Nädal välismeedias: 19. - 25. mai 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen hailed Slovakia's vote in favour of EU membership as a "big success", dismissing concerns about the low turnout in the poll. "It is a day of joy and glory for Slovakia and I cannot understand the criticism that is referring to the low turnout," said Verheugen. Nine out of 10 Slovaks casting votes in referendum approved EU membership - 92.46 percent with just over six percent against. The result was higher than those delivered so far in Malta, Lithuania, Slovenia and Hungary, but only just over half of voters in the former communist country went to the polls. The 52-percent turnout followed a dismal show of 46 percent in Hungary last month and has raised concern that referendums on EU accession in Poland and the Czech Republic in June could suffer a similar fate. (Afp, 19.05)

EC President Romano Prodi pleaded with Poles to turn out and cast their votes to ensure that a June 7-8 referendum on joining the EU is valid. "Please vote," Prodi said as he visited a referendum rally in this small town in eastern Poland just three weeks ahead of the popular vote. "I am not afraid of Poland," he told a news conference when asked whether his visit to the central European country reflected concerns of a negative result at the vote. "I only hope that enough people will go to vote." (Afp, 19.05)

The EU's biggest member-to-be Poland is sure that it will join the bloc, brushing aside fears of a low turnout at a June 7-8 referendum on membership. The government says a Yes vote is assured at the two-day plebiscite. Although it will only be valid if more than 50 percent of voters cast their ballots, with Poles being traditionally lazy about going to the polls, parliament will take the decision to join the EU if the referendum fails, officials say. "In the end membership will pass, but leaving a bad taste in your mouth. That's the problem. It's a question of atmosphere," Polish government spokesman Michal Tober told. (Afp, 25.05)

Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso was set to campaign for a Czech Yes vote for EU membership during a visit to the Czech Republic. (Afp, 24.05)

The EC's top official overseeing enlargement said the 10 countries due to join the EU next year need to do more work to prepare their laws and regulations for membership of the wealthy bloc. In a letter to other members of the executive Commission, Günter Verheugen said: "In a number of cases, particular efforts still need to be made." Of the 28 cases requiring urgent attention, eight were in Poland, by far the largest of the 10 set to join next May 1. (Reuters, 23.05)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen predicted that EU membership candidate Romania would be in position to sign its accession treaty at the start of 2005. Romania, along with Bulgaria, is missing out on the EU's next enlargement wave set to take place in May 2004 with the addition of 10 new member states. But Romania is doing well in its preparations for EU membership with a view to joining in 2007, Verheugen told reporters after talks with Romanian FM Mircea Geoana. (Afp, 20.05)

The EC rebuffed a call by Italian PM Berlusconi for the EU to expand to countries including Russia and Israel. In the latest sign of strains between Brussels and Rome ahead of Italy's succession to the EU presidency on July 1, the EU executive said that enlargement will "have to stop somewhere." (Afp, 23.05)

Austrians, neighbours to four former communist states set to join the EU next year, are more worried than pleased about European enlargement, a poll showed. Asked to rank the May 2004 expansion of the EU as "a reason to worry or be happy", 51 percent of 1,000 Austrians polled said the former. Only 20 percent said they were happy about EU expansion and 29 percent said neither. (Reuters, 23.05)

A majority of Norwegians, 53 percent, are in favour of joining the EU as opponents continue to lose ground, according to a poll published by daily Aftenposten and public broadcaster NRK. Thirty percent of Norwegians are against joining the Union, compared to 36 percent just a month ago. The pre-European camp has meanwhile risen from 48 percent. (Afp, 19.05)

Ukraina president Leonid Kutšma loodab, et järgmisel Ukraina-EL tippkohtumisel võib riik saada ELi assotsieerunud liikmeks. (Interfax, 19.05)

Moldova välisminister Nikolai Dudeu teatas, et Moldova kasutab kõiki Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistuja võimalusi ja eeliseid, et aktiviseerida ELi integreerumise protsessi. (Interfax, 21.05)

George Soros teatas, et Serbiat ei saa ELi vastu võtta enne, kui tema piirid on määratletud. “Kosovo ei saa olla Serbia koosseisus. Mida kiiremini seda

tunnistatakse, seda parem kõigi jaoks,” ütles Soros. (RIA Novosti, 23.05)

Peterburis asuva uudisteagentuuri tellimusel 1501 eurooplase seas korraldatud telefoniküsitluse tulemused näitasid, et enamus loeb Venemaad sõbralikuks maaks (mida lähemal Venemaale elatakse, seda ettevaatlikumad ollakse), ka Venemaa ELi astumist toetaks rohkem lõuna-eurooplased kui skandinaavlased. (IA Rosbalt, 19.05)

USA ajakirjandus

ELi laienemine 2004. a. on märkimisväärne saavutus, mille üle peaksid kõik eurooplased uhked olema. Enne, kui kogu Kagu-Euroopa on ELiga liidetud, ei ole Euroopa ühendamine veel lõppenud, kuigi ka praeguse laienemise näol on tegemist ajaloolise hetkega. (Stjepan Mesic, Boris Trajkovski, Zoran Zivkovic, Fatos Nano, International Herald Tribune, 22.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Prantsusmaa ja Saksamaa võivad küll Poolat alavääristada, aga tegemist on tulevase ELi suurriigiga. Poolast saab Brüsselis Inglismaa (ja USA) loomulik liitlane. Tahtes küll kuuluda Euroopasse, häirivad igasugused iseseisvuse kärpimise katsed Poolat samavõrd kui iga briti euroskeptikut. (Vanora Bennett, The Times, 21.05)

Iraagi tõttu on Balkan samahästi kui unustatud, kuigi tegemist on Euroopa lahutamatu osaga. USA on selgelt andnud teada oma kavatsusest vähendada kohalolekut sealses piirkonnas ja nii peab EL võtma juhirolli üle. (George Soros, Financial Times, 23.05)

Saksamaa ajakirjandus

Leedus toimunud euroreferendumi positiivne tulemus peegeldab pigem linna- ja maaelanike ühismeelt, kui nende elanike arvamust Leedu riigi ELi astumise kohta. Leedus näib siiani olevat kaks ühiskonda, kes hääletavad sama asja poolt. (Reinhard Veser, FAZ, 19.05)

Globaliseerumine kahjustab vanu kaubandusturge ja kaitsevõresid. Mõnikord see viib paradoksaalse olukorrani, kus väikeriikidel läheb tunduvalt paremini kui suurtel. Raudse eesriide varjust esileastuvate riikide hulgast on Balti riikidel olnud kõige valutum üleminek. (Michael Stürmer, Die Welt, 21.05)

Itaalia ajakirjandus

EKi president Romano Prodi usub, samuti nagu paavst Johannes Paulus II, et Poola on oluliseks osaks ELis ning teatas Poolas visiidil olles, et ei kujuta ELi ette ilma Poolata ega Poolat väljaspool ELi olevana. (Corriere della sera, 19.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

There is still time to reach a compromise on the future EU's institutions before ten new members join next year, Greek PM Costas Simitis said. "The Salonica (Greece) summit next month will trace the direction in which the future discussions on the future of the union will take place," Simitis said. (Afp, 24.05)

German FM Joschka Fischer called for EU summits to continue to be rotated to different cities for the next decade in order to raise the profile of the enlarged EU. "The visibility of the EU is of crucial importance," above all for the 10 candidates due to join in 2004, Fischer told a parliamentary commission for European affairs. (Afp, 21.05)

PM Tony Blair will tell the architect of a EU constitution that Britain will not surrender control of key policy areas. Officials said he will stress to former French president Valery Giscard d'Estaing hat Britain will oppose any document that strips it of its right to decide on taxation, foreign and defence issues. (Reuters, Afp, 19.05)

A former Labour government minister called for a referendum on the future EU constitution as the man who is drawing it up, Valery Giscard d'Estaing, prepared for talks with PM Tony Blair at Downing Street. Backbench MP Frank Field announced that he will bring a bill to parliament calling for a national referendum to be held before Britain adopts a constitution for Europe. Eurosceptics fear the the future European constitution will weaken Britain's sovereign powers, especially in the areas of foreign affairs, monetary policy and defence. (Afp, 19.05)

British Foreign Secretary Jack Straw rejected a call to hold a referendum on a future EU constitution, saying it was not a significant enough issue. He said the new constitution, to be decided on by an inter-governmental conference based on recommendations from the Convention on the Future of Europe, would not change Britain's fundamental ties with the EU. (Afp, 19.05)

Portugal will likely hold a referendum on a future EU constitution, Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso said. (Afp, 19.05)

Britain opposes the idea of creating a new post of EU foreign minister because EU members want control over their foreign policy, minister for Europe Denis McShane said in an interview. McShane told the Berliner Zeitung newspaper that the EU needed to be better represented abroad, "but we don't need a EU foreign minister." (Afp, 23.05)

As the next holder of the rotating EU presidency, Italy has called on EU accession countries to join its fight against illegal labour movement, Italian Labour Minister Roberto Maroni said. "Curbing illegal labour is one of the priorities of Italy in European social policy and we expect Estonia and the other candidate countries to join us in this fight," Maroni told journalists. (Afp, 21.05)

Greek FM George Papandreou suggested involving members of the U.S. Congress in a dialogue on the reform of EU institutions, a Belgian paper said. "I think it would not be a bad idea to set up a separate forum of the EP or national parliaments and national personalities consulting with members of the (U.S.) Congress on the changes to the European institutions and what is happening to defence and foreign policy," Papandreou told De Standaard newspaper in an interview. (Reuters, 21.05)

Slovenia's former PM Alojz Peterle said he is considering running for the post of EP president after his country joins the EU in May next year. If successful, Peterle would become the first representative of a new member state to hold a senior position in the enlarged EU. (Afp, 21.05)

The EU will probably stop requiring a unanimous vote on cultural issues, but will keep its exception for global trade deals on cultural products, Greek Culture Minister Evangelos Venizelos said. Venizlos said that "a large number of countries" wanted to have a qualified majority vote instead of the current policy of requiring a unanimous vote from the 15 member states on issues affecting EU internal policies. (Afp, 24.05)

Europe's constitution builders are set to override British objections and propose greater decision-making power for the dozen members of the euro zone. The steering presidium of the Convention drafting a constitution for an enlarged EU will next week propose giving members of the single currency the power to set and enforce economic policy guidelines for the first time without other EU countries, EU officials said. "It doesn't go as far as the EC proposed, but it's quite a step," one official said, speaking on condition of anonymity. (Reuters, 23.05)

An inter-governmental conference that will have the last word on a future EU constitution will begin work in Rome in October, Italian PM Silvio Berlusconi said. (Afp, 24.05)

USA ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvent ei loo uut Frankensteini koletist, nagu võib jääda mulje briti ajakirjandusest. Ent pole ka kindel, kas saavutatakse alustades seatud eesmärke: läbipaistvus, demokraatia ja vastutuse süvendamine. Kui konvendi töö vili ei täida neid nõudeid, ei ole ta ka rahvalt heakskiidu küsimist väärt. (The Wall Street Journal, 19.05)

Enamuse eurooplaste jaoks on EL jäänud segaseks ja kaugeks. Isegi Brüsseli targad ei suuda hästi seletada, kuidas EL töötab ja kes mille eest vastutab. Kuna 2004. a. liitub 10 uut riiki, muutus ELi tööpõhimõtete muutmise vajadus möödapääsmatuks ja nii asutatigi Euroopa tulevikukonvent. Ning see konvent on parem viis ELi muutmiseks, kui endine valitsustevahelise konverentsi süsteem, mida kirjeldatakse kui lehmakauplemist suletud uste taga. Konvendi tegevuse mõned tulemused teevad ELi arusaadavamaks ja tõhusamaks. Ent liit jääb endiselt keerukaks ja teda armastada on sama keeruline. (Charles Grant; Daniel Keohane, The Wall Street Journal, 23.05)

Euroopa põhiseaduse kirjutajad, kes näevad vaeva, et saada oma tööga valmis 20. –21. juuni ELi tippkohtumiseks, teeksid targasti kui võtaksid arvesse USA põhiseaduse tegemise kogemust. (Richard Brookhiser, The Wall Street Journal, 23.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Praegu ei ole küsimus mitte niivõrd selles, kas Inglismaal tuleb rahvaküsitlus ELi põhiseaduse üle, vaid selles, miks paistab Blair üldse nii tugevalt ELi põhiseadust toetavat? (The Daily Telegraph, 19.05)

Inglismaal on äkitselt plahvatanud Euroopa põhiseaduse teema. Nagu ühel esileheküljel kirjutati: Elizabeth I, Nelson ja Churchill kaitsesid riiki, aga Blair kavatseb selle ilma vastupanuta Euroopale ära anda. (David Smith, The Times, 18.05)

Praeguse Inglismaa Euroopa käest päästmise kampaania kohta tuleb öelda mõnda asja. Esiteks ei ole nn. Giscardi ELi põhiseadust veel olemas. Seda kirjutav konvent ei lõpeta oma tööd enne 20. juunit ja seejärel arutab vähemalt pool aastat põhiseaduse projekti ELi valitsustevaheline konverents. Ja alles seejärel hakkavad ELi riigid põhiseadust vastu võtma. Kujutlus, et meil tuleb kohe saata väed Doveri kaljudele, et hakata vaenlast tagasi tõrjuma, on lihtsalt rumal. (The Guardian, 17.05)

Arutelu selle üle, kas ELil peaks olema kaks presidenti, oleks lõbus kui küsimus ei oleks nii tõsine. Võib ette kujutada Bushi nägu, kui keegi tiriks Ovaalkabinetti teise laua juurde. Roomal võis olla kaks konsulit, aga kahe võistleva presidendi idee on tänapäeva poliitilises maailmas, ütleme, huvitav. (Michael Prowse, Financial Times, 17.05)

Olles end Brüsseli Justus Lipsius palee ülaosa kõrgelt turvatud mullikeses kenasti sisse seadnud, annab d'Estaing oma Bulla Giscardiad - nagu tema olümposlikke teadaandeid on hakatud nimetama - tavaliselt välja intervjuudena Le Monde'ile. Mõne konvendi liikme arvates näeb d'Estaing Euroopat Prantsusmaa pikendusena ja on seejuures läinud nii suureliseks, et paistab end pidavat Louis XIVks. (Ambrose Evans-Pritchard, The Daily Telegraph, 20.05

Ärge pange tähele eurokartlikke rünnakuid Euroopa tulevikukonvendi pihta. Meil on seda põhiseadust vaja. (Peter Riddell, The Times, 22.05)

EK armastab (tegelikult on see ka tema kohustus) osutada ümberkorraldustele, mida on liikmesriikidel vaja ette võtta. Näiteks pensionisüsteemi viimine vastavusse rahvastiku olukorra näitajatega. Sellel taustal on irooniline, et komisjoni töötajad ei ole kuidagi nõus oma pensioniskeemi ümbertegemisega. (Financial Times, 21.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi enim arutatav küsimus puudutab hetkel nõukogu presidenti. See ettepanek on saanud suure kriitika osaliseks ning loomulikult on ka vastuargumendid kaalukad ja põhjendatud: nii hakkaks nõukogu ja komisjon omavahel konkureerima, samuti võib tekkida konkurents presidendi ja võimaliku tulevase ELi välisministri rollide vahel, samuti poole president vastutav EP ees. Ent samas, kui soovime näha Euroopat aktiivse tegurina maailma poliitilisel areenil, siis oleks aeg ka Euroopal endale demokraatlikul teel president valida ning anda tema pädevusse Euroopat mõjutavad vahendid. (Michel Barnier, Le Monde, 18.05)

Soome ajakirjandus

ELi põhiseaduse koostamine sai järjekordse tagasilöögi kuna Euroopa tulevikukonvendi juhatus ei suutnud saavutada kokkulepet vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks. Üks järjekordne tähtaeg on ületatud ning konvent võib jääda ajahätta kuna põhiseaduse projekt peaks olema valmis ELi tippkohtumiseks jaanipäeval. Selles projektis määratletakse ELi olemus, võimusuhete jagunemine ja tegutsemisviisid ning konvendi põhiseaduse projekti põhjal peaks VVK alustama ELi põhiseaduse koostamist. Konvendi president Giscard d'Estaing on oma seisukohtadest loobunud  ning umbes 1500 muudatusettepanekut on ta arvesse võetud vaid vähesel määral. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 24.05)

ELi sõjalise võimsuse arengus on toimunud edusamme, nimelt teatasid ELi liikmesriikide kaitseministrid, et ELi kriisireguleerimisüksused on kõigiks oma ülesanneteks valmis. See tähendab muuhulgas ka seda, et EL peaks olema suuteline vaenutsevaid osapooli lahutama. (Kari Huhta, Helsingin Sanomat, 20.05)

Itaalia ajakirjandus

Itaalia välisminister Franco Frattini teatas, et valitsustevaheline konverents, kes peab kinnitama Euroopa esimese põhiseaduse, ei tule kokku enne septembrit. Lisaks tuleb oodata ka kõigi liituvate riikide referendumite toimumist. Euroopa põhiseaduse kavand antakse üle 20.juunil Salonikis. (Corriere della sera, 19.05)

Itaalia president Carlo Azeglio Ciampi teatas, et Itaalia on ELi eesistumisperioodiks valmis. President kinnitas Euroopa põhiseaduse vastuvõtmise olulisust ning ütles, et nii Itaalia avalikkus kui ka parlamendi koalitsioon ja opositsioon toetavad ELi laienemist. (Corriere della sera, 22.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

EU foreign and defence ministers held talks on beefing up the Union's military muscle, as security and the fight against terrorism move up the agenda following a string of suicide bomb attacks. Iraq was also on the menu over lunch at the start of the two-day regular meeting, also clouded by a brewing row over plans for the EU's internal reform to prepare for its historic enlargement next year. Concretely the ministers agreed at the start of the meeting to create a series of "project groups" to fill yawning gaps in the EU's military muscle, whose weakness compared to the US was highlighted by the Iraq war. (Afp, 19.05)

The EU was set to declare its fledgling rapid reaction force ready for tasks from peacekeeping to peacemaking, but conceded it wouldnot actually be "rapid" or capable of risky missions just yet. A draft of the declaration to be agreed by defence ministers meeting in Brussels said that, thanks to fresh contributions to a common pool of military kit and forces, the EU could nowtackle crises "across the full range of Petersberg Tasks". But the ministers were careful not to trumpet the milestone:because their governments have so far failed to put money behind rhetoric the EU's 60,000-strong crisis management force stilllacks crucial and costly military capabilities. (Reuters, 19.05)

Europeans increasingly support the idea of a common EU foreign policy since the Iraq war, except for Britons. On average 67 percent of people in the 15 member states back a common foreign policy, four percentage points more than a similar survey in February, before the Iraq war. Support for a common defence policy is ever wider, with 74 percent backing it against 71 percent two months earlier, according to the Eurobarometer poll based on questioning in March and April. The exceptions to the rule are Britain and Denmark, the only two countries which deployed troops alongside the US during the Iraq war. Only 37 percent of Britons support a joint foreign policy, with 39 percent opposed, while 47 percent agree with a common defence policy and 31 percent are against. The most favourable are Italians, Greeks and Luxembourgers, where support is up to 92 percent of the population. (Afp, 22.05)

Greek FM George Papandreou claimed that "the ice is broken" in relations between the EU and the US but acknowledged that problems remain. (Afp, 24.05)

Venemaa Välisministeeriumi asejuht Vladimir Tšižov ning tema kolleegid ELi liikmes- ja kandidaatriikidest arutasid Brüsselis “ELi laienemise tagajärgi Venemaa rahvuslikele huvidele ning viisavabaduse kehtestamise küsimust”. (Interfax, 20.05)

Venemaa riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin ütles, et Vene kodanike viisavaba reisimine ELi liikmesriikidesse otsustatakse 2007. aastal. (Interfax, 23.05)

USA ajakirjandus

Euroopa päästmine tema enda käest sai USA 20. sajandi kombeks ja saatuseks. Pole aga mingit põhjust, miks see austusväärne, ent kulukas refleks peaks uue aastatuhande alguses jätkuma. USA peaks jätma Euroopa "päästmise" eurooplaste hooleks. (Jim Hoagland, The Washington Post, 18.05)

Kõigi eurooplaste Ameerika-vastasuse juttude taustal võib tunduda üllatav, et Euroopa poliitikud kadestavad USAd. Mõned neist tahavad lausa Euroopa Ühendriikide loomist. Kuhu selline poliitiline auahnus viib, ei ole selge, kuigi selge on see, et iseenesest ei lahenda see Euroopa majandust kollitavad hädasid. Maailma areenil võib see aga viia suurema vastasseisuni USAga. Kõik sõltub nimelt sellest, kes hakkab Euroopa poliitikat määrama. (Helle Dale, The Washington Times, 21.05)

Bushi kildkond kardab Prantsusmaad, kuna tegemist on ainsa riigiga Euroopas, kes ütleb, et USA võimu tuleb ohjes hoida. Prantsusmaal ei ole muidugi vahendeid, et öeldut ise teoks teha ega praegu ka võimalust saavutada, et EL seda püüaks. Ent EL ja Prantsusmaa innustavad teineteise fantaasiat. (William Pfaff, International Herald Tribune, 22.05)

Pärast seda kui Napoleon oli lasknud hukata oma rojalistist võitleja d'Enghieni hertsogi, märkis üks prantsuse kroonik teravmeelselt: "see on hullem kui kuritegu, see on viga." Too vahe lause võtab kokku viimasel ajal käiva arutelu Prantsusmaa poliitika üle USA suhtes. (David Ignatius, The Washington Post, 23.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Üks kõige olulisemaid geopoliitilisi muudatusi viimase kahe aasta jooksul on USA administratsiooni kaalutlus, et tema huvides on pigem Euroopa lõhestamine, mitte ühendamine. Kõige masendavam on seejuures, kuidas on Euroopa riigijuhid mandri lõhestamises kaasa mänginud. USA jagab kunagisi liitlasi sõpradeks ja vaenlasteks, et rõhutada enda üleolekut. Pikas väljavaates hakkab see strateegia USA võimsust kahjustama. Lühikeses perspektiivis on see vilja kandnud. Euroopa on segaduses. (Philip Stephens, Financial Times, 23.05)

USA ei ole enam status quo superriik. Selleaastane Bilderbergi kohtumine Versailles'is näitas kuivõrd halvasti mõjub see Atlandi-ülese liidu tervisele. Ma läksin kohtumisele veendumusega, et Euroopa ja USA lahutus on saanud võimalikuks. Ära tulin mõeldes, et see võib olla saanud paratamatuks. (Martin Wolf, Financial Times, 21.05)

Neile, kes elavad selles Euroopa osas, mida kutsuti kunagi Lääne-Euroopaks, võib USA diplomaatia näida kohmakas ja halvasti informeeritud. Aga nn. "uue Euroopa" riikides mõjuvad Washingtoni meelitused väga võrgutavalt. (Mary Dejevsky, The Independent, 21.05)

Kas George Bush mõtles seda tõesti tõsiselt kui ta lubas Chiracile, et ei unusta kunagi Prantsusmaa äraandlikkust ja segaduste tekitamist ÜROs Iraagi sõja eelõhtul? Lihtne ja lühike vastus on "Jah." (Irwin Stelzer, The Times, 23.05)

Hiljuti nägime jälle üht näidet selle kohta, kuidas EL suudab end naeruväärseks teha kui Javier Solana kutsus ELi liikmesriikide kaitseministreid vähendama haigutavat "suutlikkuse lõhet" USAga samal ajal kui EL kuulutas oma kiirreageerimisjõud "valmis olevat" ja tunnistas kohe otsa, et need ei arene veel kiiresti ega ole suutelised täitma ülesandeid. ELi tegelik häda on selles, et - nagu on märkinud Saksamaa välisminister Joschka Fischer - ta tegele sõjaga. Ja ta ei ole ka kunagi olnud selleks mõeldud. (Ian Black, The Guardian, 23.05)

Saksamaa ajakirjandus

Aastaid arutluse all olnud Euroopa ühine - ja välisjulgeolekupoliitika, mida on Prantsusmaa soovide kohaselt väljatöötatud ning mida Saksamaa on hiljem toetatud, võib USA vaatlejate arvates töötada kriisiolukordades USA vastu. Washington leiab, et Pariis ja Berliin on selle üsna kehva ja veel toore dokumendi liiga vara lauale pannud. (Prof. Dr. Hans-Peter Schwarz, FAZ, 20.05)

Atlandiülese koostöö ja partnerluse elavnemiseks peab Saksamaa oma välispoliitikat uuendama ning osalema multilateraalsetes sõjaväelistes operatsioonides, ent Bundeswehr ei ole ikka veel valmis oma üksusi Afganistani saatma. Taoline samma annaks ka USAle võimaluse naasta probleemide diplomaatilistele lahendaamistele. (Sarah Means Lohmann, Financial Times Deutschland, 19.05)

Saksamaa välisminister Joschka Fischer tegeleb oma "kuningriigi" rajamisega ELi struktuurides tehes ettepanekuid ELi ühise diplomaatilise struktuuri loomise kohta. Selliste etteheidetega esines EPi liige Elmar Brok (CDU). Sama arvamust on kuulda ka teistelt CDU ja CSU juhtivatelt poliitikutelt. (Andreas Middel, Die Welt, 21.05)

ELi poliitiline tugevus võiks avalduda välismaailmaga "ühehäälses" suhtlemises. Rahvushuvide tagamise huvides tahetakse aga rakendada ELi riikide veto-õiguse kasutamist. (Konrad Schuller, FAZ, 19.05)

"Suure kaheksa" kohtumise ajal püütakse ettepoole vaadata. Ent konsensus ÜRO JNis ei tähenda veel Iraagi sõja legaaliseerimist, nagu ameeriklased arvavad ega ka jääaja lõppu, nagu sakslased loodavad. Mainitud konsensuse saavutamise on taktiliseks manöövriks kahjumi mahu vähendamisel ja "näo" säilitamisel. (Eric Bonse, Handelsblatt, 22.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Peale külma sõja lõppu oli Ameerika eesmärgiks vaba ja ühinenud Euroopa. Ent nüüd on jälle kord jõudnud kätte otsustav aeg Ameerika ja Euroopa suhetes, kus peame endilt küsima, mis ameeriklasi ja eurooplasi eristab ning millises suunas on arenemas kahe kontinendi vahelised suhted. Ameerikale oleks strateegiliseks parimaks partneriks ühinenud ja ühtne Euroopa. (Madeleine Albright, James Schlesinger, Le Monde, 18.05)

Colin Powelli visiit Saksamaale tähendas kahe maa vaheliste suhete väga ettevaatlikku paranemist. Peter Schmidt Berliini Poliitiliste Suhete Instituudist arvab, et Powelli seekordne visiit aitas kahe riigi suhetes valitsevat jäist olukorda küll veidi sulatada, ent tee suhete täieliku normaliseerumiseni tõotab tulla pikk. (Philippe Ricard, Libération, 18.05)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The British government has decided against adopting the euro for now, a recently resigned minister said, as opposition politicans accused the ruling Labour Party of being bitterly divided on the issue. British PM Tony Blair and Chancellor of the Exchequer Gordon Brown have agreed that Britain is "not yet" ready to join the single European currency, former International Development Secretary Clare Short said. (Afp, 21.05)

European Parliament president Pat Cox called on Swedes to vote in favour of euro membership in a referendum scheduled for September, joking that the euro would be good for their health. "I read in the paper that four out of 10 Swedes suffer from high blood pressure," Cox told journalists. "So my advice is: Vote 'yes' and lower your blood pressure." Sweden's political elite and population are deeply divided on the euro issue, and recent opinion polls show that 50 percent of Swedes are hostile to membership. (Afp, 21.05)

USA ajakirjandus

Euroopa ühineb, aga Inglismaa valmistub sealt lahkuma. 9. juunil teatab briti valitsus, kas euroga ühinemise üle korraldatakse rahvahääletus või mitte. Vastust teavad kõik: "veel mitte". Ja Whitehallis käib äge võitlus selle üle, mida sõna "veel" täpselt tähendab. (Roy Denman, International Herald Tribune, 21.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Aset leidnud kohtumisel tõdesid G8 rahandusministrid nagu tavaliselt, et maailma majandus hakkab "umbes 6 kuu pärast" paranema. Alates 2001. aastast on maailma majanduse paranemine olnud kogu aeg siinsamas, kohe nurga taga, tavaliselt umbes kuue kuu kaugusel. Aga äkki on neil seekord õigus? Viimasel ajal tundub, et nii USAs kui Jaapanis on lood keskpanga mõistliku tegevuse toel tunduvalt paremaks läinud. Ent Euroopa Keskpank paistab silma tuima kangekaelsusega vaatamata sellele, et haldab praeguseks maailma nõrgimaks majanduseks saanud piirkonda. Nii võib juhtuda, et käesoleva aasta teiseks pooleks on manner-Euroopa ainus veel raskustes olev maailmamajanduse oluline piirkond. (Anatole Kaletsky, The Times, 22.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Stabiilsuse- ja kasvu pakti vastuvõtmisega 1997. aastal lahendasid ELi liikmesriigid enda jaoks küsimuse selle kohta, kas siis, kui majandus läheb allamäge, peaks riik jõuliselt sekkuma või vastupidi, laskma majandusel minna iseregulatsiooni teed. Praegu on Saksamaal tugev majanduslik langus, Prantsusmaal ja Itaalial on suur eelarvedefitsiit, ja seega peaksid eurotsooni riigid selle paktiga raames midagi kiiresti ette võtma. (Vittorio de Filippis, Libération, 20.03)

Itaalia ajakirjandus

ELi majandus- ja rahandusvolinik Pedro Solbes teatas, et liikmesriikid peavad järgima stabiilsuse- ja kasvupakti ettekirjutusi: ELi finantsraportist selgub, et seitsme riigi sisetoodangu defitsiit on üle 8% ja kaheksas riigis eksisteerib keskmiste ja pikaajaliste kulutuste risk. Nende riikide hulgas on ka Itaalia, kes võib 2004.aastal raskustesse sattuda. (Corriere della sera, 21.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Trakais toimub NATOga ühinemist taotlevate riikide (nn. Vilniuse kümne) parlamentide esimeeste kohtumine, millel arutatakse Euroopa julgeoleku ja transatlantilise koostöö küsimusi. (RIA Novosti, 21.05)

NATO laienemine oli ja on Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse tagamise otsustav faktor, rõhutati V10 parlamentide esimeeste kohtumisel Trakais. (Interfax, 21.05)

Leedu president Rolandas Paksas leiab, et V10 peab taotlema NATO edasist laienemist. “Vilniuse kümne missioon – ühtne ja jagamatu Euroopa – ei ole veel lõppenud,” teatas Paksas Trakais. (Interfax, 21.05)

Trakais kohtunud Balti riikide kaitseministrid leppisid kokku, et Balti riigid teevad rahvusvaheliste rahutagamisoperatsioonide koordineerimistegevuses tihedamat koostööd. Eesti kaitseminister Margus Hanson tegi ettepaneku luua rahutagamisoperatsioonides osalemiseks Balti riikide ühine sõjaline üksus. (Interfax, 23.05)

US ambassador to NATO Nicholas Burns trumpeted an Alliance decision to help Poland in Iraq, saying it marked the end of a crisis sparked by the Iraq conflict. The US envoy, describing the decision as amounting to NATO involvement in Iraq, also raised the possibility of a "larger role" for NATO in Iraq in the future. (Afp, 21.05)

Poland said it was confident of raising the troops it needs for a 7,000-strong multinational stabilisation force to keep the peace in a quarter of postwar Iraq. Poland has been asked by the US to run the so-called central-southern zone - located between Baghdad and the port of Basra and home to three million people - and is holding a two-day "force generation conference" in Warsaw. Few details of the force's make-up have so far emerged, although Bulgaria has offered 500 soldiers to join NATO-member Poland's own commitment of up to 2,200 troops. (Reuters, 23.05)

Russia is ready to assist NATO in Afghanistan, where the alliance is to take over the international security force, Russian Defence Minister Sergei Ivanov said. Separately, Ivanov announced that Moscow intends to open a military liaison office at NATO headquarters in Brussels. Ivanov met NATO Secretary General George Robertson for "private" talks at the Russian ambassador's residence in Brussels, a NATO spokesman confirmed. (Afp, 23.05)

Afganistani vene sõdurid ei lähe, teatas Sergei Ivanov. “Me toetame alliansi pingutusi olukorra normaliseerimiseks selles riigis, kuid meie üksusi seal olema ei saa.” (RIA Novosti, 23.05)

Venemaa kavatseb avada NATO peakorteris sideesinduse ning on valmis tegema alliansiga koostööd rahutagamisoperatsioonil Afganistanis, teatas NATO peasekretäri George Robertsoniga Brüsselis kohtunud Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov. (Interfax, 23.05)

Gruusia koostöö NATOga ei välista, vaid “tähendab tegelikult tihedamat koostööd Venemaaga, kes omakorda püüab aktiivselt NATOsse integreeruda,” teatas Gruusia president Eduard Ševardnadze. (RIA Novosti, 19.05)

NATOga liitumiseks peab Gruusia täitma rea karme nõudeid, teatas Gruusia kaitsejõudude peastaabi allikas. Nõudmised on järgmised: viia lõpule relvajõudude ning peastaabi tsiviilstruktuuriks reorganiseerimise protsess, ühendada ühtsesse struktuuri õhu- ja mereväed; rahulolematust on tekitanud rahvusliku kaardiväe sõltumatus relvajõududest ning siseministeeriumi üksustest, samuti armee rahastamise küsimus. (RIA Novosti, 23.05)

USA ajakirjandus

NATO, mida on raputanud transatlantiline tüli ja selge ühendava ohu puudumine, on asunud oma tegevust muutma, et parandada hiljutised haavad ja jääda asjakohaseks sõjaliseks liiduks. (Philip Shishkin, The Wall Street Journal, 21.05)

Itaalia ajakirjandus

Franco Bernabe, kes äsja alustas tööd Itaalia Välisministeeriumis ja keda välismaal teatakse ja kuulatakse, näeb Euroopat mustades toonides. Euroopa Iraagi sõja vastane seisukoht seadis Euroopa USA silmis reeturi rolli. Nüüd peaks Prantsusmaa, kui kindlaim sõja vastu olija koos Saksamaaga, omapoolseid samme astuma, et “ühendada” USA taas Euroopaga ja muuta NATO ühtsemaks. Bernabe kardab, et praegune olukord, kus Euroopa on kaotanud oma mõjuvõimu maailmas, võib pikemaks ajaks kestma jääda. (Il Foglio, 22.05)

Venemaa ajakirjandus

Leedu kaitseväest ja selle üleminekust NATO standarditele. Leedus on praegu võrreldes teiste Balti riikidega suurima isikkooseisu ja tehnikaga sõjavägi ning kõige võitlusvalmivad - nii väljaõppe kui ka distsipliini poolest - üksused. Koostöös NATO ekspertidega viiakse riigi relvajõud ja kogu sõjaline infrastruktuur vastavusse alliansi standarditega. Seim võttis välgukiirusel maha kõik seadusandlikud tõkked paigutamaks Leedu territooriumile NATO üksusi ja sõjatehnikat. (Pavel Razguljajev, Utro.ru, 19.05)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov on 21.-22. mail visiidil USAs, kus kohtub G. Bushi, C. Rice'i ja D. Rumsfeldiga. Kavas on arutada laia teemaderingi alates raketikaitsesüsteemi -alastest ühistest staabiõppustest lõpetades Balti riikide Euroopa tavarelvastusleppega ühinemise protsessi kiirendamisega. Visiidi käigu tutvustab Vene pealuurevalitusse Washingtoni resident Ivanovi USA erinevate raketitõrjesüsteemide arendamise perspektiividega. (Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 21.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The ratification by the Russian lower house of parliament of a border treaty with Lithuania will not automatically lead to the conclusion of a similar treaty with Estonia, the foreign ministry said. "We are glad that at least the Lithuanian-Russian border treaty has been finally concluded," Estonian foreign ministry spokeswoman Tiina Maiberg told AFP. "But this does not automatically mean the signing and ratification of our border treaty with Russia." Lithuania, Latvia and Estonia are due to join the EU in May 2004 and thus will become the EU's external border. Maiberg said the ratification of the Lithuanian-Russian treaty in Moscow "could have positive implications" for the official conclusion of the Estonian-Russian border. Analysts warned, however, that the ratification of the Lithuanian treaty may not speed up the Estonian treaty. (Afp, 23.05)

