Nädal välismeedias: 2. - 15. juuni 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, Majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Denmark's parliament became the first of 15 EU member countries' legislative bodies to approve the EU accession treaty. As soon as the bill receives the Royal Assent from Denmark's Queen Margrethe, scheduled for June 10, Denmark will be able to ratify the treaty. (Reuters, 4.06)

Poles voted overwhelmingly to join the EU in a referendum. Results showed that 77.45 percent voted "Yes" with 22.55 percent against. "I can wholeheartedly say we are returning to the great European family," a triumphant President Aleksander Kwasniewski said. (Reuters, 8.06)

Estonia and Latvia said they had been boosted by a big vote in Poland to join the EU ahead of their own referendums on membership in September. "I think that the Polish people made the right decision," said Estonian PM Juhan Parts. "I hope that the results of the last referendums both in Lithuania and Poland have positive impact on the Estonian people as well." A similar message came from neighbouring Latvia. (Afp, 9.06)

European leaders, including German Chancellor Gerhard Schröder, congratulated Poland for seizing a "historic chance" with its overwhelming Yes vote to join the EU. "That Poland belongs to Europe has never been brought into question. The decision of our Polish neighbours shows that Poland will also from now on belong to the EU," said Schröder. German FM Joschka Fischer described the referendum result as a "positive signal" for upcoming polls on EU membership scheduled in other candidate states. Danish PM Anders Fogh Rasmussen said Poland's EU membership would help the country overcome its tragic history. Swedish FM Anna Lindh applauded the relatively high turnout and the overwhelming majority in favour of membership recorded in the weekend poll. (Afp, 9.06)

Czechs said "yes" to EU entry. Official results showed an overwhelming 77.3 percent in favour of joining the EU on a turnout of 55.2 percent. Leftist PM Vladimir Spidla was able to bask in his success. (Reuters, 15.06)

Czech leaders greeted the results of the two-day referendum, a much higher pro-EU percentage than had been predicted. Social Democratic PM Vladimir Spidla told thousands of people gathered near Prague Castle: "I'm proud of you. We've opened up a new road to the future and we don't have to be afraid." (Afp, 15.06)

A majority of Norwegians are in favour of joining the EU, with the strongest support found in the capital Oslo, according to a poll published. A total of 51.9 percent of those questioned said they were in favour of joining the EU, while 38.2 percent said they were opposed. Ten percent said they were undecided. Opposition remained largest in rural areas, at 50 percent, while support was strongest in Oslo at 66 percent. (Afp, 2.06)

The Bulgarian, Romanian and Turkish presidents said they hoped their countries would all be joining the EU in the forseeable future. Presidents Georgi Parvanov of Bulgaria, Ion Iliescu of Romania and Ahmet Necdet Sezer of Turkey said that they hoped "the adhesion (to the EU) of Bucharest and Sofia in 2007" would be confirmed at the EU summit in Salonica. (Afp, 5.06)

Bulgaria said it wanted to wrap up membership talks with the EU by October next year, five months later than its previous target. The EU wants Bulgaria and Balkan neighbour Romania to join its ranks in 2007, but Sofia is struggling to finalise the terms of accession and has now twice revised the target date for wrapping up talks. (Reuters, 6.06)

An overwhelming majority of Russians say they would like to see their country one day join the EU, a trend that has increased sharply over the past month, according to an opinion poll. 73 percent of those questioned by the Public Opinion Foundation said they would like to see Russia as an EU member, with 10 percent expressing the contrary view. (Afp, 15.06)

USA ajakirjandus

Poola on andnud selgelt ja nähtavalt teada, et tast saab Euroopa lahutamatu osa. Me õnnitleme poolakaid, kes on nii suure osa oma ajaloost pidanud kuuluma mitte vabatahtlikesse liitudesse, et nad on leidnud endale väärilise koha Euroopas. Ja me õnnitleme Euroopat järjekordse verstaposti seljataha jätmise eest tegevuses, mille erakordne tähendus ja edukus jääb tihti Euroopa-siseste ja üle Atlandi ulatuvate erimeelsuste varju. (International Herald Tribune, 12.06)

Suurbritannia ajakirjandus

De Gaulle rääkis unistades Atlandi ookeanist Uuraliteni ulatuvast Euroopast. Me peaksime tema

unistust jagama. Sest miks on nii, et Poola saab ELiga ühineda, Türgi üle võib arutada, aga Ukraina lihtsalt ei saa liituda? Ja kui Türgi ükskord künnise ületaks, miks on siis mõeldamatu, et Venemaa saaks kunagi ELi astuda? (Will Hutton, The Observer, 1.06)

Paavsti läkitus Poola rahvale, mis ütleb, et Euroopa vajab Poolat ja Poola Euroopat, rõhutab tõsiasja, mis on ka paljudel poolakatel kahe silma vahele jäänud. Euroopal on neid vaja. Poola on näidanud, et tal on selge pilt sellest, mis suunas peab Euroopa arenema - USA partneriks, mitte rivaaliks. (The Times, 9.06)

EL on olnud tõeliselt muljetavaldavalt edukas poliitiline ettevõtmine. Tema loojad tahtsid pärast Teist Maailmasõda, et liit lõpetaks riikidevahelise rivaalitsemise ja verised sõjad ning saavutaks majanduse kasvu koos ühiskonna tihedama sidumisega. Mõlemal puhul on liit täitnud ootused ja need ka ületanud. Aasta pärast on pooleks sajandiks Nõukogude ülemvõimu alla jäänud riigid Euroopaga taasühinenud. Selleks, et mitte mõista sündmuse suurust ja euroga ühinemise küsimuse tähtsusetust selle kõrval, peab olema piiritlenud oma elu Westminsteri palee koridoridega. (Adrian Hamilton, The Independent, 10.06)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa, mis hakkab ulatuma Uurali mägedeni või lõppema Hindukuši piirkonnas või hoopis Atlasel, poleks olnud see Euroopa, millega meie mandril elavad kodanikud ennast identifitseerida saaksid. See küsimus puudutab eelkõige tulevasi võimalikke liikmekandidaate, kuna edaspidised laienemised võivad tekitada majandusliku jõu ülekoormamise. Tuleb silmas pidada, et piiranguteta laienemine, mis põhineb üksnes demokraatial ja õigusriiklusel majanduslikke ja kultuurilisi omadusi arvestamata, võib põhjustada Euroopa enesehävitamise. (Michael Glos, FAZ, 10.06)

Norra ajakirjandus

Endine peaminister sotsiaaldemokraat Thorbjørn Jagland leiab, et Norra peaks hakkama ennast ELi liitumisavalduse esitamiseks valmis seadma. See peaks toimuma üsna pea pärast 2005. aasta üldvalimisi. Siiani on Jagland väitnud, et Norra liitumise eeltingimuseks on see, et EL muudab suhtumist loodusressurssidesse, nüüd näib, nagu oleks Jaglandi jaoks peamised hoopis välispoliitilised küsimused. Artikli autor, Keskpartei esimees, esitab seetõttu küsimuse: Mida Jagland siis nüüd mõtleb? (Åslaug Haga, Nationen, 2.06, Aftenposten, 10.06)

Soome ajakirjandus

Janusz Korwin-Mikke on Poola üks tulisemaid euro-vastaseid. Korwin-Mikke sõnul ei soovi Poola saada samasuguseks nagu endine DDR, kus tekiks kõrge tööpuudus, algaks kuritegevuse järsk tõus ja noorte väljavool läände. Korwin-Mikke sõnul hävitab Poola omaenda majanduslikud võimalused, sest Korwin-Mikke jaoks tähendab EL halvasti toimivat eurosotsialismi. (Jukka Luoma, Helsingin Sanomat, 7.06)

Itaalia ajakirjandus

Peaaegu 80% hääletas poolakatest hääletas ELiga ühinemise poolt, hääletusaktiivsus oli 59%. President Kwasniewski: "Saame tagasi suurde Euroopa perre, kuhu me oleks pidanud juba tuhat aastat kuuluma ja kuhu me nüüd teadlikult ja demokraatlikult ka astume. 13 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette, et poolakad suudavad välja rabeleda oma olukorrast ja tõusta vabas Kesk-Euroopas olulisse rolli. Kõige selle eest võin ma tänada rahvast." Poola astub ELi naerva ja nutvana, kuid tugeva enesekindlusega. Peale laupäevaõhtust hääletuse läbikukkumise hirmu, kuna hääletamas oli käinud ainult 17,6% hääleõiguslikest kodanikest, tõi praegune olukord Poolale vabanemise tunde. "See on suur pööre Euroopas," kommenteeris EKi president Romano Prodi, "Tänasest keeras Poola selja sajandi kestnud traagikale." (Giampaolo Visetti, La Repubblica, 9.06)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Eesti välisminister Kristiina Ojuland tegi avalduse föderaalse struktuuriga ELi loomise vastu. Tema sõnul väheneks vastasel korral hääletusprotsessis väikeste riikide mõjujõud. Ta lisas: “Eesti on väike riik, kuid ta hääl peab kõlama võrdsena võrdsete seas.” (Interfax, 5.06)

An EU constitution covering 450 million citizens took final shape. Greek PM Costas Simitis said, "I believe that the IGC will accept the convention's compromise, more or less". (Afp, 12.06)

The Convention on the Future of Europe adopted the first draft constitution for an enlarged EU by consensus, 46 years after the founding Treaty of Rome was signed. Visibly moved after 16 months of hard debate and bargaining, Convention president Valery Giscard d'Estaing and the 105-member forum rose for the EU's anthem, Beethoven's "Ode to Joy", and toasted their historic achievement with champagne. "I will now go and present on your behalf to the European Council (of leaders) in Thessaloniki our joint work which will provide the basis for a future constitutional treaty of Europe," the former French president told the final plenary session. (Reuters, Afp, 13.06)

EC President Romano Prodi called for the scrapping of the national veto as EU states continue to squabble over the shape of a new constitution. "This is the basic problem hanging over the future effectiveness of EU institutions because the right of veto can only bring deadlock in the Union," Prodi said. (Afp, 4.06)

Britain must accept losing its right to block key decisions if an enlarged EU is to work effectively, the former French president overseeing the drafting of an EU constitution said. Valery Giscard d'Estaing said EU member states had to be "practical" as the 15-member bloc adds 10 new states in eastern Europe and the Mediterranean next year. PM Tony Blair is opposed to Britain losing its veto in Brussels over EU legislation dealing with taxation, foreign affairs and social security. (Afp, 6.06)

Austrian Chancellor Wolfgang Schüssel has rejected the idea of an elected EU president as mooted in the just-published draft constitution for the EU. In an interview Schüssel said: "Nobody has yet explained to me why the EU will function better" with the creation of an elected president to replace the current system whereby the presidency rotates six-monthly among EU member nations.” (Afp, 14.06)

The Vatican said it was hopeful that its campaign to have a future EU constitution make an explicit reference to Christianity will be successful. "We are trying to create conditions for this to happen," spokesman Joaquin Navarro-Valls told journalists during a visit by Pope John Paul II to Croatia. EU officials have been rushing to complete the text by an EU summit due on June 20. (Afp, 6.06)

The EP voted by a large majority in favour of paying all its members the same salary of around 8,500 euros a month and giving them the same legal statute. The parliament's standardisation plan, which has been pending for 20 years, would give each Euro-MP a salary equal to half the basic monthly earnings of a judge at the EU's Court of European Justice in Luxembourg. It would also give them equal rights on pensions, taxes, expenses and legal immunity. (Afp, 3.06)

EU Farm Commissioner Franz Fischler, the architect of a plan to shake up the bloc's costly agriculture regime, will meet the 15 ministers and present them with a second compromise paper aiming for a deal by the end of the week. Agreement on reforming EU farm policy is key to kickstarting the stalled Doha round of trade liberalisation talks before a WTO meeting in Cancun, Mexico in September. (Reuters, 13.06)

EU environment ministers agreed on a general directive to make polluters pay heavily for the damage they inflict. The ministers' directive deals with nuclear pollution and pollution of EU waters, including offshore oil spills, as well as specific sectors like the disposal of heavy metals, trash dumps and incineration plants and factories where toxic chemicals are produced. (Afp, 13.06)

USA ajakirjandus

Kas Euroopa juba toibub Iraagi kriisi segadustest? Mõned ELi poliitikud arvavad, et Iraagiga seotud küsimused annavad Euroopas uute selgete otsustusmehhanismide kujundamispüüdlustele jõudu juurde. Nende väitel tõi ELi sees Iraagi sõja tekitatud segadus tagasi tahtmise poliitilise ühtsuse järele ja seetõttu on ümberkujunduste kavaga tegelev Euroopa tulevikukonvent saanud uut hingamist. (Giles Merritt, International Herald Tribune, 2.06)

Saksamaad on nimetatud igasuguste nimedega, alates ‘Euroopa haigest mehest’ lõpetades ‘ELi magava hiiglasega’. Ent ühe Euroopa tulevikukonvendi tegevuse vähe märgatud tulemuse tõttu on Berliinist saanud vast üks ELi-sisese võimuvõitluse kõige suuremaid võitjaid. Eelmisel nädalal konvendis saavutatud kompromiss annab Saksamaale märkimisväärselt suurema häältekaalu, asendades senise süsteemi, kus Saksamaa oli samal pulgal Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga. (Thomas Fuller, International Herald Tribune, 10.06)

Käesoleva nädala reede, 13. kuupäev paistab toovat Euroopa põhiseaduse kirjutajatele halba õnne. Selle kuupäeva lähenedes, mil Euroopa tulevikukonvent peab esitama põhiseaduse lõpliku kava, paistab ettevõtmine pettumust valmistavat. (The Wall Street Journal, 11.06)

ELi institutsioonide pakutud ümberkorraldamine rikub algset ideed, mille järgi tuleb Euroopa rajada võrdsete riikide liiduna. Selle asemele pakutakse "megalokraatiat": võimu suurimate ELi riikide käes. Euroopa tulevikukonvent peab võtma vastu ettepanekud, mis on ühtaegu ambitsioonikad ja teostatavad. Seda tahavad Euroopa rahvad ja selle järgi hinnatakse konvendi edukust. (Ana Palacio, The Wall Street Journal, 11.06)

Euroopa tulevikukonvent lõpetab varsti töö põhiseaduse projekti kallal. Konvendi president Valéry Giscard d'Estaing loodab, et põhiseadus jääb paika 50 aastaks. Katse on küll hea, aga praeguse versiooni aegumistähtaeg on umbes 2008. EL laienemine 2004. a. muudab palju rohkem kui põhiseaduse kirjutajad ootavad. (Heather Grabbe, International Herald Tribune, 13.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Mida oleks vaja, et veenda teid, et EL ei ole demokraatlik? Ta ei hoolinud hääletuste "EI" - tulemustest Taanis ja Iirimaal. Ta ei tunnusta Austria üldvalimiste tulemusi. Nüüd pakub ta välja seadusalgatuse, mis võib jätta euroskeptilised parteid Euroopa Parlamendi ukse taha. (Daniel Hannan, The Sunday Telegraph, 1.06)

Senimaani on ainult kaks organisatsiooni olnud piisavald ülbed, et luua endale presiidiumid. Tegemist on katoliku kiriku ja NLKPga. Ülbus on see, mis selles ebapühas liidus kirikut ja NLKP liidab. Ka arvamus, et nemad teavad paremini kui teised, mis on rahvale hea. See seletab ehk, miks prantsuse patriarhi Valéry Giscard d'Estaing'i juhitav (mitte valitud) Euroopa tulevikukonvent on otsustanud anda (mitte valitud) presiidiumile suure osa Euroopa uue põhiseaduse kujundamisel. (Damien Kiberd, Sunday Times, 1.06)

Te võite mind nimetada ebausklikuks, aga paha lugu on sellega, et Giscard d'Estaing'i Euroopa Konvendi viimane tööpäev on reedel, 13. juunil. Suur kompromiss võib selleks ajaks küll valmis saada, ent põhiseaduse kirjutamine on juba ilma ebameeldivate kuupäevadega maadlemistki piisavalt keerukas. Philadelphia konvent, mida d'Estaing tahab jäljendada, ei pidanud 1787.a. sellise ajasurvega võitlema ja USA põhiseaduse surematu "we the people" on palju meeldejäävam kui Brüsseli põhiseaduse kohmakas ja pretensioonikas eessõna. (Ian Black, The Guardian, 9.06)

ELi riigijuhid tahavad, et rahvas armastaks neid. 18 kuud tagasi Laekeni tippkohtumisel andsid nad suurejooneliselt teada, et Euroopa institutsioonid tuleb tuua rahvale lähemale. Nüüd, kui selle eesmärgi nimel loodud konvent hakkab oma tööd kokku võtma, on kaks riiki saanud hakkama just sellist liiki suletud uste taga tehtud kaubaga, mis külvab inimestesse ainult põlastust. Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderi mitteametlik kokkulepe kohitseda EL põllumajanduse toetamise korra ümberkorraldusi ei ole esimene selline pakt ega jää ka viimaseks. (Financial Times, 13.06)

