Nädal välismeedias: 14. - 27. juuli 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

The Cypriot parliament unanimously ratified Cyprus' accession treaty to the EU during a landmark session at the House of Representatives. Cyprus is the only one of the 10 new EU states not to hold a referendum on accession since it is backed by an overwhelming majority of the population. (Afp, 14.07)

Polish President Aleksander Kwasniewski signed his country's EU accession treaty, completing the EU's biggest future member's formalities for entering the bloc on May 1, 2004. (Afp, 23.07)

Czech President Vaclav Klaus, a reputed eurosceptic, said in an interview that joining the EU next year would be nothing for his country to sing and dance about. "I don't think its anything to sing and dance in the streets about," Klaus told French newspaper Le Figaro. "Our entry into the EU is a complicated problem with both advantages and inconveniences. Our future will be radically changed and not only for the better." Klaus who began a two-day visit to France, said the challenge facing the Czech Republic was to avoid losing its identity within the EU, which is due to expand from 15 to 25 members next year. (Afp, 15.07)

As eight central European countries strive to get their houses in order before joining the EU next year, they find themselves having to meet higher standards on minorities than the current members of the bloc and falling short. The wars and border changes of the last century created a Russian minority in the Baltic states and dispersed Germans throughout Poland, Hungary and the Czech Republic. In Latvia and Estonia, two Baltic states that declared independence from the Soviet union in 1991, Russians complain that it is too hard to acquire citizenship and that Russian is disappearing as a language of instruction. Though naturalisation laws have been softened, Estonia still has some 170,000 stateless people who will not become EU citizens when the country joins the union in May 2004, and Latvia's stateless make up 22 percent of its population of 2.4 million. (Afp, 27.07)

The presidents of Bulgaria and Croatia agreed to strengthen bilateral cooperation between their countries in seeking admission into the EU. "Our strategic objectives are similar," the Croatian president Stipe Mesic said after meeting his Bulgarian counterpart, Gueorgui Parvanov. "Bulgaria fully supports our candidature for the EU and NATO. The experience of Bulgaia is very valuable for us." (Afp, 14.07)

Irish PM Bertie Ahern praised Turkey's efforts to improve its democracy and pledged to support the Muslim country's struggling bid to join the EU when Ireland assumes the EU presidency next year. "The several reform packages which Turkey has now brought forward... is an enormous task," Ahern told a press conference after talks with Turkish PM Recep Tayyip Erdogan. (Afp, 17.07)

Ukrainian President Leonid Kuchma ruled out joining the EU for the next few decades, even though it is a major aim of the current leadership. "Concerning the EU - you can forget about for several decades. It's not real," Kuchma said. "No one in Europe is talking about this seriously," he told a press conference, shocking journalists who had heard officials tout Ukraine's EU aspirations for months. (Afp, 15.07)

Italy will use its good ties with Turkey to try to convince Ankara to help a reunited Cyprus join the EU next year, Italy's European Affairs Minister Rocco Buttiglione said. (Afp, 24.07)

Romania said that it will negotiate for membership of the EU only with current 15 EU members and not with the 10 countries slated to join the Union next year. Because of their relative economic and political backwardness, Romania and Bulgaria were left out of the 2004 enlargement process, but they are expected to complete negotiations next year for entry in 2007. FM Mircea Geoana said Romania is prepared to "consult" with the 10 candidate countries on certain issues but would not "negotiate" with them. (Afp, 23.07)

EU foreign policy chief Javier Solana delivered a firm message to the president of Serbia and Montenegro urging an end to political disputes delaying reforms in the state that emerged from war-shattered Yugoslavia. "It's very important the forces of reform in Sebia and Montenegro stop this infighting ... which is counterproductive," said a European source. He said the message Solana gave visiting President Svetozar Marovic in a meeting here "was quite strong". (Afp, 22.07)

Norwegian PM Kjell Magne Bondevik said his eurosceptic ruling party was ready to have another think about whether or not Norway should join the EU. Norway, which is surrounded by EU states, has twice rejected EU membership in referendums in 1972 and 1994. (Afp, 20.07)

A slim majority of Norwegians still favour joining the EU but support has slipped in the past month, due in part to this month's diplomatic row between Rome and Berlin, pollsters said. Some 46.4 percent of Norwegians now backed joining the EU, compared to 48.2 percent the previous month, according to the poll conducted by Sentio-Norsk Statistikk. The number who opposed joining jumped by 2.6 percentage points to 40.3 percent. (Afp, 14.07)

Ukraina presidendi Leonid Kutšma sõnul ei saa lähemas perspektiivis arvestada Ukraina astumisega ELi. ELis ei räägi veel keegi tõsiselt Ukraina liikmesolekust, ta on siiani “seotud Venemaaga”. (RIA, 15.07)

USA ajakirjandus

ELiga järgmisel aastal liituvad riigid moodustavad ELile uue piiri, kus hakkab toimima senisest suurem kontroll ja uued reeglid. ELi tulevaste liikmesriikide jaoks on see vajalik piiri kaitse, kuid EList väljajäävate riikide jaoks tähendab see kinnist "Euroopa Kindlustust" ja uusi ebamugavusi. Näiteks peavad uued liikmesriigid karmistama viisa nõudeid mitte ELi kodanikele ja paljudel juhtudel tähendab see piiride sulgemist naabrite vahel, kes on seni nautinud vaba liikumist. (Keith B. Richburg, The Washington Post, 31.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Kümnes ELi kandidaatriigis on valdavalt levinud ELile kahjulikud maksuskeemid. EK jõudis otsusele, et Poola, Leedu ja Malta ei ole selles osas piisavaid ponnistusi teinud. Ettekandes ELi valitsustele tunnistab komisjon, et kõigis praegustes kandidaatriikides, välja arvatud Eestis ja Lätis, kehtib selline maksusüsteem, mis võib kahjustada ELi siseturgu. (Daniel Dombey, Financial Times, 22.07)

Taani ajakirjandus

Brüsselis on tajuda teatavat muutust – teedel ja tänavatel on näha rohkem Poola numbrimärgiga autosi, koridorides on kuulda tavapärastele ELi 11 ametlikule keelele lisaks ka eesti, tšehhi, slovakki, ungari, leedu ja sloveenia keelt. Ja nii nagu lätlane, maltalane või küproslane pole Brüsselis enam haruldasem kui soomlane, rootslane või taanlane, peab tõdema, et ELi laienemine hakkab Brüsselis juba silmnähtavalt ja käega katsutavalt tõeks saama. (Jesper Larsen, Berlingske Tidende, 26.07)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Valéry Giscard d'Estaing, head of the body which hammered out the EU's draft constitution, proposed May 9, 2004 as the date for the signing in Rome of the treaty adopting the document. (Afp, 18.07)

Italian President Carlo Azeglio Ciampi praised the EU's draft constitution as "balanced". "I think this (draft) treaty managed to find a balanced basis between manyfold and not simple requirements," Ciampi said in a statement to the press. (Afp, 15.07)

Europe's new constitution will probably not include a reference to God and Christian values, Italy's PM Silvio Berlusconi said, despite repeated appeals from Pope John Paul II. Berlusconi said four countries - Italy, Ireland, Poland and Spain - had argued for a reference to Europe's Christian roots to be inserted into the document. "We will represent this demand, but realistically, I don't believe that it will be accepted by the 25 states," said the Italian PM, referring to the members of an enlarged European Union. (Afp, 18.07)

Italian PM Silvio Berlusconi received Europe's draft constitution and promised not to unravel the document as he leads final negotiations for the historic project. Former French President Valéry Giscard d'Estaing, who oversaw work on the draft text during the past 16 months, presented the document to Italy in a day of high ceremony. "We have to take care that this dossier is not re-opened and turned upside down," said Berlusconi. (Reuters, 18.07)

PM Silvio Berlusconi said he hoped to wrap up discussions for a new European constitution by December 10. That would allow heads of state and government to approve the constitution at their year-end summit meeting. (Afp, 25.07)

Small EU states sought to slam the brakes on Italy's rush to wrap up a first constitution for Europe by December under its presidency, saying some disputed issues would require careful negotiation. But larger EU countries such as Germany, France and the Netherlands warned against attempts to unpick the work of a Convention of parliamentary and government representatives in a draft treaty completed this month. /.../ Italy has announced October 4 as the start date for the negotiations among EU governments, with a ceremonial opening meeting of heads of state and government in Rome, and wants to conclude the talks by mid-December. Ireland, which will take the helm of the EU presidency in January, said finishing by December was a challenge and that it wished to revisit certain issues to improve the text. Lithuania and Estonia, due to join the EU next May along with eight other mainly central European nations, also warned against any rush to conclude the IGC. (Reuters, 21.07)

A majority of Europeans have never heard of the Convention on the Future of Europe, which just finished 16 months of haggling over a key draft constitution for an enlarged EU, according to a new poll. While Greeks knew most about what was going on, Britons were among those most in the dark and along with Swedes and Danes saw no need for a European constitution, according to the poll by Eurobarometer. Overall, it showed 55 percent of those interviewed had never heard of the Convention, and another 52 percent were uninformed about the new draft constitution, which aims to streamline the bloc's institutions and prevent decision-making gridlock when it expands from 15 to 25 members in May. Eighty-one percent of those questioned in Greece followed by Luxembourg and Finland were the best informed, while less than 30 percent of Britons, Hungarians and Latvians had ever heard of the European Convention. (Afp, Reuters, 25.07)

The former prime minister of Finland, Paavo Lipponen, who stepped down after eight years in the post, said he was interested in becoming the next president of the EU Commission. "Of course I'm interested in the position, but the question is currently totally open. In a year the situation will be clearer, both regarding the EU and my own situation," Lipponen said, quoted by the daily Karjalainen. Current EU Commission President Romano Prodi, whose mandate expires in late 2004, recently told a Finnish magazine that he thought Lipponen would be "excellent" for the job. "He is the right person in terms of both temperament and intellect. "Lipponen is led by his heart and his feelings, one could also see that he has a passion for things European," Prodi said. (Afp, 18.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Hoolimata hoiatustest, et see võib muuta kuudepikkused läbirääkimised asjatuks, on Briti valitsus otsustanud teha parandus- ja muudatusettepanekuid Euroopa põhiseadusekavandisse. Parandusettepanekud puudutavad peamiselt maksu- ja julgeolekuküsimusi. (Anton La Guardi, The Daily Telegraph, 31.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

On kaks põhilist teemat, millega Itaalia peaminister Franco Frattini Itaalia eesistumisperioodil tegelda sooviks, nendeks on: ELi rolli Lähis-Idas ning VVK ettevalmistamine, kus hakatakse arutama ELi konstitutsiooniprojekti. (Richard Heuzé, Le Figaro, 17.07)

Konvendi president Valéry Giscard d’Estaing esitab Silvio Berlusconile Euroopa põhiseaduse projekti, mis lõplikult võeti vastu 10 juulil. Projektile kirjutas alla 105 konvendi liiget, pannes nii punkti 16 kuud kestnud tööle. Ilmselt oleks konvendi president küll eelistanud oma projekti esitamist mõnele muule isikule kui Silvio Berlusconile, kelle tugevaim külg ei ole just ELi laienemine. Ent kalender käib omasoodu ning seetõttu oli just Itaalia see, kes on praegu ELi roteeruvaks eesistujariigiks. Projekti edasine saatus tuleb arutlusele VVKl, kuhu kogunevad nii praeguste liikmesriikide kui ka 10 liituva riigi esindajad. Kas VVKl julgeb keegi seda projekti muutmiseks avada? Sest koosnes konvent ju rahvusparlamentide ja valitsuste, EPi ja EKi esindajatest. (Jean Quatremer, Libération, 18.07)

Soome ajakirjandus

Paljud väiksemad ELi liikmesmaad kritiseerisid eesistujamaa Itaalia plaani kiirustada ELi põhiseadusega seotud aruteludega. Itaalia soovib, et valitsustevaheline konverents algaks neljandal oktoobril ja lõpeks kolme kuu jooksul. Tulevikukonvent tegi aga tööd kauem, kui plaanitud. Rahvusparlamentidele jääb liiga vähe aega arutamiseks. Paljud väljatöötatud põhiseaduse eelnõu punktid pole kõikidele liikmesmaadele vastuvõetavad, nt ELi presidendi, komisjoni koosseisu, välis- ja julgeolekupoliitika otsustamise ja liikmesriikide häälte jaotuse küsimused. (Maija Lapola, Kaleva, 22.07)

Itaalia ajakirjandus

Valéry Giscard d’Estaingi arvates ei tuleks ELi põhiseaduse projekti enam muudatusi teha, kui Silvio Berlusconi tahab jõuda põhiseaduse kinnitamiseni 9.mail 2004. Euroopa Tulevikukonvent töötas kompromissi saavutamiseks 16 kuud, projekt kiideti heaks praktiliselt ühehäälselt. Põhiseaduses muudatuste läbiviimise uuesti arutluse alla panemine võib põhjustada läbikukkumise - see saatus võib tabada nii põhiseaduse teksti kui ka VVKd. Kõigile on teada, et mitmed riigid “suruvad” kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamisele, eriti ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Itaalia eesistumisperioodile olnuks märksa kergem, kui oleks eelnevalt tehtud nimekiri kõigi liikmesriikide individuaalsetest soovidest ja nõudmistest. Seejärel oleks Itaalia võinud esitada kompleksse eesmärkide kokkuvõtte, mis oleks kokku sidunud kõik lõplikud muudatused, saavutamaks ja teostamaks suuremat edasiminekut ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. Praeguses olukorras on selle saavutamine märksa keerulisem ja pole nii kerge üksteist mõista. (Antonio Missiroli, Il Foglio, 22.07)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Russian citizens who travel to EU countries may not need a visa within five years, EC President Romano Prodi was quoted as saying. "Visa-free travel for Russians could be a fact already in five years' time. I do not see a reason for fear, as visa control can be replaced by other means of control," Prodi said in an interview published in Finnish weekly magazine Seura. Visa restrictions for Russians have been a bone of contention between Russia and the EU for years, with Europeans worrying the end of visas would mean a flood of job-hunting immigrants from Russia and Central Asia. No agreement on the issue was reached at a meeting between the two sides in May, but further talks were planned. "We will get there gradually, maybe even soon," Prodi said. (Reuters, 17.07)

EK president Romano Prodi seisukoht, et viisavabaduse kehtestamine ELi ja Venemaa vahel on võimalik juba 2008. aastal, on tema isiklik arvamus. Viisakontroll oleks tema sõnul võimalik tehniliselt asendada mõne muu kontrolli liigiga. (Interfax, 17.07)

Finland's Interior Minister Kari Rajamäki said visa-free travel to the EU for Russians would not happen anytime soon due to considerable security concerns. "I think that the abolition of visa requirement between the EU and Russia... is a very long-term goal," Rajamäki told. "There are problems concerning the credibility of Russian travel documents, border control -- especially in the south -- organized crime, drugs and the number of illegally resident third country nationals in Russia," he noted. "A hasty decision could cause serious risks to the internal security of the EU," Rajamäki pointed out. (Afp, 21.07)

The EU must sign more bilateral accords on returning illegal immigrants to their native countries, Italian FM Franco Frattini said during a visit to Greece. "Italy has signed 27 accords on the return of illegal immigrants. The EU has only signed four. Consequently, it is urgent that the EU multiply its accords," Frattini said. (Afp, 16.07)

Tony Blair may have received 17 standing ovations from a rapturous U.S. Congress, but the British leader's uncritical approach to his hosts - and his veiled swipe at France - left Europeans less impressed. "From Europe's point of view, it was very disappointing," said Professor Emil Kirchner, a British-based expert on European affairs. "He went a bit too far in pleasing the Americans." In an effusively pro-American speech to Congress, Blair's only obvious sop to his European allies was to urge Washington to "listen as well as lead". By contrast, the British prime minister passionately berated "anti-Americanism" in Europe and France's espoused desire for a multipolar world. Blair's blunt dismissal of Paris' view was not new, but its timing and venue gave it added piquancy amid efforts to restore European unity after the traumatic divisions over Iraq. In Brussels, some EU officials and diplomats expressed their anger, saying Blair's unquestioning closeness to Washington and failure to represent other EU views to Congress gave the lie to his stated desire to be a "bridge" between the two, they said. (Reuters, 18.07)

U.S. President George W. Bush backed Italian PM Silvio Berlusconi in his role as rotating president of the EU, which has been criticized in Europe. "I am pleased that PM Berlusconi is now serving as the president of the EU, and I am confident that under his leadership of the EU, Europe and America will continue to meet the great challenges before us," Bush told a joint news conference with his Italian ally at the U.S. leader's Texas ranch. (Reuters, Afp, 21.07)

USA ajakirjandus

Kuuba president Fidel Castro reageeris laupäeval ELi poolsele kriitikale inimõiguste kuritarvitamise ja rikkumise kohta Kuubas väga jäigalt. Ta väitis, et Kuuba ei vaja mingit ELi poolset abi ja katkestas poliitilised sidemed. (The New York Times, 28.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Iisraeli välisminister Silvian Shalom ütles, et ELil peaks olema suurem roll Lähis-Ida rahuprotsessis. Shalom rõhutas Brüsseli kohtumisel, et ta ei nõustu enam aastaid kestnud arusaamaga, mille kohaselt Iisrael suudab elada ilma Euroopata ja Euroopa ilma Iisraelita. (The Times, 22.07)

President George W. Bush kutsus ELi üles koos Ameerika Ühendriikidega saatma Iraanile selge sõnumi, et nad ei tohi toota tuumarelva. (Edward Alden, Financial Times, 31.07)

Austria ajakirjandus

Viimase poole aasta jooksul on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pidanud endale esitama jaburana näivat küsimust: kuhu me tahame minna kas Euroopasse või Ameerikasse? Sellist valikuvariantide vahel aga ei soovi need riigid valida. (Burkhard Bischof, Die Presse, 21.07)

Soome ajakirjandus

ELi kaitsepoliitikast rääkides tuleks rääkida ka NATOst, leiab Paavo Lipponen. Siiani on EL osalenud rahuvalveoperatsioonides. Ühe plaani kohaselt võtab EL 2004. aastal Bosnias NATOlt sõjalise rolli üle. On arusaam, et NATOl oleks esimesena õigus keelduda operatsioonidest, mis juhul ülesanne siirdub ELile. Kuid kas tulevikus EL võiks ka muid missioone läbi viia, peale rahuvalve? ELi lähenemine on USAst erinev - EL rõhutab rohkem rahvusvahelisi lepinguid, kontrollmehhanismide arengut ja sanktsioone, kui sõjalist jõudu. Praegu oleks EL võimekus aga puudulik rahvusvahelise terrorismi ohjeldamisel, mistõttu koostöö USA ja NATOga on vajalik. Seda hoolimata Iraagi sõjaga seoses tekkinud negatiivsetest hoiakutest USA vastu. EL ja NATO ei saa siiski olla rivaalid. Nii leiab Turu Kõrgema Kommertskooli Pan Euroopa Instituudi juhataja Esa Stenberg. (Esa Stenberg, Helsingin Sanomat, 21.07)

Venemaa ajakirjandus

Rossiiskaja Gazetale antud intervjuus vastab mainib ELi välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana muuhulgas, et EL ja Venemaa on strateegilised partnerid, nende vahel käib tõhus poliitiline dialoog. Kaasaegses maailmas meil ühine vaenlane – terrorism, ent ka uute ohtude vastu peab võitlema legitiimsete vahenditega, eriti oluline on seetõttu ÜRO roll. ELi konstitutsiooniprojekt näeb ette võimaluse moodustada Euroopa armee. Selle tulevased volitused peavad olema ÜROga kooskõlastatud. (Viktor Vodolashskii, Rossiiskaja Gaseta, 14.07)

Aastaks 2008 saavad venemaalased sõita viisavabalt ELi, lubas Romano Prodi. Seda siiski juhul, kui Venemaa täidab talle esitatud nõudmised. (Katerina Labetzkaja, Aleksandr Timofejev, Vremja Novostei, 18.07)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Euro-zone finance ministers gave a cool reception to a call from French President Jacques Chirac to relax crucial rules controlling state spending, saying the pact was already flexible enough. Chirac, whose country is in breach of the EU Stability and Growth Pact on public finances, called on euro-zone ministers to consider temporarily relaxing budget rules so that countries with high deficits, such as France, do not have to cut spending. But the ministers voiced support for the pact, saying its rules did not need to be eased. (Afp, 15.07)

European Trade Commissioner Pascal Lamy said that the EU's Stability and Growth Pact will need to be modernised as it beginning to get seriously out of date, but that new rules should be made by member states that are respecting its terms. (Afp, 16.07)

The EC clashed over the EU's future budget, with several members venting outrage at proposals to slash farm spending to finance research and technology, participants said. Regional Policy Commissioner Michel Barnier of France, who manages the bloc's second-largest spending programme after agriculture, attacked the recommendations of the group led by Belgian economist Andre Sapir, a close adviser to Prodi. "I find these conclusions absolutely senseless, certainly as regards the policy I am responsible for," Barnier, who is close to French President Jacques Chirac, told a news conference. "They are totally unrealistic." According to leaked details, the Sapir report sets out radical options, including winding up the Common Agricultural Policy, which swallows more than 45 percent of the EU's nearly 100 billion euro ($111 billion) annual budget, and scaling back spending on aid to poorer regions. (Reuters, 16.07)

The EU needs 700,000 more research scientists if it is to match U.S. and Japanese innovation, the EC said when it unveiled a plan to plug the brain drain. The EU executive's proposals include a code of conduct for recruiting researchers and a method of recognising their qualifications in different countries. (Reuters, 18.07)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa on leidnud endale liitlase. Pedro Solbes, Euroopa majandus- ja rahaasjade volinik toetab Saksamaa ja Prantsusmaa ettepanekut leevendada eelarve defitsiiti puudutavaid reegleid. (Christopher Rhoads, The Wall Street Journal, 25.07)

Hiljuti avaldatud uurimusest selgub, et prantsuse töösturid on sel aastal esmakordselt muutumas optimistlikumaks, ning saksa tarbijate rahulolu suureneb juba viiendat kuud järjest. See võib olla märk Euroopa majanduse elavnemisest 2003. aasta teises pooles. (International Herald Tribune, 31.07)

Ida-Saksa ettevõtjad on mures ELi laienemise pärast, sest see võib panna nad vältimatusse olukorda tööjõudu vähendada. Tänu uutele liikmesriikidele vähenevad ka toetused endise Ida-Saksamaa aladele ja seal tegutsevatele ettevõtetele. (Andrea Thomas, The Wall Street Journal, 31.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Avaliku sektori ametiühingud ähvardavad Iirimaa eesistumisajal kaose tekitada juhul kui ei loobuta riigimonopolide reformimise plaanist. Kõige suuremad protestijad on transpordisektori töötajad. (Richard Oakley, The Times, 21.07)

Mil määral puudutab ELi laienemine praeguseid ELi liikmesriike? Suurimaks eeliseks peetakse vaba kaubavahetust Kesk- ja Ida-Euroopaga. Laialt levinud arvamuse kohaselt pääsevad näiteks britid ligi maailma suurimale vabaturule, kus on 450 miljonit tarbijat, kuid unustusehõlma jäetakse fakt, et ELi kandidaatriikidel on juba praegu vabakaubandusleping ELiga. (Lea Paterson, The Times, 29.07)

Euroopa majandus vajab kiiret reformimist, et säilitada stabiilne majanduskasv. EL peab oma prioriteedid paika panema lähtuvalt eelarvest. Vajaminevaid kulutusi infrastruktuuri, kõrghariduse ja ELi kandidaatriikide institutsioonidele saab suurendada ainult juhul, kui kärbitakse traditsioonilisi väljaminekuid põllumajandusele ja regionaaltoetustele. (Jean Pisani-Ferry, Andre Sapir, Helen Wallace, Financial Times, 29.07)

Austria ajakirjandus

Ehkki majandusraskustes vaevlev Prantsusmaa on teinud ettepaneku Euroopa kasvu ja Stabiilsuspakti tõlgendust muuta, on teised ELi liikmesriigid selle vastu. Lubatud eelarvedefitsiidi piiri muutmine antud olukorras vähendaks oluliselt kogu pakti usutavust. (Andreas Schnauder, Die Presse, 16.07)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO said it would be able to deploy the first elements of a new strike force for high-intensity combat in mid-October, a year ahead of the deadline set by leaders of the 19-nation alliance. Officials said the elite force, proposed by the US last year to adapt the Cold War alliance for new security threats, could grow to 25,000 troops but its "initial entry brigade" is expected to be no more than 6,000-strong. "We can't talk about definite numbers and figures at this point, but with the great enthusiasm of NATO nations we will be able to meet the challenging deadline to stand up an initial credible force...with air and maritime components by 15 October 2003," Deputy Supreme Allied Commander Europe Admiral Rainer Feist said in a statement. (Reuters, 16.07)

NATO Secretary-General George Robertson moved to douse calls in the US for the alliance to take a direct role in stabilising post-war Iraq, where U.S. casualties and costs are climbing. The U.S. Senate voted 97-0 last week for a non-binding resolution which said President George W. Bush "should consider formally and expeditiously" a deployment of NATO forces to Iraq. Robertson said he had contacted some senators since then to make it "perfectly clear" that NATO had committed itself to behind-the-scenes support for a Polish-led stabilisation force in Iraq and wanted to make that a success before anything else. "No formal approach has been made about NATO doing more than that largely because that is a fairly major commitment in itself," he told a news conference at NATO's headquarters. "After that it may well be that some of the nations would want to do more, but I think we should focus on making a success of what we're doing at the moment." (Reuters, 16.07)

NATO chief George Robertson branded a U.S. defence procurement bill as an unjustified attempt to protect "little companies in little parts of America" and said it could put joint arms programmes at risk. Robertson also criticised an export licensing bill passed in the House of Representatives that would mean restrictions on the sale of defence equipment between the US and Britain. (Reuters, 18.07)

EU foreign ministers jointly affirmed their willingness to take part in a multilateral reconstruction effort for Iraq, but insisted on the need for a UN role in the process. Winding up a day of talks in Brussels, the ministers asserted "The EU's readiness to participate in the reconstruction of Iraq within the framework of UNSC resolution 1483", a reference to the May 22 United Nations Security Council resolution that formally ended the sanctions that had been imposed on Iraq after its invasion of Kuwait in 1990. (Afp, 22.07)

Portugal's Antonio Vitorino is no longer a contender for NATO's top job because allies have concluded the US and some other countries would never back him, diplomats and officials said. That leaves just Norwegian Defence Minister Kristin Krohn Devold with her hat in the ring -- albeit officially undeclared -- to succeed Britain's George Robertson as secretary-general of the 19-nation alliance at the end of this year. (Reuters, 23.07)

Ameeriklaste protektsionism takistab teistel NATO riikidel relvi toota, mida oleks vaja eriti kaitseks ülemaailmse terrorismi eest. Samas kutsus NATO peasekretär George Robertson eurooplasi rohkem kulutama teaduslikule uurimistööle, ülesehitustöödele kaitsevaldkonnas, sõjatehnika ostmisele ja relvajõudude säilitamisele. (RIA, 19.07)

Gruusia välisminister Irakli Menagarishvili teatas püüdlustest integreeruda euroatlandi struktuuridesse. Ajalehele antud intervjuus teatas Menagarsishvili, et President Eduard Ševardnadze Prahas tehtud ametlik avaldus Gruusia astumise kohta NATOsse väljendab üheselt Gruusia julgeolekupoliitilist suunda. (Interfax, 23.07)

USA ajakirjandus

Saksamaa välisminister Joschka Fischer viibis eelmisel nädalal Washingtonis visiidil ja pakkus oma nägemuse tulevasest maailmakorraldusest. See võis vapustada Prantsusmaa presidenti Jacques Chirac´i, kuna Fischeri sõnum oli järgmine: Saksamaal on välja kujunenud välispoliitilised suunad, mis on otse vastupidised Chirac´i nägemusele ühendatud Euroopast kui potentsiaalsest konkurendist Ameerika ülemvõimule maailmas. (George Melloan, The Wall Street Journal, 22.07)

President Bushi nõuandja rahvusliku julgeoleku alal, Stephen Hadley, vabandas teisipäeval Iraagi massihävitusrelvade ja ambitsioonide kohta käiva väärasid andmeid sisaldava salaluure raporti läbi lubamise pärast Bushi administratsioonile. (Tom Raum, The Washington Times, 23.07)

USA nimetas esmaspäeval 30 valitsust, mis on andnud nõusoleku abistada Ameerika Ühendriike Iraagis sõjaliste- ja politseioperatsioonidega. Nimetatud maade hulgas on ka Eesti. (The New York Times, 28.07)

Prantsusmaa jääb kindlaks oma nõudmistele, et Iraagi poliitilise ja majandusliku ülesehitamise eest peab täielikult vastutama ÜRO. Senikaua kui USA juhib ülesehitustööd, ei saada Prantsusmaa Iraaki oma sõdureid. (Jennifer Joan Lee, The Washington Times, 28.03)

Prantsusmaa ja Saksamaa arutavad nende võimalike rollide üle Iraagi ülesehitamisel. Kuigi Bushi ja Chiraci administratsiooni vahel on vastuolusid, siis teevad nad koostööd eeskätt vastastikusest abivajadusest. (Elaine Sciolino, The New York Times, 29.07)

Austria ajakirjandus

Ameerika impeerium kõigub piiri peal, leiab arvamusloo autor. USA väed on saadetud preventiivsetele sõjakäikudele ja rahutagamisoperatsioonidele erinevale poole maakera, see aga tähendab hiigla kulutusi. Sellest hakkab ka Georg W. Bushi valitsus arusaama ning on viimases hädas palunud teistel riikidel koormat jagada. (Thomas Vieregge, Die Presse, 16.07)

Prantsusmaa ajakirjandus

Tony Blairi märtsikuine avaladus selle kohta, et peab prantsuse seisukohta mitmepooluselisest maailmast “põhimõtteliselt ohtlikuks” teavitas Prantsuse välispoliitilisele juhtkonnale, et sõbralikest ja vahetust suhetest Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ei saanud enam juttugi olla. Suurbritannia asus sellest hetkest nähtavalt toetama USAd, ja oli ennast seega vastandanud “Tugeva Euroopa” vastu. Ent täna – kui USA sõjaline jõud on seotud Iraagis, kus kulub iga kuu 3,9 miljardit USD ameerika maksumaksa raha ning Afganistanis, mille maksumus USAle on 1 miljard kuus; kus Libeeria ootab USA vägede saabumist ja George W. Bush on lubanud nn. Musta Aafrikat AIDSi-vastases võitluses abistada; kus Lähis-Ida rahukõneluste kulg oleneb suuresti ära USA diplomaatilisest kohalolekust; kus on Iraan ning Põhja-Korea – ehk on täna USAl aeg tunnistada endale, et maailma valitsemise maksumus osutub liig suureks, ning et oleks aeg seda koormat jagada selle Euroopaga, kelle Truman ja Marshall maimukesena pool sajandit tagasi koos ristimisanuma juurde tõid. (André Fontaine, Le Monde, 22.07)

Iraaki okupeerivate vägede igapäevased probleemid kinnitavad “Vana Euroopa” riikide sõjavastast seisukohta. “Sõjavastaste” sõja eelsed analüüsid okupatsiooni ja demokratiseerimisega seotud probleemidest on seega tõestust leidnud. Iraagi rahvas on küll vabastatud hirmsast despoodist, kuid võõrvägede bajonettidel põhineva demokraatia juurutamine on väga raske. (François Heisbourg, Le Monde, 26.07)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Gender equality ministers from seven Nordic and Baltic countries launched a scathing protest against Athens' plans to increase the number of brothels in the city during next year's Olympic Games. "It is with indignation and surprise that we have learned that Greece plans to increase brothel activities during the Olympics in Athens 2004," the ministers from Sweden, Norway, Finland, Iceland, Estonia, Latvia and Lithuania wrote in a statement issued by the Swedish government. (Afp, 23.07; Rootsi ajakirjandus, Dagens Nyheter, 23.07)

Venemaa välisministeerium taunib “nõukogude okupatsiooni” retoorika kasutamist Eestis. “Taolist käitumist ei saa tõlgendada teisiti kui mõnitamist fašismi ohvrite mälestuse üle, eesmärgiga õigustada neid, kes natsi- Saksamaa poolel võitlesid Hitleri vastase koalitsiooni jõududega.” (RIA, 16.07)

EMORi avaliku arvamuse uuringust selgub, et 53% hääleõiguslikest isikutest on valmis hääletama ELi astumise poolt, vastu hääletaks 41% vastanutest. Juunis oli ELi pooldajaid vaid 48%. Muutuse taga nähakse presidendi, parlamendi spiikeri ja peaministri ühisavaldust, ms kutsub rahvast hääletama ELi poolt. (Interfax, 17.07)

Soome ajakirjandus

Eesti Keskerakonna aseesimehe Peeter Kreitzbergi sõnul on Eesti peatne võimalik liitumine ELiga tekitanud erakonnas pingeid, mis halvimal juhul võivad viia Eesti vanima ja tugevaima erakonna lõhenemiseni. Keskerakond on ainsa Eesti erakonnana siiani vältinud selge seisukoha võtmist liitumise küsimuses. Erakonna liider Edgar Savisaar pole siiani nõustunud avaldama, millisesse ruutu ta referendumil oma ristikese teeb. "Hääletamine referendumil on salajane, nii et hääletuskabiini siseneb iga inimene oma häälega kahekesi. Asjatundjate sõnul mõjutab Savisaare seisukoht paljude, enamasti valimistel Keskerakonna poolt hääletanud inimeste seisukohta. Kreitzberg usub, et erakonna lõhenemise oht on olemas. Võitlus käib kahe põhimõtte pärast. üks neist on see, et eelmises koalitsioonis olles võideldi koos Reformierakonnaga ELiga ühinemise eest, teise põhimõtte kohaselt ei tulekski mingit seisukohta võtta ning hääletada referendumil vastavalt südametunnistusele. Kuigi Savisaar ei luba end klassifitseerida ka ELi vastaste leeri, on ta veendunud, et ELi põhiseaduse projektis enam suuri muutusi ei tule ning see on üks samm edasi liitriigi suunas. Savisaare seisukohta ELi suhtes on Eestis oodatud juba kaua, kuid senini pole selget vastust veel saadud. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 17.07)

ELi laienemise tulemusel nihkub ka selle idapiir sadu kilomeetreid ida poole ning Eesti piir muutub ELi piiririigiks, mis tähendab aga ka seda, et kui Eestis tõesti soovitakse kinni pidada Brüsseli ettekirjutustest, siis peaks piirivalvurite arv kahekordistuma. Samal ajal oleks vaja tugevdada ka infrastruktuuri, hankida uusi valveseadmeid, ja tõhustada koolitust. Praegu on Eesti idapiiril keskmiselt kilomeetri kohta 0,8 piirivalvurit, nõudlikemates kohtades on see arv 1,2. ELi soovituse kohaselt peaks aga kilomeetri kohta tulema vähemalt kaks piirivalvurit. Soome mitu korda pikemat piiri valvab kilomeetri kohta vähemalt kaks, või kaks ja pool piirivalvurit. Eesti õhupiir on olnud kontrolli all pärast seda, kui Lääne-Virumaal Kellaveres võeti kasutusele ameeriklaste valmistatud radar. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 16.07)

Endine Soome president Mauno Koivisto leiab, et Balti riikide lootused NATO suhtes ei pruugi täituda. Koivisto ei usu, et NATO annab lõpliku julgeolekugarantii. Ta kahtleb, kas tänapäeva segases maailmas iga väiksemgi konflikt hakkab eskaleeruma tänu julgeolekugarantiidele. (Etelä-Suomen Sanomat, 21.07)

Eesti tundub olevat segatud Iraagi sõtta. USA vägede vastu sõdivad geriljad, eesti rahuvalvajaid samastatakse seal ameeriklastega. Seega tekib küsimus, kas Eesti on sõjas Iraagi vastu. Riigikogu lubas kasutada eesti sõdureid ainult sõjajärgses Iraagis. Esialgselt kokku lepitud Põhja-Iraagi asemel saadeti eestlased Bagdadisse, kus on pidevad rahutused. Olukorra pingelisuse kohta aga täpsed andmed puuduvad, ning kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko sõnul pole hetkel plaanis lepingust USAga taganeda. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 22.07)

Eesti Maksuameti peadirektor Aivar Sõerdi lahti laskmisest rahandusminister Tõnis Paltsi poolt võib saada Res Publica proovikivi. Opositsioon süüdistab Paltsi erapoolikuses talle isiklikult probleemseks muutunud Sõerdi ametist vabastamisel ja selle ajastamises poliitiliselt vaiksele kesksuvele. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.07)

Soome ja Eesti politsei koostööd tahetakse tõhustada kasutades narkokuritegude vastu võitlemisel saadud kogemusi ka muude majanduskuritegude puhul. Eestis visiidil olev Soome siseminister Kari Rajamäki sõnul on kavas koostööd tõhustada lisaks prostitutsioonile ja narkokuritegudele ka võõrtööjõu kontrollimise juures. Püütakse vähendada eestlastest tööliste seisundi ära kasutamist Soomes. Lisaks hakatakse tegelema Soome vanglates olevate eestlaste tagasisaatmise küsimusega. Eesti siseminister Margus Leivo kiitis ka Soomes aset leidvat diskussiooni seksiteenuste ostmise keelustamise kohta. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.07)

Tšehhi ajakirjandus

10 kandidaatriigist on Eestis ja naaberriigis Lätis ELiga liitumise vastaste arv kõige suurem. Artiklis antakse ülevaade eestlaste skeptitsismi põhjustest – traditsiooniline individualism, hirm hinnatõusu ja sotsiaaltagatiste vähenemise ees, kartus siduda end taas ühe liiduga. Referendum toimub 14. septembril, valitsusel aga ei ole veel plaani juhuks, kui rahvas ütleb “ei”. (Martin Ehl, Hospodářské noviny, 27.06)

Venemaa ajakirjandus

VF parlamendi ülemkoja - Föderatsiooninõukogu - väliskomisjoni esimehe, Pihkva oblastist valitud saadiku Mihhail Margelovi intervjuu, milles ta väljendab Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise vajadust, kuna lepingu puudumine "takistab oluliselt piiriülese koostöö arengut". Vastates ajakirjaniku märkusele, et piirilepingu allakirjutamine on otseselt seotud Venemaa murega venekeelse elanikkonna olukorra pärast, teatab ta: "Nagu näitas analoogilise dokumendi kallal töötamise kogemus Leeduga, pole venekeelse elanikkonna õiguste kaitse küsimuse survevahendiks muutmise katse just kõige produktiivsem idee". Venekeelsete õigusi on vaja kaitsta, kuid selleks on teised võimalused - needsamad Euroopa struktuurid. Kommenteerides Romano Prodi äsjast avaldust, et venelased võiksid ehk juba viie aasta pärast viisavabalt Euroopas ringi rännata, teatas Mihhail Margelovi, et ta "jagaks hea meelega härra Prodi optimismi", ent kardab, et "viisavaba režiimi kehtestamine kõigi venemaalaste sõitudele Euroopasse nõuab rohkem aega". Ta tunnistab, et "Venemaal tuleb teha suuri seadusandlikke, rahalisi ja organisatsioonilisi jõupingutusi, jõudmaks soovitud tulemuseni". (Natalja Ratiana, Izvestija, 22.07)

Strateegiliste Hinnangute Instituudi direktor Sergei Oznobishev: "Venemaal on hädavajalik korrigeerida oma poliitikat Balti riikide suhtes". Praegusel momendil domineerib Vene-Balti suhetes tendents, kus otsitakse teed järkjärguliseks suhete normaliseerimiseks ja parlamentidevahelise koostöö korraldamiseks. Pärandina on säilinud nende suhete "haiglaslik" perioodi, millest 90nendatel üle ei saadud, kuid kümne aasta taguste probleemide olemasolu kannab endas riski suhteid veelgi destabiliseerida; küll vähem põhjalikult kui varem. Ühelt poolt on Balti riikide astumine suurde Euroopasse (NATOsse ja ELi) täiesti uus reaalsus, millega Vene poliitika peab arvestama. Teisalt jäävad otsustamata paljud mõlemapoolsete suhete "ammused" probleemid. (Sergei Oznobishev, Rossiiskaja Gazeta, 22.07)

Rumeenia võimud teatasid, et nad on kategooriliselt Ungari osalemise vastu Rumeenia liitumisläbirääkimistel ELiga. “Ungarlaste nõudmine nende lülitamiseks konsultatsioonidesse, mida Rumeenia ELiga peab, ei ole kooskõlas ELi põhimõtetega. Ainult liikmesriigid võivad otsustada, kas ühtesid või teisi riike võtta vastu või mitte,” teatas Rumeenia pealäbirääkija. Kui rumeenlased ja ungarlased hakkasid tülitsema juba enne EL liikmeks saamist, siis võib vaid ette kujutada, millise agarusega hakkavad Venemaaga arveid õiendama eestlased, lätlased, leedulased ja poolakad. Nad ei jõua ära oodata 1. maid 2004, mil endised nooremad veljed saavad Suure Euroopa täieõiguslikeks liikmeteks. (Maksim Jusin, Izvestija, 24.07)

Venemaa maksuministeerium peab töökonsultatsioone ametkondadevahelise lepingu sõlmimiseks vastastikusest haldusabist maksundusküsimustes Poola, Norra, Soome, Eesti ja rea teiste riikidega. (Fcinfo.ru, 24.07)

Seitse Põhja-Euroopa riiki, nende hulgas Eesti, avaldasid protesti Ateena linnavõimude plaanide üle suurendada lõbumajade hulka 2004. aastal toimuvate olümpiamängude ajaks. (Sport.rbc.ru, 24.07)

Majandus

Uudisteagentuurid

Läti asepeaminister Šlesers soovib kaasata Venemaad ja Prantsusmaad Rail Baltica projekti, mis näeb ette kiirraudtee magistraali ehitamist Skandinaaviast läbi Balti riikide Lääne-Euroopasse. (RIA, 18.07)

Norra ajakirjandus

Ei positiivsed muudatused Norra pankadevahelisel turul ega krooni soodne kurss pole vähendanud norra ettevõtete soovi oma tootmist Balti riikidesse üle viia. Viimase kolme aasta jooksul on sellise sammu võtnud ette 300 firmat, ent miski ei viita sellele, et tempo oleks aeglustumas. Kenneth Vikse Norra Ekspordinõukogust leiab, et Balti riikidel on õnnestunud teadvustada madala tööjõu saadavus ning samas on neil ligipääs ELi siseturule. Kuigi Norra analüütikud näevad tootmise riigist väljaviimise peamise põhjusena norra tööjõu kallidust, viitab Ekspordinõukogu Eesti esindaja Tiina Link ka sellele, et mitmed ettevõtted on otsustanud tootmist Ida-Euroopa turule sisenemiseks laiendada, ja et Balti riikides olevaid tootmisüksusi ei peaks nägema niivõrd konkurentidena Norras asuvatele, kuivõrd täiendusena. (Sigurd Smidesang Rønningen, Nationen, 24.07)

Soome ajakirjandus

Eesti Pank ei plaani kiirendada eurole ülemineku protsessi, kuigi mõned Soome ettevõtted loodaksid, et Eesti läheks kiiresti eurole üle. Eesti Panga pressiesindaja sõnul plaanib keskpnak rangelt kinni pidada ametlikust ajakavast, mille järgi peab Eesti täitma kõik Maastrichti kriteeriumid. Eesti Pank näeb eurole üleminekul mitut staadiumi, esimene on Eesti liitumine ELiga 2004 aastal, seejärel peaks Eesti täitma Maastrichti kriteeriumid ning seejärel võiks Eesti liituda eurotsooniga. Mitmed Eesti majandusele iseloomulikud jooned, nagu tasakaalus eelarve, väike riigivõlg ja intresside langus toetavad Eesti valutut üleminekut eurole. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 17.07)

Eestis kinnisvaraturul tundub olevat buum. Ettevõtted ehitavad võidu uusi maju ning pangad annavad eluasemelaenu üha madalama intressiga. Kortermajades broneeritakse kortereid juba enne, kui ehitustööd alanud on. Eesti Pank on laenu võtmise ulatuslikkuse pärast juba niivõrd mures, et sooviks kaotada intresside vabastamise tulumaksust. Kuid Ober Hausi tegevjuhi Hindrek Leppsalu sõnul on keskpanga mure liialdatud, sest eluasemelaen poole mitte mingi tarbimislaen, vaid inimesed ostavad selle eest kinnisvara. Eestis pole ju uusi maju ehitatud kaheksakümnendate aastate lõpust alates. Seetõttu on Eestis suur puudus uutest korteritest. Eestlaste elamistingimused pole ka praegu veel väga kiita. Elamispinna ruutmeetreid ühe elaniku kohta ei ole just palju ning tihti elavad Eestis kolm põlvkonda kõik ühe katuse all. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.07)

Eesti kinnisvarahinnad tõusevad pidevalt tänu suurele välismaalaste nõudlusele. Pinget tekitab aga see, et välismaalased ei nõustu maksma kõrgemat hinda, kui kohalikud. Soomlaste jaoks on hinnatase tõusust hoolimata ahvatlev. Soomlastest ostjaid kahte tüüpi - enda perele suvitamiskoha otsijad ning tuleviku tarbeks investeerijad. Paljud soomlaste poolt ostetud krundid on tühjad, eriti Saaremaa rannikul. Kui ostude põhjuseks oleks ainult suvilate ehitamine, ei seisaks nii palju krunte tühjalt. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 23.07)

Tšehhi ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu majanduskasvu dünaamika on kümne ELiga ühineva riigi seas kõrgeim (eelmisel aastal oli SKP kasv keskmiselt 6,1%, selleks aastaks prognoositakse 5,4%). Analüütikud juhivad küll tähelepanu sellele, et Balti riigid alustasid madalalt tasemelt, kuid vaatamata sellele paistavad antud näitajad Euroopa majanduse praeguse stagnatsiooni taustal silma. Seni on kõiki muudatusi kolme Balti riigi majanduses põhjendatud nende sarnasusega, nüüd aga leitakse, et igaühel on siiski oma “arengumootor”. Eesti puhul on tegemist suurenenud nõudlusega mobiiltelefonide järgi, mida siin toodab Nokia poolt loodud ettevõte. Leedulased on viimasel ajal saavutanud ekspordi 26%lise kasvu, Läti majandus toetub ainukesena siseturu nõudluse kasvule, mis on aasta algusest alates suurenenud 13%. (Marta Stolarova, Hospodářské noviny, 7.07)

Venemaa ajakirjandus

Vene ettevõtetel ei jätku raudteevaguneid ja -tsisterne. Probleemi lahendamiseks kavatsevad nad ehitada tehase Eestisse. Augustis alustatakse Eestis Eesti-Vene vaguniehitustehase ehitamist. Ühisettevõtte lõid Venemaa suurim vaguniehitaja 'Uralvagonzavod' ja Eesti transpordifirma 'AVR-Transservice'. Tehase võimsuseks on plaanitud kuni 3000 raudteetsisterni ja kaubavagunit. Kaubavedude mahu kasv (947 mln tonni 1999. aastal ning 1084 mln tonni 2002. aastal) on tekitanud vagunitedefitsiidi juba täna, vaatamata sellele, et transpordiettevõtted ja kaubasaatjad on aktiivselt suurendanud liikuvkooseisu. Raudteeministri asetäitja Morozovi hinnangul suureneb kaubakäive 2010. aastaks 26%, reisijatekäive suureneb 6-7% - see nõuab vähemalt 625 tuhat vagunit. (RBCdaily.ru, 24.07)

Varia

Uudisteagentuurid

Long confined behind the iron curtain, "new Europeans" are striking out in the millions to vacations abroad, making them a promising market for the global tourism industry. Whether in buses, cars, ferries or planes, the citizens of formerly communist nations are discovering European capitals and the beaches of the Mediterranean and the Adriatic that had been unaccessible for them for decades. /.../ In the early 1990s, Estonians - the richest of the three Baltic nations - were content to hop on the ferry to visit neighboring Finland. Now, Estonians hop on the plane to escape their colder climate and have become regular visitors to Turkey, Greece and Cyprus. "The weeklong vacations to the big European cultural centers are also becoming more popular," said Daisy Järva, director at Tallinn tour. Along with fatter wallets in their pockets, Estonians have also become more demanding. "People are no longer willing to sleep on the bus to save some money," Järva said. "They want a quality hotel and specialized guides." Not everyone can demand luxuries, however. (Afp, 20.07)

A bottle found on a Swedish beach contains a plea for help from an Estonian refugee written 60 years ago, a Swedish newspaper reported. The yellowed paper, dated 1943, and its bottle were found on a beach in southeastern Sweden by a Swiss tourist, the regional daily Södermanlands Nyheter reported. In the message, Estonian refugee Maja Westerman asks in broken English if World War II has finished yet. /.../ Refugees from the Baltic states fled to Sweden during the 1939-1945 war, as their countries were occupied by the Nazis and the Soviets. (Afp, 25.07)

2007. aastal suletakse Eestis vene koolid, teatas Eesti venelaste liidu juhatuse liige Vladimir Illjaševitš. Tema sõnul pole Eestis alates 2007. aastast enam võimalik omandada vene keelset kõrgharidust ka näevad haridust puudutavad seadused ette, et venekeelsetes koolides toimub 60% õppetööst eesti keeles. (RIA, 15.07)

USA ajakirjandus

Esmaspäeval hukkus kodumaal treenides eesti proffirattur Lauri Aus, kes teenis leiba prantsusmaa klubis AG2R. Tour de France mälestab ratturit minutise vaikimisega enne 15. etappi Bagneres de Bigorre´s. (The New York Times, 20.07)

1991. aastal, mil Eesti taasiseseisvus, oli telefoniliin vähem kui pooltel Eestis elavatel inimestel. Täna kasutab mobiiltelefoni 800 000 inimest, mis teeb ligi 60% kogu rahva arvust. Internetikasutajate arv läheneb Lääne-Euroopa tasemele. Eestlased sooritavad ka 80% oma pangatehingutest interneti teel, ning endise peaministri Mart Laari sõnul on Eesti Vabariigi valitsus esimene, mille töö käib täielikult virtuaalselt. (Colin Woodard, The Christian Science Monitor, 1.07)

Suurbritannia ajakirjandus

Juba rohkem kui kümne aasta vältel on inglise keelt kõnelev maailm hakanud avastama Eesti romaanikirjaniku Jaan Krossi teoseid. Tema viimane inglise keelde tõlgitud romaan "Paigallend" räägib 20. sajandi sündmustest läbi andeka ja imelise mäluga poisi silmade, kellel on oodata helget tulevikku, kuid kelle saatus muutub päevapealt ja temast saab tööline kommunistlikus vabrikus. Jaan Kross on 83-aastane ja elab endiselt Nõukogude-aegses plokkmajas Eesti pealinnas Tallinnas. (Julian Evans, Financial Times, 22.07)

Walter Zapp oli fotograafia alal üks suur pioneer - 1935. aastal leiutas nooruses Eestis fotograaf Walter Lembergi juures õpipoisi ja abilisena töötanud Zapp Minoxi fotoaparaadi. Selle uuendatud mudelid leidsid sõjajärgselt laia kasutust - Briti kuninglikust perekonnast Andy Warholini. (David Childs, The Independent, 25.07)

Austria ajakirjandus

Nõukogude armee poolt 1940. ja 1994. aasta vahelisel ajal põhjustatud keskkonna kahjustused on osutunud suuremaks, kui esialgu arvati. Eesti Keskkonnaministeeriumi hinnangul kulub keskkonnakahjude heastamiseks umbes 3,6 miljardit eurot. (Die Presse, 23.07)

Eesti majandusuurimusinstituudi uuringust lähtub, et 30% Eestis müüdavast viinast on illegaalselt valmistatud. Positiivsena märgitakse ära illegaalse alkoholi osakaalu vähenemist kaubanduses, ent samas tõdetakse, et alkoholi tarbimine on kasvanud. (Die Presse, 23.07)

Gfölfis avati rahvusvaheline kunstiturg, kus muuhulgas ka Eesti, Läti ja Leedu kunstnikel on võimalik müüa oma kivi-, keraamika- ja puittaieseid. (Kurier, 25.07)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi kohalikus ajalehes ilmunud uudiselugu Šveitsi turisti pooltleitud pudelikirjast, mille sisu järgi otsustades oli kirjutanud keegi Eestist põgenenud Maja Westerman. (Eva Dalin, Södermanlands Nyheter; Norra ajakirjandus, Dagbladet, 25.07)

Eesti saarte ilu kirjeldavas artiklis püütakse Rootsi lugejale tuletada meelde ka ajaloolisi sidemeid Eesti saarte ja rootslaste vahel. (Helena Wetterström, Svenska Dagbladet, 25.07)

Rootsi riiklik alkoholimonopol Systembolaget on seoses Soomes aset leidnud mürgitusjuhtudega andud hoiatuse Eestis ostatava Captain Morgan Black Label Jamaican Rum’i suhtes. (Robert Holender, Svenska Dagbladet, 27.07)

Soome ajakirjandus

Nõukogude ajal asutati Kurekülla Lenini nimeline näidissovhoos. Enne seda olid kohalikud taluperemehed saadetud Siberisse. Siberisse saadeti kõik, kellel oli vähemalt kaks lehma, need, kellel oli vaid üks lehm, võisid jääda. Siberisse saadetute asemele toodi tööjõudu Venemaalt. Praegu töötab seal ligi 40 töötajat, kes endiselt räägivad omavahel vene keeles, kuid Lenini kuju on õue pealt lattu viidud ning koha nimeks on nüüd Kure mõis. (Pirjo Kamppila, Etelä-Suomen Sanomat, 15.07)

Soome liitumine ELiga tekitas head tingimused Soome veinitootjatele. Kuid ELi laienemine, eelkõige Eesti odavate veinide tulek turule, ähvardab Soome veinitootjate tulusust. (Ilkka Lappalainen, Kaleva, 17.07)

Küsitluste järgi soomlaste välismaalt toodud kangest alkoholist pool on ostetud Eestist, ning õlledest isegi kaks kolmandikku. Eesti liitudes Euroopa Liiduga suureneb soomlaste viinaralli üle lahe veelgi. (Leena Sandström, Helsingin Sanomat, 22.07)

Tallinnast ostetud rummipudelis oleva vedeliku tõttu surnud mehe juhtum ei pannud soome turiste Eestis alkoholi pärast oluliselt muretsema. Enamik küstiletutest usaldab ikka Tallinna kesklinna poode, kuid väldivad kesklinnast eemal müüdavat alkoholi ja salaviina.(Jussi Niemeläinen, Helsingin Sanomat, 22.07)

Liisa Hyssälä, alkoholiga seotud küsimuste eest vastutav minister Soomes, soovitab võtta õppust Eestist ostetud rummi tõttu surnud mehe juhtumist. Ta leiab, et peaks soosima Soome enda alkoholi, vähendades selle massilist sisse toomist Eestist. Ka eestlased ei tundu pooldavat ainult viinal põhinevat turismi. Hyssälä leiab, et seetõttu tuleks alkoholi aktsiisimaksu vähendada nii palju, et soomlased ei peaks viina Eestist ostmast käima. Soome sotsiaal- ja terviseministeerium ei poolda aga aktsiisi langetamist, kuna sellega kaasneks märgatav alkoholi tarbimise kasv. (Maarit Raunio, Etelä-Suomen Sanomat, 22.07)

Ühendus "Eurooppalainen Suomi" korraldab Soomes ringreisi jagamaks soomlastele informatsiooni Eesti liitumise kohta Euroopa Liiduga. (Aki Asola, Helsingin Sanomat, 23.07)

Soome politsei kahtlustab jätkuvalt, et Tamperes surma põhjustanud rumm oli pärit Eestist, samas kindlad tõendid puuduvad. Teine juhtum, Poris etüülglükooli joonud kaks meest, ei ole politsei sõnul seotud Tampere juhtumiga ega ka Eestiga. Eesti politsei pole veel saanud Soome politseilt abipalvet asja uurimiseks. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 23.07)

Eesti töövahendusfirmat Lapi Sport, mis vahendas eesti marjakorjajaid Soome, kahtlustatakse pettuses. Ligi 60 eestlast saadeti Helsingi sadama passikontrollist tagasi, kuna neil polnud piisavalt raha kuu aega Soomes viibimiseks. Eestlased olid maksnud Lapi Spordile 5000 krooni, mis sisaldas laeva- ja bussireisi maksumuse, kuid mitte majutust. Sadamas aga bussi näha polnud. Arvatavasti on Eestis umbes 60 illegaalset töövahendusfirmat, mis võtavad inimestelt vahendustasu lubatud teenistuse eest välismaal. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 23.07)

ELiga liitumist ootavate riikide kodanikud tahaksid, et üleminek eurole toimuks võimalikult kiiresti. Ainult maltalased, türklased ja eestlased tahavad säilitada oma raha. Eestlased, lätlased ja tšehhid suhtuvad ELi peaaegu sama kriitiliselt, kui kriitikud vanadest liikmesriikidest. Iga kuues maltalane, eestlane või lätlane hindab ELis olemist negatiivselt. (Tuulikki Kuparinen, Taloussanomat, 23.07)

Artiklis antakse ülevaade Soome alkoholiaktsiisiga seonduvast ning arutletakse, kui palju alkoholi hinda tuleks langetada, et alkoholi ostmine Eestist väheneks. Probleemne on ka Eesti liitumine ELiga - siinsed soodsad tingimused ettevõtjatele ahvatlevad soome alkoholitootjaid Eestisse. (Atte Jääskeläinen, Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 23.07)

Eesti laevastik jõudis neljapäeval Kotka merepäevadele. Ülemleitnant Johan-Elias Siljamaa sõnul on külastuse üks eesmärk suhete loomine Soome merejõududega. Kotkas kavandatakse Soome ja Eesti laevastike ühiseid koolitusi. (Juhani Saarinen, Helsingin Sanomat, 25.07)

Jaapani ajakirjandus

Soomlased käivad tihti Eestis napsu ostmas, sest valik on Eesti alkoholikauplustes hea ja hinnad mõistlikud. Tallinnas on pooled 430 000 elanikust venelased. Nõukogude okupatsiooni ajal polnud neil vajalik eesti keelt osata, nüüd peavad nad selle aga Eesti kodakondsuse saamiseks ära õppima. Tallinnas ei ole enam midagi, mis meenutaks Nõukogude aega. Ajakirjanik ütleb: “Ma ei suuda uskuda, et veel umbes kümne aasta eest oli siin nõukogude okupatsioon.” Tallinna ilusad butiigid ja hubased suveniiripoed sarnanevad Saksamaa ja Põhja-Euroopa suurlinnade kauplustele, müüjad valdavad inglise keelt. Eesti on kolmest Balti riigist kõige läänelikum. (Kyoko Aihara, Mainichi Shinbun, 1.06; Jokai Shun Jyu, nr. 81)

Venemaa ajakirjandus

Soome jõudnud eesti rumm pidurivedelikuga sildi all 'Capten Morgan' on nõudnud põhjustanud esimesed surmajuhtumid. (Strana.ru, 24.07)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee