Nädal välismeedias: 21. - 27. aprill 2003

JULGEOLEK

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES
Poliitika, Majandus, Varia

EUROOPA LIIT

Laienemine

Uudisteagentuurid

With less than three weeks left to a referendum on EU membership over two-thirds of Lithuanians support their country's entry, a new poll showed. Only 13.3 percent were opposed, while 20.4 percent were undecided in the poll of 1,064 respondents conducted on April 10-13. (Afp, 22.04)

Top EU officials launched a charm offensive to get voters in the Baltic state of Lithuania and neighbouring Poland to say Yes at forthcoming referendums on EU membership. "Our hearts are open to you, our door is open to you and now the choice is yours", EP President Pat Cox said in a speech to the Lithuanian parliament. (Afp, 22.04)

EU Enlargement Commissioner Günter Verheugen made an emotional appeal for Poles to turn out in force and deliver a resounding "Yes" vote at a June referendum on EU membership. Verheugen said the EU was convinced that a majority of Poles would back membership at the ballot on June 7-8, but feared the turnout would fall short of the 50 percent needed make the vote binding. (Reuters, 23.04)

Czech President Vaclav Klaus called a referendum on the central European country's accession to the EU for June 13 and 14, his office said. Czechs are expected to approve EU entry by an overwhelming majority. (Reuters, Interfax, 25.04)

USA ajakirjandus

Pärast järjekordset sõda Lähis-Idas on Euroopa kirjutanud alla Ateena lepingu, millega liitub ELi 10 riiki ja 75 miljonit kodanikku. EL on nüüd suurim ja kõige rikkam rahvusriikide ühendus maailmas. Euroopa mõju peaks olema piiritu. Nagu ütles Archimedest ümber sõnastades Iiri peaminister Bertie Ahern: "andke mulle piisavalt pikk kang ja kindel toetuspind ning ma liigutan maailma. EL on kindel koht." ELil puudub aga Archimedese kang. Iraagi sõda on meenutanud Euroopale, eriti Prantsusmaale ja Saksamaale, kui raske on tasakaalustada "pehme jõuga" USA sõjalise jõu ulatust. (Tony Judt, The New York Times, 20.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Liitumislepingu allkirjastamine 10 ELi kandidaatriigiga Ateenas oli tõenduseks, et Euroopa "hingab" endiselt, vaatamata sellele, et Iraagi sõda liidus erimeelsusi tekitas. Laienemine panustab suuresti Euroopa stabiilsusesse ja arengusse. (Daniel Vernet, Le Monde, 24.04)

Poola ajakirjandus

"Euroopa Liit on Poola vastuvõtmiseks valmis, Poola on valmis astuma Euroopa Liitu", tõdes poola farmeritele esinenud ELi laienemisvolinik Günther Verheugen. "Iga poolakas peaks teadma, et osavõtt referendumist on otsus, mis puudutab nii tänast kui tulevasi põlvkondi. " Verheugeni sõnul “ei ava ELiga ühinemine veel koheselt paradiisiväravaid", aga võib lubada, et osalus ühistes eurostruktuurides võimaldab raskustega võitlemist ja suuremat abi vajavaid küsimusi kiiremini lahendada. Kui aga rääkida võimalustest, siis Poola jaoks on ELiga ühinemine eeskätt püsiva majandusarengu garantii. Verheugeni sõnul sellist võimalust enam teist korda ei tule. (Mirosław Wąsik, Rzeczpospolita, 23.04)

"Euroreferendum on üks olulisematest eksamitest, mille peame sooritama", ütles president Aleksander Kwaśniewski Poola eurointegratsioonile pühendatud kohtumisel ajakirjanikega. Kokkusaamisel osalesid ka ELi laienemisvolinik Günther Verheugen ja Europarlamendi esimees Pat Cox. Poola president tänas kumbagi kõrget euroametnikku abi eest, Verheugeni sõnul "Poola aitamine oli mulle südamehääle dikteeritud missioon. Siin ei loe kvoodid ja normid, vaid ühe suure rahva tulevik." President Aleksander Kwaśniewski sõnul kavatseb ta peagi saata postiga 13 miljonisse kodusse Poola eurointegratsioonile pühendatud brošüürid. Kwaśniewski sõnade kohaselt teevad poolakad 7 – 8. juunil otsese, mis mõjutab poola rahvast palju aastaid. "Me ei pöördu Euroopasse tagasi, oleme seal 1000 aastat olnud", on riigipea veendunud. (Rzeczpospolita, 24.04)

Venemaa ajakirjandus

ELi laienemine poliitilistel motiividel võib oluliselt destabiliseerida Euroopa majanduslikku ja poliitilist lõimumist, nullida viimaste aastakümnete saavutused. (Russkoje Ekonomitšeskoje Obštšestvo/Vestnik, 19.04)

Siseareng

Uudisteagentuurid

Former French President Valéry Giscard d'Estaing sought to sweeten his central proposal for reforming the EU's unwieldy structures by insisting the new figure would have no executive powers and only serve as a coordinator. But the plan drew immediate criticism from EC President Romano Prodi, who fears such a role could undermine the authority of the Brussels-based EU executive. "I am disappointed. My reaction is negative," a Commission spokesman quoted Prodi as saying. (Reuters, 22.04)

The EC reacted angrily to proposals to reshape the EU's institutions, as debate heats up over who will wield power in the Europe of the future. The criticism came after Valery Giscard d'Estaing, the head of a convention sketching out the bloc's future shape, unveiled plans including slashing the size of the commission. Smaller countries could also have problems accepting some of the proposals, which also include creating a full-time president and foreign minister. (Afp, Reuters, 23.04)

EU governments rebuked former French President Valéry Giscard d'Estaing for leaking his personal blueprint for reforming the bloc's institutions, but his key proposals seemed set to survive. Giscard faced a furore in the Convention drafting a constitution for an enlarged EU after making public his own plan, before it had been debated and watered down by the forum's steering presidium or circulated to the 105 members. (Reuters, 24.04)

Austria strongly opposes replacing the current system of a rotating EU presidency with a permanent post, Foreign Minister Benita Ferrero-Waldner said. "We are clearly and firmly opposed to the idea of a president of the EU as proposed by Valéry Giscard d'Estaing," she said, referring to the former French president who heads the European convention, the body mulling Europe's future. (Afp, 24.04)

The EU is guilty of "hypocrisy" for lecturing the rest of the world on human rights while doing nothing to prevent abuses within its own borders, Amnesty International said. There is no EU-wide safeguard in place to protect Europeans against abuses by their national authorities, Dick Oosting, head of Amnesty's EU office, told a EP hearing on human rights. The London-based human rights organisation has singled out Greece and Spain for "systematic" abuses against ethnic minorities and immigrants. (Afp, 24.04)

USA ajakirjandus

Valéry Giscard d'Estaing, kes kutsuti vanaduspuhukusel tagasi, et ta mõni kuu Benjamin Franklini mängiks, oskab asju huvitavaks teha. Eelmisel sügisel otsustas ta, et Türgi liikmekssaamine tähendab "ELi lõppu" ja põhjustas sellega peaaegu tema enda ihaletud "Euroopa Ühendriikide" lõpu. Nüüd on ta uuesti elevust tekitanud, tuues välja ettepanekud ELi tulevase juhtimise kohta. Need on vihastanud nii EKi, EPi, enamikku Euroopa tulevikukonvendi liikmetest ja vähemalt 16 25-st praegusest ja tulevasest EL liikmest. (The Wall Street Journal, 25.04)

Euroopas valitsevad vastuolud. Prantsusmaa ja Saksamaa on olnud Iraagi sõja vastu. Blair on nad süüdistustega üle külvanud. ELi 10 uut liiget kalduvad toetama USAd. Segadus on peaaegu täielik. Kas võime jätta hüvasti unistusega EList kui võrdsest mängurist maailmaareenil? Teadatahtjate hulgas on ka USA firmade juhid, kes mõtlevad oma Euroopasse tehtud kokku umbes 6.5 miljardi USD suuruste investeeringute peale. (Roy Denman, International Herald Tribune, 25.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Kava luua ELi presidendi koht, mida toetab ka Inglismaa, kogub toetuspinda vaatamata Euroopa tulevikukonvendi enamiku tugevale vastuseisule. (Charles Bremner, The Times, 25.04)

Järgmise aasta aprillis tähistavad Inglismaa ja Prantsusmaa Südamliku Liidu loomise sajandat aastapäeva. Viimase kuue kuu teravate erimeelsuste taustal tundub, et pole eriti midagi tähistada. Ent isiklike vastuolude, vastandliku diplomaatia ja vaenulike pressikonverentside taga ei olegi briti ja prantsuse huvid nii väga vastandlikud. Mõlemad tahavad piirata USA ülemvõimu rahvusvahelise raamistikuga ja mõlemate arvates võiks kooskõlastatud Euroopa välispoliitika aidata kaasa USA mõju tasakaalustamisele. (William Wallace, Financial Times, 22.03

Saksamaa ajakirjandus

Euroopa tulevikukonvendi presidendi Valéry Giscard d'Estaingi ettepanekud ELi reformimiseks on tekitanud pahameelt konvendi liikmete hulgas. Oma ettepanekutega soovib Giscard muuta Euroopa põhiseadust autoritaarseks. Selline põhiseaduse variant võib tähendada natsionalismi võitu Euroopa idee üle. (Andreas Middel, Die Welt, 24.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Valéry Giscard d’Estaingi Euroopa konstitutsiooni kritiseeritakse üha enam selle pärast, et see soosib suuri ELi liikmesriike. (Julie Majerczak, Libération, 24.04)

Valéry Giscard d’Estaing pakub ELile presidenti à la française. Kuigi paljud väikeriigid on seda ettepanekut teravalt kritiseerinud, on Giscard d’Estaingil Euroopa Tuleviku Konvendi toetus. (Alexandrine Bouilhet, Le Figaro, 25.04)

ELile oleks kiiremas korras tarvis ühist välisministrit ning Joschka Fischer on sellele kohale kõige tõenäolisem kandidaat. (P.B., Le Figaro, 25.04)

Väikeriigid on tõstnud häält Valéry Giscard d’Estaingi nägemuse vastu Euroopa tulevikust, mida nad näevad kui “suurte riikide vandenõud.” (Jean Quatremer, Libération, 26.04)

Rootsi ajakirjandus

Kuna Euroopa tulevikukonvendis hakatakse järgnevalt arutama ELi välispoliitika juhtimismudelit, peab ehk kõige pealt vastuse leidma põhimõttelisemale küsimusele, nimelt kas EL on võimeline ühist välispoliitilist joont pidama. Iraagi kriis näitas ühest küljest sügavat lõhet erinevate riikide positsioonide vahel, ent kui arvesse võtta, et laienenud ELi liikmetest 16 toetab USA ja Suurbritannia juhitud koalitsiooni, võib ka väita, et eeldused välispoliitiliseks koostööks on olemas. Veelgi päikselisem on olukord, kui vaadata, millise üksmeelega on liigutud ELi laienemisprotsessis. Seega võib järeldada, et ELi üksmeel peitub rahusuunalistes sammudes. (Juhtkiri, Svenska Dagbladet, 23.04)

Euroopa tulevikukonvendis Rootsi mõõdukaid esindav Göran Lennmarker leiab, et laienenud EList kujuneb märgatavalt USA-sõbralikum kui praegune EL on. Ta esindab kindlat veendumust ühise välispoliitika võimalikkusesse, mis põhineb koostöös USAga, mitte konfliktil. (Ingrid Hedström, Dagens Nyheter, 23.04)

Välis- ja julgeolekupoliitika

Uudisteagentuurid

The EU is to begin airlifting emergency humanitarian aid to Iraq, EC said after unblocking a further 10 million euros in urgent funds. "The new decision is an immediate answer to the breakdown of law and order that followed the fall of the Iraqi regime and that has affected all aspects of civilian life," said the EC. (Afp, 22.04)

Strong and constructive cooperation between the EU and the US is crucial, the EU's enlargement commissioner Günter Verheugen said. "It is absolutely crucial for the future of Europe, the US and the whole world," Verheugen said shortly after arriving in Warsaw to help Poland's EU referendum campaign. Verheugen told reporters there was "no contradiction between the EU and NATO, the two organsiations bring security, even though they are of different kinds. (Afp, 22.04)

EKi laienemisvoliniku Günter Verheugeni arvates peab Kaliningradi oblast muutuma Venemaa aknaks ELis. “Minu nägemus on selge: Kaliningradist peaks saama ELi sõbra ja partneri, demokraatliku ning õitsva Venemaa läänepoolne aken,” ütles Verheugen Vilniuses. (Interfax, 25.04)

USA ajakirjandus

Euroopa ühise kaitse- ja julgeolekupoliitika väljavaated on sünged, võttes arvesse, kui silmapaistvad erimeelsused tekkisid ELis USA Iraagi poliitika üle. Ent Euroopal tuleks lisaks läbikukkumistele vaadata ka õnnestumiste peale. Eelmisel nädalal maitses Euroopa oma seni kõige edukama välispoliitika vilju, kirjutades alla liitumislepingud 10 endise kommunistliku riigiga. (Heather Grabbe, The Wall Street Journal, 24.04)

Järgmisel nädalal kohtuvad Brüsselis suletud uste taga Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Luksemburg, et kuulutada end Euroopa kaitsepoliitika tuumikuks. See tippkohtumine ei ole hea mõte ja tuleks ära jätta. (Rafael L. Bardaji, The Wall Street Journal, 25.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Iraagi sõjast tingitud Euroopa poliitiline nääklus on süvendanud kahtlusi EL julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes. Eriti on kahtluse alla seatud Euroopa kiirreageerimisjõudude (ERRF) mõttekus. Palju mõistlikum oleks küsimuse alla seada hoopis arvatav NATO osalus selles. (Barry Posen, Financial Times, 25.04)

Saksamaa ajakirjandus

Belgia ja Luksemburg ei kujuta endast suurt sõjaväelist jõudu. Seega nelik-tippkohtumine Euroopa kaitseküsimuste üle arutamiseks on sisuliselt kahe riigi, Saksamaa ja Prantsusmaa vaheline ettevõtmine. Pariisile ja Berliinile pole õnnestunud enda leeri tõmmata enamust Euroopa riike, nüüd üritavad nad luua üleeuroopalist kaitset brittide osaluseta. Oma tippkohtumisega lõhestavad need neli riiki Euroopat veelgi. (FAZ, 22.04)

Euroopa julgeolekupoliitika tähtsaks lahendamata probleemiks on selle seostamine USAga. EL peab saama iseseisvamaks, kuid sõjaveline autonoomia pikemas perspektiivis pole mõeldav. Ameeriklaste tehniline ülekaal võrreldes eurooplaste omaga on märgatav ning võimaliku kriisi korral tuleb niikuinii loota USA abile. (Nico Fred, Süddeutsche Zeitung, 23.04)

Prantsuse ajaloolane Emmanuel Todd: Eurooplased vajavad USAle vastanduvat jõudu, selle puudumisel on võimalik järgmiste sõjaliste operatsioonide oht. Euroopa peab olema autonoomne. Kõige olulisem on siin vältida USAd puudutavat antagonismi. Kuid kõige suurem peitub oht selles, et just Ameerika muutub antagonistlikuks ja euroopavastaseks. EL ja ÜRO on tugevad, NATO on aga muutunud ebavajalikuks. Kaasaegne Venemaa on saanud Euroopa julgeoleku tähtsamaks tagajaks. (Emmanuel Todd, Die Zeit, 24.04)

Üleatlantilised suhted panevad proovile ELi püsivuse. Prantslaste käitumise tagajärjel süveneb lõhenemine vana ja uue mandri vahel ning varsti saab ülesaamatuks. USA välisminister Colin Powell annab seda ka mõista. See omakorda blokeeriks mitte ainult ÜRO tööd, vaid lõhestaks ka ELi ning viiks jälle vabakaubandustsoonide moodustamiseni. ÜRO lõpp oleks samas vaid algus. (Jaques Schuster, Die Welt, 24.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

ELil puudub küll ühtne kaitsepoliitika, ent ometi võib rääkida eri liikmesriikide “solidaarsusest” kaitsepoliitika osas. Euroopa tulevikukonvent plaanib “solidaarsuse klausli” lisada ka Euroopa konstitutsiooni. (Arnaud Leparmentier, Laurent Zecchini, Le Monde, 25.04)

Taani ajakirjandus

USA pani Iraagi sõja ajal panuse Euroopa sisemistele intriigidele, kuid nüüd kostub kuluaaridest üha enam tunnustust mõttele, et Euroopa vajab ühtset, jõulist välispoliitikat. USAle ei näi see aga meeldivat... (Ole Bang Nielsen, Berlingske Tidende, 24.04)

Norra ajakirjandus

USA poolt Saksamaale ja Prantsusmaale sildi “Vana Euroopa” külge kleepimine kujutab endast katset ELi lõhestada. ELi vastus sellele on oma armee loomine, mis on ka 29. aprillil peetava minitippkohtumise teema. (Juhtkiri, Aftenposten, 23.04)

EMU, majanduspoliitika

Uudisteagentuurid

Motorists will be able to drive through Europe's motorway toll gates without stopping under a new scheme to create a single high-tech toll collection system, according to documents obtained by Reuters. The EC will propose harmonising toll collection systems in the EU, in a bid to cut toll queues and boost the electronics industry. (Reuters, 22.04)

The EC called on EU governments to set up a one-billion-euro fund to provide clean drinking water for the world's poorest nations. The EC president Romano Prodi, said the 15-nation bloc had to make good on promises made at the world development summit in Johannesburg last September. (Afp, 23.04)

JULGEOLEK

Uudisteagentuurid

Polish PM Leszek Miller said he was "astonished" at criticism by EC President Romano Prodi of Poland's purchase of US F-16 fighter jets, a day after Poland signed EU entry papers. In an interview to Italian newspaper "La Repubblica" Prodi said he was "not happy at the signature by Poland of the massive purchase contract to buy US fighter jets a day after the Athens summit". (Afp, 22.04)

The prospect of NATO taking a role to stabilise post-war Iraq brightened when France, keen to repair relations with Washington, said it was ready to study U.S. proposals for an alliance mission. (Afp, 24.04)

The alliance's top soldier, Supreme Allied Commander Europe General James Jones, said NATO would have the capabilities to carry out a variety of tasks in Iraq -- including peacekeeping -- if the call came from its member governments. (Afp, 24.04)

US Secretary of State Colin Powell expressed the hope for an end to inter-European and transatlantic divisions through a joint commitment by the US and Europe to reconstruct Iraq. "The war is over," he said in an interview to Latvian television. "What can pull us all together again is if we all commit ourselves now to helping the Iraqi people," he said, going on: "The war is over. The issue of weapons of mass destruction and monitoring and more monitors and all those sorts of issues, that's all behind us now. (Afp, 26.04)

Eestis hakkas tööle võimas radar, mille tegevusraadius 450 km ja mis lubab jälgida mitte üksnes Eestit, vaid ka Venemaa loodeosa oblasteid. Vene saatkonna sõjaväeatašee Igor Vakulenko sõnul teavitati Venemaad radarist varem, see pole saladus ega oht, vaid Eesti relvajõudude arengu fakt. (RIA Novosti, pln-pskov.ru, 21.04, ORT, RTR-Vesti, Kommersant, 22.04)

Venemaa õhujõudude peastaabi teatel võimaldab Eestis asuv TPS-117 radar jälgida Venemaa sõjalennukeid ning rakette. "Arvestades asjaolu, et uus radar hakkab tööle NATO ühtses õhukontrollisüsteemis, tekitab selle rajamine meile lisaprobleeme," teatas Venemaa õhujõudude peastaabi allikas. (Interfax, 23.04)

Eesti parlament arutab 30. aprillil valitsuse ettepanekut saata kaitseväelased Pärsia lahe piirkonda. (Interfax, 25.04)

Venemaa kaitseminister Sergei Ivanov teatas, et käesoleva aasta maikuus saabub Moskvasse visiidile NATO peasekretär George Robertson. (Interfax, 25.04)

Ukraina kõrgetasemeline delegatsioon osaleb 3-5. mail Washingtonis toimuval konverentsil “Ukraina-NATO”. (Interfax, 23.04)

Ukraina president Leonid Kutšma ning USA NATO komitee esimees Bruce Jackson arutasid Kiievis Ukraina NATOsse integreerumise perspektiive. (Interfax, 24.04)

Gruusia on alustanud kaitsejõudude NATO standarditega vastavusse viimise plaani täitmist, teatas Gruusia kaitseministeerium. (Interfax, 23.04)

USA ajakirjandus

USA võimsus on selgelt tipus. USAd tõlgendatakse laialdaselt ühepoolselt tegutseva riigina ja sellega koos kasvab rahvusvaheline usaldamatus tema vastu, Washingtoni võtmetähtsusega liidud nõrgenevad ja terrorism kogub jõudu. (David Roche, International Herald Tribune, 23.04)

Mõne aja jooksul võib Jacques Chirac näidata, kuivõrd ta soovib oma järelejäänud neli ametiaastat kasutada ristikäiguks USA võimu vastu, mille keskmes oleks tema ülemaailmse poolehoidjate võitjana. (John Vinocur, International Herald Tribune, 23.04)

Ühel päeval, pärast käesoleval talvel juhtunud rahvusvahelise julgeolekukorralduse kokkuvarisemist, tulevad tähtsad tegelased jälle kokku. Üks õppetund puhuks kui nad tulevad, peaks olema, et reeglid peavad järgima seda, kuidas riigid tegelikult käituvad, mitte sellest kuidas tuleks käituda. Uue maailmakorra arhitektid peavad unustama õhulossid, nagu õiglane sõda ja riikide võrdne suveräänsus. Need ja teised kivinenud dogmad tuginevad iganenud ettekujutusele, et on olemas üleüldine tõde, õiglus ja moraal. (Michael J. Glennon, International Herald Tribune, 23.04)

Samal ajal kui hakatakse taastama Iraaki, tuleb parandada ka Atlandi liidule tekitatud kahju. (Wolfgang Schäuble, The Wall Street Journal, 23.04)

Suurbritannia ajakirjandus

Millal iganes USA ka sõtta läheb, tähendab see tema uute sõjaväebaaside teket välismaale. "USA baaside hulk ja tegevusulatus kasvab igas mõttes väga tugevasti ja see tekitab ülejäänud maailma vaatepunktist ärevust", ütleb Marcus Corbin, Center for Defence Information julgeolekuanalüütik Washingtonis. (Ian Taynor, The Guardian, 21.04)

Samal ajal kui Euroopa riigijuhid kogunesid Ateenasse, et kirjutada alla 10 uue liikme liitumislepingud, kogunesid USA sõjaväejuhid Bagdadis Abu Ghraib paleesse, et tähistada oma võitu. Need kaks kogunemist annavad erakordselt kõneka pildi sellest, kuivõrd on Euroopa ja USA üksteisest eemaldumas erinevate eesmärkide, erineva jõu ja otsustamatuse tõttu lõhe ületamiseks midagi ette võtta. (Carl Bildt, Financial Times, 20.04)

Iraagi sõja vari ripub jätkuvalt maailma majanduse kohal, kuigi see on teistmoodi vari kui paari nädala tagune. Siis oli põhiline mure, et pikaleveniv sõda võib kõigutada majanduse kindlust. Nüüd on mureks see, et pinge alla on sattunud liim, mis hoiab koos ülemaailmseid majandussuhted ja need suhted võivad saada kahjustatud. (Hamish McRae, The Independent, 23.04)

USA oskab sõdu võita, kuid ei oska saavutada rahu. Kaks nädalat pärast Bagdadi langemist on Iraagis ikka veel suures segaduses. Tegemist ei ole tavapärase sõjajärgse korratusega. USA sõjajärgne strateegia on nõrk, sest ta ei taha tunnistada, mida tähendab tema imperiaalne roll. (Peter Riddell, The Times, 24.04)

Iraak oli USA võrreldamatu sõjalise võimsuse lugu. Põhja-Korea on tunnistus USA piiridest. Husseini kõrvaldamine oli vaatamata kogu ÜRO vaatemängule USA ühepoolne ettevõtmine. Kim Jong-Il tuletab Washingtonile iga päev meelde, et isegi maailma ainus superriik ei saa mitmepoolsele asjaajamisele lõplikult selga keerata. (Philip Stephens, Financial Times, 25.04)

Nüüd algab raske osa, mida Kipling on iseloomustanud kui "winning the savage war of peace." Koalitsioon on küll võitnud sõja Iraagis, aga rahu võivad nad veel kaotada. Avalik arutelu keskendub nagu alati sõjale, mitte sellele, kuidas kaugel maal rahunemine saavutada. Me oleme hakanud sõdasid väga hästi võitma. Rahu saavutamine ei tule meil kaugeltki nii hästi välja. Samas vajab rahu samavõrd pühendunud poliitilist tahet, tihti rohkem vahendeid ja mõõtmatult rohkem kannatust pika aja jooksul kui kiirete võitude saavutamine. (Paddy Ashdown, The Guardian, 22.04)

Prantsusmaa püüab hilinenult parandada oma suhteid USAga, kes tahab Iraagi ÜRO sanktsioonide alt vabastada. Pariis on pannud ette peatada sanktsioonid viivitamatult. Ent USA välisminister Powell ei leebunud ja teatas, et Washington otsib võimalusi, kuidas karistada Prantsusmaad viimase Iraagi-sõja eelse kaikate kodaratesse loopimise eest. Samal ajal on Powelli enda ametkond saanud juhtiva vabariikliku neokonservatiivi Newt Gingrichi ägeda rünnaku sihtmärgiks. Pentagoni nõunikuks olev Gingrich nõuan tema arvates liiga pehme "katkise diplomaatia tööriista" põhjalikku remonti. (Financial Times, 24.04)

New Yorgis võib tunduda, et möödunud nelja nädalat ei ole olnud. Jälle kohtub ÜRO JN ja arutab Blixi relvainspektorite Iraaki saatmise küsimust. Iraagis on muidugi kõik muutunud. Husseini valitsus on läinud, sõda läbi, USA väed on Bagdadis ja briti omad Basras. Sellises seisus on loogiline eeldada Husseini-aegsele Iraagile kehtestatud sanktsioonide kaotamist. Tuleb tunnistada USA võimu ja lasta Iraagil uut elu alustada. Ent õnneks - vähemalt nende riikide meelest, kellel ei ole sõjalist jõudu, et oma tahet peale suruda - on ÜRO-l veel tähtsust. Juba see tõsiasi, et Bush peab Julgeolekunõukogult küsima sanktsioonide kaotamist näitab, et mitmepooluselise maailma "asi" ei ole surnud. (Mary Dejevsky, The Independent, 24.04)

Sellel nädalal lisati Kurjuse Telje hulka veel üks ohtlik diktatuuririik. Unustage Süüria, Põhja-Korea ja Iraan, USA järgmine sihtmärk tundub olevat Prantsusmaa. (John O'Farrell, The Guardian, 25.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Iraagi majanduse ülesehitamine saab nõudma hiigelsummasid. Juba praegu räägitakse 17 miljardist dollarist aastas, mis aga ei sisalda kulutusi humanitaarabile. Raha tuleb enamasti ameeriklaste taskutest. (Niall Ferguson, Le Monde, 22.04)

Bagdadi on tabanud ameerikavastaste meeleavalduste laine. Vargused ja rüüstamine vaid lisavad kaosele Iraagi pealinnas. Kaks Bushi kultuurinõunikku – Mark Sullivan ja Gary Vikan – astusid hiljuti tagasi protestina varguste vastu Bagdadi muuseumides, mida nad nimetavad “sajandi kuriteoks.” (Jean-Jacques Mevel, Le Figaro, 23.04)

Jay Garner, kelle USA valitsus on määranud sõjajärgse Iraagi ülesehitamise juhatajaks, jättis Bagdadisse saabudes altruisti mulje. Samas on ta aga rõhutanud, et kindlast kuupäevast, mil võim taas iraaklaste kätte läheb, hetkel küll rääkida ei saa. (Robert Belleret, Le Figaro, 23.04)

Iraagi naftaväljad avanevad taas, OPEC ja Ameerika elavnevad – lahing eldoraado kontrollimise pärast on alanud. (Vittorio de Filippis, Libération, 23.04)

Prantsusmaa on haaranud initsiatiivi lõpetamaks rahvusvahelised sanktsioonid Iraagi vastu. Sanktsioonide lõpetamist on asunud arutama ka esimest korda pärast Iraagi sõja algust kogunenud ÜRO Julgeolekunõukogu. (Jean-Louis Turlin, Le Figaro, 23.04)

Kuigi Iraagi sõda on läbi, tuleb selle põhjust ja õigustust endiselt otsida, sest massihävitusrelvi pole Iraagist endiselt leitud. Seni seletab USA ja Briti vägede sõda Iraagi vastu vaid “röövlooma loogika.” (Serge Sur, Le Figaro, 23.04)

Kuigi Jacques Chirac on teinud katseid USA ja Prantsusmaa jahenenud suhteid soojedada, ähvardab Washington Pariisi NATOga seonduvates küsimustes marginaliseerida. (Pascal Riche, Libération, 24.04)

Bush on asunud teooriat üha hoogsamalt praktikasse rakendama. “Kurjuse telje” esimese liikme Iraagi rezhiim on kukutatud. Iraani ja Põhja-Koread ei rünnata ilmselt niipea, ent Süüria suhtes avaldatakse üha avalikumalt survet. (Philip Gordon, Libération, 24.04)

George Bush on “antieurooplane,” sest tema poliitika Euroopa suunal on sageli motiveeritud Euroopa ühtsuse lõhkumisest. Ameerika eelistab bilateraalseid suhted ELi liikmesriikidega suhetele ühtse ELiga. (Baudouin Bollaert, Le Figaro, 25.04)

Venemaa ajakirjandus

Venemaa on jäänud ainukeseks ÜRO JN alaliseks liikmeks, kelle arvates saab Iraagi suhtes kehtestatud sanktsioonid tühistada alles pärast rahvusvaheliste inspektorite Iraaki naasmist ning nendelt ametlike järelduste saamist. Moskva lähim liitlane patsifistide leeris Prantsusmaa toetab sanktsioonide kohest tühistamist. (Igor Fedjukin, Vedomosti, 24.04)

Küsimus Aserbaidžaani liitumisest NATOga võib arutlusele tulle juba aastatel 2006-2007, teatas USA NATO komitee esimees B. Jackson Bakuus ühisel pressikonverentsil vabariigi presidendi Alijeviga. (Vahtang Dzhanashia, Kommersant, 21.04)

EESTI VÄLISAJAKIRJANDUSES

Poliitika

Uudisteagentuurid

Eesti president Arnold Rüütel ja Leedu president Rolandas Paksas leiavad, et pärast ELiga liitumist peavad Balti riigid aktiivsemalt majanduskoostööd arendama. Tallinnas toimunud kohtumisel rõhutas Paksas, et “poliitiline integratsioon ELi on poolik saavutus, tuleb teha ka majanduslikku koostööd, eriti infrastruktuuri valdkonnas.” (Interfax, 23.04)

Leedu president Rolandas Paksas ja Eesti peaminister Juhan Parts peavad prioriteetseks koostöövaldkonnaks transporti ja energeetikat. Tallinnas toimunud kohtumisel teatasid nad vajadusest jätkata Via Baltica ning Rail Baltica projektide teostamist. (Interfax, 23.04)

Tartus toimub traditsiooniline Eesti, Läti, ja Leedu riigipeade kohtumine, mille käigus arutatakse kolmepoolsete suhete edasise arenguga seotud küsimusi, kolme riigi NATO integratsiooni, ELi referendumiks ettevalmistumist, Iraagi sõja ja rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimusi. (Interfax, pln-pskov.ru, 21.04, IA Rosbalt 22.04, RIA Novosti, 23.04)

Eesti, Läti ja Leedu presidendid arutasid Tartus koostööd uutes tingimustes - ELi ja NATO liikmesriikidena. Üksikasjalikumalt arutati euroreferendumi läbiviimist, samuti olid kõne all suhete arendamine ja tulevane viisavaba režiim 3B naaberriikidega, eelkõige Venemaaga. Presidendid rõhutasid, et kavatsevad arendada piirkondlikku koostööd, ühiseid kaitsestruktuure ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastast koostööd, samuti osaleda NATO operatsioonides. (Interfax, IA Rosbalt, 24.04)

Välisminister Kristiina Ojuland ütles ELi liitumislepingu allkirjastamisele pühendatud pressikonverentsil, et suhete arendamine Venemaaga on Eesti jaoks prioriteediks. Ojulandi sõnul sõltub siin palju Venemaa poliitilisest tahtest. Minister avaldas lootust, et 4 aasta pärast on kahepoolsed suhted veel tihedamad ning lepinguline baas veel laialdasem. (IA Rosbalt, 22.04)

Vene välisministeeriumi esindaja ütles, et Venemaa tahab Eestiga pikaajalisi ja heanaaberlikke suhteid. Samas kinnitas ta, et Nõukogude okupatsiooni tagajärgede küsimuse tõstatamine nii valitsustevahelise komisjonis kui ka mis tahes teises formaadis võib kaasa tuua vaid tõsiseid negatiivseid tagajärgi Eesti-Vene suhetele ja nende edasisele arengule. (Interfax, 25.04)

Eesti siseminister Margus Leivo ja apostliku õigeusukiriku volitatud esindaja Ard Hellamaa allkirjastasid viimase vara võõrandamise lepingu. Lepinguga andis kirik riigile üle veel kolm kirikuobjekti. Riik annab need objektid hiljem omakorda viiekümneks aastaks nende tegeliku valdaja Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kasutusse. Leping puudutab kolme EAÕK omandisse tagastatud objekti, mis võõrandati tasuta riigile: kogudusemaja Haapsalus, Püha Nikolause kirik Mustvees ja Jumalaema Kaitsmise kirik Alatskivi vallas. (Interfax, 22.04)

Eesti valitsus kinnitas “Välismaalase seaduse” muudatused, mis puudutavad tähtajalise ja alalise elamisloa taotlejate legaalset sissetulekut. Õpinguteks või abikaasa juurde elama asumiseks peab taotleja viimase kuue kuu sissetulek olema vähemalt 12-kordse, sugulaste juurde elama asujate sissetulek aga vähemalt 6-kordse elatusmiinimumi suurune. (Interfax, 22.04)

Venemaa hakkab kompenseerima Haigekassa kulutusi Eestis elavate vene sõjaväepensionäride ravimiseks, vastava leppe allkirjastasid Tallinnas Eesti sotsiaalminister Marko Pomerants ning VF kaitseministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Vladimir Vdovin. (Interfax, IA Rosbalt, 24.04, Venemaa ajakirjandus: Kommersant, 24.04)

Siseminister Margus Leivo kutsus kokku valitsuse kriisikomisjoni nõupidamise, kus arutatakse SARSi võimalikku levikut Eestisse ja Eestiga piirnevatesse riikidesse. (IA Rosbalt, 22.04)

Eesti välisesindused lõpetavad alates 1. maist äriviisade väljastamise. (pln-pskov.ru, 21.04)

Prantsusmaa ajakirjandus

Balti riigid peavad laveerima Brüsseli ja Washingtoni vahel. Peatselt ELiga liituvate Eesti, Läti ja Leedu USA-meelsus on seletatav asjaoluga, et USA on pikka aega olnud nende julgeoleku garantiiks. (Antoine Jacob, Le Monde, 26.04)

Venemaa ajakirjandus

Intervjuu Venemaa Riigiduuma asespiiker Ljubov Sliskaga, kes partei Ühtne Venemaa peanõukogus kureerib kaasmaalastega seotud küsimusi. Sliska sõnul on kõige valusam küsimus "Pribaltika", kus "rahvuslike ambitsioonide tõttu suhtutakse liiga karmilt nii venelastesse kui venekeelsesse elanikkonda" Kõige enam teeb muret olukord Lätis. Vene uut kodakondsusseadust Sliska karmiks ei pea: 10 aastat on piisav aeg selleks, et inimesed saaks teha valiku, millise riigi kodakondsust nad saada tahavad. Praktiliste küsimuste juures mainib, et Eestis ei finantseerita piisavalt sõjaväepensionäride meditsiinilist teenindamist; praegu lahendatakse telekanal Kultura transleerimise küsimust Eestisse. (Anna Zakatnova, Rossiiskaja Gazeta, 23.04)

Tallinna linnakohus mõistis õigeks Eesti kaitsejõudude endise juhataja Aleksander Einselni, keda süüdistati oma ametiseisundi kuritarvitamises. (Kommersant, 22.04)

Majandus

Uudisteagentuurid

The media advertising market of the Baltic states jumped 14 percent in 2002 to 189 million euros (207 million dollars), in sharp contrast to languishing leading ad markets in Europe and the US, the research group Emor said. The rapid growth of advertising spending in Estonia, Latvia and Lithuania distinguishes the Baltic markets from the largest advertising markets in the US and Europe, where a growth of a couple of percentage points has been achieved at best or where the market volumes even decreased last year, Emor senior project manager Esta Kaal said. "This reflects the positive expectations of entrepreneurs towards the development of Baltic markets," Kaal told AFP. (Afp, 22.04)

Tartu Sadam kavatseb alustada laevaliiklust Tartu ja Pihkva vahel juba sel kevadel. Tollipunkt ning teised süsteemid on Vene poolel juba valmis, jäänud on lahendada veel mõned küsimused piirivalvega. (pln-pskov.ru, 21.04)

Taani ajakirjandus

Taani ettevõtete võidukäiku Riia kinnisvaraturul kirjeldavas artiklis mainitakse ka Eesti 5,6%list SKP kasvu. (Ebbe Munch-Andersen, Børsen, 24.04)

Soome ajakirjandus

Eestis mäletatakse, et Jorma Ollila ähvardas Nokia peakontori Soomest minema kolida, kui makse ei alandata. Eesti uus valitsus on otsustanud viia ellu kaks maksu-uuendust. Suure sissetulekuga inimeste rõõmuks alandatakse tulumaksu määra 20 protsendile ja väikese sissetulekuga inimeste rõõmuks tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi määra kahekordselt. "Nii soovitakse lisada inimeste tööindu ja sellega elavdada majandust," ütleb Andrus Säälik Eesti Majandusministeeriumist. Hämmastust on eestlastes äratanud see, et ei teata, kes kõik need maksusüsteemi uuendused kinni peaks maksma. Otse vastupidi: noortele emadele soovitakse tagada sünnituseelne palk terveks aastaks. Kasvavad kulutused haridusele ning toetatakse haiglate remonti. Eesti rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt on kõik uuendused võimalikud. Kõik see raha tuleb riigikassase tagasi uute maksude arvelt. Eesti tõstab tubaka ja kütuse aktsiisimaksu ning loodetakse, et väheneb ümbrikupalkade maksmine ning illegaalse alkoholi müük. (Kaja Grünthal, Helsingin Sanomat, 24.04)

Eesti asub lähedal ja Eestis on madalad maksud. Eestis on odav aga kvalifitseeritud tööjõud. Ja Eestis on veel vaba rannaäärset maad. Varsti saab Eesti ELi liikmeks. Ettevõtja jaoks tähendab see rahulikku und: investeeringud on turvalises kohas ja seadusi ja nende täitmist saab usaldada. Ja arved tasutakse eurodes. Kõigil neil põhjustel on mitmed Soome keskmiste suurusega ettevõtete juhid pannud kaaluma oma ettevõtte kolimist Eestisse. Helsingist jõuab Eestisse helikopteriga vaid 18 minutiga. Ent kõige rohkem meelitab ettevõtjaid Eesti maksusüsteem. Kui ettevõte ei maksa dividende, siis ei pea ettevõte ka makse maksma. Üksikisiku tulumaks on langemas 20 protsendile. (Raili Leino, Tietoviikko, 17.04)

Venemaa ajakirjandus

Eesti-Vene majandussuhted: 'kuidas Venemaa kaotas Eestile'. Eesti majanduse ainus haru, milles Venemaa mängib olulist rolli, on kaupade transiit läbi Eesti sadamate. Kuid ka siin üritab Moskva mängida poliitilisi mänge - akadeemik Mihhail Bronšteini sõnul lubas transiit läbi Balti riikide sadamate Venemaal igal aastal kuni viimase ajani kokku hoida kuni 10 mlrd dollarit kapitalimahutustelt ning 500 mln dollarit jooksvatelt kulutustelt. Rääkimata sellest, et Venemaa uutes sadamates jäävad veoste teenindamise kulud pikkadeks aastateks kõrgemaks kui Balti riikide sadamates. Sanktsioonidega Eesti suhtes minimiseeris Venemaa ise oma poliitilist ja majanduslikku mõju Eestis ning soodustas venekeelse elanikkonna elatustaseme alanemist. Viimasel ajal on märgata muutusi Venemaa poliitikas Eesti suhtes, kuid need on tingitud pigem Eesti liitumisest ELi ja NATOga. Igal juhul peab Moskva juba lähiajal suhted Eestiga ümber hindama ja suunama need hoopis teistele alustele. (Andrei Demenkov, Rossiiskaja Gazeta, 21.04)

Varia

Uudisteagentuurid

Läti ja Eesti vene koolide õpetajad osalevad Pihkvas toimuval konkursil "Pihkva oblasti aasta õpetaja". (IA Rosbalt, 22.04)

Eestis tutvustati holokausti-teemalist raamatut “Rääkige sellest oma lastele”. Eestikeelse raamatu tiraaž on 3000, suve algul trükitakse veel 6000 eksemplari. (Interfax, 27.04)

Rootsi ajakirjandus

Uues reisiparvlaev Estonia hukku käsitleva raamatus esitatakse seisukoht, et Rootsi ametivõimud oleksid võinud peatada Estonia väljumise ning sellega seoses ära hoida sadade inimeste huku. (Björn Malmström, Svenska Dagbladet, 23.04)

Ülevaade on koostatud Eesti Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna meediabüroos. Kajastatud artiklitega tutvumiseks ja lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda meedia analüüsi büroosse e-maili aadressil: vmpress@vm.ee