Nädal välismeedias: 28. juuli - 10. august 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Uudisteagentuurid

More than half of Poles, or 51 percent, think the EU is more important for their country than the US, according to a poll by the TNS OBOP. Some 12 percent of the 1,004 people questioned in June, said the US is more important than the EU, which Poland is on course to join on May 1 next year. Twenty percent put the EU and the United States on an equal footing. (Afp, 29.07)

According to Regional Policy Commissioner Michel Barnier, the EU's multi-billion-euro handouts to impoverished regions risks carving open much bigger divisions as the 15-nation club prepares to expand to 25 countries. (Afp, 29.07)

Albanian PM Fatos Nano promised EU leaders in Rome that he would push on with reforms to prepare his country for EU membership - including fighting corruption and organised crime, an official statement said. (Afp, 28.07)

Moldovan President Vladimir Voronin told parliament that his impoverished ex-Soviet republic must set itself the goal of becoming an associated member of the EU by 2007. Voronin said his government must solve the conflict in its separatist region of Transdniestr if it is to become an associated member, gaining privileged ties with the EU and paving the way for a free trade agreement. (Afp, Reuters, 31.07)

With nine months still to go before the EU's biggest expansion yet, the enlarged bloc is already getting into its stride, although not without teething troubles - such as finding somewhere for everyone to sit. The 10 countries in line to join the 15-nation EU next year are already participating in EU meetings as non-voting observers and countersigning declarations issued in the bloc's name. "The majority of the entrants are disciplined agents of Washington," joked a diplomat in reference to the divisions over Iraq that so convulsed the EU. All the signs, however, are that the accession countries fully intend to have their say in the EU - over a state-of-the-art PA system to ensure their voices are heard from the other side of a cavernous room. (Afp, 8.08)

Turkish President Ahmet Necdet Sezer approved reforms aimed at curbing the powerful army's influence in politics, a key EU demand, despite reported discontent within the military, his office said. The EU has hailed the reforms as a major step in Turkey's efforts to join the bloc. (Afp, 6.08)

MEP Stratis Korakas toob esile, et ELi ei tohiks astuda riik, kus üle viiendikul elanikest pole kodakondsust. EP ei hakka tegelema venekeelse elanikkonna hariduse ja õiguste  küsimustega Eestis ja Lätis, kuigi neid probleeme on rõhutanud eurosaadikud nii välisasjade komisjonis kui ka EP plenaaristungitel. (RIA, 1.08)

USA ajakirjandus

Ida-Saksa ettevõtjad on mures ELi laienemise pärast, sest see võib sundida neid tööjõudu vähendama. Uutele liikmesriikide tõttu vähenevad ka toetused endise Ida-Saksamaa aladele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. (Andrea Thomas, The Wall Street Journal, 31.07)

Saksamaa ajakirjandus

ELi liikmestaatuse saavutamiseks ühiskonna suurprojektina on Türgi ühiskonna erinevad sotsiaalsed rühmad läinud konsolideerumise teed. Euroopa perifeeriariikides on ELi võimalik kuulumine stabiliseerinud kohalikku ühiskonda, mis on muuseas kutsunud esile demokraatia tekke Türgis. Euroopas ei ole palju riike, kus oleks rahva poolehoid ELi astumisele nii suur nagu Türgis. 70% türklastest toetavad ELi kuulumise ideed. (Rainer Hermann, FAZ, 5.08)

Taani ajakirjandus

10 uut ELi liikmesriiki peavad tegema korda oma maksupoliitika ja sealt kavalad maksuskeemid kaotama, kui soovivad ELiga järgmisel aastal liituda. EKi hinnangul on olukord kõige tõsisem Küprosel ja Maltal, kuid ka mitme teise riigi maksuseadusandlus jätab soovida. Eesti ja Läti maksupoliitika on üldiselt kiiduväärt, ent Eesti puhul heidetakse ette ettevõtete tulumaksu null-määra ja seda, et maksusüsteem on ülesehitatud välisinvesteeringute ligimeelitamisele. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 30.07)

Norra ajakirjandus

ELi laienemisel järgmise aasta mai kuus tekib ühine tööturg, mis hõlmab 450 miljonit inimest 25 ELi liikmesriigis ning kolmes EFTA  maas. Seega tekib eelkõige poolakatel ja baltlastel võimalus asuda tööle Norras sarnaselt norralastele, kes juba aastaid on saanud EFTA raames teistes Euroopa riikides tööd leida. Teoreetiliselt võiks antud olukorras tekkida odava tööjõu tulv, mis lihtsalt ujutaks Norra üle. Kui eelmistest ELi laienemistest teame, et keelelised, sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused vähendavad kolida tahtjate hulka oluliselt. Seetõttu ei pea hetkel Norra rakendama mingeid meetmeid oma tööturu kaitseks, ja kui olukord peaks ka muutuma, on ELi reeglite kohaselt olemas ka vastav mehhanism vajalike sammude astumiseks. (Juhtkiri, Aftenposten, 30.07)

ELi idalaienemine muudab ELiga liitumise vastu olemise Norras keerulisemaks. Samas ei tähenda antud protsess veel demokraatia suurenemist ELis. (Thomas Vermes, Nationen, 1.08)

Eesti läheneva ELi liikmelisuse valguses on Soome sunnitud aktsiisi langetama. Juba praegu on viinaralli üle Soome lahe vilgas, ent Soome ametivõimud kardavad selle hoogustumist järgmisel aastal, kui piirangud omaks tarbeks sissetoodava alkoholi ja tubaka pealt oluliselt lõdvenevad. Aktsiisi alanemine kolmandiku võrra muudab alkoholi Soomes 20% odavamaks; samas jääb Soome riigil saamata 300 miljonit eurot alkoholi aktsiisi ja 150 miljonit eurot tubaaktsiisi. Aktsiisi alandamisel on kahene kasu – sissevedu Eestis peaks vähenema ja samas siseriiklik ostujõud suureneb. (Henrik Width, Aftenposten, 7.08)

Soome ajakirjandus

Jean Monnet' keskuse juhataja Esko Antola leiab, et küsimus Türgi vastuvõtmise kohta ELi nõuab  põhimõtteliste küsmuste läbimõtlemist ELi väärtussüsteemis. Peaks otsustama, kas ELi väärtused põhinevad ka edaspidi juudi-kristlikel traditsioonidel. Arvestada tuleb, et Türgi rahvaarv oleks ELis teisel kohal Saksamaa järel. ELi silmis suurimad probleemid Türgi puhul on inimõiguste rikkumine ja poliitiline usaldamatus. (Lea Peuhkuri, Turun Sanomat, 27.07)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa võimustruktuurid tegelevad hetkel Balti riikide liitumisel ELiga tekkivate kahjulike mõjude piiramisega. Küsimuse peaks aga püstitama teisiti: mis kasu võib saada Balti riikide liitumisest ELiga. Sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist vaadates peaksid Eesti, Läti ja Leedu ning Kaliningrad moodustama ühise ‘bloki’, sest kuni pole loodud infrastruktuurilist süsteemi Kaliningradi oblastiga – majandus-, poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja infotehnoloogilised suhted, ei saa rääkida piirkondlikust vastastikku kasulikust koostööst. Selle loomisel saab Balti regioon tegutseda sillana ELi ja Venemaa vahel. (Renald Simonjan, Nezavisimaja Gazeta, 01.08)

Uudisteagentuurid

The Danish government will call a referendum on the new EU treaty in 2004 or early 2005, PM Anders Fogh Rasmussen said. "It's still too early to set a date, but we expect a referendum in the next 12 to 18 months," Rasmussen told Jyllands-Posten. (Afp, 7.08)

Ireland said that negotiations on the EU's first constitution were likely to drag on into its six-month presidency of the 15-nationbloc, which starts in January. Italy, the current holder of the rotating presidency, had hoped to bring the historic talks to a conclusion by the end of the year. Ireland's Minister for European Affairs Dick Roche said he doubted that the Intergovernmental Conference (IGC) would meet Italy's timetable. (Reuters, 31.07)

Spain and Poland pledged to join forces in a fight to keep their voting rights in the EU, which are to be diminished under a proposed draft of the bloc's constitution. Spanish FM Ana Palacio and her Polish counterpart Wlodzimierz Cimoszewicz said the EU's new constitution should retain complicated voting rules contained in the Nice Treaty. (Reuters, 30.07)

Britain's relations with EU partners have been rebuilt since the Iraq war, PM Tony Blair said, but he admitted London's influence on euro currency policy was marginal. Blair insisted he had transformed Britain's place within the EU during his six years in power but signalled his desire to take his country into the euro single currency. "It is a statement of the obvious that in respect of single currency policy if we're outside the single currency we have less of an influence on it," Blair said. (Reuters, 30.07)

Italian PM Silvio Berlusconi, trying to lay to rest the bitter row with Germany that he set off last month, has told the mass-circulation Bild Zeitung he is "almost a German" himself. The Italian prime minister told Bild newspaper, that he and Chancellor Gerhard Schröder had acted together to smooth over the affair. (Reuters, 3.08)

Saksamaa ajakirjandus

ELis peaks lõpuks mindama demokraatlikuma "Euroopa kodanike" teed. Praegusel kujul kavandatav ELi kodakondsus ei ole muud kui rahvuskodakondsuste euroopalik ääristamine. (Hans Arnold, Süddeutsche Zeitung, 5.08)

Üha rohkem Euroopa poliitikuid ja kodanikke soovivad Euroopat üles ehitada, kuid mitte vastandades Euroopat USAle, vaid olles suutelised püsima omal jalul ning hegemooni võimu natuke piirata. Mõned näevad isegi euro mõjujõu suurenemist dollari suhtes. (Ralf Dahrendorf, Financial Times Deutschland, 5.08)

Prantsusmaa ajakirjandus

Michel Barnier vastab 29. juuli Le Monde'is ilmunud Charles Wyplosz' i arvamusavaldusele CAPi osas ning parandab seitse viga, mis viimane olevat artiklis teinud. Ta tõrjub Charles Wyploszi kriitikat ning lisab muuhulgas, et "regionaalpoliitika ja kohesioon on teatud "Euroopa-idee" teenistuses - Euroopa, mis pole taandatav vaid vaba liikumise tsoonile". (Michel Barnier, Le Monde, 7.08)

Uudisteagentuurid

Russian President Vladimir Putin told visiting Italian PM Berlusconi that he hoped the close ties fostered between their two countries would bring Moscow closer to the EU. Putin told Berlusconi that he hoped "to extend the atmosphere of confident and constructive relations in our exchanges with Italy to relations between Russia and the EU as a whole." (Afp, 29.07)

European farm boss Franz Fischler warned that a global deal to liberalize agricultural trade is at risk of delay, unless all countries now give ground. WTO ministers are to meet in Cancun, Mexico, in September to try to boost bogged-down negotiations for a new global trade deal by the end of 2004. "If we are not able to move in Cancun and to take the necessary action then there is a real risk of a delay of the process," Fischler said. (Afp, 28.07)

Italian PM Silvio Berlusconi said that he hoped to soften tensions between the US and Germany with his easy-going manner. "I have already done so and I will continue to do. I tend to defuse and soften disputes… I try - particularly over a meal - to ease these tense situations with irony and conversation". He also said German Foreign Minister Joschka Fischer was a "natural" candidate for the position of a future EU foreign minister. (Afp, 5.08)

Venemaa ja EL elavdavad koostööd strateegilisel tasandil. Praegu valmistatakse ette ühise majandusruumi kontseptsiooni ja Venemaa ühinemist WTOga. (RIA, 1.08)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa arutavad nende võimalike rollide üle Iraagi ülesehitamisel. Kuigi Bushi ja Chiraci administratsiooni vahel on vastuolusid, siis teevad nad koostööd eeskätt vastastikusest abivajadusest. (Elaine Sciolino, The New York Times, 29.07)

Kuuba president Fidel Castro reageeris laupäeval ELi poolsele kriitikale inimõiguste kuritarvitamise ja rikkumise kohta Kuubas väga jäigalt. Ta väitis, et Kuuba ei vaja mingit EL-i poolset abi ja lõpetas poliitilised kontaktid. (The New York Times, 28.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikkel kritiseerib Euroopa paljureklaamitud kiirreageerimisjõude. ELi 15 liikmesriigist osales sõjalises operatsioonis Artémis umbes 1500 prantsuse, 100 briti, 70 rootsi ja 50 belgia sõdurit. Sealjuures on ekspertide Michèle Alliot-Marie et André Flahaut hinnangul vaid Prantsusmaa ja Suurbritannia võimelised selles suuruses operatsiooni läbi viima. Multinatsionaalsest Euroopa sõjalisest jõust on seetõttu rakse rääkida. (Le Figaro, 4.08)

Endine Poola siseminister ja endine Euroopa integratsiooni minister Jan Krzysztof Bielecki leiab, et Euroopa riigid peaksid tegema rohkem tegelikke pingutusi ühise rahvusvahelise- ja julgeolekupoliitika arendamiseks. ELi välispoliitika prioriteetideks peaksid tema sõnul olema võitlus terrorismiga, kohalike konfliktide vältimine, inimõiguste kaitse ja demokraatia toetamine, riikide üleskutsumine vastutusele, koostöö toetamine USA ja Euroopa vahel ning vaeste maade aitamine. Jan Krzysztof Bielecki sõnul on ainult neid perspektiive silmas pidades pikkaajalised trans-atlantilised suhted ja suhted "uue" ja "vana" Euroopa vahel efektiivsed. (Jan Krzysztof Bielecki ,Le Figaro, 6.08)

Soome ajakirjandus

OSCE eesistujamaa Holland on teinud ettepaneku saata ELi väed Moldovasse. Selle põhjuseks on eelkõige Moldovas levinud organiseeritud kuritegevus. Lisaks esineb seal etnilisi põrkumisi venelaste ja moldaavlaste vahel. Moldova on ELi jaoks oluline piirkond, kuna sellest võib saada ELi piiririik aastal 2007, kui Rumeenia liitub. ELi vägede saatmisele on teised liikmesriigid reageerinud tagasihoidlikult, kuid ettepanekut pole samas tagasi lükatut. Probleeme võib tekitada fakt, et Moldovas on siiani sees Vene väed, kelle nõusolekut oleks rahuvalvemissiooniks vaja. Ka naaberriik Ukraina jälgib olukorda. Tegemist on suurima plaaniga, mille puhul EL üritaks sõjaliselt kontrollida olukorda lähipiirkonnas. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 26.07)

Artiklis avaldatakse arvamust NATO rollist ELi julgeoleku juures. 2002. aasta Praha NATO tippkohtumise järel tundub, et Põhja-Atlandi allianss jääb vähemalt lähiaegadel Euroopa julgeolekus keskseks elemendiks. Väljakutseks on arendada NATO Euroopa liikmesriikide sõjalist võimekust ja valmisolekut nii, et USA püsiks meie tugeva liitlasena. Esimesed ELi sõjalised operatsioonid on Makedoonias ja Kongos juba käimas. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika koos ühtse sõjalise jõuga tundub liiga idealistlik, arvestades praegust ELi välispoliitika hajutatust, kuid tegemist on tulevikku suunatud eesmärgiga. Autor pooldab väljapoole suunatust ja ELi tihedat koostööd USAga, kuna vastandumine USAle oleks lühinägelik ja hukatuslik suund. Ta leiab, et kuigi väikeriigil nagu Soome on raske nõustuda ühise kaitsepoliitika kõikide aspektidega, on kokkuvõttes kasulikum protsessist osa võtta ja säilitada avatus. (Jan-Erik Enestam, Turun Sanomat, 29.07)

Nägemused ELi julgeolekupoliitika suundadest jagunevad mitmesse leeri. Suurbritannia ei taha USA sõbrana vähendada NATO positsiooni. Prantsusmaa aga ajab puhtalt euroopa keskset suunda. Selle põhjuseks on enne kõike majanduslikud huvid: mõjuvõimu P-Aafrika naftaturu üle ei taheta kaotada USAle. Ka Saksamaa on muutunud avatumaks ELi oma kaitsepoliitika suhtes. Ida-Euroopa riigid (Poola, Ungari, Tshehhi) ei tunne aga värskete NATO liikmetena vajadust ELi kaitsepoliitikale, võttes ELi kui pelgalt majandusliku heaolu edendajat. Nende jaoks tagab USA poolt juhitav allianss ülemaailmse stabiilsuse ja julgeoleku. Austria, mis on üldiselt neutraalne, pooldab pigem ELi keskset julgeoleku suunda. Sügisel algaval ELi valitsustevahelisel konverentsil otsustatakse välis- ja julgeolekupoliitika suunad, selleks ajaks peaksid riikide seisukohad selged olema. (Päivi Kumpukari-Stascha, Kaleva, 2.08)

Venemaa ajakirjandus

Putin ja Berlusconi leidsid kohtumisel Moskvas, et Venemaa ja Itaalia suhted arenevad väga hästi, eelkõige kinematograafia ja hariduse vallas ning ühiste tööstusettevõtete loomisel. Venemaa ja ELi suhetes tuleb veel palju teha rakendamaks ellu Peterburi tippkohtumisel saavutatut - Euroopa ühine majandusruum, koostöö humanitaar-, õiguslikes, julgeoleku-, põllumajandus- ja energeetikaküsimustes ning loomulikult viisarežiimi lihtsustamises. Itaalia peaminister lubas avalikult teha kõik, mis võimalik, et Venemaa ühineks WTOga juba 2003. aastal, kuigi Venemaa enda prognoosid lubavad ühinemist alles 2005. aastal. Samuti tahaks Berlusconi parandada katoliiklaste õigeusklike suhteid ning loodab, et Putini riigivisiidi käigus Itaaliasse novembri alul kohtub Venemaa president Paavst Johannes Paulus IIga. (Katerina Labetskaja, Vremja Novostei, 30.07)

Viisavabadus ELiga lükkub edasi määramatusse aega, eriti tavakodanike jaoks. Silvio Berlusconi lühivisiidil Moskvasse arutasid Venemaa president ja Itaalia peaminister ka viisprobleeme. President Putin teatas, et ilma viisarežiimi lihtsustamiseta ei ole võimalik rääkida Venemaa integreerumisest Euroopaga. Kuigi Berlusconi lubas teha Venemaast ‘suure Euroopa koostisosa’, ei võtnud kordagi sõna Venemaa toetuseks viisavabaduse küsimuses. Berlusconi pakkus vastutasuks Itaalia toetust Venemaale WTOga ühinemisel. Lisaks teistele takistustele on suurimaks komistuskiviks kogu ELi ja Venemaa viisade temaatikas Moskva jäik seisukoht - Venemaa on valmis isikute tagasivõtmise lepingu allkirjastama ainult pärast lihtsustatud viisarežiimi rakendamist. (Georgii Bovt; Natalja Ratiani, Izvestija, 29.07)

Uudisteagentuurid

German Finance Minister Hans Eichel gave qualified support for Cyprus's bid to become the first of the EU's 10 new member states to be admitted to the eurozone. "If Cyprus has the desire to join early and pursues a pragmatic approach on how best to face (euro) membership, I think they will have the support of Germany on this," Eichel said. (Afp, 31.07)

Former communist countries in central Europe hope to adopt the Euro by 2010. Despite repeated warnings from the European Central Bank (ECB) and before formally joining the EU next year, eight candidate states have proclaimed their intention to adopt Europe's single currency as soon as possible. For these countries, the Euro symbolises economic stability and prosperity and their central banks have set dates: 2006 for Estonia, 2007 for Latvia, Lithuania and the Czech Republic, 2008 for Hungary, Slovakia and Slovenia, and 2009 for Poland. (Afp, 10.08)

Microsofti esindaja teatas, et firma juhatus suhtub “väga tõsiselt” EK poolsesse süüdistusse Euroopa monopolivastase seadusandluse rikkumise kohta. Avaldus tehti peale seda, kui EK teatas, et Microsoft kuritarvitab oma “valitsevat positsiooni” Euroopa arvutiturul. (Interfax, 6.08)

USA ajakirjandus

Hiljuti avaldatud uurimusest selgub, et prantsuse töösturid on sel aastal esmakordselt muutumas optimistlikumaks, ning saksa tarbijate rahulolu suureneb juba viiendat kuud järjest. See võib olla märk Euroopa majanduse elavnemisest 2003. aasta teises pooles. (International Herald Tribune, 31.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Artikkel rõhutab reformide vajalikkust Prantsuse teadusmaailmas. Et avaliku sektori uuringud ei jääks konkurentsis alla erasektori omadele ja prantsuse noored teadlased ei lahkuks välismaale (näiteks USAsse), siis on vajalik parandada doktorantide ja järel-doktorantide majanduslikke ja administratiivseid tingimusi. Prantsuse teadus, mis on tugev tehnoloogiline ja teaduslik jõud, ei vajaks fundamentaalseid muutusi, vaid administratiivset lihtsustamist ja teadlastele suuremat autonoomiat. See vähendaks lõhet teaduse ja ühiskonna vahel, arendaks teaduse dünaamilisust  ja aitaks kaasa Euroopa ühtse teadusruumi loomisele. (Pierre Lasbordes, Le Figaro, 31.07)

CAPi reformi võiks pidada katseks vähendada tootlikkust ja kaitsta keskkonda, ent see oleks ekslik. Artikli autori arvates kavatseb EK hoopis põllumajandustootmist teatud mõttes "erastada" – põllumees, kes tunnetab end aina enam eraettevõtjana, on huvitatud kasumi suurendamisest. Tootja isiklikku vastutust suurendades seatakse toetus sõltuvusse toodete hinnast ja kvantiteedist, ning EK saab vabanevaid ressursse kasutada muudele valdkondadele. Nii võib ka WTOga peetavatel läbirääkimistel kiiremat edasiliikumist aset leida. (Hervé Plagnol, Le Monde, 1.08)

Rootsi ajakirjandus

Rootsis viiakse 14. septembril läbi rahvahääletus Rootsi liitumise kohta Euroopa Rahaliidu EMUga. Rootsi Mõõdukate partei juhid kirjutavad sel puhul, et hirmud ja ohud, mida EMU-vastased poliitilised jõud Rootsis manada püüavad on põhjendamatud. Rootsi peaks hoopis intensiivsemalt osalema üle-euroopalises majanduskoostöös ja hoiduma isolatsioonist. EMUga liitumine sunnib valitsust võtma suuremat vastutust ettevõtjate, töökohtade loomise ja investeeringute kasvu eest, leiavad artikli autorid.(Bo Lundgren, Carl Bildt, Ulf Adelsohn, Svenska Dagbladet, 5.08)

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kinnitas kontseptsiooni, mis näeb ette, et NATO tugijõud ja teised sõbralikud väed võivad riiki siseneda kriisisituatsioonide korral. See on oluline NATO liitumislepingu viienda artikli seisukohast, mis määrab alliansi poolse sõjalise abi otsustamise rünnaku korral Eestile. Antud sammuga ei looda aga veel alust NATO sõjaväe baaside asumisele Eestisse. (Interfax, 5.08)

The Czech parliament gave the go-ahead for seven former Communist bloc countries to join the NATO military alliance. The vote by the upper house Senate confirms a vote by the lower house in July authorising Bulgaria, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Slovakia and Slovenia to join NATO, probably at the alliance's next summit in May 2004. Of the 64 senators present for the vote, 60 voted in favour, while two communist senators voted against and two other communists abstained. (Afp, 7.08)

The US wants to get NATO more involved in stabilising post-war Iraq as the cost and toll on its own forces mounts, but any such move faces political hurdles that may be unpalatable to Washington. Diplomats say European allies led by France and Germany want a wider U.N. mandate, an invitation from a legitimate Iraqi body and a role independent of the U.S.-British occupying authority as the price for coming to (Reuters, 30.07)

NATO's operational focus is moving away from western to eastern Europe and the US must redeploy its forces accordingly, the supreme commander of allied forces in Europe US general James Jones said. "The NATO center of activities is now moving to Eastern Europe," general Jones said. "The US must reconsider their strategy in light of the new allies," he told reporters in a reference to the need to redeploy NATO - mainly US - military bases away from Western Europe. (Afp, 5.08)

NATO viib oma sõjaväebaasid Lääne-Euroopast Ida- Euroopasse, teatas NATO vägede ülemjuhataja Euroopas. Kus täpselt hakkavad uued NATO baasid asuma pole veel kindel. (Eho Moskvõ, 6.08)

NATO diplomats are contemplating the unprecedented idea of a Canadian successor to the 19-nation Western defence alliance's outgoing secretary-general, George Robertson, to break a deadlock pitting Washington against Paris. Senior NATO sources said the name of Canadian Deputy Prime Minister John Manley, who withdrew last month from the race to succeed PM Jean Chretien, had surfaced in informal consultations on the crucial role in transatlantic relations. (Reuters, 8.08)

NATO will take command of foreign peacekeepers in Kabul in a week's time, but there are no plans to deploy the force outside the capital despite repeated government and U.N. pleas, a spokesman said. However, NATO was prepared to remain in Kabul as long it was wanted if the U.N. Security Council approved an extension of its mandate beyond elections due to be held in June 2004, said Colonel Thomas Lobbering, a spokesman for the peacekeeping force. (Reuters, Afp, RIA, 3.08)

NATO is willing to discuss expanding peacekeeping operations in Afghanistan beyond Kabul after it takes command of the force, but it wants to settle down in the job first, a spokesman said. In its first ever operation outside Europe, NATO will takeover Kabul's 5,000-strong International Security Assistance Force (ISAF) amid repeated calls from the US-backed government and the UN for its expansion to the provinces to ensure security for elections next June. (Reuters, 10.08)

German Defence Minister Peter Struck said that German troops could form part of a NATO mission in Iraq once the force was backed by a UN mandate. (Reuters, 10.08)

The US is still reviewing a request from Iceland to reconsider its decision to withdraw military aircraft from the Keflavik air base outside of Reykjavik, the State Department said. "We have ongoing discussions with our long-standing ally, Iceland, about various deployments and what's the right way," deputy spokesman Philip Reeker told reporters. (Afp, 5.08)

NATO ja Venemaa näevad ohtu terrorismis ja töötavad välja ühiseid meetmeid sellega võitlemiseks. NATO peasekretäri George Robertsoni sõnul on Venemaa ja NATO suhted hetkel pretsedenditult haripunktis ning et neil tuleb vastu seista reale väljakutsetele, mis on võimalik vaid ühiste jõupingutustega. (RIA, 30.07)

“Gruusia iseseisvuse tagatiseks on astumine NATOsse”, teatas president Eduard Ševardnadze. NATOga liitumise püüdlusi ei toeta ainult võimustruktuurid vaid ka erasektor ja valdav osa riigi elanikkonnast. (Interfax, 28.07)

USA president George Bush avaldas tunnustust Poolale, Hispaaniale, Tšehhile ja Ungarile ning otsustas anda NATO raames neile riikidele USA salajasi tuumaandmeid lubades katseministril teha nende riikidega antud valdkonnas koostööd. (RIA, 5.08)

Rumeenia peab kiires tempos jätkama oma relvajõudude reformimist, kui ta tahab järgmisel aastal NATOga liituda. Reformi tulemusel peab sõjavägi olema professionaalsem ja efektiivsem. Rumeenia kavatseb vähendada 2005. aastaks oma relvajõudusid 200 tuhandelt inimeselt 112 tuhandele. Möödunud kuul saatis Rumeenia Iraaki 400 rahuvalvajat. (RIA, 5.08)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa jääb jäigalt oma nõudmise juurde, et Iraagi poliitilise ja majandusliku ülesehitamise eest peab täielikult vastutama ÜRO. Senikaua, kui USA juhib ülesehitustööd, ei saada Prantsusmaa Iraaki oma sõdureid. (Jennifer Joan Lee, The Washington Times, 28.03)

USA nimetas esmaspäeval 30 valitsust, mis on andnud nõusoleku abistada Ameerika Ühendriike Iraagis sõjaliste- ja politseioperatsioonidega. Nimetatud maade hulgas on ka Eesti. (The New York Times, 28.07)

Saksamaa ajakirjandus

ELi riigid peaksid osutama Iraagi praegustest okupatsioonivõimudest sõltumatut abi Iraagi sõjajärgseks taastamiseks. Suurbritannia olukord on siiski üsna keeruline, kuna ta on nii okupeeriv riik, kui ELi liige. Sõltumatu abi osutamine ei tähenda siiski abi osutamist vastandudes okupatsioonivõimule. Abi võiks osutama hakata mingis konkreetses valdkonnas, mis oleks soodne usaldusväärsete suhete loomiseks. Alustada võib tehnilise abiga kohaliku infrastruktuuri arendamisel, mille käigus saaksid eurooplased, sh nii sakslased kui ka poolakad koos tegutseda. (Gesine Schwan, Der Tagesspiegel, 4.08)

USA suhted Iraaniga on madalseisus, EL asub aga üsna heal positsioonil. EL on Iraani üks tähtsamaid kaubanduspartnereid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga eesotsas ning seetõttu on tõenäoline, et Iraanist võib kujuneda järjekordne proovikivi üleatlantilistele suhetele. USA valitsus peab omaltpoolt tõestama, et usaldab oma Euroopa partnereid ning võtab tõsiselt Euroopa suhtumist massihävitusrelvade olemasolu kahtlusesse riigis. (Clemens Wergin, Der Tagesspiegel, 7.08)

Uudisteagentuurid

Estonian support for joining the EU jumped to 62 percent less than two months before a referendum, a monthly poll showed. Support rose 7.0 percentage points to 62 percent while the “No" camp lost 7.0 percentage points to 38 percent in July, the survey by independent pollster Emor found. Turnout was seen at 67 percent. (Reuters, 5.08)

Eesti peaminister Juhan Parts ei usu, et Keskerakonna kongressi otsus võidelda Eesti ELi astumise vastu võiks mõjuda negatiivselt üldistes referendumi tulemustes. (Interfax, 9.08)

Eesti valitsus otsustas ühineda ELi positsiooniga võitluses rahvusvahelise terrorismiga, millega keelustatakse ka terrorirühmituse Al-Qaida juhile Osama bin Ladenile sissesõit riiki. (RIA, 5.08)

Soome ajakirjandus

Interviuus Iltalehtile räägib Harri Tiido Eesti julgeolekust. Tiido peab Eesti üldise edu üheks põhjuseks noorte riigitegelaste kartmatust 90ndate algul. NATOga liitumine lahendab Eesti kuuluvuse küsimuse, ning kui julgeolek on tagatud, siis saab keskenduda majandusarengule. Ka NATOle lisab Eesti liikmeksolek julgeolekut ja stabiilsust, kuna nö hallid piirkonnad sisaldavad konflikti võimalust. Tiido ei pea probleemiks, kui Venemaa peaks vägesid koondama Eesti idapiiri taha. NATO julgeolekugarantii ei asetse sõjalises jõus, vaid võimaliku agressori peas. Ähvardades NATO liikmesriiki, ähvardab ta kõiki NATO riike, rikkudes nii suhted nendega. Tegemist on majanduslik-poliitilise küsimusega. NATO on justkui Eesti häälevõimendi. Tiido leiab, et Venemaa ohuga on liialdatud. Tegemist on tavalise riigiga, mis pole veel demokraatia, kuid võib saada ka autokraatiaks. (Timo Hakkarainen, Iltalehti, 1.08)

Harri Tiido arvates on EL Eestile vajalik, kaitsmaks meid endi rumaluste eest. Ta näeb ELis liiga palju sotsialismi, kuid hääletab siiski poolt. Mõned loodavad, et Eestist saab EList väljaspool maksuparadiis, mis ahvatleb raha ligi kogu maailmast, kuid Tiido arvates on maksuparadiiside aeg läbi. Koostöö SRÜga võib huvitada vaid eesti nafta- ja metalliärimehi. Kolmas variant EList väljaspool on isolatsioon. (Timo Hakkarainen, Iltalehti, 1.08)

Keskerakond otsustas hääletada referendumil ELiga liitumise vastu. Samas on Keskerakonnas ka palju ELi pooldajaid. Erakonna liikmete jagunemine võib põhjustada partei lõhenemise. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.08)

Elektroonikafirma Elcoteqi juhatuse koosolekul avanes võimalus arutada Eesti poliitilise juhtkonnaga Eesti liitumise kohta ELiga. On avalik saladus, et eesti poliitikud tahaksid võimalikult palju soome ja rootsi ettevõtteid Eestisse. Eesti trumpideks on olematud maksud, koolitatud ja keeli valdav tööjõud ning suur ettevõtlikkus. Eesti suund meenutab iiri mudelit. Praegu on Iirimaal sadade ameerika firmade Euroopa peakorterid ning ka paljud ettevõtted mujalt Euroopast on sinna kolinud. Iirimaa meelitab just madalate maksude ja heatasemelise tööjõuga. Lisaks tõmbab ligi inglise keelt rääkiv rahvas. Ka eesti ja soome keele sarnasus on soomlaste jaoks Eestis ligitõmbav. Hetkel on iiri majandus ELi stabiilseim ja kasvuvõimelisim. Eesti majanduskasvuks ennustatakse 5 protsenti, Soomes jääb kasv aga 1 protsendi juurde. (Heino Ylisipola, Kaleva, 9.08)

Eesti peaminister Juhan Parts usub, et Eesti liitumisel ELiga ei ole kohe olulisi nähtavaid mõjusid. Tegemist on juba käimasoleva protsessiga, mille kasulikkus ilmneb vähehaaval. Kui aga Eesti otsustab ELiga mitte liituda, ilmnevad kohe selged negatiivsed tagajärjed. Kuigi Eesti on väike, ei kavatse riik jääda kõrvaltvaataja rolli ELis ja NATOs. Partsi sõnul on Eestil palju anda rahvusvahelisel tasandil. Näiteks Eesti väed on osalenud Afganistani ja Kosovo rahuvalveoperatsioonidel ja meil on soov näidata oma valmisolekut julgeolekupoliitiliste küsimuste juures. Peaministri arvates ei tohiks Soome rolli Eesti kaitsejõudude arendamise juures alahinnata, seda ka peale Eesti liitumist NATOga. Parts näeb EMUga liitumist loomuliku järgmise sammuna ELi liikmeks saamise järel, see lisaks Eestis majanduslikku tasakaalu. (Toomas Lybeck, Aamulehti, 10.08)

Eesti suursaadik Soomes Matti Maasikas rääkis Pohjois-Kyme Paasikivi Seltsi suveüritusel Eesti suhetest ELiga. Maasikas on rahul Eesti euroläbirääkimiste lõpptulemusega, kuigi probleeme oli seoses vaba liikumise, keskkonnaküsimuste, elektritootmisega ja tulumaksu küsimusega. Soome-Eesti suhete kohta rääkis Maasikas, et mais valmis mõlema riigi peaministrite poolt tellitud aruanne, milles rõhutati muuhulgas keskkonnaküsimusi, koolitust ja kultuuride vahetust. Suursaadik ei usu, et soomlaste alkoholi tarbimine kolmekordistub piiride avanemise järel. Samuti ei hakka inimesed ilmselt massiliselt Eestist Soome kolima. Eesti jaoks ELi liikmeks olemise juures raskeimaks pidas Maasikas ELi otsuste tegemisel kaasarääkimise võimaluste õppimist. Suhete kohta Leedu ja Lätiga rääkis suursaadik, et Eesti investeerib mõlemasse riiki ning eesmärgid on kõigil kolmel ühised. Eestis on probleemiks rakendusliku kõrghariduse vähesus, kuigi üldine kõrgharidus on tasemel. Suursaadiku hinnangul on Eesti samal tasemel Soomega 20-30 aasta pärast. (Stiina Kokkonen, Anjalankosken Sanomat, 28.07)

Marju Lauristin leiab, et sügisene ELi hääletus otsustab, mis meetoditel Eesti heaolu poole püüdlema hakkab. Majanduskasv on olnud küll muljetavaldav, kuid sotsiaalkindlustus on vähearenenud. Eesti parempoolsed erakonnad on kritiseerinud ELi ja Skandinaaviat liigse sotsiaalsuse pärast, sotsiaaldemokraatide meelest aga on ELis kandidaatriikide sotsiaalsele arengule hoopis liiga vähe tähelepanu pööratud. Rahvahääletuse tulemust mõjutab kõvasti see, kas usutakse, et EL garanteerib rahva julgeoleku ja heaolu kasvu, või arvatakse pigem, et sellega kaasneb veelgi suureb ebavõrdsus. Lauristini arvates garanteerib Eesti ja Skandinaavia koostöö sotsiaalprobleemide lahendamisel selle, et oskame ära kasutada ELi poolt antavad võimalused teha Eestist sotsiaalselt turvaline riik. (Marju Lauristin, Helsingin Sanomat, 10.08)

Uudisteagentuurid

Finnair, Finland's state-controlled flag carrier, wants to transfer some routes in Finland to its low-cost Estonian subsidiary, Aero. Finnair applied to Finnish authorities for permission for Aero, using aircraft transferred from Finnair, to fly in Finland to save costs on low-profit routes. (Afp, 31.07)

Eestisse ehitatakse Eesti-Vene vagunitehas, mis kindlustab töö umbes 400 inimesele. Kohtla- Järve lähedal asuv tehas hakkab tootma naftatsisterne ja lähitulevikus ka Euroopa standardite järgi reisivaguneid (Eho Moskvõ, 8.08)

Norra ajakirjandus

Peatselt ei müü Norra küttepuu tootjad enam üldse oma toodangut, kuna Balti riikide tootjate hind, kvaliteet ja kättesaadavus on  juba nõnda hea. Eriti oluline on hinnavahe kodumaise ja Balti riikidest imporditud küttepuu vahel Ida-Norras. Tolliameti statistika kohaselt on selle aasta esimese kuue kuuga toodud Eestis, Lätist ja Leedust küttepuid sisse 37 miljoni norra krooni väärtuses, samas kui eelmise aasta 12 kuu impordi käive moodustas kõigest 10 miljonit norra krooni. (Sigurd Smidesang Rønningen, Nationen, 30.07)

Norra Synnøve Finden on sõlminud eellepingu 35,6% Võru Juustu aktsiate otsmiseks. Sellega seoses avaneb Oslo börsil noteeritud juustutootjal ligipääs nii Balti riikides kui Venemaal tuntud Atleet juustu sordi tootmisele. (Siri Gedde-Dahl, Aftenposten, 8.08)

Norra juustutootja Synnøve Finden siseneb Eesti turule ostes 35,6% Võru Juustu aktsiatest. Juhatuse esimees Dag Swanstrøm hindab sammu strateegiliselt tähtsaks. Võru Juustu jõudlus on hetkel kõigest 25-30%, seega on tootmist võimalik oluliselt laiendada, leiab uus suuraktsionär. (Knut Herefoss, Nationen, 8.08)

Soome ajakirjandus

Artiklis antakse ülevaade nõukogude negatiivsest pärandist Eestis. Samas leiab autor, et Eesti arengu teel pole olulisi takistusi ja riigist saab täisväärtuslik ELi liige, suuresti tänu infoühiskonna arengule. (Tommi Ruuskanen, Kaleva, 26.07)

Soome turistid on meelitanud ka Soome ettevõtjaid Eestisse. Turistide lemmikkohtadesse, nagu näiteks Tallinnasse, Pärnusse ja Kuressaarde, on tekkinud väikeseid soomlaste hotelle ja restorane. Suured hotelliketid väldivad Pärnut, kuna talvehooaeg on vähetulus, ning seda kasutavad Soome hotellipidajad ära. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 28.07)

Soomlased kardavad Eestit kriminaalsuse, prostitutsiooni, odava tööjõu, kahtlase viina ja soome ettevõtete ahvatlemise pärast. Olulisim põhjus on aga Põhjamaadest erinev ühiskonnakorraldus. Soome poliitikud loodavad, et Eesti muutub ELi astudes samuti heaoluriigiks. Tegelikult paistab, et Balti riigid järgivad pigem liberaalsete majandustega Iirimaa ja Suurbritannia eeskuju. Soomlased ei peaks nägema Eestis ohtu ega püüdma ta arengut muuta, vaid võtma kui partnerina ja aktsepteerima erinevat lähenemisviisi. Soome ja Eesti saavad teineteise erinevaid majanduslikke tingimusi ära kasutada, ainult nii liigutakse kiiremas arengutempos. (Risto E. J. Penttilä, Turun Sanomat, 1.08)

Uudisteagentuurid

Estonia's Markko Martin pounced on local favourite Marcus Grönholm's withdrawal to blaze his way to victory in the Rally of Finland. Martin, in a Ford Focus, finished ahead of Petter Solberg of Norway in a Subaru with Britain's Richard Burns third in a Peugeot, the Englishman consolidating his overall lead in the championship race. "It was a really good fight with Marcus - I'm sad he had to pull out," said Martin. "To win this means more to me than my first ever success in Greece in June because not many non-Finnish drivers do well here and I've dreamed of this for years! /…/ I always thought I could do it. /…/ If we can win here, we can win anywhere." He then had a word for his fans. "The supporters were fantastic. Each time I returned to the service area the noise was incredible. I'm sure there'll be a party in Estonia tonight!" (Afp, 10.08)

A rare species of Chinese deer has proven too dear for the zoo in Estonia's capital Tallinn, where officials have had to threaten to feed the doe-eyed critters to tigers in order to get any foreign help at all. The Pere David's deer, which was hunted to extinction in the wild in the nineteenth century, are up for grabs now by other zoos, since Tallinn's zookeepers lack the funds to feed the creatures and the space to house them. "As we have not been able to get rid of about 50 David's deer in the past few years, we will probably give them away in the autumn to different zoos around the world," zoo director Mati Kaal said. (Afp, 4.08)

USA ajakirjandus

1991. aastal, mil Eesti taasiseseisvus, oli telefoniliin vähem kui pooltel Eestis elavatel inimestel. Täna kasutab mobiiltelefoni 800 000 inimest, mis teeb ligi 60% kogu rahva arvust. Internetikasutajate arv läheneb Lääne-Euroopa tasemele. Eestlased sooritavad ka 80% oma pangatehingutest interneti teel, ning endise peaministri Mart Laari sõnul on Eesti Vabariigi valitsus esimene, mille töö käib täielikult virtuaalselt. (Colin Woodard, The Christian Science Monitor, 1.07)

Rootsi ajakirjandus

Ülevaatlik artikkel suvemõnudest Lääne-Eestis, kus leidub päikest, liivarandu, sanatooriume – kusjuures kvaliteet on kõrge ja hinnatase madal. Ajaloolise taustana märgitakse, et Eesti saavutas iseseisvuse NList 1991 aastal! (Johanna Orre, Expressen, 30.07)

Sadakond Stockholmi last sõitsid suvelaagrisse Saaremaale. Ent laagri kraanivees on baktereid nii palju, et vesi ei kõlba juua. Laagris on nii lapsi kui täiskasvanuid haigestunud piisavalt tõsiselt kõhutõppe, et otsida arstiabi. (Anna Gustafsson, Dagens Nyheter, 31.07)

Norra ajakirjandus

Oslo lähistel asuvas Nesi vallas valmis uus kool. Vana kooli pingid ja lauad saadeti tänulikule Vastseliina koolile. Artikli autor peab veel vajalikuks mainida, et Eesti on vaene riik, kus majadusareng on 1930ndate aastate tasemel. (Lene Bårli, Raumnes, 7.08)

Soome ajakirjandus

Eesti arheoloogid leidsid hiljuti Saaremaalt 1500 aasta vanuse hauakambri koos umbes 400 hõbedast esemega. Selline leid on Eestis ainulaadne. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 25.07)

Artikkel annab ülevaate ehituste ja kinnisvaraga seonduvatest probleemidest Tallinna vanalinnas. Linnaametnikud on hädas puudulikust kontrollist tuleneva olukorraga - näitena on toodud hiljutine juhtum, kui linnamüüri vastu oli illegaalselt ehitama hakatud ridaelamud, mille korterid olid juba ette ära müüdud. Illegaalseid ehitisi ja juurdeehitisi on vanalinnas palju. Probleemne on ka Linnahalli saatus, mida linn tahab lammutada, kuna väidetavalt selle korrastamiskulud läheksid liiga kalliks. Samas pakub linn sama ala taani Tivoli asukohaks, kui see on huvitatud Tallinna investeerimisest. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 29.07)

Eestlaste arv väheneb ja rahvastik vananeb. Kui midagi ei tehta, on 15-20 aasta pärast Eestis vaid 1,3-1,5 tööealist iga pensionäri kohta. Arnold Rüütel seadis oma presidendikampaanias riigi olulisimaks eesmärgiks just rahvastiku kasvu tagamise. Ka erakonnad võtsid valimiste eel sellest eeskuju. Reformierakond lubas emadele aastaks ajaks peale lapse sündi nende palga säilitamist. Noored eelistavad raha teenida, laps tähendaks suurt langust sissetulekus, eriti rikkamate jaoks. Koalitsioonilepingus ei varjatudki, et üritati soodustada laste kasvu just jõukamates peredes, et vähendada vajadust riigipoolseteks toetusteks. Samas tundub see justkui džungliseadusena, kuna rikaste heaolu suureneb ju vaesemate arvelt. Suurima probleemi ees on praegused vaesemad suurpered. Vaevalt teistes ELi riikides selline poliitika toetust saaks, kuid Eestis leiab selline pragmaatiline ja lühinägelik rahvastikuaretuse idee üllatavalt palju toetust. Vastsündinute laine võib mõneti uputada praeguste laste heaolu. (Mart Ummelas, Kaleva, 16.07)

Tallinnas avaldati uuring Balti riikide organiseeritud kuritegevuse kohta, milles avaldati olulisemad grupeeringud ja nende tegevusalad. Eesti allilmas on kaks suunda - konservatiivne ehk vene ja progressiivne ehk euroopalik. Esimest iseloomustab vägivaldsus, teist rahvusvaheliste sidemete kasutamine. Hetkel on Eesti allilmas stabiliseerumisfaas, kus omavahel võideldakse vähem. Tegevus seisneb nüüd rohkem majanduskuritegevuses, kuna seal liiguvad suured rahad. Eriti tulus on narkokaubandus. Uuringu läbiviija, komissar Risto Pullati arvates on organiseeritud kuritegevus saavutanud taseme, mis häirib oluliselt Eesti ühiskonna normaalset arengut, ning mõjub halvasti Eesti rahvusvahelisele mainele. Samas leiab Pullat, et taasiseseisvunud Eestis ei oleks organiseeritud kuritegevuse teket vältida, kuna see on turumajanduse kaasnäht. (Jukka Harju, Helsingin Sanomat, 8.08)

Eesti organiseeritud kuritegevus oli valdavalt venekeelne veel 90ndate alguses, kuid viimasel ajal on levinud narkogrupeeringud, mida juhivad Hispaanias Marbellas pesitsevad eestlased.  Eesti komissar Risto Pullat näeb organiseeritud kuritegevuse leviku juures sotsiaalseid ja etnilisi põhjuseid. Põhiliselt on tegemist 20-30-aastaste vene keelt kõnelevate meestega. Eesti iseseisvumise järel levis korruptsioon ning mitmed eestlastest ametnikud muutusid seotuks kuritegeliku maailmaga. Tallinnas ja Kirde-Eestis, kus elab palju venelasi, on kuritegevuse levinuim. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 8.08)

Markko Märtinil head võimalused võita algaval ralli MMil Jyväskyläs. Ka Soome ralliässad peavad Märtinit oma peakonkurendiks. (Joanna Palmen, Helsingin Sanomat, 8.08)