Estonia should speed naturalisation as more than one in ten people are still stateless 12 years after Estonia broke away from the Soviet Union, Council of Europe Secretary General Walter Schwimmer said. “Estonia should continue efforts to increase the rate of naturalisation of the large non-Estonian minority," Schwimmer said in a speech in Tallinn. "This is the best contribution to the Council of Europe concept of a One Europe and a positive response to the fears of new European dividing lines." Approximately 170,000 persons of Estonia's 1.4 million population are stateless, most of them Russians who used to be Soviet citizens but have not become citizens of Estonia, Russia or any other country. (Afp, 20.05)

Peaminister Juhan Parts arutas Euroopa Nõukogu peasekretäri Walter Schwimmeriga ELi laienemise küsimusi. Schwimmer rõhutas, et Eesti on ENi 10 liikmesoleku aasta kestel palju saavutanud ning Eesti peab oma kogemusi reformide läbiviimisel jagama ENi uute liikmetega. (IA Rosbalt, Interfax, 19.05)

Eesti peaminister Juhan Parts sõidab kahepäevasele visiidile Brüsselisse, kus kohtub NATO peasekretäri George Robertsoniga, EKi presidendi Romano Prodiga ning laienemisvoliniku Günter Verheugeniga. (RIA Novosti, 21.05)

President Arnold Rüütel, riigikogu esimees Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts soovivad teavituskampaaniaga saavutada rahva arvukas osalemine 14. septembri euroreferendumil. Presidendi kantselei esindaja teatas, et selle eesmärgi saavutamiseks väljendasid president, spiiker ja valitsusjuht üksmeelselt valmisolekut osaleda teavitustöös Eesti tulevikku määrava otsuse langetamiseks. (Interfax, 19.05)

Peaminister Juhan Parts soovib näha 14. septembril toimuval eurorahvahääletusel vähemalt sama suurt valimisaktiivsust kui viimastel riigikogu valimistel ehk 58 protsenti. (Interfax, 20.05)

Estonian PM Juhan Parts rejected the resignation offer of Justice Minister Ken-Marti Vaher, saying his speeding offence was not a serious enough for a minister to step down. "My decision is clear: to forgive Ken-Marti Vaher and give him a second chance," Parts told journalists. Justice Minister Vaher submitted his resignation last week after police had caught him speeding at 134 kilometres per hour (83 miles per hour) while the legal speed limit was 90 kph. (Afp, Interfax, 19.05)

Metropoliit Kornelius ja siseminister Jaan Õunapuu arutasid EMPÕKu õigusliku staatuse ja omandiküsimuse edasist reguleerimist. Moskva Patriarhaadi välissuhete osakonna sekretäri Balašovi sõnul pole sügisel allkirjastatud kavatsuste protokolli veel realiseerima hakatud, loodetakse, et see on tingitud tehnilistest asjaoludest. Eesti õigeusklikke panevat endiselt muretsema fakt, et Konstantinoopoli kirikule kuuluvad hooned omandina, Moskva Patriarhaadi kirikul on aga vaid õigus üürida. (IA Rosbalt, Interfax, 20.05)

Eestis valmistatakse ette nõukogude võimu poolt represseeritute seadust, millega kavatsetakse tagada endistele represseeritutele erinevaid sooustusi, luua valitsuskomisjon ning asutada fond, teatas valitsuse pressisekretär Hanna Hinrikus. (Interfax, 23.05)

Eesti valitsus tegi täiendused rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide nimekirja, muuhulgas on seal ära märgitud Praaga piiripunkti avamine. (pln-pskov.ru, 20.05)

Läti ajakirjandus

Intervjuu peaminister Juhan Partsiga Res Publica valimisedu põhjustest (“valijaskonnal on üha suuremad nõudmised riigi ja võimu suhtes”), kodakondsusküsimustest (“küsimus on suhtumises, mitte seaduse muutmises; meil on see seadus niigi võrdlemisi liberaalne”), haldusreformist, Valga-Valka piiripunkti probleemidest, Balti koostööst ELis, Eesti liitumisest ELiga ja referendumist, Eesti-Vene suhetest. (Kristaps Petersons, Diena, 02.05)

Venemaa ajakirjandus

Eesti valitsus soovib aktiviseerida Eesti mittekodanike Eesti kodakondsuse saamist. Ettepanek tuli rahvastikuminister P.-E. Rummolt. (Natalja Smirnova, Novaja Gazeta, 19.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti valmistub avama laevaliini Tartu ja Pihkva vahel: 18. mail avati piiripunkt Praagas. Oodatakse, et regulaarne laevaühendus hakkab toimima käesoleva aasta juulikuus. (Regions.ru, Interfax, informpskov.ru, 20.05)

Balti riikide energeetikud arutavad Vilniuses uue tuumaelektrijaama ehitamise kontseptsiooni, samuti Läti ja Eesti osalust nimetatud projektis. (Interfax, 19.05)

Balti riikide ning Põhjamaade energeetikud ja keskkonnaspetsialistid tegid Tallinnas toimunud istungil ettepaneku karmistada naftatransiidi ja laevanduse reegleid Läänemerel. (Interfax, 23.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Siim Roomussaar on 22 aastane, räägib viite keelt ning juhib räpansamblit. Ta armastab oma riiki ning ei sooviks elada mitte kusagil mujal. Ta oskab hinnata ka Eesti praeguseks üle kümne aasta kestnud iseseisvust kuna tema sai endale auto, kui oli vaid 20 aastane, samas kui tema vanemad pidid autoostu ootama aastaid. Ka Tiina Väljaste, 32 aastane ajakirja direktor leiab, et Eesti on noorte paradiis. Kui otse pärast iseseisvumist otsustas Eesti oma piirid ekspordiks täielikult avada, oli tulemuseks see, et SKP langes 10% ning inflatsioon oli ligi 1000%, on nüüdseks Eesti mõningate kommentaatorite arvates muutunud "majandustiigriks". Ühe hollandi ärimehe sõnul on tal jäänud Eestis mulje, et siin on vahele jäänud tööstusrevolutsioon ning riik on jõudnud otse infotehnoloogilisse staadiumisse. Siinkohal tuleks lisada, et pool Nokia telefonidest valmistatakse Eestis ning kahel eestlasel kolmest on mobiiltelefon. Kõige tipuks võib mobiiltelefoni kasutada poes maksmisel ja parkimise eest tasumisel. (José Alain Fralon, Le Monde, 20.05)

Soome ajakirjandus

Pool aastat Tallinnas töötanud Soome Ametühingute Keskliidu (SAK) infopunk on oma vajalikkust juba tõestanud. Infopunkti asutamise ajendiks oli eesmärk informeerida Soome tööle minna soovivaid või seal juba töötavaid eestlasi, kuna on tulnud tõdeda, et info puudumine Soome olude ja seadusandluse kohta on probleemiks olnud. Mõnedel Soomes töötavatel eestlastel on endiselt väga halbu kogemusi ning mõnedes kohtades makstakse eestlastele ülimadalat tunnipalka - 3 eurot tunnis samas kui tegelikult peaks miinimum tunnipalk olema 6,27 eurot.  SAKi koostööpartneriks on Eesti Ametühingute Keskliit, kellega koostöös korraldatakse ühisseminare. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 24.05)

Tänavu on Eestisse toodud 5,5 tonni geneetiliselt modifitseeritud söödamaisi seemneid. Seemneid on müüdud ka taludele, kust ostab piima Laeva Meieri. Geneetiline modifikatsioon sai kinnitust laboriuuringutest ning nüüd peavad talunikud juba külvatud seemned uuesti üles kündma ning tekkinud kahju peab kinni maksma seemneid müünud ettevõte. Geneetiliselt muundatud toiduainete maaletoomist kontrollitakse Eestis eelmise aasta lõpust alates ning põllumajandusministeeriumi sõnul pole ühelegi ettevõttele antud luba geneetiliselt muudantud toodete impordiks. Käesolev juhtum on Eestis esmakordne. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 24.05)

Venemaa ajakirjandus

Tartu ja Pihkva vahel taasavatakse laevaliiklus. Kas juba sel suvel on võimalik vana hea “Raketaga” baltlastele külla sõita? Kahjuks mitte, sest 32 aastat käigus olnud laev on maha kantud ja uue ostmiseks vajatakse 470 000 dollarit, mida aga Pihkva laevnikel välja käia pole... (L. Sõtsheva, AiF Pskov, 22.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Eestlane kogus kiirustamata miljoni..., istudes valesüüdistusega Soome vanglas. (Utro.ru, 20.05)

Vene võimude survel on Kavkaz-Tsenteri kodulehekülg Eestis asuvast serverist lahkunud ja avatud taas Leedus. (Strana.ru, 19.05)

Pihkvas toimus järjekordne seminar “Euroregioon Pihkva-Liivimaa”. (Regions.ru, 21.05)

Eesti tähistatakse slaavi kirjanduse ja kultuuri päeva. (Interfax, 24.05)

Pihkva piirivalveüksuse komandör Igor Bondarev ütles, et on veel vara rääkida, et mõrtsukas ja retsidivist Jüri Mosin on ületanud Vene piiri. (informpskov.ru, 21.05)

Soome ajakirjandus

Kaheksale Eesti kõrgele kultuuri- ja ühiskonna tegelasele on antud kõrged Soome autasud. Autasud anti kirjanik Jaan Krossile kahe riigi vaheliste suhete edendamise eest ning koostöö eest Soome õppe- ja teadusasutuste ning meediaga, samadel põhjustel saab teenetemärgi ka Marju Lauristin. Helilooja Veljo Tormis ja Estonia teatri kunstiline juht Arne Mikk saavad teenetemärgid kahe riigi vaheliste kultuurisuhete edendamise eest. Luuletaja Debora Vaarandi ning kirjanik Maimu Berg saavad samuti teenetemärgid kahe riigi vaheliste kultuurisuhete edendamise eest ning loomingu- ja tõlketöö eest. (STT, 20.05)

Esimese eesti vangi ületoomine Soome vanglast Eestisse on praegu uurimise all Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourg’is. Narkokuritegude eest vangi mõistetud vangi sõnul rikuks üleviimine tema inimõigusi kuna tema vangistusaeg pikeneks. Soomes oleks tal esmakordse õiguserikkumise puhul saada vabaks juba peale seda, kui ta on kandnud poole karistusest kuid Eestis on varaseim vabanemisvõimalus alles siis, kui karistuses on kantud kolmveerand. Ning ka sellisel juhul sõltub vabanemine ametnike suvast. Lisaks kardab mees Eesti vanglas kaasvangide vägivalda. Soome võimud sooviksid aga Eesti vangid kodumaale tagasi saata, kuna ka Soome vanglad on ülerahvastatud ning lisaks on vangla soodne koht kahe riigi kurjategijate omavaheliste kontaktide loomiseks. (Susanna Reinboth, Helsingin Sanomat, 21.05)

Venemaa ajakirjandus

Turismialane artikkel Balti riikidest pealkirja all "Palsam hingele". Eesti-teemaline lõik pühendatud Eesti saartele. Sel hooajal on turismiärimehed marsruutide valikut mitmekesistanud - lisaks Tallinnale, Tartule ja teistele linnadele pakutakse võimalust tutvuda Eesti suurimate saarte Saaremaa ja Hiiumaaga. (Oksana Himitsh, Moskovski Komsomolets, 17.05)

Petseri kooliõpilased käisid aprilli lõpus Tallinnas. Artiklis jagatakse reisimuljeid: käidi vanalinnas, loomaaias, Russalka mälestusmärgi juures ("Võimatu on olla Tallinnas ja mitte minna Russalka juurde") ja supermarketis. (L. Tatalajeva, Petshorskaja Pravda, 13.05)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee