Nädal välismeedias: 30. juuni - 13. juuli 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Itaalia eesistumine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The German parliament ratified the EU's historic enlargement to 25 members as well as NATO's invitation to seven countries from central and eastern Europe to join the defence body. The expansions were approved in a unanimous vote at the Bundesrat upper house of parliament attended by the ambassadors of the 10 mainly former communist states set to join the EU in May 2004. (Afp, 11.07)

President Arnold Rüütel alustas väljasõiduga väiksematele saartele informatiivset kampaaniat Eesti ühinemiseks ELiga. See on sissejuhatuseks 14. septembril toimuvale referendumile enne ELi liitumise küsimuses. (Interfax, 9 .07)

EC chief Romano Prodi said Zagreb could serve as an example for the Balkans countries in their bid to join the EU if it successfully meets political and other criteria needed to enter the bloc. Among those criteria are the return of ethnic Serbs who fled the country during the 1990s war, cooperation with the UN war crimes court, regional cooperation and reform of the judiciary. (Afp, 10.07)

Bulgaria will need to make several changes to its constitution in order to finalise EU entry negotiations next year, the Enlargement Commissioner Günter Verheugen warned. "We need to see clear efforts to tackle certain problems, particularly the reform of the judiciary," said Verheugen, adding that the EU expected Bulgaria to make the necessary constitutional amendments around September. (Afp, Reuters, 10.07)

Venemaa välisminister Igor Ivanov juhtis Roomas ELi eesistujamaa Itaalia tähelepanu Venemaa jaoks negatiivsete tagajärgede likvideerimise vajalikkusele seoses ELi laienemisega. Eelseisev uute liikmete vastuvõtt ELi “kutsub esile murelikkust Venemaa poolel”. “Antud kontekstis tekib vajadus üle vaadata kahepoolsed Venemaa ja kõigi uute ELi liikmesriikide vaheliste suhete lepinguline baas.” (Interfax, 10.07)

Two Ukrainians in three hope to join the EU but only 23 percent back their country's bid to join the NATO military alliance, according to a new poll. Just 15.7 percent of those polled by the Razumkov research institute opposed the idea of Ukraine joining the EU, while 64.8 percent supported the idea. Nearly 20 percent said they were undecided. Ukraine has set itself the goal of joining the EU by 2010. (Afp, 2.07)

Kui Ukrainas toimuks lähemal ajal referendum Ukraina astumiseks ELi ja NATOsse, siis ELiga liitumise poolt hääletaks 54%, vastu 14%, NATOga liitumise poolt 28%, samas vastu on 35%. (Interfax, 4.07)

Saksamaa ajakirjandus

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen võib oma tööga tulemustega rahul olla: ülesanded on enamusjaolt juba täidetud; ainult kahes kandidaatriigis, Eestis ja Lätis on euroreferendumid veel ees. Ka seal ei näe Saksamaalt pärit eurovolinik mingeid probleeme, kuna eitava vastuse korral referendumil seavad need kaks Balti riiki ennast "üksinda jäämise küsimuse" ette. (Dietrich Alexander, Die Welt, 10.07)

Poola ajakirjandus

Kui kaugele ulatub ELi piir tulevikus? Kui laienemisvolinik Günther Verheugenilt küsiti Ukraina, Venemaa, Valgevene ja Moldaavia liitumisvõimaluste kohta, siis tema sõnul ei oska seda hetkel keegi ennustada. Igal juhul polevat kümne uue riigi integreerimisega ühtlasi kavatsust uut raudset eesriiet luua. “Meil on etappidena selgelt paika pandud tegevuskava: 2004. aastal võtame vastu kümme uut riiki, 2007. aastal Rumeenia ja Bulgaaria. Järgmisel aastal avaldab EK rapordi, milles uurime, kas Türgi täidab ELi nõuetele vastavaid poliitilisi kriteeriumeid ja kas temaga on võimalik liitumisläbirääkimisi alustada”, kommenteeris Verheugen, kelle sõnul “ELis algas kõik terasest ja söest. Nüüd aga on strateegiliseks ressursiks hoopis vesi.” (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 10.07)


Itaalia eesistumine

Uudisteagentuurid

Greece has had a successful six months presiding over the 15-nation EU and has enhanced its own international prestige in the process, Greek PM Costas Simitis said on the eve of a handover to Italy. (Afp, 30.06)

Italian PM Silvio Berlusconi has outlined his agenda for Italy's turn at the wheel of the EU presidency. Following are the top priorities for the six-month term. Constitution: Starting in mid-October, Rome will host negotiations to decide the final wording of the EU's historic first constitution, aimed at shaking up creaky EU institutions without undermining members' national sovereignty. Economy: One of the toughest challenges facing Italy during its term will be kickstarting European economies and putting them on the road to sustained growth. A "New Deal" initiative launched by Italian Economy Minister Giulio Tremonti and aimed at boosting growth by investing billions of euros in infrastructure will be the cornerstone of its efforts. Foreign policy: After boosting Italy's international profile, Berlusconi will have the infinitely tougher task of trying to give the EU a single voice as it mends relations with the US and expands to accept 10 new members. Italy has said its top priority will be representing the EU within the quartet of international mediators as they forge ahead with the "road map" to Middle East peace. Berlusconi has offered to host a new round of peace talks in Italy. Iran could also put frayed U.S.-European ties to the test. Pensions: Berlusconi has also committed himself to tackling Europe's growing pension problem while at the head of the EU, which would take the onerous burden off the shoulders of individual governments. Immigration: Immigration has also emerged as a key issue in recent weeks with an internal row over a flood of illegal arrivals aggravating deep divisions in Berlusconi's centre-right coalition and highlighting the need for EU-wide policies. (Reuters, 30.06)

The EC outlined its plan to revive EU economic growth through increased public and private sector spending on infrastructure projects. The proposal, which has been taken up by the EU's Italian presidency, focuses on transport networks and research and development. (Afp, 9.07)

Greece wound up its six-month presidency of the EU before handing over the reins to Italy amid widespread concerns about the leadership capabilities of Silvio Berlusconi, Italy's mercurial prime minister and one of Europe's richest citizens. One prominent German critic dismissed him as "nepotism personified." Berlusconi set the scene for his presidency in a radio interview in which he ruled out the possibility of political competition with the US. "The West must remain united," he told private French radio station Europe 1. "There is no possibility of competition between us and the US -- an economic competition, yes, but not a political one." (Afp, 30.06)

Itaalia eesistumise ajal kavatsetakse ELis panna paika Rumeenia ja Bulgaaria ELiga liitumise graafik, mis peaks orienteeruvalt toimuma 2007 aastal. Lähema 6 kuu jooksul viiakse läbi läbirääkimised Türgi ELiga liitumise suhtes, konkreetsemas perspektiivis on kavas ka Horvaatia, Serbia ja Tšernogooria, Bosnia, Makedoonia ja Albaania liitumine ELiga. (RIA, 2.07)

EC chief Romano Prodi played down tensions with the EU's new Italian presidency led by his bitter rival Silvio Berlusconi. "It will be a cooperative presidency. We should work together. There is no problem," the Italian president of the EU's executive arm said. "Institutions are institutions, and we know how to handle these problems when they appear," Prodi told a news conference after speaking at the European Parliament. "I hope and think that the Italian presidency will be as successful as the Greek one." (Afp, 1.07)

