Nädal välismeedias: 25 - 31. august 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Referendum, Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Turkish PM Recep Tayyip Erdogan begins a visit to Germany, the latest of his diplomatic efforts to consolidate Ankara's bid to join the European Union. Germany is home to more than two million Turks, estimated to be the largest Turkish community in western Europe, and Berlin defended Ankara's EU bid at the bloc's summit in Copenhagen in December 2002, which focused on enlargement. (Afp, 31.08)

USA ajakirjandus

Kui Balti riigid välja arvata, siis ei ole ELil mingit kavatsust laieneda endise NLi aladele. Seda vaatamata asjaolule, et nii Ukraina, Venemaa, Valgevene kui ka Moldova mahuksid ehk mõiste alla "Euroopa riigid". Kui liitumine ei ole kõne all, mida täpselt saaks EL oma tulevastele naabritele pakkuda? Kas puuduv Euroopa-suunaline eesmärk saab rakenduda samasuguse dünamismi ja positiivse stiimuliga, mis iseloomustas ELi laienemisprotsessi, ning kas suudetakse ära hoida uute eraldusjoonte teket Euroopas? (Tim Gould, The Wall Street Journal, 28.08)

Norra ajakirjandus

ELi liikmelisuse suhtes augustis tehtud küsitluse tulemuste kohaselt on 50,8% norralastest liitumise poolt. Võrreldes juuliga on pooldajate arv kasvanud 4,4% ja vastaste arv (augustis 38,9%) on vähenenud 1,4% võrra. Skeptilisemalt on meelestatud naised, alla 30-aastased ning põhjapoolsete piirkondade elanikud. (Kato Nykvist, Nationen, 27.08)

Uudisteagentuurid

Small EU countries and members-in-waiting will meet in Prague to try to form a united front ahead of an October meeting to finalise a constitution for the enlarged bloc. The countries object to attempts to streamline the executive, including reducing the number of EU commissioners to 15 just as membership is set to expand to 25, and to the abolition of national vetoes on certain issues. Estonia's representative to the EU Convention, Henrik Hololei, declared that it was "unacceptable to leave the draft constitution treaty untouched." Estonia's foreign ministry added that the Baltic state hoped the Prague meeting would "contribute to make the IGC more constructive."(Afp, 28.08; 31.08)

Some EU states have wish lists for big changes to a draft EU constitution, though most involved in the talks on the historic text agree the 16 months of painstaking work drafting it must not be unpicked. Most of the draft, proposing a major -- if incomplete -- revamp of the 15-nation bloc's decision-making and institutions, is likely to survive as it was when the Convention on the Future of Europe completed its deliberations in July. (Reuters, 31.08)

Finland toned down some of its criticism of the draft EU constitution, and vowed not to hold it up on a few sticking points. (Reuters, 29.08)

The presidents of Lithuania and Poland both favour a future EU constitution enscribing specifically Christian values, in accordance with the wishes of the pope. (Afp, 27 .08)

Polish President Aleksander Kwasniewski, who had pushed for early polls to strengthen Warsaw's minority government, suggested they be held off until 2005, the year after Poland joins the European Union. "I have accepted the argument of our European partners that it would not be good to hold national legislative elections at the same time as elections to the European parliament," Kwasniewski said. A simultaneous legislative poll "would spell disaster for the European elections, which would be totally eclipsed by the national vote". (Afp, 29.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Euroopa liidrid on surve all, et  täiendada ELi põhiseadusliku leppe eelnõud veel enne aasta lõppu. Seadus sillutab teed tuleva aasta mais 25 liikmeni laienevale liidule, kuhu pikemas perspektiivis kuulub 30 või isegi enam liiget. Seaduseelnõu ei täienda mitte ainult integratsiooniparameetreid, vaid püüab luua ka mehhanismi, mida rakendades saaks Euroopa viimaks kaasa rääkida maailma äriasjades. Leping tuleb ratifitseerida kõigi 25 EL liikme poolt, millest mõnedes toimub referendum juba tuleva aasta juunikuus. Kui leping aga külmutatakse võib see tähendada, et laienenud Euroopa liigub paigalseisu poole. (George Parker, Financial Times, 26.08)

Poola lubab eesolevatel ELi konstitutsioonikavandi läbirääkimistel võidelda ELis praegu kehtiva hääletussüsteemi eest, mis on soodne just keskmise suurusega riikidele nagu Hispaania ja Poola. Põhiseaduse visand näeb ette, et 2009. aastal muutub kohtade jagamise süsteem Euroopa Ministrite Nõukogus ja selles hakkavad tooni andma suurriigid. (Jan Cienski, Finacial Times, 30.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Jõudnud vaevalt puhkuselt tagasi, hakkas EK tegema ettevalmistusi VVK-ks, mis peaks algama 4. oktoobril Roomas, kus tuleb arutlusele ELi põhiseaduse projekt. EK president Romano Prodi on juba teatanud, et tema ülesandeks on anda sellele oma põhimõtteline hinnang septembri lõpuks. Erinevad liikmesriigid eesotsas Prantsusmaa ja Saksamaaga leiavad, et põhiseaduse lepingu projekt tuleks jätta tema senisele kujule, sest muutmisettepanekute tegemine tähendaks Pandora laeka avamist. Kuid Prodi arvates peaks iga liikmesriik saama endale siiski oma voliniku, praeguse kava kohaselt oleks küll igal liikmesriigil oma volinik, ent hääleõiguslikke volinikke oleks endiselt 15. (Philippe Richard, Le Monde, 28.08)

Soome ajakirjandus

Soome ja Saksa välisministrid Erkki Tuomioja ja Joschka Fischer esindavad küll eri vaadetega parteisid, kuid sellegipoolest on kaks meest peaaegu et hingesugulased, keda ühendab sarnane maailmapilt. Ega juhuslikult kutsutud Fischerit nädalavahetusel koos Tuomiojaga sörkjooksu tegema ning peale seda sauna. Ent esmaspäeval pidas Fischer kõne Soome Välisministeeriumi 85. juubeli puhul, mis oli nagu külm dušš Soome valitsusele ja selle ELi poliitikale. Fischeri arvates on Konvendi valmistatud ELi põhiseaduse projekt parim võimalik kompromiss, mille muutmine vaid kahjustaks väikeriikide positsioone. Kontrast Soome peaministri Matti Vanhaneni kõnega ei oleks saanud enam suurem olla kuna Vanhaneni sõnul on Konvendi projekt vaid hea põhi edasiseks aruteluks VVKl. Välisministeeriumi juubelipeol anti Soomele õppetund selle kohta, milline on poliitiline realism. Kui Saksamaa ja Soome on olulises ELi puudutavas küsimuses erimeelt, siis pole just raske mõistatada, kumma arvamus lõpptulemust rohkem mõjutab. Tuomioja sõnul oli Fischer neljasilmavestluses nõustunud, et "intellektuaalsel tasemel" on põhiseaduse juures veel palju teha. Ent sellised ülestunnistused peale sörkjooksu ja sauna ei kaalu rahvusvahelises poliitikas just kuigi palju. (Juhtkiri, Kaleva, 27.08)

Saksa välisministri esmaspäeval peetud kõne Soome poliitilisele eliidile oli karm. Fischer nõudis, et Konvendi ettevalmistatud ELi põhiseaduslik projekt kiidetaks heaks selle praegusel kujul ning et see juhtuks kiiresti. Soome on suhtunud algavasse VVK-sse nii, et see on koht, kus on võimalik põhiseaduse projekti muuta. Ning tundub, et Saksa seisukoht on sarnane teiste suurte liikmesriikide seisukohtadega. Aega otsustamiseks pole enam palju. Fischeri meelest peaks keskenduma pigem ajakavale kui kvaliteedile. Mida see Soome jaoks tähendab? Kas Soome peaks saba jalge vahele tõmbama ning kirjutama põhiseaduse projektile alla selle praegusel kujul? Seda just mitte, kuid Soomel pole ka mõtet pead vastu seina taguda. Fischeril on õigus, et ei tohi hävitada kogu projekti, hakates nokkima detailide kallal. ELi laienemine toimub tuleva aasta mais. Selleks puhuks tehti valmis ELi põhiseadus, mis küllaltki selgelt ja lühidalt määrab Liidu tähenduse ja selle toimimise mehhanismid. Samas tagatakse ELi kodanikele kõik lääne ühiskonnas kehtivad inimõigused. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 27.08)

Uudisteagentuurid

Britain has drawn up plans for NATO's future, running counter to already announced proposals from its EU partners France and Germany. The British plan proposes the creation of a "planning cell" based in the NATO military headquarters in Mons, Belgium, to avoid undermining the alliance. Such a cell would give the EU "a proper identity" while dissipating support for the rival project initiated by France and Germany in April. (Afp, 25.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa juhitav ettevõtmine luua mitte NATO-le alluvad EL kaitsejõud võib saada sel nädalal tõsise hoobi, sest Suurbritannia esitleb alternatiivplaani. Brittide ettepaneku kohaselt ei jäetaks loodavatest kaitsejõududest NATO-t mingil juhul välja. Suurbritannia arvates õõnestaks prantslaste pakutud kava 50-aastase alliansi tähtsust ja sellest tuleks kindlasti hoiduda. (Rosemary Bennett, The Times, 25.08)

Saksamaa ajakirjandus

Tony Blari vastus selle aasta kevadel toimunud "pralinee-tippkohtumisel" osalenud riikidele (Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Belgia). Blairi plaani järgi võiks Euroopas kriisisituatsioonide lahendamisel kujuneda ad hoc-otsustamismudel. Seda mudelit katsetatakse praegu Makedoonias, kus ELi lipu all juhitakse NATO sõjaväelastest koosnevat väekontingenti. Tundub, et vaatamata Saksamaa püüdlustele lahendada kõik probleemsed küsimused ning lahkhelid USAga, muutub eesolev sügis "väga tuliseks". (Katja Ridderbusch, Die Welt, 26.08)

Enamik Euroopa riike, eesotsas Saksamaaga, nägi Iraagi sõjas seiklust ning kantsler Gerhard Schröder võimalust säilitada peaaegu et kaotsi läinud võimupositsioonid Euroopas. Üleatlandiline lõhestumine on endast märku andnud just sellest alates. Ajal, mil Euroopa laieneb, kavandab ühist põhiseadust ja ühist armeed, lakkas Euroopa julgeolekupoliitika aga eksisteerimast. (Michael Stürmer, Die Welt, 28.08)

Venemaa ajakirjandus

Artikkel Eesti ja Taani peaministrite kohtumisest Tallinnas pealkirjaga “Eesti ei soovi venemaalasi ELi”. Hoolimata sellest, et juba septembris peaksid algama VF ja EL vahel konsultatsioonid viisavabaduse küsimustes, ütles Taani PM Anders Fogh Rasmussen Eesti PM Juhan Partsi mõtte jätkuks, et Venemaal on viisavabaduse jaoks vaja täita rida kriteeriume (näiteks tõhustada võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu). (Viktor Kalashnikov, Russkii Kurjer, 21.08)

Uudisteagentuurid

EC head Romano Prodi said he is not concerned by fluctuations in the value of the euro, stressing that the key point is that there is now a significant global currency. (Afp, 26.08)

German Finance Minister Hans Eichel estimated that Germany's public deficit would amount to 3.8 percent of GDP this year, much higher than expected and well above the 3.0-percent limit allowed under EU rules. (Afp, 29.08)

Swedish opponents to the euro extended their lead just less than three weeks ahead of a September 14 referendum on the single currency, an opinion poll said. According to the poll, by Danske Bank, 53 percent of voters said they would vote "no" or "maybe no" to the euro, against 52 percent a month earlier. Those voting "yes" or "maybe yes" clocked up 43 percent, unchanged from last month. Five percent were undecided. The Danske Bank poll allows for more nuanced responses than other polls, and includes the possibility of indicating a "probable" choice. (Afp, 26.08)

A Swedish rejection of the euro in a September 14 referendum would discourage foreign investment and reduce Swedish businesses' ability to compete in Europe, Ericsson's chief executive Carl-Henric Svanberg warned. Swedish and foreign companies would consider moving production outside Sweden, he also predicted, calling this "a rational move in that situation". Sweden risks being marginalised for 10 years if Swedes vote "no".(Afp, 26 08)

With just two weeks to go before Swedes vote whether to swap their krona for the euro, Swedish Prime Minister Goeran Persson said in an interview that it was wrong to put the issue to a referendum. "I have never been a supporter of a referendum. But when that turned out to be the political solution one just had to accept it. But it is not an ideal solution, absolutely not," Persson told. Persson, a fierce euro supporter who has according to polls so far failed to convince Swedes of the benefits of the single currency, said he would have preferred for parliament to decide the issue. (Afp, 30.08)

Jobs were a hot topic as Swedes around the country debated whether to adopt the euro, and the government view that eurozone entry would boost employment found many challengers. One argument for voting "no" to the euro is that monetary union requires fiscal policy harmonisation, which for high-tax Sweden suggests lower taxes and less money for welfare programmes. That would mean fewer public sector jobs, anti-euro campaigners say. Opponents have led in every poll since April, lately by double-digit percentage points in most surveys. (Reuters, 30.08)

Switching from the krona to the euro will be a costly business for Sweden if it adopts the euro in a September 14 referendum, but the parsimonious Swedes hope to keep the price tag lower than their European partners. The swap is expected to end up costing between 1 and 2.15 billion euros, according to estimates. Eurozone countries who registered the costliest transitions when the single currency was introduced in 2002 ended up spending about one percent of their GDP. (Afp, 31.08)

USA ajakirjandus

Püüdes Rootsi kõhklevat eurokampaaniat rahatsooniga liitumise kasuks pöörata, sõnas EK president Romano Prodi, et rootslastele tooks liitumine kõvasti kasu. Rootslaste otsust peetakse tähtsaks ühisraha populaarsuse mõjutajaks. Kindel on, et Rootsis toimuvat jälgitakse väga pingsalt Londonis. Rootsi "ei" tähendaks lööki brittidest ühisraha pooldajatele, kes on peaaegu lootuse kaotanud, et Suurbritannias toimub referendum enne järgmisi üldvalimisi 2006. aastal. (Stephen Castle, The Independent, 27.08)

Briti euroreferendumi teema on sel aastal olnud korduvalt Iraagi konflikti pantvangiks. Mitte küll, et need kaks teemat omavahel otseselt seotud oleks, vaid pigem seetõttu, milline mõju on käesoleval sõjal olnud peaminister Tony Blairi populaarsusele ning seeläbi ka tema hetkevõimele veenda skeptilisi britte naelsterlingit hülgama. (Alan Cowell, The New York Times, 27.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia valitsus näib olevat kaotanud lootuse pidada veel enne järgmisi üldvalimisi referendum euroopa ühisrahaga liitumise küsimuses. Kõnes riigi välispoliitiliste suundumuste üle märkis Briti välismister Jack Straw euroreferendumit vaid ühe lausega, öeldes, et brittidel tuleb järgmistel valimistel otsustada ELis püsimisele pühendunud Tööpartei ja sellest taanduda soovivate konservatiivide vahel. Asevälisminister Michael Ancrami arvates näitab Straw läbikukkumine rahvale euroraha vastuvõetavaks teha peaministri paljukiidetud euro "müügikampaania" täielikku läbikukkumist. (Andrew Sparrow, The Daily Telegraph, 28.08)

Kui Tony Blair tahab heita pilku Suurbritannia tulevikku, peaks ta vaatama, mis toimub hetkel Rootsis: tavaliselt valitsust toetavad ajalehed süüdistavad sotsiaaldemokraadist peaministrit valetamises; tema valitsust mustatakse, nimetades seda ebakompetentseks; viis tema kabineti ministrit vastandavad end peaministri euroideedele; JAH-kampaania mullusuvine suur edu on kahanenud 10-15 protsendiliseks edumaaks EI-poolel. Kui Rootsis referendum ebaõnnestub ning Blair vaatamata sellele oma eurovaimustuses tagasi ei tõmbu, siis võib juhtuda, et juba aastal 2005 näeme me üht teist Euroopa peaministrit, kes laseb end euro eest mõttetult risti lüüa. (Mary Ann Sieghart, The Times, 29.08)

Kogudes jõudu euroreferendumil lüüasaamiseks, tunnistas Rootsi PM Göran Persson esimest korda, et võib juba olla liiga hilja juurdunud euroskeptitsismist jagusaamiseks. EI korral on Persson omaenda majandusliku edu ohvriks. Töötuse osakaaluks mõõdetakse Rootsis 4%, mis moodustab vaid poole eurotsooni keskmisest. Rootsi majandus on tõusuteel, samal ajal kui Euroopa kesksete riikide omad vajuvad üha sügavamasse mõõnaperioodi. Rootslaste EI võib tähendada, et ka Taani ja Suurbritannia lükkavad oma samasisulised referendumid veelgi  kaugemasse tulevikku, moodustades jäiga majandusliku bloki väljaspool EMUd ja andes märku usaldamatusest eurotsooni juhtimise vastu. Samuti võib rootslaste otsusel olla nakkav mõju Poola ja ülejäänud Ida-Euroopa riikide liitumisele ELiga. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 29.08)

Rootsi peaminister hoiatas, et  rootslased võivad ELis kehtivate valitsuste laenupoliitikat puudutavate seaduste tõttu euroga ühinemise edasi lükata, seda ka juhul kui 14. septembril tuleb liitumise osas nõusolek. (Christopher Brown-Humes, Nicholas George, Ed Crooks, Financial Times, 30.08)

Poola, Ungari ja Tšehhi keskpangad kiirustavad eurotsooni riike jääma kindlaks ELi eelarvedefitsiidi reeglitele, kinnitades, et raskustes vaevlevate tsooni riikide poolt küsitav suurem paindlikkus kahjustaks uute liitujate tehtud edusamme ühisrahaga liitumisel. Kolme suurima Kesk-Euroopa majanduse juhid hoiatavad, et defitsiidireeglite ignoreerimine Prantsusmaa ja Saksamaa poolt võib muuta veelgi raskemaks nende ülesande veenda oma maade valitsusi kulutusi kärpima, et viia eelarved ELi limiitidega vastavusse. (Tony Major, Andreas Krosta, Financial Times, 29.08)

Rootsi ajakirjandus

Viimase arvamusuuringu tulemuste kohaselt on 75% euroga ühinenud riikide kodanikest euro suhtes positiivselt meelestatud. Ka eurotsoonist välja jäävas Taanis on euroga liitumise poolt enamus (54%). Norras oleksid ELiga liitumise pooldajad ülekaalus, kui rahvahääletus toimuks täna. Paljud soomlased usuvad, et üleminek eurole oli Soomele kasulik. Rootsis on trendid aga tunduvalt negatiivsemad. Pooled rootslastest leiavad, et ELi liikmelisus pole kasuks tulnud ja ainult 15% usuvad, et ELi institutsioonid omavad mingitki mõju nende igapäevaelule. (Mats Johansson, Svenska Dagbladet, 24.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK president Romano Prodi on küll lubanud suhtuda paindlikult prantsuse majandusreformidesse, kuid kahtleb nende tõhususes. 2003. aastal on Prantsuse eelarvedefitsiit 4%, millega Prantsusmaa rikub kõikidele eurotsooni riikidele kehtestatud 3%-list eelarvedefitsiidi limiiti. Et selle reegli rikkumist õigustada, võttis Prantsusmaa peaminister Jean-Pierre Raffarin appi ka semantika, öeldes, et "Stabiilsuse- ja kasvupaktis on sees sõna kasv. Brüsselil ei tasu meie peale lootma jääda, et me kiirustame tagant tööpuuduse kasvu ja ootame, kuni see jõuab üle 10%." Aastaks 2006 on Raffarin lubanud siiski eelarvedefitsiidi 3% normi piiresse viia. (Christophe Jakubyszyn, Philippe Richard, Le Monde, 28.08)

Uudisteagentuurid

Former NATO commander Wesley Clark said the US is "headed in the wrong direction" but he is uncertain about whether to enter the 2004 presidential race, promising a decision "in the next week or two." Clark, who served as NATO commander from 1997 to 2000, said he was being drawn into the race by concerns about the country's direction "both at home and abroad." On the domestic front, he criticized Bush's tax cuts as an unnecessary gift for the wealthy that has bled crucial programs like education and health care. (Reuters, 29.08)

Suurbritannia ajakirjandus

USA esitas väljakutse NATO liitlastele Euroopas tehes minimaalse osamakse alliansi uutesse kiirreageerimisjõududesse. See otsus peaks murdma Euroopa sõltuvuse USA tipptehnologilisest sõjalisest varast, mida laenati näiteks 1999. aastal NATO poolt juhitud Serbia pommitamistes. Pentagoni väitel tahavad nad kiirreageerimisjõududega lõpetada Euroopa NATO-liitlaste liiga suure toetumise USAle. (Judy Dempsey, Finacial Times, 29.08)

Uudisteagentuurid

Swedish PM Göran Persson urged Estonia to vote Yes to joining the EU. Joining the EU "is not about losing influence, it's about gaining influence," Persson said after meeting his Estonian counterpart Juhan Parts. "Membership in the EU has opened new opportunities for Sweden, as we can have a say in things now which were decided without us before," the Swedish leader told. (Afp, Interfax, 28.08)

The Yes results of the upcoming EU referendums in Estonia and Latvia would ease up trade and politicial relations with former ruler Russia. "Without undue illusions, we can be sure that our accession to the EU and to NATO enables us to significantly diminish the emotional stress in Estonian-Russian relations," Marko Mihkelson, head of the Estonian parliament's foreign affairs committee, told a parliamentary hearing on Estonia's accession to the EU. "Joining the EU, the double tariffs that Russia has imposed on Estonian goods will automatically disappear," Mihkelson said. "This enables our entrepreneurs to expand their foreign trade activities." (Afp, 25.08)

Eurosceptics in Estonia are up in arms about Eurobus, a EU information centre on wheels, saying it has been disseminating propaganda ahead of a September 14 referendum on membership of the bloc. The EC's delegation to Estonia, which sponsors the bus, and the bloc's Information Centre which runs it, says the Eurobus aims to take neutral information about the EU to the doorstep of the average Estonian family, especially those living in outlying areas, answering questions and encouraging participation in the upcoming plebiscite. (Afp, 30.08)

Voters in a rural district of southern Estonia received their invitations to vote in the EU referendum in envelopes carrying Soviet symbols of the hammer and the sickle. The Estonian postal authority said the mix-up was due to human error. Post offices use the stock of Soviet-era envelopes for internal consumption. (Afp, Reuters, Radio Svoboda, 28.08)

Eesti parlament arutab erakorralisel istungil riigi ELiga ühinemise küsimust. (Interfax, 25.08)

EÜRP ei toeta Eesti ELiga ühinemist. Partei esimehe Jevgeni Tombergi sõnul on EÜRP jaoks arusaamatu, kuidas kavatseb Eesti ELi liikmena lahendada venekeelse elanikkonna teravad probleemid. (Interfax, 30.08)

EELK on avaldanud ELiga ühinemist pooldava üleskutse. Moskvale alluv Vene Õigeusu kirik hoidub avaldustest. (Newsru.com, 29.08)

ELiga ühinemise osas usaldavad eestlased enim president Arnold Rüütli seisukohta. ES Turu-Uuringute arvamusküsitluse tulemuste kohaselt usaldab presidenti 66% küsitletutest. (Interfax, 30.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Üks juhtivaid euroskeptikuid, Lord Pearson of Rannoch, kutsus Eesti valitsust üles avalikustama summat mis kulutatakse koos ELiga referendumi JAH-kampaania korraldamiseks. Vastates eesti ajakirjanduses ilmunud süüdistustele nagu oleks EI-kampaaniat rahastanud Briti euroskeptikud, kinnitas Lord Pearson, et Suurbritanniast tulnud eraannetused küündisid vaid 24.000 naelsterlingini. EI-kampaania võrdleb ELi liikmelisust NLi liikmelisusega, kasutades hüüdlauset: "Ühest Liidust teise - EI!". Lord Pearson usub, et kui eestlased ELi liikmelisusest loobuksid, tugevdaks see euroskeptikute rolli Suurbritannias. (The Daily Telegraph, 29.08)

Rootsi ajakirjandus

Üheks päevaks või vähemalt mõneks tunniks võis Göran Persson unustada jah-kampaania. Kiirel visiidil Eestisse rääkis Rootsi peaminister Balti riikide lähenevast ELiga liitumisest. 14. septembril, samal päeval, kui rootslased hääletavad EMUga liitumise osas, teevad eestlased otsuse ELi liikmelisuse suhtes. Kuid Eesti peaministrit Juhan Partsi, kes on täiest südamest ELi poolt, ootab parem tulemus kui Perssonit. Viimaste arvamusküsitluste tulemuste kohaselt on ELiga liitumise poolt 70% Eesti valijaskonnast. (Erik Ohlsson, Dagens Nyheter, 29.08)

Göran Perssoni esimene välisvisiit peaministrina aastal 1996 toimus Eesti pealinna Tallinnasse, millega ta muutis traditsioone (esimese välisreisi värskelt ametisse valituna tegi Rootsi peaminister alati Helsingisse). Eesmärgiks oli näidata, kuivõrd soovib Rootsi Balti riike abistada. Nüüd sõidab Persson Tallinnasse kohtuma Juhan Partsi ja Arnold Rüütliga, kuid seekord on abivajajateks mõlemad pooled. Samal päeval, kui rootslased teevad otsuse EMUga liitumise suhtes, hääletavad eestlased ELiga liitumise üle. Erinevalt rootslastest kavatsevad eestlased öelda jah. Paljud Rootsi eurovastased lootsid pärast Keskerakonna ei-otsust, et toetusprotsent ELiga ühinemisele Eestis langeb, kuid juhtus vastupidi. (Aftonbladet, 27.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

14. september on see päev, mil eestlased ütlevad referendumil, kas nad soovivad ELiga ühineda või mitte Euroskeptikute hääl on küll vägagi kuuldav, ent küsitluste kohaselt on praegu siiski rohkem neid, kes soovivad liituda, kui neid, kes ei soovi. Ühendis EL on üheks sõnaks "liit", mis toob eestlastele meelde halvad mälestused. Enne Euroopa Liitu oli ju Nõukogude Liit. Lahkumine NList 1991 aastal ning ühinemine ELiga 2004. aastal tundub eestlastele tükikese iseseisvuse loovutamisena. Euroskeptikud mängivadki peamiselt selle noodi peal, öeldes, et liitumine ELiga aastal 2004 on Eesti jaoks lihtsalt liiga vara. Ent taoline hirmutamine mõjub enamasti vanemale ja vaesemale elanikkonnakihile, kes kardavad eelseisvatele muutustele jalgu jääda. Lisaks vajab Eesti liitudes suurt armeed keeleoskajaid ametnikke tööle Brüsselisse, keeleoskajaid töötajaid vajavad aga ka Eesti ettevõtted. Kuidas tuleb Eesti oma 1.37 miljoni elanikuga selle väljakutsega toime? Ahvatlevad Brüsseli palgad meelitavad Brüsselisse taibukaimad värsked ülikoolilõpetajad. Oma tagala kindlustamiseks toovad europooldajad näidetena Iiri ja Portugali majanduslikku edu, mis sai võimalikuks tänu liitumisele EL-iga. Ning eestlaste, nagu ka lätlaste ja leedukate hulgas domineerib siiski arvamus, et hea on liituda kõigega, mis kaitseb Moskva eest. (Dominique Jung, Dernieres Nouvelles d'Alsace, 27.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti ja Läti peaministrid kutsusid oma riikide kodanikke üles hääletama ELiga liitumise poolt. MRP 64. aastapäeval toimunud kohtumisel ütles Juhan Parts: “64 aastat tagasi tehti ilma meieta otsus meie riikide Venemaa mõjusfääri üleandmise kohta. Nüüd on teine aeg ja valik on meie teha.” (Kommersant, 26.08, Interfax, 23.08)

Uudisteagentuurid

Riigikogu Vene Riigiduumaga suhete arendamise parlamendigrupi liikmed tutvusid olukorraga Eesti-Vene piiril. Parlamendigrupi esimehe Sergei Ivanovi sõnul sooviti vaadata, kuidas on piir valmis Eesti liitumiseks ELiga. (Interfax, 28.08)

Peterburis arutavad Eesti ja Venemaa siseministeeriumite esindajad vastastikuse koostöö küsimusi. Eesti siseministri Margus Leivo sõnul keskendutakse koostöös narkokaubanduse, inimsmuugeldamise, terrorismi ja rahapesu vastu võitlemisele. (RIA Novosti, Interfax, 25.08)

Üheksa Peterburi miilitsat said Eesti Politsei teenete märgi, mille andis neile üle Politseiameti peadirektor Robert Antropov. (Regions.ru, 26.08)

Virtuaalsel pressikonverentsil Narva elanikega 26. augustil teatas Boriss Berezovski, et Eesti peab kindlasti liituma ELi ja NATOga, kuna ainult selline käik võib kindlustada riigi pikaajalise iseseisvuse. (Interfax, 26.08, Grani.ru, 27.08)

Venemaa inimõiguste volinik Oleg Mironov väljendas muret Eesti suure mittekodanike arvu üle. “Olukord, kus 12% riigi elanikkonnast ei ole tema kodanikud, on ebanormaalne,” ütles Mironov kohtumisel kaasmaalastega. (Interfax, 28.08)

Saksamaa ajakirjandus

Eesti saatkonnas Berliinis toimus vastuvõtt lennuliini Berliin-Tallinn avamise puhul. Vastuvõtul osalenud külalised häälestasid end tavapäraseks pidulikuks vastuvõtuks. Eesti suursaadik Saksamaal Riina Kionka hoidus aga suurejoonelisest tseremooniast, piirdudes vaid käepigistustega. See ajas kohalolijad segadusse. Hiljem laabus kõik siiski hästi ning vastuvõtult lahkuti muljega, et eestlased on ühed südamlikud ja rõõmsameelsed inimesed. (Silvia Meixner, Welt am Sonntag, 25.08)

Lääne-Euroopa külalistele on üllatav, et vaatamata Eesti, Läti ja Leedu ühisele ajalookogemusele, said nad omavahel konkurentideks, mis eelkõige seisneb välismaa turistide ja investorite meelitamises. Nürnbergi firma Rödl & Partner arvates teevad Eesti asukoht, sadamate olemasolu ning madalad maksud Eestist "oaasi". (Hans-Herbert Holzamer, Süddeutsche Zeitung, 25.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Autoga piisab kuues tunnist, et sõita Eestist Leetu. Sellegipoolest pole paljud leedukad mitte kunagi oma elus Eestis käinud ja vastupidi. Võibolla on kaks maad selleks liiga sarnased. Sarnasused torkavad kohe silma. Samasugune madal reljeef, kõige kõrgemad kuplid pole rohkem kui 300 meetrit kõrged. Sama ruraalne maastik, samasugused madalad puumajad, lehmad ja hobused ning palju metsi. Palju järvi, millest suurim on Peipsi järv Eesti-Vene piiril. Kaksteist aastat peale taasiseseisvumist nõukogude võimu alt, liiguvad Balti riigid edasi kahekordse kiirusega, et kaotatud aega tagasi teha. Lenini puiesteed on asendunud Vabaduse puiesteedega, banaan, nõukogude ajajärgu müütiline puuvili, on oma erakordse positsiooni kaotanud. Igal pool õitseb eraettevõtlus. Kuid kui liikuda pealinna ärikeskustest äärelinnadesse, tulevad nähtavale nõukogudeaegsed linnamaastikud. Hallid betoonist äärelinnad on kurva väljanägemisega. Pea kunagi ei toonitata piisavalt kolme Balti riigi rolli NLi lagunemisel. Liitumine ELiga peaks kolme Balti riiki üksteisele lähendama, kuna nad kõik on Euroopale ukseks kirdesse. Kolm Balti riiki võiksid saada põhjapoolseks Beneluxiks. (Dominique Jung, Dernieres Nouvelles d´Alsace, 28.08)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu president Arnold Rüütliga Eesti ühinemisest ELi ja NATOga ning nende protsesside mõjudest Eesti-Vene suhetele. (Natalja Smirnova, Novõje Izvestija, 28.08)

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kiitis heaks 2004. aasta riigieelarve projekti. (Interfax, 26.08)

Pihkva oblasti ja Eesti koostöö laieneb järk-järgult. Pihkva oblasti 80 ettevõtet arenevad Eesti kapitali osalusel. (Regnum.ru, 28.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti börsi indeks talse näitas, et väärtpaberite hinnad tõusid jaanuarist juulini enam kui 22 protsendi võrra. IMF tervitas seda arengut oma viimases ülevaates nimetades Eestit "eriti heaks õpilaseks". Eesti SKP peaks sel aastal prognooside kohaselt kasvama 4,5 protsendi võrra 3 protsendilise inflatsioonitaseme juures. Kuidas tahes, jooksevkonto defitsiit ületab hetkel 14 protsendi piiri, murdes eesmärgiks seatud 10 protsendi taseme ning kasvavad kartused tarbijate kõrge laenamise ja kulutamise ülekuumenemisest. (Gary Kleiman, Financial Times, 25.08)

Taani ajakirjandus

Artikkel Maersk Airi kriitilisest olukorrast. Ainsaks erandiks on Estonian Air, kes teenib kasumit. Maersk Air on seni Estonian Airi müügi suhtes kõhkleval seisukohal, kuigi ostmisest oleks huvitatud SAS. (Jens Erik Rasmussen, Jyllands-Posten, 26.08)

Soome ajakirjandus

Viimase kümne aasta jooksul on soomlaste suhtumine oma lõunanaabritesse radikaalselt muutunud. Nõukogude ajal tunti “vennakese” vastu tihti üleolekuga segunenud kaastunnet. Nüüd on kahjutunde asemele tekkinud umbusk ja isegi teatav mure selle üle, kuhu väike aga väle ELi liikmekandidaat Eesti veel jõuda võib. Ehk on veel liialdus rääkida Soome-poolsetest kompleksidest. Liialdus on ehk ka doktor Risto E.J. Penttilä väide, et "Eesti hirm on Soome rahvuslike foobiate edetabelis lükkamas esikohalt viha Venemaa vastu." Kuid 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti on oma majanduslikus arengus edenenud imekiiresti. Väikese 1.3 miljoni elanikuga riigi majandus on kasvanud aastas 5-6%, samas kui Soome on olnud kimpus suure töötusprotsendi ja panganduskriisidega. Arengu peapõhjuseks Eestis on olnud riigi uusliberalistlik majanduspoliitika, millele on iseloomulik madal maksukoormus, paindlik tööjõuturg ja välismaiste investeeringute ligimeelitamine. Ning majanduspoliitika osas on Eesti poliitikud suures osas üksmeelel. Kevadistel Riigikogu valimistel erines teistest vaid Keskerakond, kes tegi ettepaneku minna üle progresseeruvale tulumaksupoliitikale. Keskerakond sai küll kõige rohkem hääli, kuid oli sunnitud siiski valitsusest välja jääma. Eesti valitsuse moodustas parempoolne koalitsioon, mille juhiks sai noor komeet - 36 aastane Juhan Parts Res Publicast. Parts plaanib majanduspoliitikat veelgi liberaalsemaks muuta. Kavas on langetada tulumaksuprotsenti praeguselt 26lt  protsendilt 20% peale. Suhtumises uude ja uljasse Eestisse tuleks Soomel hoida pea külm ja säilitada enesekindlus. Naabreid tuleb vaadata kui partnereid, mitte kui ohtu. Naabri tõhusast ja ettevõtlikust ühiskonnamudelist on palju õppida. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 24.08)

Soome elanikkonna vananemine, kasvavad regionaalsed erinevused ning Eesti-oht tähendavad varsti seda, et Eesti majandus möödub Soome omast ning Soome jääb Euroopa kolkaks. Abinõuks olukorrast pääsemiseks võiks olla tööjõureform. Praegu maksab üha vähenev osa elanikkonnast makse ning ühe suurem osa naudib avaliku sektori tasuta antavaid teenuseid. Karmistuvad vallandamistagatised kasvatavad ettevõtjate soovimatust palgata juurde töötajaid, tootmissektoris vähendatakse sadu töökohti. Kui nii jätkub, pole soomlastest varsti isegi omaenda musta pesu pesijaid. Must pesu veetakse Eestisse pessu. ( Juhtkiri, Turun Sanomat, 24.08)

Uudisteagentuurid

Estonia, in fact, is more advanced than many existing EU members. It introduced a program called "Tiger Leap" to equip all schools with computers and Internet access. Citizens can consult the Internet from about 300 points indicated by the @ symbol. Two years ago, the government opened a web site called "I Decide Today," where draft legislation is posted for comment and proposed amendment. Cabinet meetings are paper-free. All documents are circulated via the Web. The Estonian parliament has approved a law guaranteeing Internet access as a constitutional right, and in 2005 citizens will be able to vote electronically. They can already fill in and send their tax forms via the Internet. (Afp, 31.08)

USA ajakirjandus

Alfred Kaarmann, üks viimastest elusolevatest metsavendadest, põhjendab metsa minemist järgmiselt: “Vallutajad Läänest püüdsid meid orjastada. Idapoolsetel vallutajatel oli aga teine lähenemine. Nad püüdsid tappa nii palju kui võimalik, et meid maamunalt pühkida ”. Peaaegu 60 aastat tagasi peitis hr Kaarmann end nõukogude võimu eest Läti piiri lähistel punkrites, mis nüüd on ümberehitatud suvelaagriks, et õpetada lastele Eesti ajalugu. Olles nõukogude okupatsiooni vastu võitlev sõdur II maailmasõjas, põgenes Kaarmann metsa kui punaarmee Eestis võimu võttis. Ta teadis, et kinnivõtmine tähendab vanglat või veelgi hullemat. Metsast ei tulnud ta välja kaheksa aastat, üks kuu ja seitse päeva. Kuid see oli alles tema katsumuste algus. (Michael Wines, The New York Times, 23.08, samal teemal Venemaa ajakirjanduses The Moscow Times, 27.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Eesti on alustanud tähelepanuväärset projekti loomaks rahvuslikku, või ehk ka väljapoole Eesti piire ulatuvat, geenipanka, mis aitaks mõista levinud haigusi nagu vähk või parkinsoni tõbi. See väike Balti riik on saamas kogu kontinendi sotsiaalseks laboratooriumiks, vastuste otsimise paigaks ühele 21. sajandil enim eetilisi küsimusi tõstatanud teemale. Geenivaramu projekti juhid kinnitavad, et eesmärgiks ei ole luua eesti ülirassi. Ka on varamu andmed hästi kaitstud kindlustuste, tööandjate, kohtu, politsei ja pankade eest. Tavaeestlase jaoks on geenivaramul suur mõte. Näiteks on teada, et meeste keskmine eluiga on eeldatavalt 72 aastat ning et enesetappude arv on Eestis väga kõrge. Üheks geenivaramu projekti eesmärgiks ongi koguda informatsiooni kliinilise depressiooni keerulise geneetika kohta. (Roger Boyes, The Times, 28.08)

Romaan saab kajastada ajalugu vaid kaudselt, kuid on veider, et vaatamata väga süngele materjalile on "Paigallend" täis kergust. Võib-olla oli Krossi eesmärgiks veenda meid elu banaalsuses isegi ajaloo kõige karmimatel hetkedel, kuid sellele vaatamata, kui reastada Kross teiste kaasaegsete Ida-Euroopa kirjanikega nagu Solženitsõn, Linna, Borowski, Andrzejewski, Márai, näib käesolev romaan nõrgana. (Tibor Ficher, The Guardian, 23.08)

Rootsi ajakirjandus

Artikkel Rootsi eestlasest Maria Kiiskist, kes töötab Rootsi riigitelevisioonis SVT. "Mu isa uskus alati, et Eesti saab kord vabaks. 1989.aastal olin ma seal esmakordselt. Lõpuks ometi oli mul võimalus näha seda fantastilist ja ebatõenäolist Eestit, millest ma olin nii palju unistanud. Ma leidsin sealt palju sõpru ja ühel neist, Tõnu Kaljustel, kes dirigeerib Filharmoonia Kammerkoori, on sünnipäev samal päeval kui mul endal." Maria vanemad on alati olnud rahul oma eluga Rootsis ning on Rootsi suhtes väga positiivselt meelestatud. Kuid Maria arvates on rootslased liigselt rahulolematud. Mõni aeg tagasi küsis üks Rootsi ajakirjanik Eesti endise presidendi Lennart Meri käest, kas Eestis on maffia. Lennart Meri vastas: "Meil on viskit, on Marlborot ja on maffia. Nagu teilgi." (Dagens Nyheter, 28.08)

Soome ajakirjandus

Enamus Soome turule tulevast amfetamiinist on toodud Eestist, kus seda ka valmistatakse. Ent Soome narkopolitsei sõnul on olukord viimasel ajal suures osas muutuma hakanud, sest politsei sõnul on Eesti kriminaalsed rühmitused oma amfetamiini tootmise Soome üle kolinud. Senini pole politsei leidnud veel ühtegi töötavat narkolaborit Helsingist endast, kuid on see-eest leidnud palju amfetamiini valmistamiseks vajalikku varustust. Suure tõenäosusega kolitakse laboreid tihti ühest kohast teise, et politsei neile jälile ei pääseks. (Jarmo Luuppala, Iltalehti, 27.08)

Soomes karistust kandvatest eestlastest pole veel ühtegi Eestisse tagasi saadetud, kuigi see võimalus on olemas juba kaks aastat. Soome Justiitsministeerium on teinud paarkümmend otsust vangide siirdamise kohta Eesti vanglatesse ning kahe kohta on oma nõusoleku andnud ka Eesti Justiitsministeerium. Kuid mõlemad vangid on kaevanud edasi nii Riigikohtusse kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse ning vastavad otsused pole veel saabunud. Soome ametnike sõnul on aga kõige mõistlikum lahendus hakata Eestiga tegema koostööd kriminaalpreventsiooni alal. (Martina Ahola, Aamulehti, 27.08)

Venemaa ajakirjandus

Eestis lahvatas diplomaatiline skandaal: Vene diplomaadist sai kriminaalkroonika kangelane. (Kommersant, 30.08, Interfax, Utro.ru, Grani.ru, 29.08)