Nädal välismeedias: 6.-12. oktoober 2003

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

Siseareng

Uudisteagentuurid

The Nordic EU members and the Baltic states will cooperate closely in the talks on the draft constitution for bloc, their PMs said. Together the three current members, Denmark, Finland and Sweden, and the Baltic states Estonia, Latvia and Lithuania, make up almost a quarter of the participants at the ongoing talks in Rome on the future EU constitution, Sweden's Goeran Persson said. "When analyzing the position of our different countries, we find a lot of similar positions, which means that we can have very close cooperation, close exchange of information," said Estonian PM Juhan Parts. A key goal the six nations hope to achieve with their joint effort is the reallocation of EU funds to the benefit of the Baltic Sea area, with the aim of making it the most competitive region in the bloc, they said. (Afp, 10.10)

Latvian President Vaira Vike-Freiberga called for the retention of the EU's rotating presidency which she said gave every member an equal chance to lead the pan-Europe body. Vike-Freiberga told the EP that the rotating presidency symbolised the EU's "deep-rooted principle of equality ... which Latvia believes should remain as one of the council's primary features." "This rotating presidency provides each member state, regardless of its size, with the invaluable opportunity to lead and coordinate the work of the EU," she said. (Afp, 9.10)

Leaders of Poland and Spain stood firm in rejecting proposed changes to EU voting rights, while saying they hoped just-launched negotiations on a new constitution would be successful. Warsaw and Madrid are pushing to retain the benefical voting rights secured under the 2000 Nice Treaty, which gave them 27 votes compared to 29 for Germany, whose population is nearly twice the size. (Afp. 6.10)

Poland urged that the EU continue rotating the stewardship of its decision-making council in order to keep equality between its members. At meeting on the draft EU constitution held in the Lithuanian capital, Poland's European Affairs Minister Danuta Huebner also suggested that current system could be changed slightly to give a group of countries the presidency over a longer period of time. "We in Poland think that maintaining the rotation priciple is crucial and offer to extend term from six months to one year, at the same time allowing three countries to take over presidency," Huebner said. "Such a model would give greater permanency and consistency to the presidency," she said. "It also would allow smaller states to play a role." (Afp, 10.10)

EC Vice President Neil Kinnock said he wanted the EU's rotating presidency to continue after the bloc's historic enlargement in May. "It's much better to stay with the current system," he said about the proposal in a draft constitution to create a longer-term president for the European Council, the supreme body of EU leaders, to replace the rotating six-month presidency. (Reuters, 7.10)

Greece pleaded in favour every member of the future EC having the power of veto, amid debate over the first constitution for the EU. Greece could accept the concept of second-class commissioners as long as they retain veto power in their portfolio and formed part of the commmissioners' college, Greek FM’s spokesman Panos Beglitis told. Beglitis also said Greece supported reducing the majority threshold for future EU decisions from a coalition of countries gathering 60% of the EU's total population down to 50%, "in order to best respect democratic procedures and avoid the formation of blocking minorities". (Afp, 7.10)

French PM Jean-Pierre Raffarin favours his country holding a referendum on a proposed constitution for the EU, even though such a vote would entail "a huge political risk" of it being rejected. (Afp, 9.10)

Portugal's prime minister has come out in support of holding a referendum on a much-contested future EU constitution, whose proposed draft Portugal and other small states feel needs serious revising. PM Jose Manuel Durao Barroso told a national meeting of his Social Democratic party he felt a public referendum should be held on any EU constitution at the same time as the next elections for the EP in June 2004. (Afp, 8.10)

Portugal said it would fight to ensure that each of the 25 member states of an enlarged EU have their own commissioner in the EU's executive body, the EC. "Portugal must ensure that it has a European Commissioner," PM Jose Manuel Durao Barroso said during a debate in parliament over the future the EU. (Afp, 10.10)

Spain is playing high-stakes poker with its rejection of the voting system proposed in a draft European constitution, but money, as well as political influence, may be the ultimate prize, some analysts believe. Objections by Spain and Poland to a simplified voting system for an enlarged EU of 450 million people have irked big partners, posing the main threat to a smooth endorsement of the draft constitution drawn up by a 105-member convention. (Reuters, 9.10)

Spanish Prime Minister Jose Maria Aznar took a swipe at European Convention president Valery Giscard d'Estaing, saying his embryonic European constitution would scrap advantages afforded to Spain by the Nice Treaty. (Afp, 7.10)

12 years of EU humanitarian aid to the countries of the western Balkans will come to an end, an EU statement said. Since 1991 the EU has provided 2.3 billion euros in aid through the EC Humanitarian Office. (Afp, 9.10)

The EU's top environmental offical, Margot Wallström, urged member-to-be Poland to improve preparation of its environmental programmes in order to benefit more from hundreds of thousands of euros of EU aid. "We wanted to warn the government, so that it better prepare its projects so as to be better able to benefit from three times more environmental aid than available so far," Wallstroem said. (Afp, 7.10)

Avaliku arvamuse küsitluse tulemuste kohaselt on 68% belglastest ELi põhiseaduse vastuvõtmise poolt. (RIA Novosti, 12.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui "vana" ja "uue" ELi liidrid Roomas VVKl kogunesid, ei rõhunud neid pelgalt olukorra tõsidus. Oma osa mängis ka konverentsi maht ja keerukus. See on esimene kord, kui laienenud liidu 25 liiget kogunevad ühise laua ümber, omades kõik võrdset hääleõigust. Igaühel neist on kavas oma hääl kuuldavaks teha. Vaatlejate arvates kestab konverents kuid, sest tekkinud on suured erimeelsused ja riigid on erinevates küsimustes jagunenud gruppidesse, seda eelkõige suurte ja väikeste riikide osas. Nii suurtele kui väikestele tundub, et ELi laienemine vähendab nende mõjuvõimu. Kahtlemata olid need "suured", kes alustasid: Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa muutusid murelikeks oma võimu säilitamise osas pärast uute riikide "tulva" idast. Samas tuleb aga tõdeda, et EL funktsioneerib paremini, kui väiksemad riigid juhttoolil istuvad. Kohe kui liidrikohale istub mõni Jaques Chiraci või Tony Blairi sugune, ahvatleb teda eelkõige oma rahvuslike huvide pealesurumine. Parimad juhid on alati tulnud riikidest nagu Soome, Iirimaa või Portugal. Seega on väikeriigid selles debatis võidu ära teeninud. See oleks parim ELile ja lõppude lõpuks ka suurtele liikmesriikidele. Laskem väikestel riikidel saada igaüks oma volinikukoht ning tagasihoidlik juht nõukogule. Euroopa muutub sellest vaid tugevamaks. (Quentin Peel, Financial Times, 8.10)

Miks on ELi põhiseadust vaja? Rooma VVKle kogunenud Euroopa liidrid vastasid sellele küsimusele mitmeti ning puiklevalt. Itaalia peaminister Berlusconi soovis oma kõnes Euroopale põhiseaduse toel endisaegset juhi rolli tagasi. Saksamaa kantsler Gerhard Shröder väitis, et "laienemine ja põhiseadus on nagu ühe mündi kaks külge". Briti välisministri Jack Straw sõnul on põhiseadus vajalik, et "laienemine paremini töötaks." Pealiskaudsel vaatlemisel peavad need argumendid vett. Kuid asja üle sügavamalt järele mõeldes selgub, et laienemisega on sel kõigel siiski üsna vähe pistmist. Miks peaks näiteks suurema arvu riikidega liit vajama välisministrit? Või juriidiliselt siduva Põhiõiguste Harta vastuvõtmist? Või ELi pädevuse laiendamist kriminaalõiguses? Kõik institutsionaalsed ümberkorraldused, mis olid laienemiseks hädavajalikud, said paika juba pea kolm aastat tagasi Nizzas allkirjastatud leppega. Kui ELi liidrid mõtlesid tõsiselt, et ELi tuleb uute liikmete vastuvõtu tõttu veel veidi kohandada, oleks kindlasti olnud mõttekam võtta kõigepealt uued liikmed liitu, lastes vanal, igati töötaval süsteemil mõni aasta toimida, ning otsustada seejärel, mida oleks vaja muuta ja parandada. (The Economist, 9.10)

Prantsuse president Jaques Chirac sattus surve alla pidada Prantsusmaal ELi põhiseaduse küsimuses referendum, kui peaminister Jean-Pierre Raffarin avaldas ootamatult toetust rahvahääletuse korraldamiseks. Raffarin sõnas, et "referendumi korraldamine on hädavajalik. Üks õige eurooplane ei saa mitte tahta rahvahääletust". Peaminister selgitas, et lõpliku otsuse selles küsimuses langetab siiski Chirac ning prantsuse valitsus ei ole referendumi korraldamise suhtes oma seisukohta veel kujundanud. Enamus valitsusest on siiski arvamusel, et ELi põhiseaduse rahvahääletusele panek oleks seotud väga suure riskiga. Ka president Chiracilt on tulnud vastuolulisi arvamusi. Möödunud aastal toimunud valimiskampaania ajal oli Chirac selgelt põhiseaduse rahvahääletusele panemise poolt. Siiski on ta oma arvamust kõvasti korrigeerinud, seda just pärast juulis Korsikal toimunud valitsuse-meelse referendumi läbikukkumist. Oma viimases selleteemalises sõnavõtus ütles Chirac vaid, et seda küsimust tuleb põhjalikult kaaluda ja arutada. (Jo Johnson, Robert Graham, Financial Times, 9.10)

Kui 25 riigi juhid Roomas ümmarguse laua taha istusid, tuli selgelt esile Euroopa-projekti erakordselt ambitsioonikas olemus. Välja pakutud ELi konstitutsioonikavand peaks liitma sedavõrd erinevaid maid kui seda on Soome ja Portugal, Malta ja Saksamaa või Suurbritannia ja Eesti. Autor toob näite Suurbritannia raskustest teistega ühisosa leida. Saareriik on tänu keelele ja ajaloolisele taustale alati jaganud pigem USAga ühist arvamust, kui arendanud poliitilist teadlikkust oma Euroopa naabritega. Isegi USA presidendid on brittide teadvuses tunduvalt olulisemal kohal kui näiteks naaberriigi Prantsusmaa president Chirac või tema Saksa ametivend Schröder. Rääkimata EK presidendist Romano Prodist. Ta leiab, et ka Suurbritannia kultuuriline eraldumus ülejäänud Euroopast on märkimisväärne, tuues näiteks keelebarjääri. (Autor kirjeldab, kuidas Tony Blairi valitsus tahab ka keskkoolis muuta võõrkeele valikaineks, lükates sel moel Ühendkuningriiki üha sügavamasse kultuurilisse isolatsiooni.) Autor on veendunud, et Euroopa rahvad jäävad veel mitme põlvkonna vältel kultuuriliselt eraldatuks. Samas leiab ta, et ehk just liit oma institutsioonidega tagab eurooplastele parema tuleviku, milles igaüht võetakse pigem indiviidina, kel on oma isiklikud eesmärgid ja lootused, kui mingi teatud etnilise identiteedi kandjana. (Michael Prowse, Financial Times, 10.10)

Saksamaa ajakirjandus

Roomas toimunud VVK läbirääkimiste ajal tundus, et konverents on ennast tõestamas "eurooplaste usaldusväärse basaarina". Kuid ühes võib olla kindel - ELi valitsuste motiiviks VVKl ei ole üksnes konsensuse saavutamine, mis oleks vaid küsimuseks "mis hinna eest". 10 uut liituvat riiki toovad endaga kaasa uue värvingu “Brüsseli ribapõllusüsteemi”. Varem on liituvad riigid läbi rääkinud vaid liitumislepingute üle, nüüd on aga huvitav vaadelda, kuidas hakkavad uustulnukad käituma selliste küsimuste arutamisel, kus juttu ei ole vaid neist endist. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 6.10)

ELi väikeriikide nõudmiseks on komisjoni volinikukoha tagamine igale liikmesriigile, kuigi uutele liikmesriikidele on määratud üleminekuaeg kuni 2009. aastani. Alles peale näeb põhiseaduskavand ette 15 täievolilise volinikukoha säilitamise EKs ja ülejäänud riikide veto-õiguseta volinikud, nn "eunuhhide koor" (Chris Patten), jätkavad kolleegiumi kuulumist, kuid uutel alustel. Austria ja Soome on viimasel ajal üritanud korraldada "väikeste" ülestõusu, kuid tülitsevad omavahel juhirolli pärast. VVK avatseremoonial esinenud Itaalia peaminister Silvio Berlusconi märkis oma kõnes, et Euroopa huviks on "midagi enamat kui iga üksiku riigi huvide summa", seega ELi riikide seisukohtade ühinemine põhiseaduse küsimuses ei tohi nurjuda mõnede läbirääkimistel osalejate "kitsa visiooni" tõttu ELi tulevikust. (Horst Bacia, FAZ, 6.10)

Ana Palacio, Hispaania välisminister: “Nii nagu iga riik Euroopas, lähtume me ELi institutsionaalsetes küsimustes kõigepealt oma rahvuslikest huvidest. Häälte jaotamise uue korra ELi struktuurides lükkame aga tagasi puhtalt “euroopalikest põhjustest” lähtudes: ELs tekivad 25 riigi vahel suured pinged, kui häälte jaotus loob võimu kontsentreerumise suurema rahvaarvuga riikidesse. Me ei kavatse blokeerida kavandatava põhiseaduse vastuvõtmist, meie juhindume vaid kehtivast õigusest.” (Süddeutsche Zeitung, 8.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hiljuti korraldatud küsitlus näitas, et 74% küsitletud prantslastest soovib rahvahääletuse korraldamist Euroopa uue põhiseaduse vastuvõtmise üle. Samamoodi leiab 61% vastanutest, et rahvahääletusele peaks panema ka ELi laienemise küsimuse. Küsitlustulemused näitasid sedagi, et paljud pooldavad Euroopa kaitsepoliitika arendamist. 71% küsitletutest pooldas Euroopa väeüksuse loomist. Lisaks oli 56% küsitletutest Euroopa presidendi valimise poolt üldvalimistel. (Hervé Gattegno, Le Monde, 8.10)

Intervjuu Prantsusmaa endise välisministri Hubert Vedrine'iga. Vedrine'i arvates suutis konvendi president Valéry Giscard d'Estaing neis tingimustes saavutada põhiseadusliku lepingu projekti osas parima kompromissi, mis 25 liikmesriigi esindajatega võimalik oli. On saavutatud hea tasakaal föderalismi ja valitsuste vahelise koostöö meetodite osas. Loodame, et selle teksti vaimu säilitab ka VVK. Ei pea loobuma muudatuste tegemisest kuid seda tingimusel, et need ei muudaks terviku harmooniat. Praegune põhiseaduse projekt peaks ka 25 liikmesriigiga liidus toimima igal juhul paremini kui Nizza leping, kuna praegune lepingu projekt täiustab ja selgitab komisjoni, parlamendi ja liikmesriikide vahelisi suhteid, kuid samas ei reguleeri see edasisi poliitilisi arenguid. Praegune lepingu projekt paneb paika mängureeglid edasiseks arenguks. (Badouin Bollaert, Le Figaro, 8.10)

Keegi ei oodanud VVK esimeselt istungilt konkreetseid tulemusi ning keegi ei saanud selles osas ka petta. Saksa liidukantsler Schröderi sõnul ei oodanud ta sellelt midagi uut ega kogenudki midagi uut ning Luxemburgi peaministri Jean-Claude Junckeri sõnul ei loodud Roomas mingeid "lisaväärtusi". Itaalia välisminister Franco Frattini tutvustas eesistujana neid positsioone, millest oldi juba teadlikud. Kuid see kõik ei tähenda, et Rooma kohtumine oleks olnud asjatu. Kohtumine võimaldas kõigil teistele oma arvamusi ja eelistusi meelde tuletada ning seda tegid ka Poola ja Hispaania, kes tuletasid ELi asutajaliikmetele meelde, et ei tuleks järgida konvendi poolt pakutud lahendust häälte jagunemise osas. Hispaania ja Poola sooviksid säilitada sellise häälte jagunemise mehhanismi, nagu on kirjas Nizza lepingus, kus kummalgi riigil on 27 häält, mis on vaid kaks häält vähem Saksamaast, liidu suurimast liikmesriigist. Hispaania peaminister Aznari sõnul on Nizza leping tasakaalukas ning konvendi nägemust häälte tasakaalust annab suurema elanikkonnaga liikmesriikidele üleesindatuse. (Thomas Ferenzi, Laurent Zecchini, Le Monde, 7.10)

Vastuoluliseks küsimuseks Euroopa põhiseadusliku leppe projektis on esiteks nõukogu eesistuja valimine. Konvendi ettepanek on, et eesistuja valitaks kahe aasta pikkuseks perioodiks. Selle vastu on nii komisjon kui väikesed liikmesriigid. Teine vaidlusi tekitav küsimus on ELi välisministri ametikoht, konvendis pakutud lahenduse vastu, kus välisminister oleks ühtlasi ka komisjoni asepresident, on iseäranis Suurbritannia. Palju vaidlusi on tekitanud ka komisjoni volinike arv. Praegu on igal liikmesriigil üks volinik ning suurtel liikmesriikidel kaks, kuid konvendi projekti kohaselt hakkaks ka laienenud liidus olema rotatsiooni põhimõttel 15 hääleõiguslikku volinikku ning lisaks neile oleks veel hääleõiguseta volinikud. Sellise ettepaneku vastu on suurem osa väikeseid liikmesriike ning komisjon. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 7.10)

Le Figaro intervjuu Prantsuse Strateegilise Instituudi presidendi Christian Saint-Etienne'iga. Küsimusele, kas uue põhiseadusliku leppe vastuvõtmine võiks muuta Euroopat rohkem ühtehoidvaks ja konkurentsivõimelisemaks, vastas professor, et Euroopa töötab praegu oma tuleviku nimel, reformides oma institutsioone ning selle reformi südames on põhiseaduslik leping. Põhiseadusliku lepingu projekt on küllalt puudulik, kuna ELi probleemiks pole mitte institutsionaalne vaid strateegiline korraldus. Praegune institutsioonide reform ei päästa midagi. EL võiks põhineda veelgi rohkem valitsustevahelisel koostööl, kuid peaks investeerima rohkem infrastruktuuridesse ja tuleviku tehnoloogiatesse, et järele jõuda USAle. (Marie-Laure Germon, Le Figaro, 7.10)

Taani ajakirjandus

Roomas alanud VVK väljavaated pole just parimad. Põhjuseks on sügavad lõhed ja vastuolud ELi sees. Asutajamaad, kelle projekt on edukalt laienenud 25le riigile, on nüüd hädas, kuna uued riigid tulevad teistsuguste kogemuste ja huvidega. Ida-Euroopa riikide toetus USAle vähendas oluliselt nende populaarsust Prantsusmaal. Lisaks Iraagi küsimusele on Euroopa ühtsusele probleemiks suurte ja väikeste riikide vahelised konfliktid. Suurriigid pelgavad väikeriikide türanniat, väikeriigid ei näe ELi aga ainult Prantsuse-Saksa projektina. Lõhe on suurenenud ka poliitikute ja rahva vahel. Seetõttu kardetakse rahvahääletuste tulemusi ELi põhiseadusliku leppe kohta. (Erling Bjøl, Politiken, 6.10)

Soome ajakirjandus

EK pressiesindaja Reijo Kemppinen usub, et VVKl otsustatakse komisjoni volinike arvu suurendada uute liikmesmaade arvu võrra. On mõistetud, et komisjoni efektiivse toimimise jaoks pole oluline volinike arv, vaid otsuste tegemise viis. Kõik riigid peavad olema esindatud, kuna sellest lähtub usaldus. Komisjon ei vaja Kemppineni arvates rohkem võimu, kuid majanduspoliitilistes küsimustes vajatakse lisameetmeid. Suured riigid suudavad praegu valitsustevaheliste lepingute abil vältida stabiilsuspakti reegleid. Siin võib VVK tuua muudatuse. (Antti Ervasti, Kaleva, 8.10)

Prantsusmaa Euroopa minister Noëlle Lenoir peab jutte prantslaste ja ELi vahelisest kriisist liialdatuteks. Lenoir avaldab intervjuus Helsingin Sanomatele arvamust, et konvendi poolt ette pandud ELi põhiseaduslik leping võetakse vastu enne aastavahetust ja ilma suurte muutusteta. Paljud riigid näevad seda aga aluskavandina, mida VVKl oluliselt muutma hakatakse. Lenoir’ väitel on ka Prantsusmaa paindunud paljudeks kompromissideks. Prantsusmaa oleks soovinud näiteks teha rohkem küsimusi häälteenamusega otsustatavaks. Kuigi VVK läheb Lenoir’ meelest enam-vähem Prantsusmaa soovitud suunas, on prantslasi vallanud euronärvilisus. Lehtedes kirjutatakse prantslaste kahtlustest ELi suhtes, samuti on eelarvepuudujäägi probleem tekitanud olukorra, kus Prantsusmaa vastandub tihti ELile. Lenoir nimetab jutte kriisist liialdatuteks, meenutades, et 72% prantslastest toetab ELi põhiseadust. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 10.10)

Poola ajakirjandus

Saksamaa välisminister Joschka Fischer kaitses Berliinis Euroopa põhiseaduse projekti. Arvestades asjaolu, et ELi 19 väiksema riigi elanikkond moodustab ühenduse rahvaarvust vaid 20%, samas kui kuues suuremas riigis elab kokku 80% ELi elanikkonnast, on Fischeri sõnul mõistetav, et suuremad riigid ei pea oma osatähtsust kunstlikult vähendama. Fischer meenutas, et kolm aastat tagasi Nizzas, kus pandi paika häälte jagunemine Euroopa Nõukogus, toetas Saksamaa Poolale 27 hääle eraldamist. Välisministri sõnul on vaja leida, mis Euroopat ühendab, mitte seda, mis lahutab. (Rzeczpospolita, 7.10)

EKi esimees Romano Prodi eitas otsustavalt seost konstitutsiooniprojekti vastuvõtmise ning Poolale ja Hispaaniale eraldatava abi vahel. “Siin pole mitte mingisugust loogilist, ei poliitilist ega ajalist seost“, kinnitas Prodi, kelle väitel ei kavatse keegi Poolat ega Hispaaniat šantažeerida. “Pole juttugi šantaažist, oleme kõik härrasmehed“, kommenteeris Poola peaminister Leszek Miller, kuigi ähvardab ELi uue referendumiga, kui Poola huve arvesse ei võeta. (Rzeczpospolita, 7.10)

Brüsselis toimunud Poola ja Belgia valitsusjuhtide Leszek Milleri ja Guy Verhofstadt`i kohtumine kinnitas, et Poola ja Belgia seisukohad Euroopa konstitutsiooni osas on täiesti erinevad. Euroopa Nõukogu hääletussüsteemi osas toetab Belgia endiselt Euroopa tulevikukonvendi ettepanekut ning ei pea ühises põhiseaduses vajalikuks kristluse määratlemist Euroopa põhiväärtusena. Verhofstadt ei poolda põhimõtet „üks riik-üks volinik“, kuid hoidus vastamast, kas Saksamaa ettepanek oleks vastuvõetav (suurematel riikidel mitu, ülejäänuil üks volinik). Belgia valitsusjuhi hinnangul on EK tulevase struktuuri osas olemas palju kompromissvariante ning üks neist kindlasti ka valitakse. (Anna Slojewska, Rzeczpospolita, 8.10)

Uudisteagentuurid

The international community's high representative in Bosnia, Paddy Ashdown, warned against Washington pulling out of the Balkan country when the EU takes over its peacekeeping, saying the Europeans have a credibility problem. Ashdown told Germany's Sueddeutsche Zeitung in an interview that he welcomed the EU's offer to take over peacekeeping duties from the transatlantic NATO alliance but said that Bosnia still needed a US presence. (Afp, 7.10)

Some European states are casting doubt on the prospects for an Iraq donors' conference this month unless the US accepts a resolution giving more say to the UN and Iraqis, diplomats said. But the EC and Spain insisted the meeting will go ahead as planned on October 23-24 in Madrid even if there is no Security Council accord on Iraq's political future. (Reuters, 9.10)

The EU has no plans to follow the US in moving to impose wide-ranging sanctions on Syria, the EC said. "It is obviously not our position, we are in the process of negotiating an association agreement with Syria," said Emma Udwin, spokeswoman for External Relations Commissioner Chris Patten. "The policy of isolating Syria is not the most productive," she added. (Afp, 9.10)

The EU said Israel must respect international law in its response to Palestinian violence and stop building a barrier on West Bank territory beyond its 1967 borders. (Reuters, 9.10)

Polish PM Leszek Miller said he was reassured by his Belgian counterpart Guy Verhofstadt over controversial plans to boost Europe's military planning autonomy. "What the PM presented was very logical," said Miller after talks with Verhofstadt, adding that the Belgian plans "fit in with our view of a European defence identity." (Afp, 7.10)

The EU took a first step towards a common defence research policy with a proposal to spend 65 million euros between 2004 and 2006. The plan is a drop in the ocean compared with the $60 billion a year the EU says the US spends on defence research, but is part of overall efforts to forge a stronger EU defence presence. The 65 million euros will fund some of Europe's biggest defence companies to research areas such as detecting nuclear, chemical or biological attacks. (Reuters, 6.10)

“Venemaa täidab järjepidevalt oma kohustusi ELiga viisavabaduse poole liikumisel,” teatas Venemaa president Vladimir Putin. (RIA Novosti, 9.10)

Suurbritannia ajakirjandus

EL on hõivatud Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika väljatöötamisega, mis näeb ette oma eraldiseisva sõjalise juhtimise võime loomise, kaitsestrateegia ja sõjalise jõu olemasolu. Selle eesmärgiks on ELi mittekuuluvad riigid Euroopa julgeoleku ja kaitsealaste otsuste langetamisest välja arvata. See aga peegeldab omakorda otsustavust, mis sisse kirjutatud ka põhiseadusliku leppe eelnõusse, viia niivõrd oluliste küsimuste arutamine ja otsuste langetamine ELi tasemele, vähendades Ameerika lähemate liitlaste mõjuvõimu Euroopas. Võib näida perverssena, et EL järgib sama unilateraalset teed, milles alles mõni kuu tagasi süüdistati USAd, tegu on siiski peamiselt vaid Prantsusmaa ambitsiooniga. Enamus ELi riike, sealhulgas Suurbritannia, Itaalia, Hispaania ja isegi Saksamaa, on suured NATO toetajad. Ehk ei oska nad näha anti-NATO, anti-USA poliitika tulemusi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikale, või usuvad nad, et Euroopa kaitsepoliitika loomine on Euroopa integratsiooni seisukohalt teisejärguline. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ei lisa NATOle midagi. Veelgi hullem, tegu on pillava, ebavajaliku ja segava konkurendiga. (Bernard Jenkin, Financial Times, 7.10)

Artikkel NATO kaitseministrite kohtumisest Colorados ning ELi ambitsioonidest arendada välja oma kaitsevõime. Leitakse, et kui eurooplased on valmist võtma vastutust Balkanil, püsivad neil ka globaalsed ambitsioonid NATO liikmetena. Idee, et NATO jätkab globaalsel tasandil ning ELi kaitseüksused hakkavad toimima regionaalsel tasandil, näib korralikuna. See oleks kooskõlas ka faktiga, et NATO ja USA on sõjalise võimekuse poolest EList samm ees. Kuid taolist tööjaotust ei maksa jõuga liiga kaugele lükata, eriti mitte lihtsalt printsiibist lähtudes. Kui USA jäetakse täielikult Euroopa kaitsest välja, võib USA ka NATOst eralduda. Teisalt, ega EL ei saa ju ainult regionaalse julgeolekuga tegeleda, liitu puudutavad ülemaailmsed probleemid, mille lahendamist tahetakse jätkata koos USAga. (Juhtkiri, Financial Times, 8.10)

Saksamaa ajakirjandus

Sel ajal, kui USA sihib selgeid eesmärke, esinedes tihti üsna ebapaindlikult, samas kui Venemaa tegutseb sihikindlalt, ilmneb Euroopas mingi kriisiolukorra puhul tavaliselt arvamuste kakofoonia. Kolmepoolne tegutsemine USA, Venemaa ja ELi vahelise ühtse jõuna on vaevalt võimalik, seda tõestab ka eelpoolnimetatud osapoolte käitumismaneer Iraagi kriisi ajal. (Uwe Wittstock, Die Welt, 8.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

20. septembril Berliinis toimunud kolme riigipea kohtumisel jäi Briti peaminister Tony Blair lõpuks nõusse iseseisva ELi kaitsepoliitika loomisega, millele britid siiani vastu on seisnud. Berliinis toimunud Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia kohtumine võimaldas neil kolmel riigil alustada strateegilist koostööd ning see oli kohtumise kõige olulisem eesmärk. Ülejäänu jääb veidi kahemõttelisemaks, kuigi Blair andis oma nõusolek selle kohtumise töödokumendile, mille kohaselt on võimalik NATOst eraldiseisva kaitsevägede peakorteri loomine, võiks Londoni ettepanekul NATO peakorteri kõrvale luua ELi eriplaneerimise rakukese. Kolm riiki leiavad ka, et ELi usaldusväärsus tõuseks, kui tehtaks struktureeritud koostööd. (Laurent Zecchini, Le Monde, 7.10)

Taani ajakirjandus

ELi riikide mõtetes on hetkel kaks erinevat võimalikku mudelit ühiste sõjajõudude peakorteri loomiseks – kas Brüsselis asetsev kriisilahenduskeskus, mis oleks mehitatud ohvitseride ja diplomaatidega ning mis ühendataks ELi struktuuridega, või siis oleks peakorter liidetud ühe või mitme suure liikmesmaa rahvusliku peakorteriga, asudes näiteks Pariisis, Berliinis või Londonis. Viimane oleks kompromissmudel, mis vähendaks sümboolset rivaalsust NATOga. Diplomaatide seisukohtadest nähtub, et küsimus pole enam selles, kas USAst sõltumatu peakorter üldse luuakse, vaid pigem, kus see asetsema hakkab. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 6.10)

Uudisteagentuurid

Ukraine wants to be ready to launch accession talks with the EU in 2011, President Leonid Kuchma said after talks with Italian PM Silvio Berlusconi. "We have set ourselves the aim of being ready in 2011 to start negotiations on EU membership. That means that by 2011 we must meet European norms," he said. (Afp, 8.10)

The EU told Ukraine it faced a long road to membership, but tried to ease fears it would be in the cold when its neighbours join next year by pledging Kiev a place in Europe "one day". After a one-day summit at Ukraine's Black Sea resort of Yalta, EU Commission President Romano Prodi and Italian PM Silvio Berlusconi said they wanted to see Ukraine prove its European credentials. (Afp; Reuters, 7.10)

Itaalia toetab Ukraina lähenemist ELile – sellise ühisavalduse tegid Ukraina president Leonid Kutshma ja Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. Ukraina eesmärgiks on olla aastal 2011 valmis alustama liitumisläbirääkimisi. (Interfax, 8.10)

The Czech Republic wants to help Bulgaria prepare for joining the EU and NATO by sharing its experiences on accession, Czech PM Vladimir Spidla said. (Afp, 9.10)

Croatian PM Ivica Racan is optimistic Croatia can win the status of a EU candidate country after recent talks in Brussels. "After my visit to Brussels I can say that I am optimistic about March or April next year when a positive assessment of our candidacy should arrive here," Racan was quoted as saying. (Afp, 10.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Intervjuu ELi laienemisvolinik Günter Verheugeniga. Kuigi ELi ajalooline laienemine, mille käigus liit saab 10 uut liiget, on teoks saamas, ei kavatse ELi laienemisvolinik Günter Verheugen aega maha võtta. Ta nõuab selle ringi laienemise lõpuleviimist, pöörates samal ajal oma tähelepanu juba Türgile, Horvaatiale, Bulgaariale ning edasi ka Ukrainale, Venemaale ja Moldovale. Komisjoni hinnang uute kandidaatriikide valmidusest ühinemiseks peaks ilmuma tuleval kuul. Laienemisvolinik loodab ka, et nö "laiema Euroopa" poliitika aitab edendada suhteid Moskvaga. (Judy Dempsey, Andrew Parker, Financial Times, 10.10)

Horvaatia võib olla ELiga ühinemiseks valmis 2007. aastal, samal ajal Bulgaaria ja Rumeeniaga. See oleks märkimisväärseks pöördeks riigile, mis 1990ndate aastate alguses sukeldus tsiviilsõtta ning mille paljusid endisaegseid kõrgeid sõjaväelasi süüdistatakse Rahvusvahelise Kohtu poolt sõjaroimades ning inimsusevastastes kuritegudes. Diplomaatide sõnul saadaks Horvaatia võimalik ELi liikmelisus selge sõnumi ka teistele Balkani riikidele, mida siiani iseloomustavad suur korruptsioon, nõrgad valitsused ning lahendamata poliitilised suhted. (Judy Dempsey, Financial Times, 10.10)

Poola ajakirjandus

ELi ja Ukraina esindajatel olid Jalta kohtumisel erinevad ootused: ukrainlased soovisid koostöölepet ELiga kaheks aastaks ning nägid plaani tulemusena ka liikmelisust. ELi esindajad viitasid siiski 4-5 aastat kestva koostöö vajadusele ning Ukraina astumisele ühenduse liikmeks alles siis, kui ta selleks ka tegelikult valmis on. “Vastuvõtmise kuupäevast me ei rääkinud, ent see küsimus on endiselt päevakorral. Teame, mida Ukraina tegema peaks, et see võimalik oleks“, kommenteeris toimunut EKi president Romano Prodi. President Leonid Kutšma sõnul teeb Ukraina kõik, et riigi õigussüsteem ja majandus vastaksid eurostandarditele, kuid tõdes, et see võtab aega. (Rzeczpospolita, 8.10)

Uudisteagentuurid

The EC maintained its eurozone growth estimate, forecasting a slight pickup in the second half of 2003 following quasi stagnation at the start of the year. The commission expects GDP to grow between 0 and 0.4% in the third quarter, and between 0.2 and 0.6% in the last quarter. Eurozone GDP fell 0.1% in the second quarter from the first three months of the year. In the first quarter, GDP rose 0.1% from the fourth quarter of 2002. (Afp, 9.10)

German Finance Minister Hans Eichel said it was imperative that the euro zone overcome the economic stagnation now afflicting it. "Europe needs stability and growth," Eichel said. "There can be no (budgetary) consolidation without lasting growth and vice versa. "But what we especially lack at this moment is growth. We must get beyond stagnation." (Afp, 6.10)

France faced tough questioning from its EU partners after missing a deadline to explain how it intends to get its budget deficit under a euro-zone ceiling. Finance ministers from the 12 euro nations gathered in Luxembourg for evening talks with tensions rising after the EC said it would rule this week that France is in breach of its EU obligations. (Afp, 6.10)

France has taken "no effective action" to get its public deficit in line with EU rules and must face disciplinary action, the EC said. The EU's executive arm confirmed that France missed a deadline to announce measures to get its deficit below a euro-zone ceiling of 3.0% of GDP. The second-biggest economy in the 12-nation zone now faces the next step in a warning procedure that could ultimately lead to multi-billion-euro fines, which would be an unprecedented development in the euro project. (Afp, 8.10)

Britain is preparing to support a new system of EU finance in which it would share the right to a budget rebate with other countries, including Germany and the Netherlands, the Financial Times reported. Britain enjoys a rebate worth between 2 billion pounds (2.9 billion euros) and 2.8 billion pounds a year, secured in 1984, but this has long been a bone of contention for other European states, the FT noted. (Afp, 7.10)

Britain, France and Germany issued a joint call for Europe to invest fast in technology if it ever wants to attain its goal of overtaking the US as the world's most competitive economy by 2010. In a letter addressed to their EU colleagues at a meeting in Luxembourg, the finance ministers of the EU's three biggest economies shifted the emphasis from the EU Italian presidency's wish-list for a huge spending spree on transport projects. Gordon Brown, Francis Mer and Hans Eichel said "action is needed to support long-term growth potential by fostering investment in key areas, notably in trans-European network projects and innovation and R and D (research and development)". (Afp, 7.10)

Europe's farm chief gave Finland some leeway in a dispute over farm subsidies, but warned the country had to compromise if it wanted to go on giving top-up payments to farmers after a special provision expires. As part of its EU accession treaty in 1995, Finland was allowed to give extra subsidies to its farmers only until the end of 2003, but now wants to continue doing so. The EC says the subsidies have to stop or be cut as a result of the Common Agricultural Policy reform. (Reuters, 11.10)

Põhja-Euroopa ja Balti riikide vahel eksisteerivad erimeelsused maksupoliitika küsimustes, teatas Rootsi peaminister Göran Persson Helsingis pärast Soome, Rootsi, Eesti, Läti ja Leedu peaministrite kohtumist. (RIA Novosti, 11.10)

Leedu, Läti ja Eesti presidendid kutsusid Riias toimunud kohtumisel üles Läänemere regiooni ja ELi liikmesriikide valitsusi ning ettevõtjaid investeerima Läänemere regiooni energia- ja transpordiprojektidesse. (Interfax, 6.10)

Suurbritannia ajakirjandus

See ei ole ELi stabiilsuse- ja kasvupakti lõpp, kuid arvatavasti lõpu algus. Pakt näeb ette, et eurotsooni 12 liiget peavad hoidma oma eelarvedefitsiidi allpool 3% piiri SKPst. Kui nad seda klauslit rikuvad kolmel järjestikusel aastal, ilma mõjuvate põhjusteta, siis karistatakse neid miljarditesse eurodesse küündiva trahviga. Prantsusmaa, kes kehtivat piiri kolmel järjestikusel aastal ületanud, on pakti kriisi viinud. Teoreetiliselt, kui ette kirjutatud protseduurireegleid järgitaks, peaks ülejäänud eurotsooni liikmed tuleva aasta jaanuaris Prantsusmaale sanktsioonid määrama. Tegelikkuses on see aga väga ebatõenäoline stsenaarium. Stabiilsuspakti raudsed reeglid näivad olevat pigem lõdvad ja paindlikud. Arvatavalt ei karistata Prantsusmaad rikkumise eest, vaid tehakse talle pigem soovituslik ettekirjutus, kuid selline, mida Prantsusmaa suudab aktsepteerida, et ära hoida otsest vastuseisu. Ja loomulikult võetakse prantslastelt lubadus - 2005. aastal defitsiit stabiilsus- ja kasvupakti normides hoida. Siiski tunduvad Prantsusmaa praegused lubadused, tuleval aastal defitsiidipiiri mitte ületada, kahtlustäratavad. Ning komisjon kinnitab omalt poolt, et kui ka tuleval aastal Prantsusmaa pakti reegleid eirab, tuleb sanktsioonide määramine tõsiselt kõne alla. Ausõna. (The Economist, 9.10)

Taani ajakirjandus

Riias toimus Baltic Development Forumi korraldatud konverents, kus arutati Läänemere piirkonna majandusliku koostöö uuenevat olemust seoses Balti riikide ja Poola ELiga liitumisega. Suurimaks piiranguks koostöö arengule on piirkonnad, kus ettevõtetel tekib palju probleeme administratiivküsimustes, bürokraatia ja puuduliku seadusandlusega. Koostöö nimel tuleks seetõttu luua ELi programm ja struktuurifond, kõrvaldamaks nõukogude ajast pärinevad puudused. (Lykke Friis, Børsen, 6.10)

EK kavatseb esitada ettepaneku, mille kohaselt oleks komisjonil õigus korjata ELi kodanikelt makse. Idee on selles, et rahvas näeks otseselt, et ELile läheb osa nende rahast. See peaks süvendama rahva huvi ELi vastu. Kriitikute sõnul suurendaks taoline õigus aga liialt komisjoni mõjuvõimu. (Jonas Torp, Politiken, 9.10)

Poola ajakirjandus

Leedu, Läti, Eesti, Ungari, Malta ja Küpros kavatsevad esimesel võimalusel eurole üle minna. Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia ja tõenäoliselt ka Sloveenia pole selles suhtes veel kindlat seisukohta avaldanud. Riikidele nagu Eesti ja Leedu võib eurotsooniga liitumine mõjuda mitmeti positiivselt: ilmselt muudab üleminek eurole majanduskasvu dünaamilisemaks. Tšehhi ja Slovakkia lähevad eurole üle ilmselt ajavahemikul 2008-2010. (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 9.10)

Uudisteagentuurid

Russian Defense Minister Sergei Ivanov assured NATO that Moscow is not seeking to adopt a preemptive nuclear strategy despite reports to the contrary. But Ivanov said Russia reserved the right to launch preventive conventional military attacks against other countries under circumstances that he said were spelled out to the ministers. "Russia still regards nuclear weapons as a means of political deterrence. We do not envisage a scenario or a situation where we would use such weapons first," he said. (Afp, 9.10, Interfax, 10.10)

US Defense Secretary Donald Rumsfeld and Russian Defense Minister Sergei Ivanov met and discussed missile defense and nuclear reduction issues, a senior US official said. "The discussions going on with the Russians right now are as good as they've ever been," said the officials. "It's clear Russian wants to be oriented toward NATO and the US." (Afp, 9.10)

NATO defense ministers were set to quiz Russia over an official report that characterized the U.S.-dominated alliance's military doctrine as "offensive." NATO Secretary-General George Robertson sought before the meeting with Russian Defense Minister Sergei Ivanov in Colorado Springs to underline the "remarkable level of trust" between the former Cold War foes. (Reuters, 9.10)

NATO defense ministers will flesh out an agreement in principle to deploy NATO troops in Afghanistan beyond Kabul in a major expansion of the alliance's first military operation outside of Europe, senior US and NATO officials said. The ministers, meeting at a resort on the slopes of the Rocky Mountains, also will discuss Iraq and NATO's progress in creating a new force capable of intervening rapidly in far flung crises, they said. (Afp, 7.10)

NATO agreed on a limited expansion of its international peacekeeping mission in Afghanistan beyond the Kabul area to the provinces for the first time, diplomats said. The agreement backed German plans to send up to 450 soldiers to the northern region of Kunduz, once the U.N. Security Council approves an expanded mandate for the NATO-led International Security Assistance Force. (Reuters, 6.10, 7.10)

NATO defense ministers discussed handing off an eight year-old peacekeeping mission in Bosnia to the EU even as the alliance moves to expand its military presence in Afghanistan. No decisions were taken during a two-day informal meeting here, but the ministers' discussions centered on how to accomplish both goals, which in different ways would be significant milestones for the alliance. (Afp, 9.10, RIA Novosti, 10.10)

NATO defense chiefs took part in an unprecedented secret exercise that dramatized the need for agile decision making and more deployable forces to deal with fast moving crises, officials said. "The blunt message from Colorado is going to be this: We need real deployable soldiers, not paper armies," Secretary General George Robertson said. (Afp, 8.10, Ria Novosti, 10.10)

NATO defense ministers watched a fictitious rescue operation escalate into a weapons of mass destruction crisis, an exercise designed to focus on their alliance's new global security role. The unprecedented "study seminar" challenged decision-making procedures that hobble NATO's capacity to act against post-Cold War security threats. It underlined how far the 19-nation alliance has to go as it builds a new force of 20,000 elite troops for lightning deployment anywhere in the world. (Reuters, 8.10)

NATO peab Ukrainale ukse avama, teatas Poola president Aleksander Kwasniewski Rumeenia parlamendi saadikute ees esinedes. (Interfax, 9.10)

USA ajakirjandus

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas USAs Colorado Springsis lõppenud kaitseministrite kohtumisel, et kuigi Venemaa otsib NATO riikidega laiemat koostööd ja ei kavatse välja kuulutada kardetud ennetava tuumalöögi strateegiat, jätab ta endale õiguse sõjaliseks vahelesegamiseks endistel Nõukogude Liidu aladel, kui on märgata neis riikides elavate etniliste venelaste inimõiguste rikkumisi. Moskva jõuline avaldus puudutab etniliste venelaste küsimusi Lätis, Leedus ja Eestis. Ivanov lisas, et Balti riikide NATOga ühinemise järel on alliansil võimalus paigutada lahingulennukeid Peterburist vaid kolmeminutilise lennu kaugusele. Ta rõhutas, et neid mureküsimusi arutatakse NATOga "avatud meetodil". NATO ametnikud on varem muret avaldanud teadete üle, nagu kavatseks Venemaa lähiajal välja tulla nn ennetava tuumalöögi strateegiaga. Alliansi juhi George Robertsoni väitel on aga temani jõudnud materjalid, mis kinnitavad, et Venemaal sellist plaani siiski ei ole. (Thom Shanker, The New York Times, 10.10)

Taani ajakirjandus

Prantsusmaal elav teadlane Tzveton Todorov leiab, et USA välispoliitikat juhivad revolutsioonilised neofundamentalistid, ning see ohustab maailma stabiilsust. Seetõttu peaks EL võtma maailmaareenil aktiivsema rolli. Kui USA kasutab sarnast poliitikat, nagu Iraagis, ka teiste riikide puhul, puhkeb kaos. Rahvusvahelise terrorismi vastu peaks Euroopa võitlema siiski koostöös USAga, kuna oht on suunatud mõlemale. Teadusmees võrdleb USA võitlust terrorismiga poksijaga, kes üritab kinnastega sääski tappa. Ühe riigi või riigijuhi kukutamine ei vähenda terrorismi. Rakettide ja tankide abiga ei saa Lähis-Idas demokraatiat luua. (Jørgen Ullerup, Jyllands-Posten, 8.10)

Venemaa ajakirjandus

Vene kaitseminister Sergei Ivanov teatas pressikonverentsil Colorado Springsis Venemaa ja NATO kaitseministrite mitteformaalsel kohtumisel, et Moskva nõustub välisbaaside rajamisega Usbekistani ja Kirgiisiasse ainult ÜRO mandaadiga toimuva terrorismivastase operatsiooni ajaks Afganistanis, kuid mitte kauemaks. Ivanov rõhutas eriti, et jutt käib just nimelt NATO, mitte USA baasidest. Vene kaitseminister seletas küllalt järsus vormis, mis vahe on Manasis asuval NATO baasil ja Venemaa baasil Kantis, mis ametlikult avatakse 23. oktoobril. Vene sõjaline kohalolek on määratletud hoopis teistel juriidilistel alustel. Ivanov rõhutas, et Moskval on teised plaanid ja teised liitlaskohustused SRÜ raames (“me suurendame praegu ja tulevikus oma kohalolekut SRÜ riikides”) - Venemaa baas Kantis hakkab täitma Kollektiivse julgeolekulepingu kiirreageerimisjõudude funktsioone ja osutama Kesk-Aasia riikidele vajalikku abi. Ivanov andis mõista, et vene sõdureid Afganistanis ei ole ja ei saa kunagi olema, kuid see ei tähenda Venemaa kohaloleku puudumist selles riigis: kõige tõhusamalt töötab seal sõjaväeluure. (Timofei Golovashkin, Utro.ru, 10.10)

Poliitika

Uudisteagentuurid

A court in the Baltic state of Estonia gave suspended 8-year prison sentences to two former KGB officers for deporting civilians to prison camps in Siberia more than 50 years ago. The 78-year-old August Kolk and 82-year-old Piotr Kisloi pleaded not guilty and will appeal the court ruling. The former KGB investigator Kolk and Soviet interior ministry investigator Kisloi were involved in an operation on Saaremaa island in 1949, in the course of which 367 people were arrested at night, shipped to mainland Estonia and sent in cattle wagons to labour camps in Siberia. (Afp, 10.10)

President Arnold Rüütel kuulutas välja Eesti põhiseaduse täiendamise seaduse, mille rahvas 14. septembril referendumil ELiga ühinemise küsimuses heaks kiitis. (Interfax, Rosbalt.ru, 6.10)

Eesti diplomaate ärritab presidendi sõltumatus rahvusvahelistes küsimustes. (Rosbalt.ru, 10.10)

Eestit külastab EKi asepresident Neil Kinnock. (Rosbalt.ru, 7.10)

EK toetab Eesti ettepanekut selle kohta, et igal riigil oleks komisjonis volinik, teatas EKi asepresident Neil Kinnock kohtumisel Eesti peaministri Juhan Partsiga. (Interfax, Rosbalt.ru, 7.10)

President Arnold Rüütel ja Soome parlamendi esimees Paavo Lipponen arutasid Tallinnas ELi tulevikku ja keskkonnaprobleeme. (Rosbalt.ru, 8.10)

Eesti parlamendi ees andis ametivande uus rahandusminister Taavi Veskimägi. (Interfax, 6.10)

Eesti siseministeerium soovitab anda õigeusukirikud koguduste omandiks. (Rosbalt.ru, 7.10)

Püha Sinod tänas Eesti juhtkonda patriarh Aleksius II-le tema visiidi ajal osutatud külalislahkuse eest. (Newsru.com, 7.10)

Eesti parlamendi liige, endine siseminister ja endine Tallinna linnapea Robert Lepikson kritiseerib ajalehes Postimees EAÕKi, kes ei soovi Moskva Patriarhaadile omandiküsimuste lahendamisel vastu tulla. (Interfax, 11.10)

KAPO teostab 1949. aastal toimunud Hiiumaa elanike küüditamise asjaolude uurimist, teatas KAPO pressiteenistus. (Interfax, 7.10)

KAPO töötajad kutsusid tunnistusi andma sõjaveterani, NLi kangelase Arnold Meri, keda kahtlustatakse mitme tõsise kuriteo sooritamises. (RIA Novosti, 8.10, informpskov.ru, 9.10)

KAPO kahtlustab Arnold Meri genotsiidis. (Rosbalt.ru, 9.10)

KAPO kahtlustab, et Arnold Meri on seotud 1949. aastal toimunud Hiiumaa elanike küüditamisega. (Interfax, 9.10)

Arnold Meri on kindel, et KAPO ei suuda talle süüdistust esitada. (RIA Novosti, Interfax, 10.10)

Saare Maakohus langetab otsuse endiste tšekistide süüasjas. (RIA Novosti, 9.10)

Saare Maakohtu otsuse kohaselt karistati 78-aastast August Kolki ja 82-aastast Pjotr Kislõid tingimisi kaheksa-aastase vabadusekaotusega kolmeaastase katseajaga. (RIA Novosti, Interfax, 10.10)

Eestis on valminud seaduseelnõu, mille eesmärgiks on nõukogude perioodil repressioonides kannatanud inimeste abistamine, teatas justiitsministeeriumi pressiteenistus. (Interfax, 8.10)

Rahandusministeerium avaldas vene poliitikule Arkadi Prisjazhnõile saadetud kirjas kahetsust seoses tema maksuasjade uurimise info lekkimisega ajakirjandusse. (Interfax, 10.10)

Eestis algas viiepäevane seminar, millel Eesti piirivalvurid jagavad oma kogemusi Balkani kolleegidega. (Rosbalt.ru, 8.10)

Soome ajakirjandus

Professor Esa Stenberg pöörab tähelepanu ELi laienemisega kaasnevatele uutele väljakutsetele. Soome jaoks ehk suurim oht seondub piiri valvamisega. Pole mingi saladus, et näiteks Eesti ja Venemaa vaheline piir Narva piirkonnas “lekib”. Juba praegu jõuab suur osa narkootikumidest ja muust kuritegevusest ning HIVst Soome just Eestist ja Venemaalt. Pole põhjust kahelda, et Eesti tahab täide viia ELiga liitumisega tekkinud kohustused, kuid kas Eestil on ressursse ja oskusi piirivalve tõhustamiseks? Teisalt võib Eestis elava vene vähemuse tõttu olla piirivalve karmistamine keeruline küsimus Eesti-Vene suhetes. Ka teistes liituvates riikides on analoogsed probleemid. (Esa Stenberg, Helsingin Sanomat, 7.10)

Venemaa ajakirjandus

ELiga liitumise küsimuses peetud referendum kujunes tegelikult valikuks Venemaa ja Euroopa vahel. Muidugi ei pääse ei üle ega ümber tõsiasjast, et iga kolmas Eesti valija oli liitumise vastu - Lennart Meri nimetas liitumise vastu hääletajaid rumalateks. Aga valik on tehtud, Eesti saab ELi liikmeks 1. mail 2004. Nii et lubatud "piimajõgesid ja pudrumägesid" ei pea enam kaua ootama. (Lembit Annus, Pravda, 9.10)

Uudisteagentuurid

Eesti tolli efektiivne töö suurendas nafta sissevedu Eestisse. (Rosbalt.ru, 9.10)

Pihkvas arutas Eesti-Vene komisjon piiriäärsete vete kaitse- ja kasutamisküsimusi. (Rosbalt.ru, 9.10)

Rootsi ajakirjandus

Kohtumisel Soome, Rootsi ja Taani ning Balti riikide ministrite kokkusaamisel kritiseeris Rootsi peaminister Göran Persson Balti riikide maksupoliitikat. Perssoni arvates peavad suurte maksudega riigid hakkama madalate maksudega uustulnukaid üleval pidama. Eesti peaminister Juhan Parts vastas, et soodne investeerimiskeskkond on kõikide huvides, me peame konkureerima aasia ja ameerika turuga. Eesti on vaene riik, mis peab leidma endale sobiva mudeli, ütles Parts. (Anna-Lena Laurén, Svenska Dagbladet, 11.10)

Soome ajakirjandus

ELi liikmeks saav Eesti ei tundu oluliselt mõjutavat Soome tööturgu. Eestlased ei tule suurte hulkadena Soome tööle. Kuid eestlaste vähese huvi tõttu ei ole neist seega abi ka Soomet ähvardava tööjõupuuduse küsimuses. Küsitluste järgi on vaid mõni protsent eestlastest valmis Soome tööle tulema, kui tööjõu vaba liikumine aastal 2006 jõustub. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 10.10)

Tallinna ja Helsingi vaheline liiklus väheneb pidevalt, septembris vähenes reisijate arv koguni 15%. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 7.10)

Uudisteagentuurid

A disgraced former head of the Estonian intelligence services, who was forced out of office for loss of confidence, has been picked as an adviser to the US-led coalition's interim civilian authority in Iraq. "The British government approached Eerik-Niiles Kross to assist the coalition interim authority in Iraq in creating new democratic structures there," the British embassy in Tallinn told. (Afp, 7.10)

Tallinn liitub EL pealinnade liiduga. (Rosbalt.ru, 9.10)

Tallinnas toimus parlamendi hoone ees meeleavaldus, millega protesteeriti Narva “Kreenholmi” töötajate massilise koondamise vastu. (Interfax, 8.10)

Eestis jõustus uus Isikuandmete seadus, mis keelab kooliõpilaste ja üliõpilaste õpingutulemusi avalikustamast. (Interfax, 8.10)

Saksamaa ajakirjandus

"Meist räägitakse tavaliselt, et oleme rahulik ja külm rahvas. See ei vasta tõele. Meis põleb teistsugune tuli" ütles Bremeni Kammerfilharmoonia uus dirigent Paavo Järvi. Tõepoolest Paavo Järvi võlus publiku ära ettevaatlike käeliigutuste, silmapilgutusterohke miimika ja hiljem temaga vesteldes avaldunud kuiva huumoriga. Beethoveni 4. sümfoonia esitamise ajal oli hästi tunda, millise jõuga põles eesti tuli. (Die Welt, 8.10)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel eestlase Ilmar Reepalu elust, kes põgenes Teise maailmasõja ajal Rootsi ning kes on nüüd Malmös linnaametnik. (Dan Nilsson, Svenska Dagbladet, 10.10)

Soome ajakirjandus

Soomlaste maine on eestlaste silmis paranenud, näitab uuring, mille käigus küsitleti tuhandet eestlast ja soomlast. Uuringu järgi suhtuvad soomlased eestlastesse praegu positiivsemalt, kui eestlased soomlastesse. Soomlastel on eestlaste arvates ikka veel suure venna ego. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 10.10)

Uuring eestlaste ja soomlaste vastastikusest suhtumisest näitab, et eestlased on palju vähem Soomest huvitatud, kui soomlased arvavad. Soomlaste kartused, et Soome hakkab voolama tööd ja sotsiaalkindlustust otsivaid eestlasi, on kõvasti liialdatud. Hõimuvendlus ja keelesugulus ei mängi enam eesti noorte jaoks rolli, pigem vaadatakse “Euroopa” suunas. Palju suurem oht on hoopis soome firmasid meelitav Eesti maksuparadiis. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.10)

Lõuna-Eestist pärit Terje Hiekkanen elab oma perega Soomes ning tal on soomlaste kohta ainult head rääkida. Enne Soome tulekut teadis ta vaid, et soomlased on “porod” ja soome naised on laisad. Soome tulles arvamus aga muutus. Terje peab soomlasi väga töökateks. Lisaks ütleb ta, et soomlased on abivalmimad ja naeratavad rohkem kui eestlased. (Pasi Huuhtanen, Etelä-Suomen Sanomat, 10.10)

Poola ajakirjandus

Iraagi valitsusnõukogu nõunikuks sai endine Eesti julgeolekuülem Eerik-Niiles Kross. Nõunikukohta pakkusid Krossile inglased. Kross peab kaasa aitama Iraagis uue, demokraatliku struktuuri loomisele ning täidab ülesandeid ühe aasta. (Rzeczpospolita, 9.10)