Nädal välismeedias: 5. - 11. mai 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia 

EUROOPA LIIT

Leedu referendum

Uudisteagentuurid

Just 13 years after breaking away from the Soviet Union, the Baltic state of Lithuania votes on whether to join the EU. Although polls have consistently shown that a "Yes" vote is not in doubt in the two-day plebiscite, concerns have revolved around whether enough of the country's voters will turn out to validate Lithuania's EU membership plans. Under Lithuanian laws more than half of the country's 2.6 million voters must cast their ballots in order for the referendum to be valid. (Afp, 8.05)

Lithuanians vote at the weekend on whether to join the EU with nine other states next year, but a low turnout might still scupper the referendum despite huge support for membership of the bloc. "A 'No' vote would be a great loss for Lithuania, but I can't imagine that happening as I think Lithuanians are at least starting to understand what the EU is all about," PM Algirdas Brazauskas said as he voted by post earlier in the week: "I think turnout will be well above 50 percent". (Reuters, 9.05)

Only 23 percent of Lithuanian voters turned out on the first of a two-day referendum on EU membership, according to preliminary figures from the national election commission. According to the figures released after polls closed at 10:00 pm turnout on Saturday was 23.1 percent of the 2.6 million voters with 90 percent of the polling stations counted. (Afp, 10.05)

Lithuanian leaders, hoping to win backing to join the EU, said on Sunday turnout in a two-day EU membership referendum crept above the 50 percent requirement, removing fears that apathy would kill the vote. (Reuters, 11.05)

Leedu president Rolandas Paksas esines Leedu rahvuslikus televisioonis ja kutsus kodanikke üles osalema ELiga liitumise küsimuses peetaval referendumil. (Interfax, 11.05)

Kirik kutsub üles Leedu usklikke osalema liitumisreferendumil. (Interfax, 11.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Kuigi Leedu ees seisavad endiselt mitmed lahendamata sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid, on riik sammunud kindlalt Euroopa suunas. Vaevalt, et euroreferendumil 10. ja 11. mail lasevad leedulased ELiga liitumise poolt hääletamise võimaluse käest. (Laure Mandeville, Le Figaro, 10.05)

Laienemine

Uudisteagentuurid

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen called on citizens of Slovakia to vote massively in a referendum later this month on joining the EU. "It's probably the most important decision for the future of the country since independence (in 1993), a decision that will be made only once in a century," Verheugen said on a two-day visit to Slovakia. "The message we should give to the citizens is, don't let the others decide, make your decision," he said. The referendum is scheduled for May 16-17. (Afp, 5.05)

Poland's parliament passed an amendment to allow the election committee to disclose the turnout during a referendum on EU membership in the hope it will encourage Poles to vote. While recent polls show that 72 percent of Poles back joining the EU next year, turnout will be decisive as more than 50 percent of registered Polish voters must cast ballots in order for the referendum to be valid. (Afp, 10.05)

President Aleksander Kwasniewski joined thousands of Poles in a march through the Polish capital in support of EU membership less than a month before a key referendum. Marchers carried banners asking Poles to vote for membership of the EU in the June 7 and 8 referendum. According to latest polls, 72 percent of Poles back joining the EU next year while 16 percent are opposed. (Afp, 10.05)

EC President Romano Prodi reassured Bulgaria that its bid to join the EU remained firmly on track despite the Balkan country's support for the U.S.-led war in Iraq. "We have a clear goal, to have Bulgaria in (the EU) and a clear date...and we work in this direction," Prodi told a joint news conference with Bulgarian President Georgi Parvanov. (Reuters, 8.05)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen said he had discussed the problems posed by EU candidate Turkey's lack of religious freedom in talks with a senior Vatican official. (Afp, 8.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iraagi kriis ning hirm eraldatuse ees, kui EL laieneb 25-liikmeliseks, on sundinud paljusid norralasi oma riigi kuulumise suhtes ELi positiivses suunas meelt muutma. (Antoine Jacob, Le Monde, 8.05)

Weimari kolmnurk toimib. Vaatamata erimeelsustele Iraagi sõja küsimuses, toetavad Prantsusmaa ja Saksamaa energiliselt Poola liitumist ELiga. Kohtumisel Wroclawis andsid Jacques Chirac ja Gerhard Schröder seda Poole presidendile Aleksander Kwasniewskile selgelt mõista. (Luc de Barochez, Le Figaro, 10.05)

Siseareng

Uudisteagentuurid

The Netherlands, Belgium and Luxembourg put forward a plan to slim down the European Commission but still guarantee every EU member state a representative. Under a proposal submitted to a body drafting an EU constitution, the executive would have an inner core of 15 members, including a new EU foreign minister, and an outer group of deputy commissioners without voting rights. The plan seeks to reconcile those backing a smaller Commission to improve efficiency and other, mostly smaller, EU members who insist on one commissioner per country. (Reuters, 6.05)

Just weeks away from the presentation of a draft EU constitution, the fireworks are beginning to fly as debate intensifies on who will wield power in the new-look Union. Valery Giscard d'Estaing has challenged EC chief Romano Prodi to a public debate on his proposal for a new EU president. (Afp, 11.05)

Top clerics from the Orthodox, Catholic and Anglican churches were due to call for a "clear reference to Europe's Christian roots" in the enlarged EU's future constitution. Officials from the Greek Orthodox Church said the clerics would make the call at a conference on "principles and values for the construction of Europe" organised by the Greek church. (Afp, 5.05)

German Chancellor Gerhard Schröder was quoted as saying he thought FM Joschka Fischer would be an excellent candidate for a likely new post of EU foreign minister. "He would be a splendid choice," Schröder told the Tagesspiegel daily. "I would see that with one laughing and one crying eye -- although I wouldn't hide that the crying one would be bigger." (Reuters, 10.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Ettepanek luua Euroopa Ministrite Nõukogu presidendi ametikoht on leidnud kõrgetasemelist toetust. Kahjuks ei tähenda kõrgetasemeline toetus, et mõte on hea. Hulk paavste arvas, et maailm on lame - ja mõte Euroopa presidendist on sama vigane. (Christoper Patten, Financial Times, 8.05)

Nagu ikka, läheb üks suur Euroopas käiv vaidlus Inglismaast mööda. Viimase aasta jooksul on Euroopa rahvad kokku tulnud, et - nagu ameeriklased 1787 - kujundada seaduslik ja poliitiline aluspõhi Euroopale, mis 2004. aastast ulatub Portugalist Eestini. Inglismaal teatakse heal juhul, et “mingi jama” on Brüsselis käimas. Mida tulevikukonventi kogunenud aga tahavad, on koostöö ühiste huvide nimel, mille hulgas pole sugugi viimasel kohal kaupade ja teenuste ühisturg. 10 liituva riigi osalemise tõttu on tulevikukonvendis vaated Euroopale kaldunud palju lähemale briti omadele ja mitte näiteks Saksamaale ja Prantsusmaale, kes soovivad näha ülitihedalt liidetud Euroopat. (Johann Hari, The Independent, 9.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Euroopa Tulevikukonvendi liikmetel oli aega kuni 5. maini, et teha oma ettepanekud palju eriarvamusi tekitanud ELi presidentuuri küsimuses. Erinevad nägemused Euroopa tulevikust jagavad saadikud vähemalt kolme "klanni." (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 6.05)

EL ei ole vangla ning sellest peab riikidel olema võimalus soovi korral välja astuda. Mitmed kandidaatriigid, näiteks Leedu ja Eesti, on avaldanud soovi, et liikmelisuse vabatahtlikkust rõhutav artikkel lisataks ELi konstitutsiooni. Artiklil oleks sümboolne tähendus eelkõige just Balti riikide jaoks, kus vastasel korral on oht paralleeli tõmbamisele ELi ja endise Nõukogude Liidu vahel. (Julie Majerczak, Libération, 6.05)

Valéry Giscard d'Estaingi ja Romano Prodi nägemused Euroopa tulevikust on erinevad. Ükskõik kumma nägemus võidab, oluline on, et Euroopa saaks institutsiooni, millel pole konkurenti. Kukevõitlust tuleb kindlasti vältida. (Philippe Gélie, Le Figaro, 9.05)

Laienenud ELis võib karta väikeste riikide "mässu." 25 liikmesriigiga EL saab olema demograafiliselt ebaühtlane - kuue suure riigi (üle 4 miljoni elaniku) kõrval on liidus 19 keskmise ja väikese rahvaarvuga riiki, mis võib tekitada riikide vahel rahvuslike huvide realiseerimisel. (Thomas Ferenczi, Le Figaro, 10.05)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU's executive arm lashed out at Albania after the Balkan country signed a deal giving US citizens immunity from prosecution by the new International Criminal Court (ICC). Following talks between Albanian FM Ilir Meta and EU External Relations Commissioner Chris Patten, a spokeswoman for Patten said Tirana had damaged its standing with its European partners. (Afp, 8.05)

USA ajakirjandus

Euroopa tahab sõjaväge. Suurbritannia peaminister Tony Blair tahab kiirreageerimisjõudu, mis toimiks NATO kaudu koostöös USAga, et rajada atlandiülene "one polar power". Jacques Chirac, Gerhard Schröder ja Belgia ning Luksemburgi juhid tahavad, et Euroopa kiirreageerimisjõud oleksid selgelt Euroopa välis- ja julgeolekupoliitika sõjaline osa. (Harold Meyerson, The Washington Post, 7.05)

Eelmisel kuul nelja Euroopa riigijuhi poolt välja kuulutatud kaitseprojekt lõi veel ühe naela NATO kirstu, lisaks sellele, et ta segab niigi kõikuva atlandiülese liidu tasakaalustamise püüdeid. (Frederick Bonnart, International Herald Tribune, 9.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Mida teha USA võimsusega? See küsimus ei kao. Võimalikke vastuseid näib olevat kolm. Esimene oleks leppimine USA ühepoolse tegutsemisega, teine oleks leppimatu vastuseis USA ülemvõimule kõigi poliitiliste, diplomaatiliste ja majanduslike vahenditega. Kolmas ja ainus viis, kuidas USA võimsust tasakaalustada, suunata ja kui vaja ohjata, on ikkagi mitmepooluseline maailm. Euroopa ei suuda muuta Ameerika, ennast aga küll ja seda tuleb teha, kui ei taheta muutuda Washingtoni vasalliks, nagu Iraagi lugu ilmekalt näitab. (Simon Tisdall, The Guardian, 5.05)

EL on selgelt Iraagi sõja kaotaja. Enne sõda oli tal kaks hiiglaslikku ülesannet: võtta vastu 10 uut riiki ja muuta oma korraldust, et laienenud liiduga toime tulla. Nüüd on lisandunud kolmas ja veelgi olulisem: ületada erimeelsused selles, kuidas Washingtoniga asju ajada. (Dominique Moisi, Financial Times, 5.05)

Suurbritannia peaministri Tony Blairi arvates tuleks Euroopas arutleda suhete üle USAga. Muu Euroopa võtab seda ilmselt üllatusega, sest nende arvates just nimelt sellega enne Iraagi sõda tegeletigi. Ent Blair ei otsi tegelikult arutelu, vaid seda, et Prantsusmaa, Saksamaa ja teised sõjavastased riigid ületaksid diplomaatilise lõhe Washingtoniga. Sellega on lugu raske. Washingtoni silmis on Prantsusmaa, Saksamaa ja teised sõja vastu olnud riigid USA huvide teostamise takistajad ja neid tuleks sellistena ka kohelda. Prantsusmaa ja paljude teiste arvates takistab USA Euroopa kui iseseisva jõu esiletõusu ning talle tuleb seetõttu vastu astuda. Kumbki pool on üsna veendunud teise halbades kavatsustes. (Adrian Hamilton, The Independent, 9.05)

Saksamaa ajakirjandus

Laieneva Euroopa tulevikueesmärgiks on ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomine. Eurooplased peaksid tulevikus USAle võrdväärseks partneriks muutuma. Euroopa vajab USAd ning USA vajab Euroopat. Konkurents mõlema partneri vahel peab olema sõbralik ning ühised eesmärgid peavad säilima. "Weimari kolmnurga" (Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola) moodustamisega tagatakse Euroopas julgeolekut ning ühtsust, mis viib noore ja tugeva Euroopa väljakujunemiseni. (Frankfurter Rundschau, 9.05)

Euroopa staatilisus muutub. EL, millist me praegu teame, jääb minevikku. Millise kuju ta aga omandab, pole võimalik veel ette aimata. Ainsana on selge, et Euroopa muutub idapoolsemaks ning paneb suuremat rõhku rahvusriikide identiteedi säilitamisele. Sakslastel tuleb aga Euroopa-poliitikas otsida uusi lähenemisi ning strateegiaid, s.t. et prantsuse välispoliitilisele mõttelaadile ei tuleks jäägitult anduda ning sellega loobuda dogmaks saanud soovist luua Euroopa ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis tekitab Euroopale ainult kahju. (Jacques Schuster, Die Welt, 9.05)

Weimari kolmnurga moodustamise hetkest 1991.aastal pole Saksamaa ja Prantsusmaa suhted Poolaga olnud nii halvas seisus kui praegu. Poolal on hetkel piisavalt õigust Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia ja Luksemburgi kavandatud kaitseuniooni loomise idee kritiseerimiseks. Kuid Poola peab ka otsustama, kas Saksamaa ja Prantsusmaa julgeolekupoliitikast on piisavalt mõistlik distantseeruda. Alternatiiviks oleks diskussiooni läbiviimine kõikide osapoolte vahel. Käeolevat kriisi ei tasuks forsseerida, kujunenud olukorra üle oleks vaja avalikult arutleda, ainult siis saab kriisi ületada. Kui see õnnestub, muutub Euroopa tugevamaks. (Janusz Reiter, FAZ, 9.05)

USA suursaadik Saksamaal Daniel Coats: USA ja Saksamaa peavad arendama "uuendatud suhteid". Saksamaaga on Ühendriigid emotsionaalselt palju rohkem seotud kui Prantsusmaaga. Saksamaa käitumine enne Iraagi sõda  tekitas USAs pettumuse ja natuke üllatust. "Euroopa lõhestas ennast ise,” ütles suursaadik. "Ühine Euroopa on nii europlaste kui ka meie põline huvi". (Süddeutsche Zeitung, 6.05)

Ajad, mil Saksamaa ja Prantsusmaa ELi poliitikasuundi määrasid, on möödas. Saksamaa ja Prantsusmaa võivad isegi muutuda vähemuseks ELi sees. Nende avalik Ameerika-vastane hoiak Iraagi kriisi ajal ei ole pooltele Lääne- ja pea kõigile Ida-Euroopa riikidele käitumismudeliks, mida nad oleksid soovinud järgida. (Christoph von Marschall, Der Tagesspiegel, 5.05)

EMU, Majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

A top executive at the European Central Bank urged the EU's executive Commission to play a stronger role in enforcing the EU's Stability and Growth Pact, which imposes a strict budgetary framework on countries using the euro. ECB Vice-President Lucas Papademos said the weakest element in EU financial rules was the enforcement system. (Afp, 4.05)

The economies of the 12-nation euro zone and the 15-member EU expanded 0.1 percent in the fourth quarter last year compared with the previous three months, the Eurostat statistics body reported. (Reuters, 8.05)

USA ajakirjandus

Euroopas saab olla kindel surma, maksude ja pensionireformi vajaduse peale. Kõik on ühel nõul, et vananev manner saadab surma märgi riiklikele pensionisüsteemidele. Samamoodi teavad kõik, et igasugune muudatus, millel on mõte, nõuab tõelist poliitilist julgust. Nii ootab ja ootab Euroopa hallinev rahvastik samal ajal, kui pommi kellavärk tiksub. (The Wall Street Journal, 6.05)

Portugalist Saksamaani ulatuv ühisturg on pärast 60 aastat kestnud rahu üks ELi hiilgav ja selge saavutus. Praegune olukord on aga selline, et liikmesriigid ei suuda oma seadusi ühisturu nõuetega vastavusse viia. Teine halb uudis on see, et alates kuue aasta taguses ajast, kui EK hakkas vastavat arvet pidama, on ühisturu nelja vabaduse nimel Brüsselist tulnud 200 uut direktiivi. Nende hulk küünib nüüd üle 1500. Kui kaks asja kokku panna, ilmneb, et juhiste tegijad ei arvesta liikmesriikide suutlikkusega neid reegleid kehtestada. The Wall Street Journal, 08.05

2000.a. Lissaboni tippkohtumisel seadsid ELi riigijuhid eesmärgi muuta Euroopa majandus 10 aastaga maailma kõige konkurentsivõimelisemaks, ent USA majanduse juhtpositsiooni ületrumpamine on keeruline. ELi laienemine võib aga olukorda muuta. Kümne liituva riigi hulgas on paljud näidanud, et neil on tahet ja julgust teha poliitiliselt tundlikke ümberkorraldusi. Slovakkia tulumaksusüsteem võiks Euroopa riikidele eeskujuks olla. Ka Eesti on alates 1995 aastast teinud samasuguseid maksusüsteemi ümberkorraldusi ja tulemuseks on see, et kui tollal oli Eesti SKT 30% madalam Slovakkia omast, läks nende majandus 2001. aastal Slovakkiast mööda. (Ivan Miklos, The Wall Street Journal, 8.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Kuigi euro kurss võib praegu olla tõusuteel, on euro ameeriklaste teadvuses kõvasti alla käinud. Ent need ameeriklased, kes “asjadel vahet teevad”, eriti Washingtonis võimu juures olijad, hakkavad kujundama lootusetutest eurooplastest varjundirikkamat pilti. (Gerard Baker, Financial Times, 8.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Rootsis on ägenenud kampaania euro kasutuselevõtu poolt ning sotsiaaldemokraadist peaminister Göran Persson on poolträäkijate esirinnas. (Antoine Jacob, Le Monde, 8.05)

Uudisteagentuurid

The US formally backed NATO's expansion, with the Senate voting unanimously to add seven Eastern European nations to the military alliance. The U.S. Senate voted 96-0 to add Latvia, Lithuania, Estonia, Slovenia, Slovakia, Bulgaria and Romania to the North Atlantic Treaty Organization. Foreign ministers of the countries and U.S. NATO Ambassador Nicholas Burns watched the voting before a scheduled meeting later with U.S. President George W. Bush as NATO struggles to reshape and revive the alliance amid differences over the U.S.-led war to oust Saddam Hussein from Iraq. (Reuters, Afp, Interfax, 8.05)

Ratified by the US Senate and hailed by President George W. Bush, NATO's expansion to seven central and east European nations shows how US geostrategy for Europe has refocused on former Soviet Union satellite states. The war against Iraq and the tensions it produced in US relations with France, Germany and Russia accelerated the move to expand the North Atlantic Treaty Organization, a measure extolled by Bush. Welcoming to the White House foreign ministers from seven new NATO member states -- Bulgaria, Romania, Latvia, Estonia, Lithuania, Slovakia and Slovenia -- Bush said: "America has always considered them friends, and we will always be proud to call them allies." (Afp, 9.05)

Eesti välisminister Kristiina Ojuland tänas USA senatit NATO laienemisleppe ühehäälse ratifitseerimise eest. (Interfax, 9.05)

Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga arvates on USA senati poolt NATO laienemisleppe ratifitseerimine sügavalt sümboolse tähendusega ning annab tunnistust USA aastatepikkusest toetusest Balti riikidele. (Interfax, 11.05)

The EU's foreign policy chief asked the US to deal with Europe as a whole rather than pick out individual allies because they happened to agree with U.S. policies. Javier Solana, speaking at a dinner alongside U.S. Secretary of State Colin Powell, said in many areas the US could best obtain what it wants from Europe by dealing with the EU collectively. (Reuters, 7.05)

US Secretary of State Colin Powell said that trans-Atlantic divisions over the US-led war on Iraq were a thing of the past and the United Nations would play a vital role in that country's future. "We must all come together to help the Iraqi people take their place in the world as a free, stable and self-governing nation," he told a gala dinner of the Foreign Policy Association. (Afp, 7.05)

US General James Jones, the supreme commander of allied forces in Europe, said that divisions within Europe over the Iraq war would create no complications for NATO. "NATO is the world's most successful military alliance and I expect it will continue to make a tremendous contribution in the future," Jones said during a visit to Athens. "I don't see any complication from my standpoint at all." (Afp, 5.05)

U.S. National Security Adviser Condoleezza Rice disparaged France for taking NATO "hostage" over Iraq and for threatening smaller countries with reprisals if they backed Washington's war to oust Saddam Hussein. "Nobody should take NATO hostage," Rice said in an interview with four Spanish newspapers. (Reuters, 7.05)

The situation in Iraq will have to become more stable before NATO can consider playing a role in ensuring the security of the country, alliance Secretary General George Robertson said. Robertson's comments follow suggestions first made by US Secretary of State Colin Powell last month that the military alliance should be involved in postwar Iraq. (Afp, 8.05)

NATO remains wary of playing a role in postwar Iraq, a senior diplomatic source said, although not ruling out the possibility of the US-led military alliance taking such a role. Some countries back the idea, and no member of the 19-country grouping is totally against it, but many also fear plunging the alliance back into crisis over the issue. (Afp, 9.05)

NATO could eventually help to stabilize Iraq, but is in no hurry to commit itself after being almost ripped apart by the crisis before the war began, diplomats say. US Joint Chiefs of Staff chairman General Richard Myers will visit the 19-member alliance's Brussels headquarters, but no announcement seems imminent about a NATO role. (Afp, 11.05)

The German and Danish defence ministers rejected a proposal by their Polish counterpart for troops from their countries to join Polish-led peacekeeping operations in Iraq. Poland, a staunch supporter of the US offensive on Iraq, has been awarded military control of a swathe of Iraq and has pushed for the participation of other nations in a US-controlled "stabilization" force. (Afp, 8.05)

A day after Germany and Denmark declined an invitation from Warsaw to join a Polish-led military force patrolling part of Iraq, Poland said a consensus on the issue was still possible. (Afp, 8.05)

Poland took command for the first time of a military exercise conducted by the North Atlantic Alliance. German troops were among 700 personnel under the orders of Polish officers. Norwegian and Danish personnel also participated in the operations near the Polish Baltic city of Szczecin. "The troop command exercises are directed by the Polish 12th division based on Szczecin," said a Polish military spokesman, quoted by PAP news agency: "It's the first time since Poland joined NATO (in 1999) that troops of other countries in the Alliance have come under Polish command." Officers from the Baltic states of Estonia, Lithuania and Latvia attended as observers. (Afp, 5.05)

NATO is looking for a successor to Secretary General George Robertson -- and is apparently struggling to find suitable candidates. Names already mentioned include EU justice commissioner Antonio Vitorino, a former Portugese defence minister, and Norway's female Defence Minister, Kristin Krohn Devold. Also on the list are Italian Defence Minister Antonio Martino -- reportedly backed by Washington -- and former Danish prime minister Poul Nyrup Rasmussen, the only candidate so far formally announced. Polish President Aleksander Kwasniewski, whose ex-communist country joined NATO in 1999, has also been mentioned, but his current mandate would not allow him to run for the post. (Afp, 9.05)

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministri kohtumisel Saksamaa, Taani ja Poola kolleegiga oli peateemaks NATO kirdekorpuse areng ning Balti riikide osalemine selles. (Interfax, 8.05)

Balti riigid kavatsevad saata Iraaki sõjajärgseks ülesehituseks oma kaitseväelased, kinnitasid Eesti, Läti ja Leedu välisministrid Vilniuses toimunud kohtumisel. (Interfax, 6.05)

55 Eesti kaitseväelast sõidavad lähiajal rahutagamismissioonile Iraaki, Kuveiti, Qatari ning Bahreini. (RIA Novosti, 8.05)

Venemaa taotleb endiselt, et NATOga ühinevad Balti riigid liituksid Euroopa tavarelvastuse vähendamise lepinguga, ütles Vene kaitseminister Sergei Ivanov Stockholmis. (Interfax, 5.05)

NATO peasekretär George Robertson ei välista põhimõtteliselt Venemaa NATOga liitumise võimalust, kuid leiab, et antud hetkel see küsimus päevakorras ei ole. (Interfax, 11.05)

Eesti kaitsevägi korraldab 12.-23. maini kaitsejõudude keskpolügoonil 2300 osalejaga tänavuse tähtsaima õppuse “Kevadtorm 2003”. "Kevadtorm 2003" on taasiseseisvunud Eesti suurim siseriiklik õppus, sellel osaleb ligi 2300 kaitseväelast erinevatest staapidest, väljaõppekeskustest ja õppeasutusest. Lisaks osaleb õppusel suur hulk vaatlejaid NATO ja rahupartnerlusprogrammiga PfP ühinenud riikidest. (Interfax, 5.05, IA Rosbalt, 6.05)

Tallinna sadamasse saabus Eesti kaitsejõudude uus miinitraaler “Vaindlo”, mis on Saksamaa kingitus Eestile. (Interfax, 9.05)

USA ajakirjandus

President George W. Bush on ametlikult palunud USA Senatil ratifitseerida seitsme Ida-Euroopa riigi NATO-ga ühinemine. Enne, kui uued liikmed vastu võtta, tuleb aga küsida, kas NATO on veel ühinemist väärt? (Kay Bailey Hutchison, The Washington Times, 6.05)

Hea uudis seitsme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi jaoks on, et USA Senat annab ilmselt nende NATOga liitumisele ülekaaluka heakskiidu. Halb uudis on see, et neil on põhjust tunda muret, kas see klubi, millega nad liituvad, peabki veel kaua vastu. (The Washington Post, 8.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Käes on aeg, mil USAl tuleb kaaluda oma baaside asetust Euroopas. See ei tähenda ühegi liitlase karistamist ega ühegi uue liitlase autasustamist, vaid omaenda strateegiliste huvide teenimist. Euroopa uued demokraatiad pakuvad võimaluse, strateegilise eelise ja ühised väärtused, mis aitavad võita ka järgmise kokkupõrke - või selle üldse ära hoida. (George Allen, Financial Times, 6.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

Washingtonis näägeldakse sõjajärgse Iraagi teemal. Pentagon ja välisministeerium ei suuda riigi ülesehitamise küsimustes üksmeelele jõuda. (Pascal Riche, Libération, 5.05)

Ükskõik, kas Iraagist saab USA või ÜRO protektoraat - kohalike osalus riigi saatuse kujundamisel jääb suhteliselt väikeseks. (Karim Medjad, Libération, 5.05)

Terrorismivastane võitlus ühendab USAd ja Euroopat ning kaheksa riigi siseministrite selleteemaline kohtumine Pariisis on võimalus elustada dialoogi Pariisi ja Washingtoni vahel pärast nelja kuud väldanud diplomaatilist kriisi. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 6.05)

ÜRO otsib endiselt oma kohta Iraagi ülesehitamisel, milles jäme ots on USA käes. (Erich Inciyan, Le Monde, 6.05)

Iraagi "stabiliseerimine" toimub tsonaalselt ja erinevate rahvusvaheliste jõudude poolt, kelle hulka aga ei kuulu Saksamaa ja Prantsusmaa. Kuusteist riiki on avaldanud huvi osaleda "vabatahtlike koalitsioonis”. Erinevate tsoonide kontrollimist juhivad USA, Suurbritannia ja Poola. (Patrick Jarreau, Jean-Pierre Langellier, Laurent Zecchini, Le Monde, 6.05)

Iraagi sõda tõestas taaskord Euroopa lootusetut tehnoloogilist allajäämist USAle. Vaatamata selgele teaduspoliitikale napib Euroopas teaduse edendamise tarvis raha, ning rahvuslikud eelarved on halvasti koordineeritud. (Arnaud Leparmentier, Le Monde, 7.05)

Saksamaa ajakirjandus

Prantsuse kaitseministri Michele Alliot-Marie intervjuu: "Meie, eurooplased, peame garanteerima üldist julgeolekut ja otsustusvabadust selleks, et mängida rolli maailmas, ning seda tõelises partnerluses meie liitlastega, eriti ameeriklastega" (Die Welt, 6.05)

Soome ajakirjandus

Ühendriikide senati jah-sõna NATO laienemisele kindlustas ka Eesti tee NATOsse. Uute kandidaatide vastuvõtmise poolt oli 80 senaatorit ja vastu 19 senaatorit. Selline häälte suhtarv peegeldab Eesti välisminister Kristiina Ojulandi sõnul USA ja Ida-Euroopa häid suhteid. Ojulandi arvates on USA positiivne hoiak ka nende riikide Iraagi sõja toetamise tulemus. Ent samas, kui Eesti välisministeerium usub, et senati ratifitseerimisotsus kiirendab laienemisotsuse ratifitseerimist ka teiste NATO liikmete seas, siis ajaleht Postimees ei jaga välisministeeriumi optimismi. Postimehe juhtkirjas kirjutatakse, et: "Võib vaid loota, et see, mis kannustas USA Senatit tegema laienemise suhtes positiivset otsust, ei muutu pidurdavaks teguriks mõnedes teistes NATO liikmesriikides." (Leena Hietanen, Turun Sanomat, 10.04)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa kaitseministri Sergei Ivanovi Rootsi-visiidist. Põhja-Euroopa riikide kaitseministreid huvitas eelkõige Vene taktikaline tuumarelv ja selle võimalik toomine Kaliningradi oblastisse vastuseks NATO laienemisele. Venemaa on huvitatud Balti riikide ühinemisest Euroopa tavarelvastusleppega, Balti riikide sõnul on see võimalik alles pärast leppe ratifitseerimist praeguse liikmete parlamentide poolt. Vene juhtkond lootis, et Ivanovil õnnestub veenda skandinaavlasi mõjutama oma Balti naabreid. Kas see ka õnnestub, näitab aeg. (Nikolai Poroskov, Vremja Novostei, 8.05)

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti peaministri Juhan Partsi kutsel on Eestis ühepäevasel visiidil Soome peaminister. Tallinnas arutatakse Eesti-Soome suhteid, ELi laienemist ja tulevikku. Kohtumise oluline osa on ka peaministrite isikliku tutvuse süvendamine. (IA Rosbalt, 7.05)

Soome peaminister Anneli Jäätteenmäki ja tema Eesti kolleeg Juhan Parts rõhutasid Tallinnas antud pressikonverentsil keskkonnaalase koostöö tähtsust, selle põhirõhk peaks olema suunatud Läänemerele. (Interfax, 7.05)

Endine Eesti suursaadik Soomes Jaak Jõerüüt kutsus soomlasi üles loobuma oma “suurema venna hoiakust” eestlaste suhtes. Selline üleskutse on Eesti ja Soome töögrupi memorandumis, milles on toodud soovitused kahe riigi suhete edasiseks arenguks. (IA Rosbalt, 8.05)

Eesti valitsus esitas parlamendile eelnõu, mille kohaselt loodaks ministeeriumites poliitiliste abiministrite ametikohad. (Interfax, 9.05)

Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku arvata esimesel lugemisel menetlusest välja kunagiste KGB-laste kandideerimist keelav Isamaaliidu eelnõu. (Interfax, 5.05)

Eestis elavad vene sõjaväepensionärid saavad alates maikuust tasuta arstiabi. Eesti ja Venemaa sotsiaalministeerium allkirjastasid uue kokkuleppe. (IA Rosbalt, 7.05)

Eesti kultuuriminister Urmas Paet toetab programmi, mille raames õpiksid Eesti üliõpilased Moskva teatrikoolides. (Interfax, 5.05)

Eesti rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo toetab koolides usuõpetuse kohustusliku ainena sisseviimist. (Interfax, 7.05)

Eesti valitsus arutab Aleksei Moržakovile kodakondsuse omistamisest keeldumise küsimust. (Interfax, 5.05)

Vene kodanike liit Eestis kavatseb järjekordsel istungil arutada vene pensionite ning kodakondsuse taotlemise küsimusi, teatas Vene kodanike liidu esimees Juri Mišin. (Interfax, 8.05)

Lätis toimus Läti, Eesti ja Venemaa piiriäärsete regioonide nõukogu järjekordne istung. Enim diskussioone tekitas kolme riigi piirialadel Euroregiooni loomise küsimus. (informpskov.ru, 6.05)

Soome ajakirjandus

Eestit külastanud Soome peaminister Anneli Jäätteenmäki sõnul loob Eesti peatne liitumine ELiga paremad eeldused kahe maa vaheliseks koostööks, ent samas tähendab see Soome jaoks lähitulevikus ka mõningaid väljakutseid. "Eestlased ja soomlased on rohkem sarnased kui erinevad, ent küsimused, mida peaks arutama, on seotud tööjõu vaba liikumisega ja Eesti madalate maksudega, mis võivad peale Eesti liitumist ELiga Soomele probleemiks osutuda”. Ent kõrged maksud Soomes on vältimatud seetõttu, et soomlased pooldavad heaoluühiskonna mudelit. Maksusüsteemi on ilmselt oodata leevendusi sellisel juhul, kui tõesti muutub aktuaalseks Soome ettevõtete Eestisse ülekolimise teema. (Ivo Laks, Etelä-Suomen Sanomat, 8.05)

Tallinnas toimunud kohtumisel leidsid peaministrid Parts ja Jäätteenmäki, et aktuaalseimad küsimused kahe riigi vahelistes suhetes on keskkonnaküsimused ning eriti just olukord Läänemerel. Peaministrid tõstatasid keskkonnaküsimused spetsiaalseks selleks kohtumiseks ettevalmistatud kahe riigi vaheliste suhete raporti põhjal, kus arutletakse suhete arengu üle pärast ELi laienemist. Lisaks keskkonnale tõsteti kahte riiki ühendava tegurina esile ka keeled ning raporti üks konkreetsetest soovitustest on soome keele õppetooli loomine Tartu ülikooli juurde ning eesti keele õppetooli loomine Helisingi ülikooli juurde. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 8.05)

Seoses Soome peaministri Anneli Jäätteenmäki Eesti-visiidiga anti mõlema riigi peaministritele üle "tarkade meeste" raport selle kohta, kuidas kahe riigi vahelisi suhteid parandada ja süvendada. Riikide eelmiste peaministrite poolt tellitud ülevaade sai viimaks küllalt omapärase vormi: lisaks ühistele soovitustele avaldasid selle koostajad - Soome Panga endine president Esko Ollila ja suursaadik Jaak Jõerüüt - ka oma personaalse arvamuse kahe riigi vahelistest suhetest ning soovitused nende parandamise kohta. Selline asjade käik on heaks näiteks selle kohta, kuivõrd erinevatest vaatenurkadest soomlased ja eestlased tänapäeval vaatavad nii teineteist kui ka maailma laiemas plaanis. Selline lähenemine on aga aus ning ehk tuleb ka kasuks teadmine, et kahe riigi vahelistele suhetele vaadatakse kahel pool lahte erinevalt. Jõerüüt tõstab esile Soome nn "suure venna” hoiakut Eesti suhtes. Soomlastel peaks olema aga lihtne mõista, mida selle all silmas peetakse, sest soomlased on sellise hoiakuga rootslaste poolt juba harjunud. (Juhtkiri, Helsingin Sanomat, 10.05)

Suursaadik Jaak Jõerüüdil on õigus, kui ta kritiseerib soomlaste suure venna hoiakut eestlaste suhtes. Ilmselt suhtuvad soomlased eestlastesse samamoodi, nagu rootslased suhtuvad soomlastesse. Raskusi üle elanud väikevenda tuleb aidata, tuleb temast aru saada ning juhatada ta õigele teele ning mõnikord on selles suhtumises ka veidi üleolekut. Seda on olnud näha rootslaste lärmamises Soome reisilaevadel ja soomlaste lärmamises Tallinna tänavatel. Ent mida aeg edasi, seda vähem selliseid asju ette tuleb. Nõukogude ajal oli Soome Eesti jaoks aknaks läände, praegu võib Eesti ise vabalt otse läände vaadata, ent Soome on Eesti jaoks endiselt samavõrra oluline. Soome on Eesti suurim kaubanduspartner ning soome turistide eurod on olulise tähtsusega nii Tallinna tänavatel kui ka mujal Eestis. (Juhtkiri, Etelä-Suomen Sanomat, 9.05)

Majandus

Soome ajakirjandus

Eesti uue valitsuse suured lubadused maksude alandamise kohta on jätnud ettevõtted puutumata. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja majandusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on viimaste aegade suured muutused ettevõtteid häirinud, sest ettevõtetele on kõige olulisem stabiilsus. Valitsus lubas säilitada maksuvabastuse investeeringutele ettevõttesse ning see oli Eesti ettevõtete jaoks olulisim valimislubadus. Eesti ettevõtted investeerivad praegu väga suurel määral seadmete ja masinate uuendamisse kuna oluline on olla eurokõlbulik selleks ajaks, kui Eesti liitub ELiga. (Leena Hietanen, Kauppalehti, 7.05)

Varia

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel saab 10. mail 75-aastaseks. Sünnipäeva hommikul äratab Arnold Rüütli Eesti Meestelauluselts. Hiljem tulevad Rüütlit õnnitlema president Lennart Meri, Riigikogu esimees Ene Ergma, valitsuse liikmed ja teised kõrged riigiametnikud, aga ka näiteks diplomaatiline korpus, endised ja praegused maavanemad, kaitseväe esindajad ja teised. (Interfax, 8.05)

Eesti võimud algatasid kriminaalasja veel ühe endise tšekisti, 83-aastase Kohtla-Järve elaniku Valentin Lukjanovi suhtes. (RIA Novosti, 9.05)

Võidupäeva puhul toimus Tallinnas pidulik pärgade asetamine sõjaväekalmistul ning Vabastaja monumendi juures Tallinna kesklinnas. (RIA Novosti, Interfax, 9.05)

Narvas toimusid üritused, millega tähistati II maailmasõjas endise NSVLi poolt fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu 58. aastapäeva. (RIA Novosti, 8.05)

Tallinna linnapea Edgar Savisaar andis korralduse uurida 1944. aastal Eesti pealinna vabastamisel hukkunud nõukogude sõdurite matmise asjaolusid. (Interfax, 9.05)

Tallinnas Pae tänaval plahvatas elumaja. (Interfax, 11.05)

Eestis tähistatakse emadepäeva. (Interfax, 11.05)

Puškini-nimeline rahvusvaheline heategevuslik fond korraldab 16. mail Kadrioru lossis suure vene luuletaja loomingule pühendatud galaõhtu. (informpskov.ru, 5.05)

Soome ajakirjandus

Eesti uue valitsuse 28-aastane justiitsminister Ken-Marti Vaher plaanib aina kasvava narkokuritegevuse kontrolli alla saada, tugevdades vastavaid karistusmeetmeid. Varsti parlamendile saadetava uue seaduseelnõu kohaselt võib narkokuriteo eest määrata ka eluaegse vanglakaristuse. Praegu on ülempiiriks kümme aastat. Muretsemiseks ja tegutsemiseks on põhjust, sest narkootikumidega seotud kuritegevus kasvab Eestis imekiiresti ning kui lähiajal midagi ette ei võeta, võib olukord ametnike kontrolli alt väljuda. Narkootikumid vallutavad üha uusi levipiirkondi ning nendega kaubitsemine muutub järjest tulusamaks, mida suuremaks klientuur kasvab. Tallinna ja teiste suurlinnade koolid peavad juba praegu palkama turvamehi, et narkodiilereid koolidest eemal hoida. (Etelä-Suomen Sanomat, 9.05)

Venemaa ajakirjandus

Maipühade ja Võidupäeva tähistamisest Venemaal ja välismaal. Võidupäeva tähistatakse enamikes endistes liiduvabariikides, va. Balti riigid. Eesti kohta mainitakse, et Võidupäeva tähistatakse seal 23. juunil, mil 8-tuhandeline Eesti armee saavutas võidu 6-tuhandelise Saksa armee üle. 14 tuhat eesti sõjaveterani koguneb aga endiselt 9. mail Tallinna kesklinnas asuva tundmatu sõduri mälestusmärgi juurde. (Jelena Loria, Izvestija, 7.05)