Nädal välismeedias: 22 - 28. september 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

German Chancellor Gerhard Schröder said he was confident that Romania would become a member of the EU in 2007, after talks with President Ion Iliescu. "Germany strongly supports its membership and we believe that the aim of joining the EU in 2007 can be achieved," Schröder said. "We welcome this goal and will do what we can to help Romania achieve it," he said, adding that the aim was "very ambitious" and would require further reforms by Bucharest. (Afp, 25.09)

Romania is to hold a referendum on October 19 on its new constitution under the slogan "Yes to Europe," PM Adrian Nastase said. "For Romania, this referendum has the same value as votes held by the 10 candidate countries to join the European Union," Nastase said. (Afp, 26.09)

Five future EU members expressed support for efforts made by Bulgaria, Romania and Croatia to join the EU by 2007. Agriculture ministers from the Central European Free Trade Association (CEFTA) expressed "their political readiness to further cooperation aiming at paving the way for all CEFTA Parties to acceed to the EU," in a joint statement issued at the end of a one-day meeting in Slovenia's Adriatic resort Portoroz. (Afp, 26.09)

Pihkva oblasti volikogu saadik Dmitri Matvejev nimetas Läti ELiga liitumise referendumi tulemusit “ettearvatuks” ja “näitlikuks”. Tema sõnul suhtub ta arusaamisega Läti rahva sooviavaldusse Euroopa integratsiooniprotsessidega liitumiseks. Samas arvab Matvejev, et “kui Läti ja teised Balti riigid soovivad tõepoolest olla tsiviliseeritud riigid, siis peavad nad demokraatlikest normidest kinni pidama.” Eelkõige puudutab see kodanikuõiguste võimaldamist Balti riikide venekeelsele elanikkonnale. (informpskov.ru, 23.09)

USA ajakirjandus

Lätlaste sisenduslik "jah" ELiga liitumise poolt kindlustas ELi laienemise 25 liikmeni, kuid majandusliku ühtlustumise teel, ELi praeguste liikmete ja uute liitujate vahel, on veel pikk maa käia. Vaatamata üle 10 aasta kestnud suurenenud kaubavahetusele ja investeeringute voole on mitmed liituvatest majandustest koormatud vähetõhusa riigiaparaadi, riigi kontrolli all olevate asutuste ja suure põllumajandussektoriga. EKle teeb muret ka püsiv valitsuste korruptsioon ning uute riikide võime rakendada 80 000 lehekülge ELi seadusi. Kuigi IMF ennustab tulevaks aastaks liitujatele kahekordset majanduskasvu võrreldes vanade olijatega, tuleneb see siiski vaid tõsiasjast, et nö "uued" alustavad tunduvalt madalamalt tasemelt. Suur osa majandusasjatundjaid ennustab, et tulevakevadistel liitujatel kulub umbes 50 aastat, et jõuda tootlikkuse ja elustandardi poolest Lääne-Euroopa riikidele järele. (Brandon Mitchener, Douglas Lytle, David McQuaid, The Wall Street Journal, 22.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Läti on viimane 10 ELiga liituvast riigist, mis kinnitas oma soovi ülekaalukalt liidu pooldajate võiduga lõppenud rahvahääletusel. Läti loodab, et ELi liikmelisus garanteerib sõltumatuse Venemaast ning stimuleerib majanduskasvu. ELi struktuurifondide abiga loodetakse riigi infrastruktuuri parendada ning siduda seda senisest enam naabritega Baltimaadest ja teistest liikmemaadest. Need on faktorid, mis kaalusid üle kartuse kõrgemate hindade ja iseseisvuse osalise kaotuse ees. (Nicholas George, Financial Times, 22.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Oleks olnud vägagi üllatav, kui Läti oleks hääletanud ELiga liitumise vastu, samas kui temast põhjas ja lõunas asuvad Balti naabrid olid ülekaalukalt hääletanud ELiga ühinemise poolt. Nagu juunis Vilniuses ja möödunud nädalal Tallinnas, hääletas ka Riias, selleks, et "korrigeerida ajalugu", 67% hääletajatest ELIga ühinemise poolt ning 31% vastu. Asja ajaloolisust näitas ka tõik, et hääletamas käis 72.5% hääleõiguslikest kodanikest. (Laure Mandeville; Le Figaro, 22.09)

67% lätlastest hääletas referendumil ELiga liitumise poolt. Nii suur pooldajate arv samuti nagu ka suur hääletajate hulk (72.53% hääleõiguslikest kodanikest) üllatasid selle väikese Balti riigi poliitikuid eesotsas president Vaira-Vike Freibergaga, kuna Lätil oli Ida-Euroopa riikide hulgas kõige euroskeptilisema riigi maine. Läti oli viimane kandidaatriik, kus referendum toimus, kandidaatriikidest esimene referendum toimus Maltal ning Küprosel langetab otsuse parlament. Kõikide toimunud referendumite tulemused on olnud positiivsed, kaasa arvatud Eestis, riigis, mis kartis, et peab ELile loovutama osa oma iseseisvusest. Hääletanute arv pole aga igal pool olnud võrdselt suur, näiteks Ungaris käis hääletamas 45.6% elanikkonnast. Läti referendum oli eelviimane samm "suure Euroopa" tekkimise suunal, veel on vaja praegustes liikmesriikides ratifitseerida liitumisleping, siiani on seda teinud ainult Taani ja Saksamaa. (Laurent Zecchini, Le Monde, 23.09)

Moskva jaoks pole enam 1990ndad aastad, mil olulisim oli vene vähemuste õiguste kaitse Balti riikides. See lahing on jäänud minevikku ning praegu on Moskva peamiseks ülesandeks kindlustada Balti regioonis Venemaa majanduslik kohalolek - tulevase poliitilise koostöö võtmeküsimus. Selline on Tatjana Poloskova, Vene välisministri nõuniku arvamus neis küsimustes Lõppenud on jutud rõhumisest. Poloskova sõnul on Venemaale vajalik diasporaa, mis oleks hästi integreeritud kohalikku ühiskonda. Balti riikide liitumine ELiga on positiivne tegur, kuna see lihtsustab integratsiooni. Ning kas Balti venelaste elu ongi nii kehv? "Külastades vene kooli Kaunases kurdeti seal, et neil ei ole basseini. Siis mõtlesin koolidele Venemaal, millised tingimused on neil! Venemaa venelased ei mõista, miks me peaks toetama neid niigi juba küllalt heades tingimustes elavaid inimesi,” ütleb Poloskova. ((Natalie Nougayrede, Le Monde, 21.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Polish PM Leszek Miller urged the EU not to link a debate on the EU's new constitution draft with talks on the amount of aid newcomers will receive from the bloc. German FM Joschka Fischer has said that negotiations next year on the EU's 2007-2013 budget could be linked to passage of the draft, which EU current and future members will debate in October. Some Polish diplomats have said Fischer's statement was a threat that Poland would be given less funds under the next EU budget if it blocked the draft, proposed by a convention led by former French President Valery Giscard d'Estaing. (Reuters, 22.09)

19 small and medium-sized EU states demanded that negotiations on a first EU constitution that begin next month should be open and they should not be steamrollered. The foreign ministers of Finland and Austria, Erkki Tuomioja and Benita Ferrero-Waldner, told reporters that the 19 states had expressed a shared concern that the Italian EU presidency must allow them to raise and debate any issue. But they agreed on no substantive demands, focusing mainly on the procedure and timing of the talks which open on October 4 in Rome and are due to yield a treaty to be signed next May. Italy wants to wrap up negotiations by the end of this year but the smaller countries want more time for discussion. (Reuters, 23.09)

19 countries had insisted that the Italian Presidency of the EU should allow them to raise and debate any issue in the upcoming Intergovernmental Conference (IGC). Austria and Finland convened a meeting of 19 "like-minded" states on 23 September at the United Nations General Assembly in New York to discuss common interests before the IGC which starts on 4 October. Austria, Belgium, Cyprus, the Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, Hungary, Ireland, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta, the Netherlands, Poland, Portugal, Slovakia, Slovenia and Sweden agreed that they would not allow themselves to be bullied by the big Member States. Only Greece was not present. The Italian Presidency wants to conclude negotiations on the draft EU constitution in December this year and the big Member States - Germany, Britain, France and Italy - have agreed that the draft proposed by the Convention in July should not be renegotiated. (Euractive, 25.09)

The European Central Bank put forward a number of suggestions to improve the draft constitution of the EU, saying that price stability should be one of the guiding principles of the EU. While the ECB said in statement it "welcomed" the draft constitution because it "simplies, streamlines and clarifies the legal and institutional framework of the EU and enhances the union's ability to act at both the European and international level", it identified "certain aspects which should be improved." Among the principal suggestions made by the guardian of the euro, the ECB argued that a reference to "non-inflationary growth" or "price stability" be introduced "in order to retain the current prominent positioning of stable prices at the forefront of the EC Treaty and also as a guiding principle for the EU". (Afp, 22.09)

EC President Romano Prodi dismissed calls for senior members of his team to be sacked over a fraud scandal that has shaken the EU's executive arm. "I consider there is no reason to ask any commissioner to assume the political responsibility and resign," Prodi told senior members of the European Parliament (MEPs) in Strasbourg. In an eagerly awaited speech given behind closed doors, Prodi stood firmly by his economic and monetary affairs commissioner, Pedro Solbes, whose resignation has been demanded by many MEPs over the fraud scandal at the EU's statistics agency Eurostat. (Afp, 25.09)

Suurbritannia ajakirjandus

EK president Romano Prodi kaitses majandusvolinik Pedro Solbesit Eurostati skandaalis. Prodi sõnul ei ole isiklikeks etteheideteks mingit põhjust ning seetõttu ei pea ta vajalikuks majandusvoliniku tagasiastumist. Eurostati juhtumi uurimisraportid näitavad siiski kehva kommunikatsiooni Solbesi, Eurostati ja EKi oma maksupettuste uurimise üksuse Olafi vahel. Komisjoni president Prodi läks veelgi kaugemale öeldes, et Eurostati eelmine peadirektor, kes on skandaali keskmes, eksitas meelega majandusvolinik Solbesit. Kuid Prodi pole ka ise Eurostati küsimuses sel nädalal väga avatud olnud, lastes vaid üksikud valitud parlamendiliikmed täielikele vaheraportitele ligi. Parlamendi, kel ainsana on võim teha noomitus või ka komisjon ametist vabastada, meeleolu on seetõttu olnud üsna sünge, kuid samas ka segadusse viidud. (Juhtkiri, Financial Times, 26.09)

Saksamaa ajakirjandus

Kommentaar Eurostati-afäärile: 1999. aastal lubas EK president Prodi näidata "null-tolerantsi" igasugustele finantspettustele ELi asutustes, ka ELi komissar Neil Kinnock kinnitas, et hakkab looma "maailma parimat valitsust". See, millega Roman Prodi aga oma viimase ametiaasta jooksul tegelema hakkab, on kahjupiiritlemine. Suurim kaotaja on kindlasti EL ise. Sel ajal, mil ELi astuvad uued liikmesriigid, kahjustavad sellised skandaalid ELi mainet veelgi (Katja Ridderbusch, Die Welt, 25.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Berliinis toimunud kolmepoolne kohtumine polnud "suunatud mitte kellegi vastu", ütles Gerhard Schröder, kui talt küsiti, kas on tegemist uue grupeeringu moodustamisega ELi sees. Itaalia peaministrit hoidis kohtumise üksikasjade osas kursis Prantsuse president Chirac ning Aznarile rääkis uudiseid Briti peaminister Blair. Kuid oma dissidentliku kohtumise organiseerisid ka väikeriigid, kes korraldasid omavahelise kohtumise New Yorgis toimuval ÜRO Peaassambleel. Väikeriigid arutasid oma kohtumisel euroopa põhiseadusliku lepingu projekti. Selles küsimuses on aga Briti peaminister liitunud Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohaga. Gerhard Schröderi sõnul soovivad nad, et VVKl ei avataks praegust konvendi poolt loodud põhiseadusliku lepingu projekti, kuna uue konsensuse leidmine võiks osutuda keeruliseks. (Pierre Bocev, Le Figaro, 22.09)

10 päeva enne VVK algust on Briti valitsus oma seisukohtades Euroopa tuleviku suhtes nihkunud lähemale Saksamaa ja Prantsusmaa seisukohtadele. Siiani oli valitsuse seisukoht konvendi tehtud põhiseadusliku lepingu projekti suhtes skeptiline, London väljendas oma rahulolematust näiteks selle üle, et seal on ette nähtud Euroopa kaitsepoliitika arendamine väljaspool NATO raamistikku. Kuid Berliinis toimunud kolme riigi juhtide kohtumisel ütles Blair, et on valmis kaitsepoliitika osas järeleandmisi tegema, et mitte blokeerida VVK-l algavaid läbirääkimisi. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 24.09)

Taani ajakirjandus

Suurbritannia on andnud järgi Prantsusmaa ja Saksamaa soovile lisada ELi põhiseadusesse punkt Euroopa ühisest julgeolekust, mille kohaselt loodaks Euroopas sõltumatu sõjaline jõud. Vastutasuks tahab Suurbritannia garantiid, et uue põhiseadusega ei kaotata liikmesriikide vetoõigust ELi maksupoliitika küsimustes. Taani ei panusta aga ühise julgeolekupoliitika arendamisse, kuna on siiani toetanud Euroopa julgeoleku tagamist läbi NATO. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 23.09)

Taani endine välisminister, vasakpoolne Uffe Ellemann-Jensen arvab intervjuus ajalehele, et prantsuse-saksa telg ei saa olema uue Euroopa olulisimaks mootoriks. 10 uut riiki muudavad oluliselt poliitilist tasakaalu, enamik EList ei ole USA vastu meelestatud. Laienenud ELis pole Prantsusmaal ja Saksamaal nii keskne roll. USA võib hakata arendama koostööd Läänemeremaadega, et tihendada seeläbi suhteid Venemaaga. Kui tahta panustada Euroopa ühtsusesse ja ühistesse väärtustesse, siis pole see globaalsel tasandil võimalik ilma koostööta USAga. Tulevikus ei näe Ellemann-Jensen Venemaad ja Ukrainat ELi liikmetena, küll aga Türgit, kus on viimasel ajal kõvasti reforme läbi viidud. (Jesper Kongstad, Jette Elbæk Maressa, Jyllands-Posten, 26.09)

Soome ajakirjandus

Uute liikmesriikide liitudes ELiga jaguneb liit kaheks, mis ilmneb majanduspoliitikas ja suhtumises ELi kaitsepoliitikasse. Liituvad riigid on alles hiljuti pääsenud nõukogude võimu alt ja ainukese julgeolekugarantiina näevad nad NATOt USA juhtimisel. Prantsusmaa edendab aga NATOst sõltumatu Euroopa julgeolekupoliitika ideed. Majanduslikult on uued riigid samuti vanadest liikmetest erinevad, esitades traditsioonilisele heaolumudelile suure väljakutse oma liberaalsete maksusüsteemidega. (Juhtkiri, Kaleva, 23.09)

ELi põhiseaduseelnõuga seotud arutelu tulemus otsustab muuhulgas selle, kas EL arendab tulevikus edasi koostööl põhinevat mitmepoolset julgeolekut nagu seni või astutakse ameerikaliku globaalse ja ühepoolse jõupoliitika teele. Keskne on ELi suhtumine ÜRO rolli maailmas. ÜRO kaudu asju ajada on küll keerukas, kuid see on ainus tõelisel koostööl ja multilateraalsusel põhinev julgeolekufoorum maailmas. Seetõttu võiks ÜROl ka ELi uues põhiseaduses koht olla. (Suvi-Anne Siimes, Turun Sanomat, 24.09)

Uudisteagentuurid

Spanish PM Jose Maria Aznar said in Miami there was no alternative to close ties between the EU and the US. This special "transatlantic relationship" will promote "stability, security and prosperity for all," he said. In addition, he said, "solidarity against terrorism" and the fact there are almost 40 million Hispanics in the US, justify the close links his government maintains with Washington. "There is no serious alternative ... to the stability of a relationship between Europe and the United States," he said, adding that it was "compatible with the development of Europe." (Afp, 25.09)

One of the US' closest allies in the U.S.-led war in Iraq said that the Bush administration was wrong to divide Europe between old and new in the run-up to the war. In an interview with Reuters, Polish FM Wlodzimierz Cimoszewicz criticized U.S. Defense Secretary Donald Rumsfeld's statement that called opponents of the war, France and Germany, as residing in an 'Old Europe' from former Soviet bloc states such as Poland which lined up behind the US as part of a 'New Europe.' "Rumsfeld's concept of old and new Europe was really very unfortunate and not helping U.S. friends and allies,"Cimoszewicz told Reuters. (Reuters, 26.09)

Saksamaa ajakirjandus

Tony Blairi ootamatu lähenemine Saksa-Prantsuse positsioonidele Euroopa ühise kaitsepoliitika valdkonnas on kindlasti hea märk. Seega pöördub Blair tagasi 1998. aastal St.-Malos sõlmitud kokkulepeteni, mis osutusid aluseks Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisele. Juba sel ajal oli suur vajadus üleeuroopaliste kaasaegsete mõjutusvahendite järele. Arutluse all oli ka Euroopa "autonoomsete aktsioonide" korraldamine, kui NATO ei osale täiel määral mingites ühistoimingutes. Brittide osaluseta ei oleks võimalikul Euroopa autonoomsel sõjaväeaktsioonil usaldatavust. (Horst Bacia, FAZ, 24.09)

Soome ajakirjandus

ELi tulevane kaitsepoliitika saab olema üks suurimatest vaidlusteemadest ELi VVKl. Lisaks Inglismaale on ELi kaitsepoliitika arendamine problemaatiline ka neutraalsete Soome, Rootsi, Austria ja Iirimaa ning mõningate uute liikmesriikide jaoks. Prantsusmaal ja Saksamaal pooldatakse NATOst sõltumatute Euroopa vägede juhtimiskeskuse loomist. Paljud riigid seisavad aga vastu ELi põhiseaduse eelnõus ette pandud julgeolekuüksuse moodustamisele liidu sees, mille “tuumikriigid” ähvardavad luua isegi siis, kui mõned riigid selleks valmis pole. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 22.09)

Henry Kissinger analüüsis teravalt USA ja Euroopa vahelisi suhteid oma külaskäigul Helsingis. Ta tuletas meelde, et USAs on võimu keskpunkt liikunud idarannikult läände ja lõunasse, ning Euroopa jaoks on oht mitte ennetav sõjategevus, vaid tagasipöördumine isolatsiooni. Lääne-eurooplased ei vaja enam USA kaitset, kuid uued ELi liikmed näevad veel ohtu Venemaalt ja peavad USAd ainsaks, kes nende iseseisvust kaitsta suudaks. ELil on uus nägemus julgeolekust, mille järgi Euroopat ohustab terrorism, organiseeritud kuritegevus ja massihävitusrelvad, kuid mitte “endisaegsed” sõjalised rünnakud. (Max Jakobson, Helsingin Sanomat, 20.09)

Soome kaitsejõudude juhataja, admiral Juhani Kaskeala rõhutab transatlantiliste suhete vajalikkust. Tema nägemuses peaks ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika käima käsikäes NATOga. Ka kaitseminister Seppo Kääriäinen on nõus, et kui Soome otsustab ELi julgeolekupoliitika tõhustamisega kaasa minna, tuleks rõhuda selle arendamisele koos NATO ja USAga. (Arto Astikainen, Helsingin Sanomat, 22.09)

Helsingi Ülikooli riigiteaduste teadur doktor Teija Tiilikainen kommenteerib Europarlamendi ettepanekut, mille kohaselt EL võiks saada ühtseks alaliseks liikmeks ÜRO Julgeolekunõukogus. Tiilikaineni arvates on tegu kõrge mõttelennuga, reaalselt pole ettepanek väga tõsiseltvõetav ning selliste küsimuste otsustamine jääb Ministrite Nõukogule. (Joel M. Vainonen, Etelä-Suomen Sanomat, 23.09)

Soome välispoliitika analüütik Max Jakobson kirjutab ELi tulevikust ja tulevasest põhiseadusest. Ta leiab, et 25 riigiga EL ei saa liitriigiks. Riigid liituvad mitteametlikeks gruppideks, mille koosseis muutub sõltuvalt päevakorras olevatest probleemidest. Föderalismi kartuseks pole enam põhjust. Sõjalist liitumist peavad ELis vähesed USA vastu suunatuks, realistlikum tulevikupilt oleks ELi koostöö NATOga. Osalemine NATO operatsioonides on aga alati vabatahtlik ning kartus, et ameeriklased sunniksid NATO läbi kedagi sõdima, on alusetu. Soome ja Baltimaade julgeolek eeldab, et USA sõjaline mõjuvõim Euroopas säilib läbi NATO. Kavandatav ELi liikmesriikide tuumiku poolt juhitav kaitsekoostöö ei õigustaks ennast Põhja- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, kuna selle raskuspunkt asetseks Lääne-Euroopas. Seega ELi kaitsepoliitika jääb kriisilahenduse tasemele. (Max Jakobson, Demari, 25.09)

Järgmisel nädalal algaval ELi valitsustevahelisel konverentsil üritatakse ka ühist julgeolekut paika panna. Pole usutav, et EL, mille liikmetest enamus kuulub NATOsse, hakkaks looma täiesti uusi julgeolekustruktuure. Ka Soomet külastanud Henry Kissinger rõhutas NATO tähendust Euroopale. Samuti hakkab Soome poliitiline eliit vaikselt vihjama NATO liikmelisuse võimalikkusele. Veidi julgemalt on transatlantiliste suhete tähtsust rõhutanud kaitsevägede juhataja Juhani Kaskeala. (Juhtkiri, Suomen Kuvalehti, nr.39/2003)

Uudisteagentuurid

The President of the EC, Romano Prodi, cautioned incoming members of the EU not to try and sign up to the euro too hastily. In an interview published in the Frankfurter Allgemeine Zeitung, Prodi said: "There is pronounced enthusiasm for the euro in the (EU accession) countries. And while I welcome that, we must be careful.” (Afp, 25.09)

The EC unveiled proposed reforms to its subsidy allocation mechanism for producers of sugar, cotton, tobacco and olive oil. Under the reforms, to one degree or another, government assistance to such producers would no longer be linked as closely to output as it has been in the past. Sugar, cotton, tobacco and olive oil were not covered by reforms to the EU's CAP that were announced in June. (Afp, 23.09)

A referendum on Britain joining the euro is still possible before the next election despite Sweden having rejected the currency, PM Tony Blair insisted. It was pointless to rule out a poll on euro entry before the next general election, due by mid-2006 at the latest, Blair said. (Afp, 28.09)

The European parliament approved the nomination of French central bank governor Jean-Claude Trichet as the next president of the European Central Bank, replacing Wim Duisenberg of The Netherlands. (Afp, 23.09)

The EU must sharply increase the amount of funds it allots for the construction of transportation links between member states, EU transport commissioner Loyola de Palacio said. (Afp, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

"Eurotsoon kannatab majanduskasvu osas "pikendatud paigalseisu" käes, samas ei ole otsest tagasiminekut," kinnitavad Euroopa juhtivad majandusteadlased. Eurotsoon on viimsel 30 aastal läbi teinud 3 mõõnaperioodi, aastatel 1974-75, 1980-82 ja 1992-93. Kuigi viimasel kahel aastal on tsooni üldised majandusnäitajad suhteliselt kesised, ei ole konjunktuurilangus siiski sedavõrd äge kui eelnevatel langusaastatel. (Ed Crooks, Financial Times, 23.09)

Saksamaa ajakirjandus

EK president Romano Prodi: Euroopa vajab stabiilsust ja kasvu. Stabiilse makromajandusliku olukorra tagajaks on järjepidev majanduslik kasv. ELi makromajanduslik poliitika peab eelkõige tuginema reeglitele. Me vajame autoriteeti, mis viiks süsteemi püsimiseni. Euro sisseviimine uutes ELi liikmesriikides võib endaga kaasa tuua kindlaid majanduslikke eeliseid. Kuid liiga kiire üleminek eurole võib põhjustada liiga suurte kulutuste tegemist. (Hajo Friedrich, FAZ, 25.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa kaubandusvolinik Pascal Lamy sõnul funktsioneerib Euroopa üldiste reeglite, nagu näiteks konkurentsireeglid, põhjal, kuid siia lisanduvad veel ELi enda kehtestatud reeglid, nagu näiteks stabiilsuse- ja kasvupakt. Miks meil selliseid reegleid vaja on? Neid on vaja selleks, et kuigi euro on meile kõigile väga kasulik, peavad selle kasutamist reguleerima ka ühised reeglid. Euro puhul ei saa olla "sooloesinemisi", vaid euro arengule peavad kõik võrdselt kaasa aitama. 3% eelarvedefitsiidi piirang ei tohiks olla liiga range, kuna kui eelarvedefitsiit on sellest mitu aastat järjest suurem, pole see hea ei majandusele, majanduskasvule ega tööhõivele. Samas on Lamy nõus sellegagi, et stabiilsuse- ja kasvupakti reegleid tuleks veidi ümber teha. (Gerard Courtois, Ruth Elkrief, Pierre-Luc Seguillon, Le Monde, 24.09)

Uudisteagentuurid

Leaders of NATO member countries welcomed the appointment of Dutch FM Jaap de Hoop Scheffer as the new head of the Atlantic alliance, saying he was a good choice to maintain solid transatlantic relations. The 55-year-old Dutchman was named by the alliance's decision-making body, the North Atlantic Council, to take over from current secretary-general George Robertson when his term of office expires at the end of the year. Nicholas Burns, the US' ambassador to the alliance, expressed wholehearted approval of the choice. "He's the ideal person to continue NATO's transformation -- so ably begun under Lord Robertson -- into an alliance militarily capable and deployable and politically prepared to confront the new threats of terrorism and Weapons of Mass Destruction," he said in a statement. (Afp, RIA-Novosti, 22.09)

President George W. Bush was pleased the Dutch FM had been named NATO secretary general, the White House said in a statement. "I welcome (the) decision by NATO to appoint Jaap de Hoop Scheffer, the Dutch foreign minister, as its next secretary general, beginning in January 2004. Mr. De Hoop Scheffer is a leader deeply committed to freedom and to strong and effective transatlantic cooperation. I look forward to working with him." (Afp, 22.09)

Newly appointed NATO chief Jaap de Hoop Scheffer vowed to use his new position to bridge US-European rifts within the alliance, calling himself a "European, but also an Atlanticist." Hoop Scheffer, currently the Dutch FM, told reporters it was imperative for European security and defense iniatives, which have raised eyebrows in the United States, to complement NATO. "European endeavours and further European integration in the field of security and defense policy should be complementary," he told reporters here on the sidelines of the annual UN General Assembly. (Afp, 22.09)

The NATO alliance, created half a century ago to fight the Cold War, has found a new role tackling global instability, Secretary General designate Jaap de Hoop Scheffer said. He rejected criticism that the 19-member body, which has embraced several former communist foes such as Poland since the fall of the Berlin Wall and is due to take in seven more next year, was an outdated group in search of a new meaning. "The enemy is not the traditional enemy any more, but the enemy for instance is international terrorism, the enemy is instability, the enemy is insecurity, that is the reason why NATO is in Afghanistan, why NATO is supporting the Polish division in Iraq. That is the new enemy," he told BBC television's Newsnight current affairs programme. (Reuters, 22.09)

Moscow remains opposed to NATO's expansion into eastern Europe, particularly the former Soviet Baltic states, a top lawmaker in charge of Russia's affairs with the alliance said. "I am convinced that such a move does not correspond with the spirit of the new relations established between Russia and NATO, and fails to answer modern security concerns," said Lyubov Sliska, who also serves as a deputy speaker in the State Duma lower house of parliament. "I would like to express particular concern about the state of ethnic minorities living in Latvia and Estonia," she said. "Hundreds of thousands (of Russians) still do not have citizenship" in those countries, she noted. Sliska added that Russia's relations with NATO would be complicated further should problems concerning ethnic Russians in the Baltics remain unresolved following the bloc's eastward expansion. (Afp, RIA-Novosti, 23.09)

NATO Secretary General George Robertson arrived in the Tajik capital Dushanbe at the start of a two-day visit centering on the fight against terrorism and relations between the alliance and the central Asian former Soviet republic. "Even before September 11, we were engaged and involved in central Asia. Since September 11, it has become the front line of the war against international terror and NATO recognizes that," Robertson told reporters. (Afp, 23.09, RIA-Novosti, 24.09)

A senior NATO official was quoted as saying the military alliance would likelyet involved in Iraq, just as it had done in Afghanistan. "If, as is to be expected, there is still a great need for troops to stabilise the country, NATO will be faced with this question, sooner rather than later," General Harald Kujat, head of NATO's military committee, told Welt am Sonntag newspaper. (Reuters, 27.09)

Leedu, Läti ja Eesti kuulutasid ühise rahuvalveprojekti Baltbat ametlikult lõppenuks. (Interfax, 26.09)

USA ajakirjandus

Jaap de Hoop Schefferi valimine NATO järgmiseks peasekretäriks näitab, et vanal transatlantilisel militaarliidul jätkub küllaldaselt eluvaimu. Hollandlane on end tõestanud osava advokaadina transatlantiliste sidemete tugevdamisel. Lahkuv Lord Robertson jätab endast maha suhteliselt heas korras liidu. NATO võttis hiljuti üle Afganistani missiooni ning võib tulevikus olulist osa mängida ka Iraagi ülesehitusel. Hoop Scheffer näib olevat hästisobiv jätkamaks NATO viimaseid saavutusi. (The Wall Street Journal, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Hollandi välisminister Jaap de Hoop Scheffer saab NATO uueks peasekretäriks kui George Robertson aastalõpus ameti maha paneb. Endist diplomaati Nato peakorteris Schefferit toetas eelkõige USA, kes peab hollandlast veendunud "atlantistiks". Samuti uue paesekretäri kandidaadina välja pakutud Kanada rahandusminister John Manley, võimalused kahanesid tunduvalt kui USA teatas, et ei toeta tema kandidatuuri. Kanada, erinevalt Hollandist, ei pooldanud USA juhitud Iraagi sõda. Ka eurooplased, kui ehk Prantsusmaa välja arvata, kaldusid toetama de Hoop Schefferit. Tema esimeseks ülesandeks saab parandada transatlantilisi suhteid, mis pärast USA otsust Iraaki rünnata seadsid ohtu NATO püsimajäämise. (Judy Dempsey, Ian Bickerton, Financial Times, 23.09)

Saksamaa ajakirjandus

Kuigi uus NATO peasekretär de Hoop Scheffer järgib äärmiselt tihedat transatlandilise koostöö liini, on ta väljaspool ELi tuntud integratsioonisõbraliku poliitikuna. Tema puhul kehtib ka valitsusjuhi Jan Peter Balkenende ütlus oma riigi rolli kohta: "Nüüdsest muutume tunnistatud sillaehitajateks Euroopa ja Ühendriikide vahel". (Michael Stabenov, FAZ, 24.09)

Hollandi välisminister Jaap de Hoop Scheffer on kindlasti väga austatud ja kogenud diplomaat. Kuid ta ei ole nii tark tagantsundija või algataja, kes saaks NATO uuel teel uue identiteedini viia. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 23.09)

Prantsusmaa kaitseminister Michele Alliot-Marie: Euroopa peab autonoomselt tegutsema seal, kus NATO tegutseda ei soovi või ei saa. Selline tegutsemismudel oli nii Makedoonias kui ka Kongos. Kõik need tegutsemised toimuvad solidaarsuses meie liitlastega. (Gerd Krönke, Süddeutsche Zeitung, 26.09)

USA ja Euroopa vahelised suhted on ja jäävad halbadeks, seda on näidanud lühikeseksjäänud mõttevahetused George W. Bushi, Gerhard Schröderi ja Jaques Chiraci vahel. Samaaegselt on sidemed ja sõltuvus nimetatud osapoolte vahel tihedamad kui kunagi varem. (Rolf Paasch, Frankfurter Rundschau, 24.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Hollandlase Jaap de Hoop Schefferi kandidatuur NATO uue peasekretäri ametikohale leidis heakskiitu kõigi Euroopa riikide seas ning sellega nõustus ka USA välisminister Colin Powell, kelle ülesandeks jäi veenda ka Kanada asepeaministrit John Manleyd sellega nõusse jääma. Kui traditsioonide kohaselt on alliansi sõjaline juhtimine ameeriklaste käes, siis selle poliitiliseks juhiks peaks olema Euroopa diplomaat. De Hoop Scheffer peaks Robertsonilt ameti üle võtma detsembri lõpul. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 22.09)

Taani ajakirjandus

Hollandlased on tuntud kui head sildade ehitajad – seda ka poliitilises plaanis. NATO peasekretäriks valiti Hollandi välisminister Jaap de Hoop Scheffer, kuna hollandlased pole tülis ei USA ega ka Saksamaa ja Prantsusmaaga. Ametist lahkuv George Robertson tegi vea, asudes Iraagi kriisis liialt ameeriklaste poolele. Hollandlased on aga hoidnud ennast tülist eemal, avaldamata USAle ametlikult toetust. Seetõttu on de Hoop Scheffer poliitiliselt neutraalne proovimaks transatlantilist silda parandada. (Ole Bang Nielsen, Berlingkse Tidende, 23.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Patriarch Alexis II of the Russian Orthodox Church arrived in his native Estonia for a visit expected to improve ties between Russia and the former Soviet Baltic republic. The 74-year-old ailing Alexis was due to meet President Arnold Rüütel, PM Juhan Parts and carry out religious services in Tallinn and northeastern Estonia during his six-day state visit, which had been repeatedly postponed. The visit of the powerful patriarch, whose church is a close political ally of the Kremlin, comes at a sensitive time in Estonian-Russian relations, as Estonia voted last week to join the EU, sealing off its efforts to move away forever from Russia's domination. (Afp, 25.09)

Venemaa president Vladimir Putin kohtus New Yorgis enne sõnavõttu ÜRO Peaassambleel Eesti presidendi Arnold Rüütliga. Kohtumisel arutati kahepoolsete suhete arendamist. Eesti president informeeris Vladimir Putinit ka Kohtla-Järve piirkonna venekeelse elanikkonna sotsiaalsete küsimuste lahendamiseks ettevõetud sammudest. (RIA Novosti, Interfax, 25.09)

Eesti president Arnold Rüütel ja Venemaa välisminister Igor Ivanov vahetasid mõtteid terrorismivastase võitluse üle. (Rosbalt.ru, 24.09)

Venemaa patriarh Aleksius II viibib 25. – 30.09 Eestis, teatas Vene kiriku välissidemete osakond. Eesti on Aleksius II kodumaa. (Interfax, 23.09)

Aleksius II sõidab kodumaale, kuid patriarhi peamine eesmärk pole mitte sünnikoha külastamine, vaid hoopis Moskva patriarhaadi positsioonide kindlustamine Eestis. (Gazeta.ru, 25.09)

Eesti presidendi kantselei teatas, et Venemaa patriarhi Aleksius II autasustatakse Maarjamaa Risti esimese klasse ordeniga. (Interfax, 22.09)

Euroopa tõukas Eestit õigeusu-küsimust lahendama. Alekisus II visiidi eelduseks oli kiriku registreerimine, omandiküsimuste lahendamine, kuid visiidi toimumisele aitasid kaasa president Rüütli isiklik side patriarhiga ning uue noore valitsuse pragmaatilisus. (Strana.ru, 25.09)

Eestis on Tallinna võimude toetusel lahendatud kahe õigeusu kiriku vaidlus omandiküsimuses. (Interfax, 23.09)

MPEÕKle vara tagastamine peaks nüüd toimuma kiiremini, teatas Venemaa siseminister Boriss Grõzlov kohtumisel patriarh Aleksius IIga. (Interfax, 24.09)

Venemaa patriarhi Aleksius II visiit Eestisse on eriliselt oluline Vene-Eesti suhete tugevdamise seisukohalt, ütles Venemaa Balti uuringute keskuse direktor Vladimir Jushkin. (RIA Novosti, 25.09)

Aleksius II ütles kohtumisel PM Juhan Partsiga, et Eesti peaks ELi astudes säilitama oma eripära. (Interfax, 26.09)

Eesti valitsus aitab lahendada MPEÕK probleemid, teatas Aleksius II pärast kohtumist PM Juhan Partsiga. (RIA Novosti, 26.09, Interfax, 27.09)

Enam kui poolteist tuhat usklikku kogunes patriarh Aleksius II jumalateenistusele Aleksandr Nevski katedraalis Tallinnas. (Interfax, 26.09)

Eestis tegutsevad õigeusu kirikud peavad omama võrdseid õigusi, ütles Aleksius II. (Interfax, 27.09)

Patriarh Aleksius II siirdus Püha Taevaminemise Pühtitsa ehk Kuremäe kloostrisse. (Interfax, 28.09)

Venemaa Välisministeerium: Baltimaades on tõsine demokraatia defitsiit, kuna 22% Läti ja 12% Eesti alalisest elanikkonnast jäid ELiga liitumise küsimuses peetud referendumist kõrvale. (ITAR-TASS, 23.09)

Isamaaliit esitas PM Juhan Partsile ja siseminister Margus Leivole arupärimise, millal võetakse ära Eesti kodakondsus vene poliitikult Aleksandr Beloussovilt, kes sai kodakondsuse eriliste teenete eest. (Interfax, 24.09)

Eesti kinnitas otsust loobuda surmanuhtluse kasutamisest, seda isegi sõja olukorras. (Interfax, 22.09)

USA ajakirjandus

Vene patriarh Aleksius II sõitis 5-päevasele visiidile Eesti. Eestlased näevad kirikupea külaskäiku Kremli katsena Eestiga suhteid parandada. Aleksius II-l on unikaalne positsioon heatahte sõnumi vahendamiseks ja seda mitte ainult seetõttu, et temas nähakse Venemaa valitsuse saadikut. Nimelt on Eesti Aleksius II sünnimaa. Ta kasvas siin ja käis koolis ning räägib vabalt eesti keelt. Enamus eestlasi tervitab Aleksius II visiiti, kuid eesti ajakirjandus on taas päevavalgele toonud ammused väited nagu oleks kirikupeal olnud tihedad sidemed KGBga. (AP, The New York Times, 26.09)

Saksamaa ajakirjandus

ELi uute liikmesriikide referendumite protsess on lõppenud Eesti ja Läti rahvahääletustega, just seal, kus 1980. aastate lõpul Gobatšovi “sula” ajal esimest korda hakkasid hubisema oma riigi iseseisvuse taastamise soovid. (Hermann Rudolph, Der Tagesspiegel, 23.09)

Kolme Balti riigi jaoks tähendab eelseisev ELi ja NATOga liitumine lõplikku lahtisaamist Venemaast, mille poolt nad olid okupeeritud "nõukogude vabariikide" staatuses kuni 1991. aastani. (FAZ, 22.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti rahandusminister Tõnis Palts teatas oma tagasiastumisest. Palts, üks Eesti jõukamaid inimesi, on kriitika tule all juba mitu viimast kuud võimalike maksupettuste tõttu, mis võisid aset leida enne tema ametisse asumist ministrina. (Le Figaro, 20.09)

Rootsi ajakirjandus

Intervjuu Edgar Savisaarega, keda artikli autor iseloomustab kui vihatud ja armastatud elavat legendi. Savisaar räägib, et kui Eestis mõni valitsuse liige oleks ELi vastu, jääks ta tõenäoliselt ametist ilma. Rootsis saavad aga ministrid valitsuse liinile vastu rääkida. Savisaar kritiseerib ka Eesti valitsusparteide liberaalset maksupoliitikat, mis “pole ei õiglane, ega euroopalik”. Savisaar on alati väitnud seisvat iseseisvuse eest ning kahelnud, kas see on võimalik ELis. Seda on tõlgendatud kavala retoorikana ja manipulatsioonina. Põhjus seisneb ilmselt Keskerakonna toetajates, kelle jaoks on iseseisvus väga oluline ja kelle seas on palju pensionäre. Keskerakond on võimalus protesteerida liberaalse ja ELi-meelse valitsuse vastu. Parempoolsed kardavad aga Savisaare võimuletulekut, kuna arvatakse, et ta suunab Eestit Moskva poole. Savisaart peetakse eestlaste seas etteaimamatuks ja autoriteetseks. Keskerakonna sees on Peeter Kreitzberg ainukesena astunud Savisaarele vastu. Kreitzbergi sõnul peaks erakond muutuma demokraatlikumaks, juhtima peaks uus põlvkond, kes ei pärine nõukogude ajast. (Arne Bengtsson, Epok, 28.09)

Taani ajakirjandus

Balti riikide kindel jah eurohääletustel tulenes paljuski hirmust Venemaa ees, mida ka kampaaniates kasutati. Eesti Välispoliitika Instituudi direktori Andres Kasekampi sõnul muutus liitumine identiteedi küsimuseks – kas kuuluda Venemaa juurde või Euroopasse. Poolt-kampaania esitas valimiste võimalikku negatiivset tulemust kui valikut Venemaa kasuks. Kasutati isegi plakatit “Kas Venemaa on sõber?”. Euroskeptikud omakorda võrdlesid ELi Nõukogude Liiduga. Igor Gräzin näiteks on toonud võrdluse ELi kohtu ja nõukogude ülemkohtu vahel. (Jørgen Staun, Berlingske Tidende, 20.09)

Norra ajakirjandus

Intervjuus Aftenbladetile võrdleb Igor Gräzin ELi Nõukogude Liiduga. “EL on läbireguleeritud, sotsialistlik, poolkommunistlik, bürokraatlik institutsioon” ütleb Gräzin. Ta peab turu reguleerimist kvootidega nõukogudelikuks ning leiab sarnasuse Romano Prodi ja Leonid Brežnevi kõnepruugis. Mitmes riigis peetaks sotsialismi vihkavat Gräzinit kõrvaliseks ekstsentrikuks, kuid Eesti on üks maailma liberaalsemaid riike, seal võtavad paljud teda kuulda. (Frank M. Rossavik, Aftenbladet, 18.09)

Soome ajakirjandus

Eestlaste usaldus Riigikogu saadikute vastu kahaneb, kuna paljud parlamendisaadikud tunduvad keskenduvat rohkem mõnele muule ametile, kui tööle parlamendis. Nii mõnegi Riigikogulase amet on seotud meelelahutusega. Lahendus võiks olla Riigikogu koosseisu vähendamine, mis on Eesti rahvaarvu arvestades üsna suur. Siis jätkuks asjalikke Riigikogulasi Toompeale ja häid saatejuhte televisiooni. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 21.09)

Venemaa ajakirjandus

Patriarh Aleksius II visiidist Eestisse. Eesti on tema jaoks erilise tähendusega, sest siin ta sündis, kasvas üles ja alustas kiriku teenimist. Kuid Läänemere kallastel pole Aleksius II käinud juba üle 10 aasta, põhjuseks konflikt kiriku varade pärast Moskva patriarhaadi ja Konstantinoopoli vahel. NG teatab, et EAÕK on II MS eelse Õigeusu kiriku õigusjärglane ja talle kuuluvad juriidiliselt kõik kirikuvarad, k.a need, mida kasutab MPEÕK. ((Oleg Nedumov, Nezavisimaja Gazeta, 25.09) Samal teemal Aleksandr Shegedin, Kommersant, 25.09

AP ajakirjaniku Michael Tarmi artikkel Venemaa patriarhi visiidist Eestisse. Aleksius II visiit Eestisse võib kanda märki Kremli soovist normaliseerida suhted Tallinnaga. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni arvates on visiidi näol tegemist psühholoogilise läbimurdega. ((Michael Tarm, The Moscow Times, 26.09)

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus lihtsustab 27. septembrist toiduainete sisseveo korda kõigi riikidega, v.a. Venemaaga. Valitsuse määruse kohaselt võib EList, ELiga peatselt liituvatest riikidest, aga ka Andorrast, Gröönimaalt, Islandilt, Liechtensteinist, Norrast, San Marinost, Fääri saartelt ja Šveitsist Eestisse sisse vedada ükskõik milliseid toiduaineid. (pln-pskov.ru, 26.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Paljud arvasid, et Eestil kulub kümneid aastaid enne, kui suudetakse kõrvale heita nõukogude majanduse reliktid, näiteks aastane inflatsioon, mis ületas 1000% piiri. Kuid Eestis viidi läbi tõhusad ja radikaalsed vabamajanduse reformid ja nüüdseks on Eesti kõige edukam endine nõukogude vabariik. Majanduskasv, mis veel 1997. aastal ületas 10% piiri, on langenud 5% tasemele nagu inflatsioongi. Kõik see peaks Eestist tegema hea paiga ostmiseks nüüd ja kohe, sest hinnad näitavad kiireid tõusumärke. Mõnelpool Tallinnas on kinnisvara hinnad aastaga 40% kallinenud. Arvatavasti tõus jätkub seoses Eesti ühinemisega ELiga. (Patrick Kidd, The Times, 26.09)

Artikkel brittide kinnisvarainvesteeringutest Tallinnas. Firma Bristol&Stone asutab tuleval kuul Baltic Investment Fund'i, mis hakkab investeerima kinnisvarasse kõigepealt Eestis, kuid seejärel ka Leedus ja Lätis. Fond on suunatud brittidele, kes sooviksid investeerida summasid 20 000-30 000 naela või ka 100 000-500 000 naelsterlingit ning kasu lõigata Ida-Euroopa kiirest majanduskasvust. Bristol&Stone'i juhid usuvad, et investeeringud tasuvad end ära, kuna Baltikum on Euroopa kõige kiiremini arenev regioon ning elamuarendus on seal just jalgu alla saamas, seda eriti Eestis. On märke, et kohaliku majandusedu tulemusena on arenemas noor professionaalne keskklass. See omakorda aga suurendab vajadust uute elukohtade järele. (Melanie Bien, The Independent, 21.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Skandinaavia lennunduskompanii SAS ostab Maersk Airilt 49% Estonian Airi aktsiatest. Balti riikides on SAS osanik juba sellistes lennuettevõtetes nagu Air Baltic Latvia ja Air Botnia. (Tour Hébdo, 19-25.09)

Soome ajakirjandus

Artikkel Eesti rahandusminister Tõnis Paltsi ametist lahkumisest. Paltsi sõnul esitas ta lahkumisavalduse, et säästa oma poliitilisi partnereid ja lähedasi talle suunatud alusetute süüdistuste eest seoses väidetava maksupettusega. (Etelä-Suomen Sanomat, 20.09)

Eesti alkoholiaktsiisi tõus ei vähenda ilmselt soomlaste viinaoste Eestist. Peale ELiga liitumist tõusevad Eestis oluliselt ainult marjaveinide hinnad. Kui tubaka hinda tõstetakse aastaks 2009 järk-järgult ELi miinimumtasemeni, siis alkoholiaktsiisiga täidab Eesti juba ELi miinimumnorme. Viina hinna tõstmisega ollakse ettevaatlikud, kuna kardetakse salaviinatootjate kiiret reageerimist. (Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 20.09)

Narva Kreenholmi tekstiilitehase töölised külastasid Soome tehaseid Lahtis ja Orimattilas ning imetlesid soomlaste tehnikat. Osakonnajuhataja Nadjezda Sinjakova sõnul tellivad Soomlased Kreenholmilt palju kangaid, suurimateks klientideks on Kodu Anttila ja Hobby Hall. Kreenholmi töölised teenivad kuus 3800 krooni, Soomes saab sama töö eest umbes 5 korda rohkem palka. (Etelä-Soumen Sanomat, 22.09)

Varia

Uudisteagentuurid

Inglise firma Thomas De La Rue poolt valmistatud tulevaste eesti europasside bordoopunased kaaned on Eestisse jõudnud. (Interfax, 24.09)

Tallinna linnapea Edgar Savisaar sattus infarktiga haiglasse. (Interfax, 23.09) Savisaare seisund stabiliseerub. (Interfax, 24.09)

Pihkva on esimene vene linn, kes kirjutab alla sõpruse ja koostöölepingu Tartuga. Tartusse saabub sel puhul väga esinduslik vene delegatsioon – kokku umbes sada inimest eesotsas Pihkva linna duuma esimehega. (RIA Novosti, Informpskov.ru, 23.09)

Tartu Ülikoolis tähistatakse eestikeelse õppe 200. aastapäeva. (Rosbalt.ru, 22.09)

IMF töötaja, Peruu kodanik, kes varastas Tallinnast hinnalise portselaneseme, vahistati Kopenhaageni lennujaamas. (Interfax, Newsru.com, raadio Majak, 23.09)

Punaarmee veteranid tähistasid Tallinna fashistide käest vabastamise 59. aastapäeva. (RIA-Novosti, Interfax, 22.09)

Parvlaev Estonia hukust on möödunud üheksa aastat. (Interfax, 28.09)

USA ajakirjandus

Artikkel eesti programmeerijate kaasabil sündinud veebitelefonist Skype, mida on kasutatud Eestis näiteks Raadio Kuku eetris. Linnar Viigi väitel on Skype'i helikvaliteet lähedane tavatelefoni omale, kuid esialgu kindlasti mitte parem. Viik ei arva, et uus süsteem tavatelefonid üldse mängust välja lükkaks. Siiski laaditi esimesel nädalal, kui Skype'i kasutada sai, internetist alla üle 15 000 koopia, teisel nädalal küündis see arv juba 660 000ni. (AP, The New York Times, 25.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Kaubavahetus Ida-Euroopa riikidega on õitsele puhkemas ning sinna saamine, mis varem kujunes sageli keeruliseks ja ebamugavaks ettevõtmiseks, on lihtsam kui kunagi varem. Paberite vormistamine ei ole enam probleemiks. Vähem kui kuueks kuuks Ida-Euroopasse jäädes, ei nõuta viisa olemasolu. Britid olid ühtedeks esimesteks, kes seadsid sisse viisavaba liiklemise Balti riikidega. Seda peamiselt tänu Margaret Thatcherile, kes lõdvendas viisanõudeid Baltimaadest tulnud külalistele, ajal mil viimased püüdsid Moskva haardest vabaneda. Kui see neil õnnestus, muutus brittide alustatud žest kahepoolseks. (Ros Taylor, The Guardian, 25.09)

Saksamaa ajakirjandus

Balti riikide esimestel iseseisvusaastatel levinud arvamus kiirest jõudmisest Lääne-Euroopa elustandardini on ammu üle läinud ja sõnapaar "tagasipöördumine Euroopasse" ammu oma mõjujõu kaotanud. (Reinhard Veser, FAZ, 22.09)

Transpordiühenduse vaatevinklist on "raudne eesriie" Lääne ja Ida vahel ikka veel alles. Nt kui tahta sõita rongiga Berliinist Eesti pealinn Tallinna, kulub 60 tundi et läbida kokku 1700 km. Teel Tallinna peab 9 korda ümber istuma ja rong peatub seejuures 60 rongijaamas. Eesti-Läti piir tuleb lisaks sellele jalgsi ületada. Juhul kui oleksime sinna sõitnud aururongiga ehitusaastast 1935, oleksime reisiks kulutanud vaid 27 tundi ja sihtpunkti jõudnud palju kiiremini. (FAZ, 21.09)

Rootsi ajakirjandus

Eesti ja veel 8 Läänemere äärse riigi ministrid lõid hiljutisel kohtumisel aluse koostööle illegaalse tööjõu vastu võitlemiseks. (Bosse Andersson, Dagens Nyheter, 24.09)

Skandinaavia- ja Baltimaade sotsiaalala ministrid kohtusid Lundis ja arutasid koostöö üle narkootikumide piiramise küsimuses. Viis Põhjamaade ministrit kirjutasid alla narkopoliitika strateegiale. (Morgan Johansson Ingjerd Schou Lars Lökke Rasmussen Árni Magnùsson, Liisa Hyssälä, Svenska Dagbladet, 24.09)

Soome ajakirjandus

Alkoholifirma Altia kavandab Tallinnat külastavate soomlaste jaoks kergesti kantavaid viinapudeli pakke. See on konkreetne näide, kuidas Eesti liitumine ELiga mõjutab soomlaste Tallinna-reise. Kuigi Soome alandab alkoholiaktsiisi, on Eestist siiski odavam jooke tuua. (Anssi Miettinen, Helsingin Sanomat, 25.09)

Silvar Laanemäe Eesti Gayliidust kirjeldab Eesti ühiskonnas valitsevat suhtumist seksuaalvähemustesse. Ta nimetab võimul oleva valitsuse suhtumist vaikivaks sallivuseks. Eesti on küll majanduslikult liberaalne, kuid muus osas on veel arenguruumi, arvab Laanemäe. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 26.09)