Nädal välismeedias: 26. mai - 1. juuni 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

Poland's Constitutional Tribunal upheld a law allowing parliament to ratify EU entry if low turnout invalidates the result of a June 7-8 membership referendum. The court threw out a euro-sceptic challenge, giving Poland’s pro-EU camp a second chance to ratify EU accession if turnout falls short of the 50 percent minimum required to make the referendum result binding. (Reuters, 27.05)

Poland's Roman Catholic hierarchy called on the country's citizens to vote in the referendum on joining the EU with a heavy hint that they should cast their ballots in favour of membership. (Afp, 1.06)

Turkey's army backs government efforts to join the EU, a top general after claims the military was uneasy over reforms aimed at bringing the country closer to European norms. (Afp, 29.05)

FM Abdullah Gul that the parliament could adopt a series of reforms key for Turkey's membership bid in the EU ahead of the EU summit at Salonika on June 21-22. (Afp, 30.05)

European trade unionists gathered in Prague to discuss new threats to working conditions and organised labour in an enlarged EU, amid a growing wave of strikes across the continent. (Afp, 26.05)

Austria ajakirjandus

"Uued eurooplased" vajavad vähem ülbust ning rohkem mõistmist. Nad annavad endale hästi aru , et EL ei lahenda nende kõiki probleeme, ning viimasel ajal on neile jäänud mulje, et ‘vanade’ ELi liikmesriikide hulgas hakatakse neisse suhtuma kui "teise klassi eurooplastesse". Iraagi konflikti ajal otsustasid nad USAd toetada - mitte ainult seetõttu, et saada Ameerikalt rohkem julgeolekugarantiisid, vaid ka selleks, et saada rohkem mõistmist 50 aastat kestnud diktatuuri ajal kogetu suhtes. Austerlased ärkavad nüüd justkui unest ning püüavad oma naabritega paremini suhelda. Nende jaoks ei tähenda see ainult majanduslikke eeliseid, vaid ka uute värskete ideede voolu, põnevaid kohtumisi, kultuurialaseid võimalusi. Seega on põhjust tervitada tulevasi liikmesriike mitte igavate sõnadega nagu "No, tulge, siis!", vaid ütelda lihtsalt - "Tere tulemast!" (Barbara Coudenhove-Kalergi, Der Standard, 26.05)

Rootsi ajakirjandus

Üha enam asetatakse võrdusmärk ELi ja Euroopa vahele. Üha enam on ka neid, kes soovivad saada ELi liikmeks, ent ELi tulevane ülesehitus on ümbertegemisel. Üha imelikumana hakkab ka tunduma see, et Norra sellesse gruppi ei kuulu. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 27.05)

Euroopa televaatajate Türgi poolt antud hääled andsid valjuhäälselt edasi sõnumi: Türgi kuulub Euroopasse ning on Euroopa pere täisväärtuslik liige. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 26.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The 15 EU farm ministers remain split on Farm Commissioner Franz Fischler's idea to cut subsidies for food production and spend more on developing the countryside. While technical progress has been made on the thorniest points of the package, it will up to the farm ministers to make crucial political decisions, most likely after bargaining late into the night when they next meet in Luxembourg on June 11. (Reuters, 26.05)

France may be slowly shifting its opposition to plans for limits on EU farm spending and has produced proposals that may help to break almost a year's deadlock on the CAP reform, EU officials said after a meeting between French Farm Minister Herve Gaymard and Fischler, who met delegations from all 15 states. "Formally, they haven't announced any shift in position but it's obvious they see that if they remain camped on their position, they will be isolated," the official told. (Reuters, 27.06)

The EU elders drawing up a European constitution have inserted a reference to religion into the blueprint in a move likely to fuel debate. The proposed introduction to the constitution includes a reference to the "cultural, religious and humanist heritages of Europe". These heritages have been "nourished" in particular by the "Hellenic and Roman civilizations" and then "by the philosophical currents of the Enlightenment" the daft added. (Afp, 28.05)

Britain's representative on a panel drafting a EU constitution, Peter Hain dismissed reports that Britain was surrendering its sovereignty. "There are still some battles to win, we will win those, " Hain said. "I'm absolutely confident that in the next months or up to a year of intense negotiations we will get what we want." While Hain insisted that three-quarters of the constitution was just a "tidying up" of existing treaties, right-wing newspapers pushed ahead with calls for a referendum on a constitution they say surrenders control to Brussels. (Reuters, 27.05)

Former Italian PM and one of Europe's most senior politicians, Lamberto Dini, told the British public that they were being misled over the draft constitution for the EU. "Anyone in Britain who claims the constitution will not change things is trying to sweeten the pill for those who don't want to see a bigger role for Europe," Dini, who now sits on the EU Convention on the Future of Europe. (Afp, 1.06)

Supporters of closer European integration accused big states of hijacking the forum drafting an EU constitution to boost their own powers. "We get the impression we are constantly tilting at windmills," said Elmar Brok, a senior member of the EP and of the 105-member Convention. "This is not acceptable to small member states. Do we want a directorate in Europe where the big six states decide everything? If so, it will be the end of the EU," the German Christian Democrat MEP told a news conference. He accused the steering presidium headed by former French President Valéry Giscard d'Estaing of riding roughshod over the views of Convention members and of smaller EU member states. (Reuters, 27.05)

Countries against ceding more powers to the EU have scored a victory in the battle over a future European constitution by blocking the use of majority voting in foreign and security policy, officials said. The latest draft reinstates the right of national veto over proposals jointly made by EC and a planned new EU Foreign Minister. (Reuters, 27.05)

Valéry Giscard d'Estaing faced renewed criticism over radical proposals to reform how EU is run. A group of countries including Britain and Spain called for him to ditch plans to change voting rights in the Union. But the former French president rebuffed the pressure. "The criticisms expressed here and there are natural, we mustn't make a drama out of it," he said. (Afp, 30.05)

EU Commission head Romano Prodi slammed the latest draft of the future EU constitution. Euroskeptics have slammed the draft constitution giving too many powers to EU institutions as the expense of national governments, but the attack by Prodi came from the opposite direction. "The draft text presented by the praesidium of the Convention is disappointing," Prodi told. "Despite all the hard work we have put into this, the text that is now before us simply lacks vision and ambition /…/ It is in some respect a step backwards," he said. (Afp, 28.05)

EC chief Romano Prodi renewed his criticism of the latest draft of an EU constitution, and launched a jibe at Valéry Giscard d'Estaing. While insisting he fully supports Giscard, he warned that the Convention on the Future of Europe should not accept a "poor compromise." (Afp, 30.05)

Members of a forum drawing up a draft constitution for the EU called for an end to a veto by member states on taxation issues, but Britain and Ireland reiterated strong opposition to any change. Convention members said there should be at least some harmonisation of tax levels to avoid "fiscal dumping", or distortions within the EU's single market. Britain also criticised the draft text's proposal that members of the euro single currency get new powers to set their own economic policy guidelines and police budget deficits without those countries still outside the eurozone. (Reuters, 30.05)

The vice president of the convention charged with drawing up a new constitution for the EU condemned member states for their nationalistic reaction to the draft document. "There is a climate which tends to take the general form of 'everyone for himself', which means that less Europe is possible," Giuliano Amato, former Italian PM and a convention deputy chairman said (Afp, 29.05)

British PM Tony Blair resisted pressure to call a referendum on a proposed EU constitution, and vowed to debate the euroskeptic critics of the document "with relish." Blair showed no signs of bowing to those who say the draft constitution will strip Britons of their sovereignty. "If there was a fundamental change (being proposed to the way Britain is ruled), there would be a case for having a referendum," the PM said. "But there is nothing (in the draft constitution) that amounts to such a change," he said. (Afp, 28.05)

Denmark will hold a referendum to decide whether to adopt the new EU constitution, PM Anders Fogh Rasmussen announced. Rasmussen did not set a date for the ballot, but said it would take place sometime in 2004 or 2005. (Afp, 27.05, Reuters, 27.05)

Swedish PM Göran Persson said he would refuse to hold a referendum to decide whether to adopt the new EU constitution. Questioned by officials of two parties which support the government in parliament except on European issues, Persson said: "No, there has never been any question of this. We did not have any referendums on the Treaty of Amsterdam nor on the Nice Treaty." (Afp, 27.05)

Amnesty International took Europe and the former Soviet republics to task in its 2003 report for running roughshod over the rights of asylum seekers and ethnic minorities. (Afp, 28.05)

Finns should vote in a referendum if the EU Convention's reform proposals lead to fundamental change in the bloc's character, Finland's Defence Minister Matti Vanhanen said. "In principle, if the character of the union will change a lot after the IGC (Intergovernmental Conference), it would be logical to have the kind of referendum as we had eight years ago," Vanhanen said. (Afp, 28.05)

A group of euroskeptics presented an alternative to what they see as a federalist draft EU constitution, saying nation states must reclaim powers from the Union. (Afp, 30.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Valéry Giscard d'Estaing'i ja tema kolleegode vaimutöö ei hakka häirima James Madisoni vaimu. Võrreldes USA põhiseadusega, mis on meeldivalt lühike ja tihti lüüriline, on Euroopa tulevikukonvendile arutamiseks ette pandud põhiseaduse kava pikk ja tema kirjanduslik väärtus on võrreldav kokkupandava mööbliga kaasaskäivate kasutute juhistega. (The Times, 27.05)

Euroopa tulevikukonvendi koostatava põhiseadusega loodaval ELil oleks õigus otsustada hiigelhulga asjade üle ning seejuures enamushäälte põhimõttel. See tundub kallutavat kaalukausi superriigi tekkimise suunas. Tegemist oleks USAst veel enam tsentraliseeritud riigiga - seal on osariikide volialas kõik õigused, välja arvatud need, mis on selgesõnaliselt jäetud föderaalvõimule. ELi põhiseadus loob vastupidise olukorra, kus keskne võim otsustab kus ja millal ta tahab oma võimu kasutada. (Ferdinand Mount, Sunday Times, 25.05)

EL, rajatuna kahe maailmasõja rusudele, on ainulaadne näide rahvusvaheliste probleemide lahendamisest ühiste seaduste ja riigiüleste vahendite abil. Euroopa tulevikukonvent peab liidu nõrkustega tegeledes kindlustama, et säiliks tema tugevad küljed. (Gijs de Vries, Financial Times, 25.05)

Uue Euroopa arhitektid peavad ennast Euroopa Ühendriikide asutajateks (founding fathers). Mõnikord mõtlen, kui paljud neist on tegelikult lugenud USA 1778.a. põhiseadust. USA föderalism ei tahtnud anda Washingtonile suurt võimu ühinenud riikide asjadesse sekkumiseks. Ka Euroopas on õnn ja rõõm käinud kaasas pigem võõrast võimust vabanemisega, mitte selle kanda võtmisega. Ja ka rahvusvaheliste suhete kogemus läbi ajaloo räägib sama: kaubandusliidud töötavad, aga poliitiline ühendamine mitte. See käib vastu eneseteadvuse tuumale, viib võimu koondumisele keskele, milleks ei ole keegi voli andnud. (Simon Jenkins, The Times, 28.05)

Kõige äärmuslikum, milles tahetakse britte veenda on, et Giscard d'Estaing saavutab selle, mida ei suutnud Hispaania Felipe II, Napoleon, Kaiser ja Hitler. Sellised mõtted on muidugi hüsteerilised. Euroopa tulevikukonvendi ettepanekute kaine hindamine näitab, et seal on palju sellistt, mille võiksid heaks kiita isegi euroskeptikud. (The Independent, 28.05)

Erinevalt varasematest valitsustest ei näe me Euroopat vaenlasena - me ei arva, et kõik mis Euroopast tuleb, on vandenõu Inglismaa hävitamiseks. Me usume rohkem oma riiki, oma argumentidesse ja partneritesse. Meil on hea põhjus olla enesekindel. Inglismaal ei ole kunagi varem olnud paremat võimalust Euroopa kujundamiseks. (Jack Straw, The Times, 28.05)

