Nädal välismeedias: 28. aprill - 4. mai 2003

EUROOPA LIIT
Laienemine, Siseareng, Välis- ja julgeolekupoliitika, EMU, majanduspoliitika

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

A mock poll showed that Poland will vote overwhelmingly to join the EU in a June 7-8 referendum, but added to concerns that the turnout may fail to reach the 50 percent needed for the vote to be valid. (Afp, 27.04)

Eesti president Arnold Rüütel, parlamendi spiiker Ene Ergma ja peaminister Juhan Parts toetavad riigis ELiga liitumise teemalise infokampaania läbiviimist. (Interfax, 1.05)

Eesti roheliste arvates mõjutab Eesti ELi astumine Eesti keskkonda positiivselt. (IA Rosbalt, 29.04)

Rootsi ajakirjandus

Retsensioon Lundi ülikooli ajalooprofessor Kristian Garneri antoloogiast "Valutaunionen, författningsfrågan och östutvidgningen - europaperspektiv" (Rahaliit, põhiseaduse küsimus ning idalaienemine: euroopalik vaade). Raamatu autor väidab, et ELi laienemine leiab aset valedel põhjustel; seda tehakse kiirustades ning vales järjekorras. Sellisel kombel, nagu seda praegust ette nähakse, ei edenda ELi laienemine ei demokraatia arengut ega majanduslikku kasvu. Kõiki kandidaatriike ei peaks autori sõnul võrdselt kohtlema, vaid tuleks vaadata saavutuste pingerida, mille tipus on Eesti, Poola, Ungari ja Sloveenia. (Kristian Gerner, Politiken, 29.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna dekaani Konstantin Hudolejeviga ELi laienemise ning EL-Venemaa suhete teemal. ELi laienemise tagajärjed võivad osutuda Venemaa jaoks ka negatiivseteks. Peamine, et Venemaa läänepiiril ei tekiks uut Berliini müüri; Venemaal on säilinud sidemed Balti riikidega, mida tuleb laiendada ja hoida. Kindlasti tuleb reguleerida piirisuhted kõigi naabritega, k.a. Eestiga. ELi ja Venemaa lähenemine võtab aega palju aastaid. (Anatoli Tihhanov, Novosti Pskova, 29.04)

Siseareng

Uudisteagentuurid

EU foreign ministers agreed to draft the bloc's first common European security strategy. Greek FM George Papandreou announced the plan. "We all agree that, yes, there is a crisis or at least a problem in our transatlantic relationship," Papandreou said. "We arrived at a very important proposal: that we should set up a European security concept. If we want to have a substantive discussion with the US, we first and foremost have to agree what our own priorities are," he said. The ministers mandated EU foreign policy chief Javier Solana to produce a first draft before a summit in Greece in mid-June, as well as proposal for closer European defence integration and on EU cooperation with NATO's planned rapid reaction force. (Reuters, 3.05)

Suurbritannia ajakirjandus

Suurbritannia valitsus arvab, edukas sõda Iraagis õigustab praegust suunda Iraagi küsimuses, Atlandi-ülestes suhetes ja Euroopas. Võimu juures olijad ütlevad, et Suurbritannial on peagi 25-liikmeliseks laienevas ELis enamiku toetus. Nad väidavad, et Prantsusmaa on see, kes riskib sõjajärgsesse isolatsiooni sattumisega, kui ta ennast oluliselt ei muuda. Tegelikult on just Suurbritannia seisund ja mõju Euroopas saanud kõige rohkem kannatada. (Kirsty Hughes, The Observer, 27.04)

Hea uudis on see, et Euroopa tulevikukonvent hakkab lõpuks otsustavate küsimuste juurde jõudma. 14 kuud pärast alustamist on Brüsselis ette võetud küsimused sellest, kus hakkab tuleviku Euroopas asum võimukeskus. Halb uudis on see, et 105 väärikal konvendi liikmel on mõistliku kokkuleppe saavutamiseks vähem kui kaks kuud aega. On suur oht, et lõpptulemus on kas Valéry Giscard d'Estaing'i orkestreeritud suurriikide õmblustöökojast tulnud saavutus või kohmakas kompromiss, mis teeb kogu süsteemi keerulisemaks ja vähem demokraatlikuks. (Quentin Peel, Financial Times, 29.04)

Samal ajal kui Suurbritannia püüab otsustada, kas võtta euro kasutusele või mitte, peab Euroopa otsustama, kuidas tugevdada eurotsooni majandust. Osaliselt oleks selle küsimuse lahendamine Euroopa tulevikukonvendi ülesanne, ent oluliste teemadeni jõudev konvent kaldub selgelt majanduse kõrvale jätmisele ning keskendub poliitilistele küsimustele. See oleks aga viga. (Benoit Coeure, Jean Pisani-Ferry, Financial Times, 2.05)

Prantsusmaa ajakirjandus

EL üritab Rhodosel toimuval välisministrite tippkohtumisel lõppu teha mitmeid kuid väldanud kakofooniale liidus. Eelkõige tulevad arutlusele sõjajärgse Iraagi ülesehitamine ja transatlantilised suhted. Euroopa vajab "strateegilist mõtlemist," on öelnud Kreeka välisminister Georges Papandréou. (Philippe Gélie, Le Figaro, 03.05)

Rootsi ajakirjandus

Lõppenud ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel tehti palju suuri sõnu üksmeelest, ent tegude hulk oli üsna kasin. ELi välispoliitika juhile Javier Solanale anti ülesandeks visandada Euroopa ühine julgeolekustrateegia enne liidu suvist tippkohtumist. (Sigrid Bøe, Dagens Nyheter, 4.05)

Soome ajakirjandus

Vaid veidi aega tagasi kohtusid kõik ELi praegused ja tulevased liikmesriigid Ateenas, kus konvendi president Valéry Giscard d'Estaing soovis kuulda liikmesriikide nägemusi ELi institutsioonide uuendamise kohta. Kuid kui d'Estaing lõpuks esitas oma nägemuse institutsioonide uuendamisest, siis selle põhjal võiks küll arvata, et ta on kas kurt või siis ei ole tal mingit soovi arvestada väikeriikide arvamusega. d'Estaingi ettepanekud sisaldasid kõike seda, mille vastu väiksemad liikmeriigid on seisnud. d'Estaing soovib kaotada nõukogu roteeruva eesistumise süsteemi ja luua selle asemele tugeva presidendi. Nõukogu saaks ka seitsmeliikmelise juhatuse. d'Estaing polnud loobunud ka oma palju kriitikat pälvinud ideest luua uus institutsioon ehk rahvaste kongress ning volinike arvu soovib ta vähendada kümnele. Ning EPi saadikute arv oleks otseses suhtes liikmesriigi rahvastiku arvuga. Kui see kõik ka ellu viidaks, siis tähendaks see seda, et suured liikmesriigid, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa, muutuksid liidu siseses korralduses veelgi mõjuvõimsamateks. Ning tõeks saaks see, mille eest Soome endine peaminister Paavo Lipponen korduvalt hoiatanud on: kui võim koguneb peamiselt kahe suurema liikmesriigi kätte, jaguneks liit kahte leeri ning ELi tulevikule see head ei tähendaks. (Juhtkiri, Turun Sanomat, 25.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

A defence mini-summit by four European leaders who opposed the war on Iraq is not directed against the United States, Belgian PM Guy Verhofstadt was quoted as saying. "I want to say that this summit is not directed against NATO or the Americans," said Verhofstadt. (Afp, 28.04)

A controversial mini-summit of four European states that opposed the US-led war on Iraq should focus on improving military capabilities rather than creating a new hierarchy, EU foreign policy chief Javier Solana said. (Reuters, 28.04)

The mini-summit of Europe's four leading anti-war countries risks deepening divisions on the continent, Italy's FM has warned. Foreign Minister Franco Frattini of Italy warned that if "the embryo of an increased military cooperation were to develop in Brussels, I would regard it with a very critical eye." "If I am to look hypothetically at some time at an increased cooperation on defence policy, I could not imagine that without Britain, the biggest military power in Europe," he said. (Afp, 28.04)

Italian FM Franco Frattini played down the significance of a summit held by four EU countries on European defence policy, saying it was only one of several contributions to the issue. (Afp, 29.04)

Spanish FM Ana Palacio spoke out against a controversial mini-summit on defence in Brussels, saying that four countries had no right to set EU policy on their own. "European security and defence policy cannot be set by three or four (member states)," Palacio told Spanish parliament, adding that an authentic common European policy had to come from EU institutions. (Afp, 29.04)

Four EU countries that opposed the US-led war in Iraq agreed to create a multinational force headquarters next year, in what they called a drive to boost European defence integration. (Reuters, 29.04)

French President Jacques Chirac stressed the "fundamental character" of the transatlantic alliance at the end of a controversial defence summit by four European countries that were opposed to the war on Iraq. (Afp, 29.04)

Plans to boost Europe's defence capabilities must underpin NATO, British Foreign Secretary Jack Straw said. Straw declined to criticize the summit by France, Germany, Luxembourg and Belgium ,but he said he hoped to discuss European defence "collaboratively" with his EU partners. (Afp, 2.05)

EU foreign ministers held "constructive" talks on bridging divisions over post-war Iraq, notably agreeing to begin sending diplomatic representatives back to Baghdad as the country returns to the international fold. (Afp, 2.05)

The four EU countries who last week held a defence mini-summit said they were pleased with the eventual reaction to their initiative by other European nations. (Afp, 3.05)

"The EU-US relationship has been severely tested lately," said Greek FM George Papandreou, who hosted two days of talks with his EU counterparts. "But the ties that bind Europe and the US are historic, they are deep, and they are broad. We must now ensure this partnership is reshaped and adapted to the current global reality," he added. (Afp, 4.05)

Suurbritannia peaminister Tony Blair leiab, et Vene-NATO Nõukogu töötab efektiivselt. Blair arvab ka, et Venemaa ja ELi suhted muutuvad lähedasemaks. “Me kaalume ja vaatleme igasuguseid ideid ning ettepanekuid, mis tugevdaksid Venemaa ja ELi suhteid,” ütles Blair. (RIA Novosti, 29.04)

USA ajakirjandus

Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia kohtumine leiab aset ainult seetõttu, et ükski osapool ei julge seda ära jätta. Kohtumise algne mõte oli luua sõjaline "vastukaal" USAle. See mõte on aga viimasel ajal nii suure kriitika osaks saanud, et isegi tema toetajad Pariisis arvavad, et küsimuse arutelu võiks natukeseks edasilükata. (The Wall Street Journal, 28.04)

Brüsselis kohtuvad Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi riigijuhid, et asutada uus Euroopa kaitseunioon. See vähene tähelepanu, mis sellele kokkusaamisele on osaks saanud, on olnud peamiselt halvustav. See on iseenesest aga halb, kuna pärast 50 aastat valestarte on Euroopal vaja USA juhitud NATO kõrvale tõhusat sõjamasinat. (James Goodby, Kenneth Weisbrode, International Herald Tribune, 29.04)

Tõelist Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ei saa saavutada kolme-nelja riigi omapäi tegutsemisega. Et see oleks tõesti Euroopa enda oma ja ühine, tuleb teda ehitada olemasolevate institutsioonide põhjal. Nagu rahaliit omal ajal, peab ESDP põhinema kõigi liikmesriikide üksmeelsel kokkuleppel. (Ana Palacio, The Wall Street Journal, 29.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Pärast külma sõda valitses mõlemal pool Atlandit arvamus, et üksteisest sõltumine on omandanud sellised mõõtme, et Euroopal ja USAl ei ole teist võimalust kui olla partnerluses. Lõimumine arvati olevat nii suur, et suhted Lääne-Euroopa riikide vahel ei saa enam puruneda. Iraagi sõda on pannud need arvamused raske katsumuse ette. (William Wallace, The Observer, 27.04)

ELil puuduvad soov ja võimalused võistelda USA sõjalise võimsusega. Arvamus, et ELile tegelikult ka meeldib salajas olla nõrk ja et tal niikuinii ei ole jaksu tugevaks saada, tundub veenev. Ent maailma praeguste arengujoonte juures, kus nii USA kui Hiina püüavad oma mõjujõudu väljapoole enda piire laiendada ja keegi ei suuda teha mõistlikke ennustusi, ei saa EL rahulduda ükskõik kellest sõltumisega. Isegi kui tegemist on nii heatahtliku jõuga, nagu seda tundub olevat USA. (Financial Times, 26.04)

Mõnikord tuleb poliitikutel oma sõnast ka kinni pidada. Üks selline juhtum on Belgia poolt kokku kutsutud kaitsealane tippkohtumine, kus osalevad ka Prantsusmaa, Saksamaa ja Luksemburg. NL oleks öelnud, et ei ole juhuslik, et samad riigid olid ka USA Iraagi sõja vastane tuumik Euroopas. Ent kohtumine oleks nagu kokku kutsutud hoopis selle jaoks, et luua Euroopa kaitsekoostöö löögirühm. Las nad siis pusivad. (Financial Times, 28.04)

Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi juhtide tippkohtumist tuleb vaadata kui kas mõtte poolest kõige segasemat või siis poliitiliselt kõige valelikumat kohtumist ELi riikide vahel. (The Times, 30.04)

Seekord ei ole NATO lõpust rääkimine liialdus. See, mida me näeme, on aeglane surm, ent Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi poolt valmis tehtud kava on tubli samm sellele kaasa aitamiseks. (Bronwen Maddox, The Times, 30.04)

Saksamaa ajakirjandus

Peale kõiki Euroopa ÜVJP ja üleatlantiliste arengute faase võib kindel olla, et Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ega kaitseuniooni loomine pole võimalik läbi Prantsusmaa ja Suurbritannia tandemi. Saksamaa oleks istuks hoopis kaassõitja kohal. Saksamaa ees on ainult kaks valikut: saada prantslaste ja brittide teenindavaks partneriks või jääda ülehinnatud moralistiks. Saksamaa on juba proovinud minna oma teed, kuid maailmapoliitika läks edasi. Saksamaa parimaks teeks oleks avangard-algatus, kui sakslased hakkavad otsima taaslähenemist ameeriklastele ja brittidele strateegiliste mõttelaadi suhtes. Siia alla kuulub ka Saksamaa poolt USA ja Suurbritannia juhtivrolli tunnistamine Iraagi sõjajärgses taastamises. (Ludger Kühnhardt, FAZ, 28.04)

Nelja riigi, Saksamaa, Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi tippjuhtide kohtumist võib nimetada Euroopa lõhestumise tippkohtumiseks. See on tõepoolest tähelepanuväärne kvartett, kes hakkab konspireerima: see ei ole küll ajalooline kuuik, ei ole see ka suur nelik ega viisik, vaid hoopis see, kes oli USAle ja NATOle vastupidisel kursil. Millist telge hakkavad nad moodustama? Ausalt öeldes Euroopa kaitsepoliitika ilma Suurbritanniata on sama mis valuutaunioon ilma Saksamaata, st absurd. (FAZ, 28.04)

Euroopa peaks oma kaitsevõimet tõstma. Sellest lähtudes tuleks suurendada interventsiooni võimaldavat potentsiaali ning samaaegselt kärpida sõjaväelist dubleerimist. Kiirreageerimisüksused ning transpordiüksuse loomine saab usutavust juurde, kui Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsepoliitika on midagi enamat kui olemasolev kvartett. (FAZ, 29.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Brüsseli tippkohtumisel olid Pariis ja Berliin Londoniga oodatult eriarvamusel Euroopa ühtse kaitsepoliitika küsimuses. Nendega ühel meelel on ka Belgia ja Luksemburg. (Luc de Barochez, Le Figaro, 30.04)

Tony Blair on vastu "chiracilikule" nägemusele Euroopast ning USA kaitsestruktuuridega konkureerivate ELi kaitsejõudude loomisele. (Jacques Duplouich, Le Figaro, 30.04)

Tony Blair ei jaga Jacques Chiraci nägemust "multipolaarsest maailmast," mis võimaldaks Iraagi kriisile sarnaste kriiside lahendamist mitmepoolselt. Blair soovib näha küll "tugevamat Euroopat," ent see Euroopa peaks toimima koostöös Washingtoniga, mitte selle alternatiivina. (Jean-Pierre Langellier, Le Monde, 30.04)

Euroopa kaitsepoliitika peab olema NATOst sõltumatu. Sellist soovi väljendasid Brüsseli tippkohtumisel Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburg. (Jean Quatremer, Libération, 30.04)

Taani ajakirjandus

Selle väikese eksklusiivklubi kohtumine, mis Brüsselis aset leidis, ei oma ELi vaatevinklist mingit kaalu. Päevakorral olnud juhtimisstruktuuri loomise, ühiste relvahangete ning kaitseuniooni ideed on kas eelnevalt juba arutuse all olnud või tõstatatakse need küsimused Euroopa tulevikukonvendis. (Juhtkiri, Jyllands-Posten, 29.04)

Norra ajakirjandus

ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel on arutuse all muuseas ka Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ning Luksemburgi poolt välja töötatud Euroopa kaitsekoostöö kava. Vaevalt, et keegi selle poliitika vajalikkust vastukaaluna USAle kahtluse alla seab. Siiski on taolise plaani avalikustamise ajahetk erakordselt halvasti valitud. (Erik Sagflaat, Dagsavisen, 2.05)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

The British government's unwillingness to specify a date for referendum on euro membership could create "uncertainty" in the country's economy, a long-awaited MPs' report into the issue said. (Afp, 28.04)

The British government is likely to hold a euro-zone membership referendum by 2006 at the latest, within the term of the current parliament, former leader of the ruling Labour party Neil Kinnock predicted. "I think that a euro referendum in this parliament is the strongest likelihood," Kinnock said. (Afp, 28.04)

Sweden, Britain and Denmark will soon lose their right to sit in on meetings of the eurozone's finance ministers, Swedish press reports said. (Afp, 29.04)

USA ajakirjandus

See oli euro - mitte vetoõigus ÜRO JNis - mis võimaldas Prantsusmaal nii kindlameelselt USA Iraagi-poliitikale vastu seista. Euroopa ühisraha edukus on teinud tast tõhusa poliitilise raketikilbi ning ta muudab rahvusvahelist jõudude tasakaalu. (Stephen S. Cohen, The Wall Street Journal, 29.04)

Rootsi ajakirjandus

Euroopa mandri jõujaamal on "keel vestil". Saksamaa majandus kiratseb ning tööpuudus on enam kui 10%. Liidukantsler Gerhard Schröderil ei ole õnnestunud veenda oma kaaskodanikke radikaalsete sammude möödapääsmatuses. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 4.05)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

France is willing to discuss ways in which NATO could play a role in the Iraqi crisis, but this would require a UN Security Council resolution, President Jacques Chirac said. (Afp, 29.04)

Poland said that proposals by four EU member states for deeper military integration should not duplicate existing NATO military structures. "We believe that NATO structures should be used as much as possible - they shouldn't be duplicated, nor should the role of the Atlantic Alliance be scaled down - for the initiatives undertaken to succeed," the Polish foreign ministry said. (Afp, 30.04)

US Secretary of State Colin Powell said that the US saw no need for a new EU military command proposed by France, Germany and two other European nations opposed to the war in Iraq. Powell also downplayed the significance of the call, noting that only four of the 15 European Union members had signed on to the proposal. (Afp, 29.04)

German Chancellor Gerhard Schröder called for a self-confident European axis to develop within NATO as a genuine partner to the US. He pleaded for "a second pillar within the North Atlantic alliance" that would "live up to its name." Schröder said Europe should become "a self-confident partner to the United States." He said the European pillar was not directed at anyone but was necessary in the interests of Europe and for NATO's own functioning. (Afp, 2.05)

British Defence Minister Geoffrey Hoon urged four European states meeting in Brussels on military cooperation issues not to disturb the harmony between the EU and NATO. "I stress the importance of the consistency about the harmony of EU and NATO defense, which must be a result of a consensus between all of the members and the new members of the EU," Hoon said. (Afp, 29.04)

A reported US plan to create a "multinational stabilisation force" in Iraq should not divide the EU, the EU's Greek presidency said. EU foreign ministers agreed that the bloc should participate "fully" in providing aid and "significantly" in policing and other areas, while preparing for further involvement "later... as and when political and legal conditions permit," it said. "We have in no way felt this as an issue to divide us," said Greek FM George Papandreou said. (Afp, 3.05)

NATO should continue to play a central role in European defence even as the EU searches for ways to boost its own defense capabilities, Portuguese FM Antonio Martins da Cruz said. "NATO continues to be the key to European defence," he said. "It is essential for European defence that the transatlantic partnership with the US and NATO be maintained," he added. (Afp, 2.05)

French President Jacques Chirac hit back at British PM Tony Blair's criticism of leaders who advocate a multipolar world to balance the global power of the US. Blair told in an interview that a multipolar world would rapidly lead to rival power centres. Europe and the US should work instead as a "one polar world" to tackle problems together, he said. Chirac responded that despite his friendship for Blair and Britain, he had a "slight difference of view on what the future holds". "When you look at the evolution of the world, you see that quite naturally a multipolar world is being created, whether one likes it or not. It's inevitable," the French leader said. (Reuters, 29.04)

The Iraq war has enabled the US to recall its forces from Saudi Arabia, to the relief of both countries, neatly avoiding any appearance of a concession to Osama bin Laden. (Reuters, 29.04)

Eesti valitsus kiitis heaks lepingu ELiga Eesti osalemisest ELi relvajõudude koosseisus endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis ja andis Eesti suursaadikule ELi juures Väino Reinartile volituse leping allkirjastada. (Interfax, 29.04)

Washingtonis algab kolmepäevane konverents “Ukraina-NATO”. Konverentsil osalejad Ukrainast, 19 NATO liikmesriigist ning 7 kandidaatriigist arutavad Ukraina NATOga ühinemise perspektiive. (RIA Novosti, 3.05)

28.-30.04 toimuvad Usbekistanis, Fergana orus NATO programmi Partnerlus rahu nimel raames õppused “Fergana-2003”. Õppustest võtab osa 225 spetsialisti 19 riigist, sh ka Eestist. (RIA Novosti, 28.04)

USA ajakirjandus

Maailma strateegiline pale muutus pärast 11. septembrit 2001. Kuigi endised NL ülemvõimu all olnud riigid on nüüd vabad, saime teada, et see ei tähenda kõigi ohtude lõppu. Selles valguses tõstatab Iraagi sõda küsimuse, mida tuleb edasisteks võimalikeks kokkupõrgeteks valmistumisel silmas pidada: kas USA sõjaväebaasid pikaajalistes NATO riikides on praegu nende jaoks parim koht? Kuigi USA väed peavad jääma ka pikka aega NATOs olnud riikidesse, tuleb pärast Iraaki võtta arvesse ka nende uusi paiknemise võimalusi, kaasa arvatud Kagu-Euroopas. (George Allen, The Washington Times, 29.04)

USA sõjaline võimsus on suurim, mida maailma on näinud, nii üleüldiselt kui võrdluses teiste riikidega. Lähitulevikus ei ole riiki, kes võiks püüdagi USA võimsusega võistelda. Ülemaailmne võidurelvastumine on läbi ning USAst on saanud vaieldamatu raskekaalu tšempion. Nüüd on ainult tuumariikidel, nagu näiteks Põhja-Koreal, mingit rohtu võitja vastu. (Gregg Easterbrook, The New York Times, 27.04)

Samal ajal kui Bushi administratsioon on otsustanud Prantsusmaad Iraagi sõjale vastuseismise eest karistada paistab, et Venemaa üleastumiste puhul kaldutakse seal andeksandmise poole. Meie meelest tuleks ka Prantsusmaaga ära leppida, aga hea on seegi, et Valge maja saab aru, kui oluline on lappida suhted Kremliga, et üheskoos probleemidele lahendusi otsida. (The New York Times, 28.04)

Suurbritannia ajakirjandus

USA, nagu teisedki suurvõimud enne teda avastab, et sõjalisel võidul võib olla soovitule vastupidine tulemus. USA jõu näitamine ei ole maailma teinud järeleandlikumaks, vaid on muutnud ta tõrksamaks, tusasemaks ja keerulisemaks kui ta oli enne sõda. (Martin Woollacott, The Guardian, 2.05)

Saksamaa ajakirjandus

Portugalase Antonio Vitorino šansid saada NATO peasekretäriks kasvavad päev-päevalt, ta tuleb sellisest bürokraatiast, millel pole NATOga mingit seost, kui ruumiline lähedus välja arvata. Vitorino ametisse nimetamine annaks positiivse signaali üleatlantilistele suhetele, kuna NATO endine peasekretär leidis endale töökoha ELi juures, nüüd võiks toimuda vastupidi, sest Antonio Vittorino on praegusel hetkel ELi sise- ja justiitsvolinik. (Katja Ridderbusch, Die Welt, 28.04)

See, kes praegusel ajal langeb ära alliansist USAga, teeb endale kahju. Saksamaa kaotab alliansist loobumisega. Julgeoleku, majandusliku, poliitika aspektist vaadates saavad Berliin ja Pariis ränga õppetundi võimu kasutamise ja selle piirangute kohta. (Stefan Kornelius, Süddeutsche Zeitung, 28.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Vaatama edule Iraagi sõjas ei või George Bush juunior olla kindel võidus USA järgmistel presidendivalimistel. Teda kummitab "isa sündroom," sest ka George Bush seenior jäi vaatmata edule Lahesõjas presidendikohast valmistel ilma. (Charles Lambroschini, Le Figaro, 02.05)

Kuigi Iraagi sõda on võrreldud Vietnami sõjaga, on olukord Iraagis ja seda meedias kajastavad pildid siiski väga erinevad omaaegsetest Vietnami omadest. (Michel Guerrin, Le Monde, 02.05)

George Bushil on enne valimisvõitluse algust aega vaid mõned kuud tõestamaks, et Lähis-Ida "ümbervormimine" tõepoolest tõhus on. (Pierre Rousselin, Le Figaro, 03.05)

Venemaa ajakirjandus

Vana Euroopa loob NATOle alternatiivi: Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia ja Luksemburgi liidrid otsustasid Brüsselis ühendada oma sõjalise potentsiaali ja teatasid plaanist luua Euroopa paljurahvuseliste relvajõudude staap, mis oleks võimeline läbi viima operatsioone ilma NATOta. (Pjotr Rozvarin, Juri Shpakov, Andrei Zlobin, Vremja Novostei, 30.04)

Brüsselis toimunud ELi kaitsealasel mini-tippkohtumisel üritasid eurooplased luua NATOle alternatiivi, kuigi osalejad - Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Belgia - seda igati eitasid. On selge, et lõhe ELis on üha süvenemas. Täisväärtusliku kaitsealase struktuuri loomine ilma Suurbritannia osaluseta ei ole mõeldav, London aga uues organisatsioonis, mis loodaks vastukaaluks USAle, osaleda ei kavatse ning üritab kindlasti segada ka teistel sellega ühinemast. (Anton Tshernõhh, Kommersant, 30.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

The Estonian government decided to give one million Estonian kroons (64,000 euros, 70,150 dollars) in humanitarian aid to Iraq. Half of the sum will be donated to the International Committee of the Red Cross, and the rest to the UN humanitarian aid coordination bureau. (Afp, 29.04)

Eesti valitsus rahastab taastamistöid Iraagis, eraldades 500 000 krooni Punasele Ristile ja 500 000 krooni ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroole. (Interfax, NTV.ru, 28.04, RIA Novosti, 29.04)

Internetilehekülg Kavkaz-Tsentr kolib leedu serverist eesti omasse. (Runet.ru, 28.04)

Moskva loodab, et Eesti võimud teevad kõik võimaliku selleks, et sulgeda oma territooriumil Tšetšeeni terroristide internetilehekülg Kavkaz-Tsentr, teatas Venemaa Välisministeerium. (Interfax, 28.04)

Eesti valitsus ei kavatse sekkuda AS Starman Internet serveris asuva internetilehekülje Kavkaz-Tsentr tegevusse. (Interfax, 29.04)

Eesti sulges Tšetšeeni interneti lehekülje Kavkaz-Tsentr. (Interfax, Gazeta.ru, Polit.ru, Regions.ru, Lenta.ru, Utro.ru, NTV, RTR-Vesti, 30.04)

Alates 1. maist võivad välismaalased taotleda lühiajalist Eesti tööluba. Välismaalaste seadusesse tehtud muudatuste kohaselt võivad välismaalased taotleda tööluba, kui tööperiood ei ületa kuut kuud aastas. (Interfax, 1.05)

Soome ajakirjandus

Esimest korda oma iseseisvuse jooksul suudab Eesti riik ise oma õhuruumi kontrollida, sest Ida-Virumaal Kellavare mäel avati Eesti esimene kaugseireradar. "Eesti on lõpuks endale silmad saanud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko. USA päritolu radari seireraadius ulatub kaugelt üle Eesti piiride – 450 km kaugusele ja 30 km kõrgusele, niisiis peaks radariga põhimõtteliselt olema võimalik näha ka seda, mis toimub Peterburi kohal. Eesti Katiseministeeriumist sellele faktile kommentaari ei saa, kuid radari seireulatuse saab välja arvutada, arvestades maakera kumeruse suurust ja radari kaugust Peterburist. Radar on osa Baltimaade õhuvalveprogrammist BALTNET, mis tuleval aastal NATO laienedes ühendatakse sõjalise alliansi õhuvalve osaks. Vene piirist 75 km kaugusel asetsev radar on saanud suure tähelepanu osaliseks ka Vene poolel. Vene riikliku televisiooni andmete kohaselt võivad NATO kindralid selle abil saada infot Vene õhubaasidest ning sõjalistest õppustest Pihkva, Peterburi ja Novgorodi lähedal. Vene kõrgemad sõjaväeametnikud suhtuvad aga radari paigutamisse rahulikult. Vene Tallinna saatkonna sõjaväeatašee sõnul on radar normaale osa Eesti riikliku armee ülesehitamisel. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 25.04)

Jaapani ajakirjandus

Intervjuu Eesti Eesti Tokio saatkonna ajutise asjuri Argo Kangroga ELiga ühinemise, Eesti-Vene suhete ning Eesti-Jaapani suhete teemal. (Naoki Matsuura, Kyodo News, 28.04)

Majandus

Taani ajakirjandus

Majandusliku nõustamisfirma KPMG poolt koostatud ning Taanis avalikustatud uurimuse »International Corporate Tax Rate Survey« (Rahvusvaheline ettevõtete maksumäära uuring) kohaselt on käesoleval aastal Euroopa keskmine ettevõtete maksumäär 31,7%. Eestis seevastu re-investeeritud kasumit ei maksustata üldsegi. (Ulrik Horn, Børsen, 28.04)

Soome ajakirjandus

Kui Balti riigid järgmise aasta maist ELi liikmeteks saavad, siis on vähemalt soomlaste jaoks maksuparadiisi15 minuti helikopteritee kaugusel. Eestis makstakse praegu palga pealt tulumaksu 26%. Kui ettevõtted ei maksa dividende, siis ei pea nad maksma ka tulumaksu. Eelmisel nädalal teatas Eesti uus valitsus, et järgneva nelja aasta jooksul plaanitakse tulumaksu alandamist veel 20 protsendini. Paljude Soome ettevõtete jaoks tuleb Eestisse kolimisest ahvatlev võimalus. Maksuvõistluse liberaalse Eesti ja heaoluriigist Soome vahel võidab lõppkokkuvõttes Eesti. Samas, Eesti peab võistlema ka teiste Ida-Euroopa riikidega. Kuid soomlastele võib ettevõtete Eestisse kolimine paljudel juhtudel jääda vaid toredaks unistuseks sest tihti tuleb juba ettevõtte maine pärast peakontor esialgu siiski Soomes hoida. (Juha-Pekka Raeste, Helsingin Sanomat, 27.04)

Suurinvestorite silmis on kõik Baltimaade ettevõtted nagu ajalehekioskid. Kõik Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted kokku maksavad oma praeguses turuväärtuses 4,5 miljardit eurot. Selle hinna eest ei saaks osta isegi Fortumit, mille turuväärtuseks on 5,4 miljardit eurot. Sellegipoolest oli möödunud aastal Balti turgudele investeeringuid teinutel põhjust laiaks naeratuseks. Samal ajal kui terves maailmas langesid aktsiate hinnad keskmiselt paarkümmend protsenti, tõusid Eestis aktsiate hinnad keskmiselt 47 %. Kapitaliste meelitab ka see, et Baltimaades pole ametühingute liikumine kuigi organiseeritud. (Juha-Pekka Raeste, Helsingin Sanomat, 27.04)

Eesti kiirlaevakompaniid on jää tõttu sunnitud jälle hooaja algust edasi lükkama. Veel enne lihavõtteid loodeti hooaega alustada juba mai algusest kuid nüüd on hooaja algust nädala võrra edasi lükatud. Seega algab hooaeg haruldaselt, kuigi mitte rekordiliselt hilja. Tavaliselt on tiiburid sõitma hakanud aprilli esimesel poolel. (Paavo Tukkimäki, Helsingin Sanomat, 30.04)

Nelja esimese iseseisvusaasta jooksul valitses Balti riikides majanduslik kaos, kuid seejärel algas 1995 aastal peadpööritav kasv. Kuni aastani 1998 kasvas SKP kohati kuni 10% aastas. Eestis alustas börs tegevust 1995. aastal ning esimese kümne kuu jooksul kasvas indeks TALSE 370%. Seejärel aga aktsiamull lõhkes ning alates 1997. aasta sügisest langesid aktsiahinnad aasta jooksul 80%. Balti riikides tundub ka vägagi edukate ettevõtete saatus olema lõpuks selline, et tulevikus sulatatakse nad rahvusvaheliste suurettevõtete osadeks. Ajaloolistel põhjustel suhtutakse Baltimaades välismaalastest omanikesse teisiti kui Soomes. Seal, kus soomlased tunnevad muret selle üle, et nende Instrumentarium läheb ameeriklastest omanikele, räägivad eestlased uhkusest pakatavatena, kuidas 90% nende pangandus- ja kindlustusettevõtetest kuulub suurtele rahvusvahelistele korporatsioonidele. (Juha-Pekka Raeste, Helsingin Sanomat, 27.04)

Varia

Uudisteagentuurid

The Euro 2004 Championship, Group Eight qualifier match between Andorra and Estonia resulted in 0:2 victory for Estonia. With 10 matches remaining, Estonia stands 4th in the Group with 5 points. (Reuters, 30.04)

Eesti rahvusooper esitab Peterburi 300. aastapäeva auks Rudolf Tobiase oratooriumi “Joonase lähetamine”. (Interfax, 28.04)

Balti riikide suurima uudisteagentuuri BNS juhatuse esimeheks saab alates 1. juulist Kari Väisänen. (Interfax, 28.04)

Eestis kogunes 1. mail kevadpüha ja töötajate solidaarsuspäeva tähistavale miitingule umbes 500 inimest. (Interfax, 1.05)

Eesti vanim kommunist Olga Lauristin tähistab 100. sünnipäeva. (Interfax, 28.04)

Eesti Ekspressi ajakirjaniku Paavo Kanguri arvates töötavad Eesti julgeolekupolitseinikud ebaprofessionaalselt. (IA Rosbalt, 29.04)

Kanooniliselt Moskva patriarhaadile alluvas Vene õigeusu kirikus Nõmmel alustatakse kohe pärast pühi restaureerimistöödega. Pühakoja restaureerimine toimub programmi “Tallinna kirikute taassünd” raames ja töödeks on eraldatud 1,6 miljonit krooni. (IA Rosbalt, 25.04)

Tallinna kiirabi arstide soovimatus osutada haigekassakaardita 20-aastasele töötule Ksenja Kondratjukile esmaabi lõppes noore naise surmaga. Uudises meenutatakse ka eelmise aasta maikuu lõpus toimunud juhtumit, milles arst keeldus teenindamast riigikeelt mitte rääkinud tüdrukut. (Newsru.com, 25.04)

Internetiküsitlusest selgus, et Eesti rahvas hukkub kõige sagedamini alkoholi tarbimise tõttu. (Utro.ru, 29.04)

Rootsi ajakirjandus

Mai lõpus-juuni alguses aset leidva Püha Birgitta 700ndale sünniaastapäevale pühendatud pidustustele Vadstenas on kutsutud auväärseid külalisi, nende hulgas ka vabariigi president Arnold Rüütel. (Svenska Dagbladet, 29.04)

Rootsi valitsus vastab kõikidele seoses reisiparvlaev Estonia hukuga on esilekerkinud küsimustele vaikusega. Ent laevahukk ning kõik sellele järgnenu heidab valgust rootsi valitsemiskultuurile ning tõsiasjale, et on saanud tavaks kõik konfliktid ja probleemid kalevi alla panna. (Juhtkiri, Dagens Nyheter, 29.04)

Soome ajakirjandus

Tallinna kesklinnas asuva alkoholipoe ukse peal on kirjas "Ararat - 24h" Ning selle alla väiksema paberikese peale täiendus, mis kehtib vaid ühel ööl aastas - 30.04-1.05 suletud 19.00-9.00. Alkoholi müügikeeld laieneb tänavu lisaks Tallinnale veel tervele Harjumaale. Keeld on seatud sisse politsei palvel ning ettevõtjad pole selle vastu protesti avaldanud. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 30.04)

Venemaa ajakirjandus

Väga positiivne arvustus teatrikoolide festivalil "Poodium" osalenud Eesti Muusikaakadeemia lavastusest "Jevgeni Onegin" pealkirja all "Eestlaste edu on meile meeldiv". (Natalja Zimjanina, Vremja MN, 26.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee