Nädal välismeedias: 29. september - 05. oktoober 2003

EUROOPA LIIT
Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, Laienemine, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Siseareng

Uudisteagentuurid

Riikide positsioonid enne VVKd

A majority of EU countries demanded a substantial renegotiation of a draft European constitution to secure their power in an enlarged bloc, five days before crucial treaty negotiations open in Rome. At the last EU foreign ministers' meeting before talks begin, 19 small and medium-sized states insisted that any subject could be put on the agenda, resisting efforts by the Italian EU presidency to limit the scope of negotiations. The big EU member states -- Germany, France, Britain and Italy -- plus the Benelux countries, all want the draft, approved in June by a Convention of parliamentary and national delegates headed by former French President Valery Giscard d'Estaing, to be adopted with little or no change. Future EU member Poland raised a series of substantive objections, and smaller states made clear they would insist on renegotiating key provisions that affect their voting rights and the right to one European commissioner per country. "Almost everything is going to be reopened," Belgian Secretary of State for European Affairs Jacques Simonet said. (Reuters, 29.09)

Four days before European leaders open debate on the EU's proposed first-ever constitution, Spain and Poland flatly rejected changes in voting rights they said went beyond the draft committee's mandate and upset a delicate balance of power. The convention that drew up the blueprint to streamline the workings of an enlarged EU had not been asked to "annul a treaty already agreed on by the heads of state and government", Spanish PM Jose Maria Aznar told a press conference with Polish President Aleksander Kwasniewski. (Afp, 30.09) Just days ahead of a crucial meeting on the issue, EU member Spain and Poland, set to join the bloc next year, demanded the 15 current and 10 future EU members respect the Nice agreement on voting rights reached by consensus in 2000. (Reuters, 30.09)

The leaders of Germany and Spain said they were still far apart over national voting rights proposed under a draft European constitution but both said they were still aiming for a deal by Christmas. Spain has allied itself with Poland, in opposing provisions in the draft constitution that both countries fear would give too much power to the most populous states like Germany and France. (Reuters, 2.10)

The leaders of Austria, the Czech Republic, Finland, Hungary, Lithuania, Malta and Slovenia have written to Berlusconi saying the agenda for the ICG failed to address their concerns, particularly representation at the European parliament and proposals for a new EU presidency that would end the current system of rotation. Poland, backed by Spain, is refusing to budge of the thorny issue of voting rights. Warsaw is opposed to a proposal in the draft constitution /.../, under which decisions would pass if they have support of more than half the member-states representing three-fifths of the EU population. That voting mechanism, they argue, would concentrate power in the hands of bigger member-states -- Britain, France, Germany and current EU president Italy who all defend the draft text. (Afp, 3.10)

Polish leaders go to battle at talks on thrashing out a EU constitution in Rome, knowing their country's politicians are fully behind them in their fight for power in the bloc.One of the six biggest members of the EU after it joins next May, Poland, has dug in its heels ahead of the Rome meeting insisting it will not give up the beneficial voting rights it secured under the EU's 2000 Nice Treaty. "I hear no convincing argument in favour of changing the Nice provisions," FM Wlodzimierz Cimoszewicz said, signalling a tough fight over the coming weeks. (Afp, 3.10)

Poland has hinted it could be flexible over an issue in a future European constitution on which it has hitherto taken an unyielding stance, a leading Polish newspaper said, citing the country's foreign minister. According to the daily Rzeczpospolita, Warsaw now accepts that the present voting system in the EU might be changed before 2009, the date at which a new constitution would come into effect. (Afp, 4.10)

France and Austria remained at odds over a controversial blueprint for the future of the EU, but were pinning their hopes on a weekend meeting in Rome to nail out a compromise accord. However, French FM Dominique de Villepin and his Austrian counterpart Benita Ferrero-Waldner said after talks that their countries were in agreement on key international issues such as Iraq, nuclear non-proliferation and the Middle East. Their differences over the constitution being drawn up for an expanded EU center on Austria's demand for all the EU's future 25 countries to be represented individually on the EC as of 2004. (Afp, 30.09)

A collapse in talks aimed at giving the EU its first constitution would deal a major blow to the bloc's credibility just before it grows bigger, France's European Affairs Minister warned. Four days before the opening of top-level negotiations in Rome, Noelle Lenoir urged the EU's 25 existing and future members to settle national disputes over the ambitious new blueprint by the end of the year. However Lenoir told that France remained opposed to substantial changes to a draft of the constitution which some fear would hand large EU members a stranglehold on power. (Reuters, 30.09)

Big and small EU nations squared off over the EU's new constitution, with the minnows demanding a comprehensive renegotiation of the text and major powers anxious to rubber-stamp the existing draft. On the eve of the official opening of talks on the landmark treaty, German Chancellor Gerhard Schröder warned a host of disgruntled smaller nations if they tried to unravel the draft constitution, the project could fail. (Reuters, 3.10)

Former EC president Jacques Delors rejected proposals for dual leadership posts at the top of the EU and for a European foreign minister, in an interview with German financial weekly Wirtschafts Woche. "I do not know how the proposed system of dual leadership should work, in which a European Council of Ministers is pitted against the commission president," Delors said. "The role of the commission should not be weakened." Delors, who was commission president from 1985 to 1995, was also skeptical about the notion of an EU foreign minister. "That we would have a common European foreign policy because we have a common European foreign minister would be a political miracle," he said. "But institutions don't create miracles." (Afp, 30.09)

Danes are fiercely opposed to the idea of relinquishing their permanent representative to the EC and the small Scandinavian country's voting right, a poll showed. A total of 78 percent of Danes disapprove of the proposed rotation of European Commissioners once the EU expands to 25 members next year, while 12.1 percent support the notion. (Afp, Reuters, 3.10)

VVK

Italy's PM Silvio Berlusconi urged EU leaders to put aside their differences to finalize the bloc's first ever constitution by the end of the year. He also said the constitution would lay the foundation for a larger, stronger EU, laying to rest Europe's divisions from the last century. "I am sure that we will give more importance to what unites us than to what divides us," the Italian leader said in opening remarks to an EU summit of the 15 EU states and 10 states set to join the bloc next year.(Afp, 4.10)

EU leaders agreed that a new constitution which they aim to finalize in the next few months will be a "vital step" towards closer European ties. In a joint declaration, they also pledged to boost the Union's role on the world stage as it expands from 15 to 25 members next year, and develop a "strong and balanced transatlantic relationship. "The adoption of a constitutional treaty represents a vital step in the process aimed at making Europe more cohesive, more transparent and democratic," said the Declaration of Rome. The constitution would also make Europe "more efficient and closer to its citizens, inspired by the will to promote universal values above all through cooperation with international multilateral organizations and confirming a strong and balanced transatlantic relationship," they said. They also underlined that further integration of the bloc was Europe's "essential calling." (Afp, 4.10)

EU leaders launched high-stakes talks in Rome aimed at finalizing the bloc's first ever constitution before its historic enlargement next year, but clear differences remained over key points. Italian PM Silvio Berlusconi said he was confident talks could be completed by December, in time to sign a new Treaty of Rome, echoing the 1957 text which founded the European Economic Community. /.../ Key potential sticking points include:

-  a new, longer-term EU president to replace the current unwieldy system of six-month rotating presidencies, which is being questioned by smaller states.

- an EU foreign minister. Britain notably opposes the use of the term "minister."

- slimming down the EC. The smaller countries see the Brussels EU executive as guarantor of their influence.

- increase in the use of qualified majority voting (QMV). Again, opposed by eurosceptic countries.

- re-weighting voting rights of member countries. (Afp, 4.10)

Europe's leaders failed to disguise sharp differences as they launched months of debate on an historic constitution at a summit clouded by ugly clashes between police and demonstrators. The leaders of the 25 current and future EU members agreed in a joint declaration that a new constitution would be a "vital step" towards closer European ties. However, they were unable to mask divisions over how to reach agreement on a first ever constitution for the 46-year-old bloc at the outset of what is shaping up to be months of divisive talks. Italy's FM Franco Frattini praised what he called the "constructive spirit" at the talks but admitted the leaders "didn't break new ground this morning. Positions were restated. Those positions are well known." In particular, Spain and Poland refused to budge over their insistence on retaining beneficial voting rights granted under the 2000 Nice Treaty, giving them a disproportionate influence compared to larger countries. The Italian minister indicated that Madrid and Warsaw were playing with fire. "It's a big political choice," he cautioned. (Afp, 4.10)

Belgian FM Louis Michel lashed out at Poland over its insistence on keeping advantageous EU voting rights, suggesting Warsaw and other incoming EU members had a lesson to learn. "We know well the agriculture problems that Poland has to contend with, we're going to help them a lot but they must understand that they can't have their cake and eat it too," he said. (Afp, 4.10)

British Foreign Secretary Jack Straw reiterated that London wants improvements to a draft EU constitution, but rebuffed suggestions that talks on the text could fail to bridge differences. "I'm not contemplating failure here. We want to see improvements and that is why we are going into these negotiations," he told reporters after the opening session of high-level talks on the first ever EU constitution. (Afp, 4.10)

French President Jacques Chirac urged his fellow EU leaders not to open a "Pandora's box" by seeking substantial changes to a draft EU constitution, as they launched talks to finalize the text. Chirac said every country had "reasons for dissatisfaction" with the draft constitution, drawn up over 16 months by a convention chaired by former French president, he said. "But to contest this or that element of the compromise would inevitably open a Pandora's box and could lead to the failure of the intergovernmental conference," he said. (Afp, 4.10)

Leaders of 25 present and future EU states headed home after the first day of what promise to be arduous negotiations over a constitution to establish a new ruling order in an enlarged EU. Negotiations will continue among their foreign ministers, who will return to Rome in late November hoping by then to have ironed out many of the differences which became apparent after just one session of tough talking. Despite calls by the conference's host, Italian PM Silvio Berlusconi, to stick closely to a draft text drawn up by a 105-member Convention, it quickly became clear that many states want substantial changes to the document. Like Italy, major EU players France and Germany want to stick as closely as possible to the text presented in June after 16 months of debate. But smaller countries are worried their larger neighbours want to steamroller them into a bad deal. Spanish PM Jose Maria Aznar said the Convention had exceeded its mandate by trying to rewrite voting rules for majority decision-making, warning he was not about to surrender. French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder hinted that countries blocking progress on the constitution might suffer when it came to handing out EU funds. "Of course there's a link," both said in identical words. (Reuters, 5.10)

USA ajakirjandus

Pool sajandit on Euroopa liikunud majandusliku ja poliitilise ühtlustumise poole läbi järjestikuste kokkulepete igavesti suureneva kogukonna vahel. Paljud eurooplased arvavad, et EL on välja kasvanud praegusest kobakast otsustusmehhanismist ning vajab uut ja lihtsamat, mis tugineks senisest enam ühel peamisel seadusel. (Glenn Frankel, The Washington Post, 5.10)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa liidrid alustasid Roomas VVKd, millel arutatakse ja vaieldakse Euroopa põhiseadusliku leppe üle, mis peaks jõustumisel tõhustama tööd laienenud liidus. See, et kõnelused konstitutsioonikavandi üle õnnestuksid, on ülioluline mitte ainult Euroopa jaoks. Paremini funktsioneeriv, edukas EL võib olla loovaks jõuks. Kui aga kõneluste tulemuseks on mitterahuldav lepe, või mis veelgi hullem, kui selle ratifitseerimine läbi kukub, kuna mõnede riikide valijaskond leppe referendumil tagasi lükkab, kahjustab see väga olulisel määral liidu tõhusust. (Juhtkiri, Financial Times, 4.10)

Saksamaa ajakirjandus

ELi uue põhiseaduse tekst peaks asendama senikehtivat Nizza leppe teksti. Roomas peetava VVK eesmärgiks on anda 25 riigist koosnevale ELile praktiliseks tööks alus. (FAZ, 30.09)

Saksa välisminister Fischer ütles Roomas toimuvad VVK-l oma Euroopa kolleegidele, et ka "meil on omad soovid." Ta mainis veel seda, et kui keegi hakkab taas põhiseaduseelnõu üle arutama, jääb tema kohustuseks ka konsensuse leidmine. Juhul, kui ELi põhiseaduse vastuvõtmine nurjub, jääb kehtima Nizza lepe, mis aga laienenud ELile ei osutu eriti praktiliseks. (Die Welt, 30.09)

Kes "väikeseid" tugevdab, see vajab ka "suuri" liikmesriike. Nimelt Saksamaa ja Prantsusmaa oma praeguste valitsustega vajaksid tugevaid pidureid Euroopas, mis takistaksid neil laialiulatuvaid koopereerimissoove ning seikluslikku välis- ja riigikapitalil põhinevat majanduspoliitikat. Sellist pidurdusfunktsiooni võivad väiksed liikmesriigid paremini täita omades ELi põhiseadust. Kui lubada kavandataval põhiseadusel nurjuda, siis Saksamaa ja Prantsusmaa ümber paiknevad "tuumikriigid" saaksid ohjeldamatult tegeleda "üksikute liikmesriikide vahelise tugevdatud koostööga". Toimuks Euroopa lõhestumine ning tekiks "kahe kiirusega Euroopa", mille ühel pool oleksid koostööhiidlased Prantsusmaa võimu- ja käsutööstuspoliitikaga, teisel pool aga piiristatud jääkriigid. (Die Welt, 2.10)

ELi põhiseaduse eelnõu on kaugel sellest, et olla "Euroopa vaimust " tiivustatud. Veel vähem on seda vaimu Saksa Välisministeeriumis, kus koostati juba "piinamisnimekiri", et kaitsta ELi selle eest, et igal ELi liikmesriigil oleks üks volinikukoht EKs. "Väikestele" aga tähendab volinikukoha olemasolu kõigepealt ELi poliitika legitiimsust, mitte eeskätt võimu. (FAZ, 30.09)

Euroopa optimistid loodavad, et Euroopa säästab end "väikeste klubide klubiks" olemisest: mitme valdkonna parimad loovad oma klubid ning ühinevad kes ühise välispoliitika, kes valuutauniooniga, kes hakkab tegema koostööd oma politseiüksuste vahel. Pessimistid aga kurdavad, et taoline toimemehhanism sunnib mõnda riiki end Euroopa tuumikriikide hulgas säästma samal ajal, kui teised hoiavad ennast distantsil. (Petra Pinzler, Joahim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 08.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa on Prantsusmaal aina vähem populaarne. Prantsusmaad, kes oli üks Euroopa koostööle alusepanijatest, köidab Euroopa aina vähem. Isegi sellevõrra vähem, et suur hulk poliitikuid on arvamusel, et rahvahääletuse tulemuseks mingis Euroopa küsimuses, mida see siis ka ei puudutaks, kas laienemist või institutsioonide reformi, oleks ülekaalukas "ei". Selline on olukord Prantsusmaal praegu ning sellele ei vaidle vastu ka mitte kõige eurofiilsemad prantsuse poliitikud. Sellisel ebapopulaarsusel on mitmeid erinevaid põhjusi. Euroopa ei vasta enam sellele kujutlusele, mis prantslastel Euroopast oli: majandusliku taseme ja sotsiaalselt võrdse tagapõhjaga riikide klubi, mille liikmetel on ühine eesmärk luua tervik, mis oleks arvestatav rahvusvahelisel areenil. Selles mõttes tähendab ELi laienemine 25 või 27 liikmega liiduks, mille potentsiaalseks liikmeks saab ka Türgi, suurt pöördepunkti. Sellel Euroopal võib olla ajaloolistest vajadustest tulenev tagapõhi, kuid see vastab üha vähem prantslaste ettekujutusele EList. (Juhtkiri, Le Monde, 30.09)

VVK algab segaduste, eriarvamuste ja ebakindluse õhkkonnas. Thessaloniki Ülemkogul esitles tulevikukonvent põhiseadusliku lepingu projekti liikmesriikidele, kes nimetasid teksti "heaks lähtekohaks” ning kutsusid Itaaliat kui järgmist eesistujat üles põhiseaduslikku lepingut vastu võtma "nii kiiresti kui võimalik". Eesistuja enda sooviks on põhiseadusliku lepingu arutelu lõpetada enne aasta lõppu, et oleks võimalik teha uus Rooma leping, kuulsa 1957. aasta eelkäija järglane. Kuid palju on ka nende riikide esindajaid, kes peavad sellist eesmärki "üsna illusoorseks". Projekti peavad ühehäälselt heaks kiitma 25 liikmesriiki, mis teeb kompormissi saavutamise küllalt keerukaks. Peamine küsimus seisneb aga selles, kas VVK kujuneb kohaks, kus praegune põhiseadusliku lepingu projekt peaaegu muutumatul kujul vastu võetakse või saab see kohaks, kus tõeline debatt praeguse lepingu projekti üle alles algab. (Thomas Ferenzi, Laurent Zecchini, Le Monde, 4.10)

Need poolteist aastat, mil konvent töötas, tekitasid tunde, et nüüd on võimalik tõelise Euroopa tekkimine. Konvendi töö tulemusel tekkis 21. sajandi Euroopa - vaba eelarvamustest ja skeemidest, ütleb Valéry Giscard d’Estaing oma raamatus, mis ilmus Pariisis pealkirja all "Valéry Giscard d’Estaing esitleb Euroopa põhiseadust" ja mille on välja andnud Robert Schumani Sihtasutus ning Albim Micheli kirjastus. See teos ei ole ainus. Sotsialistist konvendi liige Olivier Duhamel on samuti välja andnud konvendi tegevust kajastava raamatu, mille pealkiri on "Euroopa nimel." Oma raamatu sissejuhatuses kaitseb Valéry Giscard d’Estaing konvendi liikmete poolt saavutatud konsensust, eriti just osa, mis puudutab institutsioonide reformi. Raamatus on ka pikk seletus selle kohta, miks peaks Komisjonis olema siiski vaid viisteist volinikku. (Henri de Bresson, Le Monde, 4.10)

ELi põhiseadusliku lepingu projektil on kaks suurt eesmärki. Esiteks panna ühte dokumenti kokku kõik senised aluslepingud ning muuta see üks tervikdokument nii lihtsaks ja loetavaks kui võimalik. Teiseks eesmärgiks on teostada institutsioonide reform, et uue laienenud 25 liikmesriigiga ELi tegevus ei oleks halvatud. Lihtsustamine peaks toimuma sel viisil, et kõik senised lepingud pannakse kokku ühte dokumenti, mida hakatakse nimetama põhiseaduseks, kuigi formaalselt jääb ta endiselt lepinguks. Selle muutuse sümboolset väärtust ei vaidlusta keegi. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 4.10)

Võitlus praeguse ELi põhiseadusliku lepingu poolt või vastu on muutunud küllalt aktiivseks. Viimase rünnaku tegid Poola ja Hispaania. Poola president Kwasniewski visiidi käigus Hispaaniasse teatas Hispaania valitsusjuht Aznar, et "Konvent tuli kokku selleks, et uut projekti ette valmistada, aga mitte selleks, et hävitada ühte juba riigipeade ja valitsusjuhtide poolt tehtud lepingut." Nii Hispaania kui Poola sooviksid Nizza lepinguga kindlaksmääratud tingimuste säilimist. Konvent tegi ettepaneku hakata rakendama uut hääletamise süsteemi, nn topeltenamuse süsteemi, kus kvalifitseeritud häälteenamuse moodustavad rohkem kui pooled riigid, kes peavad omakorda esindama 60% ELi kodanikest. Aznari sõnul peavad VVKl hakkama seletusi andma need, kes soovivad muuta Nizza lepingut. "Meie soovime Nizza lepingu säilimist," ütles Aznar. (Afp, Le Monde, 1.10)

Lisada põhiseadusesse kristlikud väärtused, säilitada Nizza lepinguga antud tingimused, hoolitseda selle eest, et ELi kaitsepoliitika ei võistleks NATOga. Poola on mitmel rindel eesliinil võitlemaks oma õiguste eest. Varssavil on muidugi mõjuvad põhjused Nizza lepingu eest võitlemiseks. Lepingu tingimused on Poola jaoks väga soodsad. Poola, mille SKP on alla poole liidu keskmisest, on Ministrite Nõukogus sama mõjukas kui Hispaania ning peaaegu võrdne Prantsusmaa ja Saksamaaga. Üllataval kombel on kogu Poola poliitiline eliit selle eesmärgi nimel ühinenud ning end loosungi all "Kas Nizza või surm" lahinguvalmis seadnud. (Christophe Chatelot, Le Monde, 03.10)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi välisminister ja riigisekretär avaldasid Rootsi seisukohad ELi põhiseaduseelnõu kohta. Julgeolekukoostöö on rootslaste jaoks põhiseaduseelnõus kõige vastuolulisem teema. Rootsi valitsus ei tahaks, et EL kaitsekoostöö muutuks NATO Euroopa variandiks, isegi kui Rootsi võib alati valida, kas võtta julgeolekukoostööst osa  või mitte. Teisteks muudatusettepanekuteks Rootsi poolt on jätkuv ELi keskkonnapoliitika areng, põllumajanduspoliitika kaasajastamine ning selgete reeglite väljatöötamine humaanseks ja solidaarseks põgenikepoliitikaks. (Ewa Stenberg, Dagens Nyheter, 1.10)

Taani ajakirjandus

ELi tulevase põhiseaduse mõte on muuta ELiga seonduv selgemaks ja arusaadavamaks, kuid tekib küsimus, kas pakutav eelnõu seda eesmärki ka täidab. Kavandatav ELi "president" juhiks vaid Euroopa Ülemkogu, kus otsustatakse ainult liidu poliitika põhisuunad. Komisjoni ja parlamendi eesistujad jäävad aga samuti alles. Ka jääb ilmselt teatud kujul alles rahvuslik eesistumine Ministrite Nõukogus. Välja on pakutud grupieesistumise variant, kus iga riik vastutaks teatud valdkonna eest. See tagaks rahvusliku hoiaku jätkumise ELi juhtimisel. VVKl saab see üheks olulisemaks vaidlusküsimuseks, kuna väikeriigid tahavad vältida suurte riikide võimalust haarata endale olulised valdkonnad grupieesistumise korral. Vaidlus tundub sellega aga keskenduvat hoopis muule, kui ELi juhtimise selgemaks tegemisele. Samas oleks rahvale keeruline seletada ka võimalikku rahvusliku eesistumise täielikku ära kaotamist. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 3.10)

VVK võib kujuneda järjekordseks kakluseks rahvuslike huvide pärast, mistõttu tulemuseks oleksid vaid kompromissid. Taani endise ELi voliniku Henning Christopherseni arvamuse kohaselt jääb enamik asju muutmata, nagu koostöö põhimõtted, pädevuse jaotus ja Euroopa Parlamendi roll. Eesmärk oli kirja panna lihtne ja arusaadav leping Euroopa kodanikele, kuid tõenäoliselt põhivaidlused käivad institutsionaalsete detailide üle. (Jesper Larsen, Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 4.10)

Soome ajakirjandus

ELi põhiseadus suurendaks Euroopa Parlamendi võimu. Parlamendi pädevusest jäävad ka edaspidi välja maksupoliitika, julgeolekupoliitika, põhiseaduse muutmine ja osa juriidilistest ning siseasjadest. Parlamendi uuteks trumpideks on pakutud aga vetoõigust põllumajanduspoliitikas ja ELi rahade suunamise üle otsustamises. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 29.09)

ELi tulevikukonvent ületas oma pädevuse. Eesmärk oli aluslepingut uuendada ja selgemaks muuta, kuid hakati rääkima USA põhiseaduse laadsest tekstist. Leping pole tegelikult põhiseadus ning EL pole kogu Euroopa, kuid nimeks pandi just Euroopa põhiseaduslik lepe. Teiseks, ettepanekut serveeriti lõplikuna, kui suured liikmesriigid said olulistes küsimustes oma tahtmise läbi suruda. Algav VVK parandab ilmselt need vead. Protsessi tulemusena sünnib riikidevaheline leping, mille muutmine jääb ka edaspidi riikide pädevusse. (Johannes Koskinen, Turun Sanomat, 30.09)

Prantsusmaa on sattunud konflikti EK ning mitmete ELi liikmesriikidega, põhjuseks stabiilsuspakti rikkumine ning oma tugeva liini ajamine uue põhiseaduse loomisel. Peaminister Jean-Pierre Raffarin on oma ülbete sõnavõttudega halvustanud EKi ning nimetanud ELi Prantsusmaa võimu mitmekordistamise vahendiks. Prantsusmaa ülbust põhjustab ilmselt see, et Prantsusmaa vaevleb tõeliselt probleemide käes - eelarvepuudujäägi vähendamiseks tehtavad uuendused põhjustaks riigis suuri rahutusi. Mõned ELi poliitikauurijad väidavad, et Raffarin üritab rasket situatsiooni valijate eest varjata kommentaaride taha Prantsusmaa võimust ja iseseisvusest. Paljud prantsuse valijad näevadki ELi kui Prantsusmaa iseseisvuse õõnestajat. (Minna Nalbantoglu, Helsingin Sanomat, 1.10)

EL on lisaks majanduslikele ja poliitilistele protsessidele arendanud ka ühtset õigussüsteemi. Euroopa Kohtu otsuseid järgitakse märkimisväärselt palju. VVKl pürgitakse ilmselt ka ELi õigusliku olemuse tugevdamisele. (Juhtkiri, Aamulehti, 3.10)

Poola ajakirjandus

Eesti nõuab muudatusi: peaminister Juhan Partsi väitel ei kirjuta Eesti ELi põhiseadusele alla, kui Euroopa Konvendi poolt välja töötatud põhiseaduse eelnõu praegust kuju üldse ei muudeta ja täiendata. Eesti nõuab vetoõigust maksuküsimustes, EKis igale liikmesriigile oma volinikku ning ei nõustu Balti riikide esindajate arvu vähenemisega Euroopa Parlamendis. “Kõikide liikmesriikide võrdsus peab olema garanteeritud“, kommenteeris peaminister Parts Eesti eesmärki Roomas. (Jędrzej Bielecki, Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 3.10)

Hetkel kaitsevad Nizza lepingut vaid kaks riiki: Poola ja Hispaania. Poola välisminister Włodzimierz Cimoszewicz arvab, et Poola ei peaks otsima senise hääletussüsteemi säilitamiseks liitlasi, veenmistööga peaksid tegelema hoopis uue süsteemi pooldajad. "Nizza lepingut prioriteediks pidavate riikide arv väheneb. See piirab oluliselt Hispaania ja Poola võimalusi", kommenteeris ELi põhiseaduse projekti tuleviku üle käivaid vaidlusi Poola eurominister Danuta Hübner. (Anna Słojewska, Rzeczpospolita, 30.09)

Poola presidendi Aleksander Kwaśniewski sõnul ei ole kompromiss uue hääletussüsteemi vastuvõtmise osas võimalik. Samasugust otsustavust näitas üles Hispaania peaminister José Maria Aznar, kelle sõnul ei kavatse Hispaania oma häältega turule minna ning müüa oma kolm häält Euroopa Nõukogus kolme saadikukoha eest Europarlamendis. Kes aga tagab, et kumbagi riiki ei ähvarda isolatsioon? Kwaśniewski sõnul ei saa Poola ja Hispaania 80 miljoni elaniku seisukohti lihtsalt arvestamata jätta. Poola riigipea sõnul ei saa eeldada, et seim tulevase konstitutsiooni poolakatele vastuvõtmatutel tingimustel ratifitseerib või üldsus Poola nõrgenemist tunnustab. (Włodzimierz Cimoszewicz, Rzeczpospolita, 1.10)

Poola on uue konstitutsiooniprojekti suhtes kriitiline. Euroopa Nõukogu senise hääletussüsteemi kohaselt oleks Poola tulevikus üks Euroopa tugevamaid jõude, ent uue põhimõtte rakendamine toob riigile kaasa mõju vähenemise seniselt 27 häälelt 22 hääleni. Saksamaa välisministri Joschka Fischeri sõnul riskib see, kes ei nõustu muudatustega, kogu ELi halvamisega. Kuidas leida kompromiss? Ühe briti diplomaadi sõnul võiks ju Poola säilitada oma 27 häält, kuid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia peaks edaspidi arvestama mitte vähem kui 30-31 häälega. Mõistagi tähendaks ka selline lahendus Poola mõju vähenemist ning poleks seega vastuvõetav. Prantsusmaa rahulolematust näitab ühe kõrge välisministeeriumi ametniku seisukohavõtt, mille kohaselt “Prantsusmaa ei karda niivõrd Saksamaa domineerimist Euroopas, vaid vanade liikmesriikide otsustele vastanduvate uute liikmesriikide bloki tekkimist.“ Väidetavalt kardavad siiski nii Saksamaa kui Prantsusmaa, et kompromissile jõudmata ei kavatse Poola ka konstitutsiooniprojekti kinnitada. (Jędrzej Bielecki, Andrzej Stankiewicz, Rzeczpospolita, 3.10)

Uudisteagentuurid

Italy has suggested creating a mobile team of planners for EU military operations to end a row between the US and four European states who want a headquarters independent of NATO, diplomats said. The proposal of the EU's current president foresees a pool of about 40 officers rotating around national military headquarters. The plan will be presented at a meeting of the 15-nation bloc's defence ministers in Rome. (Reuters, Afp, 2.10)

Italy said there was wide opposition to a proposed EU military planning headquarters independent of NATO, and appeared to suggest that France and Germany had backed away from their plan. (Reuters, 3.10)

EU defence ministers ended an informal meeting in Rome with a         declaration that the EU is ready to take over peacekeeping duties in Bosnia from NATO, probably next year with a British-lead force. "We all agree on the fact that we can do it and it would be desirable to do it next year," Italian Defence Minister Antonio Martino told a news conference. He said that Britain had offered to be the "managing state" of a future European force. (Afp, 4.10)

EU defense ministers have welcomed a French proposal to develop a European police force that could deploy in the Balkans or other parts of Europe for short periods, Italian Defense Minister Antonio Martino said. (Afp, 4.10)

The EU's plans to strive for a stronger global role is not an attempt to step on the US' toes, the bloc's foreign policy representative Javier Solana said. "Let's be clear: Europe would be foolish to strive for a global role in rivalry with the US," Solana said in a speech in Poland's western city of Wroclaw. "No partnership survives rivalry among its partners in the long-run and the Atlantic partnership is irreplaceable. Acting together the EU and the US have been and will be a formidable force for good in the world." "But does this mean the EU should refrain from becoming a more credible actor on the world scene and a more influential partner in the American partnership? No," he said. (Afp, 2.10)

EU member states agreed to establish a list of safe countries whose citizens will be considered as having no obvious reason to claim asylum. Nationals of these countries will still be able to claim asylum but will undergo a fast-track procedure, the Italian EU presidency said after a meeting of the bloc's interior ministers. The list will be a short one and individual member states will be able to add to it, as Britain and Germany already do. In February 2003 the British list of states whose nationals were judged to have no case for claiming asylum included all 15 EU members, the 10 states due to join next year, plus Albania, Bulgaria, Ghana, India, Jamaica, Macedonia, Moldova, Pakistan, Romania and Serbia and Montenegro. (Afp, Reuters, 2.10)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELi ja liituvate riikide kohtumisel Roomas tegi prantsuse kaitseminister Michèle Alliot-Marie ettepaneku luua Euroopa korrakaitsejõud, mis sekkuksid konfliktijärgsesse stabilisatsiooniprotsessi või ennetaks kriisiolukorra tekkimist. Kolleegid praegustest ja tulevatest liikmesriikidest võtsid ettepaneku suhtes pooldava seisukoha ning otsustati luua töögrupp projekti eesmärgipärasuse uurimiseks. See ettepanek puudutab eelkõike kolme riiki - Itaaliat, Hispaaniat ja Hollandit, kes teevad ettevalmistusi sõjaväelise politsei loomiseks. Kuid ka Poola, Belgia ja Saksamaa on projektist võrdselt huvitatud. Vastava üksuse loomine, mis Prantsusmaa nägemuse kohaselt võiks koosneda tuhandest mehest, pakub huvi liidule tervikuna. Näiteks Bosnias tegutseb alates aasta algusest 500 Euroopa politseinikku. (Laurent Zecchini, Le Monde, 5.10)

Taani ajakirjandus

Prantsusmaa on muutunud ELi sõjajõu propageerimisel pragmaatilisemaks. Prantslased tahavad ELi julgeoleku teha sõltumatuks USA poolt juhitavast NATOst, ning esimene samm selles suunas oli suvine Congo-missioon, mida juhtis Pariisis asetsev peakorter. Kuid Prantsusmaal mõistetakse, et ilma Suurbritanniata ei õnnestu tõhusa sõjalise koostöö loomine, ning mõistetakse ka seda, et nende plaanid realiseeruvad kõige varem järgmise põlvkonna ajaks. Blair ei taha näida Prantsuse-Saksa soovidele painduvana ega osaleda NATOt ohustavas projektis, kuid britid nõustuvad samas ELi oma sõjaliste operatsioonide läbiviimisega ilma NATO abita. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 3.10)

Soome ajakirjandus

Itaalia tegi ettepaneku ELi julgeolekukoostöö kohta, mille eesmärgiks on kaasata projekti Suurbritannia. Suurbritannial oleks ettepaneku kohaselt juhtiv roll ELi sõjalise valmisoleku arendamises. Plaani mõte on vähendada USA kahtlusi projekti suhtes. Plaani järgi töötaks ELi sõjaline üksus koostöös NATOga ning seda juhiks planeerimisüksus, mis koosneks 40st ohvitserist suurematest ELi riikidest. Suurbritannia paistab olevat uue suunaga nõus. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 4.10)

Soome kaitseministeeriumi kantselei juht kindralleitnant Matti Ahola ütleb, et ELi sõltumatut julgeolekusüsteemi on üle tähtsustatud. Liidu julgeolek on kui pabertiiger, sõnadel puudub igasugune kate. Kaitsesüsteemi ehitamine on aastatepikkune protsess. Ahola arvates seisneb Euroopa julgeolek praegu ainult NATOs, millel on tegutsemisvõime, erinevalt ELi kaitsestruktuuridest. (Erkki Jääskeläinen, Turun Sanomat, 29.09)

Uudisteagentuurid

The EU urged Turkey to do more to unite Cyprus before the island joins the bloc next year, offering some encouragement on Ankara's progress towards a start date for EU accession talks of its own. The EU has set Turkey a series of targets on political and economic reform, and will hold a review in December 2004. If it is satisfied with Ankara's progress, it could then set a date for opening talks on accession to the Union. (Reuters, 29.09)

Norwegian PM Kjell Magne Bondevik raised the prospect that his country, which has twice voted against joining the EU, might seek membership when the bloc is enlarged to take in 10 new members next year. "I am ready to have another look today at the EU dossier, because I think that when the EU takes in so many (new) countries it will be possible that integration will be less deep than many among us fear," he said in an interview with the daily newspaper Aftenposten. (Afp, 5.10)

The EC welcomed signs that the fight against corruption in EU candidate state Bulgaria is making progress. "I think we will mention that there is a slight improvement in the fight against corruption," said EU enlargement commissioner Günter Verheugen after talks with Bulgarian FM Solomon Passy. The EC, which will next month publish updated assessments of candidate nations and the 10 states due to join next May, has often highlighted corruption as a key problem in ex-communist countries. The new reports are due to be published on November 5. Bulgaria has so far concluded negotiations on 25 out of 31 chapters. (Afp, 30.09)

The Croatian government adopted a document answering more than 4,500 questions posed by the EC, concluding a preliminary step to joining the EU. The dossier covers political and economic criteria for EU membership as well as the country's ability to undertake commitments arising from EU membership. The Commission's conclusions are to be passed to EU members in early 2004. Croatia is hoping to catch up with Bulgaria and Romania and join the EU in 2007. (Afp, 2.10)

President Leonid Kuchma said it was time Ukraine stopped aspiring to EU membership, saying the bloc had kept his country waiting too long and had little need for its planes, coal or tractors. Kuchma said Ukraine should instead use other trade blocs to boost growth, playing to fears the country could run back into Russia's sphere as the EU prepares to expand its borders eastwards. (Reuters, 30.09)

USA ajakirjandus

Vaatamata ELi lubadusele avada liitumisläbirääkimised Türgiga tuleva aasta lõpus, on selge, et Türgi kohtab ELi liikmelisuse teel islamireligiooni tõttu tunduvalt enam vastaseid, kui seda on kogenud kristlikud Ida-Euroopa maad. Artikli autor leiab, et EL astuks suure sammu edasi võttes Türgi liidu liikmeks ning nihutades ühenduse piire Iraagi, Iraani ja Süüriani. Türgiga kaasnevad islamimõjud rakendaksid positiivset mõju juba liidu piirides elavale 12 miljonile moslemile. Autori hinnangul on praegu arutlusel olev 2015. aasta Türgi liitumiseks otsitult hiline tähtaeg. Euroopa peaks tema arvates ajaloolise sammu astuma tunduvalt varem. (Jonathan Power, International Herald Tribune, 2.10)

Uudisteagentuurid

EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said he would not hesitate to demand fines against France for breaching euro-zone deficit rules. Solbes warned the French budget for 2004 was "not enough to correct the excessive deficit" run up by France, which is in breach of the euro-zone deficit limit of 3.0 percent of gross domestic product. (Afp, 30.09)

The 12-nation euro zone is on the brink of a long-awaited economic recovery, EU Economic and Monetary Affairs Commissioner Pedro Solbes said. "Following three years of low growth in the euro area, the first green shoots of recovery are appearing," Solbes said in his introduction to the EC's latest quarterly report on the euro area. (Afp, 30.09)

EKi president Romano Prodi lubas toetada Rail Baltica lülitamist ELi infrastruktuuri prioriteetsete projektide nimistusse. Sellest teatas Prodi Leedu presidendile Rolandas Paksasele. (Interfax, 1.10)

Saksamaa ajakirjandus

Majandusülevaateid koostava ühenduse Ernst & Youngi arvates on ELi uued riigid investeerimisbuumi ootel. Paljud Saksa firmad ootavad juba seda hetke, mil kaubanduse ja investeeringute jaoks viimased piirid kaovad. Üks kolmandik DAX-firmasid näeb 10 uues liikmesriigis suurt tähtsust kas oma toodangule uue tootmispinna või kaubandusliku vaheplatvormi näol. (Beatrix Wirth, Die Welt, 30.09)

Leedu rahandusminister Dalia Grybauskiene: "Leedu on stabiilseim ja majandusliku arengu poolest kiireim riik piirkonnas. 1999. aastal peale WTOga liitumist, olime sunnitud oma majandust avatumaks muutma, me ei pea praegugi midagi kartma”. Euro kasutuselevõtu kohta ütles rahandusminister, et “Leedu on erastatud ja makromajandusliku rahvamajandusega riik, seega on Leedul olemas kindlad eelised Euroopa ühisvaluutale üleminekul esimeste hulgas”. (Doris Heimann, Handelsblatt, 01.10)

Uudisteagentuurid

Polish President Aleksander Kwasniewski ratified the accession protocols of seven ex-communist countries on course to join NATO. The protocols were signed in a ratification ceremony in the same room at the presidential palace where the Warsaw Pact between the Soviet Union and its satellite states was created in 1955. (Afp, 3.10)

Prodded by the US doctrine of preemption, the North Atlantic alliance signaled its determination to refocus its activities on the developing world in order to root out suspected terrorist cells in the Middle East, Africa and elsewhere. "The center of gravity for the last 50 years in the alliance has been in Western Europe," NATO's Supreme Allied Commander in Europe, General James Jones, told Newsweek magazine. "But the center of activity is, in my perspective, moving east, and I think its not an understatement to say that the geostrategic center of interest for the foreseeable future has to be the greater Middle East." (Afp, 28.09, Interfax, 29.09)

NATO was considering sending thousands more troops to Afghanistan and linking special teams in the troubled provinces to its peacekeeping forces in the capital Kabul, diplomats said. (Reuters, 30.09)

The door to NATO is still open for Macedonia as long as the Balkan country moves forward with social and military reforms, alliance Secretary General George Robertson said. "Reforms must continue and must be doubled. But the door remains open, not closed and there is a clear prospect ahead for this country," Robertson told journalists during a farewell visit before he leaves his post later this year. (Afp, 2.10)

Russia delivered an abrupt warning to NATO by saying it would re-evaluate its nuclear missile strategy should the Cold War-era body remain a military alliance with an "offensive" doctrine. "Should NATO remain a military alliance with its current offensive military strategy, this will prompt a fundamental reassessment of Russia's military planning and arms procurement," said an internal assessment document released by Russia's defense ministry. This re-evaluation will include "changes to Russia's nuclear strategy," the document said. (Afp, Interfax, 2.10)

Nearly two thirds of Finns want their non-aligned country to remain outside the North Atlantic Treaty Organization (NATO), an opinion poll published by public broadcaster YLE showed. Just 20 percent of the 1,000 Finns polled for the survey said Finland should join the US-led defense alliance, 63 percent were against, while 17 percent were undecided. (Afp, 2.10)

Eesti kaitseministri Margus Hansoni sõnul peab Eesti NATO ettepanekul maavägede ettevalmistamisel rõhuma skautpataljoni arendamisele, millest luuakse Eesti ainus kiirreageerimisüksus. (Interfax, 1.10)

Poola president Aleksander Kwasniewski loodab, et tal avaneb oma ametisoleku aja jooksul võimalus osaleda Ukraina NATOga ühinemise protokolli allkirjastamise tseremoonial. (Interfax, 4.10)

NATO peasekretär George Robertson sõidab 20. oktoobril visiidile Ukrainasse. (Interfax, 30.09)

Tbilisis toimub 10.-14.11 NATO PfP raames konverents sõjalise informatsiooni vahetuse küsimustes. (Interfax, 4.10)

Nüüd hakkab Pihkva oblasti õhuruumi kontrollima ka Lätis paiknev radar: oktoobri lõpus peaks Põhja-Lätis tööd alustama Lockheed Martini kolmemõõtmeline radar TPS-117. (informpskov.ru, 3.10)

USA ajakirjandus

NATO ja ELi edukas laienemine näitab, et progress on võimalik ka riikides, mille ees seisavad rasked väljakutsed. Endine Rootsi peaminister Carl Bildt tuletab meelde nö "Läti juhtumit", kuna Lätis on vene vähemuse osakaal märkimisväärne. Venemaa seisis tugevalt vastu NATO laienemisele itta, eriti endise Nõukogude Liidu aladele. Kuid Läti suutis tulla toime olukorras, kus seitsmes riigi suuremas linnas on etnilised venelased enamuses. Nüüdseks on Läti NATO liige ning ühineb peagi ka ELiga. Aadria Harta eeskujuks on 1998. aastal loodud Balti Harta. Eesti, Läti ja Leedu kohustusid selles tegema koostööd regionaalprobleemide lahendamisel. Vähesed uskusid toona, et Baltikumis rakendub edasiminek sellise kiirusega nagu see on toimunud. (Tod Lindberg, The Washington Times, 30.09)

Rootsi ajakirjandus

USA suursaadik NATO juures Nicholas Burns selgitab oma nägemust NATO tulevikust. Siiani Euroopale keskendunud allianss suunab oma tegevuse ida poole - Kesk-Aasiasse ja Lähis-Itta. Burns rõhutab nendest piirkondadest tulenevat terrorismiohtu, mis on suunatud nii USAle kui Euroopale. Et ennast kaitsta, tuleb nendes piirkondades kohal olla. NATO missioon Afganistanis avas suursaadiku arvates ukse uut tüüpi julgeolekuarusaamale. Burns toonitab ka koostöö vajadust Venemaa ja Ukrainaga ning mitmete Kesk-Aasia riikidega. Raskuseks on aga NATO nõrk ühtsus. Ühest küljest Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia vastanduvad USAle, teiseks laieneb NATO peagi 26-liikmeliseks, mis võib piirata organisatsiooni tegevust. NATO otsusteks on vaja nimelt konsensust. (Bitte Hammargren, Svenska Dagbladet, 29.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Baltic state of Estonia will not sign the EU's draft constitution in its current form, PM Juhan Parts said. Estonia, which is taking part in the talks which start in Rome on the draft as one of the 10 future members of the EU, wants to maintain its veto rights over taxation, so as to keep its zero-rate corporate income tax from reinvested profits. Estonia also opposes the EU plan to slim down the number of MPs the Baltic nation can send to the European parliament, and maintains the principle of one EU commissioner per member state. "We will not sign the current text, and Estonia intends to defend its interests at the intergovernmental conference in Rome," Parts told journalists on the eve of the meeting. (Afp, Interfax, 2.10)

The Estonian government plans to end a mission by bomb disposal experts in Afghanistan from the beginning of 2004 due to lack of money and human resources, an Estonian newspaper said. "At the moment, I don't see any need to continue the mission next year," PM Juhan Parts told the daily Postimees. The newspaper said the government's plan to end the work of the Estonian team in Bagram was driven by a lack of resources as well as a shortage of explosive ordnance disposal specialists and sniffer dogs at home. Local officials said the number of bomb disposal experts and sniffer dogs had been established for domestic needs, rather than international missions. "We need a pause right now, but we will be interested in foreign missions for the Rescue Board in the future," said Kalev Timberg of the Interior Ministry. The US embassy in Tallinn said the Estonian team's contribution was "highly valued and that the need for such capability is likely to increase". Estonian foreign policy shapers said they opposed the government's plan to end the mission. Marko Mihkelson, head of the parliament's foreign affairs committee, said the move "would create uncomfortable foreign policy questions for Estonia". (Afp, 29.09)

Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas 14. septembril toimunud ELiga liitumise küsimuses peetud referendumi tulemused. (Interfax, 3.10)

President Arnold Rüütel andis Kadriorus Venemaa patriarh Aleksius II-le üle Maarjamaa Risti teenetemärgi. (RIA Novosti, Interfax, 29.09)

Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) metropoliit Stefanus teatas kohtumisel Venemaa patriarhi Aleksius IIga, et loeb vaidlust Moskvale alluva õigeusu kirikuga kirikuvarade küsimuses ammendatuks. (Interfax, 30.09)

Aleksius II sõnul peavad Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikul (MPEÕK) ja Eesti apostlik-õigeusu kirikul olema võrdsed õigused. Sellise avalduse tegi ta kohtumisel metropoliit Stefanusega. (RIA Novosti, 30.09)

Venemaa patriarh Aleksius II andis oma õnnistuse Tallinnas Lasnamäele kavandatava õigeusu kiriku hoone maa-alale ning kirikupaika tähistavale kivile. (RIA Novosti, Interfax, 30.09)

Aleksius II avaldas lootust, et Eesti liitumine ELiga võimaldab tagada kodanikuõigused kõigile Eesti elanikele. (Interfax, 30.09)

Lõppes Venemaa patriarhi Aleksius II visiit Eestisse, kus Vene õigeusu kiriku pea sündis, kasvas ja elas märkimisväärse aja oma elust. Tallinn, patriarhi kodulinn, saatis teda teele paduvihmaga, mida rahvatarkuse järgi peetakse heaks endeks. (Interfax, 30.09)

Tallinna Linnavolikogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt antakse MPEÕK-le üle hooned, kus praegu asuvad kiriku juhatus ning metropoliit Korneliuse kantselei. (Interfax, 3.10)

Eesti valitsus otsustab reservfondist Kirikute Nõukogule 1,3 mln krooni suuruse summa eraldamise. (Interfax, 1.10)

Eesti Riigikohus tunnistas ebaseaduslikuks senise praktika, mille kohaselt vene erusõjaväelastele keelduti automaatselt elamisloa väljastamisest, teatas Eesti Päevaleht. (RIA Novosti, Interfax, 30.09)

Regionaalsele majanduslikule arengule Euroopa piiriülese koostöö poolt avaldatava mõju uurimine muudab Eesti ja Venemaa suhted enam adekvaatseks, arvab Eesti Peterburi Peakonsulaadi Pihkva kantselei juht Urve Nõu Pihkvas toimunud rahvusvahelisel konverentsil. Urve Nõu arvab, et Eesti ja Pihkva oblasti koostöö oleks efektiivsem, kui selliseid uuringuid viidaks läbi vähemalt kord poole aasta jooksul. (pln-pskov.ru, 3.10)

Pärast Eesti ühinemist ELiga suureneb piirivalve isikkoosseis 400-500 inimese võrra. (Rosbalt.ru, 2.10)

Soome ajakirjandus

Eesti ja Venemaa vaheline viisarežiim jätkub ELis samasugusena, Eesti on olnud viisavabaduse vastu. Piirialade elanike piiriületusi on lihtsustatud töö ja sugulaste tõttu, kuid nende erandlike viisade saatus ELis on lahtine. Seoses ELi vabakaubanduslepinguga kaotab Eesti olulise kaubanduspartneri - Ukraina. Siiani on Eesti ettevõtted vähenenud Venemaa-suunalist eksporti kompenseerinud kaupade eksportimisega Ukrainasse. Nüüd loodab Eesti, et Venemaa kaotab topelttollid, kuid Venemaa pole tollide kaotust kinnitanud. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 1.10)

Eesti kaitsejõud on valinud Ämaris asuva endise nõukogude baasi kohaks, kuhu hakatakse kavandama NATO nõuetele vastavat baasi. Eesti õhujõudude komandöri Mart Vendla sõnul saab baasist eelkõige Eesti kaitsejõudude baas, mis oleks võimeline koostööks NATOga. Tugevaim kandidaat NATO tugipunktiks Balti maades on Siauliai lennuväli Leedus. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 5.10)

Venemaa ajakirjandus

Aleksius II Eesti-visiidist: Venemaa Patriarh ja Eesti president leidsid ühise keele. Veel paari aasta eest tundunuks see visiit ebareaalsena MPEÕK pooleldi illegaalse seisundi tõttu. MPEÕK registreeriti Euroopa survel alles 2002. aastal. Võimalik, et selles mängis mingit osa ka asjaolu, et president Arnold Rüütel on õigeusklik. ((Vladimir Dzaguto, Vremja Novostei, 29.09)

Patriarh võib rahule jääda, et sai külastada oma sünnimaad, kohtuda Eesti juhtidega, rääkida nendega eesti keeles ja võtta Arnold Rüütli käest vastu Eesti kõrgeim autasu - Maarjamaa rist, millega varem autasustati Konstantinoopoli patriarhi. Aleksius II visiit sai teoks tänu sellele, et MPEÕK registreeriti Eestis ametliku kirikuna. Nüüd on jäänud veel kiriku omandiküsimus: et olla võrdne Konstantinoopoli patriarhaadiga, nõuab ka Moskva endale omandit, mitte rendisuhteid. Et küsimus pole mitte ainult kiriklik, vaid ka riiklik, sellest annab tunnistust patriarhi visiidile eelnenud siseminister Grõzlovi külaskäik Tallinnasse, millel ta arutas oma kolleegiga ka omandiprobleeme. Eksperdid Tallinnas arvavad, et MPEÕK registreerimine ja patriarhi Eestisse kutsumine olid tunduvalt lihtsamad kui omandivaidluste lahendamine - Aleksius II ühe visiidiga see piirdu. (Politcom.ru, 30.09)

Paljud Läti ja Eesti sõdurid ja ohvitserid, kes on USA palvel Iraagis ja Afganistanis, paluvad ... end emme-issi ja naiste juurde koju saata. Peaminister Juhan Parts hirmutas USAd teatega, et Afganistani missioonis osalemine on tema väikese riigi jaoks liiga kallis. ((Moskovski Komsomolets, 4.10)

Taani ajakirjandus

Rootsi suurpangad on investeeringutes võtnud sihikule Balti riigid, kuna siinne majandus kasvab poole kiiremini, kui Põhjamaades ning siin on kokku peaaegu sama palju elanikke, kui Rootsis. (Ole Mikkelsen, Berlingske Tidende, 2.10)

Lennufirma SAS hakkab tulevikus siduma Põhja- ja Ida-Euroopat, saades Euroopa suuruselt neljandaks lennufirmaks Air France'i, Lufthansa ja British Airwaysi kõrval. SAS ostis paar nädalat tagasi 49 % Estonian Airi aktsiatest. Balti riigid on eriti huvitav piirkond, kuna see on tulevane ELi osa ning kiirteede puudusest tuleneb suur nõudlus lennuliikluse järele. (Peter F. Gammelby, Jyllands-Posten, 3.10)

Soome ajakirjandus

Eesti maksusüsteem pakub Soomele nii suurt konkurentsi, et võib lisaks ettevõtetele Eesti meelitada ka Soome spetsialiste. Soomes lükati tagasi üheastmeline maksusüsteem, kuid jätkuvalt murtakse pead, kuidas püsida Eestiga konkurentsis sotsiaalkindlustuse põhimõtete osas. (Juhtkiri, Kaleva, 29.09)

Eestis kardetakse, et välisomanikud toiduainetööstuses lõikavad enim kasu ELi otseste toetuste pealt. Eesti talumehed tahavad teha koostööd soome ja rootsi ühingutega, kuna pole valdavalt kursis keerulise bürokraatiaga, mis kaasneb toetuste taotlemisega. Üheks põhjuseks on valitsuse ELi pooldav propaganda, kus kõike esitleti lihtsana ega toodud välja eeldusi toetuste saamiseks ning suurt paberitööd. (Harri Kavén, Turun Sanomat, 3.10)

Uudisteagentuurid

The Finnish pharmaceutical industry is worried that Estonia's EU accession next May will encourage Finns to buy their medicines there, where drugs are up to two-thirds cheaper, officials said. The Finnish government has been forced to slash its alcohol duties, effectively cutting the retail price for booze by 20 percent, in a bid to halt Finns from stocking up in the low-cost neighboring country after its EU membership. "People go there to buy clothes, alcohol, everything, also drugs," said Sirpa Rinta, a director with Pharma Industry Finland, a national interest group for pharmaceutical companies. (Afp, 1.10)

Eestis ilmus ajakirja “Diplomaatia” esimene number. Ajakirja peatoimetaja Marianne Mikko teatas, et nõudlus sellise ajakirja järgi on väga suur, eeskätt seoses riigi liitumisega ELi ja NATOga. Ajakiri hakkab ilmuma iga kuu esimesel reedel. (Interfax, 5.10)

Tartus taastati ja avati mälestusmärk nõukogude sõjaväelastele, kes hukkusid linna fašistidest vabastamisel. (informpskov.ru, 29.09)

USA ajakirjandus

Eesti tegi lõppenud kuul euroreferendumi näol läbi ehk raskeima harjutuse riigi demokraatlikul teel alates 1991. aastast, mil "raputati maha" nõukogude okupatsioon. Eestis õpetajana töötades oli mul võimalus seda sündmust jälgida. Vaid lühikesed 12 aastat on möödas sellest, kui Eesti koos teiste Balti riikidega ilmus pärast 51 aastat kestnud nõukogude okupatsiooni taas rahvusriigina maailmakaardile. Üks mu õpilastest leidis, et hääletusele eelnenud kampaania muutus enne lõppu pahatahtlikuks. Kuid enamus noori tundis kampaania lõpuks vaid tülpimust. ELiga ühinemise taotlusavaldus anti sisse juba 1995. aastal, seega venis kampaania 8 aasta pikkuseks. Pärast valimistulemuste selgumist tundsid paljud eestlased kergendust. Päev pärast referendumit olin löödud, kuna mu eesti kolleegid ei arutanud pea üldse referendumiga seonduvat justnagu oleks kõik toimunud ootuspäraselt. Vähemalt Tartus näis, et nii asi oligi. Ma ei näinud kedagi tänavatel tantsimas. (David Joseph Smith, International Herald Tribune, 2.10)

Soome ajakirjandus

Jaan Kaplinski leiab, et terrorismi kaotamiseks tuleks elimineerida põhjused, miks inimesed hakkavad terroristideks. Kaplinski arvates arenetakse terroristiks olukorra tõttu, mitte propaganda mõjul. Maailmasündmusi järgides tekib tunne, et maailmapoliitikat ei juhi USA, Euroopa ega ÜRO, vaid äärmusrühmitused nagu al-Qaida ja Hamas. Bushi mõtteid paistab valitsevat sõda terrorismi vastu, millele on alistatud suur osa USA valitsuse tegevusest. Iirimaa ja Iisraeli riigi teke on näited, kus terrorismi lülitamine demokraatlikusse arengusse võib olla tõhusaim vahend terrorismist vabanemiseks. Terroristide väljajätmisel on vastupidised tulemid. Kaplinski pöörab tähelepanu ka faktile, et terrorismivastane võitlus kõigutab lääne tsivilisatsiooni põhiväärtusi. Lääs on dilemma ees - kas pidada olulisemaks demokraatiat ja inimõigusi või ohverdada need julgeolekule, lastes seega terroristidel määrata ühiskonnakorraldust. USA ja Iisrael on valinud julgeoleku ning Kaplinski loodab, et Euroopa teeb teistsuguse otsuse. (Jaan Kaplinski, Turun Sanomat, 29.09)

Kui Eesti liitub ELiga, hakatakse lisaks alkoholile Eestist tõenäoliselt ka ravimeid Soome viima. Enim ennustatakse valuvaigistite ja antibiootikumide üleviimise suurenemist, kuna nende hinnad on Eestis tunduvalt odavamad. Mõne aja jooksul hakkavad arvatavasti ka mõlema riigi ravimikindlustused ühtlustuma. Ilmselt saab naaberriigist ostetud ravimite korvamine kuumaks probleemiks ELi tasandil. (Tiina Ylitalo, Etelä-Suomen Sanomat, 1.10)

17-aastane läti tüdruk ja aasta vanem venelanna Tallinnast teevad ajalugu eesti õigussüsteemis, süüdistades üheksat inimest neid orjusele ja seksteenustele sundimises. Süüaluseid ootab kuni 12 aastane vanglakaristus. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 28.09)