Italian PM Silvio Berlusconi ruined his debut as head of the EU when he stirred outrage by comparing a critical German lawmaker with a Nazi concentration camp guard. Berlusconi's jibe, which he insisted was meant as an ironic joke, sparked fury in the EP and embarrassed EU officials, overshadowing the presentation of Italy's priorities for its six-month EU presidency. (Reuters, 2.07)

EP leaders failed to agree to seek a formal apology from Italian PM Silvio Berlusconi after he compared a German lawmaker to a Nazi concentration camp guard. But parliament president Pat Cox said he would approach the Italian presidency of the EU to seek to bring the row to an end. (Reuters, 3.07)

Germany demanded an official apology from Italy's Silvio Berlusconi for a Nazi slur that has reopened painful wounds and underlined an excruciating sensitivity about its militaristic past. Chancellor Gerhard Schröder called the remark "totally unacceptable" and, to loud applause from parliament, said he expected the Italian prime minister "formally to apologise." (Afp, 3.07)

Saksamaa valitsus taunis Itaalia peaminister Silvio Berlusconi “lubamatute” sõnade kasutamist Saksa eurosaadiku aadressil. (Interfax, 2.07)

Chancellor Gerhard Schröder said he had accepted Italian PM Silvio Berlusconi's regret for comparing a German lawmaker to a Nazi concentration camp guard and the incident was closed. (Reuters, 3.07)

Silvio Berlusconi waded back into a political storm, saying his expression of regret to German Chancellor Gerhard Schröder for a Nazi slur against a German MEP had not amounted to an apology, rekindling a row which seemed to be subsiding. (Afp, 4.07)

The president of the EP said that Italian PM Silvio Berlusconi must make further amends before the assembly would consider a row over his Nazi slur against a German politician to be closed. Parliament speaker Pat Cox welcomed Berlusconi's expression of regret to German Chancellor Gerhard Schröder but said the Italian leader still had to answer to the EU's legislature for his attack on German Social Democratic MEP Martin Schulz. (Reuters, 4.07)

German FM Joschka Fischer said that the row over a Nazi slur by Italian leader Silvio Berlusconi was closed, but acknowledged that it showed the need for reform of the EU's leadership. (Afp, 4.07)

Attempts by Italy and its European partners to refocus on the political agenda for European reform received a serious jolt when German Chancellor Gerhard Schröder cancelled an Italian holiday over Rome's insults. Schröder's move was the most serious of a series of diplomatic aftershocks in the wake of PM Silvio Berlusconi's Nazi jibe in EP, and his deputy tourism minister's reference to Germans as clunking "supernationalistic blonds". (Afp, 9.07)

Italian PM Silvio Berlusconi expressed his "regret" to EP president Pat Cox over a controversial Nazi slur he made against a German Euro parliamentarian. The heckling German legislator concerned, Martin Schulz, accepted the "explanation". (Afp, 8.07)

Italy's junior tourism minister Stefano Stefani announced he had handed in his resignation to PM Silvio Berlusconi after causing a diplomatic row between Berlin and Rome over anti-German remarks. (Afp, 12.07)

USA ajakirjandus

Belgia raadio sõnastas ELi eesistumise ootused nii: "Itaalia eesistumine on teiste eurooplaste jaoks eriti raske. Silvio Berlusconi ei varja oma imetlust George W. Bushi poliitika suhtes." (The Wall Street Journal, 2.07)

Silvio Berlusconi on asunud tugevalt kaitsma oma reputatsiooni, tunnistades, et on tasakaalukas mees, kuid teda on vääriti mõistetud ning taga kiusatud. (George Parker, Financial Times, 13.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Nagu eile Timesi juhtkiri õigesti ennustab, ootab ELi poliitiline, mitte bürokraatlik eesistumine. Praegusel ajal ei saa EL endale lubada luksust eesistumiseks, mis on lihtsalt oma aja täis. (Silvio Berlusconi, The Times, 2.07)

Kas Silvio Berlusconi sobib EL nimel kõnelema? Peaks nagu küll. Tegemist on tugeva ja karismaatilise juhiga. Enne Berlusconi ja tema Forza Italia ilmumist oli Itaalia ELis üldiselt vähem tähtis kui võiks eeldada. Suuresti tulenes see riigi pidevast poliitilisest ebastabiilsusest. Nüüd ei ole enam mingit kahtlust, kes juhib Itaaliat ja hakkab rääkima Euroopa nimel, ent see teretulnud kindlustunne ei tähenda, et Berlusconi oleks sobiks veel kummassegi ossa. (The Independent, 2.07)

Itaalia EL eesistumise ajal on oht, et ELil tuleb tegeleda Itaalia sisetülide lahendamisega. (Quentin Peel, Financial Times, 1.07 )

Kas Berlusconi moodi mees sobib juhtima ELi? Blairi ja kogu briti valitsuse vastus sellele peaks olema kõhklematu "jah". Nagu Inglismaa ja erinevalt Prantsusmaast ja Saksamaast, on Itaalia alati olnud väljapoole avatud kaubandusmaa, mis asub geograafilises mõttes Euroopa äärel. Itaallased on nagu britid iseteadvad inimesed, kes suhtuvad valitsusse kahtlusega, hakkavad vastu reguleerimispüüdlustele ja on rohkem kodus segaste ning ennustamatute ümberkorraldustega kui ratsionaalsed prantslased ja korraarmastajad sakslased. Avatud, detsentraliseeritud ja liberaalne Euroopa, mida kannustaks Inglismaa, Itaalia ja teiste Euroopa ääremaade kultuuriline avatus ja iseteadvus, oleks tõeliselt huvitav koht, kus järgnevate aastakümnete vältel elada. (Anatole Kaletsky, The Times, 3.07)

Saksamaa ajakirjandus

Martin Schulz, Euroopa parlamendi liige (SPD): “Oma ütlusega näitas Berlusconi suhtumist opositsiooni, nüüd on päris selge, miks pidi Itaalia endine välisminister Ruggiero tagasi astuma. Berlusconi ja Euroopa ei sobi omavahel kokku”. (Andreas Middel, Die Welt, 4.07)

Kriitiseerides Berlusconit lõi see reihnlane (Martin Schulz) Euroopa avalikkuse. See pole varem õnnestunud isegi sellisel intellektuaalil nagu Jürgen Habermas enne Iraagi sõda. Habermasi poolt tõstetatud Iraagi sõja eelne probleem ei olnud spetsiifiliselt euroopalik. Schulzi ja Berlusconi vaheline sõnasõda viis aga Euroopa identiteedi küsimuse tekkeni. Berlusconi reaktsiooni arvesse võttes teeb prantslasi, sakslasi ja hispaanlasi murelikuks ka küsimused selle kohta, mis poliitik Berlusconi ikkagi on ning kellest sõltub Euroopa edu järgmise poole aasta jooksul. (Andreas Middel, Die Welt, 4.07)

Võttes sõna ei väljendanud Silvio Berlusconi oma isiklikku ega mitte üksnes riigijuhi, vaid koguni Euroopa kõrgeima ametniku seisukohta. Käesolev juhtum näitas seda, kuivõrd kiiresti Euroopa institutsioone on tarvist reformida, kuna Berlusconi-taolist inimest poleks valitud nii kõrgele ametikohale, ning isegi kui see oleks juhtunud, siis oleks olemas spetsiaalne institutsioon, mis võiks ta ametikohalt tagandada. (Financial Times Deutschland, 4.07)

