Nädal välismeedias: 12. - 18. mai 2003

EUROOPA LIIT
Liitumisreferendumid, Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia 

EUROOPA LIIT

Liitumisreferendumid

Uudisteagentuurid

Estonia congratulated Lithuania on its massive Yes to EU membership in a weekend referendum. "We express our sincere congratulations to the people of Lithuania," Henrik Hololei, head of the Estonian government's office for European integration, told. "The result surpassed all imaginable expectations." Hololei expressed confidence the result would act as encouragement in Estonia, which holds its own referendum on EU membership on September 14. "We can be certain the same message, echoed by the Lithuanian result, will have its imprint on the Estonian people." (Afp, 12.05)

The European Union's executive Commission welcomed Lithuanian's overwhelming vote for membership in the bloc a little over a decade after breaking free from the Soviet bloc. EC president Romano Prodi conveyed his "sincere and heartfelt congratulations" after about 90 percent of Lithuanians voted in a weekend referendum to join the EU next year. (Afp, 12.05)

Polish leaders hailed an overwhelming Yes vote in neighbouring Lithuania to EU membership and said it set a good example ahead of its own referendum on June 7-8. "I congratulate the Lithuanians. It is a fantastic example for Poland and for the Poles," PM Leszek Miller told public radio. (Afp, 12.05)

Slovakia has voted overwhelmingly to join the EU, officials said, but a poor turnout nearly sunk the poll, casting a shadow over similar votes in neighbouring Poland and the Czech Republic to be held in June. A massive 92.46 percent voted in favour while only 6.2 percent of Slovak voters said No to joining an enlarged EU next May, the country's referendum commission said as it released the official results of Friday and Saturday's vote. But only just over half Slovak voters took part in the poll, casting a shadow over its success. The commission gave the official turnout as 52.15 percent, or 2.2 million voters. (Afp, 18.05)

Slovakkias peetud ELiga liitumise referendumit võib lugeda toimunuks, kuna sellel osales rohkem kui 50% valijatest, teatas Slovakkia peaminister Mikulas Dzurinda. (Interfax, 18.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Vaikselt, aga kindlalt läbivad 10 uut liikmesriiki rahvahääletusi ELiga ühinemise küsimuses. Viimasena korraldas hääletuse Leedu ja rõhuv enamus, 91% ütles liikmeks saamisele Jah. Mõned ütleksid, et see on kõik väga lihtsalt ennustatav. Aga ei ole. Asjad võivad veel nässu minna. Mitte kõik rahvahääletuse korraldajad ega vanad ELi riigid, kes peavad laienemise ratifitseerima, ei ole entusiastlikud. Ning "vana" Euroopa ja USA vaheline tüli teeb asjad halvemaks. (Quentin Peel, Financial Times, 13.05)

Arvamusküsitlused ei jäta kahtlust, et Slovakkia referendum toetab ülekaalukalt liitumist ELiga. Ent kuigi rahvaküsitluse tulemuses ei ole kahtlust, ei ole selge, kas Slovakkia ikka vastab ELi liikmelisuse eeltingimustele. (Adam Lebor, The Times, 16.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Leedu euroreferendumi tulemus oli "nõukogudelik" - 89,92% hääletanutest andsid oma hääle ELiga liitumise poolt. See on seni kõrgeim tulemus sel aastal korraldatud euroreferendumitel ning Poola peaministri Leszek Milleri sõnul "fantastiline eeskuju Poolale." (Nathalie Dubois, Libération, 13.05)

Saksamaa ajakirjandus

Leedu ei ole esimene Balti riik, kes rahvahääletuse abiga soovib ületada viimase takistuse teel ELi, vaid esimene endine nõukogude vabariik, kes kuulub sinna, kuhu on ta "alati kuulunud". (Rainer Gatermann, Die Welt, 12.05)

Leedu euroreferendumi lõpptulemust oodati erilise huviga, kuna positiivne tulemus avaldab mõju ka naaberriikidele, kõigepealt Poolale juunikuus, seejärel teistele Balti riikidele septembrikuus korraldatavatel referendumitel. Skepsis ELi astumise suhtes on suur. Seepärast loodavad kandidaatriikide valitsused, et arvestades Leedu referendumi positiivseid tulemusi ei jää lätlased ja eestlased kõrvale ning hääletavad ELi astumise poolt. (Hannes Gamillscheg, Frankfurter Rundschau, 12.05)

Madala hääletamisaktiivsuse põhjuseks Leedu euroreferendumil oli väga hea ilm, mida leedulased kasutasid kartulite mahapanekuks, teated hääletamiseaktiivsuse suurenemisest referendumi teisel päeval võtsid suure kergendustundega vastu mitte ainult Leedu ametivõimud, vaid ka naaberriigid. See on Leedu naaberriikides lähikuudel toimuvatele referendumitele heaks märgiks. (Reinhard Veser, FAZ, 13.05)

Itaalia ajakirjandus

Slovakkia ELiga liitumise referendumi tulemuste kohaselt hääletas 92,7% valijatest laienemise poolt. (Corriere della sera, 18.05)

Poola ajakirjandus

Kõik Leedu kaalukamad poliitilised jõud asusid eurointegratsiooni toetaval seisukohal: piisavat vaid ühe käe sõrmedest, et üles lugeda euroskeptikud Leedu seimis. Viimaste uuringute kohaselt on ELiga ühinemise poolt üle 60% elanikkonnast, vastu ainult 13%. Ainsaks ohuks võib pidada madalat valimisaktiivsust. Konservatiivide liidri Vytautas Landsbergise sõnul naeruvääristaks Leedu end kogu Euroopa silmis, kui rahvahääletus vaid madala osalusprotsendi tõttu läbi kukuks. Landsbergise sõnul on Leedu valitsus teinud siiski ka ühe olulise vea: argumendid ELiga ühinemise poolt olevat liiga materialistlikud ning lubavat põhjendamatult leedulastele üleöö toimuvaid muudatusi. (Maja Narbutt, Rzeczpospolita, 10.05)

President Aleksander Kwasniewski ja Poola valitsus on hõivatud euroreferendumi ettevalmistamisega, parteid ja NGOd propageerivad kõikjal ELi. Prudnik`is korraldati ka näidishääletus, millel ELiga ühinemise poolt anti tervelt 81% häältest. Näidisreferendumi tulemuse varjutas küll madal osavõtuprotsent (28 % hääleõiguslikest kodanikest). Kwasniewski sõnul on eelseisev euroreferendum poolakate tähtsamaid eksameid, mis määrab pikaks ajaks kogu riigi saatuse. “Kui poolakad ütlevad “ei”, siis tuleb uus katse alles aastate pärast või isegi mitte kunagi”, väitis president. Presidendi Kantselei kavatseb Poola kodudesse saata 13 miljonit infobrošüüri, milles on olulisemad internetileheküljed nii põllumeestele kui ettevõtjatele, kõik huvitatud võivad kaasasoleva postkaardi oma küsimustega Presidendi Kantseleisse saata. Riigipea ja Robert Schumani Fondi koostöös anti välja 1,6 mln CD-ROMi, kus on ühinemislepingu täielik tekst, presidendi kõned ja vastused ELiga seonduvatele küsimustele. (Malgorzata Kaczorowska, Warsaw Voice, 08.05)

Laienemine

Uudisteagentuurid

Some of the 10 countries due to join the EU next May are taking too long translating its laws into their languages and risk legal confusion, the executive EC said. The new members have to implement the full body of EU law upon joining the 15-nation bloc, but some legislation only comes into force once it is translated. Estonia, Hungary and the Czech Republic were making good progress but some others were far behind, one official said. The Polish weekly Wprost reported that Poland, by far the largest acceding country, had translated only 12,000 out of 80,000 pages of EU law. (Reuters, 13.05)

Slovenia wants Croatia to join the EU and NATO as soon as possible and will back its accession despite decade-old rows between the two neighbours, Slovenian President Janez Drnovsek said. (Afp, 13.05)

The EC issued a sharp criticism of Turkey over human rights, saying there was "yawning gap" between Ankara's stated aims and action on the ground. The EU executive, which is tasked with evaluating Ankara's bid to start EU talks next year, expressed concern after reported police raids on human rights organizations in the country. (Afp, 13.05)

Leedus riigivisiidil viibiva Portugali presidendi Jorge Sampaio arvates ratifitseerib Portugali parlament eriliste raskusteta Leedu ELi ja NATOga ühinemise dokumendid. Sampaio teatas ühtlasi, et Portugal kavatseb avada lähiajal saatkonna Leedus ja teistes ELiga liituvates riikides. (Interfax, 15.05)

Ukraina välisminister Anatoli Zlenko leiab, et Ukraina ja Venemaa peaksid ELi integreeruma ühiste jõupingutustega. (Interfax, 17.05)

Itaalia ajakirjandus

"Itaalia teeb kõik endast oleneva, et kiirendada Rumeenia ELiga liitumist. Teeme kõik, et koos Bulgaariaga liituks nad nende kümne riigiga, kelle ühinemisprotsess on juba lõppjärgus," teatas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi. (Il Sole, 16.05)

Itaalia peaminister Silvio Berlusconi teatas kohtumisel Türgi peaministri Recep Tayyip Erdoganiga, et Euroopa võib laienedes vaadata USA poole võrdse partnerina, omades mitte ainult majanduslikku, vaid ka militaarset autoriteeti. “Me võime selle saavutada siis, kui EL laiendab oma piiri ja liidab endaga ka Türgi, Valgevene, Ukraina ja Vene Föderatsiooni. Türgi ja Itaalia vaheline sõprussuhe omab iidseid juuri," teatas Berlusconi. "Me pole iial Türgi vastu olnud, mil iganes oli juttu Türgi liitumisest ELiga. Samal seisukohal oleme me ka oma tulevase kuuekuulise eesistumisperioodi jooksul." (La Repubblica, 12.05)

Venemaa ajakirjandus

Balti riigid muutuvad sillakeseks Venemaa ja ELi majanduse vahel - sellisele järeldusele jõudsid Perspektiivsete uuringute ja algatuste fondi eksperdid oma ettekandes “Venemaa ja Baltikum: 2010”. Fondi presidendi Aleksandr Dõnkini arvates võib ELis formeeruv balti “benelux” (Eesti, Läti, Leedu) täita reaalselt Venemaa ja ELi majanduse lähendamise ülesandeid ja seda väga paljudes valdkondades. Ekspertide arvates võib Kaliningradis lähema kahe aasta jooksul oodata investeerimisbuumi, numbriteks on pakutud 68,5 kuni 95,5 miljonit dollarit. EK kavatseb luua rahvusvahelise investeerimisfondi Kaliningradi oblasti arendamiseks. Venemaa ja 3B traditsiooniliste julgeolekuprobleemide spetsiifika ja mastaabid ei võimalda tihedat koostööd, kuid võimalusi on. Dõnkini arvates on Venemaa jaoks oluline 3B kogemus nooremseersantide komplekssel ettevalmistusel. Koostöö julgeolekuvallas külmutatakse kuni 3B NATO liikmeks saamiseni. (Natalja Ratiani, Izvestija, 16.05)

Uudisteagentuurid

Finland's new government kept up the Nordic country's strong resistance to proposals put forward by the Convention on the EU's future, including the idea of installing a president to be appointed by member states. "The EU institutions' basic structure functions well and fulfils the need for equality between member states," PM Anneli Jäätteenmäki said when presenting her government's view on the proposals to the parliament. "The relationship between the institutions is the result of a long development, and should not be ruined by adding new institutions." (Afp, 14.05)

Finland's new PM Anneli Jäätteenmäki rebuffed an effort by France, Germany, Belgium and Luxembourg to develop a security and defense policy core within the EU. "We Finns are in favor of an EU foreign and security policy that is developed with the involvement of all the member states," Jäätteenmäki wrote in a column in the daily Turun Sanomat. (Afp, 16.05)

British PM Tony Blair resisted pressure to call a referendum on approving a new EU constitution being drafted in Brussels by the Convention on the Future of Europe. "I see no case for having a referendum" on the new EU constitution, Blair told the House of Commons during a barrage of questions on the subject. (Afp, 14.05)

PM Tony Blair is fighting a losing battle to persuade Britons to accept the transfer of more powers to an enlarged EU, the Daily Telegraph reported, citing a new poll. The survey suggested that the government would lose heavily if it called a referendum on joining the euro, and showed that most people wanted a plebiscite on adopting a new European constitution, according to the right-wing broadsheet. (Afp, 15.05)

The EC politely sidestepped questions about speculation that Germany's Joschka Fischer could become the EU's first ever foreign minister if such a post is set up. "It shows that the idea (of an EU foreign minister) is gaining full and strong support from many countries, otherwise it would be difficult to see why people put forward names at this early stage," said commission spokesman Reijo Kempinnen. (Afp, 14.05)

France backs German FM Joschka Fischer to become the first foreign minister of the EU, French officials said. France's FM Dominique de Villepin said of Fischer: "He will be a terrific European foreign minister. (Afp, 14.05)

Lawmakers mapping out a constitution for the enlarged EU backed plans for a foreign minister to boost the EU's global profile, but Britain said he must be controlled by national governments. Many speakers in the 105-member Convention on the Future of Europe called for curbs on the use of the national veto in foreign affairs, citing strong public support in opinion polls for more assertive EU diplomacy after the Iraq war. (Reuters, 16.05)

The EU convention battled against time to bridge yawning differences on the all-important question of who should wield power in the future EU. Debate on the wording of the EU's first-ever constitution has turned impassioned with just three weeks to go before the convention is due to present a draft text in time for an EU summit on June 20-21. (Afp, 15.05)

Valery Giscard d'Estaing proposed Stuttgart as the venue for an eagerly-awaited public debate with EC chief Romano Prodi on the future form of the EU, despite Prodi's insistence that the face-off can only be held in Brussels. Officials have promised "fireworks and ice cream for everyone" at the debate on the balance of powers in the future EU, currently being considered in the convention chaired by Giscard, a former French president. (Afp, 14.05)

The chairman of the EU's constitutional convention stuck to his guns on the shape of the future EU despite being labelled an autocratic "emperor" oblivious to the fears of smaller member states. Valery Giscard d'Estaing insisted the convention was coming together on the crucial question of who should wield power in the new-look EU that is set to emerge after 10 more members join next year. He announced that he would present the full draft of the EU's first constitution in two weeks, confident of bridging yawning differences pitting heavyweight member states against smaller ones and the EC. (Afp, 16.05)

Greece will call at a summit next month for the creation of an annual report on the future on immigration into the EU, FM Georges Papandreou said. "Such a report would be the first independent and systematic look at EU immigration, including statistics, policies and administrative practices concerning admissions, internal and border controls and integration policies," he told a conference. (Afp, 16.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Mõistlikku arutelu Euroopa põhiseaduse üle on raske saavutada. Seni ei ole ei meedia ega valitsus vaevunud asju avalikkusele seletama. Aga uue projekti kaal on hiiglaslik, kaugelt suurem kui eurol või Maastrichti lepingul. Tegemist on veelahkmega rahvusriikide Euroopa ja ühe Euroopa riigi vahel ning arutamiseks on jäänud vähe aega. (William Rees-Mogg, The Times, 12.05)

See on käes: hetk, mille kohta on meile korduvalt kinnitatud, et seda ei tule. EList saab nii de jure kui de facto üks riik. Euroopa tulevikukonvent esitab juunis oma lõpliku teksti. Järgmisel aastal kiidavad ELi riigijuhid pakutud teksti heaks ja sündinud on uus riiklik moodustis. Euroskeptikud on liigse tundlikkusega oma usaldusväärsust kahjustanud, nagu poiss ühest loost, kes karjus kogu aeg "Hunt!". Ent too lugu lõpeb sellega, et hunt tulebki ja ka meie oleme jõudnud sellesse hetke. (The Daily Telegraph, 12.05)

Euroopa tulevikukonvent on küll arutanud Jumala küsimust, aga ei ole leidnud aega energiaküsimusteks. Samal ajal sõltub Euroopa tulevik rohkem kui pool sajandit tagasi hästi korraldatud energiapoliitikast. (Francois Lamoreux, Financial Times, 14.05)

Me teame, et Tony Blair ei kavatse uut Euroopa põhiseadust rahvahääletusele panna. Me võime teda selle eest narrida palju tahame, kasu see ei too. Kuigi Euroopa põhiseadus pidi suurendama demokraatiat, ei ole tekkinud dokument üldse seda nägu. See loob selgelt uue riigi, mille nimeks on Euroopa. Ja seetõttu on Inglismaal vaja rahvahääletust, isegi kui Blair ei kavatse seda korraldada. (Boris Johnson, The Daliy Telegraph, 15.05)

Euroopa põhiseadust treiva konvendi töös algavad otsustavad ajad. Konvent hakkab otsustama, kus asub 25 liikmeni kasvanud liidus võim. Aega otsustamiseks on jäänud vähe. (Financial Times, 15.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Berliin näeb Joschka Fischeris tulevase ELi potentsiaalset välisministrit. Tema sobivuses on eriti veendunud Gerhard Schröder. (Thomas Ferenczi, Le Monde, 13.05)

Valéry Giscard d'Estaing ei soostunud EKi presidendi Romano Prodi ettepanekuga korraldada avalik debatt ELi institutsioonide reformimise teemal Brüsselis. Giscard d'Estaing pakub kohtumiskohana hoopis Stuttgarti, sest "Euroopa on suurem kui Brüssel." (Philippe Gélie, Le Figaro, 15.05)

Euroopa tulevikukonvent on tegutsenud juba 14 kuud ja kuu aja pärast - 20. juuniks - peavad  tuleviku ELi institutsioonid paigas olema. Ometi on lõhe eri arvamuste ja visioonide vahel endiselt suur. (Jean Quatremer, Libération, 16.05)

Saksamaa ajakirjandus

Eesmärk Euroopat pisut lihtsamat teha jääb Euroopa tulevikukonvendis tõenäoliselt saavutamata. Nii et iga huvitatu jaoks on Euroopa uus põhiseadus ikka arusaamatu, sest ei ole leitud lõplikke lahendusi sellistes tähtsates küsimustes nagu ELi institutsioonide funktsioonid, Euroopa Ülemkogu ning “võimeka” Euroopa presidentuur. (Thomas Klau, Financial Times Deutschland, 15.05)

Itaalia ajakirjandus

Itaalia välisminister Franco Frattini teatas, et valitsustevaheline konverents, kes peab kinnitama Euroopa esimese konstitutsiooni, ei tule kokku enne septembrit. (Corriere della sera, 19.05)

Itaalia valitsuse asepresident Gianfranco Fini ütles Euroopa tulevikukonvendis peetud arutelul, et Itaalia valitsus toetab Euroopa välisministri ametikoha loomist. (Corriere della sera, 16.05)

Soome ajakirjandus

Kreeka peaminister Giorgios Papandreo valmistas üllatuse, öeldes, et ELile võiks valida presidendi otsevalimiste teel, samal ajal, kui valitakse ka esindajad europarlamenti. See ettepanek tuli suure üllatusena, sest siiani on Kreeka olnud roteeruva eesistumise süsteemi poolt. Papandreou sõnul võiks otsevalimistel valitud president tulla niihästi mõnest suurest kui ka väikesest liikmesriigist. (Petteri Tuohinen, Helsingin Sanomat, 16.05)

Uudisteagentuurid

German Chancellor Gerhard Schröder urged members of the EU to back plans for a common foreign and security policy to boost its voice in the global arena. Following the introduction of a common currency, the euro, Schroeder said, "the next big step will be to nail down a joint foreign and security policy in decision-making," The more Europe speaks in one voice," the stronger its influence will be on international issues such as Iraq, he said. (Afp, 12.05)

Radical Islamic terrorism is a threat to the world and Europe, Spanish Interior Minister Angel Acebes said at the start of talks between five European countries dubbed a "war-council" on terrorism. "No democracy in the world can feel it is safe from radical Islamic terrorism," Acebes said at a joint press conference with his French counterpart Nicolas Sarkozy. "And in Europe we have already detected the presence of this type of terrorism based on cells cooperating within European territory. We must therefore step up our security measures, protection and collaboration," he said. (Afp, 18.05)

USA ajakirjandus

Võiks arvata, et aja jooksul on gollistlikud pettekujutlused hääbunud. Aga Prantsusmaal ei sure romantilised ideed lihtsalt. Jacques Chirac korrutab hüpnootiliselt edasi: vabastage Euroopa Ameerika mõju alt. Tänapäeval on see sama vähe võimalik kui 45 aastat tagasi. Gollistlikud pöörasused ohustavad USAd tegelikult vähem kui Euroopat. Praegu on Euroopa seetõttu jagunenud kaheks leeriks: gollistid ja atlantistid. (George Melloan, The Wall Street Journal, 13.05)

Saksamaa ajakirjandus

Ida-Euroopa riikidel pole "suurust" ja seda nad ei saavuta isegi ELi sees. Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola koostöö põhineb vaid pragmaatilistel põhimõtetel. Poola poliitikute arvestusi silmas pidades tundub, et tänu Poola suhetele Ameerikaga paisub Poola poliitiline jõulisus Euroopa riikide hulgas ning hiljem ka ELi sees. (Michael Ludwig, FAZ, 12.05)

Tundub, et USA huvi Euroopa vastu külma sõja lõppedes pole kui mitte kadunud, siis on tunduvalt kahanenud. Ameerika huvisfääris on teised maailma piirkonnad nagu Ida-Aasia, Kesk-Aasia, Lähis-Ida. Ameeriklaste meelest ei vaja Euroopa enam rahalist toetust, vaid manitsust enda probleemide lahendamiseks ja rahuprotsessis osalemiseks meie rahutu maailma erinevates paikades. Manitsustest on viimasel ajal vähe kasu olnud. Euroopa võim on tsiviilne ja majanduslik; sõjaväelisest võimekusest võib rääkida ainult mööndustega. Seega mängivad eurooplased ja ameeriklased erinevates liigades. (Hans-Ulrich Klose, Die Welt, 12.05)

Poola ajakirjandus

“Poola tahab hoida häid suhteid nii Ameerika Ühendriikide kui ka meie suurte sõpradega Euroopas -  Prantsusmaa ja Saksamaaga,” väljendas president Aleksander Kwasniewski oma seisukohta pärast Wroclawis aset leidnud nn “Weimari kolmiku” kohtumist. Kohtumisel räägiti eurointegratsioonist ja sellega seoses ka juunis Poolas toimuvast referendumist. Arutleti ka ELi ühise välis- ja kaitsepoliitika ning Iraagi tuleviku üle. Kõigi kolme riigi esindajad toonitasid, et erimeelsused Iraagi sõja küsimuses on ajalugu. (Andrzej Stankiewicz, Rafal Bubnicki, Rzeczpospolita, 10.05)

Venemaa ajakirjandus

Alates juunikuust hakkavad Leedu ja Venemaa illegaalseid immigrante seaduslikul alusel riigist välja saatma: Vilniuses allkirjastati isikute tagasivõtmise leping. Selle lepingu sõlmimise soovimatus Venemaa poolt oli peamiseks piduriks läbirääkimistel ELiga Venemaa kodanike transiidi üle läbi Leedu territooriumi. Moskval seisab veel ees analoogse lepingu sõlmimine ELiga, mis saab aga tunduvalt keerulisem olema kui Leeduga. (Vladimir Demtshenko, Natalja Ratiani, Izvestija, 12.05)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Bundesbank President Ernst Welteke warned in a newspaper interview against the dangers of continually setting back the deadline for euro-zone governments to achieve balanced budgets, saying that to do so would render the European Stability and Growth Pact meaningless. (Afp, 14.05)

Ministers and officials from the enlarged EU agreed that the EU's regional policy must be streamlined to cope with the presence of 10 new members from the east but were divided over its future funding. The policy, which accounts for a third of the annual EU budget, makes funds available for economically disadvantaged regions of member states. An estimated 213 billion euros (245 billion dollars) have been set aside for such purposes between 2000 and 2006. But EU officials say applying for such funds and procedures covering their subsequent distribution have become unwieldy. (Afp, 16.05)

Support for a common EU defense policy and the euro has slipped among Danes since February, according to an opinion poll published. Support for the euro slipped in the poll, which questioned 1,046 people between May 3-7. Only 54 percent of Danes supported joining the 12-nation euro zone in early May, compared with 57 percent who supported the measure in February, the poll showed. Some 35 percent of Danes opposed the euro, the same amount as in February, and 11 percent were undecided, compared with 8 percent in February, the poll said. (Afp, 18.05)

USA ajakirjandus

Prantsusmaa Rahvusvaheliste Suhete Instituut (IFRI) on ilmutanud stsenaariumi, mille kohaselt ELi laienemisest ei piisa USAga “sama kaalu” saavutamiseks. Dokument ennustab, et aastaks 2050 on ELi osa maailma majanduses praeguse 22% asemel 12% ja eurost on saanud teisejärguline rahaühik. Mida saab Euroopa ette võtta? Kui kõik jätkub nagu praegu, on Euroopa allakäik kindlustatud. Väljavaade on ilusam, kui EL loob koos Venemaa ja Vahemere lõunarannikuga "integreeritud arengu" vööndi. (John Vinocur, International Herald Tribune, 14.05)

Diplomaatilises jagelemises enne Iraagi sõda kasutas USA kaitseminister Donald Rumsfeld väljendit "vana Euroopa", kirjeldamaks Prantsusmaa ja Saksamaa vastuseisu sõjale. Ent sellel väljendil on ka teine tähendus: Euroopa rahvastik vananeb ja sellega koos tööealiste inimeste suhe pensionäridesse. See omakorda tingib Euroopa heaoluühiskonna - mis on osa Euroopa DNA-st - kokkuvarisemise. (William G. Shipman, The Washington Times, 14.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Eurotsooni majanduspoliitika kujundajad elavad teises universumis, mida asustavad alalises eksitusseisundis optimistid. (Financial Times, 16.05)

Uudisteagentuurid

NATO Secretary General George Robertson hailed a successful first year for a Russia-NATO Council which he said had achieved "important practical results" since drawing up its agenda in Rome in May 2002. Russia and the Atlantic alliance had worked together on "an agenda of solid concrete and productive cooperation," Robertson said after the first working session of the council, which met in the Russian capital for the first time. FM Ivanov said the Russia-NATO Council's objective should be to "achieve a security architecture of the Euro-Atlantic type," with a stress on multilateral arrangements. Ivanov voiced concern at the continuing delay in ratification of the Conventional Forces in Europe (CFE) treaty, "and the deployment of armed forces in new NATO member states." His comments appeared to target the Baltic states Estonia, Latvia and Lithuania, which cannot be admitted to the CFE treaty until it has been ratified by its original signatories, but which have signed up to join the Atlantic alliance, possibly by 2004. If the revised CFE treaty is not ratified by May 2004, "a gap could appear between geopolitical reality and arms control norms in Europe," Ivanov said. Robertson noted, however, that the Baltic states, along with Slovenia which is in a similar position, had expressed willingness to sign up to the CFE treaty in its revised form. (Afp, Interfax, RIA Novosti, 13.05)

The head of the NATO military alliance visited the former Soviet republic of Georgia and said he saw the country as "the key ally" in the Caucasus region. The Caucasus "remains the region of crucial importance for stability in the whole Euro-Atlantic area, and Georgia remains the key partner for NATO," said Secretary-General George Robertson, after talks with Georgian President Eduard Shevardnadze in the capital Tbilisi. (Afp, 14.05)

Venemaal on Kaukaasia konfliktide reguleerimises oluline roll, teatas NATO peasekretär George Robertson pärast kohtumist Gruusia presidendi Eduard Ševardnadzega. (RIA Novosti, 14.05)

Gruusia kinnitas taas, et soovib NATOga ühineda ning on valmis arendama koostööd Partnerlus rahu nimel programmi raames, teatas Eduard Ševardnadze. NATO peasekretär George Robertson tervitas Gruusia püüdlusi, kuid mainis seejuures, et Gruusial tuleb läbida pikk ja raske tee. (RIA Novosti, 14.05)

Armenia is eager to boost ties with NATO, the alliance's Secretary General George Robertson said after holding talks with Armenia's President Robert Kocharyan. "Armenia plays a significant role in the Partnership for Peace program, and President Kocharyan just confirmed to me that your country wants to take a more active part in this program," Robertson told after the talks. (Afp, 14.05)

Norway's PM said he would back Defence Minister Kristin Krohn Devold to be NATO's first female secretary-general when he visits the US, Britain and France this month. "It seems that she's clearly among the strongest candidates," Kjell Magne Bondevik said of Devold's chances of succeeding Britain's George Robertson as head of the 19-member alliance at the end of 2003. (Reuters, 13.05)

Poland is seeking logistical backup from its NATO allies to help it administer the Iraqi territory it is set to patrol under a US military plan, a NATO spokesman said. The US and its war allies are planning to divide Iraq up into four military sectors that would be patrolled by US, British and Polish forces and possibly troops from other nations. Poland's permanent representative to NATO, Jerzy Nowak, said Warsaw hoped the military alliance could provide Poland with support in administering its sector in southern Iraq. (Afp, 16.05)

A Polish diplomat said he had been chosen to be one of NATO's five deputy secretary generals in the first such high-level posting for a Pole since the former Communist country joined the alliance in 1999. "I would like to leave for Brussels this summer," Adam Kobieracki told a news conference, stressing his contract has not yet been signed after he was chosen after following NATO's selection procedures. (Afp, 16.05)

US Secretary of State Colin Powell arrives in Bulgaria, a former Communist state that became a key ally during the war on Iraq and which could soon host US bases. Sofia allowed Washington to use the Black Sea airbase of Sarafovo for the military campaign and was among the countries of the former Communist "new Europe" -- in the words of US Defense Secretary Donald Rumsfeld -- which signed a letter supporting the war. (Afp, 14.05)

Eesti osaleb esimest korda NATO sõjalise komitee töös. (IA Rosbalt, 14.05)

Eesti on valmis osalema Iraagi rahutagamismissioonis juba alates 15. juunist, teatasid kaitseminister Margus Hanson ja kaitsejõudude juhataja viitse-admiral Tarmo Kõuts. (RIA Novosti, Interfax, IA Rosbalt, 15.05)

USA ajakirjandus

Viimase aja sündmused on tõestanud, et tihedat Euroopa ja Põhja-Ameerika koostööd julgeoleku alal ei saa millegagi asendada. Kui me tahame eelmisel sajandil loodud rahu ja julgeoleku kanda ka järgmisse sajandisse, on ainus tõsiseltvõetav vahend selleks ikkagi NATO. (Lord George Robertson, International Herald Tribune, 12.05)

NATO tulevikku ohustavad erimeelsused Iraagi sõja üle ja suurenev lõhe sõjalises võimekuses. Kas liit, mis kaitses kahte põlvkonda NL ülemvõimu eest, suudab kaitsta järgmist põlvkonda uute ohtude eest, mis ohustavad Atlandi mõlemat kallast? (Hans Binnendijk; Anika Binnendijk, International Herald Tribune, 13.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Washingtoni välispoliitika pärast Iraagi sõda on olnud "andestada Venemaale, ignoreerida Saksamaad ja karistada Prantsusmaad." Vahetult enne G8 järjekordset kohtumist peab Washington aga Moskva ja "rahuleeriga" suhtlemisel aga üpris ettevaatlik olema. (Patrick Jarreau, Le Monde, 16.05)

Sõja võitmine ja rahu tagamine Iraagis on kaks eri asja. Saavutanud küll esimese, ei ole USA suutnud teha erilisi edusamme korra tagamisel riigis ning Iraagi uue valitsuse vormimisel. (Jacques Amalric, Libération, 15.05)

Iraagi kriisi tõttu USA-Prantsusmaa suhetesse tekkinud haavad on veel kaugel armistumisest. Endiselt tekitab eriarvamusi ÜRO roll Iraagis ning Prantsusmaa süüdistab USAd rahvusvahelise üldsuse järjekindlas desinformeerimises Iraagis toimuvast. (Luc de Barochez, Le Figaro, 16.05)

Usutluses ajalehele Le Monde rõhutab Prantsusmaa välisminister Dominique de Villepin taas, et ÜROle tuleb anda keskne roll Iraagi ülesehitamisel ning selle valitsuse vormimisel. (Francis Deron, Alain Frachon, Le Monde, 13.05)

Saksamaa ajakirjandus

NATO kindral James Jones: on olemas kindel hulk globaalseid ohtusid ning seepärast peab olema konsensus Atlandi ookeani mõlema poole vahel. "Igaüks mõistab, milline NATO oli. Mõned mõistavad, mida NATO praegu endast kujutab, kuid peaaegu keegi ei mõista, milline on NATO tulevikus. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 15.05)

Poolale võiks kuuluda sillaehitaja või tõlgi roll Euroopa-USA suhetes. Prestiiži saavutamine tänu intensiivsele liidule USAga ei anna alust Poola keskseks positsiooniks Euroopas. (Matthias Wissmann, Die Welt, 12.05)

Poola ajakirjandus

Poolal palutakse ilmselt tsiviiladministraatorina juhatada stabiliseerimisjõude ühes neljast Iraagis moodustatavast sektorist. Umbes 1500 Poola sõdurit asub positsioonidele, operatsiooni rahastamise üksikasjad ole veel täpselt teada. Pärast 5. mail USA kaitseminister Donald Rumsfeldiga Washingtonis peetud kõnelusi teatas kaitseminister Jerzy Szmajdzinski, et Poolal kui Saddam Husseini vastase koalitsiooni liikmel ja Ühendriikide liitlasel on võimalus valida kahe sektori vahel Iraagis. Poola hakkab oma sektoris juhtima rahvusvahelisi stabiliseerimisjõude ja saadab sinna ka oma üksuse. Esialgsete arvestuste kohaselt on piirkonnas vajalik 7000 – 8000 sõduri kohalolu. On võimalik, et mingi osa eeltoodud üksusest moodustavad britid ja bulgaarlased. Poola stabiliseerimisjõudude juhiks saab Poola maavägede asejuhataja, kindral Andrzej Tyszkiewicz. 1500-meheline Poola üksus Iraagis läheks aastas maksma 90 mln. dollarit. Esialgsete arvestuste kohaselt katavad suurema osa kuludest Ühendriigid, Poola kaitseministeeriumi eelarvet saab kasutada vaid sõduritele palga maksmiseks ning nende missiooni jaoks ettevalmistamiseks. (Witold Zygulski, Warsaw Voice, 08.05)

NATO aitab Poolal administreerida oma halduspiirkonda Iraagis. Poola suursaadiku ÜRO juures Jerzy Nowaki sõnul on kõnelused liitlastega igati edukad. Ent NATO ei saada Iraaki oma sõdureid. Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia ei võta kõnealuses küsimuses midagi ette ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonita. Poolal ei õnnestunud leida Lääne – Euroopast partnereid, kes oleksid nõustunud oma väeosade saatmisega Iraaki Poola ülemjuhatuse alla. Szczecinis toimuvatest koostööoperatsioonidest hoolimata saatsid taanlased oma 380 – mehelise üksuse hoopis Suurbritannia ülemjuhatuse alla Lõuna – Iraagis. Ka Hispaania 1500 – meheline üksus on antud brittide käsutusse. Poolakate hallatavas Iraagi piirkonnas on valmis teenima sõdurid Ida – Euroopast (Ukraina) ja Balkanilt (Bulgaaria, Albaania). (Jedrzej Bielecki, Rzeczpospolita, 10.05)

Kes Poolat Iraagi administreerimisel aitab? Välisminister kinnitab, et huvi oma kontingentide saatmise vastu Iraaki näitas üles 17 riiki. “Kes meid aitama hakkab, saab selgeks vähem kui kolme nädala jooksul, see tähendab, pärast Varssavis 22. mail toimuvat konverentsi, millest võtavad osa kõik huvilised.” (Katarzyna Wypustek–Zuchowicz, Rzeczpospolita, 10.05)

Poola diplomaat Adam Kobieracki tõusis üheks NATO peasekretäri asetäitjaks, “kõikide NATO operatsioonide ja initsiatiivide juhiks”. 1957. aastal sündinud Kobieracki on relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeolekupoliitika ekspert, õppis ajakirjandust Varssavi ülikoolis, sai Moskva Rahvusvaheliste Suhete Instituudis doktorikraadi. 1982. aastast töötab diplomaadina Poola välisministeeriumis. (Bartosz Weglarczyk, Gazeta Wyborcza, 16.05)

Venemaa ajakirjandus

Eesti, Läti ja Leedu üleminekust NATO standarditele ja ettevalmistustest alliansiga liitumiseks. Venemaa on mitmeid kordi oma partnereid teavitanud sellest, et Venemaa julgeolek Läänemere piirkonnas on seotud konfliktsituatsioonide võimaliku eskaleerumisega regioonis: 3B-l, Saksamaal ja Poolal on territoriaalseid nõudmisi Venemaale, k.a Kaliningradi oblasti staatuse küsimus; toorainepuudus, Venemaa geopoliitiline asend Läänemere ruumis – kõik see võib mõjutada Venemaa isolatsiooni piirkonnas ning viia Venemaa huvide eiramisest kuni võimaliku diktaadi ja surveni kahepoolsetes suhetes piirkonna riikidega. Ka sõjalis-poliitilises plaanis pole olukord kiita, sest Venemaa laevastik võidakse Soome lahes ja Kaliningradis “karpi jätta”. Ajaleht meenutab välisminister Kristiina Ojulandi tervitust veteranidele seoses Võidupühaga Reformierakonna venekeelses lehes - lehe peatoimetaja on suunatud juba teisele tööle. “See näitab kujukalt Balti riikide suhtumist kõigesse, mis on ajalooliselt seotud Venemaaga.” Venekeelse elanikkonna olukord Eestis ja Lätis on endiselt raske: peamised probleemid on keel (õigemini riigikeele mitteoskamine, ilma selleta ei saa aga kodakondsust), haridus - alates 2005. aastast ei ole ilma keelt oskamata võimalik saada haridust (viide venekeelse hariduse järk-järgulisele kaotamisele) ning saada täieõiguslikuks ühiskonna liikmeks, ning kodakondsus. (Aleksei Ljashtshenko, Krasnaja Zvezda, 13.05)

NATOle on Venemaad rohkem vaja kui Venemaale NATOt: Venemaa on NATOle kasulik hüpoteetilise vastasena, vastasel juhul poleks seda kohmakat struktuuri üldse kellelegi vaja. (Ivan Preobrazhenski, Politcom.ru, 14.05)

Intervjuu NATO peasekretäri George Robertsoniga: 'NATO ja Venemaa lõid raketivastase klubi'; jutud Gruusia ja Aserbaidžaani ühinemisest NATOga on spekulatsioonid; Robertson loodab alliansi ja Moskva suhete parenemisele; alliansi uue peasekretäri kandidatuurist. (Igor Korotshenko, Nezavisimaja Gazeta, 15.05)

Intervjuu NATO peasekretäri George Robertsoniga, kes räägib NATO-Vene nõukogu saavutustest: kooskõlastatud hinnangud terrorismi ohtudest Euro-Atlandi julgeoleku ruumis, Venemaa ja NATO tulevaste ühiste rahuvalveoperatsioonide poliitilistes tingimustes ja vormides kokku leppimine, olulised sammud NATO ja Venemaa koostöös raketitõrje alal jne. Robertsoni arvates on praegused vastuolud NATO liikmete vahel tingitud mitte probleemide sisulisest poolest, vaid nende lahendamise võimalusest ja tähtaegadest. Nelja riigi algatused Brüsselis vajavad edasist arutelu ELi raames. NATO tervitab igati algatusi, mis reaalselt parandavad Euroopa riikide kaitse-eelarvet ning püüab igati vältida NATO olemasolevate struktuuride mittevajalikku dubleerimist. Juttu ka NATO edasisest laienemisest - NATO uksed on avatud kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, mis soovib ja võtab endale alliansi liikmelisusega kaasnevad kohustused ja vastutuse. (Vladimir Kulikov, Kommersant, 12.05)

NATO-Venemaa nõukogu Moskvas toimuvast istungist: allianss võib saada mitte ainult USA, vaid ka Venemaa välispoliitika üheks instrumendiks. Allianss kujutab täna endast ainsat organisatsiooni, mis õiguslikult kindlustab USA sõjalise kohaloleku Euroopas, vaevalt, et ameeriklased lasevad Euroopa liitlastel luua oma, alliansist sõltumatud üksused. Teiselt poolt on kõik Euroopa pealinnad, k.a Berliin ja Pariis huvitatud euro-atlantiliste sidemete kui oma julgeoleku vundamendi säilimisest. NATO ja Venemaa koostöö praegune formaat on Moskvale kasulik ning vene poliitikud peavad loobuma katsetest algatada konflikte USA ja ta Euroopa liitlaste vahel. (Andrei Rjabov, Nezavisimaja Gazeta, 12.05)

Venemaal on kuni viimase ajani vääralt hinnatud USA ja Suurbritannia motiive Iraagi-vastases kampaanias. Maailma eri paigus on kümneid riike, mis kujutavad endast “poliitilisi Tšernobõle” - riigid, mille areng on toppama jäänud ning mis “levitavad” selliseid ohte nagu terrorism, ebastabiilsus, usufanatism, narkootikumid jne. USA otsustas alustada korraloomisega, lähtudes oma huvidest ja arusaamadest. Venemaa peab säärastes tingimustes eelkõige aru saama uuest reaalsusest ja vastavalt sellele üles ehitama oma välispoliitika. Vanu ressursse ajaloolise mälu või tuumarelva näol tuleb pidevalt moderniseerida. Venemaa geopoliitiline asend suure ebastabiilse piirkonna äärealal annab Moskvale võimaluse rahvusvahelise rolli suurendadamiseks selle piirkonna mõjutamisel. Venemaa rolli võib vaadelda ka peamise naftatootjana - vene nafta võib saada veel tähtsamaks poliitiliseks ja stabiilsuse faktoriks kui varem. Selleks tuleb muuta välispoliitilise aparaadi toimimist, mis viimase kümne aasta jooksul ei ole soodustanud välispoliitika moderniseerimist. (Sergei Karaganov, Nezavisimaja Gazeta, 12.05)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Estonia's Justice Minister Ken-Marti Vaher from the ruling Res Publica party said he is planning to tender his resignation after being caught speeding. "The decision will then be up to the prime minister," he said. The move comes just over a month into Parts' new coalition government, which took over the reins in the Baltic ex-Soviet republic after scoring a surprise success in March 2 elections. (Afp, Interfax, 15.05)

Keskerakond esitas Riigikogule Kodakondsuse seaduse muudatuste eelnõu, mille kohaselt tuleks kodakondsuse taotlemise menetlusaega vähendada ühelt aastalt kuue kuuni, samuti soovib Keskerakond, et vähendataks Eestis elamise kestust kuulet aastalt viiele ja poolele aastale. (Interfax, 15.05)

Eesti uus valitsus peab vajalikuks kodakondsuseta Eesti elanikele kodakondsuse omistamist. “Kuigi praegu ei ole kodakondsuseta isikute sotsiaalsed ja majanduslikud õigused kuidagi kitsendatud, siis pärast Eesti liitumist ELiga nende võimalused vähenevad, kui võrrelda kodanike õigustega,” teatas rahvastikuminister Paul-Erik Rummo. (Interfax, 14.05)

Venemaa võib tagastada Eesti presidendi ametiraha, teatas Eesti kultuuriminister Urmas Paet, kommenteerides Peterburis toimunud kohtumist Venemaa kultuuriministri Mihhail Švõdkoga. (Interfax, 12.05)

Riigikogus loodi taas Eesti-Vene parlamendigrupp, kuhu kuulub 32 saadikut. Parlamendigrupi tegevuse eesmärgiks on Venemaa Riigiduuma ja Föderatsiooninõukoguga sidemete arendamine, teatas parlamendigruppi juhtiv reformierakondlane Sergei Ivanov. (RIA Novosti, 13.05)

Eestisse saabub kolmepäevasele visiidile Euroopa Nõukogu peasekretär Walter Schwimmer. (Interfax, 14.05)

USA valitsus andis Eesti tolliametile üle 90 radioaktiivsete elementide tuvastamise seadet, mille kogumaksumus on 2, 05 mln krooni. (Interfax, 14.05)

Reformierakonna üldkogu valis erakonna esimeheks taas endise peaministri Siim Kallase. (Interfax, 18.05)

Reformierakonna esimees Siim Kallas soovib muuta Eesti poliitilist süsteemi, rääkides erakonna üldkogul presidendi ja peaministri ametikoha ühendamisest. (Interfax, 18.05)

Portugali ajakirjandus

Portugali presidendi esimesel visiidil Eestisse rõhutas Jorge Sampaio, et Portugal on alati ELi laienemise poolt olnud. Lühikesel pressikonverentsil Kadriorus väljendasid presidendid Sampaio ja Rüütel sarnaseid seisukohti erinevatel teemadel, nagu Euroopa kaitsepoliitika, lepete reformimine, mis peaks väärtustama liikmesriikide vahelise võrdsuse. Sampaio avaldas veel lootust, et transatlantiline liit toimib hästi ja hiljutised erimeelsused ületatakse. Eesti president Arnold Rüütel meenutas omakorda, et Eestil ja Portugalil on vähemalt üks ühine joon: mõlemad on mereriigid. Vastastikuses sõbralike avalduste vahetuses lisas Jorge Sampaio veel, et raske on leida riiki, mis kümne aasta jooksul on üle saanud nii paljudest raskustest. Portugali presidendile avaldas sügavat muljet Vabariigi Valitsuse istungite ruum, kus polnud ühtegi paberit ja oli üle mindud täielikult arvutisüsteemile, nn e-valitsus, mida Eesti peaminister Juhan Parts portugali ajakirjanike sõnul silmnähtava uhkusega näitas. Samuti avaldas muljet plaan kasutada tulevikus valimistel elektroonilist süsteemi. Ka peaministri noorus on Eestile sümboolne: riik taasiseseisvus alles 1991.a , pindala moodustab poole Portugali omast ja elanikkond on kõigest 1,5 miljonit, kuid on näha suurt tahet liikuda tulevikku, mis väljendub ka innukas soovis liituda kiiresti ELi ja NATOga. Ajalehe Público sõnul võib Eestis märgata silmnähtavat pingutust kiiresti läänestuda, mis algab juba toponüümias, ja ajakirjanik küsib, kas on maailmas veel mõnda riiki, kus on Coca-Cola nimeline väljak. (Público, Diário de Notícias, 12.05)

Soome ajakirjandus

Eesti endise peaministri Mart Laari sõnul on Eesti Soomelt õppinud selgeks põhimõtte, et on alati hea istuda selles lauas, mille taga tehakse otsused. Laar on üks europarlamenti saadetud Eesti vaatlejaliikmetest. Lisaks Laarile on vaatlejaliikmed veel endine välisminister Toomas-Hendrik Ilves ja endine parlamendi spiiker Toomas Savi. Nii Laari, kui Res Publica liikme Eiki Bergi sõnul hakkab Soome-Eesti suhe muutuma pigem kahe võrdväärse suhteks, kuigi Jaak Jõerüüdi kahe riigi vaheliste suhete raportis kirjeldatakse Soome suhtumist just suurema venna suhtumisena. Laari sõnul paistab aga võrdväärsemaks muutumine välja ka eestlaste naljakultuuri arengust. Põdranaljad pole Tallinnas enam juba ammu moes. (STT, 13.05)

Eesti ja Soome sidemed on lähedased nii päritolu kui ka kahe riigi geograafilise asendi tõttu. Eesti okupeerimine küll katkestas ametlikud suhted, ent soojad tunded säilisid. Soome ja Eesti peaministrid võtsid vastu kahe targa mehe, endise Soome panga presidendi Esko Ollila ja suursaadik Jaak Jõerüüdi raporti kahe riigi suhete arendamise kohta. Mõlemad mehed esitasid ühised soovitused, ent samas hindas kumbki praegust olukorda ka subjektiivsest seisukohast. Eestlaste arvates on soomlaste suhtumine üleolev ja õpetav, samas kui soomlased meenutavad heldimusega, kui palju nad oma lõunanaabreid aidanud on. Kuid mida enam möödub aega Eesti taasiseseisvumisest, seda enam kahe naabri suhted arenevad. Eestist saab ELi ja NATO liige, viimase liikmeks Soome vähemalt praegu astuda ei soovi. Ent erinevad valikud pole takistuseks headele suhetele ja nende süvenemisele. (Juhtkiri, Keskisuomalainen, 14.05)

Endine president Lennart Meri ütles järsult lahti suursaadik Jaak Jõerüüdi seisukohast, kes kritiseeris soomlasi "suure venna" hoiaku pärast eestlaste suhtes. "Siin peegeldub vaid Jõerüüdi enda suhtumine, mida Eesti ja mina ei jaga," ütles Meri Helsingis. Meri rõhutas ka seda, et "suure venna kontseptsioon" ei ole mitte Jõerüüdi ja Ollila ühises raportis, vaid sisaldub ainult Jõerüüdi personaalsetes seisukohtades. Meri rõhutas ka seda, et Eesti ministrid ja diplomaadid on tihtipeale, nagu ta isegi, endised kirjanikud või kasvõi insenerid, kellel tihtipeale puudub kõrgemal tasemel koolitus. "Nõukoguliku mõttemudeli seisukohalt on see hea, ent poliitilise kultuuri seisukohast väga halb. Me teeme vigu kindlasti ka tulevikus, ent uskuge meid, me õpime oma vigadest ja proovime õppida kiiresti.” Meri kinnitas ka seda, et Eesti saamine ELi ja NATO liikmeks kindlasti vaid tugevdab kahe riigi vahelisi suhteid ning Meri arvamuse kohaselt võivad Eesti ja Soome taolised väikeriigid tegutseda ELis justkui tsement, mis ühendab omavahel Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja USA. "Ent ennekõike peab meie hääl kostuma Euroopa väikekeelte ja väikeriikide kultuuride toetuseks." Meri ei näinud mingeid probleeme ka suhetes Venemaaga peale seda, kui Eestist on saanud NATO osa. Meri sõnul näeb Venemaa NATOt stabiilsust ja julgeolekut tagava organisatsioonina. Meri kiitis ka Soome ja Eesti suurepäraseid kultuurilisi ja majanduslikke suhteid. (STT, 16.05)

Suursaadiku tiitlit kandva Jaak Jõerüüdi raporti kohaselt peaks Soome loobuma "suure venna hoiakust" eestlaste suhtes. Seda hoiakut leiab suursaadik muuhulgas sellest, kuidas soomlased vaid omaenda kogemusi ning arvamusi ülimaks tõeks peavad. Jõerüüdi sõnul peaksidki eestlased loobuma asjade tegemisest "alati nii nagu soomlased seda teevad". Jõerüüdil on loomulikult õigus, ent tema kriitika kõlab väga veidralt. Nii Eesti kui Soome ühiskonda tundvad inimesed teavad ilmselt väga hästi, et Jõerüüt kirjeldab nähtusi, mis olid aktuaalsed ehk kümme aastat tagasi, ent mis aastaks 2003 on muutunud marginaalseks probleemiks. Siit võibki järeldada, et kuna Jõerüüt töötas Soome suursaadikuna aastatel 1993-1997, siis põhineb tema arvamuse tolle ajastu nähtustel. Väga värskena see igatahes ei mõju Pigem pole Jõerüüdi arutelus mitte midagi uut ning ühelt haritlaskonna esindajalt ning aastaid suursaadikuna töötanud mehelt oleks oodanud veidi teravamat nägemust. (Juhtkiri, Kymen Sanomat, 14.05)

Kuigi väljast paistavad Eesti ja Soome vahelised suhted päikeselistena, siis lähem vaatlus osutab pigem sellele, et viimastel aastatel pole kahe riigi vahelised suhted mitte tihenenud ja lähenenud, vaid kaugenenud ja harvenenud. Soomes on kasvanud hirm odava eesti viina voolamisest Soome ning eesti maffia tegevuse laienemisest Soome narkoturul. Eesti tavakodanikke aga ärritab rannaäärsete ning Tallinna kesklinnas asuvate kruntide kokkuostmine odava hinna eest, rääkimata õlleturistide lakkamatust voolust Hiljuti aga anti kahe riigi valitsusjuhtidele üle raport kahe riigi vaheliste suhete kohta, mis koosnes soovitustest ning kahest väga erinevast visioonist riikidevaheliste suhete arengus. Süüdistused mingi solvava "suure venna" hoiaku kohta räägivad aga sellest, et Soome lõunanaabrid pigem kardavad kahepoolsete suhete liiga kiiret ja laialdast arengut. Ilmselt kardetakse ka seda, et Soome ühiskonna liialt positiivne mudel võib eestlasi panna kahtlema oma liberaaläärmuslikes majandus- ja maksupoliitilistes valikutes. (Mart Ummelas, Kaleva, 15.05)

Poola ajakirjandus

Miks Eesti presidenti hakkavad valima kodanikud? Paremtsentristlik koalitsioon tahab, et alates 2006. aastast valiksid presidendi kodanikud (seni on valinud parlament). Saadikud valisid konstitutsioonimuudatustega tegeleva erikomisjoni. Vaidlus, kes peaks uue riigipea valima, on kestnud juba iseseisvusaja esimestest hetkedest alates. Otsustavus suurenes kaks aastat pärast seda, kui presidendiks oli saanud Arnold Rüütel – Nõukogude Eesti viimase parlamendi esimees. Tema valiku tingis asjaolu, et iga erakond soovis presidendina näha oma inimest. Eestis täidab president eeskätt esindusfunktsioone. (Gazeta Wyborcza, 13.05)

Majandus

Uudisteagentuurid

Banking is actually booming in this former Soviet republic - via internet. The number of Estonians who bank online soared from zero in 1997 to 700,000 this year. That's half the country's 1.4 million people. From Tallinn to Tartu, scores of bank branches have closed, forsaken by cybersavvy Estonians. The rapid embrace of online banking is but one example of the remarkable tech transformation of this Baltic nation where most people didn't even have a phone when Soviet control ended in 1991. Estonia has the most advanced information infrastructure of any formerly communist eastern European state. Dubbed E-Stonia by some, the country ranked No 8 out of 82 countries in putting the net to practical use in a recent World Economic Forum report. The country ranked No 2 in internet banking and third in e-government. Estonia's progress is especially impressive considering its condition at the time of the Soviet collapse, when you could count the number of modern personal computers on two hands, said technology consultant Linnar Viik. That relative backwardness proved an unexpected benefit. Many Estonians who now rely on wireless phones never had a landline phone. And most who now use the internet to pay bills have never used a Western-style cheque book. About 70 per cent of Estonians own mobile phones - about the same as the EU average. Some 40 per cent of Estonians have a home computer with online access. In business, online access is over 80 per cent. Part of the technology revolution can be attributed to Estonians' famously taciturn but curious nature. "If a Frenchman loves to sip wine with his friends and a German enjoys his beer, then an Estonian likes to sit behind his computer on a dark evening, surfing the Net and at the same time talking on his mobile phone," Estonian communications executive Toomas Somera once said. (AP, smh.com.au, 12.05)

Soome ajakirjandus

Eesti sai ELiga liitudes üleminekuperioodi energiasektori avamiseks, mis peab toimuma hiljemalt alles aastal 2012. Üleminekuaja põhjenduseks oli peamiselt Narva ja selle lähiümbruse suur töötute arv. Eesti Energia esimees Gunnar Okk mainis ka seda, et avatud energiaturg ei tähenda tingimata hindade alandamist. Okk suhtus pessimistlikult ka ühtsesse Balti energiaturu sündi, ent oli optimistlik Soome ja Eesti vahelise kiudoptilise kaabli rajamise suhtes, öeldes, et projekt edeneb tema arvates ilusti. (Tapani Mäkinen, Kauppalehti, 15.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Saare maakohus lükkas kohtuprotsessi endiste ENSV julgeolekutöötajate üle edasi 8. septembrile, sest viiest kohtualusest kahe - Viktor Martsoni ja Albert Kolga - tervislik seisund ei võimalda neil protsessil osaleda. (Interfax, IA Rosbalt, 12.05)

Tallinna Humanitaargümnaasiumis toimus plahvatus. (Interfax, 15.05)

Jaapani ajakirjandus

Madal sündimus on probleemiks kogu maailmas. Viimase ÜRO rahvastiku prognoosi kohaselt on kõige kiiremini vananevaks ühiskonnaks maailmas Eesti ning kui sarnane trend jätkub, on 50 aasta pärast Eesti elanikkond poole väiksem. Riigikogu valimiste eel oli madal sündimus ka valimiskampaania teemaks. Eesti Tokio saatkonna ajutise asjuri Argo Kangro sõnul ei suuda eestlased elanikkonna vähenemisel oma kultuuri säilitada. (Makoto Hattori, Yomiuri Shinbun, 16.05)

Soome ajakirjandus

Kuigi igal aastal käib Eestis hulgaliselt soome turiste, on paljude jaoks Eesti idaosa veel tundmatu maa. Eesti on soomlaste jaoks oluline reisisihtpunkt, ent kui reisiplaane tegema hakatakse, pole Ida-Eesti sugugi nimekirjas esimesel kohal. Enamus turistidest külastavad Tallinna või Lääne-Eestit. Ida-Eesti infrastruktuuri osas on küll veel arenguruumi, ent turismiteenus seal siiski toimib ning näiteks loodusest ja ajaloost huvitatud reisimeestele jätkub vaatamist küllaga. (Antti Mustonen, Suomenmaa, 13.05)