Saksamaa ajakirjandus

Tulevikukonvendi tulemus on nõrk. Kuid pettumust võib tunda vaid see, kes ei tundnud nelipühade eelset poolakate rõõmu. Kuna nende juubeldus euroreferendumi tulemuse puhul näitas: Euroopa õnn sõltub mitte ainult enamusprintsiibist hääletamisel või ELi presidendist, vaid ka sellest kas suveräänsed rahvusriigid astuvad vabade naaberriikide vabasse ühendusse. (Matthias Kamann, Die Welt, 11.06)

Euroopa tulevikukonvendi töö lõpptulemus ei rahulda kindlasti kõiki osapooli, kuid kompromissilahendus tundub juba paistvat. Lõpuks ütlevad kõik poole häälega "jah", kuna EL muutub palju arusaadavamaks, tegutsemisvõimelisemaks ning demokraatlikumaks kui varem. Kindlasti soovib president Valéry Giscard d’Estaing oma "lemmiklapse", so ELi loodava presidendiametikoha raamidesse panna, ent mitte selleks, et temast kujuneks ELi-vürstide keiser, vaid hoopis õukonnamarssal. (Süddeutsche Zeitung, 2.06)

Euroopa uus põhiseadust vabaduse ja õigusriikluse tagajana võib aktsepteerida vaid siis, kuid see tekib laiahaardelise avaliku dialoogi tulemusena, mis peegeldab ühiseid kultuurilisi ja moraalseid tunnusjooni Euroopa riikide omavahel sidudes. (Kurt Biedenkopf, Die Welt, 5.06)

Kartused ELi sees tekkida võivast erilisest mitut riiki ühendavast rühmast oma erilise ning edasiviiva välis- ja julgeolekupoliitilise fusiooniga, ei leia põhjendust, kuna reaalsuse kontroll näitas, et isegi ELi kuue asutajaliikme vahel on tõsised erimeelsuses suhetes USA ja teiste rahvusvaheliste partneritega. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 12.06)

Euroopas ei teki võimsat superriiki, kuna britid seda ei taha. Käesolev ELi laienemine tugevdab pigem Londoni seisukohta kui Berliini-Pariisi telje oma. Kuid Suurbritannia võib ilma ühisvaluutata jääda Eurolandis nö "kõrvalejääjaks" ning kaotab oma juhtivpositsiooni. (Andreas Hoffbauer, Handelsblatt, 9.06)

Euroopa ajaloos on ühtsus ja demokraatia olnud dialektilises suhtes nii nagu valitsemine ja demokraatiagi. Kas see kord õnnestub võtta mitte pool, vaid täissamm edasi ühtsuse ja demokraatia suunas? See kord tõotab samm olla enam kui tagasihoidlik, kui seda vaid juhul, kui Euroopa tulevikukonvent viimasel etapil hingeldama ei hakka. (Peter Hort, FAZ, 7.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Mõne päeva pärast algava Thessaloniki Ülemkogu ajaks peaks Euroopa tulevikukonvendil olema lahendus leitud kõigile neile probleemidele, millega ELi institutsioonid laienedes silmitsi seisavad. See on raske, sest liikmesriike on palju ning and on väga erinevatel seisukohtadel, kuid konvent lihtsalt peab oma ettevõtmises õnnestuma. Kui ELis on 30 liiget, siis on vähe neid küsimusi, mille osas suudetakse olla täielikul üksmeelel. Seetõttu tulebki teha suuri ümberkorraldusi, et liit ka 30 liikmesriigia endiselt funktsioneeriks. ELi põhiseaduses ei tohiks saada eeliseid ükski ELi institutsioonidest, ei EP, EK ega Ministrite Nõukogu. Iga institutsiooni eesmärk ja pädevus peaksid põhiseaduses olema selgelt kirjas. (Michel Barnier, Antonio Vitorino, Le Figaro, 6.06)

Konvendi president Giscard d'Estaing sooviks küll nentida, et konvendi 105 liikme vahel on ELi põhiseaduse projekti osas üksmeel saavutatud, ent kaheksateist riiki, eesotsas Poolaga teatasid hiljuti, et Nizza lepingu tingimuste muutmine ei tule kõne allagi. Ehk teisiti öeldes on ohustatud tulevase ELI konstitutsiooni nurgakivi. (Jean Quatremer, Libération, 13.06)

Briti endise euroministri Peter Haini sõnul rahuldab praegune põhiseaduse projekt teda 90% ulatuses. Brittide sooviks oli üks lihtne ja selge dokument, mis võtaks kokku neli aluslepingut ning nii on ka läinud. Tänu Nõukogu presidendile hakkab ka liit efektiivsemalt toimima ning liikmesriikide valitsuste hääl muutub tugevamaks ja selgemaks. See on väga oluline Euroopale ning eriti just Suurbritanniale. kuna kasvab institutsioonide põhinevus demokraatial. Samas ei soovi me mingit "föderaalset superriiki", vaid soovime riikide liitu, mis töötaks käsikäes sellistes valdkondades nagu ühisturg, politseivaheline koostöö, võitlus terrorismi ja illegaalse immigratsiooni vastu. Samas oleme me kategoorilisest kvalifitseeritud häälteenamuse süsteemi sisseviimise vastu sellistes valdkondades nagu fiskaalpoliitika, välis-, ja julgeolekupoliitika või karistuspoliitika. Kõikides sellistes "elulistes" valdkondades soovime vetoõiguse säilitamist. (Le Figaro, 12.06)

Soome ajakirjandus

ELi institutsioonide reformist on saanud Euroopa tulevikukonvendi töö ummiktänav, kust on raske leida väljapääsu. Konvent on oma töö lõpusirgel sattunud olukorda, kus on tekkinud kaks vastastikust leeri, ühel pool rahvusparlamentide ja EPi esindajad, teiselpool liikmesriikide valitsuste esindajad. Parlamentide esindajad soovivad kiiresti probleemidele lahendust leida samas kui valitsuste esindajate arvates pole teatud küsimustes võimalik kompromissile minna, kuid lõplik otsustamine toimub sügisel algaval VVKil. (Maija Lapola, Turun Sanomat, 6.06; Prantsusmaa ajakirjandus: Alexandrine Bouilhet, Philippe Gélie, Le Figaro, 6.06)

Kui konvendis tehtud ettepanekud vastu võetakse, siis jääb ka tulevikus igale liikmesriigile alles oma volinik. 18 praegustest ja tulevastest liikmesriikidest oli volinike arvu vähendamise vastu. Väikeriigid kardavad, et volinike arvu vähendamine võiks kasvatada suurte riikide mõjuvõimu ELis. Enamus praegustest ja tulevastest liikmesriikidest on ka ELi presidendi institutsiooni sisseseadmise idee vastu, kuid selles osas ei ole konvendi juhatus kuigi järeleandlik. Konvendi töö on muutunud eriti keerukaks just seetõttu, et raskemad institutsioonide reformi puudutavad küsimused on jäetud lahendamiseks viimasele minutile. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 6.06)

Kuigi suurem osa ELi praegustest ja tulevastest liikmesriikidest on ELi presidendi institutsiooni loomise vastu, ei anna Euroopa tulevikukonvendi president Giscard d'Estaing selles osas järele. ELi töökorraldust peab põhjalikult muutma, et liit oleks töövõimeline ka peale laienemist. Üks selle probleemi lahendus oleks kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutuselevõtt, kuna just vetoõiguse kasutamine on põhjuseks, miks näiteks ELi välispoliitikasse tihti väga suure skepsisega suhtutakse. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 7.06)

Itaalia ajakirjandus

Päev pärast seda, kui tuli ilmsiks, et Euroopa põhiseaduse projekti preambulast jäeti välja viide ristiusule, rõhutas Johannes Paulus II, et ristiusu väärtustel on veel oluline tähendus tänapäeval, ning seda eriti praeguses ülesehitatavas Euroopas. Samuti kutsus Paavst kristlasi üles näitama aktiivsust  Euroopa ülesehitamisel. (Il Corriere, 2.06)

Euroopa tulevikukonvendi president d’Estaing deklareeris, et enamus konvendi liikmeid on täisajaga presidendi ametikoha poolt. Viimastel päevadel on põhiseaduse projekti lisatud uus institutsioon tekitanud mitmeid eriarvamusi. Giscard d’Estaing aga leiab, et Euroopa põhiseaduse projekti institutsioone käsitlev paragrahv tuleks jätta muutmata. (Il Corriere, 31.05)

Itaalia parlamendi esindaja konvendis, Marco Follini: "Otseloomulikult on vetoõigus ja enamushääletuse süsteem väga olulised punktid, seades suuremat rõhku tulevikus loodavale ühisele presidendi institutsioonile." Need aspektid saavad Euroopa tulevikukonvendi jaoks otsustavateks, teatas Follini. (Il Sole, 3.06)

Itaalia president Carlo Azeglio Ciampi deklareeris Euroopa Rahvapartei koosolekul, et Euroopa tulevikukonvendi töö on põhiseaduse projekti osas väga olulise punktini. “Euroopa tulevikukonvendi liikmed on üheskoos töötanud juba kaua, jagades euroopalikku kogemust ja visiooniga. Olen kindel, et valmib julge ning kaugeleulatuv tekst, mis ehitab olulise baasi, millest saab lähtekoht VVKle. (Il Corriere, 6.06)

Esimesest juulist hakkab internetis tööle Itaalia ELi eesistumisperioodi kajastav internetiportaal. Selle teate väljastas Itaalia Välisministeerium. Portaal hakkab asuma aadressil www.ueitalia2003.it itaalia, inglise ja prantsuse keelses versioonis. (Il Corriere, 5.06)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU approved its first military deployment outside Europe, agreeing to send 1,400 peacekeepers to eastern Congo, diplomatic sources said. "The EU ambassadors have given their political approval to the plan," one source said. (Reuters, 4.06)

The diplomatic crisis over the war in Iraq has actually helped the cause of European integration, French Defense Minister Michele Alliot-Marie said in a German magazine interview. "Paradoxically, the crisis over Iraq actually moved Europe forward," Alliot-Marie told the newsweekly Stern. "There was never so much progress made on defense policy than during that crisis," she said. (Afp, 4.06)

EU justice ministers agreed to sign a landmark extradition deal with the US after close to a year of negotiations and criticism from human rights campaigners. The deal is part of Europe's pledge to help the US fight terrorism after the September 11, 2001, attacks and comes at a time when the 15-nation EU and Washington are trying to heal rifts caused by the U.S.-led war in Iraq. (Reuters, 6.06)

The EU agreed to seek a single air-traffic rights deal with the US, a move that could reshape the transatlantic air market and potentially pave the way for airline mega-mergers. The EU, pushing for greater access to the world's biggest airline market, will try to replace existing national pacts that govern trans-Atlantic routes with a single agreement that would allow its carriers to fly to any U.S. city, and vice-versa. (Reuters, 5.06)

The US sent a note to the EU last week warning that its lobbying of the ten future European states set to join the union in 2004 could have "very damaging" consequences on transatlantic relations. "This will undercut all our efforts to repair and rebuild the transatlantic relationship just as we are taking a turn for the better after a number of difficult months," the note said. The EC denied the accusations, saying it firmly supported the ICC and sought to promote it internationally. (Afp, 15.06, 10.06)

Venemaa ja Balti regiooni koostööd ELi laienemisel arutab Igor Ivanov Läänemeremaade Nõukogu istungil 10- 11 juunil. Venemaa prioriteedid on regionaalse majandusliku, energeetilise, ökoloogilise, transpordi, informatsiooni tehnologilise ja tervishoiu alase koostöö edendamine. Kuid ka võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. (RIA, 9.06)

USA ajakirjandus

Samal ajal kui USAd süüdistatakse püüetes takistada Euroopa koondumist, mängides oma sõpru "uues Euroopas" sõprade vastu vanas Euroopas, on tegelikkus selline, et Euroopa põhiseaduse loomise nimel tehtava töö tulemused näitavad, et see dokument ei suuda anda Euroopale ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. (John Vinocur, International Herald Tribune, 3.06)

G7+1 kohtumisel pöörati palju tähelepanu USA ja Euroopa hiljutiste poliitiliste vastuolude silumisele. Ent üks oluline ala, mida ei USA ega ka Euroopa ei saa tähelepanuta jätta, on energia geopoliitika. Mõlemale poolele oleks ühtviisi kasulik Atlandi mõlema kalda ühine seisukoht või, veel parem, ELi ja USA vaheline energeetika-koostöö ülemaailmse energeetika suundumuste riskide ja võimalustega tegelemiseks. Pealegi võib seekaudu mõlemale meenuda, kus on nende ühised huvid. (Borut Grgic, The Wall Street Journal, 2.06)

Iraagi ja teiste küsimuste tõttu ikka veel pingeliste suhete taustal on USA hoiatanud ELi riike, et need ei teeks kihutustööd USA kampaania vastu sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid, mis jätaks USA kodanikud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu volialast välja. (Brian Knowlton; Thomas Fuller, International Herald Tribune, 11.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Oleks vale arvata, et Euroopa sisemine vaidlus Iraagi üle - või siis Euroopa vaidlus USA üle - on läbi. See on üllatav, kui erinevalt nähakse sõja tulemust kahel pool Atlandit. Seni kuni see lõhe püsib, püsivad ka küsimused Atlandi liidu üle ja saab ka küsimuse alla seada Washingtoni võimekuse leida endale tulevikus Euroopas toetust. (Philip Gordon, Financial Times, 2.06)

1956. aastal, pärast läbikukkunud Suessi ekspeditsiooni, tegid prantslased ja inglased oma suhetest USAga risti vastupidised järeldused. Tüli Iraagi sõja üle peaks nad juhtima samadele järeldustele. Kui peaminister Tony Blairil ja Prantsusmaa president Jacques Chiracil oleks piisavalt julgust, et seda teha, võiks tulemuseks olla kahe riigi välispoliitika viimase 50 aasta suurim lähenemine. (Guillaume Parmentier, Financial Times, 12.06)

Saksamaa ajakirjandus

Ajal, mil Euroopa ennast Ameerikale võrdväärseks partneriks või konkurendiks peab, on ammused liitlased Euroopast ameeriklaste silmis rohkem kiirgava rüütli "kannupoisi" rollis. (Süddeutsche Zeitung, 2.06)

Nõrk ja ebastabiilne Venemaa oleks eurooplastele tähendanud eelkõike alaliste terroriohtude allikat. (Grigori Jawlinski, Welt am Sonntag, 1.06)

Kogemused minevikust näitavad, et kõige tähtsamate välispoliitiliste küsimuste korral pole Euroopa "ühist keelt" rääkinud. Vastupidi, kui tegu on olnud millegi olulisega, on lähtutud eelkõige rahvushuvidest. (Jacques Schuster, Die Welt, 7.06)

Ei pruugi imestada, et Poolas vaadatakse murelikult Saksamaa ja Venemaa riigijuhtide kätlemist. Euroopa demokraatia põhiväärtused pannakse aegajalt kõrvale selleks, et omavahelisi majandussuhteid mitte kahjustada. (Stefan Chwin, Die Welt, 7.06)

ELi laienemisvolinik Günter Verheugen: Juhul kui Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola saavad tulevikus ühise seisukoha mingis küsimuses, mõjutab see ka teisi riike kompromissi saavutamisel. (Alexandr Hagelücken, Süddeutsche Zeitung, 7.06)

Rootsi ajakirjandus

Peatselt keerab USA meile selja. Selleks ajaks peab Euroopa olema kogunud end ühise välispoliitilise joone taha. Vastasel korral oleme sama iseseisvad nagu Guatemala. (Umberto Eco, Dagens Nyheter, 15.06)

Taani ajakirjandus

Prantsusmaa president Jacques Chirac kasutab G7+1 kohtumist selleks, et esitleda maailmale prantsuse nägemust maailmast, mida ei juhi üksnes USA. Ent isegi Pariisis mõistetakse, et Suurbritannia peaministril võib olla õigus, kui ta hoiatab rahvusvahelist üldust juhtfiguuri puudumise eest. (Claus Kragh, Berlingske Tidende, 3.06)

Ameeriklased on kultuurivaesed, rumalad ja tüsedad. Seda me eurooplased teame. Taoline hoiak kuulub klassikalise ameerika-vastasuse juurde, ent võrreldes möödunud aegade ameerika-kriitiliste hoiakutega, on toimunud teatud nihe. 1960ndatel rõhutasid kriitikud USA ja Euroopa põhimõttelisi sarnasusi. Nüüd aga on rõhutab Euroopa moraalset üleolekut USAst ja seega on ameerika-kriitilisus muutunud eneseupitamiseks, leiab artikli kirjutanud Firenzes asuva Istituto Universitario Europeo doktorand. (Thomas Ekman Jørgensen, Berlingske Tidende, 14.06)

Venemaa ajakirjandus

Veel enne tippkohtumist räägiti Venemaa soovist näha EL-Vene tippkohtumise lõppdokumendis kindlat lõpptärminit (2007.a.), millal EL Venemaa jaoks viisavabaks saab. Lõpptärminit ei mainitud, vastutasuks pidi EL rääkima Vene poliitikast Tšetšeenias positiivses toonis. Otsustati, et novembrikuiseks tippkohtumiseks valmistab ühine töögrupp ette ühise majandusruumi kontseptsiooni. (Elena Rotkevitš, Izvestija, 1.06)

Peterburis toimunud Venemaa-ELi tippkohtumisel lubas Venemaa Euroopale kehtestada Tšetšeenias kõige laiema autonoomia. ELi liidrid rääkisid äärmiselt uduselt viisavabadusest vene turistidele. (Elena Šiškunova, Gazeta ru, 31.05)

Eesti president Arnold Rüütel hindas kõrgelt Venemaa-ELi tippkohtumist ja Riigikogu Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson on arvamusel, et tippkohtumine avaldab positiivset mõju kõigile osavõtnuile. Tippkohtumine loob positiivse raamistiku Eesti ja Venemaa suhete normaliseerimiseks uutes geopoliitilistes tingimustes. (Rostbalt.ru, 2.06)

Brüsselis toimunud Vene-NATO nõukogu istungil kaitseministrite tasemel võis täheldada suhete soojenemist pärast Iraagi kriisi. Venemaa pakkus abi Afganistanis infovahetuse ja transpordiga. Loodi töögrupp uurimaks mittestrateegilise raketitõrjesüsteemi-alase kootöö võimalusi. Ivanov tegi ettepaneku luua uusi ühiseid relvi, peastaabis suhtuti ettepanekusse skeptiliselt, kuid sellised ühisprojektid ei kuulu mitte ametnike, vaid kompaniide kompetentsi. Sel aastal on plaanis veel vastastikune sõjaliste õppuste külastamine. Probleemiks on endiselt uute NATO liikmete tavarelvastusleppega ühinemine. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 16.06)

Välisminister I. Ivanov osaleb Soomes Läänemeremaade Nõukogu istungil ning kohtub Soome juhtidega. Soomega on Venemaal tihedad majandussuhted ning välispoliitilistes küsimustes on seisukohtade kokkulangevus väga suur. Probleemid: Soome jäik seisukoht viisavabaduse suhtes ning soomlased ei tahaks Venemaad ka WTOs väga näha. LMNi istungil huvitab Venemaad eelkõige olukorra muutumine regioonis seoses ELi laienemisega. Ivanov kohtub visiidi lõpus ka Eesti ja Läti kolleegidega. (Viktor Sokolov, Strana Ru, 10.06)

Vene välisministri arvates on Läänemere piirkond üks stabiilsemaid ja ohutumaid. Poris toimunud LMNi välisministrite kohtumisel osalenud Ivanovi sõnul pooldab Venemaa LMNi edasist arengut ‘kui tähtsat, iseseisvat ja paljuski unikaalset struktuuri Euroopa kontinendi uue arhitektuuri vormimisel’. ELi laienemine võib soodustada koostöö süvendamist ning LMNi tõhustumist, avades uued võimalused piiriüleseks majandus- ja investeerimiskoostööks. LMNi eesistumise võtab üle Eesti. (Rostbalt.ru, 12.06)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Officials from the EU and its 10 members-to-be met to discuss the bloc's development spending after next year's enlargement. The purpose of the two-day meeting was to gauge the "political will" and capabilities toward development spending of the 10 countries set to join the EU next year, Greek FM Andreas Loverdos told. (Afp, 2.06)

EU finance ministers adopted a compromise plan for France to cut its budget deficit by a "significantly larger" amount than planned for this year. The accord was agreed late by the 12 euro nations, and nodded through by finance ministers from all 15 EU member states with the exception of Denmark and the Netherlands, which wanted France to take tougher measures. (Afp, 3.06)

Britain's Chancellor Gordon Brown has agreed with PM Tony Blair that he will take another look at the euro issue in next year's budget, ahead of an expected government verdict that Britain is not yet ready to enter the single currency. (Afp, 8.06)

The EC said that it would push on with economic integration in the euro zone just as Britain decided to stay out of the single currency zone for now. "The Commission welcomes the ongoing debate in the UK about euro membership," the EC said in a statement. (Reuters, 9.06)

In a poll of UK-based economists, carried out immediately after Chancellor Gordon Brown's long-awaited statement, 18 out of 27 thought that Britain would merge the pound with the euro at some point in the future. The mid-range forecasts in the poll were for British entry by 2008, with 75 pence per euro seen as a likely rate for pegging the pound. Likely entry dates ranged from 2007 to 2020 and likely pegging rates from 69.5 pence to 80 pence. "It's inevitable," said Monica Fan at Royal Bank of Canada in London. "The Chancellor is changing legislation so that the five economic tests can be met. It's a case of when, not if." (Reuters, 9.06)

USA ajakirjandus

Blairi valitsus otsustab selle üle, kas aeg on Inglismaa euroga ühinemiseks küps, kuid kõik teavad juba vastust: ei! Veel ei ole lihtsalt teada, milline on eituse toon - "veel mitte" või "mitte kunagi" - ja see, kas valitsus annab selles küsimuses rahvale hääletuse kaudu sõnaõiguse. (Holman W. Jenkins, Jr., The Wall Street Journal, 4.06)

Mitte töötegemise efektiivsus pole USA majanduse Euroopa võistlejatest möödumise põhjus, vaid küsimus on lihtsalt selles, et ameeriklased töötavad rohkem. Eurooplastel on pikemad puhkused ja nad lähevad varem pensionile. Paljud euroopa töölised on lisaks veel töötud või streigivad. Lühidalt öeldes käib Euroopas alla kunagi Max Weberi poolt kuulsaks väidetud protestantlik tööeetika, USAs õitseb see aga endises ilus. (Niall Ferguson, The New York Times, 8.06)

3. juunil 2003 kiitis EK heaks meetmed "kahjuliku maksuvõistlusega võitlemiseks". Meetmed on mõeldud selleks, et hoiuseid oleks lihtsam maksustada, ent tulemuseks on see, et hävitatakse see vähene seaduslik hoiustamine, mis on Euroopasse veel jäänud. "Vana Euroopa" bürokraatidel ei ole oma võimu- ja kontrollimise ihas mingi probleem tappa liigse maksustamise ja kontrolli kaudu oma majandus. (Richard W. Rahn, The Washington Times, 12.06)

Kui arvesse võtta seda, kui kalliks CAP Euroopa tarbijale, maksumaksjale ja maailma kaubandusele läheb, tuleks ta hüljata, ent sellegipoolest kaitseb teda Prantsusmaa president Jacques Chirac. Seega tuleks Chiracil status quo kaitsmise asemel võtta kuulda enamikku, kelle arvates tuleks CAP ümber korraldada. (The Wall Street Journal, 13.06)

Suurbritannia ajakirjandus

Isegi siis kui Euroopa muutub, et kohandada end uue aja väljakutsetega, arvavad mõned inimesed ikka, et brittiks olemine tähendab Euroopa-vastane olemist. Kuigi Inglismaa rahvuslikud huvid on lahutamatult seotud Euroopaga nii ajalooliselt, geograafiliselt kui majanduslikult. (Gordon Brown, The Daily Telegraph, 3.06)

Euroga liitumise ja Euroopa põhiseaduse vastaseid iseloomustab maailmalõpu-toon. See, et 1000 aastat Inglismaa sõltumatust on ohus, on muidugi liialdus. Sellega, et ohus on 50-aastane rahvusvaheline kord, on aga tunduvalt lihtsam nõustuda, kuna Briti valitsuse vankuv Euroopa-missioon on sattunud samaaegse Iraagi sõja järgse kriisi keskele. (Martin Woollacott, The Guardian, 6.06)

Kuna Inglismaa mõtleb jälle selle üle, milline oleks elu euromaal, tuleb küsida, kas EL kasvab ja õitseb ka tulevikus? ELi majanduse mahu suhteline kahanemine ja tema osatähtsuse vähenemine maailma majanduses koos kõrgete maksude kehtestamise entusiasmiga peaks meid hoiatama ühendamast kõiki vaguneid ELiga. USA ja Aasia on tõenäolised järgnevate aastate võitjad. Praeguste suundumuste põhjal tuleb meil endale jätta valikuvabadus ja olla sõber edasiliikuvate Aasia ja USAga. (John Redwood, The Times, 7.06)

Nõustugem hetkeks väitega, et Inglismaa majandus ei ole päris valmis ühinema Euroopa ühisrahaga. Selle eest maksab Inglismaa kõrget hinda, mis väljendub kaubanduse ja rahapaigutuste vähenemises, kuna rahvusvaheline äri otsustab pigem eurotsoonis olevate riikide või odavamate Kesk-ja Ida-Euroopa maade kasuks. Neid tagajärgi raamivad lisaks Iraagi sõja tekitatud erimeelsused Euroopas, sellest tulenev riigijuhtide omavaheliste isiklike suhete jahenemine ja see, et puudub ühine ettekujutus Euroopa tulevasest kohast maailmas. (Peter Mandelson, Financial Times, 9.06)

Nagu oli arvata, eraldab Inglismaa end eurost ebamäärasuse kookoniga ja kohe kostab ka kaebehääli, et Inglismaa on jäetud ilma mõjust maailmas. Selle väga tasakaalustatud otsuse vastu käivast kriitikast on mainitud etteheide kõige vähem põhjendatud. See tuleneb Inglismaa võimaliku mõju liialdamisest. (Bronwen Maddox, The Times, 10.06)

Dollarist sai USA ainus maksevahend alles pärast Kodusõda, peaaegu 100 aastat pärast USA moodustamist. Euroopas püütakse asju ajada teistpidi, luues ühise raha, mis viib paljude lootustes poliitilise liiduni. Eurovastaste ja pooldajate jaoks teeb see lihtsaks otsustamise küsimuses, kas Inglismaa peaks euro kasutusele võtma. Esimeste jaoks on see iseenesestmõistetav. Teiste jaoks tähendab see 1000-aastase sõltumatuse lõppu. Ülejäänute jaoks on küsimus hoopis keerulisem. (Malcolm Rifkind, Financial Times, 10.06)

Kuna me paistame oleme hõlmatud üleüldisesse arutelusse euro asjus, kas need, kes pooldavad temaga liitumist saaksid siis vastata mõnele küsimusele? Kas saaks lõpetada naela sümbolismi kui sentimentaalsuse mahategemise ja vastata olulisele küsimusele: kuidas saab keskselt määratud rahakurss vastata rohkem kui 20 suuresti erinevate majandusküsimustega maadleva riigi erinevatele vajadustele? (Janet Daley, The Daily Telegraph, 11.06)

Selleks puhuks, kui asjalood ELi ja tema majanduskasvuga ei lähe just kõige paremini, peaks Inglismaal olema plaan B. Ilmselge plaan B kandidaat on ühinemine NAFTAga (North American Free Trade Agreement). Praegu ei ole see eriti kutsuv võimalus. Ent kui EL sulgub endasse ja ei suuda vajalikke ümberkorraldusi teha, oleks tema liikmeks olemine takistuseks. Meil jääb ainult üle loota, et seniste plaanidega läheb kõik hästi ja plaani B ei ole vaja kasutusele võtta. (Hamish McRae, The Independent, 11.06)

Valitsus, mis kaotab kontrolli oma majanduse üle kaotab lõpuks kontrolli ka kõige muu üle. Ja kui poliitikuid ei saa teha vastutavaks nende riigi majanduse käekäigu eest, siis ei saa neid üldse millegi eest vastutama panna. Seetõttu on peaminister Tony Blairil õigus. Otsus euro üle on tegelikult otsustamine demokraatia, vastutuse ja isamaalisuse üle. Ja briti valijad ilmselt ei müü neid õigusi ei 10 penni ega ühe naela eest nädalas ega ka mingi muu hinna eest. (Anatole Kaletsky, The Times, 12.06)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

The Hungarian parliament has unanimously approved the eastwards expansion of NATO that will see the alliance take in seven new members. "It is with pleasure that we can say that of the seven new members, three are neighbours of Hungary," said Andras Barsony, senior foreign ministry official. (Afp, 3.06)

The Estonian government approved sending 55 troops to Iraq, Kuwait, Bahrain and Qatar to take part in US-led security operations. Estonian defense ministry spokesman Madis Mikko told the troops include a 32-strong police and guard platoon, three "mine divers" and an 11-strong cargo handling unit. The mission, which is planned for one year with personnel on a six-month rotation, is expected to cost Estonia, up to 24 million Estonian kroons (1.8 million dollars/1.5 million euros). (Afp, 10.06)

A Polish-led force responsible for security in a southern sector of Iraq has been formed, and will be made up of more than 15 countries, the defence ministry said. (Reuters, Afp, 6.06)

Defense ministers agreed on a new streamlined NATO command structure to adapt the alliance for missions far outside Europe, including a modest supporting role in Iraq. The decision came as Spain and Ukraine each committed a brigade to an 8,000-strong multinational division to help stabilize Iraq, which will be lead by Poland with NATO's support. (Afp, 12.06)

The US denied any dispute with Europe over a handover of peacekeepers in Bosnia from NATO to the EU, after a US official said it was "premature" to discuss the transfer. (Afp, 3.06)

Some NATO foreign ministers suggested the alliance could contribute to a stabilisation force in the Middle East if current peace talks were successful, NATO Secretary-General George Robertson said. (Reuters, 3.06)

French President Jacques Chirac said he still thought the U.S.-led attack on Iraq was illegal and that Washington was able to wage war alone but could not ensure peace without the help of its allies. Chirac told a final news conference at the Group of Eight summit in Evian, France, that he repeated to U.S. President George W. Bush in their first one-on-one meeting since the war ended. (Reuters, 3.06)

The Baltic states of Estonia, Latvia and Lithuania, on course to join NATO next year, tried to help another ex-Soviet republic, Georgia, join the defence alliance as well. Airis Rikveilis, the head of the public relations department at the Latvian ministry of defence, said that the three countries were trying to impart their knowledge at a two-day meeting in the Latvian capital. "We have acquired experience in various issues, starting from establishment of defence systems to the adaption to NATO documents and the use of procedures in the NATO system. This is experience, that Georgia can use," Rikveilis said. (Afp, 10.06)

Russia's failure to reform its dilapidated military is standing in the way of full cooperation with NATO, a top Alliance official said. "The Russian military structure does not want reform, although it is necessary that this be done," said Chris Donnelly, special advisor to NATO Secretary General George Robertson. "This is why there remain problems in finding general points of cooperation," said Donnelly, in remarks quoted in Russian by the Interfax news agency. (Afp, 2.06)

USA ajakirjandus

USA ja Euroopa julgeolekuhuvide ühisosa pigem väheneb kui suureneb, seda nii mõõtmetel kui geograafiliselt ulatuselt. Seistes silmitsi uute ohtudega, nagu terrorism ja massihävitusrelvade levik, vajavad USA ja Euroopa teineteist. Ohtudele vastuastumiseks võib mõnikord olla vaja hetkevajadustest lähtuvaid liite, kuid püsivam süsteem on sellest parem. Vastavalt vajadusele loodud liitudel ei ole püsiva rahvusvahelise organisatsiooni läbipaistvust, stabiilsust ja pikaajalisust. Siia sobibki NATO rahvusvahelise koostöö lahutamatu koostisosana. (Jaap de Hoop Scheffer, The Washington Times, 2.06)

Pärast 11. septembrit 2001 imestasid ameeriklased: "miks nad meid vihkavad?" pidades silmas muhameedlasi. Pärast Iraagi sõda on küsimus muutunud selliseks: "miks kõik teised meid vihkavad?". Ma püüan siin lühidalt anda oma vastuse, millele ma olen pannud tagasihoidliku nime "Lühike teooria kõigest". (Thomas L. Friedman, The New York Times, 2.06)

President Georg W. Bushi meeskonna suutmatusest leida Iraagist massihävitusrelvi on saamas suur uudis. Ent kas see lugu peaks meid puudutama? Ei. See oli vale teema nii enne sõda, kui on ka praegu. Miks? Sest sõjal oli neli põhjust: tegelik põhjus, õige põhjus, moraalne põhjus ja väljaöeldud põhjus. (Thomas L. Friedman, The New York Times, 4.06)

Ei president George W. Bush ega tema kriitikud ei kujutanud ilmselt enne 11. septembrit 2001 ette, et välispoliitika hakkab tema tegevuses nii suurt rolli etendama. Bushil, keda kunagi näeruvääristati kogemuste ja huvi puudumise pärast välispoliitika vastu, on "nüüd kont hambus," nagu ütleb üks ta usaldusisik. Ja nii Bushil kui ta vastastel tuleb elada tema saavutatud tulemustega. (Jim Hoagland, The Washington Post, 6.06)

Kui õigustuse otsimine välja arvata, siis on sõda Iraagis läbi USA jaoks on ka tagajärjed selged. Me oleme veel kord kinnitanud oma sõjalise võimsuse vaieldamatut ülimuslikkust. Ent kui asi läheb pehme võimsuseni - suutlikkuseni veenda maailma riike meiega koostööd tegema ja tiivustama neid meid ja meie ühiskonnakorraldust ning ideaale imetlema - siis oleme me ühepoolselt alla andnud. Vähemalt seniks kui George W. Bush on president. (Harold Meyerson, The Washington Post, 11.06)

NATOl seisab ees üks viimase aja olulisemaid väljakutseid: augustis võtab NATO üle Afganistani rahuvalvemissiooni ja sellest võib saada pöördepunkt mitte ainult Afganistani, vaid ka liidu enda jaoks. (The Washington Times, 12.06)

Saksamaa ajakirjandus

Bush: Ka Euroopa peab investeerima modernsetesse sõjavarustusse. Kui Euroopa ja USA hakkavad omavahel rohkem koostööd tegema, õnnestub neil ka kõik probleemid lahendada. Siia ei kuulu ainult võitlus terrorismiga, vaid ka võitlus nälja, kolmanda maailma riikides valitseva vaesuse ning AIDSi vastu. (Thomas Urban, Süddeutsche Zeitung, 2.06)

USA meelest tuleb NATOt edasi arendada. Eurooplaste ülesandeks on rohkem oma sõjalisse varustusse investeerida selleks, et uute ülesannetega toime tulla. NATO peab samas ka näitama oma valmidust maailma teiste piirkondades tegutsemiseks, st väljaspool Euroopat ning sellega on NATO juba alustanud: Afganistanis ning Poola osavõtul Iraagis. (FAZ, 2.06)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu NATO peasekretäri asetäitjaga Kesk- ja Ida-Euroopa küsimustes Cris Donnelliga NATO-Vene suhetest: pooled peaksid üksteist rohkem usaldama, NATO ei saa dikteerida oma liikmeid Euroopa tavarelvastusleppe suhtes (Balti riigid), praegu ei näe NATO mingit põhjust, miks peaks Balti riikidesse vägesid viima, kuid ei saa anda ka absoluutset garantiid, et seda kunagi ei toimu, sest allianss on kohustatud aitama liikmeid, kes pöörduvad abipalvega. (Katerina Labetskaja, Vremja Novosti, 3.04)

Kaitseminister Margus Hanson teatas neljapäeval Brüsselis NATO kaitseplaneerimise komitee istungil, et Eesti jätkab sõjaväereforme, mis on vajalikud Eesti liitumiseks alliansiga. (Rostbalt.ru, 13.06)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Irish PM Bertie Ahern visited Estonia in the run-up to Ireland's presidency of the EC during the first half of next year. "The main topics under discussion included Ireland's forthcoming presidency of the EU, the European Convention and other areas of mutual interest at both European and international levels," a government statement said. (Afp, 12.06)

Eestis viibiv Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni OSCE rahvusvähemuste ülemkomissar Rolf Ekeus kohtus rahvastikuminister Paul-Eerik Rummoga. Ekeus pidas märkimisväärseks, et Eesti riikliku integratsiooniprogrammi ideoloogia, mille otstarve on muuta Eesti ühiskond homogeensemaks, samal ajal tagades rahvusvähemustele nende etnilise ja kultuurilise identiteedi säilitamise, langeb kokku OSCE eesmärkidega. (Interfax, 10.06)

Valitsus kinnitas teisipäeval Aldis Aluse kaitsepolitsei peadirektoriks, Robert Antropovi politseiameti peadirektoriks ning Jüri Pihli riigi peaprokuröriks. (Interfax, RIA 10.06)

Eesti Valitsus võttis vastu otsuse moodustada ekspertkomisjon tegelemaks poliitilistel põhjustel represseeritutega. Komisjonile tehti ülesandeks välja töötada seaduseelnõu represseeritute sotsiaalsete garantiide koha, mille alusel koostatakse õiguslik alus nende toetamiseks (Interfax, 10.06)

Enam kui pooled Eesti elanikest pooldavad Venemaale nõudmiste esitamist poliitilistele repressiooniohvritele kompensatsioonide maksmiseks. (Interfax, 6.06)

Eesti valitsus nõustus opositsiooni esitatud kodakondsusseaduse muudatusettepanekuga, millega kiireneks naturaliseeritud kodanikele kodakondsuse vormistamine. (Interfax, 3.06)

Peaminister Juhan Parts teatas valitsuse uue integratsiooniprogrammi ettevalmistamisest 2002. – 2004. aastateks. Integratsioonile mõeldud eelarve on sellel aastal kuni 50 miljonit krooni. (Interfax, 10.06)

Soome ajakirjandus

Eesti peaminister Juhan Parts pole nõus maksude harmoneerimisega ELis. Partsi sõnul soovib Eesti endiselt maksuküsimustes otsuseid langetada riigisiseselt, ilma kvalifitseeritud häälteenamuse mehhanismita. Partsi juhitav valitsus on lubanud vähendada ka tulumaksumäära ning loodab vahe riigieelarves tasa teha maksude kogumise tõhustamisega. Eestis toimub ELi referendum 14.09. Partsi jaoks on jaatava vastus referendumil väga oluline, kuigi eitava vastuse puhul ta ametit maha panna lubanud veel ei ole. Kui maltalased välja arvata, on eestlased kandidaatrahvastest ELi suhtunud kõige skeptilisemalt. Referendumil peavad eestlased otsustama korraga kahe küsimuse üle, esiteks, kas muuta põhiseadust ning teiseks, kas ühineda ELiga. (Ari Niemi, Turun Sanomat, 12.06)

Majandus

Rootsi ajakirjandus

Modern Times Group, kellele kuuluvad 100%liselt telekanalid TV3 nii Eestis kui ka Lätis, teatas Stockholmi börsile, et omandab ka ülejäänud 16% Leedu TV3 aktsiatest, saavutades ka selles kanalis 100%lise osaluse. (Dagens Industri, 3.06)

Eestis Rimi kaubamärki kasutav Ica Ahold kontsern on võtnud sihikule peatselt ELiga liituvad Balti riigid. Ica idalaienemist juhib Christer Åkerberg koos kontserni Eesti ja Leedu harude juhtidega. Tema sõnul on Balti riikides elujõudu ja optimismi ning üha suurem osa Baltimaade 7,5 miljonist elanikust saab ELi laienemisega kaasnevast majanduslikust kasvust osa. Eestis saadab Ica Aholdi tihe konkurents Soome Kesko ja Eesit ETKga , ent Åkerberg’ sõnul saab kontserni jaoks otsustavaks Ülemiste Keskuse avamine, mille suurimaks üürnikuks saab just Rimi hüpermarket. (Reet Waikla, Dagens Industri, 30.05)

Maailma suurim peibutussöötade tootja Rapala on otsustanud tuua üle täiendavalt osa tootmist Soome Vääksyst Pärnusse, kus sellega seoses võetakse sügisest juurde 40-50 uut töötajat. (Mosse Wallén, Dagens Industri, 4.06)

Soome ajakirjandus

Mitmed Soome ettevõtted kavandavad oma rutiinsete teenindus- ja kontoritööde ületoomist Soome lahe lõunakaldale. Nii soovitakse säästa palgakulusid, sest Eesti palgatase nende tööde puhul on vaid murdosa Soome tasemest. Seetõttu vastatakse juba tihtipeale reisibüroode ja telefonioperaatorite teenindusnumbritele tehtud öistele kõnedele aina tihedamini Tallinnast. Soome Tööministeerium pole veel nähtuse levikut põhjalikult uurinud, ent uusi ettevõtteid, kes osa oma ülesannetest Eestisse või teistesse ELi peatsetesse liikmesriikidesse üle kolivad, tundub lisanduvat iga päevaga. Soome tööminister Tarja Filatov ei pea aga ettevõtete kolimist Eestisse veel liiga suureks ohuks. Siiani otsivad soomlased lõunapoolt pigem veel uusi turge kui tööjõudu. Kuid eesti töötajate saamise osas on juba praegu Soomes kõva konkurents, eriti hinnatud on sellised, kes ka soome keelt räägivad. Filatovi sõnul pole kuigi tõenäoline, et Eesti madalamad palgad kauaks nii madalateks jäävad. (Olavi Koistinen, Helsingin Sanomat, 4.06)

Eesti valitsus Juhan Partsi juhtimisel kavatseb Eestis läbi viia suure maksude alandamise ning loodab, et sel viisil tuleb Eestisse rohkem ettevõtteid, kõrgelt koolitatud tööjõudu ja investeeringuid. Parts loodab, et ELi liikmelisus tugevdab ka Eesti majandust. Liidu sees hakkab aga Eesti maksude harmoneerimisele vastu seisma ning sarnaselt Rootsi ja Suurbritanniaga tahab ka Eesti, et maksupoliitika jääks igale riigile iseseisvalt otsustada. Partsi sõnul peab Eesti jääma välismaalaste jaoks atraktiivseks riigiks ning tegema kõik, et Eestisse tuleks rohkem investeeringuid. (Arno Ahosniemi, Kauppalehti, 12.06)

Eesti Loto tegi miljonäriks ka oma peadirektori Monika Salu. Salu lotovõiduks oli 2000. aastal sõlmitud tööleping, kuhu boonusena oli lisatud 25% ettevõtte kasumist. Tollal ei arvanud keegi, et see oleks olnud halb leping, otse vastupidi. Tolleaegne rahandusminister Siim Kallas tõdes, et Eesti Loto oli pankroti äärel ning oleks riigilt lisaraha vajanud. Monika Salu töölepingut ei peetud millekski eriliseks, sest erilist perspektiivi Eesti Lotos keegi ei näinud. Ei osatud iial arvata, et ettevõtte kasumi võib aasta jooksul kümnekordistada ning et seda teeks missi mõõtudele vastav naisterahvas. (Kauppalehti, 10.06)

Klient helistab Helsingis Silja Line´i kontorisse, et uurida laevade sõidugraafikut ning tema kõnele vastatakse Tallinnas. Silja Line´i telefonikeskus on Tallinnas suuruselt kolmas, suuremad on Hiltoni ja SASi telefonikeskused, oma telefonikeskused on siia kolinud ka suured postimüügifirmad - Ellos, Hobby Hall. Suured rahvusvahelised ettevõtted alustasid juba 1990ndatel aastatel osa oma toimingutest ELi kandidaatriikidesse, muuhulgas ka Eestisse kolima. Peamiseks põhjuseks enamasti odavam tööjõud. Teiseks stiimuliks on Eesti soodsam maksusüsteem, kui Soomes kulub 2/3 palgast maksudele, siis Eestis kulub umbes pool. Soome ettevõtteid kolib siia pidevalt, kuid kolivate ettevõtte arv pole viimasel ajal hüppeliselt kasvanud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 9.06)

Pole kaua möödas sellest, kui Soomes arvati, et ELi laienemisel hakkavad eestlased massiliselt Soome kolima. Praegu ennustavad paljud eksperdid just vastupidist liikumist, milles kaotajaks on Soome. Eeldatavasti peaks soome ettevõtted oma allhanketööd Eestisse üle viima, kuna Eestis palgatase on madalam ja uusi töötajaid Soome ei koli, tekib Soomes elanikkonna vananedes tööjõupuudus. (Etelä-Suomen Sanomat, 12.06)

Eestis tuleb tegutseda kiirelt. Ettevõtte strateegiat tuleb mõnikord muuta ka neli korda aastas. Eestis ei saa loota aga ka sellele, et kõik iseenesest laabuks. Eesti juhtimiskultuur on väga juhikeskne. Eestlased ootavad, otsuseid, juhtimist ja selgeid käske, mida edasi teha. (Kimmo Lunden, Kauppalehti, 11.06)

Varia

Uudisteagentuurid

Estonian Markko Martin led by nearly one minute at the end of the 19th stage on the third and final day of the 50th Acropolis Rally. In hot and dusty conditions as temperatures reached 34 degrees Celsius, Ford's Martin, who has never won a round of the championship, led Spaniard Carlos Sainz by 57.4 seconds with three stages to go. Martin had a relatively trouble-free run through the first three stages on Sunday's final charge. His only concern was a broken anti-roll bar on the 19th stage, which affected handling. (Afp, 8.06)

Niko Kovac gave Croatia a 1-0 win over hosts Estonia in a Euro 2004 qualifier. "This was a very hard game as Estonia is a high-class team," Croatia coach Otto Baric told. (Reuters, 11.06)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riigid olid esimesed, kes endisest NSV Liidust lahku lõid ning nüüd on nad teel, et vallutada Brüsselit. Kolm Balti riiki on küllalt erinevad ning neid ühendab vaid see, et nad asuvad kõik ühise mere - Läänemere kaldal. Muus osas on nad nii ajaloolt kui ka keelelt ja kultuurilt vägagi erinevad. Tallinn, saksaaegne Reval, on oma õhustikult hansalinn. (Dominique de la Tour, Les Echos week-end, 23-24.05)

Soome ajakirjandus

Kuigi sala-alkoholi ja tubaka osakaal on Eestis võrreldes 1990ndate aastate algusega langenud, kaotab riik siiski igal aastal miljoneid kroone maksutulusid, mis mustal turul müüdava alkoholi ja tubaka pealt maksmata jäävad. Kõige võimsamalt vohab salaalkoholi ja salatubaka müük Kirde-Eestis. Keskpärasele kodanikule tundub, et olukord polegi üldse paranenud. Uuringu kohaselt ostis 13% täiskasvanutest möödunud aastal vähemalt korra illegaalset alkoholi, mida on vaid protsendi võrra vähem kui aastal 20001, kui riiki raputas Pärnu metanooliskandaal. Siis suri metanoolimürgitusse 68 inimest. (Etelä-Suomen Sanomat, 11.06)

Rootsi ajakirjandus

Narvas ja Jaanilinnas kannavad Rootsi, Eesti ja Vene amatöörnäitlejad ette Astrid Lindgreni jutustuse Röövlitütar Ronja dramatiseeringu. (Anna Ångström, Svenska Dagbladet, 7.06)

Tänapäeva rallimaailmas ei ole ühtegi rootslast, kes võitleks esikohtade pärast, küll leidub sealt aga üks eestlane. Nimelt saavutas Marko Märtin Akropolisrallil oma elu esimese VM võidu. (Sven Gustavsson, Dagens Nyheter, 8.06)

Stockholmi ametivõimude statistika kohaselt siseneb Rootsi regulaarselt vähemalt 400 kolme Balti riigi kodanikku, kavatsusega panna toime kuritegu. Nüüd tahab politsei ennetava abinõuna saada õigust saata kodanikke piirilt tagasi. (Kjell Nilsson, Dagens Nyheter, 13.06)

Norra ajakirjandus

Lugu ühest Oslos varastatud Mercedesest, mille Eesti politsei kuid hiljem Tallinnast leidis. (Jan Gunnar Furuly, Aftenposten, 14.06)

Suvist reisihooaega sissejuhatavas artiklis antakse lühiülevaade ideaalsetest reisisihtkohtadest - Balti riikidest. Eesti Oslo suursaatkonna sekretär Kristina Sika teatab, et järelpärimisi reisimisvõimaluste kohta Eestis tuleb iga päev. Helistajateks on peamiselt need, kelle tuttavad on juba Eestit külastanud, ütleb Sika. (Kirsten Buzzi, Dagbladet, 14.06)

Artikli autor teatab lugejatele, et maitsev toit ning meeldivalt madal hinnatase meelitab üha enam Norra turiste Eestisse. Äramärkimist leiavad nii Eesti peatne NATOga liitumine, eelseisev ELiga liitumise otsustav referendum kui ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn. Eksootilisemana peaks norra lugejatele mõjuma Haapsalu mudaravilad ja mõte, et lihtsurelikelgi avaneb soodne võimalus nautida omal ajal Vene tsaaride poolt imetlustväärinud ravimuda. (Eivind Pedersen, Dagbladet, 14.06)

Venemaa ajakirjandus

Izvestija märgib Eesti valitsuse tagandamisega lõppeda võinud justiitsminister Ken Martin Vaheri kiiruseületamisest kirjutades, et Vene ametnikud on selliste skandaalide eest kaitstud, sest neil on oma autojuhid ning spetsiaalsed numbrid, mille järgi inspektorid neid ära tunnevad ja eelistavad mitte tülitada. (Matvei Glebov, Roman Kirillov, Izvestija, 3.06)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee