Nädal välismeedias: 16. - 29. juuni 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Eesti juhid soovitasid oma kaasmaalastel, keda üldiselt peetakse euroskeptikuteks, öelda “jah” ELile referendumil, mis toimub 14. septembril. Ühisavalduses ütlesid Eesti president Rüütel, peaminister Parts ja Riigikogu esinaine Ene Ergma, et nemad hääletavad referendumil ELiga liitumise poolt., lisades, et soovitavad kõikidel kodanikel talitada samamoodi. Koostöö teiste Euroopa riikidega aitab meil säilitada meie iseseisvust, meie keelt ja kultuuri. EL aitab kaasa ka meie majanduse arengule, mis tagab Eesti elatustaseme tõusu ning aitab Eestil järgi jõuda euroopa rikkamate rahvaste elatustasemele. ELi liikmena on meil võimalus kaitsta eesti huvisid nii ELis kui ka maailmas. (Afp, Interfax, 25.06)

The EU enlargement commissioner Günter Verheugen said that EU-hostile Turkish Cypriot leader Rauf Denktash still has a chance to ensure his community enjoys the benefits of European membership in 2004. (Afp, 17.06)

Europe will never be truly united without Ukraine and Turkey, Ukrainian President Leonid Kuchma said following talks with his Turkish counterpart, Ahmed Necdet Sezer. "We have agreed to reinforce our cooperation on questions of European integration." Kuchma said. (Afp, 19.06)

Turkey's parliament passed a package of EU-inspired reforms disputed by the powerful military but set to help Ankara win membership talks with Brussels in 2004. The laws will send positive signals to the EU on Ankara’s reform intentions. The reform steps bolster broadcasting rights in Kurdish and abolish laws restricting freedom of thought and expression. Turkey’s generals, who wield great influence over public life, fear they may weaken national security in the EU candidate. (Reuters, 19.06)

EU leaders meeting in Greece this week are expected to offer to embrace five Western Balkan countries while warning the region it must introduce tough reforms. (Reuters, 19.06)

Türgi parlament võttis vastu demokraatlike reformide seaduste paketi. Need puudutavad eneseväljendusvabaduste laienemist ja kurdi rahvuse vähemusõigusi riigis. Reformid on järjekordne lähendav samm teel Türgi astumisele ELi. (Interfax, 20.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast Tšehhist saadud "jah" tulemust ELiga liitumise rahvaküsitlusel õnnitlevad diplomaadid üksteist kommunismi kokkuvarisemisega 14 aastat tagasi alanud Euroopa taasühendamise ajaloolise ettevõtmise õnneliku lõpetamise puhul. Ainult kahes riigis - Eestis ja Lätis - on referendum veel olemata. Ent pärast eufooria vaibumist ei jää ebameeldivused tulemata, sest vanadest reeglitest vabanenud endised kommunismimaad peavad kohanema Brüsseli reeglite hulgaga. Eriti võivad ärrituda väikesed ja vinged Balti riigid, mis on kasutanud oma väiksust, et saada kiirelt arenevateks, kõrgtehnoloogilisteks vabakaubanduse keskusteks. (The Times, 16.06)

Saksamaa ajakirjandus

Kui otsustav on Euroopa kultuuriruumi mõiste? Kas seda tuntakse ära ka siis, kui türgi poliitika ja ajalookirjutamine vaikib õigeusklike armeenlaste massimõrvast 1915/1916, mil hukati 1,5 mln inimest. Kas see vaikimine vastab Euroopa väärtusteühiskonna põhimõtetele? Ajalooline Euroopa ja Türgi kuuluvad erinevatesse kultuuriringkondadesse, mille vahel on suured lõhed. Neid lõhesid on võimatu ülepeakaela ületada. (Der Tagesspiegel, 27.06)

Vaatamata Türgi kõikidele püüdlustele oma õigussüsteemi reformida, ei toimi läänelikus mõistes selle territooriumil demokraatia ning Türgi on üsna kaugel arenenud tsiviilühiskonnast. Poliitilise ühendusena Euroopa vajab enesemääratlemise ideed, mis põhineb ühtekuuluvustundel. See peab põhinema ühise mineviku ja tulevaste ühiste väljakutsete ja kohustuste teadvustamisel. Euroopa lõpeb seal, kus pole vajalikke eeltingimusi ühtekuuluvustunde jaoks. Kui Euroopa ühinemispoliitika hakkab seda põhijoont järgima, osutub see õigeks suunaks. (Arnulf Baring, FAZ, 26.06)

Šveitsi ajakirjandus

Veel enne euroreferendumeid Eestis ja Lätis võib öelda, et ida-eurooplased on ennast Brüsseli ühendusse hääletanud. Kui pidada silmas eestlaste ja lätlaste, samuti leedulaste meeleolu, kes kümmekond aastat tagasi nõukogude kodanikud olnud, võib julgesti oletada, et eitav vastus ELi laienemise suhtes on välistatud. (Neue Zürcher Zeitung, 20.06)

Norra ajakirjandus

Juba pikema aja jooksul on terve rida arvamusuuringuid avaldanud toetust Norra liitumisele ELiga. Viimased arvamusuuringud näitavad koguni, et neid, kes liitumiste vastu või ei ole veel oma otsust langetanud on kokku vähem kui neid, kes pooldavad ELiga liitumist. (Hallvard Bakke, Dagsavisen, 16.06)

Soome ajakirjandus

ELi Thessaloniki tippkohtumise järgne lähtepunkt on, et Balkanimaade liitumise järel on ELi laienemine lõppenud. Ülejäänud Euroopale lähedal asuvad maad peavad leppima staatusega, mis oleks veidi enam kui sõprus. Põhja-Euroopa vaatepunktist on selline piirideseadmine imelik, kuulub ju näiteks Valgevene geograafiliselt Euroopasse. Vähem kui aasta pärast tõelisuseks saava uue Valgevene ja ELi vahelise 1250 km pikkuse piiriga tõuseb kindlasti ka Soomes kriminaalprobleemide hulk. Eesti ja Venemaa vaheline piir toob kaasa samasuguseid probleeme. Kirjutaja meelest peaks Soome ELilt vastuseid nõudma, kuidas ELi piire usutaval viisil kaitsma kavatsetakse hakata. Pikemas perspektiivis oleks probleemile parim lahendus territoriaalne, piiriülene koostöö. (Esa Stenberg, Helsingin Sanomat, 29.06)

Soome on sunnitud alkoholimaksu hinda alla laskma, kui Eesti astub ELi ning piirid lahti lähevad. (Timo J. Anttila, Iltalehti, 17.06)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers agreed that a draft constitution for an enlarged EU approved by a convention was a good basis for negotiating a new founding treaty for the bloc. (Reuters, 16.06)

EU leaders adopted a draft European constitution as the basis for a final blueprint to be hammered out later this year, Greek PM Costas Simitis said. "We have lived a very important day for the EU, an important day in European unification," Simitis told reporters. "For the first time in the history of Europe we have a project for a constitution." (Afp, 20.06)

The Greek presidency of the EU put forward a new compromise plan to reform the bloc's disputed Common Agricultural Policy. (Afp, 18.06)

French President Jacques Chirac threatened to veto any reform of EU farm subsidies in which France was outvoted, forcing the EU to halt marathon talks. (Reuters, 20.06)

Britain hopes to secure EU agreement for disputed plans to set up "protection zones" in world trouble spots as part of efforts to improve the processing of asylum-seekers, diplomats said. (Afp, 19.06)

Faced with strong opposition from some EU partners, Britain has dropped proposals to set up refugee detention centres outside the EU's borders, British Foreign Secretary Jack Straw announced. (Reuters, 16.06)

Finland was in political upheaval after a Nordic version of Iraq-gate brought down Anneli Jäätteenmäki, the country's first ever woman prime minister, after just 63 days in power. (Afp, 19.06)

The EU convention will hold its final session on July 10 to complete the draft text of the EU's first-ever constitution, officials said. The final task of the convention's chairman, Valéry Giscard d'Estaing, will be to deposit the complete text of the draft constitution in Rome on July 18. (Afp, 23.06)

Pope John Paul II said the EU's future constitution should provide for religious rights and renewed his oft-repeated call for the draft to include a reference to Europe's Christian roots. (Afp, 29.06)

Italy is no longer the sick man of Europe, PM Silvio Berlusconi told the parliament, as he laid out his plans for the country's forthcoming presidency of the EU. Berlusconi said his priorities would include stemming illegal immigration and the Convention on the Future of Europe leading to the EU's first constitution. Berlusconi called on his coalition partners to show the greatest cohesion over the next six months, after Italy assumes the rotating presidency from Greece on July 1. (Afp, 27.06)

Greece is discharged from the EU's presidency, with observers praising Athens for running a tight ship during its six-month term at the helm of the EU and successfully steering the bloc through the rough waters of the Iraq war. The Greek Presidency was initially expected to be a quiet transitional one. It came on the heels of a stormy Danish term, during which the bloc's acceptance of ten new members got the go-ahead, and it precedes an Italian presidency which is expected to be marked by the launch of a conference deciding the EU's future constitution. But the Iraq war dramatically changed the picture. The Greek Presidency faced the danger of becoming an outside observer as Britain and Spain on the one side, and France and Germany on the other, pulled the EU in different directions. (Afp, 29.06)

French Interior Minister Nicolas Sarkozy arrived on Sardinia for talks with his Italian counterpart on the thorny issue of illegal immigration to the EU. A source close to the minister said Sarkozy would be talking to Giuseppe Pisanu principally about measures to try to stop the flow of clandestine migrants into the group of countries governed by the Schengen Agreement. (Afp, 28.06)

The EC has drawn up plans for an agency to monitor Europe's borders, Justice Commissioner Antonio Vitorino said. (Afp, 25.06)

The EU will launch its third attempt in three weeks to reform the CAP, in the face of fierce French resistance. EU farm ministers will open the latest meeting in Luxembourg after two previous attempts failed to break down opposition to a CAP reform plan from a farming lobby led by France. (Afp, 24.06)

EC head Romano Prodi hailed as "historic" a long-awaited deal to reform the EU's farm policy, saying it was good news for farmers, consumers and tax payers. (Afp, 26.06)

EU governments hailed a key deal to reform their CAP while the international aid group Oxfam called it a "disaster" for the poor. Supachai Panitchpakdi, head of the WTO, said the accord would revive deadlocked world trade talks on agriculture. It will also strengthen the EU's hand at the WTO, agriculture ministers said. (Afp, 27.06)

ELi 15 liikmesriigi ja 10 kandidaat riigi tippkohtumise põhiteemaks on läbirääkimised ELi konstitutsiooni vastu võtmiseks. Kõrgendatud on julgeoleku meetmeid tänu oodatavale globaliseerumisvastaste kogunemisele. (Interfax, 19.06)

ELi konstitutsiooni leping näeb ette ELi ja selle institutsioonide põhjalikku reformi, mis on ette nähtud selleks, et muuta EL läbipaistvamaks ja kindlustada selle töövõime peale eelseisvat laienemist. (Interfax, 20.06)

USA ajakirjandus

Valéry Giscard d’Estaing meenutab muigega nelja-viie aasta tagust reisi USAsse. Alan Greenspan ütles toona euro kasutuselevõtu kohta: "Seda ei juhtu". Greenspani lugu kasutab ta metafoorina Euroopa lõimumises kahtlejate kohta. Viimase 16 kuuga on ta saavutanud üksmeele Euroopa uue põhiseaduse osas. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 14.06)

Suurbritannia ajakirjandus

16 kuu jooksul käisid koos 200 millegagi konvendi liiget ja arvestades, et nad tulid 28 maalt ja esindasid peaaegu igat poliitilist suunda, ei ole konsensuse saavutamine üldse paha tulemus. Ainult et ELi põhiseaduse ettepanekuna ilmunud dokument on küll pettumus. (Quentin Peel, Financial Times, 16.06)

Euroopal ei tarvitse kogu aeg olla USA vihane võistleja. Ent põhjalike ümberkujunduste abil võib temast saada maailma mastaabis mõjutaja. Siin tuleb aga takistus: vastuseis reformidele on kõige tugevam "vana Euroopa" ehk "tuumik-Euroopa" maades, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia. Isegi kui nende riikide valitsused võtaksid ümberkujundused ette, tuleksid tänavatele samad tuhanded, kes protestisid Iraagi sõja vastu, avaldades seekord meelt vajalike põllumajanduse, maksu- ja sotsiaalkulutuste reformide vastu. See on tegelik põhjus, miks ei hakka "tuumik-Euroopa" vaatamata üleskutsetele USAd tasakaalustama. (Paul Kennedy, The Guardian, 24.06)

Äärmine kurnatus võib põhjustada viirastuste nägemist. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika (CAP) üle nägelemine peab olema äärmuseni kurnav. Kuidas muidu hinnata arvamust, et CAP osas saavutatud kokkulepe tähendab "tõelisi muudatusi" CAPi 40 aasta pikkuse ajaloo jooksul, mis on täis bürokraatiat ja pettusi. (The Times, 27.06)

Euroopal on olnud 30 aastat aega kanduda allavoolu oma liiga kalli toidu ületootmise skeemiga, et nüüd suutis süsteem jälle kord hoiduda kõrvale põhimõttelistest ümberkorraldustest, mida on vaja. Ühine põllumajanduspoliitika ei vaja mitte ümberkorraldusi, vaid ärakaotamist. (The Independent, 27.06)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendil on õnnestunud korraldada avalikke debatte Euroopa kõige põhilisemate küsimuste üle. Euroopa põhiseaduse ilmumisega saab selgeks, et EL ei ole ainult suur turg, vaid ka ainulaadne poliitiline projekt. (Jo Leinen, Financial Times Deutschland, 16.06)

Jean-Luc Dehaene, Euroopa tulevikukonvendi asepresident: ELi välisministri ametikoha loomisega luuakse "sild" EKi, st toimub suurema ühtsuse saavutamine. See iseenesest ei tee veel imet, kuid umbes 20 kuni 50 aasta pärast saab Euroopa endale ühise välispoliitika. Väikesed sammud on parem kui tegevusetus... Väikeriikide nõudmised kujutavad endast paradoksi: nad nõuavad võrdõiguslikkust ning samas nad nõrgendavad seda, mida nad ise väidavad end kaitsevat. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 20.06)

Euroopa tulevikukonvendi president Valéry Giscard d'Estaing esitles Euroopa Ülemkogule põhiseaduse eelnõu, kuid valitsuste tegelikud läbirääkimised põhiseaduse teksti üle algavad alles käesoleva aasta sügisel. Teoreetiliselt võib oletada, et tekib hoopis uus põhiseadus, kuigi Giscard d'Estaing soovitas Ülemkogule ELi põhiseaduseelnõu teksti "aluseks võtta ning temast mitte kaugemale minna". (Cornelia Bolesch, Süddeutsche Zeitung, 20.06)

Jean-Claude Juncker, Luksemburgi peaminister: Väikeriigid loobusid oma peamistest taotlustest. Need aktsepteerisid seda, et komisjoniliikmete arvu on vaja vähendada ning iga riik ei saa enam võrdväärset volinikku üles seada. Hääletasime ELi Ülemkogu presidendi poolt , kuna mõned suurriigid soovisid selle ametikoha loomist. "Me tulime vastu ", ent Euroopa tulevikukonvendi president Valéry Giscard d’Estaing ei suutnud suurriikidelt mingeid järeleandmisi saada. (Andreas Middel, Die Welt, 19.06)

ELi eesistumissüsteem 25 riigi ELis muutub mõttetuks, kuna igaühel avaneb eesistumise võimalus vaid iga 13 aasta tagant, see on liiga pikk aeg selleks et kohalike valimiste eel saaks mingit kasu saada. Lisaks sellele muutuks senine "rotatsioonitsirkus" järjest kallimaks, lärmakamaks ning piinarikkaks. Parim näide sellest on Thessaloniki tippkohtumine. (Joahim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 26.06)

Järgmisel nädalal hakkab Euroopat juhtima inimene, kellele jääb EL võõraks ning kelle jaoks ei tähenda see ühendus eriti palju. Silvio Berlusconi ei jäta õiglusele mingeid šansse, isegi siis et ennast õigustada. (Roman Arens, Frankfurter Rundschau, 26.06)

Austria ajakirjandus

Igal ELi riigil peab olema õigus liidust välja astuda. Väljaastumisõiguse pakkus välja ka Euroopa tulevikukonvent, kuna selle olemasolu hakkab ka keskvõimu mõjutama, tagades väljaastumise vältimiseks autonoomsuse igale riigile eraldi. Suurem autonoomsus enne väljaastumist on parim retsept võimalike etniliste konfliktide ennetamiseks. (Karl Socher, Die Presse, 18.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui on üks asi, milles Euroopa tulevikukonvent suuri otsuseid vastu ei võtnud, siis selleks on ELi ühispoliitikate finantseerimine. See teema on aga laienevas Euroopas, mis on jagunenud vaesteks ja rikasteks riikideks, lausa plahvatusohtlik. Selle aasta lõpul hakkavad nii praegused kui ka tulevased liikmesriigid vaidlema ELi eelarve üle aastateks 2007-2013. Põllumajanduspoliitika järel on teiseks tähtsaimaks teemaks regionaaltoetused, mis peavad aitama Euroopa vaesematel piirkondadel ja äärealadel ELi jõukamatele piirkondadele järele jõuda. Kuid laienenud Euroopas hakkavad endised vaesed piirkonnad olema suhteliselt jõukad ning toetusi nad ilmselt enam saama ei hakka. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 24.06)

Thessalonikis algav tippkohtumine tähistab ennekõike tulevikukonvendi töö lõppu. Konvendi president peaks seal esitlema ELI põhiseaduse projekti, mille kallal konvent on töötanud viimased 15 kuud. See põhiseaduse lepingu projekt peaks saama aluseks VVK tööle, mis peaks praeguse projekti üle vaatama ning vastu võtma. VVK peaks tööd alustama oktoobri keskpaigas Brüsselis. Põhiseadusele ei kirjutata alla ilmselt enne ELi laienemist ning tänu ratifitseerimisprotsessile ei saa see jõustuda enne europarlamendi valimisi, mis toimuvad 13 juunil 2004 aastal. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 20.06)

Pärast viimast maratonistungit, mis toimus Luksemburgis ning kestis terve öö, saavutasid ELi liikmesriikide põllumajandusministrid kompromissi põllumajanduspoliitika reformimise osas. Toetused ei ole enam seotud tootmisega vaid neid määratakse toodete kvaliteedi põhjal. Austerlasest põllumajandusvolinik Franz Fischleri sõnul tähendab see uue ajajärgu algust  põllumajanduspoliitika reformimisel. (Philippe Richard, Le Monde, 26.06)

ELi põllumajanduspoliitika reformimisel saavutatud kompromissid märgivad tõelist läbimurret. Erilisi muutusi pole põllumajanduspoliitikas toimunud juba pool sajandit, niisiis oli see reform tõepoolest ammuoodatud. Prantsusmaa jaoks ning ka president Chiraci jaoks, kelle jaoks Prantsusmaa põllumajanduse huvide kaitsmine on olnud tema karjääri läbivaks teemaks (Chirac on olnud ka põllumajandusminister), on see muutus revolutsiooniline. Ning termini "toetuste osaline vähendamine" taga seisab tegelikult terve uus filosoofia, kus põllumajandusliku toodangu puhul jälgitakse nüüdsest enam toodangu kvaliteeti ning tootmise mõju keskkonnale. See muutus oli eriti hädavajalik nüüd kus toetuste suurus on jõudnud viimase piirini ning kus ELiga on liitumas kümme uut liikmesriiki. (Juhtkiri, Le Figaro, 27.06)

Taani ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvent esitles avalikult Euroopa põhiseaduse projekti. Autorite arvates on Suur Jutuselts sellega lubadust pidanud ning toimetanud kätte lubatud toote kokkulepitud ajaks. (Jakob Nielsen, Stig Ørskov, Politiken, 20.06)

Nüüd, kus Euroopa põhiseaduse kava on valminud ning Ülemkogule üleantud, on Taani olukord ELis keerulisem kui kunagi varem, leiab Taani välisminister Per Stig Møller. Selle keerulise olukorra on põhjustanud Taani eriõigused neljas liidu tööd puudutavas valdkonnas. (Per Stig Møller, Politiken, 20.06)

Artikli autor leiab, et Euroopa põhiseadus ei anna kodanikele piisavat selgust ELi tulevasest töövormist. (Ralf Pittelkow, Jyllands-Posten, 26.06)

Norra ajakirjandus

Avalikkusele esitleti Euroopa põhiseaduse projekti. Euroopa tulevikukonvendi avatud ning uute liikmesriikide arvamusi arvestav töölaad on vastuseks neile, kes näevad liidus ebademokraatlikku monstrumit. (Kim Traavik, Dagbladet, 23.06)

Soome ajakirjandus

ELi põllumajandusministrid ja EK jõudsid Brüsselis kokkuleppele liidu järgneva kümne aasta ühise põllumajanduspoliitika suuna suhtes. Reform tuleb suur ja tähelepanuväärne, kuigi muudab rahajaotusesüsteemi ilmselt keerulisemaks. Praegu suunab EL põllumajandusse oma 100 miljardilisest eelarvest aastas 43 miljardit eurot. Reformijärgselt lõpetatakse peaaegu täielikult toetuse seos toodanguga, kuid vana süsteem kehtib 2013. aastani. (Helsingin Sanomat, 28.06)

Euroopa ei saa jätkuvat põgenikke vastu võtta. 95 % põgenikest elavad oma kodumaal või selle lähedal ning palju odavam tuleks nende aitamine kohapeal, mitte näiteks juba Taani väljarännanutena. (Annukka Oksanen, Helsingin Sanomat, 27.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU leaders called for the expanding bloc to boost its relations with the US "on an equal footing". (Afp, 20.06)

The EU, in a significant shift towards the US thinking, said the use of force might be necessary where diplomacy failed to address threats from weapons of mass destruction. (Reuters, 16.06)

EU leaders voiced support for an "important" UN role in the formation of a postwar Iraqi government as soon as possible. (Afp, 20.06)

A single European foreign policy is unfeasible, Britain's minister for the EU said, countering calls by some European policy makers for more centralised EU decision-making. "The federalist vision of a single EU foreign policy, implemented by a central bureaucracy without the consent of all the governments, is neither realistic nor desirable," the minister, Dennis MacShane was quoted as saying. (Reuters, 16.06)

EU leaders will get a first peep this week at a proposed security strategy aimed at making an enlarged 25-nation EU a bigger player in world affairs and a more equal partner for the US. (Reuters,Afp, 18.06)

The EU agreed for the first time a strategy to counter the threat of weapons of mass destruction (WMD), including using force as a "coercive measure," but said the UN should play a central role in any such decision. (Afp, 16.06)

EU foreign policy chief Javier Solana expressed reservations about a French proposal for a Middle East peacekeeping force, saying it was interesting but premature. (Afp, 16.06)

US and EU leaders hold their annual summit, aiming to soothe transatlantic tensions over the Iraq war, politics and trade disputes. As a sign of their determination to relaunch their relations, the two sides will sign two agreements - on extradition and legal cooperation - which are intended to reinforce the fight against terrorism. The need for strengthening the campaign against weapons of mass destruction, a priority for the Bush administration which was supported by Europeans at their summit in Greece last week, was likely to be underscored in a joint declaration. (Afp, 25.06)

ELi liikmesriikide välisministrid tunnustasid esmaspäeval kohtumisel Luksemburgis ühiseid massihävitusrelvadega võitlemise strateegia printsiipe. Strateegia näeb ette jõudude kasutusele võtmist viimase probleemi lahendamiseks. (Interfax, 16.06)

EK tegeleb lähematel kuudel aktiivselt Kaliningradi oblasti sotsiaal-majanduslike probleemidega seoses ELi laienemisega teatas Euroopa komisjoni esimene sekretär projekti EURPEAID “Abi Kaliningradi oblasti arenguks” esitlusel. (Interfax, 20.06)

USA ajakirjandus

USA on kaotamas või on juba kaotanud võitluse inimeste südamete pärast. Islamimaade elanikud ei kahtlusta mitte ainult USA poliitikat kui ka USA motiive ja eesmärke. Ja kuigi see ei ole nii silmatorkav, on siiski vapustav ka usaldamatus liitlaste - Lõuna-Korea, Brasiilia, kuid ka EL ja NATO riikide hulgas. (Kathleen Cahill, The Washington Post, 15.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaid tõeliselt küüniline toriseja võiks seada kahtluse alla väite, et USA ja Euroopa suhted on korralikult paranemise teel. Seega, laske mul proovida. (Gerard Baker, Financial Times, 26.06)

Saksamaa ajakirjandus

EL peab vältima gaullistliku ühekülgse rahvusdiplomaatia mudeli ning föderaalse välispoliitika juurutamist. EL saab USAga välispoliitiliselt konkureerida vaid juhul, kui saavutatakse kõikide liikmesriikide üksmeel ning nad hakkavad jälgima ühist välispoliitilist joont ilma ELi "tsentraalmaleva" mõjudeta. (Denis MacShane, Financial Times Deutschland, 17.06)

EL peaks "toimiva mitmepoolsuse" kontseptsiooni välja arendama ning olema valmis rakendama meetmeid nende riikide suhtes, kes oma tegevusega rikuvad rahvusvahelisi konventsioone. Nähtavasti hakkab vägivald hakkab kuuluma Euroopa nende meetmete hulka, mida kasutatakse ÜRO heakskiidul. Sellise "tabu" kadumisega loodab vana maailm saavutada Washingtoni suuremat poolehoidu võrreldes Iraagi sõja eelse perioodiga. (Christian Wernicke, Süddeutsche Zeitung, 20.06)

Selleks et lääneliku ilmavaatega ühiskond ei muutuks pelgaks sõnakõlksuks, tuleb avalikult lahendada atlandiülese koostöö partnerite vahelisi keerdsõlmi. Atlandiülesel liidul ei ole poliitilist tulevikku, kui ei saavutata konsensust küsimustes, mis puudutavad uue maailmakorra norme. See, kes soovib selle konsensuse saavutada, peab hoolt kandma selle eest, et ELi kõik liikmed saavutaksid omavahel kokkuleppe selles, mida nad üheskoos kavatsevad teha läänelike väärtuste kaitseks. (Heinrich August Winkler, Die Zeit, 19.06)

ELil peaks siiski olema julgeolekudoktriin, sellise julge sammuga esines ELi välis- ja julgeolekupoliitika volinik Javier Solana ELi tippkohtumisel Thessalonikis. Mainitud julgeolekudoktriinist peaks kujunema Solana "hüvastijätuteos". Kuid vaatamata ELi tulevikukonvendi delegatsioonide (k.a. Saksamaalt) soovidele käivitada kvalifitseeritud häälteenamusega otsuste vastuvõtmise protseduuri ühise välispoliitika küsimustes, jääb see idee brittidele ikkagi võõraks. Sellise süsteemi rakendamiseks on veel ikkagi vaja mõne debati läbiviimist kompromissi saavutamiseks ja seda soovitatavalt enne järgmist sõda. (Petra Pinzler, Die Zeit, 19.06)

Vaidlus Iraagi sõja ümber näitas seda, kui lühiajaline võib olla mälu: Euroopa on jälle lõhestunud. Ühise välispoliitika asemel tegeleb EL institutsioonide loomisega tõsiselt nähes vaeva, et patsifistlikust neutraliteedist kõrvale hoidumata järgida 1989. aastal tekkinud motot: "Rahu tuleb läbi vabaduse". (Ulrike Ackermann, Die Welt, 26.06)

Hiljemalt Iraagi-konverentsi ajal mõistab George W. Bushi valitsus, et koalitsioon maksta suutvate riikidega on palju meeldivam kui koalitsioon vaeste toetaja-riikidega. (Dieter Ostermann, Frankfurter Rundschau, 26.06)

Iraagi sõda viis selleni, et ELi ja liituvate riikide arvamus ühise välis- ja julgeolekupoliitika kohta on löönud silmanähtavalt kõikuma. Katsed Euroopa "ühtse hääle" saavutamiseks ebaõnnestusid. Arvestades tulevaste liikmesriikide arvamuste erinevust võib oletada, et tulevikus mingit muutust oodata ei tasu. Säärase ühtse poliitilise üksmeele puudumise korral ei jää ELil muud üle kui ainult mängida allliigas. (Sergei Karaganow, Die Welt, 26.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Washingtonis toimunud USA ja ELi tippkohtumine toimus ajal, mil mõlemal pool Atlandi ookeani olid meeleolud juba leebumas. Peale Iraagi kriisi on ameeriklased ja eurooplased teineteist praegu uuesti veidi paremini mõistma hakanud. Washington ootas aga kannatamatult, mida otsustavad ELi liikmesriikide põllumajandusministrid ELi põllumajanduspoliitika reformimise osas. Viimaste kuude jooksul pole USA väsinud kordamast, et ELi põllumajanduspoliitika reform on hädavajalik selleks, et oleks võimalik jätkata arutelu põllumajanduspoliitika ümber WTO Doha läbirääkimiste vooru raames. ELi Thessaloniki tippkohtumisel vastu võetud otsused, eriti mis puudutab võitlust massihävitusrelvade vastu, näitasid, et ka ELI sooviks transiatlantiliste suhete normaliseerumist. (Patrick Jarreau, Laurent Zecchini, Le Monde, 26.06 )

Taani ajakirjandus

EL ja USA üritasid hiljutisel tippkohtumisel Washingtonis tuua päiksepaistet suhtumisest Iraaki põhustatud tormidest atlandiüleses koostöös. Paraku on mõlemad blokid paljudes küsimustes väga erinevatel seisukohtadel. (Bente Bundgaard, Berlingkse Tidende, 27.06)

Norra ajakirjandus

ELi välis- ja julgeolekupoliitika juht Javier Solana püüab ELi muskleid näitama panna. Ta tahab nimelt koondada kõik liidu liikmesriigid ühise välispoliitilise joone taha. Selline positsioon võib aga Norra peaminister Kjell Magne Bondeviki jaoks problemaatiliseks kujuneda. (Ulf Peter Hellstrøm, Aftenposten, 23.06)

Soome ajakirjandus

Soome Välispoliitilise instituudi eriuurija Dr. Hanna Ojanen arvab, et Soomel ei maksa muretseda ELi kaitse edasise arengu pärast, kuna EList võib areneda NATOle kasulik võistleja. Soome ei tohiks Inglismaa kombel ELi ühtse kaitsesüsteemi arendamise vastu olla, selline suhtumine tõmbaks ELil "vaiba jalge alt". ELi kaitse arendamine ei tähendaks tingimata militaarmaksude tõusu, kuna EL ei ehitaks üles uut armeed, vaid kasutaks liikmesmaade või NATO olemasolevaid vägesid. (Laura Pekonen, Helsingin Sanomat, 26.06)

Vastandina ülejäänud Euroopale on nii Soome kui Rootsi NATO-vastased. On selge, et EL hakkab rajama oma kaitsesüsteemi, mis aga ei tähenda, et see ei tugineks NATOle ja liikmesriigid ei kuuluks NATOsse. ELi põhiseaduse vastuvõtnud maa ei saa jääda neutraalseks. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 24.06)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

More than half of Denmark's electorate now approves joining the euro zone and cooperating in a collective European defense system, according to a Green party poll. (Afp, 24.06).

Italy's Europe minister Rocco Buttiglione called for "reasonable reform" of the controversial EU Stability and Growth Pact. (Afp, 28.06)

EU leaders unanimously confirmed Bank of France governor Jean-Claude Trichet as candidate for president of the European Central Bank. (Reuters, 20.06)

Sweden's anti-euro camp continues to make gains just three months ahead of a referendum to decide whether or not to abandon the krona and adopt the single currency, a fresh poll show. (Afp, 17.06)

Germany does not expect the EU to agree to an infrastructure investment plan to jumpstart economic growth in the 15-nation bloc before the fall. (Afp, 18.06)

Rootsi ajakirjandus

Kui rahvahääletuseni Rootsi liitumisest Euroopa rahaliidu EMUga on jäänud vähem kui kolm kuud, näitavad avaliku arvamuse uuringud, et suurem osa rahvastikust on EMUga liitumise vastu. (Henrik Brors, Dagens Nyheter, 20.06)

Rootsi ühiskonnategelaste avalikus pöördumises rahva poole kutsutakse üles ütlema JAH 14. septembril asetleidval rahvahääletusel Rootsi liitumisest EMUga. Üleskutses märgitakse, et liitumise vastu hääletajad ei võta täit vastutust üleilmsete arengute eest ning jätavad vaba voli maksudest kõrvalehoidjatele ja valuutaspekulantidele, kahjustades seega kolmandas maailmas elavate inimeste huve. (Bror Perjus, Åse Bruun, Birgitta Lundin, Ingemar Olsson, Berra Åhnberg, Åsa Westlund, Mattias Goldman, David Rutström, Anders Ehnmark, Lena Ag, Claes Andersson, Nina Wadensjö, Håkan A. Bengtsson, Hillevi Larsson, Lennart Värmby, Lasse Berg, Roger Hällhag, Björn Lindh, Henry Pettersson, Andreas Bogatic, Anders Carlberg, Robert Janson och Anders Selnes, Dagens Nyheter, 23.06)

Artikli autor Rootsi suursaadik Berliinis avaldab arvamust, et liitumine EMUga seab demokraatiale möödumatuid kitsendusi. Seevastu majanduslike mõjude kohta on arvamust avaldada tunduvalt keerulisem. (Carl Tham, Dagens Nyheter, 25.06)

Taani ajakirjandus

Taanis käidav arutelu EMUga liitumise on siiani piirdunud üksnes rahaliidu majanduslike aspektidega, jättes poliitilised küsimused kogunisti kõrvale, leiab Rootsi rahvusvahelise majanduse ja finantsturgudeminister Gunnar Lund. (Kristian Halskov, Jyllands-Posten, 18.06)

Rootsi ja Taani andmesidespetsialistide arvates on üsnagi tõenäoline, et Euroopa võrgu- ja infoturbeagentuur  paigutatakse Rootsi Malmöt ja Taani Kopenhaagenit ühendava Øresundi väina piirkonda. See agentuur peaks tööd alustama 2004. aasta 1. jaanuaril, ent veel pole otsustatud, kus ta paiknema hakkab. (Niels Barfod, Børsen, 24.06)

Soome ajakirjandus

ELi põllumajanduspoliitika pidurdab ettevõtlikkust. Raha antakse ühepalju, hoolimata sellest, kas tehakse asju paremini ja rohkem või mitte, teab piimakarja omanik Antti Rauhamaa. Bürokraatia võiks tulevikus väheneda. Praeguse süsteemi on ametnikud iseenda jaoks loonud. Eesti vastava ühistu esimees tunnistas oma hirmu ELiga liitumise ees. Just siis, kui ühest bürokraatiast lahti saime, astume teise, kolmekordsesse. (Ninni Lehtniemi, Etelä-Suomen Sanomat, 27.06)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO's secretary-general said George Robertson Europe needed to spend more on defence and avoid creating unnecessary new structures if the US was to take it more seriously as a partner for global security. (Reuters, 24.06)

Europe's security ambitions in Iraq and its efforts to combat terrorism are being undermined by low defence budgets and unnecessary spending, NATO Secretary General George Robertson said. According to him European members of NATO did not have the capacity to finish military missions they have undertaken abroad. He said NATO members that had made important advances in recent years and that the alliance's command structure had also been streamlined, but that those achievements were not enough, given the organisation's expanding global role. (Afp, 24.06)

Turkey will host a summit of NATO next year which will notably welcome in seven new ex-communist members, FM Abdullah Gul announced. The summit will take place in Istanbul in May 2004, a NATO official said. (Afp, 25.06)

NATO is preparing to take over a peacekeeping force in Afghanistan in August. The Alliance will take over the International Stabilisation Force (ISAF) in the first "out-of-area" mission in NATO's 54-year history. (Afp, 29.06)

ÜRO pearelvastusinspektor Hans Blix teatas, et endine Iraagi president Saddam Hussein ei teinud piisavalt pingutusi sõjaliste operatsioonide ärahoidmiseks. (Interfax, 17.06)

Leedu kaitseminister Linas Linkjavitsjus nimetas soovitavaks NATO sõjalise baasi rajamist Leedu territooriumile või Baltimaadest naaberriikidesse peale seda, kui nad saavad täisõiguslikeks alliansi liikmeteks. See on oluline regioon julgeoleku ja stabiilsuse tagamiseks. (Interfax, 19.06)

Vladimir Putin teatas, et Venemaa suhete arenemine NATOga on oluline element kaasaegses julgeolekusüsteemis. Venemaa leiab, et on ühised ohud, millele me suudame efektiivselt vastu seista, viidates rahvusvahelisele terrorismi vastu võitlemisele, päästetöödele merel ja humanitaar- ning rahuoperatsioonide korraldamisele. (RIA, 22.06)

Soomes on 65% kodanikest riigi NATOsse astumise vastu, sealhulgas 51% toetavad kavatsust luua ELi sisesed julgeolekujõud. (RIA, 22.06)

USA ajakirjandus

Transatlantiline poliitiline tüli on alles alanud. See jääb valitsema alanud aastakümmet. (William Pfaff, International Herald Tribune, 26.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Põhimõtteliselt on olemas ruumi tõsiseks Atlandi mõlemat kallast hõlmavaks aruteluks - kui Euroopa valitsused suudavad saata selge ja arusaadava sõnumi USA valitsusele, kes ei taha eriti kuulata. (William Wallace, Financial Times, 27.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kui kuuldused NATO surmast olid liialdatud, siis seda ennekõike seetõttu, et USAl on veel NATOt vaja. Nad on seda tõestanud, pikendades NATO eksistentsi läbi missioonide Afganistanis ja Iraagis. See tahe anda NATOle teine elu on tehtud teoks ka läbi NATO kiirreageerimisüksuse loomise. NATO kiirereageerimisüksus peaks olema teovõimeline oktoobriks 2004 ning illustreerib selgelt NATOs läbiviidavaid reforme. Loodav kiirreageerimisüksus koosneb 5-6000 mehest, kes peavad olema valmis kiirelt reageerima ning kelle varusuts on hig-tech. See vastandub selgelt külma sõja aegsetele vajadustele ning selle idee arendamise taga on Washington. (Laurent Zecchini, Le Monde, 20.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

President Arnold Rüütli sõnul on Eesti turvalisusele oluline koostöö nii Ameerika Ühendriikide kui ka Venemaaga. "Julgeoleku jagamatuse põhimõttest lähtuvalt on oluline koostöö ka kõikide nende riikidega, kes vahetult küll ei asu Läänemere ääres, kuid kelle tegevus mõjutab siinset olukorda," ütles Rüütel esmaspäeval Berliinis peetud kõnes. "Meie turvalisuse seisukohalt on oluline koostöö nii Ameerika Ühendriikide kui Venemaaga." (Interfax, 16.06)

Ühinemine NATOga tähendab Eesti jaoks suurt võitu, andes kindlust riigi julgeolekule, märkis president Arnold Rüütel: “NATO liikmena peab Eesti arvestama partnerite soovidega, kuigi siseriikliku kaitse otsused tuleb meil endil langetada.” (Interfax, 23.06)

Prantsusmaal viibis töövisiidil Eesti president Arnold Rüütel. Rüütel viibib Prantsusmaal kolm päeva, selle aja jooksul kohtus Rüütel Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraciga, et vestelda Thessalonikis toimunud ELi tippkohtumise tulemustest ning kahepoolsetest suhetest. (Afp, 25.06)

Olles töövisiidil Prantsusmaal külastas Eesti president Rüütel ka ühte põllumajanduse ettevõtet Louvris. Kuna Eesti president tunneb suurt huvi põllumajanduse vastu, huvitas teda väga see, kuidas väikesed põllumajanduslikud pereettevõtted Prantsusmaal toime tulevad, ütles Andres Talvik, Eesti suursaadik Prantsusmaal (Afp, 26.06)

Eesti endine poliitvang ja parlamendisaadik Enn Tarto saatis välisminister Kristiina Ojulandile kirja ettepanekuga taotleda ELilt 14. juuni kuulutamist rahvusvaheliseks kommunismi ohvrite mälestamise päevaks. (Interfax, 25.06)

Kodakondsus- ja migratsiooniamet alustas ettevalmistusi Vene erusõjaväelastest pensionäride väljasaatmiseks, kes on kes on saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu Venemaal uued elamispinnad. (Interfax, 16.06)

Vene sõjapensionärid, keda riigivõimud kavatsevad välja saata otsustavad esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtusse. Mark Štilerman, üks väljasaatmise ettekirjutuse saanud pensionäridest peab lahkuma juba sellel suvel. (Interfax, 18.06)

The Baltic ex-Soviet republics of Estonia and Latvia, shown in opinion polls to have large eurosceptic camps, are the final battleground of the EU's 2004 expansion. (Afp, 16.06)

Soome ajakirjandus

Harri Tiido avaldab oma arvamuse Eesti pürgimisest ELi ja NATOsse, mis andvat Eestile turvalisuse tagatise. EL olevat küll liiga sotsialistlik ja bürokraatlik. Venemaa suhtes soovitab olla optimistlik. (Katja Alanen, Pohjalainen, 13.06)

52 % Eesti venekeelsest elanikkonnast pooldab NATOga liitumist, selgub Eesti Kaitseministeeriumi korraldatud küsitlusest. Alles veebruaris oli see arv 39 %. Muutuse arvatakse olevat põhjustanud Praha tippkohtumisele järgnenud Moskva nõusolek NATO laienemise suhtes Baltimaadesse. Eestlastest toetab NATOga liitumist 71 % küsitletuist. (Helsingin Sanomat, 23.06)

Eesti peaministril Juhan Partsil on kahju, et Anneli Jäätteenmäki tagasi astus, kuid tema sõnul näitab see samm Soome poliitilise kultuuri kõrget taset. Paljude eesti poliitikute arvates oleks peaminister Eestis samas situatsioonis jätkanud. (Etelä-Suomen Sanomat, 19.06)

Soomlased peavad nägema Eestit võrdväärse ELi maana, eestlasi pole vaja poputada, rääkimata üleolevast suhtumisest. Kõik Läänemere-äärsed maad peavad ajama mõistlikku koostööd Venemaaga. Soome peaks pidevalt Tallinna suunas vaatama ning muutustele tundlik olema. (Sampsa Saralehto, Demari, 25.06)

Majandus

Taani ajakirjandus

Taani laevaehitusfirmade ümberstruktureerimist käsitlevas artiklis tuuakse asetleidva protsessi ühe põhjendusena taani kapitalil põhinevate laevaehitustehaste konkurents Taanis asuvate tehastega. Erilist äramärkimist leiab Loksa Laevaremonditehas, mille kvaliteedi kohta mainitakse, et selle toodangu kvaliteet vastab nii A. P. Mølleri inseneride kui ka Fynis asuvate laevaseppade arvates Fynis valmistatud toodangule. (Niels Jensen, Børsen, 25.06)

Taani majandusministeeriumi koostatud aruandest ilmneb, et praeguse seisuga on ELiga liituvatest riikides EMUga liitumiseks valmis neli, nimelt Küpros, Ungari, Eesti ja Leedu. (Børsen, 27.06)

Soome ajakirjandus

Tallinna ja kogu Baltimaade ühe suurima hotelli Viru äritegevus läheb Sokos hotelliketi omandisse. Kinnisvara jääb praegusele omanikule ehk soome ehituskonserni SRV harule. Aruannetes esineb SOK rentnikuna. Üheksa aastat hotelli juhtinud ja ka peale müügitehingut samale kohale jääv Yrjö Vanhanrn väidab, et müük olevat juba 1994. aastast päevakorral. (Esko Nurmi, Helsingin Sanomat, 19.06)

Baltimaade hotelliturg on omapärane. Välismaised hotelliketid on end sisse seadnud Leedus, kus on kõige vähem turiste, kuid puuduvad Eestist, kus on neid kõige rohke. Tallinnat on alati külastanud põhiliselt soomlased, kes on ka suurimate Tallinna hotellide omanikud. Lääne-Euroopa kette huvitavad aga omad turistid. (Turun Sanomat, 19.06)

Soome võib eesti toiduaineteturgu juba üldiselt oma koduturuks pidada. Üks eesti ettevõtetest aga, mis ei ole soomlaste omandisse läinud, on Tallinna Külmhoone, vanim jäätisetehas Eestis. Tuleviku kindlustamiseks on Külmhoone leedu jäätisetehase kaasomanik. Külmhoone tegevdirektori Margus Puusti sõnul on nende prioriteediks Pan-Baltic -koostöö. (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 19.06)

Soomes kaovad töökohad, kui Silja Line hakkab kasutama hoopis Baltic Clean ASi teenuseid Tallinnas oma Helsingi-Tallinn liinil sõitvate laevade koristamiseks. (Richard Brander, Hufvudstadsbladet, 24.06)

Soome Ruokakesko tegevdirektor Kalervo Haapaniemi kavatseb sellel aastal Eesti toiduainete turust 25 % soomlaste valdusse saada. Baltimaades kulutavad inimesed toidu ostmiseks rohkem raha kui Soomes. (Heidi Kivimäki, Aamulehti, 23.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Tallinnas avati okupatsiooni muuseum, kus on kajastatud 1940-1991 aastatel toimunud sündmused, sealhulgas fašistliku Saksamaa okupatsioon Teise maailmasõja päevil ja Eesti kuulumine NSVLi koosseisu. Viimast perioodi nimetatakse Eestis “nõukogude okupatsiooniks”, millele on pühendatud peamine osa väljapanekust. (Interfax, 27.06)

Eesti territooriumi puhastamine vene armee rämpsust läheb maksma umbes 100 miljonit krooni hindavad keskkonna-ja kaitseministeeriumi spetsialistid. (Interfax, 18.06)

Rootsi ajakirjandus

Rootsi ametivõimud peavad viimasel ajal sagenenud narkootiliste ainete avastamise ühe põhjusena seda, et turu on üleküllastanud muuhulgas Eestis avatud uued uimasteid valmistavad laborid. (Lasse Wierup, Dagens Nyheter, 27.06)

Soome ajakirjandus

Eestit vaevab viinaneedus. Iseseisvunud Eestis ei ole toimivat alkoholipoliitikat, põhjuseks alkoholiaktsiisist saadava tulu suur osakaal riigieelarves. Põhjamaadest erineva alkoholipoliitika põhjuseks on valitsev ülim liberalism. Ühiskonna sekkumist indiviidi asjadesse nähakse nõukogude aegse jäänukina. Kevadel peetud Alkoholivaba Eesti ühingu asutamine sai vähese tähelepanu osaliseks. (Mart Ummelas, Kaleva, 26.06)

Soome näitleja Peter Franzén mängib produtsent Kristian Taska uues mängufilmis "Täna öösel me ei maga" mõrvarühma politseiülemat. Franzén on eesti keelt kassettide pealt kuulanud ja räägib oma repliigid peast. (Helsingin Sanomat, 28.06)

Kuurortlinnad Naantali, Haapsalu ja Kuressaare teevad kultuurilist koostööd. Sel suvel tuleb ainukese soome teatrina Haapsalu amatöörteatrite festivalile Naantali teater näidendiga "Anne Franki unenäod". Juba on üleval ka Naantali kunstniku Aarre U. Heinoneni tööd, mis viiakse sügisel edasi Kuressaarde. Eestlased omakorda tantsivad-mängivad Naantalis. (Heli Nummila, Turun Sanomat, 28.06)

"Põikpäisuse kroonika" on Jaan Krossi romaani "Kolme katku vahel" soomekeelne pealkiri. Tõlkijad otsustasid sellise pealkirja kasuks, kuna kuigi kolmel katkul on ka sümboolne tähendus Liivimaad himustava kolme riigi pärast, taheti leida pealkirja, mis väljendab kõige paremini nelja osa ühtsust. Põikpäisus viitab nii peategelasele Balthasar Russow'le kui Tallinnale ja tervele Eesti rahvale. (Turun Sanomat, 29.06)

Turust pärit Pekka Lainele, kes on juba 13 aastat Eestis tegutsenud, kuulub Viljandis naisteriiete õmblustöökoda Jil's Balti OÜ. Riided rändavad põhjamaadesse, kust tuleb ka kangas, mis algselt pärit Kaug-Idast. Maffiat rõivatööstus ei huvitavat, kuna seal ei ole midagi jagada. Õmblejannadele maksab ta 40% vähem palka, kui Soomes samal alal. Rõivatööstus liigub idasuunas, kus tööjõud veel odavam, kuigi tollide olemasolu hoiab seda veel vaos. Laine kiidab eestlaste tublidust - vahest tuleb Viljandi õmblejatel Venemaa kolleege hädast välja aidata, kes tähtaegadega kimpus. Laine on mures Eesti majandussituatsiooni pärast, et omatoodangut on minimaalselt, aga vähemalt annavad majandusele ergutava süsti Laine arvutuse kohaselt 2,5 miljonit Soome turisti aastas. Laine ei usu, et ELi ühinemisel Eestisse suuri eurorahasid tuleks. See-eest on ta ise oma õmblejannadele laenupanga eest. (Pirjo Kamppila, Etelä-Suomen Sanomat, 26.06)

Eero Medijainen ja Vahur Made on avaldanud 166 lk. raamatu "Estonian Foreign Policy at the Cross-Roads" (Eesti välispoliitika teelahkmel), väljaandjaiks Helsingi Ülikooli Aleksanteri Instituut ja Kikimora Publications. Artiklitekogu sisaldab kirjutisi viimase saja aasta kohta. Autorid on arvamusel, et Soomele pööratakse liiga vähe tähelepanu. (Jukka Rislakki, Etelä-Suomen Sanomat, 25.06)

Lilian Mosolaisel, eesti maalikunstnikul on üleval juba kolmas näitus Soomes. Vaatamata kodumaal saavutatud edule ei ole kerge üle Soome lahe pääseda. (Marko Säynekoski, Turun Sanomat, 19.06)

Uutes, uljates euro-Baltimaades kiiremad söövad välja aeglasemaid ja võitjateks tunduvad tulevat noored ja kurjad mehed. Neli naist Baltimaadest räägib sellest, kuidas käib oma koha eest võitlemine maades, kus feminism on sõimusõna. (Sanna Sommers, Me Naiset, 12.06)

Enda sõnul ei ole Signe Kivi parimaks näiteks eesti naisest, sest teda ei ole kunagi tema soo põhjal diskrimineeritud. Ta teab aga, et see on ikka veel meeste maa. "Eesti naine on nagu kass, kes kukub aina jalgadele" ja needsinatsed teised sõnad. (Me Naiset, 12.06)

Jaan Kaplinski pidas kirjanike kokkutulekul Mokullas konkreetseima ning provokatiivseima ettekande, teemaks pühadus, tabu ja ökoloogiline tasakaal. (Pia Ingström, Hufvudstadsbladet, 16.06)

Eestist toodud marutaudi nakatunud hobune hammustas Soomes veterinaari, teistel ületoodud hobustel haigusekahtlustust ei ole. Loomade vedamisele üle piiri see juhtum takistusi ei põhjusta. (Pekka Aalto, STT, Aamulehti, 14.06)

Eesti korvpalli põhikategoorias hakkab mängima aegade jooksul juba teine soomlane, Petri Virtanen, kes sõlmib lepingu A. Le Coqiga. (STT, Kansan Uutiset, 24.06)

Soome perekond on väga rahul oma Soomaa kanuumatkaga, soovitab kõigile kaasmaalastele. Parme ei osanud nad aga mitte oodata (tiivulisi). (Nykypäivä, 27.06)

Eesti kultuur kolib suvel looduse rüppe, omapäraisemaks kohaks Leigo järve pealsed kontserdid. (Jarmo Virmavirta, Nykypäivä, 27.06)

Eesti keskkriminaalpolitsei ülem Andres Anvelt annab intervjuu, teemaks kuritegevus kuritegelikud organisatsioonid Eestis. (Sami Lotila, Keskisuomalainen, 23.06)

Heatahtlik ja kaastundlik artikkel Eesti olukorrast, kui helgemad pead ja bürokraadid ära Euroopasse hakkavad valguma. Soomlased ei pruugi mõista, et põhjamaine heaoluühiskond võib eestlastele igavana paista. Eestis on loogika teistsugune: igaüks vaadaku ise kuidas hakkama saab. Eestlaste viga on nõukogude ajast jäänud mõtteviis, et kõik on väga lihtne. (Tuula Rantonen, Karjalainen, 16.06)

Realistlik pilguheit Eesti olukorrale. Väikesed tapjapoisid Tallinnas suurte klaashoonete peegelduses. Majanduse dünaamilisus ei ole tavainimesi jõukamaks teinud. (Pekka Lakka, Etelä-Saimaa, 15.06)

Mustades toonides pilguheit Eesti olukorrale. Peaminister ei vaata kätt andes ajakirjanikele silma, üle kolmandiku Eesti majandusest on kehvas seisus. Eestist on kujunemas mingi eksperiment, et näha kuidas nii väike arv rahvast suudab toime tulla kahestumisega õnnestujateks ja kaotajateks. Kirjutaja loodab, et Euroopa Liidust tulema hakkavatest eurorahadest osagi ühiskonnast väljaheidetute heaks läheks. (Arja Mikkola, Kaleva, 14.06)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee