg as European Central Bank president. (Afp, 16.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Artikkel sellest, kuidas Jaques Chirac ELi tippkohtumisel Saksamaa eest "oui" ütles. Leitakse, et kuigi tegu on ennekuulmatu sammuga, ei ole sel sellel olulist kaalu, välja arvatud ehk see, mida võib taolise käitumise taustal öelda Prantsuse-Saksa suhete kohta. ELi ajaloos on Saksamaa ja Prantsusmaa olnud Euroopa integratsiooni juhtivaks jõuks. Saksamaa tavatses esindada Euroopa liberaalset, protestantlikku põhja, Prantsusmaa katoliiklikku lõunaosa. Juhtkiri leiab, et kui sellised vastandid suudavad ühel meelel olla, siis ülejäänud Euroopa tuleb tavaliselt järgi. (Juhtkiri, Financial Times, 16.10)

Saksamaa ajakirjandus

Ka oma teise kohtumise ajal ei teinud ELi valitsuste juhid mingeid edasiviivaid samme kompromissi saavutamiseks ELi põhiseaduse projekti suhtes. Et kõik liikmesriigid hoiavad sihikindlalt kinni oma positsioonidest, on praegune ELi eesistujariik Itaalia surve all, mis puudutab ettepanekute esitamist konsensuseni jõudmiseks Euroopa valitsuste vahel. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 17.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüsselis toimuva tippkohtumise teise päeva õhtul esindab Saksamaad Jacques Chirac. Sellist asja pole kunagi varem nähtud. Riigi- ja valitsusjuhtide tippkohtumisel on reegliks, et igaüks seisab enda eest. Kuid põhjus on küllalt lihtne, nii Saksamaa liidukantsler Schröder kui välisminister Fischer pidid reedel olema Berliinis oluliste reformiettepanekute hääletamisel. Seetõttu paluski Schröder Chiraci, et viimane Brüsselis ka sakslaste seisukohti esindaks. (Pierre Bocev, Le Figaro, 16.10)

Soome ajakirjandus

ELi tippkohtumisel 16. oktoobril arutati plaani moodustada ELi ühtne piirikontrollisüsteem. Peale laienemist saavad uuteks ELi naabriteks muuhulgas Valgevene ja Ukraina, mistõttu liikmesriigid üritavad piirata illegaalsete piiriületajate ja kuritegelike organisatsioonide ligipääsu liidu territooriumile. Idee on tõhustada liikmesriikide piirivalveametnike koostööd idapiiril, mis ei tähenda, et näiteks Itaalia piirivalvurid tulevad Soome piiri valvama. Loodavale ühisele piirivalveametile on juba planeeritud eraldada 80 miljonit eurot aastas. Suurbritanniat huvitab eriti ühine tegevus immigrantide suhtes, kuna Suurbritanniast on immigrandid ELi riikidest enim huvitatud. Ka Itaaliasse tuleb palju illegaale, eriti Põhja-Aafrikast ja Balkanilt. Plaan oleks riikide vahel kooskõlastada ja kindlaks määrata lubatavate immigrantide arv. Saksamaa peab oluliseks, et riiki lubatavate immigrantide hulga saaks iga riik ise otsustada, kuna Saksamaal on kasutusel ameerika tüüpi töö- ja elamisluba india IT-spetsialistide jaoks. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 17.10)

Poola ajakirjandus

Brüsselis kohtuvad 15 ELi liikmesriigi ja 10 kandidaatriigi esindajad ning peavad läbirääkimisi Euroopa Nõukogu tulevase hääletussüsteemi osas. Kõik osalejad teavad, et vaja on jõuda kompromissile, ent keegi ei soovi selles osas esimesena üles astuda. Ka Poola Seimi Euroopa komisjoni esimees Józef Oleksy on kompromissi vältimatuses veendunud, ent rõhutab, et Poola ei peaks esimest sammu astuma. “On üldteada, et EL püsib kompromissidel. Seega ootamegi paketti, mis rahuldaks Poola huve”, lisas Oleksy. Tema väidet kinnitas ka asevälisminister, varem Poola liitumisläbirääkimistega seotud Jan Truszczynski. (Anna Slojewska, Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 16.10)

“Meie jaoks on kompromissiks Nizza”, kordas Poola peaminister Leszek Miller oma varasemat seisukohta ELi tulevase põhiseaduse üle peetud arutelul. Toetust Nizza süsteemile väljendasid eile ka kaks väikeriiki: Eesti ja Malta. Senisest suuremat valmisolekut kompromissiks näitas üles Hispaania – Poola peamine liitlane konstitutsiooniprojekti küsimuses. Hispaania peaministri José Maria Aznari kohaselt pole Nizza Piibel. “Aga konstitutsiooniprojekt pole samuti Piibel”, ei jätnud Aznar mainimata. Poola valitsusjuht käitub üha enam viisil, nagu oleks teda paljaks röövitud ning äratab enamike ELi liikmesriikide esindajates pahameelt: “Poola käitumine sarnaneb enam liidu asutajaliikme, mitte veel mitte liitunud riigi omale. See on tõeline šantaaž”, arvas Austria vasakopositsiooni juht Alfred Gusenbauer. Välisminister Wlodzimierz Cimoszewiczi väitel pole Poolal midagi selle vastu, kui riiki esindab tulevikus EKis kaks volinikku ning europarlamendis senisest enam saadikuid, kuid ei soovinud neid küsimusi seostada muudatustega Euroopa Nõukogu hääletussüsteemis. (Anna Slojewska, Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 17.10)

Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia esindajad arutavad Brüsselis võimaluse üle tõhustada ühist kaitsepoliitikat ning luua ühine “Euroopa armee”. Poola suhtub negatiivselt kõigesse, mis võiks nõrgestada NATOt ning Suurbritannia valitsusjuhi Tony Blairi ootamatu seisukohamuutus võib Poola seega isolatsiooni viia. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 16.10)

Suurbritannia ei poolda ELi relvajõudude ühtset, selgepiiriliselt koordineeritud juhtimist ning pooldab “Euroopa armee” kasutamist vaid seal, kus NATO ei soovi sekkuda. Briti seisukoha taga võib näha USA mõju, Poola on selles küsimuses asunud Suurbritanniat toetavale seisukohale. Välisminister Wlodzimierz Cimoszewiczi sõnul on Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi ettepaneku puhul tegemist NATOle mõttetu konkurentsi tekitamisega ning vähendab seega ühist julgeolekut. “See on lihtne tee ELi lõhenemiseni”, arvas Cimoszewicz. (Anna Slojewska, Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 17.10)

Uudisteagentuurid

The EU can meet a December deadline to finalise its first constitution provided smaller member states get equal treatment in the EU executive, Denmark said. "It is of vital importance that all member states feel treated equally, also concerning the EU Commission," Danish PM Anders Fogh Rasmussen said after talks with Commission president Romano Prodi. "If we are able to find a balanced solution concerning the Commission, I wouldn't rule out the possibility that the inter-governmental conference (IGC) could conclude by December," he told reporters. (Afp, 14.10)

The EU remained split on key proposals for a first-ever constitution for the bloc, including the creation of an EU foreign minister, diplomats said. Britain is claiming some support for its opposition to the term "minister," although the majority of countries did not express problems with the name, they said. "The British were quite pleased with the way things went," said an official close to talks between EU foreign ministers, their second talks on the future constitution which is planned to be completed by December. "There is not an EU government, so there shouldn't be a minister. It's misleading," said the source, adding that six or seven countries -- out of the 25 current and incoming EU states -- supported its stance. (Afp, 13.10)

Spain favours a compromise to end a row over voting rights in an enlarged EU, a Spanish newspaper reported. Spain and Poland object strongly to a simplified voting system proposed in a draft European constitution currently under discussion in Rome which would reduce their power in Brussels. El Pais newspaper said Spain would back an alternative to the draft which would give Madrid more clout to block EU decisions, although it would still be a climbdown for Spain compared to the Nice treaty agreed in 2000. A Foreign Ministry spokesman denied the report, insisting that the agreement made in Nice, which gave Spain nearly equal voting rights to its more populous partners, is the only one that holds. (Afp, 14.10)

The presidents of six European nations will meet in Portugal to discuss the future of the EU, amid debate over the first constitution for the bloc. Portuguese President Jorge Sampaio will host the meeting which will be attended by the presidents of fellow EU members Germany and Finland as well as by the heads of state of EU candidates Latvia, Hungary and Poland. (Afp, 17.10)

Britain denied that the role of Queen Elizabeth II, sovereign for the last half-century, would be threatened by a controversial European constitution being drawn up by EU leaders. And the government again rebuffed calls for a referendum on the constitution despite an opinion poll showing that three out of four British voters want the chance to vote on the plans. The Daily Telegraph newspaper in London reported that the queen had voiced concerns over the draft constitution, which is being tackled at a two-day meeting in Brussels of leaders from 25 EU states and future members. (Afp, 16.10)

British Foreign Secretary Jack Straw reiterated that London has no plans to hold a referendum on the EU constitution, after a new opinion poll showed that three out of four British voters want one. "You have a referendum where the choice before a country is whether to join or to leave a major international organization, like the EU. That is not the issue here," he said. (Afp, 16.10)

Three out of four British voters want a referendum on the proposed European Constitution, despite PM Tony Blair's firm opposition to such a move, an opinion poll showed. Any referendum vote in Britain would be a close run, with 45 percent of voters undecided whether to back the constitution, according to the YouGov poll conducted on behalf of pro-referendum group Referendum04. Only 35 percent of almost 2000 respondents said they would definitely oppose the constitution in any referendum. (Afp, 16.10)

Senior EU lawmakers denounced moves by EU member states to unpick a carefully crafted consensus on a first constitution for Europe by pushing narrow national interests. "Our evaluation of the last couple of days makes us think there's a danger of this consensus being put in jeopardy," Spanish MEP Inigo Mendez de Vigo told a news conference. (Reuters, 14.10)

Pope John Paul II called on EU countries to "draw deep on their Christian past" as they strive to build a common future, after attending a gala concert in his honour at the Vatican. "Drawing on the heritage of human and Christian values of its past, may the European continent contribute to a future rich in hope and peace for all humanity," wrote John Paul II in a message released by the Vatican to coincide with the concert. (Afp, 17.10)

Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa ei toetanud Itaalia ettepanekut ELi liikmesriikidele immigrantide kvootide kehtestamiseks. (RIA Novosti, 19.10)

USA ajakirjandus

Euroopa laienemine - lõpetades sajandeid kestnud lõhestumise ja olles abivahendiks Euroopa uue konstitutsionaalse debati teel - on kõige märkimisväärsem poliitiline muutus Euroopas mitme kümnendi vältel. Kuid kõige märkimisväärsem majanduslik muutus ei ole mitte Ida ühinemine Läänega, vaid Euroopa ühinemine maailma majandusega. Globaliseerumine - ülemaailmsed kapitalivood ja globaalne toodete sisseost, mitte unustades Aasiat - paneb Euroopa tugeva ja püsiva konkurentsisurve alla ning kohustab otsustama, et vee peal püsida. (Gordon Brown, The Wall Street Journal, 16.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Inglise kuninganna tunneb üha suuremat muret Tony Blairi plaani üle allkirjastada Euroopa põhiseaduslik leping. Kuninganna kardab, et leping kahjustab tema rolli monarhina. Buckingham Palace'i kartused keskenduvad arvatavalt küsimusele, kas kuninganna autoriteet Briti põhiseaduse kaitsjana võib muutuda või saada kahjustatud konstitutsioonikavandi 10 paragrahvis kirjutatuga, mille kohaselt konstitutsioon ja seadused, mis on kinnitatud ELi institutsioonide poolt, on ülemad liikmesriikide seadusest. (Toby Helm, The Daily Telegraph, 16.10)

EK prantslasest volinik Pascal Lamy avaldas hiljuti arvamust, et ELi mõnede liikmetega on raskem tegeleda kui teistega. "Tuleb endale aru anda", sõnas ta, "et mõned riigid mäletavad veel, et kord olid nad maailmas olulised jõud ning usuvad, et see ei olnud mitte juhus - et neil on siiani erilisi väärtusi, mis väärivad tähelepanu. Pärast liidu laienemist 25 liikmeni võib tekkida kiusatus teeselda, et uutel liikmetel pole samasugust ajaloolist pagasit endaga kaasa tuua kui vanadel. Millal valitses Malta maailma või millal Läti? Kuid 8 uue liikme hiljutine kommunistlik taust teeb neid ehk teadlikumakski oma riigi mõju langusest. Ungarlased teavad, et nende riik oli kunagi praegusest kolm korda suurem. Poolakad ja leedulased meenutavad keskaega, kui nende ühendimpeerium ulatus Baltikumist Musta mereni. Ja oodata on veel türklasi, kes võivad meelde tuletada Ottomani impeeriumi, mis kord ulatus Viini väravateni. Suhe teadlikkusest rahvusliku mõju vähenemise ja soovi vahel olla ELis, on keeruline ning varieerub riigiti. Näiteks kurdavad prantslased mõnikord, et sakslased tahavad, et EL oleks üks suur Šveits. Samas nad ise näeksid ELi suure Prantsusmaana. Nagu näitas ilmekalt ka Iraagi kriis, prantslased on veel kaugel loobumaks kujutelmast Prantsusmaast kui riigist, mille roll maailmatasandil on tohutu. Suur osa viimasel ajal Pariisi haaranud paanikast Euroopa tuleviku üle tuleneb just järjest kasvavast arusaamast, et laienenud, 25 liikmest koosnevat liitu ei saa enam nii kergesti vormida teenima Prantsusmaa huve. (The Economist, 16.10)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa ei ole veel midagi kaotanud, kuid on tunda, et kriis on tulemas. Selle aasta juunikuus toimunud Euroopa konvendi istung ei olnud vaba ELi riikide rahvusliku egoismi ja poliitilise taktika ilmingutest. Ning praegu suletud uste taga toimuv VVK ei ole muud, kui tagasilangus väikeriikide lõhestumise ja diplomaatia à la Metternich'i ajastusse. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 15.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Põhiseadusliku lepingu projekti teksti osas on erinevatel liikmesriikidel vastandlikkuseni erinevad seisukohad. Üks kõige suuremaid erimeelsusi põhjustav küsimus on kvalifitseeritud häälteenamuse rakendamise kord, kus Hispaania ja Poola sooviksid järgida Nizzas kokkulepitut, samas kui konvent pakkus välja uue süsteemi. Europarlamendi saadiku Jean Louis Bourlangesi sõnul on Nizzas kokkulepitud hääletussüsteem mudelil kaks peamist puudujääki, esiteks on kvalifitseeritud häälteenamuse osa liiga kõrge, otsuse poolt peab olema 74% häältest ning liikmesriikide poolt esindatuna 62% liidu rahvastikust, see aga annab väikeriikidele võimaluse süsteem väga lihtsalt blokeerida. Teiseks tuleb alati arvestada mõlemat, nii seda, kui suur osa häältest ning kui suur osa rahvastikust mingi otsuse poolt on, ning see on küllalt keeruline. Konvendi poolt ettepandud süsteem on palju lihtsam ja efektiivsem. Otsuste vastuvõtmisel loeb selle poolt olevate riikide arv ning nende esindatav protsent ELi rahvastikust, Niisiis, on see süsteem lihtsam. Tõhusam on ta aga seetõttu, et otsuse vastuvõtmiseks piisab, kui selle poolt on riigid, kes esindavad 60% ELi rahvastikust, mis vähendab oluliselt mingite väikeste huvigruppide võimalusi neile ebameeldivaid otsuseid blokeerida. On aga ka selge, miks see konvendi ettepanek selliseid ägedaid reaktsioone tekitab. See muudab olulisel määral liikmesriikide hierarhiat. (Badouin Bollaert, Le Figaro, 15.10)

Austria ajakirjandus

Kolme aasta eest Nizza kohtumisel näitasid Euroopa juhid, kuidas ei tohiks toimida. Igaüks võitles omakasu nimel, Euroopa jäi tahaplaanile. Kahe aasta eest tehti otsus kutsuda kokku Konvent. Tänaseks ollakse tagasi seal, kus oldi kolme aasta eest. Kriitika liidukantsleri tegevuse suhtes, kes võitleb "igale riigile oma volinik" põhimõtte eest, kuigi Nizzas kirjutas ta alla loobumisele sellest põhimõttest. "Kas poleks lihtsam Konvendi töö tulemused lihtsalt omaks võtta?" (Caspar Einem, Die Presse, 18.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi välisministri Laila Freivaldsi arvates oleks hea, kui igal riigil on EKs oma volinik. Oma keelt rääkiv inimene on liikmesriigile sümboolse tähtsusega, samuti oleks tal pedagoogiline funktsioon – selgitada ELis toimuvat liikmesriigi elanikele. Suured riigid nõuavad aga sel juhul endale kahte volinikku. 31-liikmeline komisjon oleks samas ebastabiilne ja ebaefektiivne. Euroopa välisministri ameti üle vaieldakse samuti. Rootsi ja Suurbritannia pole nõus, et inimene, kes vastutab Komisjonis välisasjade eest, juhiks välisministrite tööd ka Ministrite Nõukogus. Välisminister Freivaldsi sõnul ohustaks see kummagi institutsiooni terviklikkust, kuna Ministrite Nõukogu on valitsustevaheline, Komisjon aga valitsusülene institutsioon. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 14.10)

Soome ajakirjandus

Balti- ja Põhjamaade peaministrid kohtusid Helsingis ning arutasid positsioone ELi põhiseadusliku lepingu osas. Rootsi ja Taani on rohkem kui Soome valmis aktsepteerima põhiseaduseelnõud, nõustudes oma voliniku kaotusega ja presidendi ametikoha loomisega. Balti riigid ei ole huvitatud aga NATOga konkureeriva ELi kaitsesüsteemi arendamisest. Riigid olid ühte meelt selles, et kui osa ELi maid arendavad kaitsekoostööd, peaks kõigil olema võimalus tahtmise korral selles osaleda. Peale Taani ei kavatseta üheski neist riikidest korraldada põhiseadusliku leppe kohta rahvahääletust. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 11.10)

ELi liikmesriigid tegid ilmselge vea, hakates valmistama ELi valitsemise uuendamist, jättes määratlemata, mis saab nendest riikidest, mille rahvas hääletab VVKl vastu võetud otsuse vastu. On mitmeid argumente, miks rahvahääletus selles küsimuses ära jätta. Inimesed võivad põhiseaduse vastu hääletada, kuna vihkavad oma valitsust, või ei meeldi neile mõni üksik punkt kogu lepingus. Leping aga on 250 leheküljeline, mida enamik rahvast ilmselt lugema ei hakka. Ühe riigi tõttu ei peatu kogu 500 miljoni elanikuga ühiskonna areng. Kahe erineva tasemega ELi tekkimine on ohtlik, raskendades koostööd. (Olli Kivinen, Helsingin Sanomat, 16.10)

Poola ajakirjandus

Lääne-Euroopa riigid ei mõtle kuigi süvenenult, mida ühinenud Euroopa endast tegelikult kujutab. „Euroopa ideele“ avaldatakse massilist toetust, ent sellele pole paraku järgnenud ulatuslikumat debatti Euroopa reaalsete majanduslike ja poliitiliste perspektiivide üle. Ühinevate liikmete süüdistamine eriarvamustes on ebademokraatlik ja arrogantne akt. Samas ei vii ka Nizza leppe kompromissitu kaitsmine Euroopa dialoogi märkimisväärselt edasi: Poola hirm oma mõju vähenemise pärast ei tohi varjutada Euroopa tulevikukonvendi eesmärki üles ehitada ühtne ja hästitoimiv Euroopa. Seega peavad nii „vanad“ kui ka „uued“ liikmesriigid veel veidi oma seisukohtadesse süvenema. (Marcello Flores, Gazeta Wyborcza, 13.10)

Uudisteagentuurid

The EU agreed to a modest donation towards rebuilding Iraq as Britain pledged new efforts to clinch a U.N. agreement on the country's future before next week's major donors' conference in Madrid. Foreign ministers, divided over how deeply to invest in the unstable country's postwar reconstruction, set a contribution of 200 million euros ($234.5 million) from EU coffers for 2003-04. In a joint statement, they called for a realistic timetable for handing over power to the Iraqi people and added a clause insisting on "a strong and vital U.N. role" -- an implicit plea to the United States to relinquish more of its control. (Reuters, 13.10)

The EU is hoping for a last-minute rush of aid pledges for Iraq this week, after key anti-war leaders France and Germany grudgingly accepted a UN resolution on the war-scarred country. While Paris and Berlin have said they will not pledge new cash themselves at a donors' conference in Madrid, the EU's Italian presidency believes the UN vote may well unlock cash from previously cautious member states. (Afp, 19.10)

The EU needs to have its own force to complement the NATO military alliance, the EU's most senior military figure said in Budapest. "After May 1, we’ll be 450 million people (in the EU)", Finnish General Gustav Hägglund, president of the EUs military committee, told a news conference. "It would be awkward if these 450 million people did not have any military tools at their disposal", Hägglund said. The EU, which currently has 15 member states, is to expand in May 2004 to take in 10 new countries, swelling its population by around 100 million people. Hägglund said the EU force would be designed to complement NATO and not rival the transatlantic alliance. The force would be designed to be deployed within 60 days, for a minimum of one year, he said. (Afp, 17.10)

Vene ja ELi eksperdid asuvad arutama ELi laienemise mõju Venemaale. (RIA Novosti, 18.10)

28. oktoobril toimub Moskvas Vene välisministri Igor Ivanovi ja ELi “troika” kohtumine. (Interfax, 18.10)

USA ajakirjandus

Vaatamata USA tugevale vastuseisule jätkavad Euroopa liidrid arutelusid Euroopa sõjalise üksuse loomise üle, mis tegutseks NATOst eraldi. USA suursaadik NATO juures Nicholas Burns nimetas initsiatiivi "üheks suurimaks ohuks alliansi tulevikule". (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 17.10)

Suurbritannia ajakirjandus

USA kutsus kokku erakorralise NATO kohtumise, et arutada küsimusi ELi kava üle tugevdada liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikat. USA suursaadiku NATOs Nicholas Burnsi samm peegeldab Pentagoni ametnike üha kasvavat muret Suurbritannia kava üle tihendada koostööd oma ELi partneritega, et luua liidule paremad kaitsestruktuurid ning arendada ELi sõjalist võimekust. Erakorralise koosoleku kokkukutsumine tõstab esile ka kasvavad pinged transatlantilises alliansis, kuna USA näeb ELi kaitsepoliitika kavas võimalikku võistlejat NATOle. (Judy Dempsey, Financial Times, 16.10)

Transatlantiline torm Euroopa kaitseküsimuste üle kogub hoogu. Nõnda kaugele on kandnud lahkarvamus Iraagi sõja üle. Võib arvata, et käesolev vaidlus omab sügavaid tagajärgi sõjalise alliansi jaoks. Otsused, mis lähikuudel Euroopa julgeolekupoliitika kohta langetatakse, hakkavad kujundama laienenud ELi poliitilist geomeetriat. USA reaktsioon Euroopa plaanidele otsustab ka NATO tuleviku. Ja jälle kord isub Tony Blair piinlikult keset raju. Kuid seekord kannab tuul teda Euroopa suunas. Euroopa kaitsekava loomine on segatud riskidega, mitte ainult seepärast, et selle pooldajad on sageli tugevamad militaarbürokraatia loomises kui raha kulutamises toimivatele sõjalistele üksustele. Euroopa ei peaks pealegi eeldama, et USAd jäävad alati juhtima unilateralistid. Euroopa kontinendil on vaja võtta rohkem vastutust oma saatuse suunamisel, seda nii sõjandusvaldkonnas kui diplomaatias. Nagu Tony Blair on välja teeninud õiguse, öelda Georges Bushile viisakalt, et lojaalsus ja sõprus ei ole sama mis kuuletumine. (Philip Stephens, Financial Times, 16.10)

Brüsselis lahvatas tüli ELi plaanide pärast edendada oma kaitsesuutlikkust. Kava määratleb paljude arvates ka USA-Euroopa suhteid lähitulevikus. USA saadik NATO juures Nicholas Burns nimetas kaitseplaani "üheks suurimaks ohuks transatlantilistes suhetes". Ta kurtis, et USAd on hoitud Euroopa kavatsuste osas teadmatuses ning kutsus kokku NATO erakorralise kohtumise. Mõned kommentaatorid on arvamusel, et seekordsel lahkhelil Euroopa-USA suhetes võib olla kaugeleulatuvam negatiivne mõju, mis ületab isegi Iraagi sõja ajal tekkinud vastuolusid. Valge Maja ja Pentagon avaldavad Tony Blairile survet, et viimane ohjeldaks ELi kaitseinitsiatiivi. Vaid mõni kuu pärast seda, kui Briti peaministrile sai Kongressis osaks tundeküllane kiiduavaldus Saddami kukutamse eest, on USA poolt märgata kriitilisi vihjeid, et nende peamine liitlane võib mängida ohtlikku topeltmängu. (Juhtkiri, The Guardian, 18.10)

Austria ajakirjandus

Euroopa ühise kaitsepoliitika edendamise ja eksklusiivse sõjaväeklubi moodustamise katsete ajal võib märgata hirmu Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia vahelise "eliidiringi" tekke suhtes, mis hakkaks dikteerima oma mängureegleid ning otsustama, kes oleks veel sobivaks kandidaadiks allianssi kuulumiseks. (Die Presse, 17.10)

Rootsi ajakirjandus

Kui Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa jõuavad omavahel kokkuleppele ELi julgeolekupoliitika tuleviku küsimuses, on teistel liikmesriikidel keeruline vastu seista, arvab euroopa julgeolekupoliitika ekspert Pär Eriksson. Suurbritannia on viimasel ajal näidanud avatust planeeritava julgeolekukoostöö suhtes, mille raames kriisilahendamisoperatsioone juhiks tuumikriikidest koosnev grupp. Pär Erikssoni hinnangul on selline “struktureeritud koostöö” Rootsi jaoks keeruline, isegi kui julgeolekupoliitikat juhtiv grupp ei ole suletud teatud riikidele. Grupiga liitumine on Rootsile väga otsustav samm, välja jäämise korral jäädakse aga kõrvale tähtsate küsimuste otsustamisest. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 15.10)

Taani ajakirjandus

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa esitasid ettepaneku moodustada ELi sõltumatu militaarstaap, mille tegevus ei piirneks ainult rahuvalvega. Suurbritannia on siiani olnud ettevaatlik ELi julgeolekupoliitika suhtes, kuid brittide mõju Euroopas sõltub suures osas riigi sõjalisest võimekusest, nii kaua, kuni nad pole rahaliidu liikmed. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 14.10)

Prantsuse-Saksa telg töötab täies hoos. Ajalugu näitab, et nende kahe koostöö võimaldab ELis suuri reforme läbi viia. Chirac ja Schröder on Suurbritannia ja väikeriigid nurka surunud. Blair on sunnitud kompromisse tegema, kui ta tahab, et Suurbritannia on ELi koostöö arendamise eesotsas. Rahaliidust eemal olemise ja USA toetamise tõttu Iraagi küsimuses ähvardab Suurbritanniat isolatsiooni jäämine, mistõttu Blair nõustub tugeva kaitsekoostööga, mida juhiks väike grupp liikmesriike. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 16.10)

Soome ajakirjandus

ELi välisministrite kohtumisel Luksemburgis jäi Soome välisminister Erkki Tuomiojale mulje, et ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mida juhiks suletud tuumik, ei looda. Samuti ei saa ELil ilmselt olema NATOga sarnaseid julgeolekugarantiisid, millega liikmesriigid kohustuksid teineteist kaitsma. See ei tähenda aga, et ELi kaitsekoostööd ei tõhustata – kriiside lahendamiseks luuakse ühised jõustruktuurid. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 14.10)

Riigiteaduste magister Antti Mykkänen selgitab, et väikeriigile on oluline välispoliitikas säilitada külm pea ja valida etteantud valikutest kõige talutavam. Eesmärkide puhul tuleb arvestada riigi suurust. ELi laienemine ja koostöö süvenemine ei saa samaaegselt lõputult jätkuda. Soome huviks on võimalikult lai ühise julgeoleku ring geopoliitilisel baasil. Teine huvi on majanduslik, ELi liikmelisus tõi Soomele seega lisaväärtuse. Soome huvides pole aga koostöö süvendamine, kuna see põhjustab liidus sisemisi vastuolusid. Soome asub ELi perifeerias, mis määrab, et oma asendi tõttu ei saa ta olla rahvusekeskne, vaid tuleb lähtuda globaalsest vaatenurgast. Et selline nägemus jõuaks ka Euroopa ühtsesse otsuste tegemisse, tuleb rõhutada Ministrite Nõukogu rolli. Hetkel peab väikeriik aga paratamatult ootama ära suurriikide vaidlused Euroopa julgeoleku ja USA rolli osas. Enne oma otsuse tegemist tuleb vaadata, mis kaardid suurriikidel käes on. (Antti Mykkänen, Helsingin Sanomat, 15.10)

Intervjuu prantslasest ELi regionaalpoliitika voliniku Michel Barnier’ga. Barnier sõnul võiks ELi tõhustatud julgeolekukoostöö hakata toimima juba enne ELi põhiseadusliku leppe jõustumist aastal 2006. Oodata pole mõtet, sest terroristid ka ei oota. Kui EL tahab võtta maailmas vastutust enda peale ja keskenduda raskematele rahuvalveoperatsioonidele, peab väike tuumikgrupp ELi sees tegema tihedat koostööd. NATOst sõltumatut kaitsekoostööd on Barnier’ sõnul vaja, kuna eurooplased peaksid olema suutlikud ise oma mandril rahu tagama, näiteks Kosovo-tüüpi kriiside ajal. USA on veel kaua seotud Lähis-Idaga, nende tähelepanu ei jätku alati Euroopa kriiside jaoks. Barnier nõustub, et põhiseaduse ettepanekus on julgeolekutuumik liiga rangelt piiritletud, kuid on oluline, et osaleda soovivad riigid ka tegutseksid, lisaks rääkimisele. Hetkel ei suuda ELi välispiire kaitsta miski muu kui NATO, kuid ELi tugevnedes võib olukord muutuda. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 18.10)

Poola ajakirjandus

ELi välisasjade komissari Chris Patteni sõnul on Venemaa hiljuti taotlenud ELiga viisarežiimi kaotamist. Poola esindajate arvates pole põhjust, miks Venemaad peaks viisarežiimi osas teisiti kohtlema kui ELi ülejäänud idanaabreid. Välisminister Cimoszewiczi sõnul peaks Venemaa  viisarežiimi kaotamise asemel tähelepanu pöörama oma riigipiiride hoolikamale valvamisele. Siiski pole Poola seisukoht Venemaale viisavabaduse andmise seisukohalt otseselt eitav: “Kui [Venemaaga] viisarežiimi enam pole, siis ei too see suurt kahju Poolale, vaid pigem Saksamaale või Itaaliale, mis saavad ebaseaduslike immigrantide peamiseks sihtmärgiks“, arvab Poola välisminister. (Rzeczpospolita, 14.10)

Uudisteagentuurid

Belgium's King Albert II expressed his support for Bulgaria's bid to join the EU in 2007, the office of Bulgarian President Georgy Parvanov said. The king and Queen Paola arrived in the former communist state for a three-day state visit, the first by a Belgian royal couple to Bulgaria. (Afp, 14.10)

President Ion Iliescu called on Romanians to say "yes" to Europe as voting began in a referendum on a new constitution seen as a crucial test of the former communist state's desire to join the EU. "I call on everyone to say 'yes' to the constitution, 'yes' to European integration," Iliescu said after voting in Bucharest, along with his wife. "To vote against the constitution is to vote for the isolation of our country," he said. (Afp, 18.10)

As Romania went into the second and final day of a referendum on a new constitution on Sunday, attention was focussed mainly on whether enough people would turn out to make the result valid. The central election commission said that only 14.29 percent of registered voters turned out on the first day, less than a third of the 50 percent required for the vote to be valid. In the capital Bucharest, the turn-out on the first day was a mere 11.82 percent, while in several regions in the north of the country less than one voter in 10 turned out, the commission said. (Afp, 19.10)

Poola ajakirjandus

“Peame tegema kõik, et ELi tulevane idapiir meie rahvaid ei lahutaks“, ütles Ukraina raada esimees Vladimir Litvin Kiievis toimunud Poola ja Ukraina parlamendirühmade kohtumisel. Litvini sõnul pole Ukrainal teist võimalust kui minna Euroopa ühinemisega kaasa. Teel ELi on Ukraina peamine abistaja Poola. (Piotr Zychowicz, Rzeczpospolita, 14.10)

Uudisteagentuurid

Danish PM Anders Fogh Rasmussen reaffirmed his backing for euro membership but declined to say when his government might call another referendum on the question. Speaking after meeting EC president Romano Prodi in Brussels, Rasmussen noted that Danes had rejected entry into the euro zone in a referendum in 2000. "Before Denmark can enter the euro we will need a new referendum, and I am not able to present you with a timetable concerning a new referendum today," he told reporters. (Afp, 14.10)

The association of European industry leaders, UNICE, said the EU appeared to be emerging from an economic slump but nonetheless cut its EU growth forecast this year to 0.5 percent from an earlier estimate of 1.2 percent. (Afp, 13.10)

Greece's central bank put up a vigorous defence of the EU's Stability and Growth Pact, which underpins the euro, saying that its weakening would primarily hurt the eurozone's small members. "The reason why all the small states support it (the pact) is that if we tolerate large deviations over a long time, the consequences from such deviations, especially if they come from large countries, will be suffered by us, the small ones," central bank chief Nikos Garganas told reporters. (Afp, 16.10)

Finnish Agriculture Minister Juha Korkeaoja hailed a deal negotiated with the EU on national farm aid that allows Finland to keep its subsidies until at least 2007. "The agreement as a whole is such that I can recommend that the government and producers' organisations approve it," Korkeaoja said in a statement. The new deal increasingly links subsidies to acreage in line with the EU's Common Agricultural Policy, while gradually decoupling aid from the specific crops that are grown, which was the basis for the earlier program. (Afp, 15.10)

Kuus ELiga järgneval aastal liituvast kümnest riigist – Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Küpros – alustasid Euroopa Keskpangaga läbirääkimisi nende majanduste eurole üleminekuks. (RIA Novosti, 13.10)

Rootsi SEB panga andmetel lähevad kandidaatriikidest kõige enne üle eurole Balti riigid ja Sloveenia. (Rosbalt.ru, 18.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Praegustel liikmesriikidel on ELi majandusliku kasvu kiirendamiseks palju ideid ja vähe raha. See vastuolu on ka peamiseks Achilleuse kannaks Brüsselis toimuval liikmesriikide tippkohtumisel, mis on pühendatud majanduse edendamisele. Kuni aasta lõpuni peavad liikmesriigid valima EK poolt sellel eesmärgil esitatud 29-st projektist need, mida arendama hakata. Projektid ise on väga erinevad, alates Lyoni ja Torino vahelise raudtee ehitamisest kuni Austriat ja Itaaliat ühendava tunneli, Gdanski ja Viini vahelise maantee ning Taani ja Rootsi vahelise silla ehitamiseni. Osa neist projektidest on nimekirjas olnud juba 1994. aastast alates, kuid Romano Prodi sõnul peaks kaks kolmandikku projektidest olema ellu viidud aastaks 2010. Oma head tahet soovivad näidata kõik liikmesriigid, kes tahavad tõestada, et ei istu niisama tegevusetult, oodates, et majanduskasv tuleks iseenesest, vaid et nad soovivad selle eesmärgi nimel tööd teha. Iludusvõistlus on niisiis alanud ja eesistujariik Itaalia on juba esitanud omalt poolt mõned suurejoonelised projektid. (Pierre Avril, Le Figaro, 16.10)

Brüsseli tippkohtumise eelõhtul kutsus Romano Prodi liikmesriike üles "majandusele elektrišokki andma. "Tuleb langetada otsused ning tegutseda koheselt ja konkreetselt,” ütles Prodi. Kuid pingutused selle nimel ei tohiks endas hõlmata mitte ainult suurejooneliste transpordivõrgustike ja infrastruktuuriprojektide elluviimist, ei aita vaid sellest, et ehitatakse uusi raudteesid või üle mere sildasid, investeerida tuleb ka teadusuuringutesse ja haridusse. "Euroopa ei saa edasi minna teiste teadussaavutuste sabas joostes ega põhjendada teaduse nõrka arengut rahapuudusega. Suurem osa hiina noortest teadlastest, kes saavad hariduse USAs, lähevad tagasi Hiinasse oma teooriaid ellu viima. Meie noored seda ei tee." Prodi jaoks käivad majanduskasv ja immigratsioon käsikäes. (Pierre Avril, Le Figaro, 16.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi peaminister Göran Persson kritiseeris Itaalia esitatud ELi arengukava, pidades seda mittekaasaegseks. Itaalia ettepaneku kohaselt toetataks kümne aasta jooksul ühiste rahadega erinevaid transpordiprojekte. Perssoni sõnul sõltub majandusareng enamast kui transpordist. Rootsi initsiatiivil saatsid Põhjamaade ja Balti riikide peaministrid ühise kirja Iirimaale, kes saab aastavahetusel uueks eesistujariigiks. Kirjas toodi välja keskkonnatehnoloogia, teaduse, hariduse jm olulisust majandusarengu eeldusena. (Dan Nilsson, Svenska Dagbladet, 14.10)

Uudisteagentuurid

A cutting-edge force of warships, fighter planes and 9,000 troops was born, the product of NATO's drive to provide the answer to post-September 11 security threats wherever they blow up. It was a rare moment of glory for the Cold War alliance, which was plunged into self-doubt when Washington sidelined it after the 2001 hijacked airliner attacks on the US and was then roiled by transatlantic divisions over Iraq. The alliance's top soldier, U.S. Marines General James Jones, said the birth of the NATO Response Force (NRF) was "one of the most important changes" in the organisation since its founding Washington Treaty was signed 54 years ago. "The NRF will give the alliance the military capability to do what it could not before: insert military forces into a deteriorating situation earlier in a crisis, with more speed, at greater ranges and with more sustainability than ever before." (Reuters, 15.10, Afp, 14.10)

The US ambassador to NATO has sparked a diplomatic row by warning that the EU is threatening the future of the military alliance by proposing its own defence initiatives, diplomats said. And Washington is seeking clarification from its European partners at a special meeting next week, NATO sources said. "What the US wants is to ask the EU what is happening," said a NATO source. (Afp, 16.10)

President Vladimir Putin confirmed that Russia retains the right to deliver preemptive military strikes against its enemies since the policy was also practiced by the US. Putin told the Al-Jazeera network in comments carried in Moscow by Interfax that he shared the views delivered earlier this month by Defense Minister Sergei Ivanov that prompted questions for clarification from Western capitals. The Russian defense minister "really did speak about the option of preemptive strikes," said Putin. "What he had in mind, and this is my view as well, is this: We are against such a policy, but if other nations continue to make a priority (of preventive strikes) in their foreign policy, than Russia reserves the right to act in the same way." Ivanov was forced to soften his remarks in comments delivered in the United States earlier this month. But Putin stuck firmly to Russia's new military position. "Nations that threaten us must know that our response will be adequate," the Russian leader was quoted as saying. (Afp,17.10)

The Lithuanian parliament decided to extend the mandate of the Baltic country's military missions in Afghanistan and Kosovo until the end of 2004. The parliament approved a proposal from President Rolandas Paksas to extend the participation of 50 Lithuanian troops in the US-led anti-terrorist operation in Afghanistan and the service of four troops in a NATO-led International Security Assistance Force (ISAF) operating in the capital Kabul. The parliament also extended the stay of 35 troops in a NATO-led force in Kosovo, the parliament's information office said. Currently some 250 Lithuanian troops are serving in 13 international missions around the world, including almost 100 in Iraq. (Afp, 16.10)

The Black Sea will be of strategic importance in NATO after it takes in seven new members next year, among them Bulgaria, the alliance's top military commander in southern Europe said in Sofia. Admiral Gregory Johnson said Bulgaria, which lies on the Black Sea, could play a vital role in protecting the alliance's interest in the region. (Afp, 14.10)

NATO peasekretär George Robertson kinnitas Eesti peaminister Juhan Partsile Brüsselis NATO kollektiivse kaitse põhimõtet. "Kui Eesti on NATO liige, siis igasugune võimalik rünnak Eesti vastu on tegelikult rünnak NATO vastu," ütles Robertson. (Interfax, 17.10)

Kolm Eesti kaitseväelast said Iraagis haavata. (RIA Novosti, 16.10)

USA ajakirjandus

Märkides verstaposti alliansi muutumises globaalseks sõjaliseks jõuks, pani NATO aluse kiirreageerimisjõududele, mis suunatud kriiside lahendamisele kogu maailmas. Kuid uue üksuse tegutsemisvõimsust segavad mitmed sõjalised ja poliitilised puudused, mille Euroopa riikide valitsused peavad kõrvaldama andmaks väekontingendile võime kiireks tegutsemiseks. Enamusel NATO Euroopa liikmetest puudub vajalik varustus sõdurite saatmiseks kaugetele missioonidele. Kõigele vaatamata on alliansi jaoks, mis aastakümneid valmistus massiivseks maismaa sõjaks Nõukogude Liidu vastu Euroopa mandril, kiirreageerimisjõudude loomine märkimisväärseks sammuks uute sõjaliste missioonide suunas. Alates külma sõja lõpust on NATO püüdnud muutuda raskejalgsest territoriaalkaitse liidust nobedaks sõjaliseks tegijaks. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 16.10)

Belgia ajakirjandus

“Balkani sõda, massihävitusrelvade arvu suurenemine ja rahvusvaheline terrorism -  muutuvad maailmas valitsevad ohud ning muutumas on ka NATO," nende sõnadega õigustas NATO ülemjuhataja kindral James Jones NATO kiirreageerimisväe loomist. 9000 sõdurit neljateistkümnest liikmesriigist on tänaseks tegutsemisvõimelised. Aastaks 2006 saab neid mehi olema 20 000. Praegu on kõige rohkem sõdureid - 2200 andnud Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa ja USA 300 sõdurit, Belgia 250 sõdurit. Uus kiireageerimisvägi koosneb nii maa-, mere-, kui ka lennuväe üksustest. Üksus peaks olema viie päeva jooksul võimeline minema ükskõik millisesse maailma punkti. Uue üksuse võtmesõnadeks on kiirus, paindlikkus ja võimalike stsenaariumide ettenägemine, nagu näiteks tsiviilisikute evakueerimine, terrorismivastane võitlus või embargo rakendamine. (Alain Franco, Le Soir, 16.10)

Venemaa ajakirjandus

ELi sõjalise komitee esimees, endine Soome relvajõudude ülemjuhataja kindral Gustav Hägglund tegi ettepaneku NATO reorganiseerimiseks. Tema arvates võiks alliansil olla kaks tugisammast - Euroopa ja Ameerika. Mõlemad vastutaksid oma regiooni kaitse eest, mujal maailmas võiksid nad koostööd teha rahuvalveoperatsioonide raames. Venemaa jälgib tähelepanelikult NATOs toimuvaid muutusi. Kui NATO jääb sõjaliseks alliansiks praeguse sõjalise rünnaku doktriiniga, siis nõuab see põhjalikke ümberkorraldusi Venemaa sõjalises planeerimises ja Venemaa relvajõudude struktuuri põhimõtetes, k.a Venemaa tuumastrateegia muutmine. (Vladimir Kuzar, Sergei Sumbajev, Krasnaja Zvezda, 14.10)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti välisminister Kristiina Ojuland rääkis vajadusest pöörata pärast ELi laienemist rohkem tähelepanu naaberriikidele. (informpskov.ru, 14.10)

Peaminister Juhan Parts keeldus Ühiskondliku leppe allkirjastamisest. (Interfax, 15.10)

Lihtsustub Eesti kodakondsuse saamise protseduur: Keskerakonna seaduseelnõu läbis Riigikogus teise lugemise. (RIA Novosti, Interfax, 14.10)

Eesti valitsus kiitis heaks keeleseaduse parandused. (Rosbalt.ru, Interfax, 16.10)

Valitsus ei kiitnud heaks opositsiooni ettepanekut kõikide koolide üleminekuks eestikeelsele õppele 2007 aastaks. (Gazeta.ru, 16.10)

Oktoobri lõpus toimub Arnold Rüütli visiit Rumeeniasse, mille käigus kavatsetakse allkirjastada leping viisakohustuste muutmise kohta. (Rosbalt.ru, 15.10)

Eesti ja Venemaa välisministeeriumi ametnikud arutasid Tallinnas kahe riigi lepinguid, mis tuleb pärast Eesti ühinemist ELiga üle vaadata. (Interfax, 18.10)

Eesti peakonsul kommenteerib Peterburi uue kuberneri valimisi: Andre Pung teatas, et pärast Valentina Matvijenko kuberneriks valimist jätkuvad Peterburi ja Eesti linnade vahel valitsenud head suhted. (Regnum.ru, 16.10)

Aleksius II tänas Venemaa president Vladimir Putinit abi eest visiidi korraldamisel Eestisse. (Rosbalt.ru, 15.10)

Vene riigiduuma spiiker Gennadi Seleznjov taunib Arnold Meri tegevuse uurimist 1949. aasta küüditamisel Hiiumaal, nimetades seda Suure Isamaasõja veterani tagakiusamiseks. (Interfax, RIA Novosti, 13.10)

Šveitsi ajakirjandus

Juhan Parts toetab Euroopa ühise julgeolekupoliitika teket, kuid hoiab kinni põhimõttest, et NATO olemasolu on vajalik ning Euroopa ühise sõjaväe loomine peab vältima igasugust NATO dubleerimist. (Neue Zürcher Zeitung, 17.10)

Soome ajakirjandus

Artikkel räägib kolmest Bagdadis haavata saanud eesti sõdurist. Juhtum on tõstatanud taas küsimuse, miks eestlased peavad Iraagis sõdima. Juba suvel näitasid arvamusuuringud rahva vastuseisu missiooni jätkumisele. Ametlik seisukoht pole aga muutunud – sõda on läbi ja eestlaste ülesanne on ainult rahuvalvamine. Eesti pressi sõnul jäävad eestlased Iraaki seni, kui USA ütleb, et abi pole enam vaja. Vastasel juhul võidaks arvata, et Eesti tahab NATO kaitse alla, kuid pole valmis midagi vastu andma. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 18.10)

Venemaa ajakirjandus

Balti riikides kuulutatakse nõukogude veteranid “bandiitideks”, aga SSis teeninud “pühakuteks”. Saaremaal toimunud kohtuprotsessi nimetab Venemaa Tallinna-saatkonna konsulaarosakonna juhataja Lev Portnov poliitiliseks, mitte õiguslikel alustel toimunuks. NG avaldab imestust, et esimene samm pärast euroreferendumit ja tsiviliseeritud Euroopasse astumist oli Lätis Läti SSis teeninud leegionäride kalmistu avamine. Venemaal pole jõudu ise oma veterane kaitsta - ehk aitab siin Euroopa ... (Aleksandr Kapitonov, Nezavissimaja Gazeta, 15.10)

Saksamaa ajakirjandus

Endine rahandusminister Tõnis Palts: Eesti Valitsus ja rahandusministeerium peavad järgima konservatiivset fiskaalpoliitikat. Eesti kuulub juba praegu nende väheste Euroopa riikide hulka, kel on tasakaalustatud riigieelarve. Riiklik võlgnevus on väga madal. Samas on olemas ka vastavad rahareservid ja seda juhuks, kui meie majandus liigub vales suunas. (Handelsblatt, 15.10)

Mõned Eesti poliitikud näevad Eestil kõiki eeldusi selleks, et korrata Iirimaa majandusimet. IMF on aga arvamusel, et suured rahavood võivad tulevikus põhjustada võimalikke riske Eesti majandusele. (Jan Triebel, Handelsblatt, 15.10)

Taani ajakirjandus

Taani Ekspordi Krediidifond (EKF) sõlmis kokkuleppe eesti KredEx-iga. Eesmärk on suurendada taani ja eesti ettevõtete vahelist koostööd ja toetada eesti majandust. Lepingu kohaselt rajab EKF postsotsialistlikesse riikidesse oma võrgustiku, hakates taani firmasid selle piirkonna kohta nõustama. (Peter Nyholm, Børsen, 15.10)

Soome ajakirjandus

Soomes toimus kohtumine teemal “Eesti, Rootsi ja Soome ELis – partnerid või lihtsalt head sõbrad?”, kus osalesid kõigi kolme riigi peaministrid. Rootsi peaminister Göran Persson pidas probleemseks Balti riikide madalat maksusüsteemi – Rootsi ja Soome maksavad ELile, et Eesti saaks makse madalal hoida. Soome peaminister nägi Eestit pigem positiivse väljakutsena, kinnitades, et ELile on kasulik, et vähemalt kuskil Euroopas majandus jõudsalt kasvab. Juhan Parts kaitses oma liini väitega, et Eestis pole veel ressursse infrastruktuuri ja heaoluteenuste väljaarendamiseks ilma välisabita. Räägiti ka suhetest Venemaaga. Persson rõhutas, et suhtumises on oluline realism, praktiline mõtlemine ja poolte võrdsus. (Jouni Mölsä, Helsingin Sanomat, 11.10)

Eesti suurimad rõivakontsernid Baltika ja Klementi valmistavad üle poole toodangust välismaal. Baltika on teinud koostööd Hiina ja Türgi ettevõtetega, samuti on tootmist viidud Ukrainasse ja Venemaale. Eesti liitumine ELiga mõjutab tekstiilitööstust oluliselt. Vabakaubandusleping Ukrainaga lõpeb, mille peaks kompenseerima Vene topelttollide kadumine. Baltika on suunatud just idaturule, kuna lääneturu konkurents on liiga tugev. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 11.10)

Tallinnas asuvate poodide soomlastest omanikud suhtuvad Eesti liitumisse ELiga rahulikult. Reisijate arv kasvab, kuid suurt viinarallit ei oodata. Eestisse üle toodud Soome poekettide edukus tuleneb heast mainest eestlaste silmis, kuna teenindus on hea. Soome alkoholiostja ei mängi siin olulist rolli. (Eija Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 11.10)

Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsib uusi vahendeid linna majanduse päästmiseks. Linna vara on enamjaolt müüdud ja laenu on võetud lubatu piires. Viimasel ajal on hästi toimetulevate inimeste seas trend osta linna ümbrusesse eramaja, mis vähendab Tallinnale laekuvaid makse. Savisaar pakub välja, et linn võiks osa makse koguda Tallinnas töötavatelt, kuid mujal elavatelt inimestelt. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 11.10)

Tallinki uus laev sai Rootsi kroonprintsessi järgi nimeks “Victoria”. Laev hakkab sõitma Tallinna ja Stockholmi vahel. Nime valiku eesmärgiks on meelitada rootslasi kasutama rohkem Tallinki teenuseid. Tallink ei ole Rootsis väga populaarne kaubamärk. “Romantikaga” võrreldes on laevas rohkem luksuskajuteid, rõhudes maksujõulisematele klientidele ehk siis rootslastele. (Jorma Pihlava, Turun Sanomat, 17.10)

Uudisteagentuurid

Eastern Europe may have made the transition from communism to capitalism but it remains a region where the slogan "the customer is always right" often goes unheard. In a reminder of the consumer-unfriendly Soviet era, haughty waiters and indifferent salespeople still abound from Prague to Tallinn, in countries set to join the EU in 2004. /.../ Lack of courtesy is only part of the problem. There is also seemingly mindless bureaucracy. /.../ "The biggest problem is guarantees on durable goods," said Kristiina Vaksmaa, spokesman for Estonia's office of consumer protection. (Afp, 19.10)

Eesti press on aususelt 12. kohal maailmas, edestades kõiki teisi ELi kandidaatriike. (Rosbalt.ru, 15.10)

Neljandik Eesti elanikest elab allpool vaesuspiiri. (Rosbalt.ru, 17.10)

Narvas avatakse 26. oktoobril mälestusmärk Vene kirjaniku Aleksandr Kuprini auks. (Interfax, 14.10)

Saksamaa ajakirjandus

Võrreldes kolme Balti riigi arengut peale nende taasiseseisvumist 1991. aastal, õnnestus Eestil kiiresti jõuda liidripositsioonile oma riigisüsteemi ümberkorraldamisel. Kindlasti on siin suureks abiks olnud geograafiline ja keeleline lähedus Soomega, mis osutus üsna soodustavaks teguriks soome investorite Eestisse meelitamiseks. Samas ka eestlaste pragmatism. "Miks me peame midagi sellist kaitsma, mis on vanamoodne?", küsis 1992. aastal peaministriks saanud 32-aastane Mart Laar. (Doris Heimann, Handelsblatt, 15.10)

Suureks raskuseks Eestis elavatele sakslastele on siinne põhjamaine kliima. Sügis algab juba augusti lõpus. Talvepäevad on külmad ja pimedad, detsembris ja jaanuaris läheb juba lõunaajal hämaraks. Kuus kuni seitse kuud pole Eesti loodusel ühtegi rohelist värvilaiku silmarõõmuks pakkuda. Ainus lohutus on see, et lisaks Tallinna ja Rostocki vahelisele praamiliiklusele, on olemas otsesed lennuliinid Frankfurti, Berliini ja Hamburgi. (Joachim Barmwoldt, Handelsblatt, 15.10)

Tallinna vanalinn kujutab endast täielikult säilinud keskaegset linnust, mis on tekkinud Ida-Euroopa riikide koloniseerimise ajastul ning hõlmab lisaks Toompeale ka kaitseehitistega varustatud all-linna. Alates 1285. aastast on Tallinn olnud Hansa Liidu liikmeks. (Joachim Barmwoldt, Handelsblatt, 15.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Millist imepärast mõju avaldab soome-ugri keelkond selle kõnelejate muusikaandele? Selles väikeses perekonnas on juba märkimisväärseid saavutusi ungarlastel ja soomlastel. Ka mikroskoopilise Eesti muusikaline produktiivsus on lausa harukordne. Erkki-Sven Tüür on vaid üks neist Tallinnast tulevatest häältest, kellest kõige kuulsam on siiski Arvo Pärt. Dirigent, kes sellel plaadil juhatab Birminghami sümfooniaorkestrit, on Tüüri kaasmaalane Paavo Järvi, keda peetakse üheks tuleviku paljulubavamaks dirigendiks. (Gerard Dupuy, Libération, 17.10)

Taani ajakirjandus

Taanis on tekkinud teravad erimeelsused seoses Balti riikide kaitsejõududele antavate toetuste jätkamise moodusega. Taani on kaheksa aasta jooksul toetanud rahaliselt Baltimaid, et tõsta nende kaitsetaset NATO-liikmelisusele vastavaks. Osa taani juhtkonnast leiab, et Balti riikide ohvitserid suudavad juba ise koolitada oma sõdureid, mistõttu peaks toetama kõrgema järgu ohvitseride harimist. Teine leer, mille eesotsas on oberst Jens Christian Lund, arvab, et on veel vara kaotada sidet endise idabloki riikide sõdurite koolitamisega. (Christian Brøndum, Berlingske Tidende, 15.10)

Soome ajakirjandus

Metsavargused on Eestis viimastel aastatel muutunud üha organiseeritumaks ja professionaalsemaks, kuna varguse tulusus on suur ning risk väike – väikesed trahvid ei ole metsavargaid suutnud ohjeldada. Nüüd on aga keskkonnaametnike tegevus muutunud tõhusamaks, lisaks trahvidele võidakse vahele jäänud varga töövahendid konfiskeerida. Käesoleval aastal on konfiskeeritud juba viis metsatöömasinat. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 12.10)

Artikkel Estonia katastroofist jutustava filmi “Baltic Storm” esilinastusest ja skandaalist seoses rootsi ajakirjanikega, keda ei lastud filmi vaatama. (Jussi Turtiainen, Kaleva, 15.10)

Grupp soome apteekreid on juuni algul registreerinud Eesti ettevõtete registrisse Ülikooli Apteegi nimelise ettevõtte, mis on Soome Yliopiston Apteekki vaste. Apteekrid tahavad ka firma logo patenteerida Eesti patendiametis, logo on aga identne Yliopiston Apteekki omaga. Yliopiston Apteekki on Soomes eriseisuses, kuna maksab makse Ülikoolile, mitte riigile. Soome apteekrite seltskonna sellist tegutsemist Eestis nimetavad Yliopiston Apteekki juhid kättemaksuks ja ettevõtte tahtlikuks kahjustamiseks nende kaubamärki ära kasutades. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 18.10)

Eestis algab kohtuprotsess mehe üle, kes lasi Ida-Virumaal kohtuprotsessil maha oma elukaaslase ja selle ema. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 19.10)

Venemaa ajakirjandus

Esmaspäeval esilinastus Berliinis Jutta Rabe film “Baltic Storm”, mille paljud kaadrid on filmitud Estonia hukkumise paigas. Rabe ja USA miljonär Bemise süngeim leid oli ‘surnute väli’ - suur hulk ümber laeva laialipaisatud laipu. Ametliku versiooni järgi ei olnud merepõhjas ühtegi laipa. Filmi põhisüžee on järgmine: laevaga üritasid USA eriteenistused transportida nõukogude kosmoselaserit. Vene jõustruktuuride üks grupeering otsustas asja takistada ja palkas liibüa terroristid, kes lasid laeva õhku. (Viktor Baranets, Natalija Gratšova, Komsomolskaja Pravda, 14.10)