Nädal välismeedias: 08 - 21. september 2003

EUROOPA LIIT

Laienemine,
Siseareng,
Välis- ja julgeolekupoliitika,
EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika,
Majandus,
Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Latvia celebrated voting to join the EU and sealing the success of the bloc's plans to welcome 10 more nations, mostly ex-Soviet states, into the fold next May. Final official results announced by the election commission showed Latvians had voted overwhelmingly to join the bloc, with 67% voting Yes and 32.3% saying No, after votes from all polling stations were counted. An estimated 22% of Latvia's population are non-citizens and did not have voting rights. (Afp, Reuters, 21.09)

The EC congratulated Latvia for voting to join the EU in a decisive referendum that set the seal on the bloc's historic expansion to 25 countries next year. "The citizens of 9 countries have spoken and voiced a strong 'yes' for the European integration, which should encourage all of us to work even harder in uniting the continent," EC President Romano Prodi said. "We are happy and proud that Latvian citizens decided to join the EU as well. They will bring their own experiences, talents and good will into our European family," he said in a statement. (Afp, 21.09)

With the positive vote in Latvia the EU can boast a perfect record in a long string of referendums on enlargement, but the figures also suggest that the prospect of membership has failed to galvanize the bloc's 75 million new citizens. The excitement of the very early 1990s has abated and if anything, the referendum process was conspicuous by its lack of enthusiasm. This was evident in the relatively low turnouts observed in four of the main entrants: Poland, Hungary, the Czech Republic and Slovakia. In none of those countries did EU entry garner a majority of the registered voters.From Riga to Bratislava, opponents to the EU deplored that whole chunks of sovereignty were being handed over again to an outside entity, a decade or so only after they were released from Moscow's iron-fisted hold. Particularly in the Baltic countries, "EU" sounded too much like the "Soviet Union" into which they were forcibly integrated for 50 years. Even those voting "yes" to EU entry did so without enthusiasm. For all the occasional extravaganza of the "yes" campaigns, "I am only doing this for my children" became a cliche among yes-voters over the past few months. (Afp, 21.09)

Lithuanian President Rolandas Paksas signed a law on the Baltic country's EU accession treaty, finalizing the ratification procedure. "This is a historic day for Lithuania, as all works are completed and there are no more obstacles on Lithuania's way to the EU", Paksas said. (Afp, 19.09)

Turkey's chances of starting EU entry talks would be boosted if there were a deal on Cyprus before the divided island joins the European club next May, Greece's FM said. George Papandreou, credited with helping improve Greek-Turkish relations in the past three years, said progress on bilateral disputes and the Cyprus issue would be weighed up by Brussels when it reviews Turkey's EU candidacy in December 2004 with a view to setting a date for entry talks. (Reuters, 11.09)

The Turkish government is to set up a group to monitor democracy reforms to boost the country's efforts to join the EU, FM Abdullah Gul said. "The group will systematically make sure that the reforms are implemented and will intervene if necessary whenever the process is delayed or lapses," Gul said. Over the past three years Turkey formally endorsed seven sets of reforms to comply with EU human rights and democratic standards, but has come under criticism both at home and abroad for the slow pace of implementation. (Afp, 10.09)

Turkey needs a new constitution to improve democracy and human rights as the country seeks to join the EU, a top Turkish judge said. "We have to amend laws which are outdated and which cause hitches. The foremost among those laws needing to be corrected, ammended or even renewed is the constitution," Eraslan Ozkaya, the head of the supreme appeals court, said. Turkey's existing constitution -- in force since in 1982 -- was largely dictated by the military following a 1980 coup. (Afp,8.09)

Norwegian opponents of EU membership have overtaken the "Yes" side for the first time this year, apparently after interest rates cuts brightened the economic outlook, an opinion poll showed. The survey, by the MMI Institute, showed that 38% of Norwegians would vote "No" to EU membership if a referendum were held now against 37% "Yes". The other 25% were undecided. (Reuters, 21.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Isegi kui ELi laienemine on läinud libedamalt ennustatust, jääb murelapseks liituvate maade majandus. Ägedad eelarvevaidlused käivad uute liitujate parlamentides, seda enam, et osamaksed ELi kassasse tuleb teha enne kui ise midagi ühiskassast saadakse. Mitmes riigis on ette näha suuri eelarvedefitsiite. Liiduga liituvatele maadele on eelnevalt lubatud, et nad võivad ühisrahaga ühineda niipea kui selleks valmis on. Varasemad optimistlikud prognoosid, milles pakuti võimalikuks eurotsooniga ühinemise ajaks aastat 2006, on viimasel ajal tagasihoidlikumaks muutunud. See ei tähenda aga, nagu oleksid Ida-Euroopa majandused pikas perspektiivis vaesed. Kui kõik areneb stabiilselt, võib eeldada, et nende riikide majandused kasvavad ELi keskmisega võrreldes kiiremini veel mitme aasta vältel. (Stefan Wagstyl, Financial Times, 20.09)

Loode ja Ida-Euroopa riigid jälgivad mõningase valuga "suurte" vahelisi vaidlusi. Mitte just rahul, aga mitte ka täiesti ära kohutatud tulistest aruteludest, on nad tasapisi sulandumas sellesse ringi. Nad teavad, et nende huvid mõnikord põrmustatakse, kuid nad teavad ka, et tasakaal liidus on muutumas ning sedagi, et suure tõenäosusega ei saa teised neile enam ühtegi jõumeetodit peale suruda. (Martin Woollacott, The Guardian, 19.09)

Saksamaa ajakirjandus

Läti euroskeptikud suhtuvad ELi laienemisse kui ELi eliitprojekti, mis ei anna midagi head läti rahvale: maainimestele on laienemine raskeks proovikiviks, kuna hobuste abil põldu harides ei pääse nad üleeuroopalisel turul üldse löögile. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 19.09)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The leaders of the EU’s big three, Britain, France and Germany, put on a show of unity over expansion, defence and economic growth in the bloc but shied away from being pinned down on the details. At an informal summit in Berlin, the leaders were eager to avoid talk of divisions over a planned EU constitution designed to accommodate the 10 mainly eastern European states due to join next year. British PM Tony Blair, French President Jacques Chirac and German Chancellor Gerhard Schröder additionally stressed that controversial plans for a European-based defence force would not undermine NATO. However for all the warm words, just once concrete result came out of two hours of talks at the chancellery -- Britain's endorsement, according to the German leader, of a Franco-German initiative designed to stimulate economic growth. (Afp, 20.09)

The EC rejected proposals to slash its size in an opening salvo directed at a constitutional conference of EU member states starting in a fortnight. EC president Romano Prodi said a convention proposal for the EU executive to be stripped down to 15 voting members and 10 non-voting ones, after the EU expands to 25 countries next May, was unworkable. The Commission should retain one full member for each member state, Prodi said. The EC proposed that in future, groups of commissioners would take charge of specific policy areas such as foreign relations and economic issues to relieve the burden on the full executive. Unless the issue was particularly sensitive, the full "college" of commissioners would not be required to vote. (Afp, 17.09)

German Chancellor Gerhard Schröder hinted that attempts to renegotiate the draft EU constitution could delay next year's planned enlargement of the EU, a government spokesman said. Schrõder told his Lithuanian counterpart Algirdas Brazauskas that renegotiating the draft could make it more difficult for Lithuania and another nine countries to join the EU in May next year as planned. (Afp, 15.09)

Britain defended its sovereignty over key areas like defence in a document highlighting what could be sticking points in forthcoming negotiations to agree a EU constitution. Setting out its stance on a draft EU constitution in a document to parliament, the government vowed to veto any treaty that betrayed its national interest. It also restated PM Tony Blair's opposition to holding a referendum on the constitution. Opposition parties and eurosceptical newspapers are demanding a referendum, saying the treaty will surrender control of important policy areas to Brussels. FM Jack Straw said the government would continue to insist that areas of "vital national interest" like tax, social security and defence remain subject to unanimity in an enlarged European bloc. (Afp, Reuters, 9.09)

Valery Giscard d'Estaing called Germany to help ensure that a draft EU constitution he helped prepare is adopted without major changes. Chancellor Gerhard Schröder reiterated that Germany was wanted the constitution adopted in its present form. In the past, both men have said that any "unpicking" of the document, which was drawn up after months of hard debate, could lead to its undoing. (Afp, 9.09)

Four central European countries will meet in early October to discuss EU enlargement only three days before an EU conference begins debate of a new constitution, the Czech government said. PMs from the so-called "Visegrad" group will meet on October 1. Also on the agenda is the proposed draft for an EU constitution that will come under review from October 4 onwards at an IGC in Rome. (Afp, 8.09)

French President Jacques Chirac said he did not support the inclusion into a future EU constitution of a reference to Christianity as underpinning European values. No mention of Christianity has been made under the current draft. Ireland, Italy, Spain, Portugal and Poland all back a call by Pope John Paul II for a reference to Christianity to be included. Chirac said France, a country where state and religion are kept separate, could not accept the idea. (Afp, 11.09)

German FM Joschka Fischer arrived in Poland for talks with his Polish counterpart Wlodzimierz Cimoszewicz on the draft EU constitution, on which Warsaw and Berlin have adopted diverging positions. The visit follows the announcement by Poland on Tuesday of a tough position ahead of an IGC on the blueprint which starts in Rome on October 4. Poland said that, as a future member of the EU, it intends to defend the voting rights it won within the bloc at the EU's Nice summit at the end of 2000. (Afp, 12.09)

About 55% of Finns want a referendum on the constitution for the EU set to take effect next year. (Afp, 18.09)

The Dutch took a major step toward holding an unprecedented national referendum on a new EU constitution after a ruling party's backing gave the proposal a parliamentary majority. The free-market VVD party decided to support a referendum proposal from three other political parties, giving the plan a lower house majority. (Reuters, 10.09)

The lower house of the Polish parliament rejected a proposal by the right-wing opposition to hold a referendum immediately on a proposed European constitution. The opposition wanted a vote before the IGC that is due to get under way in Rome next month to decide on a constitution for the EU. The opposition argued that the IGC would modify the Nice Treaty, which was the basis for the Polish electorate's accepting EU membership. (Afp, 19.09)

Hungary wants minority and ethnic rights to be mentioned in the new EU constitution. FM’ spokesman said: "The entrance of Hungary and our neighboring countries to the EU creates a new situation within the EU." There are an estimated 3.5 million ethnic Hungarians living in Croatia, Romania, Serbia, Slovakia, Slovenia and Ukraine. (Afp, 17.09)

EU monetary affairs commissioner Pedro Solbes indicated that he would resign if asked to by EC head Romano Prodi in a fraud scandal at the EU statistics agency Eurostat. (Afp, 12.09)

USA ajakirjandus

Vähemalt viis ELi liikmesriiki on teatanud, et peavad tuleva aasta alguses rahvahääletuse ELi põhiseaduse küsimuses. Kui kasvõi üksainus riik laienenud ELi 25st liikmest hääletab põhiseaduse vastu, "on see läbi kukkunud," sõnas EKi esindaja Stefaan de Rynck. Samas on EK president Romano Prodi teada andnud, et komisjon nõuab olulisi muudatusi põhiseaduse eelnõus. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 18.09)

ELi täidesaatev võim EK kritiseeris liidu konstitutsioonikavandit väites, et see on potentsiaalselt ohtlik, ebademokraatlik ja lausa "absurdne," püüdes veenda ELi riikide valitsusi eelnõud muutma, kuni see veel on võimalik. (Brandon Michener, The Wall Street Journal, 18.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui president Jaques Chirac soovitas veebruaris Kesk-Euroopa riikidel "oma suu kinni pidada", selle asemel, et toetada ameeriklasi Iraagi sõja küsimuses, tegid tema sõnad haiget. Enamus riikidest, mida Chirac solvas, kaasaarvatud Poola ja Ungari, olid just kutsutud ELiga ühinema. Nad soovisid vaikselt liitu sulanduda ning käituda viisakalt klubi vanemate liikmetega, kuid neile õpetati, kuidas süsteem töötab. Chirac muutis nende meelt. Kui vanemad liikmed käituvad uutega niimoodi, võivad uued ju ka samaga vastata. Nii juhtus selle kuu alguses Itaalias, kus välisministrid arutasid liidu konstitutsiooniprojekti. Selle kuus loojat - Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luxembourg ja Madalmaad - leidsid, et põhiseaduseelnõu peaks aasta lõpuks vastu võetama selle praegusel kujul. Teised ELi maad nagu Iirimaa, Soome ja Austria olid pehmelt öeldes õnnetud. Kuid suurim kriitika tuli Poolast, mis ei ole isegi mitte liidu liige veel, ning mille selja taga seisavad tihedalt kõik teised Kesk-Euroopa maad. Poola välismister Wlodzimierz Cimoszewicz sõnas: "Keegi ei saa piirata meie õigust kaitsta oma seisukohti". (The Economist, 19.09)

Teretulemast uude Euroopasse! Pärast Rootsi referendumit on selge, et 21. sajandi Euroopa erineb suuresti sellest, mida nägid oma vaimusilmas selle loojad, kes 1956. aastal asutasid Euroopa Majandusühenduse. Uus Euroopa ei ulatu mitte ainult Musta mereni ja peagi ehk Vaikse ookeanini, kui Venemaa ka kampa võetakse, vaid sellest uuest Euroopast ei saa kunagi keskse võimuga liitu või üht tervikut. Uus Euroopa koosneb väikestest liitudest ja koostöökokkulepetest, milles erinevad riigid mängivad oma erinevuses eri rolle. Debatt ELi sees tekkivate liitude vahel on alles algamas, isegi kui ELi põhiseadus lõpetatakse aasta lõpuks. Õnneks saab põhiseadusest tänu Rootsi "EI-le" suure tõenäosusega nö surnud kiri. (Anatole Kaletsky, The Times, 18.09)

Eesti valimistulemus tõi mõningast rahuldust Brüsselile ja ka teistele Euroopa pealinnadele, kus arutati süngelt, et rootslaste keeldumine eurorahast, näitab usaldamatust kogu Euroopa-projekti suhtes. Kasvab kartus, et referendumid ELi põhiseaduse heakskiitmiseks, mis peaksid mitmetes riikides toimuma juba tuleva aasta alguses, võivad läbi kukkuda. (Juhtkiri, Financial Times,16.09)

Pinged ELi sees on kasvamas, nagistatakse suurte ja väikeste ning vanade ja uute liikmete vahel, samuti ei ole üksmeelt põhjapoolsete jõukamate riikide, kes maksavad liidu kassasse suuri osamakse, ning nende lõunapoolsete vaesemate naabrite vahel, kes saavad ühisest pajast suuri toetusi. Laienemine 2004. aasta mais on vaid suurendanud seniseid eraldusjooni, sest liitu tuuakse ju ühekorraga nii palju vähejõukaid maid. See kõik esitab suure väljakutse VVKl 25 Euroopa liidrile. Juba mõne nädala pärast alustavad nad vaidlusi ELi põhiseadusprojekti üle, mis peaks kindlustama, et ka pärast laienemist jääb EL demokraatlikuks ja effektiivseks. (George Parker, Quentin Peel, Financial Times, 17.09)

Saksamaa ajakirjandus

Soome jääb väikeseks Skandinaavia üksikliikujaks, kuna sarnaselt Balti riikidele on Soomel sile ettekujutus Euroopa integratsioonist. Väikeriikidele ei tähenda ELi täisliikmelisus ja euro kasutuselevõtt iseseisvuse kaotamist, vastupidi - see on neile pigem ajalooline suveräänsuse võit. Sellest räägib muuhulgas eestlaste küllaldane “Jah” referendumil ELi astumise üle. Skandinaavia ja Baltikum hakkaksid mängima suuremat rolli, kui nad võtaksid Soomes kavandatud "Põhjala mõõtme" loomise ideed tõsiselt. See olnuks algus paradigma vahetuseks, kus Põhjala riikide identiteedist kujuneks välja Põhja-Euroopa riikide ühine identiteet. Kuid selleni on veel pikk tee, kuna Rootsi Põhjala võtmeriigina ei tea, kuhu ta kuulub. (Jasper von Altenbockum, FAZ, 16.09)

Eurole üleminek on kõikide, mitte üksikute ELi liikmesriikide projekt. Samas Euroopa ühisraha kasutuselevõtt on suunatud nendele ühenduse liikmesriikidele, kes saavad ja soovivad selles osaleda. Eurol on sama staatus nagu Schengeni leppel isikute vaba liikumisvõimaluse kohta ELi piires. Kuid praegune EL näeb välja nii, et vaatamata ELi liikmestaatusele osalevad liikmesriigid vaid mõnedes ühenduse kavades, nt Suurbritannia osaleb vaid temale tähtsaimates projektides, Rootsi järgib minimaalset integratsioonipoliitikat - nii hakkabki toimima ELi 25 riigi koostöö, kus integratsioon toimub erinevatel tasanditel. (Wolfgang Münchau, Financial Times Deutschland, 16.09)

On täiesti arusaadav et paljud Euroopa poliitikud soovivad diskuteerida ELi põhiseaduse eelnõu detailide üle. Kui “kott” ükskord juba lahti tehakse, on seda üsna raske kinni panna. Kuid põhiseadus on üsna suure tähtsusega selleks, et see arutamata üle anda meelelahutusäri keisririigile. (Süddeutsche Zeitung, 17.09)

Blairi ja Schröderi Berliini-kohtumise lisaefektina võib sisepoliitiliselt surve all olevale Blairile "Euroopasse tagasinaasmine" palju lihtsamaks osutuda. (Andreas Rinke, Handelsblatt, 17.09)

4. oktoobril algaval VVKl peaks põhiseaduseelnõu paremaks tegema, et EL saaks toimida efektiivsemalt ja demokraatlikumalt. (FAZ, 18.09)

Juhul kui 4. oktoobril 25 vana ja uut ELi liikmesriiki oma põhiseaduseelnõu muutmisettepanekud läbirääkimislauale panevad, on lootust, et liikmesriikide delegatsioonid panevad 200 muutmisettepanekut nähes "oma kimpsud-kompsud kokku". (Katja Ridderbusch, Die Welt, 19.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Romano Prodi kaitseb ennast väidete eest, nagu oleks ta andnud teistele halba eeskuju, soovides Konvendi tehtud Euroopa põhiseaduse projekti "ülesharutamist", kinnitades, et Itaalias toimunud ELi välisministrite kohtumisel "ütlesid 16 riigi välisministrid selgelt, et praeguse versiooni üle tuleb algatada diskussioon ning et mõningaid punkte tuleb ka muuta." "Suurem osa liikmesriike soovib siiski reaalset VVKd ja mitte lihtsalt olemasoleva teksti kinnitamist," täpsustas Prodi. Kuid selsamal kohtumisel Itaalias palusid ELI kuus asutajaliiget teistelt praegustelt ja tulevastelt liikmesriikidelt põhiseaduse projekti muutmise kiusatusele vastu panna. Prodi kinnitab, et Konvendi tehtud põhiseaduse projekt on hea põhi lõplikeks läbirääkimisteks. Komisjoni mureks on eelkõige täitevvõimu jagunemine ELis ning kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamine. Kuigi projektis on EK mudeliks 15 hääleõigusliku volinikuga Komisjon, jätkab Prodi igale liikmesriigile oma voliniku nõudmist. Prodi kinnitusel tähendaks kõigi Komisjoni liikmete vahelise võrdsuse põhimõtte rikkumine kollegiaalse vastutuste vundamendi purustamist. (Laurent Zecchini, Le Monde, 19.09)

Tony Blair ei varja oma rahulolu Euroopa põhiseaduse projekti üle, öeldes: "See on hea uudis Suurbritanniale sest põhiseaduse projekti tekstis pole öeldud mitte ainult, et EL on rahvusriikide ühendus ning mitte föderaalne superriik, vaid selle kaudu tugevdatakse ka rahvusparlamentide rolli ELis." Samuti on Blair nõus Nõukogu presidendi valimisega. Sellest hoolimata pole ka see tekst Blairi sõnul täiuslik. London on täielikult vastu kvalifitseeritud häälteenamuse laiendamise peale valdkondadesse, mis puudutavad eluliselt tähtsaid riiklikke huvisid, nagu rahanduspoliitika, sotsiaalkindlustus, kaitsepoliitika ja kriminaalõigus. (Jacques Duplouich, Libération, 10.09)

Rootsi ajakirjandus

EKi president Romano Prodi esitas komisjoni nägemuse tulevase ELi põhiseaduse kohta. Prodi leiab, et igast riigist peaks ka edaspidi komisjoni kuuluma üks volinik ning et igaüks peaks omama hääletusõigust. Lisaks tuleks rohkem küsimusi otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega, ta pidas silmas ka maksustamise küsimusi. Riigid, mis peavad ELi peamiselt valitsustevaheliseks koostöövormiks, ei nõustu ilmselt vetoõigusest loobuma, vähemalt mitte maksude alal. Kuid Prodi sõnul on see majanduse arenguks vajalik. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 18.09)

Müncheni poliitiliste uuringute keskus pakub välja viis võimalikku stsenaariumi Eli tuleviku kohta: 1) Titanicu stsenaarium – riigid muutuvad natsionalistlikuks, koostöö nõrgeneb, liit kaob, 2) Euroopa lõhenemine – EL ebaõnnestub, tekib teine liit väljaspool ELi, 3) Monnet’ mudel – samm-sammuline areng, nagu siiani, ELi globaalne roll on piiratud, 4) Gravitatsioonimudel – avatud laienemine, tuumikriigid suruvad läbi ühist välispoliitikat, 5) Üliriik – EL muutub poliitiliselt ühtseks ja mõjuvõimsaks. Artikli autori arvates on kaks äärmust (Titanic ja üliriik) ebatõenäolised. Lõhenemise mudelit kasutatakse pigem väikeriikide hirmutamiseks. Monnet’ aeglase arengu mudel ei ärata kuskil entusiasmi. Siiski on see ja gravitatsioonimudel kaks tõenäolisemat stsenaariumi ELi lähituleviku jaoks. (Rolf Gustavsson, Svenska Dagbladet, 9.09)

Taani ajakirjandus

Europa Parlamendi saadik Anne E. Jensen leiab, et töökeskkonnale ja majandusele mõjub paremini liberaalne poliitika. EL võiks Taani liberaalselt valitsuselt eeskuju võtta, kuna sotsiaaldemokraatlike Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia majandused on raskustes. (Anne E. Jensen, Børsen, 09.09)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU should take the lead at the UN and not allow its foreign policy to be crippled by divisions such as over Iraq, the EC said. Presenting a new strategy paper for the EU's dealings with the UN, Brussels complained that Europe was the multinational body's biggest financial donor but too often failed to punch above its economic weight. More controversially, it urged EU member states to agree common approaches for UN debates and votes. (Afp, 10.09)

Germany is still keen to set up a separate military HQ for EU crisis management operations despite sharp objections from Washington and London, according to a document seen by Reuters. Although Berlin stressed the importance of maintaining strong transatlantic links, its position paper -- floated ahead of a recent meeting of EU defence officials -- argued that the 15-nation bloc needed its own "permanent collective capability". "Indeed, the EU would only follow the example set by NATO which, for sound military and political reasons, has developed and maintained an integrated military structure," it said. (Reuters, 11.09)

Germany and France pledged to push ahead with plans to develop an autonomous EU military capability, despite criticism that it would double up with NATO. They committed themselves to transforming the European security and defence policy into a full-scale defence union "so that the EU can emerge as a full and equal partner on the world stage." The statement was issued at the end of government talks chaired by German Chancellor Gerhard Schröder and French President Jacques Chirac. They said the defence union would be open to all EU members. (Afp, 18.09)

An enhanced European defence system must include reinforcing the existing NATO alliance, Spanish Defence Minister Federico Trillo insisted. Contrasting Spain's pro-NATO stance with that of France which for many decades has favoured an independent European defence system separate from NATO, Trillo said: "Spain's vision differs from that of France in political terms. France wants to play a hegemony role versus the US and I believe frankly that it is in no state to do so," he added. (Afp, 20.09)

Europe's Big Three powers failed to resolve differences on Iraq at a weekend summit, casting doubt on whether talks the US this week will make progress on a U.N. resolution to rebuild the ravaged country. Despite a show of unity on European issues, the leaders of France and Germany, stood firm on Iraq in the talks with Britain'sTony Blair, demanding a fast handover of power to the Iraqis. The disagreements with U.S. ally Blair were so evident that analysts said meetings in New York this week between U.S. President George W. Bush, France's Jacques Chirac and Germany's Gerhard Schröder will fail to break much ice. (Reuters, 21.09)

Poland backs the principle of European defence provided it does not duplicate the structures of NATO, the Polish FM said. "Poland supports the construction of a European defence identity, as it is basic to the
EU," a ministry spokesman said. (Afp, 21.09)

The EU sought to agree the most effective way of cutting off funding to Hamas militants, as experts began formalizing an EU accord to blacklist the armed group's political wing. The experts, whose work could take a number of days, were hammering out exactly which groups or individuals should be added to an EU terrorist blacklist, whose assets are frozen in the 15-member bloc. (Afp, 8.09)

German FM Joschka Fischer called for the EU to play a larger role in stabilizing the Middle East, following the resignation of Palestinian prime minister Mahmud Abbas. Fischer said the EU's commitment to the Middle East must include a "more comprehensive" view of the region, including the future integration of Turkey in the bloc. (Afp, 8.09)

Germany's FM Joschka Fischer declined in an interview to rule out that he still harboured ambitions to become EU FM despite plans to stand in the 2006 (Reuters, 10.09)

EP president Pat Cox leiab, et kui Eesti saab ELi liikmeks, siis on ka Eestil võimalus osaleda EL-Venemaa viisavabaduse küsimuse arutamisel. (Interfax, 11.09)

Eesti president Arnold Rüütel peab enneaegseks Venemaa ELiga liitumise küsimuse arutamist. Intervjuus ajalehele Postimees ütles Rüütel ajakirjaniku küsimusele Venemaa ELiga liitumise võimalikkuse kohta: “Mina seda küsimust täna ei tõstataks.” (Interfax, 13.09)

Vene VMi asejuhataja Sergei Razov tunnistas, et Vene-ELi viisavabaduse suunas liikumine kulgeb küllaltki aeglaselt. “Asi liigub aeglaselt. EK võtab arvesse kõigi liikmesriikide arvamusi, aga need sageli ei ühti. Oma osa mängib ka eurobürokraatia,” ütles Razov. (Interfax, 8.09)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa ühise välis- ja julgeolekupoliitika võtmeküsimustes polnuks brittide osaluseta mingit tera, nendeta oleks ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast maailmapoliitiline sant kujunenud. (FAZ, 10.09)

Taani ajakirjandus

EKi välisasjade volinik Chris Patten leiab, et EL peaks püüdlema oma mõjuvõimu suurenemisele ÜROs. EL on ÜRO suurim rahaline toetaja, kuid USA, kes enim organisatsiooni kritiseerib, surub ikka oma tahtmise läbi. Patteni sõnul on ELi maad 95% asjades ühel meelel, kuid ülejäänud 5%, milles arvamused lahknevad, on just kõige olulisemad. Patten ärgitab riike rohkem oma seisukohti koordineerima, et Julgeolekunõukogus üksteise vastu ei toimita. Välis- ja julgeolekupoliitika on aga rahvusriigi keskne, mistõttu lähitulevikus on ühtsust keeruline hoida. (Pierre Collignon, Jyllands-Posten, 11.09)

Soome ajakirjandus

EK pakkus välja strateegia ELi ja ÜRO vahelisteks suheteks. Eesmärgiks on tugevdada ELi ühtset välispoliitikat. Välisasjade komissar Chris Patten tuletas meelde, et EL ja liikmesriigid on ÜRO suurimad rahastajad, seega tuleks püüelda ELi riikide mõjuvõimu tugevdamise poole ÜRO süsteemis. See on võimalik aga läbi seisukohtade ühtlustamise. EKi pakutud plaani kohaselt oleks tulevase ELi välisministri ülesandeks üksmeele saavutamine ELi riikide vahel enne häältamist Julgeolekunõukogus. (Maija Lapola, Helsingin Sanomat, 11.09)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Sweden decisively rejected the EU's single currency, defying expectations of a late surge of sympathy votes for the pro-euro government after the murder of FM Anna Lindh. "No" campaigners hailed referendum as a grassroots victory to preserve a welfare state and a way of life that, according to the UN, has made Sweden one of the best countries in the world to live in. But the EC, big business and Swedish PM Goran Persson warned Swedes that they could be frozenout of EU decision-making after spurning the currency used in 12nations from Finland to Portugal. (Reuters, 15.09)

The krona weakened after Swedes overwhelmingly decided against swapping their currency for the euro, but analysts said the currency storm following Sunday referendum would soon blow over. Bond yields tightened as European trading got underway after Sweden, voted 56% against adopting the euro. (Afp, 15.09)

By resoundingly rejecting the euro, Sweden's voters may hasten the advent of a two-speed Europe in which a core of member states of the single currency push ahead with integration leaving others behind, analysts say. The sheer scale 56-42% referendum defeat, despite almost the entire political and business establishment campaigning for a "yes", is bound to reduce any prospect of a nearly vote in Britain or Denmark. (Reuters, 15.09)

Even if Swedes vote not to swap the krona for the euro, 8 former communist central European countries remain determined to join the euro-zone by 2010. "A strong 'No' vote in Sweden could cause financial markets to doubt the entry of central European countries into the euro zone, but this will only be a short-term psychological impact," said Ivan Fabijancic, an analyst at Erste Bank, the biggest bank in central Europe. For the region's ex-communist states, the euro is synonymous with stability and prosperity, and their governments do not envisage a 'No' vote in referendums on adopting the European currency. Estonia plans to join the euro-zone in 2006, Latvia, Lithuania and the Czech Republic want to follow suit in 2007, and Slovenia, Hungary and Slovakia in 2008. (Afp, 12.09)

The central bank heads of Poland, Hungary and the Czech Republic called on the EU to ease the criteria for joining Europe's single currency. "It is clear that the system has to be made more flexible," Czech central bank chief Zdenek Tuma said. In order to join the 12-nation euro zone, new member countries will have to respect numerous criteria, notably fixing the exchange rate of their national currencies to the euro within strict limits. Hungary, Poland and the Czech Republic hope to introduce the euro single currency between 2008 and 2014. (Afp, 8. 09)

The enlargement of the EU will pose a serious challenge to the economy of Portugal, one of the bloc's poorest and smallest members, FM Antonio Martins da Cruz has warned. "Enlargement will have economic and financial implications in the entire EU, but they will be felt with greater intensity in smaller nations, like ours," he said. "The situation is aggravated in Portugal's case because of our peripheral geographic location." The minister added Portugal will likely see the amount of regional aid which it receives from Brussels shrink after the union expands to take in even poorer members to the east and south. (Afp, 9.09)

EC head Romano Prodi called for "intelligent" application of an increasingly strained euro-zone budget pact, balancing the need for discipline with the aim of supporting economic recovery. Prodi, who caused a storm earlier this year when he called the EU's Stability and Growth Pact "stupid", underlined that the 1997 accord was Brussels' key tool for ensuring economic stability in the 12-member euro zone. (Afp, 8.09)

Eurozone GDP contracted by 0.1% in the second quarter, after stagnating in the first quarter, according to data relased by Eurostat. (Afp, 9.09)

Germany and France have agreed on a plan for growth, despite problems with breaching the single currency's stability criteria, and will adopt it at the countries' second-ever joint ministerial meeting in Berlin. The two countries envisage 10 investment projects in the sectors of telecoms, research, lasting development and transport. The question of how the programme will be financed, one Berlin and Paris have been reluctant to address, goes to the heart of their malaise over the EU Stability and Growth Pact guidelines for the 12 nations using the euro. (Afp, 18.09)

The EU said it wanted changes to a draft deal to take world trade talks forward, saying proposals to slash its billions of dollars of farm subsidies went too far. It said it was ready to work further to change a compromise proposal put forward by the chairman of the WTO meeting in this Mexican resort town. European Trade Commissioner Pascal Lamy said the proposal formed an "acceptable" basis for further negotiations but the EU did not like language which, if accepted, would eventually force it to eliminate subsidies for farm exports. (Reuters, 13.09)

USA ajakirjandus

Päev pärast seda, kui Rootsi loobus eurorahaga liitumisest, manitses EK ELiga liituvaid maid mitte liialt kiirustama euroga ühinemisel. 10mne uue liikme jaoks ei ole siiani määratud ühtegi kindlat tähtaega. Ida-Euroopa maad on aga eurotsooniga ühinemise küsimuses indu täis. Näiteks Eesti rahandusminister ja keskpanga juht loodavad oma riigi euroga liitumist juba 2006. aastal. Rahandusminister Tõnis Paltsi sõnul on Eesti kroon olnud aastaid euroga seotud, samuti on Eesti näidanud oma valuuta stabiilsust. (Daniel Schwammenthal, The Wall Street Journal, 15.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsi hääletustulemus on selgeks sõnumiks Taanile, kus referendum ühisrahaga liitumise küsimuses aktiivselt päevakorral. Enesestmõistetavalt on see ka hoiatuseks Suurbritanniale. Kuid suurima sõnumi lähetavad rootslased ehk Euroopa suunas. Euroraha ärapõlgamine Rootsis, on hind, mida tuleb maksta, kuna Prantsusmaa ja Saksamaa on kiirustades ülejäänud Euroopale peale surunud ühise rahaliidu loomise. Rootsi valijad ütlesid tegelikult, et stabiilsus- ja kasvupakt on liiga suureks koormaks kanda. See on väljakutse, mida ei saa ignoreerida, arvestades, kuidas Prantsusmaa ja Saksamaa Euroopa elu juhivad. Ilma stabiilsus- ja kasvupakti muutmata on raske uskuda, et Rootsi, Taani ja Inglismaa valitsused suudavad oma valijaskondi veenda lähiaastatel rahaliiduga ühinema. (Juhtkiri, The Guardian, 16.09)

Euro tagasilükkamine rootslaste poolt tõstatas küsimuse, kuidas eurotsoon saaks tõsta kasvumäära ja muuta end liituda soovijatele atraktiivsemaks. Initsiatiiv majanduskasvu aktiviseerimiseks, mille Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid avaldasid oma hiljutise kahepoolse kohtumise käigus, ei anna probleemile tegelikku vastust. See jääb sama ebaefektiivseks kui mõni aeg varem Itaalia poolt pakutud Euroopa infrastruktuuri investeerimise kavad. Pariis ja Berliin peaksid pigem keskenduma oma siseriiklikele eelarvedefitsiitidele ning kulutuste jäämisele stabiilsuspakti normidesse. (Juhtkiri, Financial Times, 18.09)

Saksamaa ajakirjandus

Skandinaavia jääb "enda jaoks" keisririigiks. Euroreferendumi tulemus Rootsis näitas veel kord, kui kaugel on Põhjala riigid Euroopast (v.a. Soome). (Jasper von Altenbockum, FAZ, 16.09)

Prantsusmaai ajakirjandus

Rootsi ütles eurole ei. 56.1% hääletanutest hääletas euro vastu. "Tulemus on selge, väga selge," ütles Rootsi peaminister Göran Persson. Tegelikkuses olid küsitlused euro vastaste ülekaalu näidanud juba algusest saadik, vaid Rootsi välisminister Anna Lindhi ootamatu surm muutis hääletuse tulemuse just viimastel päevadel rohkem ettearvamatuks. Lindh oli pühendunud euro pooldaja, kuid isegi kui euro vastaste leer oli rõõmus oma võidu üle referendumil, polnud pühapäevaöine Stockholm just peomeeleolus. Referendumil hääletamas käinute arv oli rekordiliselt suur, kuid samas ei segunenud seal tunded rahaga. "Anna on Anna ja euro on euro," ütlesid rootslased. Kõik Rootsi parteid kutsusid kodanikke hääletusele minema ning nende häält võeti kuulda. Hääletamas käis üle 80% hääleõiguslikest kodanikest. Euro vastased olid väga suures osas naised, kes kardavad Rootsi kõrgete maksudega kaasnevate erinevate sotsiaaltoetuste ja soodustuste kadumist. Euroskeptikutele lisaargumendiks oli eurotsooni kehv majanduslik seis. Rootslased ei saa aru, miks nad peaksid vahetama oma õitsva tervise juures oleva krooni haiglase euro vastu. Kui eurotsooni majanduste kasv on peaaegu olematu, siis Rootsi eelarve on ülejäägis ning majanduskasv 1.5%. (Marie-Laure Le Foulon, Le Figaro, 15.09)

Rootslaste "ei" eurole kahjustab ka eurotsooni. 24 tundi peale Rootsi hääletustulemuste teatavakstegemist pidi Komisjon hakkama euro mainet kaitsma. "Euro jääb maailma teiseks valuutaks. See, mis Rootsis toimus, ei ole katastroof," ütles Komisjoni majandusvolinik Pedro Solbes, lisades, et kaks kolmandikku ELi kodanikest on euro kasutuselevõtuga rahul. Kuid fakt, et 56% rootslastest hääletas euro kasutuselevõtu vastu ka hoolimata neist emotsioonidest, mida tekitas Anna Lindhi surm, kõigutab majandusvoliniku seisukohta. Eurotsooni majandusnäitajad on keskpärased ning seda piirab stabiilsuse- ja kasvupakt, mille tingimusi kaks suuremat liikmesriiki, Saksamaa ja Prantsusmaa, isegi täita ei suuda. Samal ajal kui 12 eurotsooni riiki flirdivad majanduslangusega, oli Suurbritannia ja Rootsi majanduskasv teises kvartalis 0.3%. Miks liituda sellises kehvas majanduslikus seisus oleva klubiga, küsisid endalt rootslased? (Pierre Avril, Le Figaro, 16.09)

Kas euro on määratud muutuma "pooleldi ühisrahaks"? Peale Rootsi referendumi tulemust kummitab selline küsimus paljusid euro-partisane, kelle jaoks euro oli Euroopa integratsiooni krooniks. Komisjoni president Prodi sõnul ei saa sundida rootslasi ühisraha kasutusele võtma vastu nende tahtmist. Ka prantsuse välisminister Dominique de Villepin austab rootslaste valikut, öeldes, et "See on rootslaste vastutus ja valik, kuid selles tulemusest tuleb ka õppust võtta, et vastata osade euroopa rahvaste kõhklustele." (Philippe Ricard, Le Monde, 17.09)

Taani ajakirjandus

Suured ELi riigid ohustavad stabiilsuspakti, nõudes paindlikku suhtumist eelarvepuudujäägi piirangutesse, üritades seeläbi majanduskasvu suurendada. Väikesed riigid, eelkõige Holland, Iirimaa, Austria ja Hispaania, kardavad aga Euroopa majanduskoostöö tuleviku pärast. Tuleval VVKl saab see oluliseks vaidlusküsimuseks. Ilmselt on stabiilsuspakti jaoks hea uudis see, et Euroopa Keskpanka hakkab juhtima prantslasest Jean-Claude Trichet, kes võibolla suudab paremini Prantsusmaad ohjeldada. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 10.09)

EL jaguneb ilmselt pikaks ajaks kaheks - euroga liitunud maad ning sama suur grupp mitteliitunud maid. Rootsi otsus euroga mitte liituda muudab nii Suurbritannia kui Taani liitumise lähiajal väheusutavaks. Ka kümme uut liikmesriiki on esialgu üleminekufaasis, vaatamata nende soovile võimalikult kiiresti ühisrahale üle minna. Seega, reaalsuses pole suur grupp riike veel pikka aega valmis euroga liituma. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 16.09)

Norra ajakirjandus

Rootsi eurovastane otsus rahvahääletusel on signaal, et EL võiks olla paindlikum. Innukatele ELi arhitektidele võib Rootsi otsus tunduda tagurlik, kuid võib-olla tegi ei-otsus ELile hoopis teene, paljastades õigel ajal liidu nõrga koha. See puudutab nii rahaliitu kui poliitilist poolt. Probleemide ärahoidmiseks tulevikus oleks parem, kui liikmesriigid ei ütleks alati “jah”. Tehnokraatlik lähenemine ELi ülesehitusel ei pruugi arvestada erinevaid maid, mis “Euroopa maja” asustavad. Ka tulevase põhiseaduse puhul tuleks seda arvestada. Ja ka ELi välispoliitika toimib nii, et suurriigid üritavad vaid omavahel üksmeelele jõuda, jättes ülejäänud riikidele seejärel valiku, kas kaasa tulla või mitte. Rootsi andis signaali ELi eliidile, et võim hakkab kaugenema rahvast. (Kari Gåsvatn, Nationen, 18.09)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Secretary-General George Robertson said the alliance would be capable of a wider role in Afghanistan beyond the capital, but protecting its troops in Kabul remained the top priority. Robertson, said that expanding NATO's mandate beyond peacekeeping in Kabul would be a daunting task and any decision to do so would rest with the 19 NATO member nations. (Reuters, 12.09)

NATO said it would carry out a major exercise off the Scottish coast later this month to test a new elite strike force which will lead the alliance's response to global crises. "Exercise Northern Light" is staged every four years but will be more significant this time as it will be the first test of the new Response Force, set up to ensure the alliance can strike quickly if an ally is attacked by a distant foe. (Reuters, 11.09)

Slovak PM Mikulas Dzurinda will sack his defence minister, in a move analysts said could damage his government's reformist creditials among its NATO allies. Analysts have also gone a step further by questioning whether Dzurinda is coming under pressure from politicians and businessmen who fear a fresh crackdown on corruption. (Reuters, 11.09)

Norra ajakirjandus

Olukorra kontrollimisest Afganistanis saab NATO jaoks proovikivi, millest nähtub, kas alliansi uus roll ennast õigustab. Afganistani ülesehitamine ei suju probleemideta ning küsimuse all on, kas NATO-maad on valmis maksma sellega seotud kulutuste eest. Peale Varssavi lepingu kehtetuks muutumist ja Berliini müüri langemist on poliitikud ennustanud NATO allakäiku. (Torgeir Larsen, Dagbladet, 10.09)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonian Finance Minister Tõnis Palts resigned over accusations of tax fraud dating to his previous activity as a businessman, escaping increasing crossfire from the media and opposition. "I can see the first opportunity to step down without interfering with the substantive work of government," Palts said in a statement, after having handed to the government next year's draft state budget the previous night. PM Juhan Parts said he would appoint Taavi Veskimägi, currently head of the parliamentary faction of Res Publica, as the new finance minister. Palts, one of the richest people in Estonia, has been under constant fire for the past few months over the investigations the tax authority is conducting into possible tax evasion while he was in the telecom business before entering politics. (Afp, 19.09)

Eesti rahandusminister Tõnis Palts esitas tagasiastumispalve. Peaminister Juhan Parts rahuldas tema avalduse, teatas rahandusministeeriumi pressiteenistus. (RIA Novosti, Interfax, 19.09)

Venemaa välisluure teenistus jättis kommenteerimata Eesti vastuluureteenistuse ülema Tarmo Türksoni väite selle kohta, et Vene luure üritab kasutada Eesti diplomaate salajaste andmete saamiseks. “Me ei kommenteeri selliseid avaldusi,” teatas Interfaxile välisluure pressibüroo juhataja Boriss Labussov. Eesti Ekspressis avaldatud artiklis kirjutab T. Türkson, et “Vene luure üritab Eesti diplomaatidelt informatsiooni saada”. (Interfax, 18.09)

Venemaa siseminister Boriss Grõzlov loodab, et MPEÕKi omandiküsimus lahendatakse edukalt. Sellise avalduse tegi ta pressikonverentsil Tallinnas pärast kohtumist Eesti siseministri Margus Leivo ja regionaalküsimustega tegeleva ministri Jaan Õunapuuga. (Interfax, 16.09)

Eesti ja Venemaa korrakaitseorganid suudavad koostöös tõkestada kriminaalide tegevust, teatas Tallinnas ühepäevasel visiidil viibiv Venemaa siseminister Boriss Grõzlov. (RIA Novosti, 16.09)

Eesti valitsus vaatab läbi kümne Eestis alaliselt elava Venemaa kodakondsusest loobunud isiku avaldused Eesti kodakondsuse taotlemiseks. (Interfax, 18.09)

Eesti suurim venekeelne partei EÜRP kavatseb osaleda Euroopa Parlamendi valmistel. EÜRP esimees Jevgeni Tomberg teatas, et “lõplikult otsustatakse see küsimus partei kongressil oktoobri lõpus.” (Interfax, 16.09)

Eestis valmistutakse Venemaa patriarhi Aleksius II visiidiks. (Interfax, 13.09)

Kui Valentina Matvijenko peaks võitma Peterburi kubernerivalimised, hakkab ta arendama Eesti-Vene suhteid. Sellise arvamuse esitas Venemaa Balti uuringute keskuse direktor Vladimir Jushkin. (RIA Novosti, 12.09)

Moskva tervitab NATO otsust saata Eestisse ja Lätisse Parlamentaarse Assamblee delegatsioon tutvumaks nende riikide venekeelse elanikkonna olukorraga, teatas Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov. (Interfax, 16.09)

Eestis toimub välismaal elavate vene kaasmaalaste konverents. Eesti vene kaasmaalaste ühenduste liidu juhatuse esimees Sergei Sergejev teatas, et konverentsil osalevad Läti, Leedu ja Eesti kaasmaalaste organisatsioonide juhid ja aktivistid. Oodatakse ka Venemaa ministeeriumide ja ametkondade esindajate osavõttu, samuti on kutsutud Eesti valitsusasutuste esindajad. (Interfax, 20.09)

Konverentsil arutati probleeme, mis puudutavad vene keele ja kultuuri säilitamist, hariduse võimaldamist emakeeles, kodakondsuse ja töömigratsiooni küsimusi. Konverentsil töötati välja ettepanekud ja soovitused, mis käsitlevad kõiki Balti riikides elavate kaasmaalaste eluvaldkondi. (RIA Novosti, 20.09)

Eesti ministeeriumidevaheline komisjon kiitis heaks Eesti NATOga liitumise programmi aastateks 2003-2004. (Interfax, 15.09) Eesti valitsus kiitis liitumiskava heaks. (Interfax, 18.09)

Eestis lõppenud rahvusvahelise miinitõrjeõppuse Open Spirit 2003 käigus tehti kahjutuks 26 miini. (Interfax, 14.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Riigikogu spiiker Ene Ergma, kes on ametilt astrofüüsik, arvab, et parim paik vaatlemaks, kas Eesti peaks ühinema ELiga või mitte, asub 30 000 km Maa pinnast kõrgemal. "Kujutlegem, et Eesti on valge, EL on roheline ja Venemaa sinine. Kui minna just 30 000 km Maast eemale, ei ole valget tükikest näha. Nähtavad on vaid ELi ja Venemaa värvid. Millisesse peaks siis Eesti kuuluma?" Ene Ergma ja ka enamuse ülejäänud eestlaste jaoks on vastus selge. Venemaa-poolse surve illustreerimiseks toob Ergma topelttollide näite. Eestile oleks suureks abiks, kui EL vaidleks Venemaaga selliste teemade üle Eesti poolel olles. Ergma leiab, et venelaste jaoks oleme ikka veel "pahad poisid ja tüdrukud", viidates faktile, et just Balti riigid lõid esimestena NList lahku. (Quentin Peel, Stefan Wagstyl, Financial Times, 19.09)

Eesti valitsus püüdis ausalt mängida. Ainsana 10 riigi hulgas, kes tuleval kevadel ELiga ühinevad, keelduti end avalikult europooldajateks tunnistamast, eelistades rahval valida lasta. Kuid juunis kui peaaegu samapalju eestlasi oli ELiga ühinemise vastu kui poolt, leidsid europooldajad eesotsas presidendiga, et "aus mäng" on liiga kaugele läinud ning asusid tegema ägedat jah-kampaaniat. See töötas. 14. septembri rahvahääletusel valisid eestlased ELiga ühinemise. Arvamusküsitlused tõid aga välja tõsiasja, et kampaania ei suutnud veenda vaest elanikkonnakihti - nii juunis kui vahetult enne referendumit pooldasid ühinemist neist vähem kui pooled. (The Economist, 19.09)

Saksamaa ajakirjandus

Balti riigid on ikka veel "oma tee" otsingul ning jätkub ka poliitilise ja majandusliku eliidi kujundamine. Tundub, et see protsess ei ole Balti riikides veel lõpusirgele jõudnud. Seda tõendab valitsuskabinettide sage vahetumine, valitsuste võimulpüsimise perioodiks on enamasti 1 aasta. Poliitika, mida saab nimetada "provintslikuks enesevaatluseks", on Lätile rohkem iseloomulik kui tema naaberriikidele. (Robert von Lucius, FAZ, 19.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestlased hääletasid ülekaalukalt ELiga liitumise poolt. Kaks kolmandikku hääleõiguslikest kodanikest hääletas ELiga liitumise poolt, valimisaktiivsus oli kõrge, 63%. Valimistulemuste väljakuulutamisele järgnenud pressikonverentsil ütles President Arnold Rüütel, et "Eesti näitas sellega üles oma pühendumust Euroopalikele väärtustele." Eestit õnnitles referendumi positiivse tulemuse puhul ka Saksa liidukantsler Gerhard Schröder, öeldes, et "Eesti referendumi tulemus tõestab, et poliitiliselt ühtse ja laienenud Euroopa projekti toetab ka rahvas." Eesti suurima päevalehe esiküljel oli referendumi järgsel päeval vaid üks suurte tähtedega kirjutatud lause "Euroopa, me oleme kohal!" Eesti taasiseseisvus 1991. aastal ning on kolmest Balti riigist kõige põhjapoolsem, kõige väiksem ja ühtlasi ka kõige dünaamilisem, Eesti majanduskasvuks on 5% aastas. Toetus Euroopale on üldiselt olnud tugev. Kuid 12 aastat pärast taasiseseisvumist ning nõukogude okupatsiooni tundis osa eestlasi hirmu liitumise ees uue riikideülese ühendusega, kus kaob osa nende iseseisvusest. Seetõttu eelnes referendumile palju diskussioone. Laupäeva õhtul, enne kampaania ametlikku lõppu lendas üle Tallinna helikopter, levitades lendlehti, kus oli kirjas, et "vabadus pole nagu vorst, mida maha saab müüa". (Alain Guillemoles, La Croix, 16.09)

Eesti diplomaadid on üha rohkem Vene luure huviorbiidis, keda huvitab salajane info ELi ja NATO kohta, kirjutas Eesti nädalaleht Eesti Ekspress. Ajalehe andmetel "üritab Vene luure selleteemalist informatsiooni saada Eesti diplomaatide kaudu". "Eesti diplomaate on proovitud värvata mitte ainult Venemaal vaid ka Lääne-Euroopas," ütleb Tarmo Türkson, Eesti vastuluure juht. "Kõige suuremat huvi tuntakse üle oma võimete elavate noorte diplomaatide vastu. Türksoni sõnul on kõik diplomaadid koostööst keeldunud. (Afp, 22.09)

Soome ajakirjandus

Toetus NATOle on eestlaste seas olnud suurem kui ELi oma, mistõttu ei peeta vajalikuks rahvahääletust NATOga liitumise kohta. NATOt on nähtud Eesti julgeolekupoliitika keskse osana. Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves peab olulisemaks aga ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Ainult EL kaitseb Eestit Venemaa poliitilise ja majandusliku ohu eest. Peale sõjaliste ohtude näeb Ilves olulistena ka Sosnovõi Bori aatomielektrijaama ja Läänemere saastumise ohtu. Kuid ka NATOl on oma roll. Ilvese arvates pole halb idee, mille kohaselt ELis võiksid Prantsusmaa ja Saksamaa juhtida ühist välispoliitikat, kuid siis peaks arvestama uute liikmesriikide huvidega, et säiliks võrdsus. Ilves usub, et Venemaa suhted ELi ja selle uute liikmesriikidega paranevad. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 13.09)

Venemaa ajakirjandus

Asevälisminister Vladimir Tšižov Venemaa ning Eesti, Läti ja Leedu suhetest pärast viimaste liitumist ELi ja NATOga; samuti kaasmaalastest Balti riikides: kas nad ikka saavad seal rääkida vene keeles ja kasutada kõiki kodanikuõigusi ning mida saab ja peab Venemaa selleks tegema. Asevälisminister rõhutab kõigepealt, et Venemaa on huvitatud heanaaberlike suhete arendamisest Läti, Leedu ja Eestiga ning vastastikusest kasulikust koostööst, austades ja arvesse võttes partnerite huve. Peamine probleem suhetes on vene kaasmaalase õiguste tagamine. Vene VM tõstatab ka edaspidi kaasmaalaste õiguste teema Lätis ja Eestis nii kahepoolses suhtlemises kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Need küsimused tõstatatakse ELis ka pärast Leedu, Läti ja Eesti ametlikku liikmekssaamist. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 12.09)

Majandus

Uudisteagentuurid

Estonia will "definitely" sign up to the single currency once it has become integrated into the EU, Estonian President Arnold Rüütel said. "When we're in the EU, we'll definitely join the euro zone”, Rüütel said. "We have very little debt and our budget is balanced. Estonia already meets a number of the (Maastricht) criteria for membership of the single currency", he added. (Afp, 17.09)

President Arnold Rüütel on kindel, et Eesti-Vene majandussuhted hakkavad arenema, sest “kiiresti arenev majandus otsib alati pääsu uutele turgudele”. Intervjuus ajalehele Gazeta ütles president Rüütel, et Eesti ja Venemaa vahel on aktiivselt arenemas naftatoodete ning mineraalväetiste transiit, samuti märkis president ära turismi kasvu kahe riigi vahel. (Interfax, 15.09)

Eesti valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis näeb ette kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmise. (Interfax, 18.09)

Eesti valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis näeb ette vabakaubanduslepingute lõpetamise Ukraina, Türgi ja EFTA liikmesriikidega. (Interfax, 18.09)

Saksamaa ajakirjandus

Roland Beck, Deutsche Banki Ida-Euroopa ekspert, läkitab kiidusõnu Eesti aadressil: Eesti (võrreldes teiste Balti riikidega) on oma kaasaegse panga - ja telekommunikatsioonisektoriga tõestanud riigi modernseimat majandusstruktuuri. (Paul Katzenberger, Süddeutsche Zeitung, 16.09)

Rootsi ajakirjandus

FöreningsSparbankeni Läänemere-aruande kohaselt areneb Baltimaades majandus hästi, kuid riigid pole veel valmis eurole üleminekuks. Kuigi aastane majanduskasv jääb 5 ja 7% vahele, on väliskaubandusbilansis puudujääke. Üleminek eurole oleks praegu ohtlik, see võiks toimuda panga hinnangul 2010. aasta paiku. (Leif Petersen, Svenska Dagbladet, 10.09)

Rootslastele kuuluv Krenholmi tekstiilivabrik Narvas võidakse sulgeda. 400 töölist ähvardab töö kaotus. Vabriku kahjum ulatus eelmisel aastal 47 mln-i Eesti kroonini. Tehase võib päästa Eesti astumine ELi, kui Venemaa kaotab topelttollid ja avaneb sealne hiigelturg. (Dagens Nyheter, 12.09)

Varia

Uudisteagentuurid

The Patriarch of the Russian Orthodox Church, Alexis II, to visit his native Estonia at the end of September, a visit that has been arranged and then cancelled several times over the past few years, Estonia said. Alexis II cancelled a visit earlier in the year because of poor health. Earlier planned visits were scrapped because of a property dispute between the Russian and Greek Orthodox churches in Estonia. (Afp, 15.09)

Known to some as the "Bangkok of the North", Estonia's capital Tallinn fears its booming sex trade could damage the country's integration with the West. Having clawed its way from Soviet rule to the verge of joining the EU, Estonia has emerged as one of Europe's new sex havens. The government wants to clean up Tallinn but new anti-sex trade laws in some West European countries could result in bringing in more sex tourists to its pretty cobbled back streets. The country's economic growth since regaining independence from the SU in 1991 -- a robust 5.8% last year -- has been one of East Europe's success stories, spurred by higher foreign investment and a surge in tourism. But that growth has been more than matched by the rise in the capital's "red-light" trade. "Prostitution is a very serious problem for Estonia," said Social Affairs Minister Marko Pomerants, who has vowed to speed up efforts to tackle the sex trade. Pomerants said he hoped further economic and social integration with the West would help combat a combination of social deprivation, crime and prostitution. (Reuters, 10.09)

Tallinnas süttis Draamateatri hoones tulekahju. (Interfax, 17.09)

Tulekahju tõttu Eesti Energia alajaamas jäi viiendik Tartu linnast elektrita. (Interfax, 18.09)

Tallinnas on 21.09 ja 22.09 autovaba päev. (Interfax, 20.09)

23.09 avatakse Tartus Pihkva päevad. (Interfax, 21.09)

USA ajakirjandus

Eestis viidi läbi maailma ambitsioonikaim elektroonilise valitsuse eksperiment. Tulles iganädalasele kabinetinõupidamisele istuvad Eesti ministrid lameekraaniliste arvutite taha, tõmbavad hiiglasliku laua alt välja traadita klaviatuurid, sisestavad oma elektroonilise kasutajatunnuse ja vaatavad läbi seadusandliku päevakorra. Kui kõik 15 ministrit on seaduseelnõu poolt, siis kinnitatakse see hiireklõpsuga ning saadetakse koheselt internetti. Seadusandjad võivad istungist osa võtta ka füüsiliselt kohalpeal viibimata. Selleks avavad nad lihtsalt oma laptopi, sisestavad kasutajatunnuse ning hääletavad on-line. Paberita kabinetiistungid hoiavad kokku nii raha, umbes 100 000 dollarit aastas, kui aega. Enne projekti käivitumist kulus kabinetiistungiteks kuni 12 tundi. Nüüd saadakse tavaliselt hakkama tunniga, kõige lühem istung kestis vaid 14 minutit. Eesti valitsus on äärmiselt uhke oma katse üle tuua demokraatia digitaalsesse ajajärku. (Gareth Harding, The Washington Times, 9.09)

Isegi nõukogude ajal, mis on jätnud Tallinnasse kulunud eeslinnad, säilitas Tallinna vanalinn oma põhjamaise sarmi. Nüüd, 12 aastat pärast iseseisvuse taastamist, on vanalinn sedavõrd täiuslik, et näib Hansa Liidu teemalise muuseumina. Tallinn oli minu reisi, mis viis läbi Leedu, Läti ja Eesti, viimaseks peatuseks. Need kolm Balti riiki olid kuni vabaduse saabumiseni 12 aastat tagasi Nõukogude Liidu loodenurgaks. Viimati külastasin neid kui mõned osavõtlikud kõrvalseisjad nimetasid neid "vangistatud rahvasteks." Nüüd nimetab Donald Rumsfeld, tänulikuna Balti riikidele avaliku toetuse eest Iraagi sõjas, neid kõige uuemaks "uueks Euroopaks." (Bill Keller, The New York Times, 14.09)

Artikkel, milles kiidetakse käsitsi toodetud Estonia klaverit. Oma hea sõna kodumaiste klaverite kohta ütlevad dirigent Neeme Järvi ja pianist Indrek Laul. Juttu on ka sellest, kuidas ja miks maailmamainega muusikud nagu vene päritolu tippviiuldaja Dmitri Sitkovetski ei ole endale soetanud ei Stainwayd, Bechsteini ega Bösendorferit, vaid Estonia. Muusikute sõnul ei peitu käsitsi toodetud Estonia väärtus mitte ainult selle unikaalses mahlakas ja romantilises toonis, vaid ka selle erakordselt heas hinnas. Tänu kasvavale tuntusele liigub Eesti klaveritoodang viimastel aastatel jõudsalt ülesmäge. (Richard C Morais, Forbes, 1.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Ei ole midagi nii virgutavat, kui laks näkku hilinenult avastatud geeniuselt: kus on Veljo Tormis olnud kogu mu elu, ja miks ei ole keegi mind teavitanud tema olemasolust? Esimene Baltic Sea Festival kutsuti ellu suurepärase Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatu Tormise-kontserdiga Stockholmi Berwalhallenis. Heliteosed "Raua needmine" ja "Pikse litaania" on kõige veetlevamate ja emotsionaalselt läbi raputavamate teoste hulgas, millega olen kunagi kokku puutunud. Dirigent Tõnu Kaljuste sõnas kahe suurima kaasaegse eesti soost helilooja kohta, et "Kui Arvo Pärdi looming on taevas, siis Veljo Tormise muusika on maa." See müstiline, poeetiline muusika liigutab sügavamalt kui sõnad suudaksid kirjeldada. (Larry L.Lash, Financial Times, 29.08)

Saksamaa ajakirjandus

Monstrumitaoline teokarbikujuline laululava Tallinnas, kus regulaarselt toimub Põhjamaade suurim õllefestival Õllesummer ja kus 1988. aastal sai alguse "laulev revolutsioon", kuulub eestlaste meelest maailma "100 kõige tähtsamate kultuuriobjekti" hulka ja seda ei ütle nad mitte õlleuima tõttu, vaid puhtast patriotismist. (Jakob Strobel y Serra, FAZ, 18.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Väljastpoolt on ehitis üsna ilmetu, kunagine pagaritöökoda Tartu äärelinnas. Ent sisse minnes muutub kõik. Siseneda tuleb läbi mitmete turvauste, et jõuda laborisse, mille missiooniks on kaardistada miljoni Eesti inimese, so kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast, geenid. Arenemas on ülimalt kaasaegne biotehnoloogiatööstus. Vaid 12 aastat peale iseseisvumist ning aasta enne liitumist ELiga sammub Eesti kiirel sammul modernsete riikide hulka. Biotehnoloogia projekti isaks on Andres Metspalu. Ka muud Eestis toimuvad reformid on niivõrd kiired, et Eestit kutsutakse "Balti tiigriks". Läänes imetletakse Eesti dünaamilisust, kes esimesena kolmest Balti riigist alustas läbirääkimisi ELiga liitumiseks. Metspalu sõnul on eestlased koos taasiseseisvumisega muutnud palju avatumaks ning ei karda proovida uusi asju. Kuid siiani investeerivad siia välisfirmad selleks, et lõigata kasu meie odavast tööjõust. Eestile on vaja visiooni ning kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu, või muidu jääb Eesti vaid rahvuspargiks, mida külastavad turistid läänest. (Olivier Truc, Libération, 11.09)

Soome ajakirjandus

Oulu ülikoolis toimus Läänemeremaade konverents, kus keskenduti Läänemere keskkonnaküsimustele. Eesti välisminister ja Läänemeremaade Nõukogu eesistuja Kristiina Ojuland ütles, et Eesti on määratlenud Läänemere eriti tundlikuks merepiirkonnaks, ning et kõik Läänemere äärsed riigid peale Venemaa on selle omaks võtnud. Ta avaldas lootust, et ka Venemaa liituks teistega. Ojuland peab Venemaa ja ELi keskkonnaalase seadusandluse ühtlustamist oluliseks eesmärgiks. Suurimateks probleemideks Läänemerel on jääkainete üleküllastusest tekkinud vetikate vohamine ning naftatranspordi suurenemisega kaasnev naftalekke risk. (Lassi Karppinen, Kaleva, 09.09)

Venemaa ajakirjandus

Jutta Rabe ei leia Rootsis oma filmile Estonia hukust “Torm Läänemerel” levitajat, kes oleks valmis ostma filmi näitamise õiguse Rootsis ja seega astuks konflikti võimudega. Rabe süüdistab Rootsi võime tsensuuris. Ajaleht tõstab filmiga seoses taas kord avalikkuse ette versiooni Estonia hukkumisest mitte tormi ja konstruktsioonivigade, vaid pommiplahvatuse tõttu varjamaks relvade salakaubavedu. (Aleksei Smirnov, Russki Kurjer, 10.09)

Filmifestival Kinoshokk autasustas eesti filmi “Nimed marmortahvlil” eridiplomiga rahvusliku identiteedi süvendatud otsingu eest. (Jevgenija Leonova, Nezavisimaja Gazeta, 17.09)

“Nimed marmortahvlil” sai eridiplomi. Nõrk film on rahvuslik hitt. (Juri Bogomolov, Izvestija, 17.09)