Berlusconi solvavat rünnakut Euroopa parlamendis iseloomustab äärmiselt "maitsetu käitumismaneer", näitab samas ka, et ELi kõrgeim esindaja kaldub kriitilises situatsioonis enesekontrolli kaotama. Lisaks tekitab muret ka Berlusconi võimalik käitumine rahvusvahelise kriisisituatsiooni korral. Tema kolleegid peavad Berlusconit üsna kehvaks poliitikuks, kes mõnikord ei kontrolli oma käitumist. Juhul kui ta hakkab ELile kahju tekitama, peavad teised Euroopa valitsused ja Euroopa parlament ta tegevust kontrollima, kuna vastasel juhul on oht, et see 6-kuune periood võib muutuda üpris pikaks. (Martin Winter, Frankfurter Rundschau, 3.07)

Ausa maakleri rolli, kes kuuekuuse ametiaja jooksul oma huvid tahaplaanile jätab ning liikmesriikide vahendajana välja astub, ei suuda see itaallane siiski mängida. Ta on kaotanud šansi vabaneda temale iseloomulikust kahemõttelisest kuulsusest. Berlusconi rõõmustama ka siis, kui ta Itaalia eesistumise ajal ei tekita kahju ELile, iseendale ega Itaaliale. (Financial Times Deutschland, 9.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Harva on ühe eesistumise alguses valitsenud nii rõhuv vaikus, kui seda on praeguse Itaalia eesistumise puhul. Selle põhjuseks on aga Silvio Berlusconi ennekuulmatu käitumine europarlamendis. Ei London ega ka Madrid pole ametlikult Itaalia presidendi õnnetut ütelust kommenteerinud, üksnes Berliin, Stockholm ja Haag näitasid välja, et nad Berlusconi sõnu tõepoolest ka kuulsid. Gerhard Schröder nõudis Berlusconi ametlikku vabandamist ja selle ta telefoni teel ka sai. Kuid europarlament pole selles osas veel oma viimast sõna öelnud. (Philippe Gélie, Le Figaro, 4.07)

Taani ajakirjandus

ELi eesistumine siirdub Itaaliale ning ülejäänud Euroopa mõtleb sellele sündmusele raske südamega kartes kõige hullemat. (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 1.07)

Itaalia valitsusjuht näeb vaimusilmas suuremat ja tugevamat Euroopat. Kui Silvio Berlusconi ELi eesistumise üle võtab, on uus Rooma Leping on viiest tegutsemispunktist olulisim. (Peter Rosendahl, Børsen, 1.07)

Itaalia ajakirjandus

Euroopa rahvapartei üks liidritest, Hans Gert Pöttering ütles Itaalia ELi eesistumisperioodi kohta: "Ma pole rahul peaminister Silvio Berlusconi vastu Euroopa ajakirjanduse poolt moodustatud ühisrindega. Lahendame Itaalia siseprobleemid ELi asjadesse segamata. Muidu võime hakata rääkima veel enne eesistumise algust selle läbikukkumisest." (Corriere della sera, 1.07)

Itaalia eesistumisperioodi prioriteedid on eeskätt Valitsustevaheline konverents ja laienemisprotsess, mis kätkeb ka Lätit, ning leiab formaalse lõpplahenduse 1. mail 2004. aastal. Need olid põhilised teemad, mida Itaalia peaminister Silvio Berlusconi käsitles kohtumisel Läti peaministri Einars Repšega. Kahepoolseid suhteid arutades tõdesid peaministrid, et nad on rahul positiivselt arenevate kaubandus- ja majandussuhetega. (Il Sole, 10.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The head of the body finalizing a draft EU constitution warned EU leaders against unpicking its proposed blueprint, even though clear divisions remain on key issues. Valery Giscard d'Estaing urged EU heads of government, who are due to begin an Intergovernmental Conference (IGC) in October, to stick as close as possible to the draft hammered out over the last year and a half. "The further the IGC moves away from our balance, the riskier the whole undertaking will become," he added. (Afp, 4.07)

The Convention on the Future of Europe wound up its work, with its chairman Valéry Giscard d'Estaing urging EU governments to leave the document intact and displaying an unexpected spark of humour. "Wanting to change this constitution, to alter its balances, would run the risk of deforming or even breaking up the work we have done," he said. (Afp, Reuters, 10.07)

German FM Joschka Fischer congratulated the convention drawing up a new EU constitution as it wrapped up its work, calling its draft text a "historic step for Europe". (Afp, 10.07)

The Italian government, which took over the leadership of the EU, will oppose the immediate application of majority voting in the EU, FM Franco Frattini said. The statement placed the government at odds with the EC, which is pushing for the extension of majority voting into new fields to prevent paralysis in the EU when it expands by 10 members next year. (Afp, 1.07)

Six central European nations agreed to push jointly for changes to the EUs first draft constitution, fearing they would be bullied by larger states under the new rules. Foreign ministers from EU candidates the Czech Republic, Slovakia, Poland, Hungary, and Slovenia as well as current member Austria were meeting in the southeast Czech town of Buchlovice. At issue is a proposal for a simpler voting system in which a decision would pass if supported by at least half of all member states, representing at least 60 percent of the EU's population, a departure from the current system that favours small states. (Reuters, 4.07)

The EU's draft constitution is weakening the sovereignty of the bloc's individual member states, the Czech Republic's eurosceptic president Vaclav Klaus said. "This is not a neutral constitution... it is a visible move into one direction... from intergovernmentalism in the EU to super-nationalism," Klaus said. (Afp, 4.07)

Any change introducing a federal make-up of the EU is unacceptable for Poland which will join the EU next year, Polish President Aleksander Kwasniewski said. "We cannot accept the idea of a federal Europe because we are too attached to our country," Kwasniewski told the daily newspaper Gazeta Wyborcza. In the interview Kwasniecki warned against going back on EU decisions enshrined in the Nice treaty which went into effect on February 1. (Afp, 5.07)

Polish President Aleksander Kwasniewski said that it would be unworkable to submit the EU's future constitution to a referendum in the 10 states due to join the 15-nation bloc next year. (Afp, 10.07)

Saksamaa ajakirjandus

Föderalistid on pettunud, et Euroopa tulevikukonvent ei kaotanud rahvusriikide vetoõigust. Kuid vetoõiguse päevad on niikuinii möödas, kuna 25 riigi Euroopa Liidus ei hakka 24 riigi valitsust kannatlikult ootama, kui väikeriigid nagu malta, Eesti või Küpros blokeerivad otsuse vastuvõtmist rohkem kui paari nädala võrra. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 10.07)

12 või 15 liikmesriigi korral oli ka venitamisi konsensuse saavutamisel, 25 riigi ELis on konsensuslike otsuste vastuvõtmine ainus otstarbekas võte. Seega nihkub otsuste tegemine liikmesriikide pealinnadelt Brüsselisse - lõimimine on palju sügavam, võiksid eurokraadid tõdeda. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 10.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Konvendi president Valéry Giscard d'Estaingi sõnul on oluline, et sügisel algaval VVKl kogunetakse valitsusjuhtide tasemel kuna ainult nemad saavad kindlaks teha need punktid põhiseaduse projektis, mis tuleks uuesti aruteluks avada. Giscardi sõnul võetakse VVKl konvendi ettevalmistatud põhiseaduse projekt vastu enam-vähem muutumatul kujul. Põhiseaduse projekt lahendab paljud probleemid, mis siiani ELis siiani olid lahenduseta ning projektis ära toodud uued institutsioonid võimaldavad ELil funktsioneerida ka peale laienemist. (Martine Dubuisson, Pascal Martin, Le Soir, 7.07)

Kui prantsusmaa presidentidest De Gaulle'i võiks kutsuda väejuhiks, Pompidou'd industrialiseerijaks ja Mitterrandi kunstnikuks, siis Giscardi võiks kutsuda inseneriks. Mitte keegi teine peale tema pole nii palju muutnud nii prantsuse kui ka rahvusvahelise avalikkuse elus Tema karjääri krooniks on aga Euroopa põhiseaduse projekt, mis on tema mahajäävast pärandist kahtlemata kõige väärtuslikum. (Jean-Michel Helvig, Libération, 30.06)

Harva on ühe eesistumise alguses valitsenud nii rõhuv vaikus, kui seda on praeguse Itaalia eesistumise puhul. Selle põhjuseks on aga Silvio Berlusconi ennekuulmatu käitumine europarlamendis. Ei London ega ka Madrid pole ametlikult Itaalia presidendi õnnetut ütelust kommenteerinud, üksnes Berliin, Stockholm ja Haag näitasid välja, et nad Berlusconi sõnu tõepoolest ka kuulsid. Gerhard Schröder nõudis Berlusconi ametlikku vabandamist ja selle ta telefoni teel ka sai. Kuid europarlament pole selles osas veel oma viimast sõna öelnud. (Philippe Gélie, Le Figaro, 4.07)

Suur figuur nii Prantsusmaa, Euroopa kui maailma poliitika lavadel, Jacques Delorsi sõnul on Euroopa põhiseaduse projekt lihtsalt suurepärane ning Delorsil on selle üle hea meel. Konvent lubas ju avatud ja läbipaistvat arutelu ning kõik toimus nö avatud akende all. Seevastu VVK on kinnine arutelufoorum, kus igale liikmesriigi esindajale on antud ranged juhtnöörid, mille tõttu progress on vägagi raskendatud. Seetõttu suhtun suure austusega konvendi töösse, mis näitas, et Euroopa ei küpse ainult tehnokraatide peades. Praeguses põhiseaduse projektis on nii head kui ka halba. Kuid kui mina oleksin mõne liikmesriigi valitsuse esindaja, siis mina niisama lihtsalt seda Pandora laegast avama ei hakkaks. Tuleks vältida lepingu projekti teksti "uuestikudumist". (Badouin Bollaert, Le Figaro, 7.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi välisminister Anna Lindh leiab, et Itaalia peaminister ja ELi eesistuja Silvio Berlusconi oleks pidanud rutem vabandust paluma. Lindhi arvates poleks aga Berlusconiga seotud probleeme valitava eesistuja puhul üldse esile kerkinudki. (Mats Carlbom, Svenska Dagbladet, 4.07)

Poola ajakirjandus

Saksamaa valitsus on seisukohal, et Ühendriikidele sümpatiseerivad Euroopa riigid kavatsevad läbi kukutada Joschka Fischeri valimise ELi välisministri ametikohale. Antud kontekstis nähakse oponentide ning Ühendriikide mõjualuste riikidena eeskätt Suurbritanniat, Hispaaniat, Itaaliat, Hollandit ja Poolat. Juuli keskpaiku kavatseb välisminister Fischer olukorra selgitamiseks Washingtonis kohtuda president George W. Bushiga. Seni on ebaselge, mis ikkagi USA ja Saksamaa suhetes toimub: kas võib oodata lähenemist või hoopis jätkuvaid erimeelsusi? (Gazeta Wyborcza, 6.07)

Der Spiegel'i andmetel on Saksamaa valitsusele jäänud mulje, et USA Euroopa sõbrad moodustavad Joschka Fisheri plaanidele vastanduva rinde. "Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Poola ja Holland soovivad Washingtoni surve all heita Saksamaale puunott jalgele", kirjutab Saksamaa mõjukamaid väljaandeid. Kuidas suhtub Poola välisministeerium Fischerisse kui tulevasse Euroopa välisministrisse? "Positiivselt. Ta on väljapaistev riigimees, ebatavaliselt võimekas poliitik, perfektne välisminister", kommenteerib välisministeeriumi pressiesindaja Bogusław Majewski. (Rzeczpospolita, 8.07)


Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU is ready to start talks with Moscow on the transition to a regime of visa-free travel between the Union and Russia, the head of the EU's delegation in Russia, Richard Wright, said. While there are differences on this issue between the EU and Moscow, it was necessary to begin discussions, Wright said. The first technical discussions on this topic would take place prior to the next EU-Russia summit, scheduled for November, he added. (Afp, 4.07)

Denmark wants to press the EU to change its visa policy for Taiwan to allow President Chen Shui-bian and other Taiwanese officials to visit Europe privately, Danish daily Berlingske Tidende reported. Visas regulations were introduced for Taiwan in 1988 because the EU does not recognize it as an independent state and has diplomatic ties with China only. As a result, Taiwanese leaders are unable to visit Europe, either for political or private visits. (Afp, 30.06)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso has warned radical elements in the EU and in the US not to undermine transatlantic ties. “There are people in the EU who believe that the EU should accept being a rival of the US, but I believe that this is a grave mistake," Durao Barroso told an international meeting at Lisbon's Catholic University. (Afp, 6.07)

The EC said that it was setting up a task force to study future relations with its new neighbours after it expands to include 10 additional members next year. (Afp, 9.07)

The Netherlands has proposed sending EU peacekeepers to back the settlement of a decade-old dispute between the ex-Soviet state of Moldova and its breakaway Dnestr region, diplomats said. (Reuters, 11.07)

USA ajakirjandus

Euroopa ja USA erimeelsuste kõrval on USAs endas tekkinud terav poliitiline väitlus teemal, kas Euroopa on kahjutu sõjaline nõrguke või ähvardab prantsuse-saksa telje juhitud ja uue põhiseaduse saanud EL kasvada "Euroopa superriigiks" ja surmaohuks USAle. Viimane mõtteviis esineb silmapaistval kohal uuskonservatiivsetes kirjutistes. (William Pfaff, International Herald Tribune, 3.07)

Hiljutises tele-esinemises jäi endisest välisministrist Madeleine Albrightist mulje, et praegune sallimatus maalimas USA vastu on pretsedenditu. Rahvusvaheliste suhetega on aga nõnda, et siin päikese all ei ole eriti midagi uut. On ainult korduvad käitumismudelid, mida inimesed otsustavad unustada. (John W. Walko, The Washington Times, 4.07)

Nn. puutumatuslepingu sõlmimata jätmise pärast karistusmeetmete kasutusele võtmisega on USA administratsioon jälle kord saatnud maailma üldsusele teate, et tema enda ideoloogilised eesmärgid on olulisemad liitlassuhetest maailmas ning et ähvardamine on parim viis eesmärkide saavutamiseks. Ja jälle kord saab kannatada USA maine. (The Washington Post, 5.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Kui eurooplased võtavad tõsiselt vajadust USAd tasakaalustava rahvusvahelise süsteemi järele, siis on esmatähtis ülesanne ÜROle uue elu sissepuhumine. (Dominique Moisi, Financial Times, 1.07)

Euroopal on aeg näidata, et ta kavatseb olla maailma-areenil iseseisev ja tõsiseltvõetav mängija, kellel on selged strateegilised eesmärgid ja sõjaline jõud, mis on leidnud tõendamist. (Gordon Adams, Financial Times, 2.07)

Saksamaa ajakirjandus

Franco Frattini, Itaalia välisminister: Euroopa julgeolek peaks täiendama NATOt, konkureerimiseks pole mõtet. Kuid mõnikord, nagu nt Kongos, võiks Euroopa tegutseda iseseisvalt. (Andreas English, Welt am Sonntag, 29.06)

Poola ajakirjandus

Kõik katsed Euroopat määratleda Ameerika Ühendriikide vastasena ei vii Euroopat ühtsusele, vaid jagunemisele, hoiatavad laupäevases Süddeutsche Zeitungis kaks intellektuaali: briti ajaloolane Timothy Garton Ash ning saksa sotsioloog Ralf Dahrendorf. Nende essee oponeerib hiljutiilmunud saksa filosoofi Jürgen Habermasi ja tema prantsuse kolleegi Jacques Derrida teooriale Euroopa rolli tugevdamise vajadusest vastusena rahvusvahelisel areenil avalduvale USA unilateralismile. Kaheksa tulevase Euroopa Liidu liikmesriigi Lääne–Euroopale vastanduvat seisukohavõttu Iraagi sõja küsimuses võib aga käsitleda hoopis läänelike väärtushinnangute kinnistumisena idapoolsemates ühiskondades, mitte lojaalsuse märgina president George W. Bushi suhtes. (Piotr Jendroszczyk, Rzeczpospolita, 7.07)


EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Inflation in the 12-member eurozone edged up slightly in June to two percent on an annual basis, from 1.9 percent the previous year, according to preliminary Eurostat figures. Meanwhile a key business climate indicator published by the EC improved slightly, to minus 0.61 in June from minus 0.68 in May, the EU executive said. (Afp, 30.06)

The euro-zone economy expanded 0.1 percent in first quarter 2003, the European statistics office Eurostat reported in an upward revision of an earlier estimate of zero growth. (Afp, 10.07)

The EC cast further gloom on prospects for the recovery in the 12-nation euro zone, cutting its economic growth forecast for 2003 to 0.7 percent from a one-percent rate predicted earlier. (Afp, 5.07)

The euro zone is likely to show growth of 0.0 to 0.4 percent in the second and third quarters of this year, the EU's executive commission said. (Afp, 10.07)

British PM Tony Blair said it would be a "catastrophic" error of judgement for Britain to declare it would never join the euro. Speaking to supporters of his ruling Labour Party in Liverpool, Blair said 10 nations in eastern Europe and the Mediterranean had taken a "historic decision" to join an enlarged EU in 2004, and that the whole nature of Europe was changing as a result. (Afp, 4.07)

EU experts unveiled a list of key transport projects deserving billions of euros funding just as incoming EU president Italy has launched investment plans aimed at boosting the whole economy. Many of the projects are aimed at improving transport links, especially railways, between the existing 15 EU states and the 12 countries joining next year or soon after. These include existing projects such as a Madrid-Barcelona high speed rail link and a major upgrade of Britain's West Coast railway between London and Glasgow. But the list also includes a road bridge connecting Sicily to the Italian mainland, railways in western and eastern Europe, motorways between Greece and Hungary and Poland and Austria as well as Galileo, the EU's satellite navigation plan. (Reuters, 30.06)

Saksamaa ajakirjandus

Stabiliseerimispakt on ohu all. See oli kahe sakslase Theo Weigeli ja Klaus Reglingi töö, kui nad hakkasid looma reegleid Euroopa ühise raha kasutuselevõtmiseks. See, kes nende reeglite pädevuse lõpetab, võib samuti olla mõni sakslane. Igal juhul on kindel, et Euroopa vajab majapidamisreegleid. Vastasel juhul võib Euroopa ühine valuuta viia suure võlakoormuseni. (Alexander Hagelüken, Süddeutsche Zeitung, 2.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

EK majandusasjade volinik Pedro Solbes nimetas Euroopa majanduslikku olukorda aneemiliseks kuna selle aasta majanduskasv jääb kõigest 1% piirimaile. Julm on ka võrdlus USAga, kus selle aasta majanduskasv peaks olema umbkaudu 2,1%, mis tähendab kaks korda kõrgemat kasvu kui Euroopas ning siinkohal tuleks mainida ka seda, et USA majandusel on Euroopast palju paremini läinud juba viimased kümme aastat. (Eric Le Boucher, Le Monde, 7.07)

Rootsi ajakirjandus

Kui Jumalat ei oleks olemas, oleks ta kindlasti välja mõteldud, leidis Voltaire. Sama võib väita ka ELi ja veel enam EMU kohta. See globaliseerumine, mille tagajärjel tekkis EL jätkab pidurdamatult oma kulgu. Me kõik elame samas maailmas; seetõttu peame me jätkama eraldusseinte mahakiskumist ja piiride avamist. EMU on vaid üks samm sellel teel. Kui EL ongi olemas, meil jääb vaid üle seda enam avastada. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 30.06)

Hansapanga omanikku, Rootsi Föreningsbankeni maksukoormus võib oluliselt suureneda. Nimelt tahab Rootsi valitsus muuta praegust tulumaksuseadust maksustades tütarettevõtetes teenitavat tulu nii, et ei jääks võimalust madalama maksutasemega riikides saadud kasumit Rootsi tulumaksuvabalt importida. Föreningsbankeni juht Carl Eric Stålberg on esitanud Rootsi majandusministeeriumile nõudmise, et seadusmuudatusest loobutaks. Tema sõnul oleks tegu kontsernisiseste finantstehingute topeltmaksustamisega, ja see on Föreningsbankenile vastuvõetamatu. (Anders Olsson, Dagens Nyheter, 7.07)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The US put monetary muscle behind its vehement opposition to the International Criminal Court (ICC), suspending more than 47 million dollars in military aid to 35 countries for their failure or refusal to give US citizens immunity from the tribunal. The suspension affects US allies like Brazil, Colombia and South Africa, the Baltic states as well as NATO hopefuls such as Bulgaria, Croatia, Slovakia and Slovenia, officials said. However, they stressed that Washington would continue to press these nations to sign immunity deals, so-called "Article 98" agreements, with the US so that the assistance could be restored. (Afp, Interfax, 1.07)

Russia's Black Sea Fleet being permanently based in Ukraine should not be seen as an obstacle to Kiev joining NATO over time, a top US diplomat said on a visit to this Black Sea port. Relations between Russia and NATO have improved dramatically over the past 15 years, and the present situation is totally different from what it was then, said Deputy Assistant Secretary for European and Eurasian Affairs Steven Pifer. The main conditions for Ukraine one day succeeding in its bid to join NATO were economic and military reforms, as well as democratic progress, Pifer added. If those conditions were met, there was a real possibility for Kiev to join the alliance, he said. (Afp, 4.07)

Some 1,000 troops representing 23 countries in NATO's Partnership for Peace program launched military exercises in western Ukraine, officials said. (Afp, 10.07)

NATO has a crucial role to play in helping Central Asia meet the challenges posed by instability in Afghanistan, NATO Secretary General George Robertson said in Kazakhstan. "The attacks on New York and Washington (in 2001) ... were planned and organised in Central Asia, in Afghanistan. We must therefore have a common front against terrorists," Robertson said. (Afp, 10.07)

Italy would support the deployment of a NATO force in postwar Iraq, Italian FM Franco Frattini whose country currently holds the EU's rotating presidency said. (Afp, 11.07)

Britain tried to brush off reports of a serious rift with Washington over its intelligence on Saddam Hussein's nuclear ambitions used by the two allies to justify invading Iraq. (Reuters, 13.07)

“Venemaa ei püüa saada NATO või ELi täieõiguslikuks liikmeks. Me arvame, et me peame arendama suhteid julgeoleku küsimustes nii NATO kui ka teiste organisatsioonidega.” Vladimir Putin nimetas kahte võtmeküsimust suhetes ELiga: “kõrvaldada kapitali, informatsioon, kaupade liikumist takistavad tegurid ja rajada normaalne vastastikune koostöö ilma igasuguste piirjoonteta majandussfääris ning kaotada igasugused eralduspiirid inimestevahelises suhtlemises.” (RIA, 8.07)

Rootsi ajakirjandus

"See on iseenesest kurb, kuna meie suhted USAga on siiamaani olnud väga head," lausus NATO ja julgeolekuküsimustega tegelev Miko Haljas Eesti VMist kommenteerides USA hiljutist otsust sõjalise toetuse peatamisest riikidele, kes ei olnud loobunud USA sõjaväelaste välja andmisest Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC). Ta lisas “Me jääme antud küsimuses ELi ja Euroopa Nõukogu poolt väljaöeldud seisukohtadele.” Haljase sõnul piirdub Eesti ja USA vahelist suhete probleemsete valdkondade loend antud küsimusega. (TT, Svenska Dagbladet, 3.07)

Poola ajakirjandus

Iraagi Poola sektoris hakkab teenima umbes 9200 sõjaväelast kaheteistkümnest riigist. See on Poola diviisi lõplik suurus, kuigi osavõtuks stabilisatsiooniväest Poola ülemjuhatuse all on soovi avaldanud juba 28 riiki. 9200 sõdurit jagunevad kolme brigaadi (Poola, Ukraina ja Hispaania) ja kaheteistkümne pataljoni vahel. Poola sektor ise aga jaguneb viieks provintsiks. Kui Poola asus rahuvalvediviisi moodustama, leidus palju kommentaatoreid, kelle arvates ei julgevat teised riigid oma üksusi Poola ülemjuhatuse alla saata. Praegu on aga koostööpartnereid küllaga ning ka diviis on tugev. Iraaki läheb umbes 2300 Poola sõdurit, kelle keskmine vanus on umbes 30 aastat. Poola missiooni maksumust hinnatakse umbes 90 miljonile dollarile. Varustuse, transpordi ning majutusega seotud kulud tasuvad Ameerika Ühendriigid. (Jacek Przybylski, Rzeczpospolita, 30.06)

Enne Iraaki suundumist antakse Poola sõduritele eelteadmisi oma kontrollitava ala kultuurilisest, etnilisest ja usulisest eripärast. "Orienteerumine Iraagi kultuurilis-religioosses spetsiifikas on logistilise ettevalmistustöö ning sõjalise väljaõppe kõrval määrava tähtsusega", teatas Poola Ida Uuringute Keskuse direktor Jacek Cichocki. Selleks, et iidse Babüloni lähedalt võimalikke röövkaevajaid eemale tõrjuda, peab sõdur kursis olema ka tänapäeva Iraagi territooriumil varem elanud tsivilisatsioonide ajalooga. Poola üksustega läheb kaasa kolmekümneliikmeline arabistide grupp, kus on nii tõlke kui ka teisi konfliktisituatsioonide ärahoidmiseks kaasavõetud isikuid. (Andrzej Kazcyński, Rzeczpospolita, 2.07)

Poola on Euroopa poolel: esimest korda alates interventsioonist Iraaki kaotas USA võistluse ELiga kandidaatriikide sõpruse pärast. Washingtoni survest hoolimata toetasid kõik kandidaatmaad vajadust tunnustada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kompetentsi. Vastuseks blokeerisid Ühendriigid 35 riigile, nende seas kuuele NATO kandidaatmaale, oma abi. Ameeriklaste "mustas nimekirjas" on Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Leedu, Eesti ja Läti. (Jędrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 2.07)

Itaalia ajakirjandus

Itaalia parlament ratifitseeris täna Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia NATOga liitumise. Vastu olid Kommunistliku partei (Rifondazione Comunista) esindajad. (Corriere dela sera, 8.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania, part of the Soviet Union until 12 years ago and on course to join the EU and NATO, have emerged as role models for more straggling members of the former Soviet empire. Rising from the ruins of a bankrupt economy and lack of democratic institutions after the break-up of the Soviet Union in 1991, the Baltic states plunged headlong into reform. This transformation experience, initially achieved largely through trial and error, is becoming more and more valued in the former Soviet bloc, as underlined by a sweep through the Baltic states by Mongolian President Natsagyn Bagabandy. "The Baltic states have accumulated rich experience in carrying out political and economic reforms," Bagabandy told AFP in Tallinn. /…/ Estonian MP Toomas Hendrik Ilves, the country's former foreign minister, told AFP that the Baltic states had credibility in the eyes of other ex-Soviet bloc countries because of their shared experiences. "Our experience is transferrable in a way that Germany's or UK's is not. We can say 'been there, done that', which adds a lot of credibility." (Afp, 1.07)

With the ex-Soviet republic of Estonia slated to be the EU's new eastern border on May 1, 2004, residents along its 461-kilometre (286-mile) border with Russia are looking to their future with a mixture of optimism and trepidation. In the northeastern city of Narva, Estonia's third largest city with a population of 70,000, concern is high over the changes that EU membership could bring, if the country of 1.4 million people votes in favour of EU membership in a September 14 referendum. Because of its location at the Russian border and the fact that 95 percent of its residents are Russian-speakers, Narva is uniquely tied to Russia, particularly to Ivangorod, the city directly across the river. /…/ So Narva and Ivangorod, essentially one city until the Soviet Union broke up in 1991, are now separated by the bridge which is a border checkpoint. And by visas. /…/ It is generally accepted that Estonia will not be accepted into the EU's Schengen accords for visa-free travel around Europe until 2006 at the earliest. But is is unclear to most Narva residents what restrictions will be imposed to bring Estonia's borders into line with the rest of Europe. Michal Krejza, the head of the Political and Economic Section of the European Commission's delegation to Estonia, believes that the current system of facilitated visas would not have to be scrapped for Estonia to meet EU requirements. "I don't see any reason why this practice couldn't be continued," he said. According to a spokesperson for Estonia's Foreign Ministry however, the current quota system for facilitated visas will come under review on January 1, 2004, and Estonia has asked the European Commission for a legal assessment on the issue. Other EU-related restrictions are already effecting border-crossers. /…/ Mikhail Stalnuhhin, Chairman of the Narva City Council, said that the city's main problem is a lack of serious investment due to Narva's past reputation as a criminal capital, one that police statistics indicate is undeserved. "Narva will really start to develop if Estonia joins the European Union," said Stalnuhhin, holding out for EU aid. Ironically, despite how much is hanging on the September 14 referendum, most Narva residents will not be able to vote. Only 36 percent are Estonian citizens, the others being stateless or Russian citizens. (Afp, 2.07)

25. augustil toimub Eestis parlamendi erakorraline istung, kus vaadatakse läbi küsimus selle Balti riigi astumise kohta ELi. (Interfax, 30.06)

Mongoolia on huvitatud Eesti majanduse erastamise ja liberaliseerimise kogemusest õppimisest, teatas Mongoolia president Natsag Bagabandi kohtumisel Eesti presidendi Arnold Rüütliga. Bagabandi kinnitas Rüütlile, et Mongoolia turud on avatud Eesti ettevõtjatele ning toetas Eesti püüdlusi liituda NATO ja ELiga. (Interfax, 30.06)

Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem riigi presidenti, piirivalvet ja Eesti Panka, kõige vähem meediakanaleid, peaministrit ja politseid, selgus firma Faktum uuringust. (Interfax, 1.07)

52% Eesti venekeelsest elanikkonnast avaldas juunis poolehoidu riigi astumisele NATOsse. Veebruaris oli sarnase küsitluse andmetel NATOga liitumise poolt vaid 39% Eesti venekeelsest elanikkonnast. Kokku vene-ja eestikeelse elanikkonna seas oli juunis NATO poolehoidjaid 69%. (Interfax, 1.07)

27. juunil avati Okupatsiooni muuseumi uksed. Eksponaadid kajastavad 1940ndate - 1990ndate aastate sündmusi, sh. fašistliku Saksamaa Eesti okupatsiooni teise maailmasõja ajal ja Eesti kuulumist NSVLi koosseisu so nõukogude okupatsiooni. (Interfax, 2.07)

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksander Jakovenko avaldas lootust, et Eesti võimud ei rakenda vene sõjapensionäride suhtest sundust eesmärgiga sundida neid maalt lahkuma. (Interfax, 3.07)

Suurima Eesti opositsioonipartei liider Edgar Savisaar arvab, et Eesti astumisel ELi vabanetakse venefoobiast. See, et nii suur hulk mittekodanikke nagu Eestis on juba ammu ELi liikmesriikidele "palgiks silmas", pole saladus. (Interfax, 4.07)

Eesti president Arnold Rüütel saatis pühapäeval telegrammi kaastundeavaldusega Venemaa presidendile Vladimir Putinile seoses rohkeid ohvreid nõudnud terroriaktiga, mis toimus laupäeval Moskvas Tushinos. (Interfax, 6.07)

Eesti valitsus toetas 71 parlamendi saadiku (101st) ettepanekut muuta rida riigi põhiseaduse artikleid, mis puudutavad presidendi valimisi. Eelnõu, mille on heaks kiitnud ka president Arnold Rüütel ja endine president Lennart Meri, näeb ette, et juba järgmistel valimistel toimuks presidendi otsevalimine. (Interfax, 8.07)

PHARE eraldas post-sotsialistlike riikide abiprogrammi raames Eestile 23,5 milj. eurot 20 riikliku programmi läbiviimiseks. Üks olulisemaid nende programmide seas on piirivalve infrastruktuuri arendamine. 3,3 milj. euro eest planeeritakse hankida seadmeid idapiiri kaitse parandamiseks, millest saab Eesti astumisel ELi kogu ühenduse idapiir. (Interfax, 10.07)

Eesti siseminister Jaan Õunapuu saatis parlamendi parteide fraktsioonide liidritele kirja ettepanekuga sõlmida augustis haldusreformi kontseptsiooni leping ja selle teostamise graafik. Õunapüü kutsus üles valitsusliitu toetama detsentraliseeritud riigi rajamise ideed. Reform näeb ette kohalike omavalitsuste muutmist tugevateks ja sõltumatuteks keskvalitsuse partneriteks ning regionaalse planeerimise rakendamist. (Interfax, 10.07)

Saksamaa ajakirjandus

2004. aasta lõpuks peab EK otsustama, kuidas tulevikus suhtuda Eestis ja Lätis elavatesse mitte-kodanikesse. Need on NLi endised kodanikud, kes "uute vabariikide" kodakondsust ei saa või ei taha saada. Neile on tagatud kõik asukohariigi sotsiaalsed õigused. Nad ei ole külalistööjõud ega võõrriigikodanikud, kuna neil puudub Vene kodakondsus. Kuid need ei ole ka kodakondsuseta. Need on selle riigi kodanikud, mida juba 12 aastat ei eksisteeri ning sellist staatust ei ole ELi lepingutes ettenähtud. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 9.07)

Norra ajakirjandus

Mitmed Oslo saatkonnad on avaldanud kriitikat selle kohta, kuidas norra politsei välisriikide kodanikest vange kohtleb. Eriti pööratakse tähelepanu sellele, et kinnipeetud välismaalastele ei anta võimalust koheselt oma saatkonnaga ühendust võtta. Eesti saatkonnast Oslos kinnitas ajutine asjur Jürgo Loo, et saatkond on paaril korral VMiga ühenduses olnud. “On esinenud paar juhtumit, kus Eesti kodanikke on olnud kinnipeetuina eeluurimise all ilma, et neile oleks antud võimalust meiega kontakteeruda. Oleme seda ka VMile osutanud, kuid meie pöördumistele ei ole vastatud,” ütleb Loo. (Anders K. Christiansen, Aftenposten, 8.07)

Soome ajakirjandus

Eestlased on oma uues valitsuses isegi rohkem pettunud kui eelmises. Peaministril tuleb seoses peatse uue eelarve tegemisega hea võimalus enda ja oma partei maine parandamiseks. Alustuseks on ta oma Toompea ametikorterisse tütre kingitud kassipoja elama võtnud. (STT-Anneli Reigas, Etelä-Suomen Sanomat, 3.07)

USA relvaabi külmutamine ei tulnud Eesti valitsusele üllatusena. Eestlased loodavad kaotatud osa järgmisel aastal NATOga liitumisel tagasi saada. Eesti kaitseministri sõnul jätkub sõjaline koostöö USAga suurel määral nii nagu vanasti. (STT, Kauppalehti, 2.07)

Narkokuritegude eest võib Eestis saada isegi eluaegse vanglakaristuse, seda juhul kui valitsuse seaduse muudatusettepanek parlamendis läbi läheb. Sellise karistuse võivad saada nii organiseeritud narkokuritegevuse juhid kui ka kuriteo teistkordsed sooritajad. Valitsuse tehtud ettepanekus tõusid karistusmäärad praeguselt 2-10 aasta pikkuselt vanglakaristuselt 3-20 aastani, võimalik oleks määrata ka eluaegne vanglakaristus. Justiitsminister Ken-Marti Vaher põhjendas seadusemuudatust ajakirjandusele narkokuritegevuse kasvuga. Kui 1998 aastal registreeriti Eestis 200 narkokuritegu siis möödunud aastal oli see arv pea kahekordne. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 9.07)


Majandus

Saksamaa ajakirjandus

Kaua aega muutumatuna püsinud makromajanduslike näitajate poolest juhtiv riikide rühm (Eesti, Tšehhi, Sloveenia ja Ungari) on lõhki. Vaid Eesti püsib selles kategoorias vaidlustamatult ning on samas esimene ELi kandidaat, mida DCEI (Deka Convergence Economic Indicator) on 80 punktiga hinnatud. Seega asub Eesti Kreekaga samal tasemel. (Dietmar Hornung, FAZ, 2.07)

Soome ajakirjandus

Soomes kardetakse, et turismisektor ja ka muu teenindussektor satub Eesti liitumisel ELiga Soomes kitsikusse. Vähemalt hinnateadlikud sakslased hakkavad tõenäoliselt mõtlema, kas üldse tasub Soome lahe teist kallast külastada. (Vesa Varhee, Taloussanomat, 2.07)

EL arvatavasti ei muuda Eestit soomlastele kasutatud autode ostmiseks sobivamaks paigaks, kuna Eestis pakutav kaup on mõeldud vaid vähenõudlikele. Tänu Saksamaal juurutatud eakamatele autodele peale pandud kõrgema maksu süsteemile saab sealt odavaid kasutatud autosid. (Aamulehti, 30.06)

Suveterrass Tallinnas Raekoja platsil või selle lähiümbruse tänavatel on suvel väga hea äri. Kui mitte kuskil mujal, siis seal istub turist alati korraks maha jalga puhkama ning külma õlut nautima. Pahaaimamatu turist ei oska aga ilmselt aimata, et on samas jõudnud ka võistlustandrile, kus peetakse armutut sõda klientide ja õlletulude pärast. Raekoja platsi terrassil maksab õlu eesti kohta ülikõrget hinda - 50 krooni kann, seetõttu meelitab see koht kõvasti ettevõtjaid, ent plats ise on aga niisama kitsuke kui 500 aastat tagasi ning kõigile seal ruumi ei jätku. Väidetavalt liigutatakse öösiti terrasside piirdeid, lauad kaovad ja ilmuvad uuesti välja. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 7.07)

Eesti majandust võib ees oodata esimene majanduslik madalseis. Euro tugevnemine on raskendanud importi ning riigi puutööstuse eksporti raskendab ka tooramaterjali hinnatõuse, tase on muutunud enam-vähem võrdseks Soomega Suuri vineeritehaseid on pidanud ajutiselt sulgema. Puutööstus kasvas viimastel aastatel suure kiiruga ent nüüd on nõudluse tase stabiliseerunud. Siiski tuleb meeles pidada ka seda, et Eesti on hea koht neile, kes pürivad Vene turule kuna kohalikel on head suhted Venemaaga ning kuhugi pole kadunud ka vene keele oskus. (Kalle puttonen, Etelä-Suomen Sanomat, 11.07)


Varia

Uudisteagentuurid

Estonian teenager Marko Asmer tested for Williams Formula One team. Williams said the 18-year-old, who had his first run in a grand prix car earlier this year in straight line tests, completed 98 laps at Barcelona's Circuit de Catalunya at restricted speeds collating aerodynamics data. "Before the test I thought I wouldn't sleep," Asmer was quoted as saying. He added: "But I slept very well. It was good, no problems physically, but then I trained especially for today. I was forced to run with the rev limiter on for all but three of my laps and it's the first time I've been out with soft tyres, which was really nice." (Reuters, 8.07)

Saksamaa ajakirjandus

Teise maailmasõja ajal tabasid Eesti elanikkonda suured kaotused; vaevalt on need võrreldavad mõne teise riigi omadega. Iga kaheksas eestlane, peaaegu kogu intellektuaalne ja kodanlik eliit, hukati. Sellise "verelaskmise" tagajärgi on tunda igal pool selle väikse riigi territooriumil. Peaaegu igal eestlasel on sugulasi, kes olid küüditatud, riigist välja aetud, keda piinati või kes hukati. Äsja avatud okupatsioonimuuseum kehastab endas tänuavaldust nendele, kes ohverdasid oma elu Eesti iseseisvuse eest. See on samas ka hauakivi nendele eestlastele, kes lebavad tundmatutes matmispaikades Siberis ja taigas, Eesti soodes või Läänemere põhjas. 125000 eestlast suri vägivaldselt II maailmasõja ajal. Kuid nende lapsed koolipingil istudes ei usu enam seda infot, mis paljastab nõukogude okupatsiooni ajastut. Seetõttu on see muuseumi avanemine on hiljaks jäänud, kuid ikkagi on suure tähtsusega, sellega saab noor põlvkond eestlasi jagada oma vanemate ja vanavanemate tundeid nende pilgu läbi. (Robert von Lucius, FAZ, 8.07)

Eestlased on maailma kiireimad naistekandjad, selles on nad võitmatud. Eestlaste tehniline ettevalmistus on üsna hea, selles peitub nende edukus võistlusel, kuid naissoost osalejatele ei ole see päris mugav, kuna tuleb rippuda mehe seljal ning oma jalgadega ümber mehe kaela kinni haarata. 1998. aastal kasutusele võetud tehnikaga pakuvad eestlased tõsist konkurentsi soomlastele, taanlastele, inglastele, iirlastele ja ameeriklastele, isegi, kui võistluste reeglid on viimase aja jooksul veelgi karmimaks muutunud. (FAZ, 8.07)

Soome ajakirjandus

Kõrgeltharitud lasteaiakasvataja Eesti suurimas lasteaias "Pallipõnn" saab alla keskmise palka. Nõukogude-aegses lasteaiahoones on tehtud pool remondist, lapsevanemad aitavad seal näiteks mööblit parandada. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 3.07)

Soomlased on endiselt huvitatud Eestisse suvekorteri ostmisest, kuid asukoht on nüüd vahetunud. Uueks keskuseks on Saaremaa asemel muutnud Pärnu. Soomlased ostavad Pärnus kortereid oma pensionipõlve jaoks: sanatoorium asub kohe külje all ning elu Pärnus on odavam kui elu Soomes (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.07)

Soome Sugulasrahvaste Ühenduste Liit kutsus Soome kokku ligi 20 soomeugri uurijat, maausu esindajat ja muusikut. Eesti maausklikke esindava Kalle Elleri sõnul usub 70% eestlastest, et puudel on hing. Enamik inimesi on seejuures ristitud. Kaardistatud on Eestis üle 2500 püha hiie. (STT, 29.06)

Sonkajärvel peetud Naistekandmise võistlus oli eestlase võidupidu. Võitjaks tuli Margo Uusorg ning teiseks tema noorem vend Madis, kolmandaks tuli taanlaste paar ning alles neljanda koha said soomlased. Naistekandmise võitluse uuendusena on nüüd sisse viidud uus võistlus classic-sarjas, kus tingimuseks on, et kandma peab oma abikaasat ning kandmine ise peab toimuma traditsioonilisel viisil, nii et naine on selga võetud nii nagu traditsiooniliselt võetakse. Classic sarjas tulid võitjateks samuti eestlased Jaanus ja Anneli Undrest. (Etelä-Suomen Sanomat, 6.07)


Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter