Nädal välismeedias: Rahvahääletus 14. september 2003

Uudisteagentuurid

Finnish President Tarja Halonen encouraged the population of Estonia, to vote in favour of joining the EU. "Being in the EU, we can change not only the EU but the whole world," Halonen told at the start of a two-day visit to Estonia. "We are particularly pleased that the enlargement of the EU brings to the Union's sphere of influence our linguistic kins Hungary and Estonia, " said Halonen. "Our way of thinking is often very similar, so we could pair up well in the enlarged EU," she told a joint press conference with Estonian President Arnold Ruutel. Talking of Finland's own experience of joining the EU, in 1995, Halonen said it had enabled her country to carry out "a sort of inventory of who we are, what it means to be Finnish". "The Estonians are more trained in this, due to the break-up of the Soviet Union in 1991, to which the Baltic state had belonged”, she added. (Afp, 9.09)

Estonians go to the polls Sunday to decide whether to join the EU in a vote seen as a last attempt to break free from the influence of former ruler Russia. The tiny Baltic state, which lost independence to Moscow in 1940, broke free from the collapsing Soviet Union in 1991 and is now facing the decision of EU membership. "With a Yes vote, we will ultimately escape the grey zone between the EU and the CIS (Russian-led Commonwealth of Independent States)," Estonian President Arnold Rüütel said in an appeal to voters. On referendum day, "we have a choice of whether to draw the EU's external border between Estonia and Russia, or whether we draw the EU border between us, and Latvia and Lithuania," Rüütel said. Official warnings in case of a "No" vote have centred on a backlash for the economy, a security vacuum and the loss of Estonia' chance to voice its opinions in Europe. Estonia, often dubbed the star reformer among the ex-communist countries, has had one of the lowest support figures for EU membership among the ten candidate nations. Three different polling companies put the figure of current support between 52 to 69%. A final factor guiding the voters' hand to tick the Yes box may be the giant living next door. "The Russia card has been relatively little used in the official campaign," political scientist Rein Toomla said. "But there's a buzzing sound at the back of people's minds all the time." (Afp 10.09)

While Estonia's youth largely see the EU as a land of promise ahead of Sunday's referendum on joining, the elderly are more cautious, seeing perhaps a better future for their children in the bloc but little benefit for themselves. "There is no rise in pensions in sight, but the prices are going up even without the EU," 68-year-old Hilja Kukk, director of the Estonian Pensioners Union said. "We are not against the EU," she says. "It's just that Estonia is not ready yet: with no social policy of our own, the EU can't help us in any way." The No vote on Sunday seems likely to come from those who have been left behind during Estonia's swift march towards a market economy. (Afp 11.09)

Estonians will give a resounding "Yes" in a referendum to join the EU to herald the ex-Soviet republic's "return to Europe", President Arnold Rüütel said. Many in the nation of 1.4 million people see Sunday's ballot as the culmination of more than a decade of often painful reforms from Kremlin rule to a dynamic, new democracy. Rüütel, an Estonian freedom movement leader in the late 1980s, said following his EU campaign tour of the country he was sure Estonians would overwhelmingly back joining the EU in May. "A 'Yes' is a very likely result," he said. While Estonia's political and economic elite stand shoulder to shoulder in the slick pro-EU campaign, the "No" camp includes voters who distrust the EU as they did the Soviet Union. They argue Brussels is too remote to want to bother about the interests of the tiny Baltic country and others say Estonia should seek closer cooperation with Russia instead of the West. (Reuters 12.09)

"Estonian citizens are probably facing the most important political decision of the 21st century -- to join the EU or not," the influential Postimees daily writes. Most of the bigger newspapers in the tiny Baltic country of 1.4 million people advised the electorate to set aside their reservations and say Yes to the EU. "Joining the EU is a logical continuation of the development of our state since 1991," Postimees said. "This is a return to Europe and getting rid of the Soviet inheritance." President Arnold Rüütel, who has been spearheading the massive pro-EU campaign, said he was sure of a Yes result. "I feel confident of the Estonians making the right decision by saying predominantly Yes to the EU," Rüütel said in an interview in Postimees. (Afp, Interfax 13.09)

"I am confident that the Estonian people say Yes today," a beaming President Arnold Rüütel told reporters after casting his own vote in Tallinn's leafy suburb of Kadriorg. "The Yes decision will speed up our economic development," he said. The 74-year-old Rüütel, a Soviet-era leader of Estonia, played a major role in negotiating independence from Moscow in the 1990s, and won a surprise victory in 2001 presidential elections. On the eve of the poll, analysts credited him with winning over doubters in the traditionally Euro-sceptical country, which restored independence from a crumbling Soviet Union in 1991. Asked whether, as some Euro-sceptics suggest, the EU can be compared with the Soviet Union, he said: "Such a comparison would be totally unhelpful“. "The Soviet Union was an totalitarian military regime and the Estonian people remember the repressions we suffered. The EU however is a union of free countries." Rüütel also dismissed suggestions that Estonia should remain outside the EU if it wishes to remain independent, adding: "Today's world is so much full of conflicts that is important to become united in spreading democratic values." If Estonia votes in favour of EU membership, Rüütel said he would seek to involve Euro-sceptics in the process of joining the bloc on May 1, 2004. (Afp 14.09)

A simple majority, with no minimum turnout requirement, is all that is needed for Estonia to join the EU, which is set to expand to 25 countries from its current 15 on May 1, 2004. The country's two main polling institutes, Emor and Faktum, said on the eve of the vote they predicted between 67 and 78% of voters would say "Yes" in the referendum. Late on Saturday, President Arnold Rüütel, issued a final plea to people to take the leap. "If the majority says Yes tomorrow, we will go along a stable path of development," Rüütel said in a national TV address. "The path will lead us on May 1 of next year to full membership of the world's biggest community of states and the richest common market," he said, speaking from the festive hall of the presidential palace. "If the result is No, we are facing a novel situation, which has not been experienced by any other country with a similar history," Ruutel said, adding it would require "a quick search for new ways of development". (Afp, 14.09)

President Arnold Rüütel ütles oma sõnavõtus Riigikogu avaistungil, et ELiga liitumise referendumi negatiivne tulemus nõuaks Eestilt uute arenguteede otsimist ja võimalikule ummikteele sattumist. (Interfax, 8.09)

Peaminister Juhan Parts osales referendumi eelhääletusel Paldiskis. “Ma usun, et kõik Eesti kodanikud teevad oma valiku. Ma loodan, et osalusprotsent rahvahääletusel on kõrgem kui viimastel riigikogu valimistel,” ütles peaminister. (Interfax, 8.09)

Lõppes referendumi eelhääletus. VVK teatas, et eelhääletusest võttis osa 20% nimekirjadesse kantud kodanikest. Kõige suurem hääletusaktiivsus oli Tallinnas, kõige madalam aga Ida-Virumaal. (Interfax, 10.09)

Avaliku arvamuse küsitluste tulemused näitavad, et rahvahääletusel ELIga liitumise üle peaks osalema 70% kodanikest ning neist umbes 70% hääletaks liitumise poolt. (Interfax, 12.09)

Eesti suurim venekeelne partei EÜRP ei toeta Eesti liitumist ELiga. Erakonna juhtkonna sõnul nad ei saanud üles kutsuda Eesti kodanikke hääletama ELi poolt just seetõttu, et ühel neljandikul Eesti elanikkonnast puudub hääletamisõigus. (RIA Novosti, 13.09)

Enamus Eesti venekeelsete koolide õpilastest (64,7%) on meelestatud ELiga liitumise vastu. (Interfax, 10.09)

USA ajakirjandus

Eesti eurodebatt on viimasel ajal kummalise pöörde võtnud. Tuntud luuletaja ja kirjandustoimetaja Ruudolf Rimmel võttis eneselt elu jättes maha viie lehekülje pikkuse kirja ELi vastasusest. Päev hiljem oleks ELi propagandarong peaaegu rööbastelt maha jooksnud, sest keegi oli rööbastele löönud tohutud naelad. "Arutelu on niivõrd tuline, et lõhestab perekondi", kinnitab Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. "See ei ole sugugi eestlaste moodi." Lisaks perekondadele on ELiga liitumise küsimus löönud lõhe ka maa- ja linnarahva ning noorte ja vanade vahele. Isegi kui enamus eestlasi ütleb liitumisele "jah", ei ole see tingitud mitte suurest armastusest ELi vastu, vaid pigem tõsiasjast, et nii väikese riigina, ümbritsetuna suurematest ja võimsatest, ei ole Eestil eriti muud alternatiivi, kui liituda igavesti laieneva Euroopa klubiga. (Gareth Harding, Washington Times, 12.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Valimispäeva eelõhtul hoiatas president Arnold Rüütel televisiooni vahendusel, et "kui tulemus on negatiivne, siis seisame silmitsi uudse olukorraga. Kui enamus aga ütleb "jah", liigume me edasi stabiilset arengurada pidi". Valimiste päeval oma häält andmas käies kinnitas president oma veendumust, et eestlased ütlevad Brüsselile "jah". Kõigis kandidaatmaades suhtub poliitiline- ja ärieliit ning noored ELi pooldavalt, seevastu enam kui kümme aastat kestnud muutusteaja kibestunud kaotajad on liiduga liitumise suhtes skeptilised. (Ian Traynor, The Guardian, 15.09)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland on teadlik dilemmast, et paljud inimesed kardavad ühest liidust teise astumist. "Ma ei erine enamusest eestlastest, kes eelistaksid pikemat iseseisvusaega", selgitab minister oma teenistuskohal, mis oli varem Kommunistliku partei peakorteriks ja mille ees kunagi seisnud Lenini kuju on nüüdseks asendatud roosipeenardega. "Me oleme nii väike riik, meil ei ole muud võimalust. Kujutage ette väikest rahvast üksi selles globaliseeruvas maailmas kiilutuna ELi ja Vene Föderatsiooni vahele." (Nicholas George, Stefan Wagstyl, The Financial Times, 13.09)

Enne hääletamispäeva vaidles teatud vähemus raevukalt "Ei"-hääle eest, väites, et poliitikud on valitsemiseks õigema koha peal siinsamas Tallinnas, kui bürokraadid kaugel Brüsselis. Üks eurovastaseid, Martin Helme, kes töötab osalt briti euroskeptikute poolt rahastatavas Vaba Euroopa Uurimiskeskuses, sõnas: "Me peaksime spetsialiseeruma, leidma oma niši. Võiksime jääda ainsaks vabaturu piirkonnaks kogu Põhja-Euroopas." Kuid sellised arvamused summutati ELi pooldajate poolt, kes usuvad, et Eesti on liiga väike, et iseseisva riigina vastu pidada kahe hiiglase, Venemaa ja ELi, vahel. Jüri Luik, Eesti suursaadik Washingtonis, kirjutas ELi poolt hääletama kutsuvas brošüüris: "Kui me keeldume ELi minemisest, hakkame tasapisi kuid kindlalt vajuma Venemaa poole. Me kõik loodame, et Venemaa areneb soodsalt, kuid on tark olla kindlustatud - igaks juhuks. EL oleks kindluspoliisiks." (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 15.09)

“Jah”-pool tegi viimasel kahel nädalal ulatuslikku kampaaniat, lükates umbes 10% inimesi “jah”-poolele. Tutvustades liitumisel saadavaid eeliseid, pani Res Publica välja reklaamplakatid kirjaga "ütle jah miljonitele seksikamatele meestele". (Clem Cecil, The Times, 15.09)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti peaminister Juhan Parts ja president Arnold Rüütel ütlesid referendumieelses ühisavalduses, et  Eesti iseseisvus EL liikmesriigina tugevneb ja mitte mingil juhul ei kahane. Rüütli otsustav esinemine peaks olema piisavalt veenev selleks, et mõjutada kõhklevate hääletajate arvamust referendumi eel. Kõige skeptilisemate hääletajate hulka kuuluvad eakad inimesed, maapiirkondades elavad inimesed ning venekeelne elanikkond. (FAZ, 12.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eesti umbes 865 000 hääleõiguslikku kodanikku on kutsutud osalema pühapäeval toimuval rahvahääletusel et otsustada, kas nende riik peaks ühinema ELiga. Liitumist pooldavad partisanid peavad aga tunnistama, et kuni tänaseni oli see väike Balti riik tuntud oma euroskeptilisuse poolest. Kuid tundub, et teistes kandidaatriikides läbi viidud "jah" tulemusega referendumid ning soov lõigata läbi kõik sidemed Nõukogude Liiduga on tõstnud pooldajate arvu. “Öeldes "Jah", pääseme jäämisest halli tsooni ELi ja SRÜ vahele, " teatas Eesti president Arnold Rüütel. (Veronique Soule, Libération, 13.09)

Pühapäeval toimub Eestis referendum, kus otsustatakse Eesti liitumine ELiga. Mingeid üllatusi rahvahääletusel tulla ei tohiks sest viimaste küsitluste kohaselt on kuni 70% rahvastikust ELiga liitumise poolt. Kui eestlased hääletavad "jah", siis toob see endaga kaasa ka muudatuse põhiseaduses, liitumine peab seal kirjas olema. Eestis toimub kandidaatriikidest järjekorras eelviimane rahvahääletus. Praegu peetakse Eestit õnnestunud turumajandusliku režiimi rakendamise mudeliks, riigi SKP on viimase kolme aastaga praktiliselt kahekordistunud. Kuigi see on vaid viiendik Euroopa keskmisest, on Eesti majandus üks kiiremini kasvavaid Euroopas ning analüütikute sõnul peaks Eesti muule Euroopale järele jõudma 15-20 aastaga. (AFP, Reuters, Le Monde, 14.09)

Noore poliitiku Aivar Roobi sõnul peab olema "täitsa loll", mõtlemaks, et liitumine ELiga toob endaga kaasa samasugused tagajärjed nagu tõi endaga kaasa NL. Samas, kui majandusteadlase Uno Silbergi arvates peab olema "pime", nägemata seda, et liitumine ELiga võtab ära osa vabadusest, mis äsja NLi “orbiidilt” välja saanud Eesti joaks on väga oluline. Need kaks meest on vastavalt Eestis välja kujunenud "Jah" ja "Ei"-liikumiste juhid ning täiesti eriarvamustel küsimuste osas, mida neile esitavad nende kaasmaalased tagajärgede kohta, mis Eestit ootavad peale liitumist Euroopa suure perega. Ning rahvas, mis on tuntud oma pragmaatilisuse poolest, ei tea enam, kelle poolt hääletada. Pavel Ivanov, kes on kohaliku venekeelse ajalehe väljaandja, ütleb, et paljud inimesed hääletavad lähtudes pragmaatilisest teadmisest, kuid oma südames on nad kahtleval seisukohal. Kas peaksid nad uskuma ELi pooldajaid, kelleks on enamasti juhtivad poliitikud, kes kinnitavad, et ELiga liitumine parandab Eesti majanduslikku olukorda, alates põllumajandussektorist? ELiga liitumist pooldavad eestlased, kes elavad linnades, on haritumad, kohanenud Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutustega ning võtnud osa ettevõtete erastamisest. ELiga liitumise vastu on need, kes on vähem haritud, elavad mahajäänud maapiirkondades, on ultraliberaalse majanduse ohvrid ning kardavad ELi regulatsioone. Vanem generatsioon, kellele Eesti saavutatud taasiseseisvus on väga oluline, kardab Brüsseli diktaati. (Laure Mandeville, Le Figaro, 13.09)

Rootsi ajakirjandus

Eesti ekspeaminister Mart Laar ja Rootsi ekspeaminister Carl Bildt külastasid hiljuti teineteise koduriike ning arutasid mõlema riigi asjade üle. Mõlemad on 14. septembri rahvahääletustel “ja” poolt. Laari sõnul on Keskerakonna otsus vastu hääletada ainult tugevdanud europooldajate ridu. (Kari Molin, Dagens Nyheter, 09.09)

Rootsi ekspeaminister Carl Bildt võõrustas oma Eesti ametivenda Mart Laari. Rahva ees Norrmalmstorgi turul räägiti mõlema riigi referendumitest. Laar ütles, et kui rootslased hääletavad euro kasutuselevõtu vastu, tulevad investorid Rootsi asemel Eestisse. Kuid selle peale loota oleks Laari sõnul lühinägelik, kuna koostöö Rootsiga on olulisem. Kui Laar kasutas inglise keelset sõna “Estonia” tardusid inimesed hetkeks valusa seose tõttu paigale. Carl Bildt ütles, et Balti riigid on juba oma raha sidunud euroga, olles selles mõttes Rootsist sammu võrra ees. (Jan Lindström, Expressen, 12.09)

Taani ajakirjandus

Eestlased otsustavad täna ELiga liitumise küsimuse. Peaminister Juhan Parts leiab, et hääletussedelil ei oleks pidanud mainima põhiseaduse muutmist, kuna see võib panna paljud arvama, et ELi seadused saavad liitumisel Eesti omadest tähtsamaks. Partsi nõustub, et ELiga liitumine oleks Eesti jaoks murdepunktiks konfliktide jadas Venemaaga. Suhted USAga on head, kuna Eesti toetas ameeriklaste rünnakut Iraaki. “Me oleme pragmaatiline ja realistlik rahvas,” ütles Parts. Ta ei leia, et USA ja Euroopa vahel oleks väärtussüsteemide erinevus. (Vibeke Sperling, Politiken, 14.09)

Norra ajakirjandus

Tallinna vanalinnas kõndides on näha, et rahvahääletusega seotud kampaaniat on tehtud tõsiselt. Artikli autor küsis noortelt arvamusi hääletuse kohta. 19-aastane Alexandra arvas, et EL parandab venelaste olukorda. Eurovisiooni lauluvõistluse võitmine oli üks murdepunkte eestlaste suhtumise kujunemisel ELiga liitumise kohta. Aivar Voogi (Emor) sõnul aitas lauluvõistlus kasvatada optimismi ja vähendada paljude hirmu suure ELi ees. (Frank Rossavik, Bergens Tidende, 11.09)

Soome ajakirjandus

Soome president Tarja Halonen alustab kahepäevast visiiti Eestis vaid mõned päevad enne Eesti euroreferendumit. Presidendi esindajad väidavad, et tegemist pole lobbyga ELiga liitumise poolt. Soomes peetakse Eesti liitumist peamiselt positiivseks, kuna see lisab koostöövõimalusi. Samas kardetakse odava tööjõu sissevoolu ja viinarallit. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 09.09)

Soome President Tarja Halonen pidas oma Eesti-visiidil Rahvusraamatukogus eestikeelse kõne emakeele õpetajatele, teenides sellega suure aplausi. Õpetajad Irene Artma ja Katrin Kalemeer ei näe selles midagi halba, et naaberriigi president sekkub Eesti rahvahääletuse kampaaniasse, ning leiavad, et see muudab vähemalt haritud inimeste seas paljude otsust. President Arnold Rüütel tunnistas pressikonverentsil samuti, et Haloneni arvamusel on Eestis kaalu. Halonen mainis veel eestlaste ja soomlaste ühise joonena tahet ise asju otsustada. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 10.09)

ELis on tähelepanu all rahvahääletused Eestis ja Rootsis. Põnevus muutus aga šokiks peale Rootsi välisministri Anna Lindhi surma. Eesti välisminister Kristiina Ojuland sõnas oma kaastundeavalduses, et Lindhi surm on raske löök kogu Euroopale. Küsitluste põhjal on europooldajad Eestis enamuses. Eesti valitsuse “jah”-kampaania on hoogustunud, kuid seda kritiseeritakse valedele asjadele keskendumise pärast. Kampaanias tehakse maha vastaspoolt, ning ei suudeta vähendada inimeste eelarvamusi. Mõlema leeri argumentideks on, et vastaspoole võit suurendaks veelgi ühiskonna ebavõrdsust. Eestlased kardavad ka eesti keele ja kultuuri kadumist ELi sulatusahjus. Soome näide peaks aga neid kartusi hajutama. Nädal peale hääletust Eestis toimub euroreferendum ka Lätis, mille tulemus arvatakse sõltuvat paljuski Eesti otsusest, kuna lätlased ei taha Eesti ja Leedu liitumise järel jääda isolatsiooni. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 12.09)

Soome President Tarja Halonen kohtus Tallinnas Eesti poliitilise eliidiga. Ta ütles, et Soomes peetakse Eesti liitumist ELiga oluliseks. Haloneni arvates on globaliseerumisega kergem toime tulla ELi sees, kui sellest väljaspool, kuigi ELis pole mingi “roosiaed”. Halonen rääkis ka naabermaade keelesugulusest naabermaade hõimurahvastest. Artikli autor kommenteerib Eesti Päevalehe artiklit, kus Haloneni on nimetatud “ülipopulaarseks”, kuid tõlgib seda ekslikult kui “ylisuosittu” (liiga populaarne).(Pekka Mikkola, Kaleva, 10.09)

Tarja Halonen pidas oma Eesti visiidi teisel päeval Tartu Ülikoolis eestikeelse kõne, kõndides seega Urho Kaleva Kekkoneni jälgedes, kes nõukogude ajal julges eesti keeles esineda. Peale kõnet küsiti Soome presidendilt vähemusrahvuste saatuse, piiriküsimuste, võimaliku Soome lahe aluse tunneli ning Soome “suure venna” suhtumise kohta Eestisse. Halonen soovitas eestlastel sellest kompleksist vabaneda, tuletades meelde, et ka soomlastel oli Rootsi suhtes sarnane kompleks. (Martta Nieminen, Helsingin Sanomat, 11.09)

Soome presidendi Tarja Haloneni visiiti Eestisse on peetud katseks mõjutada positiivselt Eesti euroreferendumi tulemust. Kohtumised Eesti riigitegelastega möödusid Haloneni sõnul üllatusteta, eestlased on täielikult keskendunud rahvahääletusele. Ta pidas eestikeelse kõne emakeele õpetajate seminaril, kus avaldas arvamust, et rahvusriikide aeg on globaliseeruvas maailmas senisel kujul läbi. Visiidil oli ka Soome välisminister Erkki Tuomioja, kes kohtus muuhulgas oma kolleegi Kristiina Ojulandiga. Keskenduti algava VVK, ELi ja Venemaa suhete ning Läänemeremaade Nõukogu teemadele. Tuomioja leidis, et Soome ja Eesti seisukohad on kõigis neis küsimustes sarnased. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.09)

Eestlased osalesid aktiivselt ELiga liitumise eelhääletusel. Paljud Eesti poliitikud näitasid eeskuju, hääletades telekaamerate ees enne peamist hääletuspäeva. Eelhääletuse põhjal öeldes huvitab eurohääletus inimesi palju rohkem, kui kevadised parlamendivalimised. Kolme päeva jooksul on hääletanud juba 20% hääleõiguslikest kodanikest. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 12.09)

Küsitluste põhjal jääb rahvahääletuse valimisaktiivsus suhteliselt madalaks. Eestit peetakse koos Läti ja Maltaga uute liitujate seas kõige eurokriitlisemateks riikideks. Veel kaks aastat tagasi oli ELi toetus Eestis 43%. ELi toetavad rohkem haritud ja linnas elavad eesti rahvusest inimesed. Eesti poliitiline ja majanduslik eliit on ennast juba sidunud ELiga. Valitsusel puudub plaan referendumi negatiivse tulemuse puhuks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 13.09)

Eesti eurovastaste kampaania on olnud väherahastatud ja hajutatud, seda eriti viimastel nädalatel. “Ei ELile” liikumise juht Uno Silberg väidab, et Eesti kaotab ELis iseseisvuse ning Eesti majandus satub halba seisu, samuti on liberaalsel majanduspoliitikal liidus piirangud. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 14.09)

Tundub, et jah-pool võidab ülekaalukalt. Sellele aitas ilmselt kaasa president Rüütli osalemine kampaanias ning ka Soome presidendi visiit Eestisse. ELi pooldajate kampaania on kohati olnud kummaline, kasutati loosungeid “kas soomlased on lollid” ja “kas Venemaa on sõber”, mis tekitasid vastuolulisi tundeid. Vastukampaania on olnud aga väga killustunud, ning isegi Keskerakonna otsus hääletada liitumise vastu, ei ole aidanud. Ei-poole võit on ebatõenäoline. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 14.09)

Läti ajakirjandus

Eesti peaminister Juhan Parts avaldas tänu euroskeptikute tegevusele, mis “oli väga vajalik, teadvustamaks probleemseid küsimusi, mida eurooptimistid võisid ka mitte märgata”. Kui peaminister “avaldas lootust, et rahvahääletuse tulemus tuleb positiivne”, ei kahelnud selles päev enne euroreferendumit ekspresident Lennart Meri: “Olen veendunud, et eestlased hääletavad EL astumise poolt”. Ka president A. Rüütel avaldas rahvahääletuse hommikul asetleidnud intervjuus veendumust, et Eesti rahvas otsustab liituda EL. (Aija Lulle, Neatkariga, 13.09.)

Ülikoolilinnas Tartus on palju aktiivseid euroskeptikuid, tänavatel võib näha rohkelt plakateid „EI - EL“. Viimaseid kleepinud noored on seiskohal - neile ei meeldi, et Eesti riiki tahetakse järjekordsele suurvõimule allutada. Tunni aja pärast rebib politsei plakatid maha, selgitades, et siia paigutatakse vaid kultuuriürituste plakateid. Ülikooli poliitikateaduskonna magistrantuuris õppiv Eesti välisminister Kristiina Ojuland ütles, et „... me oleme eurooplased ja oleme alati Euroopasse kuulunud, ... on inimlik, et eestlased tahavad tulevikus elada paremini kui täna. Alati on olnud küsimus, kuidas seda teha, ... minu arvates on nüüd leitud vastus – EL.“ Tartu linnapea Andrus Ansip arvab, et linnaelanikud näevad ELis enamasti rahamasinat ja on raske selgitada, et see ei ole peamine faktor. Linnaelanike arvamused jagunevad ELiga liitumise küsimuses umbes pooleks, kuid linnapea arvab optimistlikult, et Tartu on Euroopale avatud. (Kristaps Petersons, Diena, 13.09)

Poola ajakirjandus

Tundmatud kurjategijad üritasid Eestis rööbastelt välja juhtida erirongi, millega reisisid europooldajad. Katastroofi hoidis ära väike liikumiskiirus, seetõttu ei ajanud raudteele asetatud naelad ja muud metallesemed rongi kraavi. Tegemist võis olla katsega 14. septembril toimuvat euroreferendumit saboteerida. Viimaste uuringute põhjal kavatseb rahvahääletusest osa võtta 70% hääleõiguslikest kodanikest, kellest enamik hääletab Euroopa Liiduga ühinemise poolt. Kuue nädala eest toimunud küsitlusega võrreldes on eurointegratsiooni pooldajate arv selgelt kasvanud. Peaminister Juhan Partsi sõnul ei anna küsitlustulemused aga liigseks optimismiks põhjust, kuna ärevusse ajab euroentusiasmi puudumine noorte seas. Partsi väitel ei ole Eesti valitsusel juhuks, kui referendum läbi kukub, olemas “plaani B”, ent võimalik on, et valitsus astub tagasi. Mõned nädalad tagasi otsustas Eesti juhtiv opositsioonipartei Keskerakond oma kongressil, et erakonna liikmed võiksid anda oma hääle Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Selline seisukoht pälvis Eesti valitsuse pahameele ning reaktsioonina hakati europropaganda tõhustamisele suuremat tähelepanu pöörama. (Maja Narbutt, Rzeczpospolita, 9.09)

Uudisteagentuurid

Ex-Soviet Estonia voted to join the European Union, leaving its equally Eurosceptical Baltic neighbour Latvia to complete a series of EU membership referendums in five days' time. Estonian leaders hailed the vote by 2/3 of the electorate to jump on board the EU train as a return to Europe, 12 years after regaining independence from the Soviet Union. "We have achieved what we have been struggling to get over the past 12 years," Estonian President Arnold Rüütel said, after the election commission announced late on Sunday that 67% said "yes" and 33% "no" in the one-day plebiscite. Turnout was 63 percent of the electorate for the referendum that approved Estonia's plans to join the EU on May 1, 2004. FM Kristiina Ojuland said the result was hard to achieve. "It was not an easy task at all," she said. "A month ago, our concerns about a possible "no" were rather large." Analysts had predicted that Estonians would agree to board the EU train through gritted teeth, with the "yes" vote representing a hard compromise between the supporters and opponents. Security concerns, rooted in Estonia's 50-year history of domination by Moscow, played an important part in the referendum campaign. In a bid to heal wounds between the EU supporters and opponents, President Rüütel lost no time in calling the prime minister and parliament speaker for "the day after" meeting on Monday morning. "Nothing will change immediately but we have to come to terms with the new situation," Ruutel said. "We have to gather the Eurosceptics and the supporters around a common table and go on together." (Afp, 15.09)

Ex-Soviet Estonia planned for its future in the EU a day after voting to join, and hoped the neighbouring Latvia would do the same in five days' time. "Hi, Europeans!" an Estonian man greeted his local friends in the early morning mist of the capital Tallinn's main square, a day after the referendum. "Europe, here we are!", Estonia's biggest daily SL Õhtuleht splashed on its front page, while the usually restrained quality daily Postimees had only three block letters on its front page: “YES“. The strong level of support for EU membership indicated that the traditionally Eurosceptical country had set aside its reservations about losing the independence it regained 12 years ago from Moscow. "Yesterday's decision was the logical continuation of siding with Western civilisation, without which Estonia's identity would lose its rationale," Postimees said in its leading article. "The Yes vote was an act of European self-determination." (Afp, 15.09)

Nearly 67% of Estonian voters supported the EU membership at the referendum, with 33% voting against. Turnout was 63.4%. Support to EU accession was the highest in Tartu (73%) and Tallinn (69%), whereas in the northeastern Ida-Virumaa county support was the lowest – just 57%. Estonian leaders unanimously hailed the result of the referendum. The president, the speaker of the parliament and the PM in their joint statement called the referendum one of the weightiest choices in the history of the Estonian people and a guarantee for Estonia’s independence and national security. (Leta, 15.09)

The Estonian people chose a steady path of development and a safe future by voting for joining the EU, Estonian president Arnold Rüütel, Riigikogu speaker Ene Ergma and PM Juhan Parts said in a joint statement after the referendum results were announced. The active participation in the referendum displayed that the people as the carrier of the supreme power of state were aware of their responsibility for the fate of the people in future, the state leaders said, thanking everybody who participated in the referendum. "At the referendum, the people of Estonia displayed their firm commitment to the common values of Europe. Acceeding to the EU and joining NATO next year, the people of Estonia will be ready to bear the responsibility for the future of Europe together with other European states," the statement reads. (Leta, 14.09)

The EC issued a press release congratulating Estonia on the successful result of the referendum over joining the EU. Yesterday's decision clearly marks Estonia's return to its rightful place in Europe, and sets the seal on a process of change that has been both difficult and hard-won, the EC said. "In the dark days of its history, Estonia experienced first-hand what the Iron Curtain did to Europe. Now it can harvest the fruits of a united Europe. The EC is convinced that Estonia's unique experience, qualities and talents will be a strong asset in this process," stressed EC President Romano Prodi. (Leta, 15.09)

Eesti president Arnold Rüütel ütles, et ta andis oma hääle ELi poolt. Rüütli sõnul astub Eesti nüüd Euroopa kultuuri-, õigus- ja julgeolekuruumi. (Interfax, 14.09)

Eesti hääletas toimunud referendumil ELiga ühinemise poolt. Hääletamas käis 63,4% hääleõiguslikest elanikest, mis on mõnevõrra rohkem kui selle aasta parlamendivalimistel. Kõige madalama hääletamisaktiivsusega oli Ida-Virumaa, kus elab valdab osa riigi venekeelsest elanikkonnast. Seal oli valimisaktiivsus 56,4%. (Interfax, 14.09)

Eesti elanikud vastasid jaatavalt referendumibülletäänil olnud küsimusele riigi põhiseaduse täiendamise seaduse kohta, mis andis õigusliku aluse Eesti liitumisele ELiga. (RIA Novosti, 15.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Eestlased hääletasid ülekaalukalt ELiga ühinemise poolt, liikudes kindlalt Euroopasse vaid 12 aastat pärast taasiseseisvumist NList. "Kevad on jõudnud Eestisse - me oleme tagasi Euroopas," sõnas peaminister Juhan Parts pühapäevaõhtusel pressikonverentsil. Eesti hääletustulemust jälgitakse hoolikalt Lätis, kus toimub rahvahääletus tuleval nädalavahetusel. Eestlaste soliidne "jah"-hääl peaks upitama ELi toetajate hulka ka Lätis. (Nicholas George, The Financial Times, 15.09)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti hääletas ELi astumise poolt selge häälteenamusega - 67% elanikkonnast toetas liitumist ELiga. Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul on eestlased aastaid teinud selle nimel pingelist tööd ning ELi liikmesriigina hakkab Eesti mängima aktiivset rolli ega hakka ennast nurka peitma. Eesti president Rüütel rääkis selle "ajaloolise päeva" tähtsusest ning peaminister Juhan Partsi kommentaariks oli: "Kevad on Eestisse tulnud - oleme tagasi Euroopas". (FAZ, 15.09)

Milline erinevus!, Rootsis hääletas üllatuslikult suur osa elanikkonnast - 56,1% euro kastutuselevõtu vastu, kuid Eestis andis 67% valimaskäinuist oma hääle ELiga liitumise poolt. Eesti hääletas sügavalt euroopaliku riigina kõigepealt Venemaa varju jäämise eest, lähtudes oma ajaloolisest kogemusest. See eesmärk on eestlastele, kes arvestavad ka Eliga kaasnevate võimalike probleemidega, väga tähtis. (Carl Graf Hohenthal, Die Welt, 15.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Endine NLi liiduvabariik Eesti otsustas ELiga liitumise kasuks. Oma referendumijärgses sõnavõtus kinnitas ka president Arnold Rüütel, et "See referendum oli Eesti rahva ajaloos üks olulisemaid valikuid ning garantiiks meie iseseisvusele ja rahvuslikule julgeolekule." "Referendumiga kinnitas Eesti rahvas oma pühendumust euroopalikele väärtustele," jätkas Rüütel. Eesti välisminister Kristiina Ojuland kinnitas, et tee referendumini polnud kerge. "Oli kuu, mil me kartsime väga, et tulemus võib olla ka "Ei"." Ojulandi arvates ei suutnud euroskeptikud aga kampaania lõpul veenvad olla, sest neil polnud pakkuda ühtegi mõjusat alternatiivi ELiga liitumisele. Ka härrad Parts ja Rüütel ei väsinud kordamast oma "Jah-i" kindlust kuni referendumi päevani. Peaminister Parts oli pühapäeval hämmastunud, kui ajakirjanikud talt küsisid "Ei" tõenäolisuse kohta. "See on selline küsimus, mida minu käest enam ei küsita," ütles Parts. ""Oleks veider kui me kümme aastat ühes suunas liikumise järel järsku meelt muudaks." (AFP, Le Monde, 15.09)

Itaalia ajakirjandus

Eestis hääletas liitumise poolt 67% rahvatikust, vastu oli 33%. Eesti on üks kiiremini arenenud Ida-Euroopa riike, eriti kõrge on riigi infotehnoloogia areng. Aastal 2005 võivad Eesti kodanikud ehk hääletada juba interneti teel. (Il Messagero)

Hispaania ajakirjandus

“Balti tiiger” hääletab EL-i kuulumise kui ainsa tulevikuvõimaluse poolt, kuid kahtlused on suured. (La Vanguardia)

Soome ajakirjandus

ELiga liitumise pooldajate võit euroreferendumil oli kergenduseks Eesti valitsusele. Peaminister Juhan Parts ütles, et Eesti läbis sellega küpsustesti. Ta kinnitas, et Eestist saab ELi aktiivne liige, kes oskab enda eest seista. Eesti tulemusel usutakse olevat mõju Läti rahvahääletusele. (Jaakko Kangasluoma, Helsingin Sanomat, 15.09)

Rahvahääletuse järgsel päeval ilmusid Eesti lehtede esikülgedel hiigelsuured tähed, millega kuulutati euroreferendumi positiivset tulemust. Lehed rõhutavad liitumisotsuse ajaloolist tähtsust. (Pekka Mikkola, Kaleva, 16.09)

Leedu ajakirjandus

Eestlased ei teinud endale häbi ning hääletasid EL poolt. Eesti president Arnold Rüütli sõnul tuleb eestlastel valida, kas tõmmata ELi ajalooline piiri Eesti ja Venemaa või Eesti ja Läti-Leedu vahele ning (peale referendumitulemuste väljakuulutamist), et eestlased on saavutanud selle, mille nimel viimased 12 aastat tööd on tehtud. (Respublika)

Eesti referendumi aktiivseimad hääletajad olid hiidlased ning madalaim hääletajate aktiivsus oli Ida-Virumaal, kus enamikul elanikest ei ole Eesti kodakondsust ja seetõttu ei võta nad osa ka referendumist. Kuigi Eesti on üks väiksematest EL bloki riikidest, annab eurointergratsioon uue impulsi majanduse arengule, võimaldab tugevdada Eesti positsioone Euroopas ning aitab kaitsta 1991. aastal taastatud iseseisvust ja vabaneda lõplikult Venemaa mõju alt. (Kauno diena )

Pärast referendumitulemuste väljakuulutamist tegid president Rüütel, peaminister Parts ja Riigikogu esinaine Ene Ergma ühisavalduse, mis oli kokkuvõtteks kevadel üheskoos tehtud otsusele, selgitada Eesti elanikele, miks Eestil on kasulik EL liikmeks olla. (Lietuvos aidas)

Tšehhi ajakirjandus

“Jah - Ano!” Eesti euroskeptikutel on praegu võimalus senist kandidaatriikide “jah”-trendi väärata, sest ikka kiputakse ELi võrdlema NLiga, inimesed mäletavad veel nõukogude aega ning kardavad “uut Moskvat”. President Rüütli sõnul tuleb nüüd rahval otsustada, ”kas EL-i välispiiriks saab Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piir, või piir Läti ja Eesti vahel.” “Jah”-hääl päästab meid hägusest tsoonist EL-i ja SRÜ vahel”, lisab president. Soome president Tarja Halonen ütles aga oma visiidil Eestisse, et Eesti liitumine suurendaks Soome-Ugri keelkonna mõju ELis. Ning ega eestlastelt ei oodatudki “pea kommunistlikku” üle 90%-st toetust liitumisele EL-iga, nagu Leedus ja Slovakkias, kuna viimased arvamisküsitlused pakkusid toetajate hulgaks Eestis 56%. (Mlada Fronta Dnes, 15.09)

Eestis toimunud rahvaküsitlusel liitumise kohta ELiga oli valimisaktiivsus kõrgem kui viimaste parlamendivalimiste puhul. Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul “On see hea tulemus. Veel kuu aega tagasi kartsime, et rahvas ütleb “ei”.” President Rüütli sõnul hoogustab ELi liikmelisus majandusarengut ning on ka julgeolekugarantiiks. Peaminister Juhan Partsi arvates hoogustab liikmelisus koostööd mitte ainult Läti ja Leeduga vaid ka Soome, Rootsi ja Taaniga. “Meid seovad sarnased seisukohad, see aga on heaks eelduseks koostööle laienenud liidus”, lisab peaminister rääkides uuest olukorrast suhetes naabritega. Venemaa puhul arvab Parts, et liikmelisus aitab idanaabril paremini mõista, et oleme täielikult iseseisev riik.(Lidove Noviny, 15.09)

Eestis võitis eurooptimism. Vaid mõni nädal tagasi oli Eesti kõige euroskeptilisem kandidaatriik, kuid viimaste nädalate jõuline “Jah”-kampaania muutis üldpilti, kus ELi vastased “pildile” enam ei pääsenud – nemad pidid lootma lendlehtedele ja suulisele agitatsioonile. Euroskeptik Ivar Raigi sõnul “Ei peaks väikeriik Eesti oma mune ühisesse korvi panema, peaksime tegema koostööd hoopis USA ja idaga.” Euroskepsis on maad võtnud ka kohalike venelaste seas, kes moodustavad rahvastikust 20%. Enamusel Eesti vene elanikkonnast pole kodakondsust mistõttu rahvahääletusel nad osaleda ei saanud. (Hospodarske Noviny, 15.09)

Uudisteagentuurid

A "yes" vote in the referendum on joining the EU will prompt neighbouring Latvia to follow suit and boost relations with Russia, Estonian PM Juhan Parts said. "We've been going along the European road together with our neighbour Latvia," Parts told a news conference as voting was underway in the tiny ex-Soviet republic of Estonia. "I hope the Latvian people will also make this historic decision in the best possible way for their nation," he told a large contingent of Latvian journalists, who have descended on Tallinn ahead of their country's own EU vote in six days time. Parts said that on the one hand, if all three ex-Soviet Baltic states joined the EU, he saw the emergence of "close informal cooperation in the EU" between the three countries together with Nordic neighbours Finland, Denmark and Sweden. "We have a lot of common positions, which creates a solid basis for joint work in the enlarged EU." Relations between Estonia and its huge eastern neighbour and former ruler, Russia, would also reach "a new level" after Estonia joins the EU, Parts said. "Estonian-Russian relations will improve more and more," he said. "Estonia as part of the EU will be different from the Estonia of today." (Afp 14.09)

Eesti president Arnold Rüütel on kindel, et Eesti ja Venemaa vahelised suhted hakkavad edaspidigi arenema, kuna hoogsalt arenev majandus vajab ligipääsu uutele turgudele. (Interfax, 15.09)

Eesti peaminister Juhan Parts, Riigikogu spiiker Ene Ergma ja Eesti president Arnold Rüütel on rahul euroreferendumi tulemusega. Nende arvates käesolev tulemus tõestab seda, Eesti rahvas tunneb huvi enda ja oma riigi saatuse vastu.. (Interfax, 15.09)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti hääletas ülekaalukalt ELiga liitumise poolt ning Läti näib tuleval nädalavahetusel sedasama tegevat. Koos toovad need kaks riiki ELi kaasa pea miljon venelast, paljud neist kodakondsuseta, töötud ja vihased kohtlemise peale, mis neile põlisrahvaste poolt osaks on saanud. Nende kaebuste ja staatusega tegelemist peetakse Brüsselile kõvaks laienemisjärgseks proovikiviks. Eestis moodustavad venelased umbes neljandiku elanikkonnast, kellest vähemalt 300 000 on kodakondsuseta. Neil ei ole võimalust osaleda valimistel ega töötada avalikus sektoris, neil on raskusi töö leidmisega isegi teenindusvaldkonnas. Vene kogukonna liidrite väitel jäävad venelased võimude abita igaveseks alamklassiks ning nende hulgas kasvab äärmuslus ning kuritegevus. "Samahästi võiksime me elada indiaani reservaadis", kinnitab venekeelse telekanali toimetaja Sergei Sergejev. "Meil ei ole mingeid õigusi." Vene vähemuse saatuse küsimus on olnud tüli allikaks alates 1991. aastat alates. Nii Eesti kui Läti on vastu võtnud ranged kodakondsusnõuded, selle taotleja peab läbima range keeletesti ning tundma uut põhiseadust. Mõned venelased loodavad, et ELiga ühinemine võib neile kasu tuua, vaatamata asjaolule, et Brüssel on lubanud omalt poolt mitte tüliküsimustele vahele segada. Teised arvavad, et venelased on iseenda kõige suuremad vaenlased. "Kõik, mis tuleb teha, on eesti keele õppimine ning keeleeksami läbimine," sõnas venelasest ajakirjanik Aleksei. (Julius Strauss, The Daily Telegraph, 16.09)

EL on kindlustanud "jah"-tulemuse seitsmes kandidaatriigis. Eestilt ja Lätilt oodatakse selle tulemuse täiustamist. See ei ole juhtunud juhuslikult. Jälgisin nelja kampaaniat ja kõik nad toimisid sama skeemi järgi. Esiteks, kuigi mul on valus seda tunnistada, olid ELi pooldajate kampaania läbiviijad tublimad oma vastastest. Neile jagati muidugi ka head kaardid: suur rahaline eelis, toetav ajakirjandus, kuulsuste toetus jne. Aga nad etendasid oma osa ka hästi. Nende poolt üllitatud ajakirjandus oli vaatamata oma suurtele tiraažinumbritele toonilt tagasihoidlik. Teiseks, "raskekahurvägi" oli nende poolel - televisioon, kirjutav press, poliitilised parteid, äri- ja kaubandusliidud. "Ei"-kampaania läbiviijad olid seevastu amatöörid ja sageli ka amatöörlikud. Kolmandaks, ELi pooldajad püherdasid rahas. Osa rahast tuli kõnealuste riikide valitsustelt, osa tööstusettevõtetelt, kuid lõviosa saadeti Brüsselist. (Daniel Hannan, The Daily Telegraph, 14.09)

Saksamaa ajakirjandus

Pühapäeval hääletavad eestlased ELi astumise üle. Paljud Narva linna elanikud pelgavad oma uut staatust, kuna Narvast kujuneb ELi idapoolseim piirilinn, mis tekitab muret nendele narvalastele, kelle sugulased elavad teisel pool Eesti-Vene piiri. Narva linn ootab ELiga liitumist "lootuse ja hirmuga", kuna on lootus, et linna elanike elustandard ELis suureneb, ning hirmu tekitab see, et enne kui meid "külalistuppa kutsutakse, peame veel kaua aega esikus olema". (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, Die Presse (Austria), 11.09.)

Suurem osa Eesti poliitilisest eliidist toetas Eesti liitumist ELiga, kuid lähtudes hääletamistulemusest võib märgata, et üsna suur osa elanikkonnast hääletas ka ELi vastu. Seda võib põhjendada asjaoluga, et paljudel Eesti elanikel on ikka veel selgelt meeles teise liitu kuulumise kogemus. Lisaks kardetakse Brüsseli bürokraatiat, mis võib ahistada ühe kõige kiiremini areneva riigi majanduslikku arengut. Samuti olid mõned eestlaste protestihääled suunatud mitte Euroopa, vaid pigem koalitsioonivalitsuse vastu, kuna peale valitsuse ametisse astumist sel kevadel on valitsus oma lubadusi täitnud väga aeglaselt. Seepärast tänaski Eesti peaminister Juhan Parts hääletamisõhtul praegu ametis olevat Eesti presidenti Arnold Rüütlit, kes innukalt kutsus hääletamata ELi poolt ning oma poliitilist kasuisa Lennart Merit. (FAZ, 15.09)

Eesti majanduse edukäiku kommenteerib Eesti endine peaminister Mart Laar sõnadega, et "eestlased tõlkisid kõigepealt Milton Friedmani raamatu eesti keelde ning alustasid seejärel reformidega. Friedmani liberaalse doktriini põhimõtteid on rakendatud Eesti ümberehituse kõikidel etappidel. Vaevalt mõnes teises riigis on olnud majanduse reguleerimine nii radikaalne kui Eestis, raha- ja fiskaalpoliitika on olnud järjekindel ning erastamisprotsess edukas võrdlemisi lõhikese ajal vältel. Ka maksureformi poolest on eestlased edumeelsed - lihtne, läbipaistev maksusüsteem madalate maksumääradega, tasakaalustatud eelarve, madalad riigikulud, vähe toetusi - see on reformi kontseptsioon, mis võiks nüüd ka Saksamaad aidata. (Tasso Enzweiler, Die Welt, 15.09)

Ajalookogemuse, keele ja temperamendi poolest on soomlased ja eestlased omavahel üsna tihedalt seotud. Kuid majandus- ja sotsiaalpoliitika poolest erinevad nad täielikult: Soome on ülesehitatud heaolu- ja sotsiaalriigi ning konsensuse põhimõttel, Eesti on aga majanduslikult teistest kandidaatriikidest tugevam ning tuntud oma liberaalse majanduse poolest, mis on suurel määral suunatud konkurentsipõhimõttele. IT-valdkonnas on Eesti üks juhtivaid riike Euroopas, seda ka IT saavutuste praktilises kasutamises - umbes 70% elanikkonnast  esitab tuludeklaratsiooni interneti teel, kahe aasta pärast võivad Eesti kodanikud osaleda e-valimistel, vabariigi valitsus ei kasuta istungite ajal paberkandjal dokumente, Eesti seadusega on igale Eesti elanikule garanteeritud ligipääs internetile. (FAZ, 12.09)

Eesti soovib saada ELis "aktiivseks mängijaks". Selliste sõnadega kommenteeris Eesti peaminister Juhan Parts Eesti hääletamistulemust sel pühapäeval. Eesti soovib kaitsta oma huve eriti majanduspoliitika valdkonnas, kuna tänu turu liberaliseerimisele sai võimalikuks Eesti majandusime, mis viis selle endise nõukogude vabariigi 10 kandidaatriigi seas majandusnäitajate poolest esiritta. (Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 15.09)

"Eesti on saabunud turvalisse randa. Eesti rahvas soovib Euroopasse tagasi naasta" sellise sõnastusega esines Eesti president Arnold Rüütel peale referendumitulemuse väljakuulutamist. 2004. aastal ELi astuv riik on üle elanud stalinistliku terrori, sõjaeelne rahvamajandus oli täielikult lammutatud. Kui seda poleks juhtunud, oleks Eesti tehnoloogiliselt edasi arenenud ning elustandard oleks Lääne-Euroopa omaga võrdväärne, sel juhul poleks olnud vaja end tunda ka Brüsselis paluja rollis. Mõtteviis, mis on omane Idaploki riikide eliidile, ent võõras paljudele ELi poliitikutele. (Süddeutsche Zeitung, 15.09)

Eesti naasmine Euroopasse on ikka veel okkaline. Kuigi rahvahääletuse tulemuse põhjal võib arvata, et ELiga liitumise vastu hääletanud seostasid oma valiku protestiga neoliberaalse valitsuskursi vastu. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 15.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tulemusega 67% poolt ja 33% vastu tähistas väike Eesti oma liitumist ELiga. Saades iseseisvaks alles 1991 aastal raputas see 1.4 miljoni elanikuga riik endalt niiviisi nõukogude pärandi. Pikalt euroskeptikuteks peetud eestlased hakkasid oma seisukohti muutma alles sellel suvel. Eelnevalt oli seitsmes teises kandidaatriigis juba referendumid toimunud ning eestlaste nii hiline rahvahääletuse korraldamise kuupäev oligi valitud seda silmas pidades, et lõigata kasu teiste kandidaatriikide positiivsest referendumitulemusest. Lisaks oli väga aktiivne ka europooldajate kampaania. Vastamaks hirmule, et äsja saadud iseseisvus sulandub ELi, seletasid ELi pooldajad, et just vastupidiselt võimaldab liikmelisus Eestis end paremini maksma panna, muidu jääks väikeriik, mis asub Venemaa külje all, lihtsalt isolatsiooni. Samuti kinnitasid ELi pooldajad, et lisaks NATOle pakub ka EL garantiid iseseisvusele. Samas tähistas euroskeptikute jaoks, kes olid allergilised Brüsseli "bürokraatia" suhtes, ELiga liitumine vaid takistust majanduslikule arengule. Eestit, mis alustas oma iseseisvat teekonda küllalt kehvas seisus, peetakse seal toimunud liberaalsetele majandusreformidele avatud turumajanduse mudeliks. (Veronique Soule, Libération, 15.09)

Peale viimastel nädalatel toimunud elavat debatti, on eestlased viimaks otsustanud öelda “jah” liitumisele ELiga, mille liikmeks nad saavad tuleva aasta mais. Selle väikese riigi jaoks, kus elab 1.4 miljonit inimest ning tema naabrite Läti ja Leedu jaoks, kes olid 50 aastaks kadunud raudse eesriide taha, on see referendum krooniks teekonnale Euroopasse, mis algas varsti peale taasiseseisvumist 1991. aastal. Eesti pealinn Tallinn on sellest alates läbi teinud uskumatu metamorfoosi ning on praegu täis restorane ja mainekaid kõrgtehnoloogia ettevõtteid. Referendumi eel kutsuti eestlasi üles mitte jätma oma riiki "halli tsooni" Venemaa ja ELi vahele. Viimastel nädalatel enne referendumit kasvas ka euroskeptikute mõju, ent samamoodi aktiviseeris oma kampaaniat riigi juhtkond, ning neile, kes kartsid hindade tõusu ja tööpuuduse kasvu, seletati "struktuurifondide tähtsusest" ääreregioonide aitamisel. Pärast aastaid toiminud ultraliberaalset majanduspoliitikat, mis on muutnud Eesti majanduse dünaamiliseks, soovib Eesti eliit kasu saada Euroopa sotsiaalpoliitikast, et tuua maa välja "kiire arenguga kaasnenud sotsiaalkriisist". Vaatlejate sõnul peaks Eesti "jah" mõjutama ka nende naabreid lätlasi, kes on samuti tuntud oma euroskeptilisuse poolest. (Laure Mandeville, Le Figaro, 15.09)

Itaalia ajakirjandus

Kuigi EL-iga liitumist pole Eesti puhul kunagi kahtluse alla seatud, on just enamuse poolt antud jah-sõna garantiiks, et see Balti vabariik on lõplikult otsustanud õlult raputada nõukogude režiimi tumeda taaga. Eestis toimunud hääletuse tulemus ja osavõtuprotsent ületasid referendumieelseid ennustusi. President Rüütli ning peaminister Partsi esimesed referendumijärgsed pöördumised avalikkuse poole on olnud härdakstegevalt pühalikud. Ning 13 aastat tagasi ei oleks keegi suutnud ette kujutada, et tollane kommunistlik liider ja ülemnõukogu presiidiumi esimees sellise pöördumise võiks teha. See ongi märk sellest, kuivõrd muutunud on Kesk- ja Ida-Euroopa ning kuivõrd tugevad on püüdlused liberalistliku mudeli suunas, mis vaatab pigem Washingtoni kui Brüsseli poole... Kuid positiivse tulemiga rahvahääletuse taha varjub keeruline tegelikkus. Euroskeptikute kampaania ning 33% ei-hääle andjaid on tõendiks, et viimasel aastal on ükskõiksus ja pettumine ELi poliitikas suurenenud ka Eestis. ELiga liitumist kardavad väikeettevõtjad ning kardetakse ka seda, et vaibub Soome turistide osturalli ning EL muutub Eesti arengule pidurdavaks. Lisaks kardetakse väliskapitali sissevoolu pidurdumist ja eelkõige ohtu iseseisvusele. Uuringutulemused on näidanud, et suur osa eestlastest on liitumise poolt kuna sellele lihtsalt pole mõistlikke alternatiive. Tsiteerides politoloog Rain Saani nendib ajakirjanik, et rahvahääletus toimus liiga hilja – 90. aastatel õhutas EL eestlastes entusiasmi, nüüdseks on aga majanduskriis, nõrgad seisukohad Iraagi sõja osas ja pettumine uues ELi põhiseaduse projektis selle lummuse lõhkunud. Ning pärast teiste riikide positiivseid referendumeid oleks negatiivne otsus olnud dramaatiline. (Giampaolo Visetti , La Repubblica)

Taani ajakirjandus

Kuigi enamus Eesti rahvast otsustas referendumil “jah-i” kasuks, oli osalusprotsent suhteliselt väike. Hääletusele eelnenud kampaanias kasutati ka huumorit, kui Res Publica reklaamplakat lubas, et EList hakkab Eestisse tulema rohkem seksikaid mehi. Justiitsminister Ken-Marti Vaher ütles, et EL-i liikmelisus võimaldab tõhustada koostööd naaberriikidega kuritegevuse vastu võitlemisel ning seega parandada Eesti mainet. Urmas Reinsalu, Res Publica fraktsiooni juht Riigikogus, võrdleb oma erakonda Saksa CDUga, lootes, et Eestist saab kaasaegne, kuid mitte sotsiaaldemokraatlik, heaoluühiskond. (Vibeke Sperling, Politiken, 15.09)

Norra ajakirjandus

Eestlased võtavad ELi vastu avalisüli. Ainult 12 aastat on möödunud nõukogude ajast, hirm vene “karude” ees tõi jah-poolele tugeva ülekaalu. Eurovastased kasutasid ära president Rüütli kommunistlikku tausta, öeldes, et Rüütel müüb Eesti iseseisvuse sama moodi maha, nagu see kord NLile müüdi. Tähtsaim argument liitumise poolt oli aga julgeolek. Eurovastased kurtsid, et nendel oli kampaania jaoks 80 korda vähem raha, kui pooldajatel. Vähem kui kaks aastat tagasi oli ainult 35% eestlastest ELi poolt, seega oli vastastel võimalus võita. (Henrik Width, Aftenposten, 15.09)

Soome ajakirjandus

Turu Ülikooli Jean Monnet’ keskuse juhataja professor Esko Antola arvates sujusid Eesti ja Rootsi rahvahääletused üllatusteta. Ainus üllatav asi oli see, et Rootsi välisministri mõrv ei lisanud oluliselt jah-hääli, nagu arvati. Eesti suhteliselt madal osalusprotsent tuleneb professori sõnul sellest, et eurovastased ei suutnud pakkuda ELiga liitumisele tõsiseltvõetavat alternatiivi. Liikmelisus eeldab, et eesti ühiskond teeb läbi muudatusi. On ebareaalne loota, et ELilt saab palju raha ja riik kosub. Antola leiab, et valitsemisega seotud projektide juhtimine on eestlastele veel võõras. Lisaks peaks väga liberaalne turumajandus kaduma, arendada tuleks regionaal- ja sotsiaalpoliitikat. Soomel ja Eestil pole ELis olulisel määral ühiseid eesmärke, kuid üks neist on kindlasti Läänemere kaitsmine. Majanduspoliitika poolest on Eesti lähedasem hoopis Suurbritanniaga. (Turun Sanomat, 15.09)

ELiga liitumist peetakse eestlaste seas eliidi projektiks. Arvatakse, et valitsus pürgib liiga kiirelt ELi. Pensionäridele, maarahvale ja vene elanikkonnale pole valitsuse valgustustöö ilmselt mõjunud, kardetakse kalleid hindu, maapiirkondade hääbumist, põllumajanduse tootmispiiranguid ja iseseisvuse kadumist. Valitsus peaks arvestama rahva hirmu kiirete muutuste ees, et ei tekiks rahva kaugenemist võimust, nagu on juhtunud mõningates eelmise laienemisringi riikides. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 15.09)

Eestlaste aktiivsus euroreferendumil oli suhteliselt madal, kuid siiski suurem, kui kõikidel seni toimunud parlamendivalimistel. Vaid 1992. aasta põhiseaduseelnõu rahvahääletusel on valimisaktiivsus olnud suurem. Sotsioloogide arvates oli enamik hääletamata jätnud inimesi ELi vastased. President Rüütli jah-seisukoha võtmine mõjutas kõvasti maainimesi ELi poolt hääletama. Jah-otsus märkis kümne aasta vältel ellu viidud poliitika lõpp-punkti, kuna kõik senised valitsused on pidanud tähtsaks nii NATO kui ELiga liitumist. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 15.09)

Euroskeptik Edgar Savisaar tunnistab intervjuus ajalehele Etelä-Suomen Sanomat, et eestlased on ELi poolt. Keskerakonna negatiivne seisukoht ei paista mõjuvat. Savisaar näeb tulevikus Tallinna ja Helsingi vahel suurt koostööd, nii nagu Malmö ja Kopenhaageni vahel. Ning usub, et kui Eesti on ELis, ei muutu Tallinn Helsingi eeslinnaks. Ta usub, et Soome majandus kolib üha rohkem Soome lahe lõunakaldale. Intervjuus ei taha Savisaar aga paljastada, kas ta ütleb ELile “jah” või “ei”, vastates, et oluline on Eesti iseseisvus. ELis kaotab Eesti palju oma iseseisvusest, kuid võib-olla polegi tulevikus iseseisvus nii tähtis, rääkis Savisaar. Igaüks peaks tema meelest sisetunde järgi valima. Savisaar kritiseerib intervjuus ka Res Publicat ja valitsuse liberaalset maksusüsteemi. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 13.09)

Soome saab ELis endale uue naabri, mille pealinn on vaid 85 km kaugusel Soome pealinnast. Kuigi Eesti on rõhutanud oma püüdu kuuluda põhjamaade hulka, ei muutu Eesti automaatselt Soome, Rootsi ja Taani liitlaseks ELis. Välisminister Kristiina Ojuland ütles ajalehele Kaleva, et Eesti liitlaslikkus teiste euromaadega sõltub mitmest asjaolust, ning et ka soomlased vahetavad mõnikord liitlasi. EL on Ojulandi nägemuses liikuv ühiskond, kus kõik on sõltumatud ja iseseisvad. Ojuland ütles, et eurorahale läheb Eesti üle ilmselt peale üleminekuaega, aastal 2006 või 2007. Suhted Venemaaga hakkavad nüüd tema sõnul normaliseeruma. (Pekka Mikkola, Kaleva, 15.09)

Soome jääb peale Eesti ja Rootsi rahvahääletusi kahe riigi vahele, mis mõlemad hakkavad Soomet kõvasti mõjutama. Rootsi suhtub skeptiliselt ELi, pidades liitu ohuks heaoluühiskonnale. Sama kartus on ka soomlastel. Kuid Eestist tulev mõju on vastupidine, sest Eestist saab ehk neoliberaalseim ELi liikmesriik. Soomlased tervitavad Eesti liikmelisust ajaloolise ühtekuuluvustunde ja õigluse nimel, kuid samas saab Eesti liikmelisus Soomele raskeks väljakutseks. Probleemiks on kuritegevus, mis Eesti liitumise järel saab hoopis laiemad võimalused tegutsemiseks, ning ka Eesti liberaalne majandus- ja sotsiaalpoliitika. Seega mõjutab Rootsi Soomet heaolu, Eesti aga liberaalsuse suunas. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 16.09)

Eestist saab järgmisel aastal NATO ja ELi liige ning enam ei tohiks olla kahtlusi, kuhu Eesti kuulub ja millel põhinevad tema väärtushinnangud. Eestlased leidsid, et iseseisval riigil on kasulikum ELiga liituda, kui sellest välja jääda. Soomes annab Eesti liikmelisus tunda – alkoholiaktsiisi peab langetama ja Soome ettevõtteid meelitab Eesti madal maksutase. Samas jääb ilmselt Eesti tööliste tulv nägemata. Tähtis on aga, et Eesti ja Soome koostöö seisab mõlema huvide eest ELis. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 16.09)

Läti ajakirjandus

Eesti rahvahääletuse tulemuselt võib oodata suurt mõju 20. septembril aset leidvale Läti referendumile. Eestis on kõik korraldatud teisiti kui Lätis. Näiteks piisab EL-ga liitumiseks sellest, kui hääletusele tuleb kasvõi ainult viis inimest, kellest kolm hääletavad poolt. Ka võisid kõik osaleda eelhääletusel, mida Läti üldse ei korralda. Leitakse, et Eestis on hääletusküsimus sõnastatud paremini, kuna rahvalt küsitakse nõusolekut ka põhiseaduse muutmise kohta (mis võimaldaks EL-i astuda) – ja vastukaaluks tuuakse, et Lätis muutsid poliitikud põhiseadust ilma rahva käest arvamust küsimata. Samuti mõjutas paljusid ilmselt ELi poolt hääletama Keskerakonna kongressi augustikuine otsus. (Kommersant Baltic Daily, 16.09)

Hääletamisega ei kaasne kontserte, rahvapidustusi ja muud taolist, mida on oodata Lätis ning tänavapilt on harjumatult rahulik. Arvatakse, et küllap tuleb see sellest, et inimesed on europropagandast tüdinenud. Erinevalt Lätist, kus jah-kampaania on pandud spetsiaalselt selle jaoks loodud ja riiklikult rahastatava grupi õlule, tegid Eestis suurema osa kampaaniast poliitilised ja ühiskondlikud organisatsioonid. (Biznes & Baltija, 16.09)

Läti venekeelne ajakirjandus

Poliitilise analüütiku Vladimir Šemjatnikovi (Moskva) raamatus “Euroopa integratsioon” on 2004. aastal toimuvat ELi laienemist võrreldud ELi ekspansiooni viienda lainega. EL paisub suuremaks, ühelgi liituvatest riikidest ei ole katkestamatut ega eluvõimelist omariiklust. ELi tulevane laienemine koormab ühenduse institutsioone veelgi rohkem. ELi ittalaienemine puudutab ka Venemaa rahvushuve antud regioonis. Ühelt poolt paraneb poliitilis-sõjaväeline olukord selles piirkonnas, teisalt mõjutab see negatiivselt Vene kodanike piiriületamisprotseduuri. “Pole veel selge, milliseks kujuneb Eestis ja Lätis elava venekeelse vähemuse saatus” tunnistab analüütik. (Nikolai Kabanov, “Vesti Segodnja”, 15.09)

Eesti euroskeptikute liikumine on vaieldamatult aktiivne ja tegutsev. Eesti peaministri Juhan Partsi arvates kujutab eurovastaste liikumine Eestis sellist poliitilist jõudu, mille arvamust peab arvesse võtma ka peale referendumit. (Deniss Kolossov, Kommerant Baltic Daily, 15.09)

Eesti peaministri Juhan Partsi arvates hakkab Eesti liitumine ELiga avaldama positiivset mõju Eesti ja Läti vahelistele majanduslikele suhetele, seda muidugi juhul, kui Läti ütleb ELiga liitumisele “Jah”. (Jegor Jerohhomovitš, Biznes & Baltija, 15.09)

Leedu ajakirjandus

Eestlased ei kahelnud oma valikus. Positiivse hääletustulemusega on eestlased igaveseks sulgenud oma riigi ajaloos nõukogude lehekülje. ELi pooldajate võitu ennustati juba ette. Referendumi eelõhtul ennustati, et kümnest hääletanust ütleb “jah”-sõna seitse. Vaatamata katsetele avaldada protesti referendumitulemuste üle, tähistasid Eesti poliitikud öösel vastu esmaspäeva tormiliselt oma võitu. Kuid referendumi ametlikke tulemusi pole Eesti seaduste järgi siiski võimalik enne välja kuulutada, kui kaebus hääletustulemuste kohta on lahendatud. (Lietuvos Rytas)

Venemaa ajakirjandus

Eestis toimunud euroreferendum ei kutsunud esile eriti suurt huvi ega tähelepanu Euroopas, kuna Euroopa avalikkuse pilk oli suunatud kõigepealt Rootsi euro-referendumi tulemustele. Peale selle võis Eesti referendumi positiivset tulemust ennustada veel enne selle toimumist. Endise ENSV ELiga ühinemist toetasid kõik siseriiklikud poliitilised jõud, kaasa arvatud opositsioon (v.a. Keskerakond). Euroreferendumi eelne ELi teavituskampaania läks sujuvalt üle ELi JAH-propagandaks. Eesti euroeitajad kurtsid ka selle üle, et isegi riigi meediaväljaanded blokeerisid (arvatavasti vabariigi valitsuse toel) eurovastaste kampaaniat meedia kaudu. (Aleksei Vinogradov, RBC Daily, 15.09)

Eesti venelased ei taha Euroopasse! Veel selle aasta kevadel toimunud küsitluste järgi toetas venekeelne elanikkond Eesti integratsiooni ELi. Peale Tallinnas mitmekordsetel visiitidel olnud euroametnike kinnitusi, et Brüssel ei hakka sekkuma Eesti kodakondsus- ega vähemusrahvaste poliitikasse, on siinsete venelaste toetus Euroliidule kahanenud. (Aleksandr Šegedin, Vladimir Vodo, Kommersant, 15.09)

Eesti hääletas ennast ELi. Referendumi ajal pidid eestlased vastama küsimusele, mis puudutas Eesti põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmist, mille kohaselt Eesti saab juriidilise aluse astuda ELi. Niisiis pääsesid eestlased häbist ja endalegi märkamata muutsid põhiseadust. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 16.09)

Eestlaste seas on Euroopa palju populaarsem kui rootslaste seas, seda tõestavad mõlemas riigis üheaegselt toimunud rahvahääletuste tulemused. Eesti euroreferendumist ei saanud osa võtta suurem osa venekeelsest elanikkonnast, kuna neil puudub hääletamisõigus. Kuigi Eesti Teaduste Akadeemia Sotsioloogia Instituudi uurimuste kohaselt on venekeelse elanikkonna toetus ELile suurem eestlaste omast. Seda võib põhjendada sellega, et ELi sees nähakse võimalust lahti saada piirangutest saada ühtse Euroopa kodanikuks. (Dmitri Suslov, Nezavissimaja gazeta, 16.09)

Tänu oma siseriiklikele reformidele, mis olid suunatud vabale turumajandusele, on Eesti kiiresti saavutanud hiilgava reputatsiooni kõige edukama majandusega riigina võrreldes ülejäänud 15 endise nõukogude vabariigiga. Nüüd on Eesti ütelnud Euroopale JAH ning juba esmaspäevast alates suunasid eestlased ELi vastse liikmesriigina oma pilgud Euroopasse. (Michael Tarm, The Moscow Times, 16.09)

6. septembril 1991 tunnustas NL Eesti Vabariiki, 14. septembril 2003 hääletas Eesti ELiga ühinemise poolt. Eestil kulus kõigest 12 aastat, et minna ühest liidust teise. (Aleksei Smirnov, Russkij Kurier, 15.09)

Pühapäevase rahvahääletuse järel polnud Eesti saatkond Moskvas esmaspäeva ohtuks saanud ainsatki onnitlust Vene voimuesindajatelt. "Siin pole meie ELiga ühinemise "jah"-sona eriti uudisteläve ületanudki," tunnistas suursaadik Karin Jaani. (grani.ru, rosbalt.ru, 16.09)

Eestis enne referendumit valitsenud JAH-propagandaks oli varjumatu venevastane propaganda. Eestlasi aeti EL hirmutades neid “vene karuga”. (Aleksei Smirnov, Russkij Kurier, 16.09)

Uudisteagentuurid

Estonian police launched an investigation after nails were strewn along a railway track in the path of a propaganda train campaigning for a "yes" vote in Sunday's referendum on EU membership. "Police have launched a criminal case," police spokeswoman Kadri Palta said. She dismissed as speculation suggestions that the apparent sabotage attempt was the work of anti-EU activists, campaigning for a vote against EU membership in the September 14 referendum. (Afp, 9.09)

Jarek Kurnitski is an Estonian man of two worlds, the old and the young, as he hops between his well-paid job in Helsinki and family and friends in native Tallinn -- and his lifestyle is catching on. With membership in an expanding EU following what most expect to be a favorable vote on the issue, the university researcher expects his life to brighten further still. Indeed Estonia and Finland, with similar languages and close historic ties, are quickly resuming sibling relations after being torn apart by the Soviet Union's annexation of the Baltics during World War II, boosting the entire region's economic potential. "I work as a scientist here, and there are much better opportunities in Helsinki than in Estonia. The salaries are three or four times higher here," Kurnitski said. Following the Baltic state's post-Soviet independence in 1991, Finland took on a "big brother" role in championing Estonia's development and integration into Western Europe. Or as a Finnish diplomat put it: "Finland is really a great power in Estonia." While Estonians go to Finland for work, Finns go to Estonia for investments and leisure, including the much cheaper booze, since Finland has yet to abolish stifling taxes stamped on the alcohol industry. (Afp 13.09)

The announcement of official results of Estonia’s EU referendum will be delayed for several days as the Election Committee has received at least one protest. Former MP Kalle Kulbok sent a protest to the Election Committee, claiming that since the ballot paper did not carry the exact wording of the EU-related amendments to the constitution there has been a violation of the constitution. (Leta, 15.09)

The positive outcome of the Estonian EU referendum means that the number of Estonian officials in Brussels has to double before May when Estonia becomes a member of the EU. At the beginning of July Estonia had 38 officials working in Brussels and by May next year this number will increase to 77, covering both administrative and diplomatic personnel. Estonians will find employment also in other EU institutions, first of all the EC. In the course of the expansion the EC will hire 3441 permanent staff from accession countries, including 117 from Estonia. (Leta, 15.09)

Tundmatud kurjategijad üritasid rööbastelt maha ajada erirongi, milles sõitsid euroaktivistid Res Publicast ja Reformierakonnast. (Interfax, 8.09)

Eesti politsei pidas kinni kaks alaealist isikut, kes eurorongi teele raudteerööbastele naelu asetasid. (Interfax, 10.09)

Endine Riigikogu liige Kalle Kulbok vaidlustas Eestis toimunud euroreferendumi tulemuse, põhjendades seda sellega, et referendumi bülletääni küsimuse sõnastus ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Kulboki kaebuskirja tõttu võib referendumi ametliku tulemuse väljakuulutamine venida. (Interfax, 15.09)

USA ajakirjandus

Eestlased hääletasid ELi ajaloolise laienemisega ühinemise poolt, jõudes unistuseni, mis kord näis sellele pisikesele Balti riigile kättesaamatuna. Liidu toetajad kogusid 67% häältest, 33% hääletas referendumil liiduga ühinemise vastu. "See otsus garanteerib Eesti tuleviku", sõnas naerusuine välisminister Kristiina Ojuland. "Ma olen nii rõõmus, et eestlased langetasid õige otsuse." Pidulikul kogunemisel klubis Scotland Yard võrdles peaminister Juhan Parts tulemust päevaga 1918. aastal, kui eestlased deklareerisid vabadust. "Me jääme eestlasteks, aga tundega, et kuulume ühte perekonda ... Euroopa perekonda", sõnas ta. (Michael Tarm, The Washington Times, 15.09)

Eestlased tähistasid valutult möödunud referendumit, mis viib endise nõukogude vabariigi veel sammukese võrra Läänele lähemale avades tee ELi. Vaid üks sõna - "Jah" - täitis ajalehe "Postimees" esilehekülge. Toimetuse veergudel kinnitati, et tulemus on eriliselt meeldiv paljudele eestlastele, kes on 20. sajandil tunda saanud sõjakoledusi ja totalitarismi põrgut. (The New York Times, 16.09)

Eesti kinnitab Läänes kanda kindlamalt kui kunagi varem. Referendumitulemus näitas veenvat ELiga liitumise pooldamist, täites soovi, mis vaid 10 aastat tagasi näis sellele tillukesele Balti riigile võimatu soovunelmana. Peaminister Juhan Parts sõnas ajakirjanikele: "Eesti on Euroopasse lõplikult tagasipöördunud." (The Wall Street Journal, 14.09)

Prantsusmaa ajakirjandus

Üle Narva jõe, vaid mõnekümne meetri kaugusel asub Venemaa, kuhu pääseb üle silla, millel seisavad tollijärjekorras veoautod. See piir peaks nüüd muutma ELi välispiiriks. Kuigi Jevgeni Grigorjevitš külastab Venemaad regulaarselt sealsete madalamate hindade tõttu, ei tunne ta oma endise kodumaa suhtes mingit nostalgiat. Jegvenil on hall pass, st et ta pole ei Eesti ega Vene kodanik, ent ometi tundub talle Eesti liitumine ELiga pigem "hea uudisena". "Mina olen mitte keegi, Eesti ei ole mulle andnud mingeid õigusi. Kuid ma mõtlen oma lastele, nende jaoks on Euroopa üks samm edasi." Ka Tatjana, kes töötab Narvas kohaliku ajalehe "Krengolmski Prospekt" peatoimetajana, vaatab lääne poole. Tema poeg sõitis USAsse, sest siin ei mõtle enam keegi Moskvas õppimise peale. Enne sõda oli Narva kaunis barokne linn, mille Vene väed 1944. aastal puruks pommitasid ning kust eestlased seejärel lahkusid, mistõttu oli linn Nõukogude võimu jaoks ideaalne koht võõrtööliste sissetoomiseks. Järgnevate aastate jooksul tuli Narvasse tuhandeid töölisi, kes olid enamasti vähe haritud ning asusid tööle suurtes tehastes, vaevumata ära õppima eesti keelt. Kuid kui Balti riigid 1991. aastal iseseisvusid, siis muutus kõik. Mures oma ohustatud identiteedi pärast ning tulvil eelarvamusi vene vähemuse suhtes, kes moodustas umbes 40% Eesti rahvastikust, tegi Eesti väga ranged kodakondsusseadused. Selle tulemusel läksid paljud tagasi Venemaale, umbes 100 000 inimest võttis välja Vene passi, jäädes elama siiski Eestisse. Umbes 100 000 kuni 200 000 on saanud Eesti kodakondsuse, täpsemat numbrit pole võimalik anda, sest pole kindlaid andmeid venekeelse elanikkonna arvu kohta. Umbes 120 000 on halli passi omanikud, mille tulemusel ei saa nad ei hääletada ega kandideerida riigiametnikuks. Aastaid on Vene vähemuse probleem tekitanud suuri pingeid Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes ning jõudnud ka mitmetesse Euroopa institutsioonidesse, nagu OSCE ja EL, kes on nõudnud Eestilt kodakondsusseaduste leevendamist. (Laure Mandeville, Le Figaro, 15.09)

Itaalia ajakirjandus

Vändras kasutati rahvahääletuse materjalide saatmiseks nõukogudeaegseid ümbrikke sirbi ja vasara pildiga.(La Repubblica)

Läti venekeelne ajakirjandus

Eesti eurooptimistid saavutasid edu rahvahääletusel ELiga ühinemise küsimuses. Erilist pidulikku üritust sel puhul Tallinnas siiski ei toimunud. Sel ajaloolisel õhtul meenutas Tallinn pigem 1. jaanuari, kui 31. detsembri õhtut. Vaid Tallinnas reisil olevatel läti turistidel tekitas sündmus rõõmujoovastuse. (Oleg Ignatjev, Telegraf, 16.09)

Tšehhi ajakirjandus

Eestis toimunud referendumi eelhääletuse osavõtuprotsent oli väga kõrge. Eelhääletusel käis ka Eesti peaminister Juhan Parts, kes andis oma hääle Paldiskis – linnas, mida aastaid kasutati (tuuma)allveelaevnike õppekeskusena ning mis üldsusele avati alles 1994. aastal. (Pravo, 15.09)

Ülevaate valmimisele aitasid kaasa Eesti saatkonnad Riias, Vilniuses, Moskvas, Prahas, Roomas ja Madridis.