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa kultuuriline mitmekesisus on ja jääb Euroopa tunnuseks ning eurooplastele ei pea see ilmtingimata "American way of life" üle võtma. Tähtis on, et majandusühendusest kasvab lõpuks välja poliitiline ja sõjaväeline ühendus. Jääb vaid loota, et Euroopa tulevikukonvent avab väravad ühistulevikku. (FAZ, 27.05)

Kui näiteks ELi ühise valuuta kasutusele võtmise ja välispiiride kohta on Euroopa tulevikukonvendi positsioon enam-vähem selge, siis kavandatavate ühise välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhimõttes viivad hoopis "Euroopa Absurdistani" tekkeni. "Lipp-lapp-EL" pidevalt uuendatavate "nõusolejate-koalitsioonidega" tähendab ühise Euroopa unistuse lõppu. (Andreas Middel, Die Welt, 27.05)

Euroopa põhiseaduse kavand peab olema valmis 20. juuniks. Kui kõik läheb hästi, siis ettevalmistav dokument muutub ühenduse viimaseks lepinguks ja esimeseks põhiseaduseks (Alain Lamassoure, konvendilige). Kui aga halvasti läheb, siis ei saa Giscard põhiseaduse "isaks", vaid seaduse eelnõu esitajaks šeffidele. Siiski, ka võimalik ebaõnnestumine tähendaks mitte ühenduse lõppu, vaid üksnes viimase suure ühise ambitsiooni lõppu. (Joachim Fritz-Vannahme, Die Zeit, 29.05)

Erinevate kiiruste Euroopast võib saada ikkagi vaid ‘kahe kiiruse Euroopa,’ mis paljudes riikide arvates loob ELi siseselt nn teise klassi riigid. Samuti kardetakse impeeriumi teket. Pluralistliku visiooni kohaselt areneb EL föderaalriigiks, kuid üsna aeglase tempoga. See ei pruugi veel tähendada, et euroopa föderalism võtab ühel hetkel üle ameerika föderalismi. Euroopa suudab ja peab uue poliitilise vormi leidma, mis annab mõistele "föderaalne" uue sisu. (Die Welt, 30.05)

Austria ajakirjandus

ELi Ülemkogu presidendi ametikoha üle diskuteeritakse üsna palju Euroopa tulevikukonvendis, kuna vahe väikeste ja suurte liikmesriikide vahel võib kasvada. Nii konvendi tihedamat integratsiooni toetavad esindajad kui ka komisjon ei taha alalise nõukogu esimehe ametikoha loomist pakutud kujul. Nende kriitikute seisukoht on, et EL jääbki vabakaubandustsooniks ning poliitilise uniooni moodustamine seiskub. Presidendi ametikohta toetavad aga euroopaskeptilised britid, kes antud küsimuses on eriti mobiliseerunud. Küsimus puudutab ka ELi uusi liikmeid, kes eelistavad väikese keskvalitsusega "EU light" moodustamist. (Katharina Kravagna-Pfeifer, Der Standard, 30.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Võiks öelda, et imet ei toimunud. Kuigi Euroopa tulevikukonvent avalikustas Euroopa põhiseaduse projekti, on sellest projektis puudu põhiline, nimelt ELi institutsioonide reformi kava. (Pascal Martin, Le Soir, 27.05)

Euroopa tulevikukonvendil, mille tööd juhib Valéry Giscard d'Estaing, on vaid neli nädalat aega, et oma töö lõpule viia. Algul tundub tõesti, et töö on neil edenema hakanud sest 26. mail esitas konvendi juhatus esmakordselt tervikliku Euroopa põhiseaduse projekti. Kuid tegelikkuses on konvendi töö blokeeritud tänu liikmesriikide erinevatele arvamustele. EKi volinik Michel Barnieri sõnul tuleks teha siiski muudatusi Nizza lepingusse, kuna muidu puudub konvendi tööl mõte. Lisaks arvab Barnier, et konvendi rindejoon ei kulge suurte ja väikeste riikide vahel vaid ELi suhtes poliitilisi ambitsioone omavate ja mitte omavate riikide vahel. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 28.05)

Brüsselis esitletud ELi põhiseaduse projekti lõplik tekst märgib loomulikult edasiminekut Euroopa ülesehitamisel kuid ei tähenda samas mitte midagi revolutsioonilist. Kuna projekt eesmärgiks on kõigile meeldida, ei sisalda ta endas ka midagi uuenduslikku. Konvendi juhatus püüab toonitada põhiseaduse projektis sisalduvaid uuenduslikke edasiminekuid, nagu näiteks see, et "kaasotsustamisemenetlusest" saabki peamine otsuste vastuvõtmise viis, laienedes praeguselt 34 valdkonnalt 70 valdkonna peale. Kuid kokkuvõttes on konvendil veel palju teha sest siiani on raskemate küsimuste otsustamine lihtsalt edasi lükatud. Thessalonikis toimuva tippkohtumiseni jäänud aeg muudkui väheneb. (Philippe Gélie, Le Figaro, 28.05)

Kolm nädalat enne oma töö lõpetamise tähtaega ähvardavad riikide vahelised erimeelsused Euroopa ühist tulevikku. Vastuseisu peamiseks blokeerijaks on Hispaania esindajad, kes koos kaheksa teise riigi valitsuse: Suurbritannia, Poola, Taani, Rootsi, Iirimaa, Austria, Küprose ja Leeduga on kirjatanud alla kirjale, millega soovitakse jätta asjad nii, nagu nad olid seatud Nizza lepingus. Kuid just Nizza lepingu otsuste ülevaatamine on võti liidu edasiseks arenguks. Need kaheksa riiki on aga samad riigid, kes toetasid Suurbritanniat Iraagi sõjas. Neile vastanduvad Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Belgia ja Luksemburg, kes on ELi arengu osas ülimalt pessimistlikud ning mõnel pool kõlavad isegi arvamused "ühise Euroopa lõpust." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 1.06)

Kuigi Jumala nime pole Euroopa konstitutsiooni projektis mainitud, siis vähemalt on mainitud Euroopa "religioosset pärandit". See on võiduks nii katoliku kui ortodoksi kirikule, kes selle mainimist tingimata soovisid. Põhiõiguste harta vastuvõtmisel, mis toimus 2000 aastal neil see õnneks ei läinud. Saab näha, kas see manööver läheb läbi ka Valitsustevahelisel Konverentsil, mis peaks Euroopa põhiseadust redigeerima ja kinnitama. (Jean Quatremer, Libération, 29.05)

Itaalia ajakirjandus

EKi president Romano Prodi on ELi põhiseaduse kavandis pettunud. Konvendi president Giscard d´Estaing`i sõnul on aga Prodi see, kes pidurdab kõiki muudatusi. Romano Prodi seisukoht konstitutsiooni ebaõnnestumise kohta tuli Ateenast tugevana ja selgena. “Projektist puuduvad visioonid ja ambitsioonid,” deklareeris EK president, saabudes Kreeka pealinna ELi ja Kanada tippkohtumisele. “See kavand tähendab sammu tagasi samal ajal kui Euroopa peaks liikuma edasi ja manööverdama end seisakust mööda”. Prodi ei lepi aga ainult süüdistusega ning konvendi liikmete tähelepanu äratamiseks lisas ta veel ”Me ei saa olla ohvrid või pantvangid tekstile, mis ei too mingit lahendust“. Giscard d´Estaing arvab, et peale laienemist 15lt 25le on süsteem ebaefektiivne, tänu roteeruvale kuuekuulisele eesistumisperioodile: „Jättes kehtima senise süsteemi on tuleval 10 aastal Euroopa Liidul 20 presidenti, kes iga kord vahetuvad“. Selline suur laienemine 10 uue riigi võrra lõhub ära mitte ainult võimutasakaalu, vaid ka ELi ülesehituse. Peale laienemist väheneb märgatavalt ka suurte riikide osakaal ELis, peale laienemist on enamus liikmesriikidest kas keskmise suurusega või väikeriigid. Kuidas ehitada selliselt põhjalt üles ühtset ühiskondlikku ruumi, kus oleks tagatud riikide võrdsus ning kus suurte riikide vähemus ei domineeriks väikeste riikide enamuse üle, või vastupidi? Kokkuvõtlikult, kuidas säilitada uues ELis demokraatiat? Prodi nõuab võrdsust koos enamuse väikeste ja keskmiste riikidega, samas kui. Giscard üritab tekitada tasakaalu suurte riikide seisukohast vaadatuna. Nii on praeguseks institutsionaalsed küsimused viinud Euroopa tulevikukonvendi täieliku arvamuste lõhenemiseni. (Adriana Cerretelli, Il Sole, 29.05, Corriere Della Sera, 28.05)

Konvendi juhatus teatas, et Euroopa konstitutsiooni kavandi kohaselt osalevad Euroopa Ministrite Nõukogus osalevad rotatsioonis erinevate erialade ministrid. Konvendi juhatus eeldas, et Euroopa Komisjon saab olema 1 presidendi ja maksimaalselt 14 liikmega, kelle hulgas on ka Euroopa välisminister. ELi välisminister oleks teine uus ametikoht lisaks Nõukogu presidendi institutsiooni loomisele. Arutelu põhiseaduse ümber algab Brüsselis selle nädala lõpus toimuval kohtumisel. (Corriere Della Sera, 26.05)

Komisjoni arenguabi volinik Poul Nielson kritiseeris tugevalt Euroopa tulevikukonvendis toimuvat humanitaarabi arendamise programmi arutelu, mida viiakse läbi Valéry Giscard d’Estaing’i juhtimisel. Nielsoni arvates väljus konvent oma volituste piirest ja konvendi tööd juhatades on selle president eelistanud suuremaid ja mõjukamaid riike, lämmatades nii poliitilise debati ja ka konvendi töö läbipaistvuse. (Corriere della sera, 26.05)

Rootsi ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvent ähvardab lõppeda skandaaliga, kui konvendi eesistuja Valéry Giscard d’Estaing nõuab jätkuvalt EKi liikmete arvu vähendamist. Sellest hoiatavad muuhulgas Giscardi suhtes kriitiliselt meelestatud Rootsi esindaja tulevikukonvendil Lena Hjelm-Wallén ning teised. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 30.05, Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 31.05)

Detsembris asetleidva ELi Rooma tippkohtumise ajaks peaks Euroopa tulevikukonvent olema oma töö lõpetanud ning ELi põhiseadus peaks olema kaante vahel. Vaatamata paljudele lahenduse leidnud küsimustele on toppama jäänud ning erimeelsust tekitavate küsimuste hulk veelgi suurem. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 1.06)

Tulevikus saab Euroopa endale rahva poolt valitud presidendi. Vastukaaluks sellel jääb igale liikmesriigile ka voliniku koht EKis, vähemalt esialgu. Selline näeb tõenäoliselt välja esitatav kompromiss-ettepanek ELi tulevastest institutsioonidest. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 1.06)

Soome ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvent peaks viimaks avalikustama osa oma töö tulemustest. Suurem osa tööst on veel pooleli, kuna liikmesriigid on liidu tulevase arengu koha pealt väga erimeelt. Britte on eriliselt ärritanud sõna "föderatiivne" kasutamine ELi tulevases põhiseaduses ja BBCle antud intervjuus lubaski konvendi eesistuja Valéry Giscard d’Estaing, et see sõna konstitutsioonist jäetakse välja. Kuid samas pole Giscard loobunud oma ideest ELile presidendi ja peaministri koha loomise kohta. Liidule kahe tugeva juhi valimine on ennekõike ärritanud just ELi väiksemaid liikmesriike. Konvendi töö lõplik versioon peaks olema valmis 20. juuniks ning selle põhjal peaksid liikmesriikide valitsused looma ELile uue aluslepingu. (Annamari Sipilä, Helsingin Sanomat, 26.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

Europe's project to develop an independent military airlift capability finally took off when manufacturer Airbus signed a contract with the organisation grouping the seven countries taking part. The deal, the biggest joint venture ever in the European defence industry, was seen as crucial for the credibility of the EU's commitment to strengthen its military capability and coordination. Tuesday's signing confirmed orders from the seven European nations for 180 A400M military transport planes, while executives said they were confident of at least another 200 from elsewhere. Delivery is expected from 2008 or 2009 to replace ageing military transport planes such as the US Hercules C-130 and the Franco-German Transall C-160. (Afp, 27.05)

British PM Tony Blair urged Europe and the US to heal the divide caused by the Iraq war, telling them that the world was entering "a crucial time." Pointing to people on both sides of the Atlantic who wanted the two continents to forge separate destinies, Blair told he was "determined to fight" for a joint future. (Afp, 30.05)

USA ajakirjandus

USA president George W. Bush läheb sellel nädalal Euroopasse ja sellest võib tulla üks väga kummaline reis. Bushil tuleb rääkida riigijuhtidega, keda ta eeldatavalt parema meelega näha ei tahaks. Mis veel kummalisem: tal on vaja ajada Iraagi sõja järgset Euroopa-poliitikat, millel ei ole suuremat iva: "karistada Prantsusmaad, eirata Saksamaad ja andestada Venemaale," nagu olla selle sõnastanud Condoleezza Rice. (Anne Applebaum, The Washington Post, 28.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Mis on saanud Lääne kujundist? Iraagi sõja tekitatud kriis jättis rusudesse Atlandi mõlemat kallast hõlmava liidu. Washingtoni ja "vana Euroopa" vaheline lõhe ei ole ületatud. Kas see aga tähendab, et Lääs on surnud? Ja kui on, kas see on üldse oluline? (Mark Mazower, Financial Times, 28.05)

Saksamaa ajakirjandus

Saksamaa endine liidukantsler Helmut Schmidt: Iraagi sõda näitas, et Euroopa riikide vahelise lõhestumise oht ei olegi nii väike. EL peab oma tähtsust tõstma ning pidama kinni tegutsemisvõimelise ELi sihist. Vastasel juhul tuleb tal ta USA dominantsile alluda. (Peter Michael Wolf, Die Welt, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Lepingu sõlmnime Airbusiga, mille kohaselt ELi liikmesriigid ostavad 180 sõjaväe transpordilennukit, mille väärtus on 20 miljardit eurot tähendab suurt edasiminekut Euroopa kaitsealases koostöös. Projekt oleks iseenesest pidanud teoks saama juba seitse aastat varem ning selline hilinemine näitab ELi riikide suutmatust kaitsealases koostöös kokkuleppeid saavutada. Ka praegu olid projekti vastasteks Itaalia, Portugal ja Saksamaa. (Laurent Zecchini, Le Monde, 29.05)

Rootsi ajakirjandus

USA on teinud endast maalima korravalvuri. Isegi nende inimeste, peades, kes kuni USA vägede Iraaki tungimiseni olid positiivselt meelestatud, hakkavad kerkima küsimused USA välispoliitika võimalike arengusuundade üle. Seetõttu leiab artikli autor, et meil, eurooplastel tuleb muuta EL majanduslikult ja poliitiliselt niisama tugevaks kui USA. (Mikael Carleheden, Svenska Dagbladet, 27.05)

Norra ajakirjandus

EL on esimest korda võtnud kavaks ühise julgeolekustrateegia väljatöötamise – riid Iraagi sõja ümber tõestas vajadust selle järele, kuna enda rahvuslike huvide kaitsmine tegi lõpu igasugusele Euroopa ühisele seisukohale. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 26.05)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu EKi suursaadikuga Venemaal Richard Wrightiga: 'Elu viisadeta: utoopia või reaalsus'. Wright räägib ELi ja Venemaa suhete perspektiividest. Viisavabaduse kehtestamiseks peab Venemaa tegema mitu sammu: esmajärjekorras sõlmima tagasivõtu lepingud ELiga, tuleb tõsta reisidokumentide turvalisuse taset ning tuleb jätkata koostööd piirivalve ja -kontrolli tõhususe suurendamiseks, samuti võitlust ebaseadusliku migratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega. (Viktor Vodolaškii, Rossiiskaja Gaseta, 28.05)

Costas Simitise ja Romano Prodi artikkel 'Uus Euroopa'. Kiidetakse ELi ja Venemaa vahelisi häid suhteid, rõhutakse ELi idalaienemise Venemaa jaoks positiivsetele mõjudele ja majanduslikule kasule. Lühidalt juttu ka keskkonnakaitsest, terrorismi, illegaalse migratsiooni, inim- ja narkokaubanduse vastu võitlemisest. EL ootab majandus- ja kaubanduskoostöö edasist intensiivistumist, samal ajal toetab Brüssel tugevalt Venemaa varast ühinemist WTOga. Lõpetuseks ka kriisiohjamisest, milles Venemaa on juba praegu võtmepartner. ELis on määratud, et uus Euroopa tsementeerib strateegilised suhted Venemaaga. (Costas Simitis, Romano Prodi, The Moscow Times, 29.05)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

EU aims to link its greenhouse gas emissions trading system to the rest of the world so EU firms can buy pollution permits from other countries, EU Environment Commissioner Margot Wallstrom said. But countries like Canada and Russia that want to be able to trade pollution rights would only have limited access to the EU market -- which is set to be the world's first international emissions trading scheme when it is launched in 2005. (Reuters, 26.05)

The current strength of the euro currency, which has reached record levels against the dollar, is proof that the economic policies being pursued by EU member states are valid, Portuguese PM Jose Manuel Durao Barroso said. (Afp, 27.05)

Italy's Senate gave the final approval to a decree on EU milk quotas, which has been holding up a long-awaited EU tax reform deal. Under the decree, passed with the backing of the government’s majority in the senate, Italian farmers will pay EU-imposed fines of about 650 million euros (dollars) for overproducing milk in instalments over 30 years. (Reuters, 28.05)

Sixty percent of British voters would reject the euro in a referendum, even if PM Tony Blair and Chancellor Gordon Brown said the conditions for entry were right, according to a poll. (Afp, 31.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuidas saaks elavdada euroopa majandust? Saksamaa, Itaalia, Holland ja Portugal on kõik praegu majanduslikus languses. Ameeriklaste arvates peaksid eurooplased kiirendatud korras oma majandust reformima, kuid seda takistavad mitmed reeglid, mis seotud euroopa ühisvaluuta euroga. (Babette Stern, Le Monde, 27.05)

Rootsi ajakirjandus

Sisserändajate hääletusaktiivsus saab Rootsis septembris peetaval rahvahääletusel otsustavaks. Nii EMU pooldajad kui vastased püüavad sisserändajatele suunatud valimisreklaamiga just seda elanikkonna rühma enda poole võita. (Dan Nilsson, Svenska Dagbladet, 26.05)

Rootsi Riigipäeva kogunesid poliitikud esimesele ametlikule EMU teemaalisele debatile. Kohati ägedakski paisunud arutelu käigus püüti leida vastus küsimusele: kas Rootsi jaoks on kasulikum iseseisev riigipank või majandushoobade allutamine Euroopa Keskpangale. (Eva Johansson, Dagens Nyheter, 29.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson appealed for the alliance to pull together after divisions over the US-led war on Iraq provoked one of the most serious rifts ever between its 19 members. (Afp, 26.06)

US may ask NATO to play a bigger role in Iraq within the next six months, according to the U.S. Ambassador to NATO. (Reuters, 27.05)

The Lithuanian parliament agreed to send up to 130 troops to take part in an international stabilisation force in Iraq. Defence Minister Linas Linkevicius said that a first unit of 50 troops would be sent to Iraq in June as a part of Denmark's DANCON military unit. (Afp, 29.05)

NATO is to take over the International Security Assistance Force (ISAF) in Afghanistan on August 11, the US ambassador to the Alliance said. US ambassador Burns added that no date had yet been fixed for the end of ISAF's mission in Afghanistan. Burns meanwhile said that NATO had completely overcome the crisis which engulfed it in February. (Afp, 30.05)

British PM Tony Blair faced fresh accusations from two former ministers that he exaggerated the threat from Saddam Hussein's alleged weapons of mass destruction to justify invading Iraq. Blair insisted that evidence of weapons of mass destruction would be unearthed and shown to the public. Asked if that would prove there was an immediate threat at the time of war, he said: "Absolutely". (Reuters, 1.06)

USA ajakirjandus

Iraagi sõja tõttu NATOs tekkinud kriis on pannud inimesed arvama, et selle organisatsiooni päevad on loetud. Siinkohal ei tohiks kiirustada, sest NATO puhul võib olla tegemist tormiga veeklaasis. Tegelikus maailmas ja NATO puhul kehtib tõsiasi, et uued riigid liituvad organisatsiooniga, millel on rohkem tulevikku kui minevikku. (Tod Lindberg, The Washinton Times, 27.05)

Sõjaline võit Iraagis paistab olevat kinnitanud uue maailmakorra. Rooma ajast saati ei ole ükski riik olnud nii selgelt teistest üle. Sahtlist on ka võetud välja sõna "impeerium". Auväärt tarkpead nii vasakult kui paremalt tiivalt mainivad 21. sajandit iseloomustavades "Ameerika impeeriumit". Ent Ameerika impeeriumi tervitajad ei ole mõistnud USA avaliku arvamust selles küsimuses. (Joseph S. Nye, The Wasington Post, 25.05)

President George Bushi sõit Euroopasse on tema esimene välisvisiit pärast Iraagi sõda. See juhtub ajal kui USA võimsus on tipus. Maailm on vapustatud sellest kui kiiresti ja täpselt suudavad USA väed liikuda. Miks siis ei maitse see võit enam nii hea? (John Hall, The Washington Times, 26.05)

Suurema osa möödunud aastakümnest sai USA dikteerida Venemaale nendevaheliste suhete tingimused. Iraagi sõda näitas, et Venemaa saab USA nõudmistele vastu seista ja et ta võib vastuseisu käigus jõudu juurde saada. Selle jõuga on Peterburi suunduv Bush nüüd silmitsi. (Anders Aslund, The New York Times, 28.05)

Suurbritannia ajakirjandus

NATO-liikmelisus ei täida enam mingit eesmärki. Sellele järeldusele jõudmine ei rõõmusta mind. Rohkem kui 50 aastat on NATO olnud üks meie välispoliitika püsiväärtusi. Ent enne 1989. aastat oli NATOl selge ülesanne: kaitsta oma liikmeid Nõukogude ohu eest. Mis on ta mõte praegu? Kus on see suur oht, mille eest kõik lepingu allakirjutajad peaksid üksteist kaitsma? NATO ise on olnud märkimisväärselt aus. 1999.a. tunnistas ta, et "suuremõõtmeline relvastatud rünnak liidu vastu on väga vähe tõenäoline." (Daniel Hannan, The Daily Telegraph, 27.05)

USA president George W. Bushi sellenädalane Euroopa-reis on tõenäoliselt kõige olulisem USA presidendi selline visiit viimase kahekümne aasta jooksul. Iraagi-lahkarvamuste tunded on veel kuumad, aga USA president ja USA Kongress on selgelt näidanud oma toetust Euroopale ja Atlandi liidule. Käesoleval kuul kiitis Senat 96-0 häältega heaks uute liikmete võtmise NATOsse. Bush kasutab seda, et hakata Atlandi liitu jälle tugevdama. (Richard Luger, Financial Times, 29.05)

Venemaa ajakirjandus

Duuma väliskomitee aparaadijuhataja asetäitja Vladimir Frolovi leiab, et Venemaa peab saama osalejaks üleatlantilises arutelus, tugevdades konstruktiivseid impulsse USA ja ELi poliitikas ning neutraliseerides nende tegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid efekte Venemaa huvidele. Moskva eesmärk peab seisnema USA, ELi ja Venemaa jõupingutuste ühendamises, et lahendada keerulisi rahvusvahelisi probleeme Vene Föderatsioonile vastuvõetavatel tingimustel. Peterburi tippkohtumine, sellele järgnev G8 kohtumine ning Putini riigivisiit Suurbritanniasse võimaldavad välja töötada üleatlantilise konsensuse sellistes võtmeküsimustes nagu rahvusvahelise õiguse adapteerimine kindlustamaks sõjaliste meetmete rakendamise legitiimsust; Venemaa, USA ja ELi ühise lähtekoha välja töötamine küsimustes, mis on seotud massihävitusrelvadega; ning ühine vaesuse vastu võitlemine arengumaades. Selleks on vaja luua tõhus kolmepoolne alaliste konsultatsioonide süsteem. (Vladimir Frolov, Vremja MN, 28.05)

Intervjuu Saksamaa kantsler Gerhard Schröderiga Peterburi tippkohtumise eel. Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa liit Iraagi sõja päevil ei olnud suunatud ei USA ega ühegi teise riigi vastu, samuti ei ole loomisel ühtegi uut geopoliitilist blokki. Hetkel ei ole päevakorras Venemaa täielik integreerumine euroatlantilistesse struktuuridesse, k.a ELi ja NATOsse. ELil ja Venemaal on erilised suhted, nad on strateegilised partnerid rahu ja stabiilsuse tagamisel kontinendil. ÜRO jääb endiselt keskne roll rahvusvaheliste kriiside ohjamisel. 'Nelja algatuse' eesmärk on tugevdada Euroopa võimet rahvusvaheliste meetmete raames ennetada konflikte ja ohjata kriise. Mis puutub Venemaa osalusse selles skeemis, siis EL tervitab põhimõtteliselt partnerriikide osalemist tsiviil ja sõjaväelistes rahuvalvemissioonides. Juttu ka Venemaa-Saksa suhetest, rahvusvahelisest gaasikontsernist Ukrainas, Nõukogude Liidu võlast Saksamaale, kultuuriväärtuste võimalikust tagastamisest. (Vladimir Gulikov, Kommersant, 30.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kiitis heaks Eesti ELiga liitumislepingu ning saatis selle parlamenti kinnitamisele. (RIA, Interfax, 27.05)

Eesti president Arnold Rüütel teatas, et ei poolda riigipea ja valitsusjuhi ametikohtade ühendamist. (Interfax, 29.05)

Eesti kaitseminister Margus Hanson leiab, et 1995. aastal USAga allkirjastatud kaitsekoostöö leping on aidanud kaasa nende kahe riigi vaheliste suhete heale arengule. (Interfax, 29.05)

Venemaa Tolliameti juhi Mihhail Vanini kahepäevasel visiidil Eestisse allkirjastati Eesti ja Venemaa tollikoostöö memorandum. (Interfax, 28.05)

Eesti siseministeeriumit hakkavad valitsuse seaduseelnõu kohaselt juhtima kaks ministrit. (Interfax, 27.05)

Sarnaselt ELi vastava otsusega, keelustas ka Eesti Moldova nn. “Transnestri” juhtide sissesõidu riiki. (Interfax, 27.05)

Soome ajakirjandus

Soome kaitsealane koostöö Eestiga muutub varsti samasuguseks nagu koostöö Norra või Taaniga, ütles Soome kaitseminister Matti Vanhanen oma Tallinna visiidil. Vanhanen ei arva, et tänu tihedale kaitsekoostööle hakkaks Soome Eesti kaudu saama siseinfot NATO kohta ning suhtub pooldavalt Eesti alliansiga liitumisse. "Eesti NATO liikmelisus muudab selle piirkonna stabiilsemaks ja kiirendab Eesti kaitsejõudude ülesehitust,” leiab ta. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 27.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Eesti valitsus kinnitas Eesti eelarvestrateegia aastateks 2004 – 2007. Majandusministeeriumi teatel kavatseb Eesti jätkata tasakaalus eelarvete poliitikat. (Interfax, 27.05)

Eesti valitsus otsustas Jaapanis peetaval ülemaailmsel näitusel EXPO 2005 mitte osaleda. (Interfax, 27.05)

ETA Uudistetalituse OÜ juhatuse esimees Georgii Šabad teatas, et uudisteagentuur ETA alustab BNS Grupi koosseisus uuesti tegevust. (Interfax, 28.05)

Soome ajakirjandus

Soome riigi suurettevõte Fortum plaanib osa ettevõtte raamatupidamisest Eestisse üle tuua. Ettevõtte sõnul tuuakse Tallinna üle kaheksa inimese tööülesanded. Fortumi personalijuht Mikael Friski sõnul tuuakse Tallinna üle vaid Fortumi arvete skaneerimine ehk siis arvete üleviimine elektroonilisele kujule. Mingeid muid tööülesandeid üle lahe tulemas ei ole, kinnitab Frisk. Ettevõtte majandusosakonnal on Tallinnas juba olemas mõned inimesed, kes arvete skaneerijad kohapealt palkavad. Kokku töötab Fortumil Balti riikides turustamise ja bensiinimüügi peal kokku 430 inimest. Fortumi ametühingud mõistsid aga hukka ettevõtte kava minna "röövpüüki tegema" alles arenemisjärgus olevale Eesti tööturule. Eestis olevatel Fortumi töölistel ei ole selja taga ametühingute toetust ning seetõttu puuduvad võimalused tööandjale surve avaldamiseks. (Jarmo Aaltonen, Helsingin Sanomat, 28.05)

Alates järgmise aasta maist, kui Eestist saab ELi liikmesriik, laienevad mitmekordselt ka Eesti võimalused saada EList erinevaid rahalisi toetusi. Eestis loodetakse, et ELi "rahapaja" toel hakkab suuri rahasid minema just regionaalarenguks ning eurorahadega loodetakse hakata vähendama erinevusi pealinna piirkonna ja ülejäänud Eesti vahel. Möödunud aastal sai Eesti rahvusvahelist majanduslikku abi 92 miljonit krooni, millest üle 70% tuli EList. Esimestel liikmeksoleku aastatel 2004-2006 on Eestil võimalus saada kokku juba 330 miljonit eurot struktuurifondidest ja lisaks 320 miljonit eurot transpordi ja keskkonnaprogrammide jaoks. Eesti põllumehed peaksid hakkama veel lisaks saama aastas umbes 64 miljonit eurot aastas. Eesti rahandusministeeriumis tehti valmis strateegi ELi toetusrahade kasutamiseks aastatel 2004-2006. Seal on kirjas viis prioriteetset valdkonda, mille peale Eesti kavatseb ELi raha kulutama hakata ja nendeks on: põllumajandus, infrastruktuur ja regionaalne areng, inimressursi areng ja tehniline abi. (Anneli Roigas, STT, 28.05)

Venemaa ajakirjandus

Eesti valitsus on tagasiastumise äärel. Avalikkus ja meedia nõuavad justiitsminister Ken-Marti Vaheri tagasiastumist - liikluseeskirjade rikkumise pärast. Kommersant heidab kivi Eesti meedia kapsaaeda - ajalehtede esikülgi täidab materjal sellest, kuidas poliitikud kehtivaid reegleid ei austa. Infot aga sellest, et valitsus on kinnitanud eelarve strateegia aastateks 2004-2007, järgmise kolme aasta jooksul langeb üksikisiku tulumaks 26%lt 20%le ning maksuvaba miinimum tõuseb 1000 kroonilt 2000 kroonini, võib lugeda kaugelt mitte esimesel leheküljel. (Vahtang Džanashia, Kommersant, 29.05)

Eestis visiidil oleva Vene tollikomitee esimehe M. Vanini sõnul ei too Eesti liitumine ELiga endaga kaasa mingeid olulisi muudatusi Eesti-Vene piiril. (Rostbalt Ru, 29.05)

Varia

Uudisteagentuurid

9. juunil alustab Lätis venekeelsete isetoodetud uudisesaadete edastamist telekanal Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) koostöös meediaettevõttega TV Alter A. Igal tööpäeval kavatseb PBK saata pärast ORT uudistesaadet Vremja Läti publikule suunatud saadet Latvijskoje vremja. 2004. aastal kavatsetakse tegvust laiendada ning saata ka kohalike venekeelseid uudistesaateid nii Eestis kui ka Leedus. (Interfax, 27.05)

Eesti ametivõimud otsustasid riigist välja saata rühma Venemaa sõjaväepensionäre, kelle apellatsiooni riigikohtus tagasi lükkas. (Interfax, RIA Novosti, 29.05)

6 Riigikogu õigeusklikku saadikut lõid oma saadikurühma.(Interfax, 27.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Eestis käib aastas umbes 3,25 miljonit turisti, eriti oluline on ühepäevareiside osakaal, suurem osa turiste tuleb Soomest ja Rootsist. Koht, kuhu iga turist kindlasti minema peaks, on Tallinna vanalinn. Seal olles tuleb meelde keskaeg ning koht ise on otsekui filmist välja võetud. Tänavatel on munakivisillutis ning pole ühtegi maja, torni ega tänavat, millel poleks oma lugu ega oma osa ajaloos. Igal aastal juunis toimub vanalinnas suur festival, inimesed kannavad keskaegseid riideid ning elustatakse tolleaegsed traditsioonid ja mängud. (Tour Hebdo, 17-23.05)

Soome ajakirjandus

Narva linn Eestimaa kirdenurgas, Vene piiri peal on koht, kuhu soomlastel just tihti asja ei ole. Tegelikult on linn isegi niivõrd veider koht, et ka eestlastel endil pole sellega viimase kümne aasta jooksul suurt pistmist olnud. Praeguseks on suurem osa Narva elanikest nõukogude ajal siia toodud vene töölised ja nende järglased, kelle jaoks eestlased on võõramaalased. Praegu proovib aga väike rühm inimesi Pro-Narva projekti kaudu linna elu edendada. Andres Toode, Pro-Narva projektijuht ütleb, et selle projektiga soovitakse arendada Narva identiteeti ja elanikke rohkem linna külge siduda. Toode sõnul pole linna elanikud õieti ei venelased ega eestlased, seetõttu võiksid nad olla narvalased. Narva võiks olla justkui katselabor eestlaste ja venelaste vaheliseks teineteisemõistmiseks sest annab võimaluse eestlastele ja venelastele õppida teineteisest aru saama. (Etelä-Suomen Sanomat, 29.05)

Narva elavdamise ja nõukogude pärandist toibutamisega ei tegele mitte üksnes Pro Narva vaid ka TÜ Narva Kolledži all töötav Eesti Kodu. Aasta tagasi asutatud Eesti Kodu reklaamib eesti keelt ja kultuuri peamiselt piirkonna õpetajate ja õpilaste hulgas. Praegu on vaid kolmandik Narva elanikest EV kodanikud. Teine kolmandik on Venemaa kodanikud ja viimane kolmandik kodakondsuseta. Eesti Kodu sõnul on nii, et kuigi Narva asub Eestis, siis siit vaadates tundub Eesti olevat kusagil kaugel. Seetõttu pole paljudel praegustel elanikel olnud mingit tahtmist õppida oma praeguse kodumaa riigikeelt ja õppida tundma selle kultuuri. (Markku Peltonen, Etelä-Suomen Sanomat, 29.05)

Jaan Krossi esimene romaan Balthasar Russowi kroonika sündis erakordsetele asjaoludel. Krossilt telliti tegelikult Eesti ajaloost rääkiv filmistsenaarium, mis loomulikult pidi olema kaaskõlas ka tolleaegse mõtteviisiga ning eeldati, et seal tuleb juttu Eesti ja Vene rahvaste igavesest koostööst ja sõprusest. Kross valis aga teemaks Liivi sõja, kus venelased laastasid ja hävitasid Eestimaad. Käsikiri pandi riiulisse kuid taustmaterjali oli kogunenud juba niivõrd palju, et järgneva kümne aasta jooksul kirjutas Kross selle põhjal neljaosalise ajaloolise romaani, mis on nüüd viimaks ilmunud ka soome keeles. (Hannu Marttila, Helsingin Sanomat, 28.05)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee