Nädal välismeedias: 11 - 24. august 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Referendum, Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU is unlikely to agree to open accession talks with Turkey by early 2005, despite recent efforts by the country to pass key reforms, a Reuters poll shows.  Ankara has won a pledge from the EU to start entry talks at the end of 2004 or early 2005 as long as key reforms, such as removing barriers to free speech and expanding cultural rights for its estimated 12 million Kurds, have been implemented. But in the poll of 39 analysts from financial institutions and think-tanks around Europe showed a 40 percent chance the EU will agree to open accession talks with Turkey in that time frame. Forecasts ranged from five percent to 70 percent. (Reuters, 14.08)

A majority of Norwegians are still in favour of joining the EU but the pro-EU camp has seen its lead narrow from 25 to eight points since January, a poll in the tabloid Dagbladet showed. Forty-one percent of 918 people questioned in the MMI institute's survey said they were in favour of Norway joining the EU, while 33 percent were opposed to the idea and 26 percent were undecided. (Afp, 18.08)

Läti president Vaira Vike-Freiberga on murelik ELiga liitumist toetava kodanikkonna vähenemise pärast. Hetkel on ELi pooldajaid vaid pool Läti kodanikest. (RIA, 19.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikkel räägib Ida-Euroopa maade, siinkohal Rumeenia ja Bulgaaria pendeldamisest Ameerika ja Euroopa vahel. Rumeenia ja Bulgaaria on võrreldes oma aastataguste Ameerika-meelsete avaldustega nüüdseks oma diplomaatilist strateegiat muutnud. Muuhulgas mainitakse, et "Bukarest oleks valmis kõiki vahendeid mängu panema, et 2007. aastal ELi vastu võetud saada." Vaatamata majanduslikule tulule, mis koostöö Ameerikaga Iraagi sõja ajal Rumeeniale võis tuua, on praegu Euroopa-läbirääkimised siiski mõlemale riigile tähtsamad. Arvud, mis enda eest räägivad, on näiteks 260 miljonit eurot tagastamatut laenu, mis EK Rumeeniale viimase kolme aasta jooksul andnud on. Autor nendib, et "Euroopa pakub  rohkem eeliseid kui Ameerika, mis on kaugel ja kuhu minekuks on viisat vaja." (Mirel Bran, Le Monde, 12.08)

Uudisteagentuurid

Denmark could become a second-tier EU member because opt-out clauses stop it from participating fully in joint policies on terrorism and defence, found a government study. In December 1992, Denmark opted out number of joint EU policies after its citizens rejected the Maastricht treaty earlier that year. But as the EU moves towards a new constitution, deepening cooperation, Denmark might find itself out in the cold as other countries integrate their efforts further. "It does not add to Denmark's security if we are weakened in these areas, and we cannot obtain information to help prevent terrorist attacks. This can be serious," said Foreign Minister Per Stig Møller. Henrik Dam Kristensen, a spokesman for the opposition Social Democrats and in favour of cancelling the opt-out clauses, said he was concerned by the findings. He said the government should call a referendum on the opt-out clauses "to get rid of these exemptions as soon as possible". (Afp, 15.08)

Finnish PM Matti Vanhanen and his Danish counterpart Anders Fogh Rasmussen said they would strive to change the draft EU constitution at an upcoming intergovernmental conference (IGC) in Rome. The new treaty aims to streamline the bloc's institutions and prevent decision-making gridlock when the EU expands from 15 to 25 members in May next year. "We have some problems with the institutional questions. The question of the permanent chairmanship of the European Council. The role of the European Council as an EU institution," Vanhanen said. (Afp, 18.08)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa ülesehitajate elitaarne hoiak põhineb eeskätt põhimõttel, et ühist Euroopat saab ehitada vaid eurooplaste osaluseta, mida nimetatakse “Monnet’ meetodiks”. Tänapäeva eurooplased on piisavalt küpsed selleks, et ise otsustada Euroopa tuleviku üle. (Lucio Caracciolo, FAZ, 11.08)

Juhul kui EL ikkagi saab endale “välisministri”, kel puudub poliitiline kompetents ja tegutsemisvõime, et anda ELi välispoliitikale isikustatud aadress, siis mõne võimaliku kriisisituatsiooni korral jääb tema kirjakast eeldatavasti tühjaks. (Lothar Rühl, FAZ,18.08)

Taani ajakirjandus

Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen on teatanud, et Taanis korraldatakse Euroopa põhiseadusliku lepingu üle rahvahääletus. Kui rahvas põhiseaduseelnõu tagasi lükkab ja nõuab eriõiguste laiendamist uutesse valdkondadesse, muutub Taani liikmelisus ELis nõnda sisutühjaks, et ainus edasiviiv samm oleks sellisel puhul liidust välja astuda. Eriõiguste rakendamine on igal üksikul juhul rahva enesemääramise väljendus, ent kui selle läbi kahjustuvad suhted rahvusvaheliste partneritega, on küsitav, kas eriõiguste rakendamine on parim viis Taani huvide eest seista. (Juhtkiri, Berlingske Tidende, 11.08)

Ajal, kus meie elu mõjutavad üha suuremal määral arvutiviirused ja -häkkerid, on Euroopa võrkude- ja infotehnoloogiaturvalisuse agentuuri loomise vajalikkus ka igale tavakodanikule enesestmõistetav. Ent kus peaks taoline agentuur paiknema? Ühe võimaliku kohana väljapakutud Eestis on küll piisavalt infotehnoloogia alast oskusteadmist, ent artikli autor leiab, et just Kopenhaageni piirkond on selle agentuuri asukohaks ideaalne. (Finn Morsing, Berlingske Tidende, 18.08)

Saksamaa ajakirjandus

Silvio Berlusconile vastu vaieldes tahaks rõhutada, et poliitilisest ja majanduslikust vaatenurgast lähtudes ei saa Venemaa ELi kuuluda. Iisrael ei ole Euroopa riik geograafilises mõttes, kuid suurem osa Iisraeli elanikkonnast on pärit Euroopast ning sellega võib öelda, et Iisraeli riik jagab ELiga ühiskondlik-poliitilisi väärtusi. Kuid just geograafilisest aspektist vaadates saavutaks Iisrael ELi liikmestaatuse saamise soovi korral samapalju edu oma avalduse esitamisel kui Maroko 1987. aastal. (Peter Hort, FAZ, 19.08)

Šveitsi ajakirjandus

Šveits hakkab üha enam sõltuma ELi poliitikast, ilma et saaks otsustusprotsessis osaleda. Ja kaasa rääkida. See ei puuduta küsimusi, mis käsitlevad edasiviivaid diskussioone Euroopa tuleviku kohta, see puudutab eelkõige argipäevaküsimusi ning otsuseid kohaliku tööstuse normide, hariduse ning teadusuuringute, samuti liiklus- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. (NZZ, 21.08)

Austria ajakirjandus

Võimaliku poliitilise tasakaalu kaotamise korral maailma areenil on Ühendriikidel 2 võimalust edasiseks tegutsemiseks: kas jääda nõrkade poolele ning üritada tasakaalu taastada või hüpata mööda sõitvale rongile nimega hegemoonia. Tundub, et “uus Euroopa” on otsustanud viimase kasuks. (Richard Müller, Der Standard, 21.08)

Venemaa ajakirjandus

Hoolimata sellest, et juba septembris peaksid algama Vene Föderatsiooni ja ELi vahel konsultatsioonid viisavabaduse küsimustes, ütles Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, et Venemaal on viisavabaduse jaoks vaja täita rida kriteeriume. (Viktor Kalašnikov, Russkii Kurjer, 23.08)

Uudisteagentuurid

Sweden's pro-euro campaign is gaining ground after lagging in the polls for months as two new surveys show the "yes" camp growing ahead of a September 14 referendum, though opponents still hold a wide lead. A Ruab poll showed the anti-euro camp losing 7.6 percentage points since June to 43.9 percent, while the pro-euro camp grew by 2.3 points to 37.6 percent. The number of those undecided rose by 5.2 points to 18.5 percent. (Afp, 22.08)

Danish PM Anders Fogh Rasmussen said that he believed his country would eventually adopt the euro irrespective of neighboring Sweden's referendum on the matter next month. "I don't think the outcome of the Swedish referendum will have a strong impact on the attitude in Denmark in regard to the euro," Rasmussen said at a joint press conference in Helsinki with his Finnish host and counterpart Matti Vanhanen. (Afp, 18.08)

With Germany, Italy and the Netherlands in recession and slim hope for recovery by the end of the year, the euro-zone economy, burdened by its strong single currency, is falling farther and farther behind the United States and Japan. EC underscored the gloom with a forecast of third-quarter growth in the euro zone at 0.4 percent, at best. The commission did not even rule out the risk of stagnation and, for the final three months of the year forecast miniscule growth between 0.2 percent and 0.6 percent. (Afp, 14.08)

EC confirmed that EU and United States negotiators had reached a framework deal on farm goods that would now be given to the bloc's 15 member states for approval. The common EU-U.S. position on liberalising farm trade could give fresh impetus to stalled global trade talks, ahead of a key meeting of the World Trade Organisation next month in Cancun, Mexico. (Reuters, 13.08)

Figures released by the EU have revealed yet another area where countries on the verge of joining the EU next year have work to do to catch up with current members: road safety. Since the end of the Soviet Union in 1989, some 150,000 people have been killed on the roads of the 10 mainly former Soviet bloc countries which will join the EU next May, according to the EC statistics agency Eurostat. The eight countries -- the Czech Republic, Estonia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Slovakia and Slovenia -- have a combined population of 75 million and some 20.5 million cars, according to the report. They nevertheless recorded 11,373 road deaths in 2000, while Germany, with a population of 82 million and 43.5 million cars, recorded only 7,503. (Afp, 23.08)

USA ajakirjandus

Euroopa jõudlus on viimasel mõõnaperioodil alanenud. See tähendab aga, et mõõn venib pikemaks ning valulikumaks. Euro kurss on kõrge kõigi eksportijate jaoks, kuid võib täheldada, et nende riikide majandused, mis on kõige paindlikumad nagu Iirimaa ja Hispaania omad, on viimasel kahel aastal kasvanud. Nende majandused on tundlikumad stiimulile ja maksavad vähem. Saksa majandus seevastu on aga langenud viimasel viiel kvartalil kuuest. (The Wall Street Journal 18.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Rootsi "Ei"-kampaania oli halvemini organiseeritud ja kehvemini rahastatud. Samas selle mõte ühtis Rootsis visalt püsivate euroskeptikute tõekspidamistega, kelle instinktiivne konservatism esitab enesele küsimuse: "Milleks vahetada, kui ei pea?" (Financial Times, 21.08)

EK hoiatas Saksamaad, et juba 2004. aasta alguses võidakse viimase suhtes rakendada meetmeid kohalikku riigikassat puudutavate otsuste langetamisel kui Saksamaa ületab ka 2004. aastal stabiilsuspakti defitsiidilimiiti. Kõige positiivsemate hinnangute järgi võib Saksa majanduskasv tuleval aastal ulatuda 1,7%. Saksa valitsuse sõnul oleks vaja vähemalt 2% majanduskasvu, et eelarvedefitsiit ei küündiks 3% tasemele. (Thomas Klau, Financial Times, 18.08)

Eurostat hindas eelmisel nädalal, et eurotsooni majandus ei kasvanud juulis üldse ja sel nädalal selgus, et tööstustoodang jätkas juunis tasast kukkumist pärast järsku langust mais. Mõned neist andmetest võivad olla Iraagi sõja tagajärg, kuid euro tugevuse ja siseturu nõrga nõudluse taustal püsivad väljavaated murettekitavad. (Financial Times, 22.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa kaubanduskomissar Pascal Lamy lükkab ümber kriitika ELi mitmete prioriteetsete tegevusvaldkondade poliitika osas. EL ei taha tema sõnul "planeeti erastada", vaid vastupidi - globaliseerumist kontrollida. EL keeldub kaubanduspoliitika osas džungliseadusest. Lamy sõnul suudab EL garanteerida, et teatud teenused, nagu haridus, tervis ja audiovisuaalsed teenused, ei saa kauplemise objektiks. ELi ühtse põllumajanduspoliitika kriitika alla sattunud reform, mis puudutab Euroopa põllumajandussaaduste odavamat müüki maailmaturul, on Lamy sõnul vajalik Euroopa põllumajandusmudeli tõestamiseks. (Rafaele Rivais, Le Monde, 12.08)

EL ja Ameerika Ühendriigid esitasid eile Maailma Kaubandusorganisatsiooni palvel põllumajandusalase koostöö kava. Selles pole ei detaile ega arve, tegu on üldise kahepoolse nõusolekuavaldusega vähendada põllumajandustoetusi. Kava eesmärgiks on konkurentsi võrdsustamine. (Camille Lamotte, Libération, 18.08)

Rootsi ajakirjandus

Väide, nagu ootaks Rootsit EMUst väljajäämisel varumängija koht ELis, ei vasta tõele. Hiljuti Brüsselis 131 turujuhi hulgas läbi viidud uurimuse kohaselt on Rootsi ELis populaarsuselt suurte riikide järel neljas majanduspartner. Uurimuse autorite seisukoht on seega, et Rootsi mõjujõud ELis säilib ka ilma euro kasutuselevõtuta. (Rutger Lindahl, Daniel Naurin, Dagens Nyheter, 14.08)

Dagens Nyheterile antud intervjuus leiab Soome president Tarja Halonen, et Soome on näidanud, et euro ei ohusta põhjamaist heaoluühiskonna mudelit. Vastupidi, globaliseeruvas maailmas saab euro-liikmelisust kasutada heaolumõttemalli kaitsmisel. Seetõttu sooviks Halonen Põhjamaadesse veel vähemalt ühte EMU-riiki. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 20.08)

Uudisteagentuurid

Germany is willing to offer more than 5,000 troops as well as six Tornado fighter planes to NATO's planned rapid reaction force, Defence Minister Peter Struck said. The contribution would also include minesweepers and units specialized in detecting chemical, nuclear or biological weapons. Struck said the NATO force "is designed to react rapidly and effectively to particular situations." He said it was especially important to put the Tornados at the alliance's disposal. (Afp, 18.08)

Leedu Zoknjai lennuväljast võib saada NATO baas, teatas Leedu kaitseminister. Zoknjai lennuväli, mis nõukogude ajal oli suurim sõjalennuväli Balti regioonis, võib tehniliste jm omaduste poolest mängida mitte ainult Leedu vaid kogu Balti mere regiooni jaoks olulist rolli. (Interfax, 14.08)

Gruusia president Eduard Ševardnadze leiab, et Gruusia saab NATOsse astudes väga palju tõsiseid liitlasi just Euroopa riikidest. (Interfax, 20.08)

Saksamaa ajakirjandus

Mitte sentimentaalsed tunded, vaid puhas arvestus määravad USA ja Saksamaa vahelisi suhteid. George W. Bush vajab Gerhard Schröderit enam kui kunagi varem ning kiidab teda, kuna soovib saada NATO-partnerit Iraagi ülesehituseks. Ameerika ei saa enam endale lubada Euroopa jagamist “uueks” ega “vanaks” või siis partneriks valida poolakaid, eriti juhul kui Prantsusmaa ja Saksamaa tõrguvad. Ressursside nappus õpetab ameeriklastele, et valida tuleb mitte Poola ja Saksamaa, vaid Saksamaa ja Poola vahel. (Christof Schwennike, Süddeutsche Zeitung, 12.08)

Kunagi pole rahvusvaheline olukord nii keeruline olnud nagu praegu. USA kaitseministri Donald Rumsfeldi sõnul tahavad Ühendriigid endale liitlasi, kuid seda mitte liitude näol. Enamik eurooplasi eelistab ühist liitu USAga omavaheliste ühenduste loomisele. Prantsusmaa koos Venemaa ja Hiinaga unistab multipolaarsusest Ameerika vastu, Saksamaa soovib säilitada häid sidemeid kõigiga, britid aga ütlevad selle peale: “NATO first”. Keskeurooplased küsivad aga, kas nad on ikka õigesse klubisse astunud. (Michael Stürmer, Die Welt, 14.08)

Kui ameeriklased jätkavad suuna kujundamist, mille kohaselt NATOst saaks toolbox tööriistadekastide Aasiasse transportimiseks, siis taoline suhtumine hirmutab ka enesest lugupidavaid inimesi “selle ameti” vastu huvi tundmast ning võiks tähendada ka NATO lõpu algust. (Michael Stürmer, Die Welt, 14.08)

USAd ja “uut Euroopat” seob eelkõige mõlemale iseloomulik “kerge haavatavuse” tunne. 2001. aasta 11. septembrist alates tunneb Lääne-Euroopa ennast rohkem kaitstuna kui USA ja seda esimest korda üleatlandiliste suhete ajaloos. Ameerika mõõtmatu sõjaline üleolek ei muuda midagi. Globaalse terrorismi maailmas puudub vastuolulisus ülivõimu ja ülihaavatuse vahel. Lõhestumine, mõlemal pool Atlandi ookeani potentsiaalseid ohtusid silmas pidades, on viinud alliansi tasakaalust välja. (Ivan Krastev, Die Zeit, 14.08)

11. september viis allianssi poliitilisesse komasse, kuid sai ka uue NATO sünnihetkeks. NATO, mis soovib olla valmis selliste nähtuste mahasurumiseks nagu terrorism ja kodusõjad, näljahädad ja looduskatastroofid ning pantvangide vabastamine. (Katja Ridderbusch,  Die Welt, 12.08)

Elisabeth Jones, USA Välisministeeriumi Euroopa- ja Euraasia büroo juhataja oma riigi Iraagi-poliitikast: “Sel ajal, kui paljud Euroopa valitsused meid toetavad, on Euroopa kodanikud meie vastu. Me peame riikide valitsustega rohkem koostööd tegema, sellega saavad meie eesmärgid teineteisele arusaadavamaks. Kindlasti peame ameerika avalikkusele rohkem selgitama, mida me teeme.” (Welt am Sonntag, 13.08)

Soome ajakirjandus

NATO uuendamise juures astuti oluline samm, otsustades Afganistani pealinnas Kabulis rahuvalvejõud NATO käsutusse anda. Esimest korda ulatub alliansi tegevus Euroopast väljapoole. Peale 11. septembri terrorirünnakuid algas NATO strateegia keskendumine 21. sajandi julgeolekuohtudele ja lõhkirebitud ühiskondade ülesehitamisele. Praha tippkohtumisel otsustati, et kõik NATO liikmesriigid võivad soovi korral osaleda Afganistani-taolistes aktsioonides. Samas tuleb tagada, et allianss ei muutuks vaid USA tegevuse tagajärgede koristajaks. Olukord sõjajärgses Afganistanis on probleemne. Taleban tegutseb ja al-Qaida juhid on vabaduses, riigi struktuurid on suuresti puudulikud. Siiski vaid USA poolt juhitav allianss on võimeline inimesi kaitsma diktaatorite ja massimõrvade eest. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 13.08)

NATO suund on suurendada oma rolli Euroopast väljas olevates kriisipiirkondades. Nõudlus NATO vägedele tundub olevat juba Iraagis, kuigi ametlikul tasemel sellest veel ei räägita. Samas pole esialgu reaalne, et NATOle antaks mingis piirkonnas väga vastutusrikas roll, näiteks Afganistanis, kogu riigi ulatuses. USA ootaks Iraaki abijõude küll, kuid ei nõustu riigi arendamist teiste jõudude kätte andma. Prantsusmaa ja Saksamaa ei nõustuks aga NATO puhtformaalse rolliga Iraagis, vähemalt mitte enne, kui ÜRO positsioon seal tugevneb. Kuid kui kaua USA sama liini jätkab? Sõjajärgsed kulud ja kaotused sõdurite näol muutuvad kurnavaks. (Jarmo Rantalainen, Kaleva, 15.08)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa välispoliitika istub kahel toolil. USA-Iraagi kriisi tagajärjed on veel ebaselged ja samas eksisteerivad vastuolud USA ja Saksamaa, Prantsusmaa vahel. Selline olukord avab Venemaa jaoks uued rahvusvahelised perspektiivid, kuid kas Venemaa suudab kaitsta siin ka oma huve, on iseküsimus. (Viktor Kremenjuk, Nezavisimaja Gazeta, 13.08)

Venemaa “raiub“ akna Tadžikistani. Olles lahkunud baasidest Kuubal ja Vietnamis, kavatseb Venemaa oma positsioone kindlustada lähivälismaal. Kaitseminister Ivanovi sõnul on ja jääb Sevastoopol Vene laevastiku põhibaasiks Mustal merel. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 13.08)

Uudisteagentuurid

In an effort to further demonstrate the government's determination to take Estonia into the EU, all government ministers signed a pro-EU statement issued earlier in the summer by the president, the prime minister and the parliamentary speaker. The Estonian government decided to commission a study on the consequences for Estonia if a referendum on joining the EU was defeated. The research team, which conducted a similar study two years ago, is to submit its findings in 10 days. The government has said it does not have a contingency plan in the event of a "No" vote at the referendum. (Afp, 12.08)

Estonia's Nordic neighbours Denmark, Sweden, and Finland are lining up to support a "yes" vote in next month's EU referendum with high-profile visits, while trying to dodge charges of meddling in the Baltic country's internal affairs. "It is clear that the Danish government wants Estonians to say yes to Europe, to this enlargement including the Baltic states, for which Denmark has fought so hard," said a Danish government spokesman before Danish PM Anders Fogh Rasmussen visit on 18th August. PM Rasmussen will meet with Estonia's head of government Juhan Parts for talks about Europe, and will participate in a political rally. But after the Estonian no-camp accused foreign representatives of interfering in their country's internal affairs, the visitors will need to tread carefully. Swedish Charge d'Affaires Karl-Olof Andersson played down the accusation, admitting however that he had spiced up the EU information "with a positive tone". The accusation may also be why the office of Finnish President Tarja Halonen, who will travel to Tallinn in the week before the vote, was somewhat coy about giving details of her trip. (Afp, 17.08)

Denmark looks forward to Estonia's membership in the EU as small countries can have a large say in the EU, Danish PM Anders Fogh Rasmussen said. Wrapping up a visit to Estonia, which is to hold a referendum on EU membership next month, the Danish leader said his own country has benefitted greatly from its 30-year membership in the union. "Estonia is not an isolated island, you are an integrated part of Europe," Rasmussen told journalists. Estonia will vote on EU membership on September 14, with support wavering from 55 to a high of 69 percent, according to a poll. Careful not to get involved in the heated EU campaign, the Danish leader said it was an independent decision for Estonia to make on referendum day. "But I very much look forward to welcoming Estonia as a member of the EU as of next May," Rasmussen said. Rasmussen had talks with his Estonian counterpart Juhan Parts and addressed a pro-EU rally in the northern town of Rakvere. He is the first Nordic leader to visit Estonia to support the "Yes" vote. His Swedish counterpart Göran Persson is also planning to a trip at the end of the month, and Finnish president Tarja Halonen is to visit a week before the referendum. (Afp, 19.08)

The prime ministers of Estonia, Latvia and Lithuania jointly called on Estonians and Latvians to follow the example of Lithuania, which has already voted for membership in the EU. "We support membership of the EU," Juhan Parts of Estonia, Einars Repshe of Latvia and Algirdas Brazauskas of Lithuania said in a statement. The leaders of the three former Soviet republics said the most important reason for voting in favour of the EU was "the future of our youngest generation". In an effort to boost the Yes camps in Estonia and Latvia, the three leaders said joining the EU would bring stability to the three countries. "We will no longer be a gray zone between the East and the West," they said. The statement was made on the eve of the anniversary in 1939 when Stalin's Soviet Union and Hitler's Germany signed a secret pact leading to the occupation of the three independent Baltic states a year later. (Afp, Interfax 22.08)

Estonia was thrown into political disarray, after a powerful opposition party decided to say at a referendum No to joining the EU. The No resolution was supported by 341 delegates, while only 235 backed a Yes resolution. Some 227 delegates voted in favour of another "each-will-decide -for himself" resolution. Despite his neutral stance Centre Party leader Edgar Savisaar likened the EU to the Soviet Union in his speech and said that on referendum day, "Estonia was about to march into the unknown". President Arnold Rüütel and the governing parties rushed to criticise the stand of the Centre Party. PM Juhan Parts harshly criticised the Centre Party for what he called "turning the back to the ten-year aspirations of the Estonian people". (Afp, 11.08)

With less than a month to go to a referendum in Estonia on EU membership, support for entry has shot up to a high of 69 percent, a poll showed. "Support has increased sharply," Aivar Voog of the Emor polling company said in a statement as the main political parties in the ex-Soviet Baltic republic launched "Yes" campaigns for the September 14 referendum. Opposition to membership stood at 30 percent, according to the survey of 500 people conducted in the first half of August, while the main rise in support was among people under the age of 50, Voog said. (Afp, Interfax 18.08)

Eesti valitsus eraldas reservfondist 50 000 krooni riigi arengu stsenaariumi ettevalmistamiseks juhul, kui referendumil enamus kodanikke otsustab ELiga liitumise vastu. (Interfax, 12.08)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland teatas, et kui eestlased otsustavad referendumil hääletada ELiga liitumise vastu, siis mõjub see halvasti Eesti ettevõtjatele ja teistele elanikkonna gruppidele. (Interfax, 18.08)

Saksamaa ajakirjandus

Opositsioonis oleva Keskerakonna liider ja endine peaminister Edgar Savisaar põhjendas KE üldkogul vastu võetud otsust ELi astumise suhtes sellega, et Eestis on aastaid kestnud nn rahva “ajude loputamine”. Mõned üldkogu osalised on aga väitnud Eesti meedias sedagi, et ELi liikmesriigina allub Eesti ELi suurrahvaste diktaadile ning liikmelisus toob endaga kaasa toiduainete kallinemise. Samuti võrreldi KE üldkogul ELi Nõukogude Liiduga, mille peale Eesti peaminister Juhan Parts küsis: “Kus on Euroopa Liidus Stalin?”. Eesti ja Läti peavad otsustama, kas nad astuvad ELi või mitte juba septembrikuus. Mõlemad riigid on teinud suured edusammud majanduses viimaste aastate jooksul, mille eest saadi Brüsselist kiita. (Süddeutsche Zeitung, 13.08)

Autoritaarne erakonnajuht Edgar Savisaar põhjendas Keskerakonna üldkogu otsust ELi liitumist mitte toetada “ühekülgse JAH-propagandaga”, mida on viimaste aastate jooksul läbi viidud - see vajas alternatiivi. Savisaare mõlemad asetäitjad Peeter Kreitzberg ja Sven Mikser kaotasid oma ametid ning kaaluvad oma väljaastumist parteist või siis uue partei loomist. Eesti presidendilt, valitsuselt kui ka parlamendilt oli viimasel ajal ainult ELi integratsiooni toetavaid hääli kuulda. Ka Keskerakond võttis varem sellest koorist osa, tõsi küll vaid siis, kui ise võimul oli. (Frankfurter Rundschau, 12.08)

Peale KE üldkogu ütles Eesti peaminister intervjuus Rootsi uudisteagentuurile TT, et on kindel, et Eesti elanikkond hääletab ELi astumise poolt. Partsi sõnul mobiliseerib Keskerakonna “EI” ELi astumise pooldajaid ning suurendab elanikkonna valimisaktiivsust. (FAZ, 13.08).

Šveitsi ajakirjandus

Keskerakonna “EI” võeti Eestis raskelt vastu. Seniajani pole ükski poliitiline rühmitus, k.a. parlamendis esindatud Rahvaliit, avalikult ELi astumise vastu esinenud. Savisaare poliitiliste vastaste arvates diskvalifitseerib Keskerakonna liider iseennast. Sel kevadel Eesti Päevalehe kaudu oma arvamust väljendanud nüüdne peaminister Juhan Parts ütles, et see, kes võrdleb NLi ELiga, ei tea, mis EL on. (NZZ, 13.08)

Norra ajakirjandus

Keskerakond ütles üllatuslikult ELi liikmelisusele ei. See otsus loob 14. septembril toimuva rahvahääletuse eel uusi pingeid. Valitsuskoalitsioon on väljendanud pooldavat seisukohta ELi liikmelisuse suhtes, ja ka Keskerakonna sees pole küsimuses üksmeelt – 341 delegaati hääletas liikmelisuse vastu, 235 olid selle poolt ning 227 jäid äraootavale seisukohale. Parteijuht Edgar Savisaar valis samuti kuldse kesktee, kutsudes valijaid üles järgima valimispäeval oma südametunnistust. Debattides on Savisaar väljendanud skeptilisi seisukohti ELi suhtes ning on muuhulgas ka öelnud, et EL meenutab teatud valdkondades NLi. (Kato Nykvist, Nationen, 12.08)

Kuu aega enne ELiga liitumise otsustavat rahvahääletust Eestis on EI-leer saanud endale tugeva liitlase. Eesti suurim opositsioonipartei võttis parteikongressil üllatuslikult ELi liikmelisuse suhtes negatiivse hoiaku. Vastuvõetud avalduse kohaselt leiab Keskerakond, et rahva enamusel on ELiga liitumisest rohkem kaotada kui võita. Parteijuht Edgar Savisaar ütles aga oma programmkõnes: ”Kõige enam kaotavad need, kes ei võta rahvahääletusest osa.” (Sissel Henriksen, Klasskampen, 12.08)

Soome ajakirjandus

Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, siis peaks ELi ajaloo suurim laienemine toimuma 2004. aasta mais, mil liituvad 10 uut liikmesriiki. Kandidaatriikide soovis liikmeks pääseda ei peaks olema mingit kahtlust, sest juba 10 aastat on nad ELi ukse taga koputanud. Samas on aga ELiga liitumist puudutav referendum olnud parajaks proovikiviks mitmeski liikmesriigis ning järel on veel kaks põnevat riiki, Eesti ja Läti, kus referendumid toimuvad alles septembris. Kuid ELi pooldajate arv on eriti murettekitav Eestis ning ELi vähene populaarsus eestlaste hulgas teeb muret poliitilisele eliidile nii Brüsselis kui Tallinnas. EL loomulikult Eesti liikmeksolekut otseselt ei vaja, kuid eks ole see ju ka veider, et vaene, väike ja kaugel asuv endine liiduvabariik, suure Venemaa naaber, ei soovigi innukalt ELiga liituda. See kahtlus seab küsimuse alla ELi ligitõmbejõu ning suunab rohkem tähelepanu ka ELi nõrkustele. Eestlaste suhtumine ELi on küllaltki skeptiline ja seda nii rahva kui ka poliitilise eliidi hulgas. Suurem osa majanduslikust ja poliitilisest eliidist on veendunud, et Eestil tuleks ELiga liituda, kuid samas ollakse ka veendunud, et integratsioon peaks jääma võimalikult piiratuks. ELi peetakse bürokraatlikuks, ebaefektiivseks ja ebademokraatlikuks ning kardetakse, et liitumisega seoses kaob liiga palju Eesti suveräänsusest. Euroopa majandust kritiseeritakse liigse reglementeerituse ja nõrga konkurentsivõime pärast ülemaailmsel turul ning võimetuse pärast viia läbi vajalikke uuendusi. Enne möödunud nädalalõppu polnud aga ükski poliitiline erakond avalikult ELiga liitumise vastu, kuid siis andis riigi suurim erakond, Keskerakond, järgi kiusatusele saada endale ELi vastaste hääled ning otsustas võtta eitava seisukoha ELiga liitumise suhtes. Otsus on kummastav ka seetõttu, et Keskerakond kuulus veel märtsis valitsusse, mis lõpetas liitumiskõnelused ELiga. Eesti poliitilisel eliidil on praegu veel aega veenda rahvast hääletama "jah". "Ei" tähendaks Eestile raskeid aegu. Riigi majandus satuks kriisi, kuna aktsiate hinnad langeksid, intressid tõuseksid, raskeneks pääs ELi turule. Nõrgeneksid riigi rahvusvaheline positsioon ja julgeolek. (Kristi Raik, Helsingin Sanomat, 17.08)

Venemaa ajakirjandus

Eesti võib olla ainuke kandidaatriik, kus võidakse referendumil öelda ELile “ei”. Üheski teises riigis “kümnest” ei tunne euroskeptikud ennast nii kindlalt ja häbematult kui Eestis. (Vladimir Skripov, Vremja Novostei, 19.08)

Andres Fogh Rasmussen teatas töövisiidil Eestis, et ootab kannatamatult järgmise aasta maikuud, kui saab tervitada Eestit ELi uue liikmena ja leiab, et väikeriikide integreerimine ühinenud Euroopasse toob nendele riikidele ainult kasu. (Kommersant, 21.08)

Uudisteagentuurid

Valitsus andis Eesti kodakondsuse 282 mittekodanikule, mis on üks suurimaid gruppe kodakondsuse saanud inimesi viimasel ajal. ELi astumise eel on Eestit korduvalt kritiseeritud liiga suure mittekodanike arvu pärast. (Interfax, 12.08)

Soome ajakirjandus

Eestis valmistatakse ette ühiskondlikku lepingut, mille peaeesmärk on sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine ja elatustaseme kahekordistamine aastaks 2015. Hiljuti andsid kolme kõrgkooli rektorid president Arnold Rüütlile üle lepingu esialgse kava. Lepingus rõhutatakse koolide ja perekonna rolli. Mõlemad on olnud ka olulised arutlusteemad terve aasta kestel Eesti rahvastikuarvu ohtliku vähenemise tõttu. Ühiskondlikud organisatsioonid ja erakonnad võivad lepingule alla kirjutada septembri algul, enne ELi referendumit ja uue riigieelarve menetlust. Kogu protsess sai alguse kaks aastat tagasi, kui 26 sotsiaalteadlast tõid käibele mõiste "Teine Eesti." Teisele Eestile tuli niivõrd palju vastukaja, et ka restoranide menüüdesse ilmusid sellenimelised toidud ning oma osa oli Teisel Eestil ka tollase valitsuskoalitsiooni lagunemisel. (Kaja Kunnas, Helsingin Sanomat, 18.08)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi tekstiiliettevõte Borås Wäfveri, kellele 1995. aastast kuuluvad Kreenholmi tehased Narvas, on otsustanud tasuvuse tõstmiseks vähendada töötegijate arvu Boråses täiendavalt 80 inimese võrra. Sellega ei kaasne ettevõtte sõnul tootmismahu vähenemist, kuid Boråse tehases minnakse üle taolisel toodangule, mis vajab vähem järelvalvet. Ettevõtte 5600st töötajast töötab 4500 Kreenholmis. (Peter Sandberg, Dagens Nyheter, Svenska Dagbladet, Dagens Industri 21.08)

Taani ajakirjandus

Taani kõrget maksumäära vähendada soovitavas artiklis tuuakse näiteks Eestit, Lätit ja Leedut, kus ettevõtete tulumaksu alandamine on riigi reaalseid sissetulekuid suurendanud. (Ulrik Horn, Børsen, 11.08)

Soome ajakirjandus

Ülevaade Eesti majanduse tulevikust Eesti suuremate ettevõtete juhtide silmade läbi. Eestis puudub korralik eksporditööstus, raha tuleb teenindusest ja Vene nafta vahendamisest. Põhjuseks on toorainete ja vastava traditsiooni puudus. Viimastel aastatel on eksporditööstus aga arenema hakanud, Eestis suudetakse anda toodetele lisaväärtust. Seda küll välisinvestorite abiga. Eesti majandus on sõltuv Venemaast - 20st suurimast ettevõttest neli sõltub otseselt Vene naftast. Eesti suurfirmad on noored, paljud neist on erastatud endised riigiettevõtted. Töötajate nõukogudeaegne suhtumine piirab tihti efektiivsust. Eesti Nokia otsimisest on loobutud. Tootearengusse oluliselt ei investeerita. Pole õnnestunud luua rahvusvaheliselt tuntud kaubamärki. Eesti suurim ettevõte Hansapank mahuks napilt Soome ettevõtete edetabelis saja suurema hulka. Eesti tulevik seisneb väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. ELiga liitumine ei too majandusellu olulist muutust. Ekspordi tingimused mingil määral paranevad, kuid kes väga igatseb Eesti tooteid? Nii arvavad Eesti suurettevõtete juhid. (Sami Lotila, Talouselämä)

Eesti positsioon teiste allhankijana ei rahulda enam ambitsioonikat peaministrit Juhan Partsi. Parts tahab muuta Eesti tipptehnoloogia ja kõrgelt koolitatud tööjõuga riigiks. Aprillis peaministriks saanud Juhan Partsi on nimetatud küll kogenematuks poliitikuks, ent tagasihoidlik ta küll ei ole. Parts soovib teha Eestist tipptehnoloogia riigi. "Loomulikult ei ole ma rahul Eesti olukorraga. Eestis on liiga palju tööstust ja teenuseid - odavat tööd. Varsti muutuvad eestlased rahulolematuks ja soovivad elada paremini. Kuid selleks, et paremini elada, peavad eestlased tegema kallimat tööd," ütleb Parts ja kissitab sihiklindlal ilmel silmi. Parts plaanib eestlased muuta tootlikemateks, investeerides koolitusse ja teadusesse. Tulevikualadena nimetab ta metsa- ja keemiatööstust. "Meil peaks olema ideesid, mida oma puidust teha ning mitte ainult saata mööbliosasid Soome mööbliettevõtetele, kes teenivad selle pealt kasumit," sõnab Parts (Taloussanomat, 20.08)

Eesti maksusüsteem ning ka tööjõu palgatase on Soomega võrreldes oluliselt soodsamad. Tulumaks on Eestis praegu 26% ning Eesti peaminister Juhan Parts on teinud ettepaneku selle vähendamiseks 20 protsendile. Alates 2000. aastast ei pea aga Eesti ettevõtted tasuma maksu kasumi pealt, mis ettevõttesse reinvesteeritakse. Üldjoontes niisiis on Eesti maksukliima küllalt ahvatlev Soome ettevõtjate jaoks. Kuna Eesti asub ka väga lähedal, siis tunnevad Soome ettevõtjad kahtlemata kiusatust oma tegevus Eestisse üle tuua. Halvimal juhul tähendab see Soome jaoks seda, et terved ettevõtted kolivad Eestisse ning ka ettevõtete personal koosneks enamuses eestlastest. Sellises olukorras oleks Soome ainult kaotaja pool. (Virpi Pasanen, Kauppalehti, 18.08)

Tallinna kutsutakse uueks Dubliniks. Seda aga seetõttu, et 90ndate aastate algul kolisid paljud ettevõtted oma Call-centerid Dublinisse. Seal aga tekkis töötajate palkamisel konkurents ning palgad tõusid. 2002. aastal asutas Tallinnas oma kõnekeskuse SAS ning sellest ajast alates on ka mitmed teised ettevõtted oma kõnekeskused Tallinna kolinud. Palgatase pole siinkohal mitte väheoluline. Eesti keskmine kuupalk on vaid viiendik Soome omast, lisaks ahvatlevad ettevõtteid madal maksutase ning keeleoskajad noored. Eestis töötab praegu 54 kõnekeskust, milles töötab kokku 1700 inimest. Töökohtade arv neis ettevõtetes on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 19%. SASi noored Tallinna töötajad vastavad kõnedele soome, eesti, inglise ja vene keeles. Ent keeleoskajaid, koolitatud inimesi on Eesti-suuruses riigis vaid piiratud arvul ning mitmed ettevõtted kardavadki, et kui tööjõu osas konkurent kasvab, siis hakkavad tõusma ka palgad. Survet palkade tõstmiseks tekitab ka Eesti peatne liitumine ELiga. Suurimaks ohuks kõnekeskuste Eestist minemakolimisele pole aga mitte tõusev palgatase vaid internet. Kõik ettevõtted üritavad vähendada telefonimüüki ning kasvatada interneti osakaalu. Internetile ei suuda konkurentsi pakkuda isegi Tallinna targad noored. (Pauli Korva, Taloussanomat, 16.08)

Eestil tasub kohale meelitada välisettevõtteid, selle kaudu kasvab import ning ka jõukus. Suure tõenäosusega saab Eestist järgmisel kevadel ELi liikmesriik. ELi liikmestaatusele järgneb Eesti jaoks tõenäoliselt 2007. aastal ka EMU liikmestaatus, mis tähendab, et Eesti muutub eurotsooni siseturu liikmeks. Kuid ELi sisene maksude harmoniseerimine edeneb niivõrd aeglaselt, et Eesti võib veel pikalt oma rahvusliku maksupoliitikaga peibutada välismaiseid ettevõtteid Eestisse kolima. Mitmetel tegevusaladel ei eelda ka Soome ettevõtete jaoks naaberriiki kolimine suuri investeeringuid. Suurettevõtete joaks on Eesti liiga väike selleks, et kolida oma tootmine klientidele lähemale. Kuid ka suurettevõtted võivad osa oma tegevusest Soomest väljapoole siirdada, eeldusel, et sellest saadav kasu on piisavaks stiimuliks. Pikas perspektiivis muutub ka Eesti maksupoliitika ja kasvab palgatase, jõukuski tõuseb sedamööda, kuidas kasvab impordi osakaal SKPs. Kui Eestis olevad välisettevõtted aga töötavad omanike ootuste kohaselt, jäävadki ettevõtted Eestisse. See on Eesti seisukohast väga tark majanduspoliitika. (Kauppalehti, 19.08)

Venemaa ajakirjandus

Vene õlletehas “Baltika” planeerib haarata 5 % Eesti õlleturust. Meie õlletootjad ei oota turul suuri muudatusi, kuna eestlased eelistavad kohalikku toodangut. (BizTIME, 19.08)

USA ajakirjandus

Okupatsioonimuuseum on üks esimesi maailmas, kus käsitletakse nõukogude ja natsikuritegusid ühe katuse all. Muuseumi loomiseks 2 miljoni dollari suuruse annetuse teinud Olga Ritso sõnas Tallinnas muuseumi avamisel, et tahtis maailmale näidata, mida see maa läbi on elanud. Muuseumis käsitletakse ka 100 000 eestlase ohtuderohket põgenemist läände. Okupatsioonimuuseumi tähtsusest räägib selle asukohtki Riigikogu hoone vahetus läheduses. Eesti peaminister Juhan Parts sõnas avamisel, et muuseum annab  tulevastele põlvedele aimu sellest, mis kord oli ja mida enam kunagi ei tule. (AP, The New York Times 17.08)

14. septembril otsustavad eestlased ELiga ühinemise üle ning viimased arvamusuuringud näitavad, et kord soliidne olnud toetus liitumisele on märgatavalt vähenenud. Paljudel on tuleviku ees hirm: kas eesti rahvuslik natuur ja märkimisväärne taassünd pärast kommunismiaja lõppu 12 aastat tagasi suudab vastu pidada ka Euroopa ägedas majanduslikus võidujooksus ning peenestatud suveräänsuses. Vaid üks pilk Tallinnale aitab mõista, et muretsemiseks on põhjust. Isegi nõukogude ajal oli Tallinna telliskiviseinaline vanalinn üheks peamiseks pelgupaigaks venelastele, kes tahtsid saada vaheldust halli ja näotusse kommunistlikku argipäeva. Täna on Tallinn hästiarenenud turismimeka ning õitsele löönud eesti loomingulise kunsti keskus, väike keskaegne muuseum, mida ümbritseb üha suurem hulk büroodega asustatud kõrghooneid ning neljatärni hotelle. Kaheteistkümne aastaga on Eestist saanud üks maailma juhtivaid internetimaid: paljudel lihtsatel "toit-bensiin-majutus" teetähistel on märgitud ka lähim internetipunkt ning hotellid kas siis traadiga või traadita internetiühenduseta on muutunud haruldaseks. Ükskõik kas eestlased valivad septembris Euroopasse minemise poolt või mitte, Tallinn näib igal juhul nii vaimselt kui füüsiliselt sinna juba jõudnud olevat. (Michael Wines, The New York Times 17.08)

Suurbritannia ajakirjandus

Arvo Pärdi muusika ilmumine 80ndate keskel oli jalustrabav. Tundus nagu keegi oleks jalutanud kummalisse, aga paralleelsesse muusikalisse universumisse, keegi, kes tundus olevat mitte otseselt seotud kaasaegse lääne muusika eeskujudega. Tabula Rasa oli väga eriline album, see oli üks esimesi ECMi uutest seeriatest, millel oli taoline mõju. Sellel oli sügavalt spirituaalne muusika (kogu plaadil olev muusika, erinevalt valdavast enamusest Pärdi loomingust, on instrumentaalne ja sel puudub side liturgiaga), mis liikus rahulikus tempos ja milles kasutatud lähenemine tonaalsusele näis peaaegu ignoreerivat eelneval kolmel sajal aastal loodut. (The Independent, 20.08)

Saksamaa ajakirjandus

Viimase 10 aasta jooksul luubi all olnud linnadest on nüüdseks ilmunud ülevaade 100 edukama linna edetabelis, kuhu nad reastati tehnoloogilise, majandusliku, kultuurilise arengu ning elatustaseme poolest. London, New York, Berliin, München või Frankfurt ei ole selles edetabelis üldse esindatudki. Need ei ole 21. sajandi “rising stars”. Tabelis leiavad aga koha järgmisel aastal ELi astuvad Tallinn ja Budapest ühes reas Kaug-Aasia linnadega. (Jens Friedemann, FAZ, 10.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Markko Märtin tolmutas skandinaavia piloote "nende" rallil Jyväskyläs Soomes. Tegemist on ühe hooaja kõige kiirema ja vaatemängulisema ralliga. Noor eestlasest Fordi piloot Märtin ei kõhelnud rünnata, sooritas minimaalselt vigu ja võitis 29-aastaselt oma karjääri teise MM ralli. Tänu autodesse paigutatud kaameratele teatakse, et vastupidiselt enamusele kaasvõitlejatele, kes sõidavad silmad pungis ja teevad grimasse, on Märtin jäise enesevalitsuse kehastus. Ta pidavat selle omaduse pärinud olema oma isalt, kes on samuti eesti rallisõitja. (Lionel Froissart, Libération, 11.08)

Pühapäevasel rallil Jyväskyläs leidis aset põnev duell Marcus Grönholmi ja Markko Märtini vahel, milles Grönholm poole ralli pealt tehniliste probleemide tõttu alla andma pidi. Artiklis mainib Märtin muuhulgas, et on alati unistanud Soome ralli võidust - olles seal võitnud, arvab ta end olevat võimeline võitma kõikjal. (Francois Dauré, Le Figaro, 11.08)

Üks eestlane Markko Märtin (Ford Focusel) edestas Soomes MK üheksandal etapil isegi "lendavat soomlast". Eesti peaminister Juhan Parts ei pidanud paljuks minna Soome "rahvuskangelast" õnnitlema. Jyväskylä linn oli täis sini-must-valgeid lippe eestlastest kaasaelajate käes, kui mehhaanika tiitlikaitsjat Marcus Grönholmi alt vedas. Ka Märtin avaldas juhtunu pärast kahetsust, nimetades võistlust suurepäraseks ja mõlemale mehele rõõmu pakkunuks. (Derniers Nouvelles d'Alsace, 11.08)

Rootsi ajakirjandus

Turismihooaja lõpul tutvustab Rootsi ajaleht oma lugejatele sanatooriumi Meri Saaremaal. Sanatoorium ise on küll vaid mõned aastad vana, ent mudaravil on Eestis mitmesaja aastased juured, teatab artikkel. (Dagens Nyheter, 18.08)

Maarja Talgrel ilmus 1990. aastal romaan Leo – ett estniskt öde (Leo – üks eesti saatus), mille sündmustik jälgis paralleelselt kirjaniku 1944. aastal tšekistide poolt tapetud isa ja Eesti riikluse käekäiku kahe maailmasõja vahel. Nüüd ilmunud teine romaan Leos dotter (Leo tütar) ei keskendu niivõrd välisele ajaloolisele aspektile, vaid annab edasi sisepildi väikesest Maarjast, kes kasvas üles ”vabal maal rahu ajal”, ent kes üle kõige kartis kogu aeg kahte – et teda ei võeta tema kaaslaste poolt omaks ning et Stalini käsilased ta röövivad. Arvustaja sõnul maalib romaan ereda pildi II maailmasõjast raputatud Rootsist, mis mitte üksnes ei võtnud põgenikke vastu, vaid ka neid Balti riikidesse tagasi saatis. (Stefan Spjut, Svenska Dagbladet, 22.08)

Soome ajakirjandus

Juhan Parts sõitis Jyväskylässe, et õnnitleda Jyvaskylä ralli MMi võitnud Markko Märtinit. Märtin pidas oma võitu märgiks sellest, et ta on edaspidi favoriit kõikidel rallivõistlustel. (Jussi Friman, Turun Sanomat, 11.08)

Eesti võtmeks on Eesti asukoht. Seljataga on võimas Vene kuritegelik potentsiaal ning ees Lääne-Euroopa suured turud. Kagu-Aasia heroiin voolab Lääne-Euroopasse Venemaa kaudu mitmeid erinevaid teid pidi, millest üks läbib just nimelt Balti riike. Vilgas turism Eesti, Soome ja Rootsi vahel ahvatleb valima just selle marsruudi. Venemaa ja Soome vahelisel piiril on liiklust vähe, ent Soome ja Eesti vahel tehakse aastas 2 miljonit reisi. Narkokuller kaob loodetavalt suure rahvahulga sisse ära. Mõjutavad ka elatustaseme erinevused. Pole mingi probleem leida Eestist väikesepalgalist või ka töötut inimest, kes on valmis proovima isegi 100 euro eest narkootikume üle piiri toimetada. Teatakse küll, et selle eest võib vahelejäämise korral Soomes 6-7 aastaks vangi minna, aga lohutav on jällegi see, et Soome vanglates elatakse palju paremini kui mitmeteski kohtades Eesti äärealadel. Kui varem olid Eesti narkokullerid ennekõike Vene narkomaffia jooksupoisid, siis nüüd proovitakse püsti panna ka oma "tööstust". (Jorma Rotko, Iltalehti, 22.08)